TIRAAŽ MAI 2020

Väljavõte

1 Selles lehes: Pelgulinna juubel Kevadtööde aeg Muuseum Kalamajas Õnnitleme eakaid juubilare PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID Meie õpetajad, lapsed ja nende vanemad on saanud väga hästi hakkama. Vadim Belobrovtsev, abilinnapea TIRAAŽ MAI 2020 Milline tuleb Stroomi uus rannahoone? Arhitektuurikonkursile saabus 8 võistlustööd, neist valib žürii Stroomi rannaalale sobivaima hoone kavandi. Stroomi rand on tõmbekeskus mitte ainult kohalikele elanikele, vaid tallinlastele laiemalt, ja tegevust võiks seal leiduda aasta ringi. Nii seatigi arhitektuurivõistluse eesmärgiks rajada kaasaegne multifunktsionaalne rannahoone aastaringseks kasutamiseks. See peab avama vaate merele ja rannapargile ning olema Põhja-Tallinna esindushoone, vaatamisväärsus ja maamärk. Praegune, aastal ehitatud rannahoone lammutatakse. Konkursile saabunud kaheksa töö autorid avalikustatakse võitjate väljakuulutamisel, et tagada võrdne konkurents ja anonüümsus. Parima arhitektuurse lahenduse selgitab žürii, mida juhib abilinnapea Andrei Novikov ja kuhu kuulub nii linna kui arhitektuuriala spetsialiste. Linnaosa elanike arvamust, mida uurime Facebooki vahendusel, esindab žüriis linnaosavanem Peeter Järvelaid. Kaarik Pakutud arhitektuurne lahendus on avatud ja esinduslik ning toimib piirkonna maamärgina. Rannahoone avalikud funktsioonid kohvik ja restoran toetavad piirkonna aastaringset kasutamist. Korrastatud liikumisteed ja parkimislahendus muudavad ala ligitõmbavaks ning õdusaks linnaruumiks. Laine Võistlustöö on inspireeritud laine motiivist. Mere poole tõusev kaldpind on justkui tormine merelaine. Lihtne vorm katab mitmeid funktsioone valgusküllane klaasist paviljon restorani ja kohviku jaoks, astmeline istumismaastik vabaõhukontsertide ja sündmuste tarvis, 9 m kõrgune vaateplatvorm. Kontsertideks on parki võimalik kohandada ka väike lava. Pargi poole jääb intiimne sisehoov, mis on kohviku laiendus varjulisema terrassina. Mere poole avaneb kõrge klaasfassaad vaadetega kolme ilmakaarde. Lina Võistlustöö kujundab tänase rannahoone asupaiga ümber Stroomi rannaala ning lähikonna peaväljakuks. Rannahoone moodustab väljaku tõus kirdenurga suunas, avades keskplatsi lõuna ja õhtu suunas ning tekitades atraktiivseid terrasse nii söömiseks, päevitamiseks, päikeseloojangu vaatamiseks kui niisama vedelemiseks. Kõrgematelt tasapindadelt paistab vanalinn ning kõrghooned. Mere ärkamine Hoone vorm on lihtne, pilkupüüdev ja õhuline, võimaldades luua lisaväärtusi rannapiirkonda. Rannahoone tõuseb sujuvalt maapinnast ning keerdub ümber oma telje mere poole, mõjudes tuulte kujundatud liivaluitena. Hoone katusele tekib vaateplatvorm ja hoone ette tuulte eest varjatud avalik sisehoov, kuhu laienevad suvisel hooajal ka kohvikud ja restoranid. Klaasseinad ei riku looduskeskset vaatepilti, vaid peegeldavad ümbritsevat merd, liivaranda, rohelust. Tänavalt lähenedes on läbi hoone näha mererand hoone mõjub läbipaistvana. Park Rand Paviljon Selle võistlustöö järgi on rannahoone ning seda ümbritseva väliala rõhuasetus sümbioosis linliku ja maastiku vahel. Uus rannahoone on ühtaegu end maamärgina defineeriv ja samas ka pargimaastiku jätkuv osa, kus hoone sise- ja välisruumi piir jääb taotluslikult häguseks. Oluline on Stroomile iseloomuliku avaliku ruumi ning siinsete mitmekesiste tegevuste toetamine, aga lisaks ka seni puuduolevate võimaluste loomine. Hoone koos välialadega on justkui platvorm kõigile, pakkudes samas hoone tulevas(t)ele operaatori(te)le mugavat ja funktsionaalselt toimivat tervikut. Randevuu Kavandatud rannapaviljon on pigem maastikuline maht. Hoone küll ristub rannapargiga, kuid ei katkesta pargi aktiivsete tegevuste ahelat ega võta kõige kasutatavamast rannaalast ruumi vähemaks, vaid pakub uusi kasutusvõimalusi kogu katusemaastiku ulatuses. Hoone moodustab erineva iseloomuga ajaveetmiskohti nii sise- kui väliruumis. Rannahoov Kompleks koosneb viiest hoovist, mis on ümbritsetud varikatusega ja olemasoleva hekiga. Varikatusega piiritletud ala sisse jäävad kaheks kahekorruseliseks mahuks kujundatud kohviku ja restorani plokid. Põhja-lõuna suunaline uus promenaad läbib viit hoovi ja pakub erinevaid vaateid, tegevusi ja ruumilisi kogemusi. Ida-lääne sihis on võimendatud tammepargi allee ja Kolde pst promenaadi telge. Kolde pst promenaadi pikendus läbib perspektiivse äripinnaga parkimismaja ja muutub mere ääres liivaranda laskuvaks laudteeks, millelt pääseb kaile. Õhtupäike Rannahoone on kavandatud ühekorruselise ja horisontaalsena. Hoone katus on ühtlasi tõstetud väljak, mis on vabalt kasutatav kõikidele kodanikele. Volditud pinnad on osaliselt kaetud laiade trepistikega, kust on head vaated parki ja merele. Trepistikke saab kasutada erinevate ürituste ajal tribüünidena. Põhja-Tallinnas elab inimest Rahvastikuregistri andmetel elas 1. aprilli seisuga Põhja-Tallinna linnaosas inimest. Jaanuaris suurenes Põhja-Tallinna elanike arv 95 võrra, veebruaris 122 ja märtsikuus 11 uue elaniku võrra. Samal ajal kahanes vähesel määral poolte Tallinna linnaosade elanikkond viimase kuu jooksul. Seega lisandus aasta esimeses kvartalis Põhja-Tallinnasse 228 elanikku (Tallinnas 1243). Enim, 427 võrra on elanike arv sel aastal suurenenud Kesklinnas. Tallinnas tervikuna elas aprilli alguses inimest. Allikas: Rahvastikuregister, 1. aprill 2020.

2 Mai 2020 PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID 2 LINNAOSA LINNAOSAVANEMA VEERG Mida toob mai? Peeter Järvelaid, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Head põhjatallinlased! Valitsus oli aprilli lõpus sunnitud veel eriolukorda pikendama, kuna valitseb oht, et viiruse levik ei ole kontrolli alla saadud ja olukord võib halveneda. Me oleme juba läbinud pika tee ja oleks rumal lasta tehtud pingutustel raisku minna, lõpetades enneaegselt piirangud. Mõni opositsioonierakond on tõtanud eriolukorda kasutama selleks, et poliitiliselt rünnata koalitsiooni ja käia välja populistlikke ettepanekuid piirangute lõpetamiseks. Tänases olukorras ei ole aga kindlasti õige aeg ega koht koguda poliitilist kapitali riigi elanike tervise arvelt. Viiruse leviku oht ei ole möödas ja meil tuleb jääda oma käitumises vastutustundlikeks seda nii eriolukorra tingimustes kui ka hiljem. Ometi leidub ka palju rõõmustavat. Lisaks ilusatele kevadilmadele toob maikuu Eestimaale ja meie linnaossa mõndagi uut. Loodan, et olete jõudnud kõik juba tutvuda Stroomi rannahoone võistlustöödega ja oma arvamusest nende kohta meile ka Facebookis teada andnud. Kuigi žürii on oma otsustes sõltumatu, siis tunnen, et linnaosavanemana on mul kohustus viia ka linnaosa elanike arvamus žüriini, ja seda ma kavatsengi teha. Meie eesmärk on rajada rannahoone, mis vastaks siinsete elanike tänastele soovidele ja vajadustele, aga ka võimalikele tuleviku-ootustele. Minu isiklikul hinnangul on konkursil osalenud arhitektid teinud väga head tööd ja eriilmeliste võistlustööde seas leidub mitu kavandit, mis Stroomi randa hästi sobiksid. Kohe peaksid lõppema tööd kvartaliseste kõnni- ja sõiduteede puhastamisel. Suur tänu kõikidele inimestele, kes pidasid kinni erinevatest liikluspiirangutest, et neid töid oleks võimalik sujuvalt teha! Kuid nagu ikka, tuleb talve möödudes välja ka hulk murekohti. Suurim neist on prügistamine. Ikka ja jälle avastavad nii linnaosa töötajad kui elanikud kohti, kuhu on tekkinud olmeprügi hunnikud. See teeb meele väga kurvaks, sest oleme ju teinud suurt tööd, et hoida meie linnaosa puhtana ja pakkuda elanikele võimalusi avalikus ruumis meeldivalt aega veeta. Austagem seda tööd, hoides meie linnakeskkonda! Hea meel on oma juhtkiri lõpetada Pelgulinnale pühendatud eraldi lõiguga. Maikuus tähistab Pelgulinna asum oma 150. sünnipäeva. Sel puhul soovin kõikidele pelgulinlastele palju õnne! Suur tänu ja tunnustus ka ühele vanimale asumiseltsile hea koostöö eest linnaosavalitsusega. Loodan, et Pelgulinna päevad siiski augustis toimuvad. PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID Väljaandja: Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus Aadress: Niine 2, Tallinn E-post: sten.svetljakov@tallinnlv.ee Telefon: Trükk: Printall Kirjastaja: Harjumaa Ühinenud Meedia, Koduleht: Facebook: pohjatallinn Reklaam: pohja@tallinnlv.ee Haridussüsteem kriisiajal: aitame lapsi ja vanemaid Vadim Belobrovtsev, Tallinna abilinnapea Koroonaviirus on meie elu ja igapäevased tegemised korralikult segamini löönud. Kohaneme kõik uute oludega, kes kiiremini, kes aeglasemalt. Üks suur valdkond, kus toimub palju muudatusi, on haridus. Lapsed ja nende vanemad, koolide ja lasteaedade õpetajad ning kõik teised, kes hoiavad üleval meie haridussüsteemi, leidsid end äkki täiesti uuest olukorrast. Distants- ja e-õpe Üsna ootamatult tuli meil üle minna üleüldisele kodusele e-õppele. Esmakordselt rakendus see õppemeetod nii suures ulatuses. Tallinna otsus sulgeda esimesena Kristiine Gümnaasium tundus paljude jaoks ehk liialt kiirustatult tehtuna. Kostus nurinat, kas kool saab sellega hakkama, kas lapsed püsivad kodus, millised on õpetajate ja õpilaste e-õppe kogemused, oskused, pädevused ja ka tehniline võimekus. Ent kümme päeva hiljem pandi kogu Eesti haridussüsteem e-õppele. Tänaseks oleme selles uues reaalsuses elanud juba mitu nädalat. Tuleb tunnistada, et meie õpetajad, lapsed ja nende vanemad on saanud väga hästi hakkama. Süsteem toimib: lapsed õpivad, õpetajad õpetavad, lapsevanemad konsulteerivad ja nii mõnedki viimati mainitutest tunnetavad esmakordselt, mida tähendab õpetaja raske töö. Siinkohal tahaks tänada lapsevanemaid nende kannatliku meele ja osavõtlikkuse eest, õpetajaid nende kiire kohanemisvõime ja suutlikkuse eest oma põhitöö ümber korraldada ja ka ametnikke, kes aitavad meie haridussüsteemi võimalikult valutult ümber korraldada. Linn on omalt poolt hea seisnud selle eest, et koolihariduse omandamine praeguses situatsioonis ei jääks arvuti või korraliku netiühenduse puudumise taha. Ainuüksi arvuteid leidsime rohkem kui 500 õpilase ja 560 õpetaja jaoks. Oleme kaardistanud hetkeseisu ja jälgime pidevalt, et õppetööks vajalikud tehnilised vahendid oleksid kõigil lastel olemas. Koolitoit Uue elukorraldusega paremini hakkama saamiseks ja sellega kiiremaks kohanemiseks on Tallinn rakendanud terve rea abimeetmeid, kus üheks olulisemaks sai toitlustamine. 18. märtsil avasime üldhariduskoolide õpilastele võimaluse saada ka praeguses olukorras iga päev sooja koolilõunat. See väljastati termokarbis kooli juurest ja kohapeal söömist ei korraldatud. Eriti oluline oli see nende laste jaoks, kellele koolitoit oli ainsaks soojaks toiduks päeva jooksul. 1. aprillist muutus koolilõuna jagamise korraldus: et piirata inimeste vahelisi otsekontakte, hakkasime lastele (või siis nende vanematele) väljastama kord nädalas korralikke toidupakke. Mul on väga hea meel, et saime ka selle süsteemi suhteliselt valutult tööle, tänusõnad siinkohal koolijuhtidele, kes suutsid seda protsessi väga hästi korraldada ja lastevanematele, kes suhtuvad asjasse distsiplineeritult ja vastutustundlikult. Numbrid räägivad iseenda eest: aprilli keskpaigaks ulatus paki saajate arv pea 20 tuhandeni! Tagasiside on olnud väga positiivne: inimesed tänavad vajaliku abi eest. Lasteaiad Erinevalt koolidest on lasteaiad Tallinnas kogu kriisiperioodi vältel avatud olnud ja valmis lapsi vastu võtma, ehkki valdav osa lastest on vastavalt soovitusetele koju jäänud. Lasteaedades on rakendatud rangeid hügieenimeetmeid, näiteks toimub laste üleandmine ja vastuvõtt õues, lasteaia ruumidesse ei lubata haigusnähtudega inimesi, sh lapsi. Regulaarselt toimub täiendav desinfitseerimine ning järgitakse Terviseameti soovitusi. Neis oludes pidasime õigeks, et ükski vanem, olenemata sellest, kas ta laps käib lasteaias või mitte, ei pea eriolukorra lõpuni kohatasu maksma. Me pole unustanud ka eralasteaedu. Tallinna linnavalitsus otsustas maksta iga eralasteaias käiva lapse eest lapsevanematele täiendavat toetust 71,25 eurot ning töötas selleks välja vastava meetme. See tähendab, et pered säästavad nüüd eralasteaia arvelt samaväärselt munitsipaallasteaedades käivate laste vanematega, kes on eriolukorras kohatasust vabastatud. See otsus peaks tagama selle, et eralasteaiad oleksid jätkuvalt avatud ning lapsevanemate teenuse arved väiksemad ja tööl käivatel vanematel oleks vajaduse korral tagatud võimalus viia oma laps senisesse lasteaeda. Lisaks sellele valmistab linn ette ööpäevaringset hoidu pakkuvate lasteaedade süsteemi elutähtsate teenuste osutajate lastele. Meditsiinitöötajate ja jõustruktuuride esindajate laste kasutuses saab esialgsete plaanide kohaselt olema Lasteaiad avanevad, koolid jätkavad koduõppel Kaia Kask, linnaosavalitsuse koolinoorsootöötaja Kui lasteaedades avatakse tasapisi rühmi ja lapsevanemad tunnevad suurt huvi, millal võivad taas hakata lapsi lasteaeda tooma, siis meie koolid jäävad õppeaasta lõpuni distantsõppele. Aprilli lõpu seisuga olid Põhja-Tallinna linnaosas avatud kõik munitsipaalomandis olevad lasteaiad. Valverühmades käis 19 lasteaia peale kokku 345 last ja avatud oli 42 rühma. Midagi uut ja üllatavat pole kahjuks teatada koolide ja õpilaste kohta. Need, kes olid tublid ja täitsid varem koolis käies oma koolikohustust, on seda jätkanud. Kel oli aga koolis käimisega raskusi, pole ka praegusel ajal oma suhtumist muutnud ja keskenduvad kõigele muule kui õppimisele. Tore on aga tõdeda, et kui koolides tekibki muresid seoses koduõppel olevate noortega, kes koolikohustust ei täida, siis pöörduvad koolide sotsiaalpedagoogid kohe linnaosa lastekaitsetöötajate poole. Üheskoos püütakse leida see kõige õigem lahendus, mis aitab just seda TEAVE 24-tunnilist teenust pakkuv rühm igas linnaosas kahes-kolmes lasteaias. Rõhutan, et see süsteem saab olema kättesaadav elutähtsate teenuste osutajate lastele. Just selleks, et nö eesliinil viiruse leviku tõkestamisega, aga ka selle tagajärgedega võitlejad saaks oma tööle täielikult pühenduda ja järjepidevalt teha seda meile kõigile väga vajalikku ja olulist tööd. Huvikoolid Sarnaselt üldhariduskoolidele on praegu distantsõppel ka huvikoolid, aga sel kujul ei ole võimalik täita õppekava täies mahus. Seetõttu oleme vabastanud linna munitsipaalhuvikoolides õppivate laste vanemad eriolukorra lõpuni arvete maksmise kohustusest ja arveid huviringide eest ei esitata sõltumata sellest, kas tunnid toimuvad e-õppes või mitte. Kuna meie huvikoolide ringitasud jäävad valdavalt vahemikku eurot, on selline säästmine keerulisel ajal kindlasti leevenduseks pere eelarvele. Kokku käib meie kümnes huvikoolis ligi 9000 last ja noort vanuses 4 19 aastat, seega sihtrühm on päris suur. Nüüdseks oleme leidnud teatava rutiini, ent ma väga loodan, et me ei jõua sellesse roopasse liialt sügavalt sisse kaevuda, nii et väljatulek tekitaks uut stressi. Praegu küll tundub, et kõige mustemad stsenaariumid on õnneks ära jäänud ja Haridusministeerium juba tahab tasapisi hakata mai keskpaigast koolilapsi teatud mahtudes koolidesse tagasi lubama. Soovin meile kõigile kannatlikku meelt ja oidu järgida valitsuse ja Terviseameti soovitusi. Püsigem terved, hoidkem oma lähedasi, eriti aga meie vanemaid! ÜLEVAADE LASTEAEDADE KOHTA 28. APRILLI SEISUGA (KUI PALJU LAPSI KOHAL KÄIS JA MITU RÜHMA OLI AVATUD) Kalamaja Lasteaed laste arv 2, töötavaid rühmi 1 Kolde Lasteaed laste arv 2, töötavaid rühmi 1 Kopli Lasteaed laste arv 6, töötavaid rühmi 1 Lasteaed Kajakas laste arv 38, töötavaid rühmi 4 Lasteaed Kelluke laste arv 22, töötavaid rühmi 2 Lasteaed Maasikas laste arv 16, töötavaid rühmi 1 Lasteaed Mesipuu laste arv 31, töötavaid rühmi 3 Lasteaed Naeratus laste arv 34, töötavaid rühmi 4 Lasteaed Ojake laste arv 29, töötavaid rühmi 5 Lasteaed Päikene laste arv 20, töötavaid rühmi 2 Lasteaed Pääsupesa laste arv 25, töötavaid rühmi 3 Lasteaed Rukkirääk laste arv 10, töötavaid rühmi1 Lastesõim Päkapikk laste arv 7, töötavaid rühmi 1 Pelguranna Lasteaed laste arv 22, töötavaid rühmi 3 Sitsi Lasteaed laste arv 44, töötavaid rühmi 4 Taime Lasteaed laste arv 18, töötavaid rühmi 2 Tallinna Heleni Kool laste arv 1, töötavaid rühmi 1 Tallinna Kelmiküla Lasteaed laste arv 4, töötavaid rühmi 1 Tallinna Lasteaed Mudila laste arv 14, töötavaid rühmi 2 konkreetset noort. Koolid on koostöös Tallinna Haridusameti ja linnaosavalitsusega aidanud lapsevanemaid ja noori ka tehniliste vahenditega. Loodetavasti saame käesolevale õppeaastale varsti joone alla tõmmata ning sügisel juba uue hooga koolimajades õppimist alustada.

3 PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID Mai 2020 LINNAOSA 3 Pelgulinna Selts Pelgulinn lipuehtesse! Pelgulinnast leiab kümneid tsaariaja lõpust pärit nn Lenderi-tüüpi kortermaju, millele on nime andnud esimene eestlasest Tallinna linnapea, ehitusinsener Voldemar Lender. Fotol majad Rohu tänavas. Pelgulinna asum tähistab tänavu oma 150. sünnipäeva ja seetõttu kutsub Pelgulinna Selts kõiki asumi elanikke heiskama lipud 24. mail. Algse kava kohaselt oleks siis pidanud toimuma Pelgulinna päev, mille tähistamine aga eriolukorra tõttu edasi lükati. Tänapäeval on Põhja-Tallinna linnaosa koosseisu kuuluv enam kui elanikuga Pelgulinn Tallinna üks hinnatumaid elurajoone aastal loodud Pelgulinna Selts kuulub aga Tallinna vanimate asumiseltside esiritta. Selts on korraldanud asumipäevi ja eakate teeõhtuid, andnud välja ajalehte ning seisnud pelgulinlaste huvide eest. Tänavused Pelgulinna päevad on hetkeseisuga plaanis 22. ja 23. augustil. Kui aga olud ei peaks lubama tänavu Pelgulinna sünnipäeva tähistada, tuleb pidu järgmisel aastal kindlasti. Ajaloost Pelgulinna ala kuulus keskajal suures osas Tallinna raele. Mereäärne metsane, kohati soine ala oli hea koht, kus leida pelgupaika sõdade ajal, samuti võisid seal end peita kurikaelad. Ronald Ross, linnaosavanema asetäitja Igatahes on just enda varjamine andnud Pelgulinnale tema nime. Pelgulinskid rõhutavad aga naljaga pooleks, et elavad omaette linnas ja tegelikult oligi aastate eest täiesti reaalne plaan Pelgulinn eraldi linnaks muuta, kuid mõte ei saanud linnavalitsuse heakskiitu. Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise tolmuse maantee äärde. Tänase trollipargi kohal asus ülemöödunud sajandi keskpaigas Eestimaa kubermangu maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile kuulunud suvemõis, aastal rajatud hipodroomi alal aga proua Dehnile kuulunud maja koos suure aia ja heinamaaga. Piirkonnas asus lisaks väike küünlavabrik. Üksikuid hooneid oli juba ka Ristiku ja Telliskivi tänava ristmiku kandis. Selline nägi Pelgulinna kant välja enne Tallinna Peterburi raudtee avamist aastal. Raudtee ja sellega kaasnenud tööstusrevolutsioon tõid piirkonnas kaasa aktiivse ehitustegevuse ja elanikkonna kiire kasvu, andsid tõuke kaasaegse Pelgulinna sünnile. Käes on kevadkoristuse aeg Traditsiooniline maikuine kevadkoristus tuleb seekord teha pisut teisiti, sest suured talgud peavad eriolukorra tõttu kahjuks ära jääma. Kindlasti ei tähenda see, et Põhja-Tallinn ei saagi sel kevadel puhtamaks ja kenamaks. Oleme võtnud luubi alla avalikus kasutuses olevad paigad, korrastame parke ja rannaala, puhastame linnamööblit. Sõidu- ja kõnniteedel käib agar koristustöö nendest on puhastatud umbes 85 protsenti ja tööde lõpetamise tähtaeg on 15. mai. Linnaosavalitsus on tellinud puhastuse linnaosas asuvale sajale pingile. Neilt eemaldati kogunenud mustus ja grafiti ning puidupind taastati õlitamise Stroomi rannapark. Aleksandr Gužov 1925 valminud Oma Kolde majad Kolde puiestee ääres on ehitusmälestisena kaitse all. Jaak Juske Esimesed tänavad Möödunud sajandi alguseks oli Pelgulinnas juba üheksa tänavat. Piirkonna esimesi tänavanimesid on seostatud Albert Koobaga, kellele kuulusid seal suured maa-alad. Kooba olevat nimetanud tänavad oma perekonnaliikmete järgi. Alberti nimi tuli tema enda nimest. Nimesid jäi aga puudu ja nii olevat Tarabella tänav saanud nime Kooba koera järgi (seda nime on seostatud ka saarlaste muistse jumalaga). Oskari tänav olevat aga nimetatud Oskar Kochi järgi, kes hiljem sealkandis Koobalt maid ostis. Grigori tänav sai nime endise maaomaniku Oskar Gregory ja Telliskivi tänav Johann Grabby tellisetehase järgi, Härjapea tänav aga sealkandis kasvanud ristiku järgi. Vanarahvas on ristikut teiste toredate hüüdnimede kõrval ka nii kutsunud aastatel asuti hoonestama Kolde puiestee, Saue ja Nurme (1960. aastast Maisi) tänava piirkonda aastal moodustati Aarde, Preesi, Pärja (hilisem Vaniku) ja Sõle tänav. Neist viimane oli esialgu väike umbtänav. Tänase ulatuse sai see alles aastatel. Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime aastal tekkisid aga linnakaardile Sõmera, Muru (hilisem Auna), Orase, Söödi, Kõrre, Taime ja Aru tänav aasta kevadsuvel otsustas Tallinna linnavolikogu asendada vanad, isikunimelised tänavanimed uute, taimenimelistega. Nii sai Oskari tänavast Ristiku, Albertist Roo, Tarabellast Timuti ja Olgast Sõnajala (hiljem Pebre) tänav. Grigori tänavast oli juba varem Õle tänav saanud. Uued piirkonnad aastal asuti hoogsalt hoonestama Nisu ja Rukki tänava piirkonda, ehitustööd jätkusid pärast sõda. Tekkisid Luste ja Kaera tänav. Mitu tänavat said pärast sõda uue nime. Mainimata on vaid Sambla tänav, mis sai uueks nimeks Nabra. Pelgulinnas on mitu Tallinna arhitektuuriloos olulist piirkonda (Oma Kolde majad, Aarde ja Pressi tänav jt). Pelgulinna uuem, nõukogudeaegsete kortermajade ala jääb Sõle tänavast Stroomi ranna poole. Pelgulinna alla kuulub ka Kopli kaubajaama suur kinnine ala. Kaubajaama hakati rajama juba Esimese maailmasõja eel, tööd viidi aga lõpule alles aastaks. Samal aastal pühitseti üks piirkonna sümboleid Peeteli kirik, mis nõukogude ajal muudeti Telefilmi stuudioks. Nüüdseks on pühakoda ilusasti taastatud. abil. Plaanis on korrastada ka Stroomi rannapargis asuvad pikniku- ja malelauad, millel vahetatakse välja katkised puitosad, pinnad pestakse ja töödeldakse puidukaitsevahendiga. Käesoleval aastal valmisid Stroomi rannapargile ja Kopli kalmistupargile hoolduskavad, mille koostas arhitektuuribüroo Artes Terrae. Nende kavade järgi käivitusid esimese etapi hooldustööd nii Stroomi rannapargis kui Kopli kalmistupargis. Tehti puude raiet ja hoolduslõikust kahjustunud või ohtlikuks muutunud puudele. Teise etapiga minnakse edasi pärast lindude pesitsusperioodi lõppu. Linnaruum on meie ühisvara, mida meil kõigil on kohustus hoida ja õigus puhtana nautida. Maksumaksjatena me selle korrasoleku eest ka maksame. Aga paraku maksame kinni ka selle, kui mõni isik otsustab oma vana mööbli või muu prahi avalikku ruumi tassida. Juhtub üsna tihti, et kusagil on prügikastid soditud või segi pekstud, metsa alla või haljasalale on toodud prügihunnik või lihtsalt jäetud pärast meeldivat ajaveetmist vabas õhus endaga kaasa toodud kraam prügina maha. RMK loodusradadel ja puhkealadel on tore silt: Jaksad siia tassida, jaksad ka ära viia. Sellest põhimõttest võiksime alati lähtuda, kui kusagile pere ja sõpradega grillima või piknikku pidama läheme. Võib-olla tekkis nüüd mõnel lugejal küsimus: mida mina saan oma kodulinna heaks teha? Ma vastan siinkohal sellele küsimusele. Kõige lihtsam ja tulutoovam on see, kui keegi ei risusta oma kodukanti. Kui aga juhtute sellist tegevust märkama, siis teatage sellest kohe munitsipaalpolitsei lühinumbril Samuti kutsun üles korrarikkujaid jäädvustama ja saatma pildid linnaosavalitsusse või munitsipaalpolitseisse. Ainult üheskoos saavutame puhtama ja ilusama linnaosa. Olukorras, kus ühed ehitavad ja loovad, teised aga lõhuvad ja reostavad, ei sünni püsivat ilu. Tallinna päev tuleb teisiti Traditsiooniline Tallinna päev 15. mail pakub sel aastal e-kanalite kaudu võimalust kirjutada etteütlust ja avastada nii tänapäeva kui minevikku kodulinnas. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei saa tänavu tähistada Tallinna päeva traditsiooniliselt ehk nautida ühiselt ja vahetult linnaruumis rikkalikku kultuuriprogrammi. Ent me saame jätkata Tallinna päeva traditsiooni, väärtustades meie linna ajalugu ja linlaseks olemist. Seega olgu tänavu sel päeval pidu meis eneses, nentis Kõlvart. Juba seitse aastat on Tallinna päeva puhul kirjutatud etteütlust ja erand ei ole ka see aasta. Nii on kõik huvilised üle Eesti oodatud end proovile panema e-etteütlusel 15. mai keskpäeval aastal ülelinnalise Tallinna-teemalise etteütluse algatanud toonane abilinnapea Mihhail Kõlvart kutsub etteütlust kirjutama nii õpilasi kui täiskasvanuid, kes väärtustavad head eesti keelt ja soovivad oma teadmistes veenduda. Etteütluse teema on alati olnud seotud Eesti kirjanduse, kultuuri ja Tallinna ajalooga. Suvi tuleb lilleõites Seekordne etteütlus on pühendatud legendaarsetele tallinlastele Jaan Krossile ja Georg Otsale, kelle 100. sünniaastapäeva me tänavu tähistame, rääkis Kõlvart. Sedapuhku on pakkunud praegune eriolukord korraldajatele inspiratsiooni katsetada uut lähenemist ja seega viime etteütluse läbi veebi vahendusel. Positiivne on seejuures, et nii saavad üritusel osaleda ka Tallinnast kaugemal elavad keelehuvilised. Tallinna TV teeb üritusest otseülekande Tallinna Facebook'i lehel, Youtube'is ja etteütluse veebilehel. Etteütluse teksti loeb armastatud näitleja Märt Avandi. Varasematel aastatel on seda teinud ka populaarsed kirjanikud Andrus Kivirähk, Jan Kaus jt, samuti vigursuusatamise maailmameister Kelly Sildaru ning muusik Reket. Eelmisel aastal püstitas Tallinna päeva etteütlus osavõturekordi 1800 kirjutajaga. Ettevõtmist korraldab haridusamet koos linna munitsipaalkoolide eesti keele õpetajatega. Etteütluse infot saab jooksvalt jälgida veebilehel tallinn.ee/etteutlus. Et muuta Põhja-Tallinna elukeskkond ilusamaks ja linnaruum värvilisemaks, pöörab linnaosa valitsus sel aastal suuremat tähelepanu lilleilu pakkumisele. Istikuid jagub ka kohtadesse, kus need mõnel suvel puudunud on. Näiteks käib lillekonteinerite ettevalmistus suveperioodiks Kopli kalmistupargis, Pelgulinna väljakul, Vana-Kalamaaja 15 mänguväljakul, Kalma haljakul, Pikakari rannas, Karjamaa pargis, Lõime alleel ja Valgevase tänaval. Üks põhjatallinlaste meelispaiku on Stroomi rannapark. Näiteks on kavas likvideerida pidevalt liiva alla mattuv istutusala lipuväljakul Stroomi rannahoone juures ning asendada see lillekonteineritega. Stroomi rannaparki paigaldame kokku 15 uut laevakujulist lillekonteinerit, mis haljastatakse erinevate suvelilledega kuus konteinerit rannahoone juurde ja üheksa Kopliranna-poolsesse pargiossa. Pelgulinna väljakul juba olnud pinkidele lisaks on saabunud uued pingid koos lillekonteineritega, mis saavad juba olemasolevate konteineritega sarnase haljastuslahenduse. Peaaegu kõigis Põhja-Tallinna lillekonteinerites vahetatakse maikuus kasvumuld ja istutatakse uued taimed. Seda eelkõige tagamaks taimedele paremad kasvutingimused ning samuti selleks, et värskendada linnaosa haljastuse muljet. Kuna mõnes piirkonnas on kahjuks suuri probleeme taimede vargusega, katsetame kohati konteinerite haljastamist kõrrelistega. Tundub, et kõrrelised ei lange nii tihti varguse ohvriks ning tegemist on ka väga vastupidavate ja tänuväärsete taimedega, mis saavad tihtipeale konteineri kehvades oludes paremini hakkama kui lilled. Istutustööde tähtaeg konteineritesse on 1. juuni. Lisaks ilutaimedele testime sel suvel, kuidas kodanikud võtavad vastu ürdikonteinerid linnaruumis. Just nii, lugesite õigesti ürdikonteinerid! Sellised konteinerid on plaanis paigaldada esialgu ainult Vana-Kalamaja tn 15 mänguväljaku territooriumile. Juhul, kui need saavad kodanikelt positiivse vastukaja, oleks tore selliseid konteinereid paigaldada ka Põhja-Tallinna teiste asumite mänguväljakutele, kus lapsed saavad õppida maitsetaimi tundma. Ürdikonteinerid peaks tekkima alale hiljemalt 20. juuniks. Loodame, et kavandatud tööd pakuvad rõõmu paljudele inimestele.

4 Mai 2020 PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID 4 KESKKOND Põhja-Tallinna hoovid said rekordtoetuse Korteriühistud said ka sel aastal taotleda Tallinna linnalt toetust, et oma hooviala korda teha. Põhja-Tallinna linnaosast laekus 28 avaldust, mida oli kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. Esitatud avaldustest rahuldati 24 ning toetuse kogusumma ületas esmakordselt euro piiri, olles seega Tallinna linnaosadest suurim. Üle linna eraldati toetust eurot. Enamik korteriühistuid taotles toetust parklate ja prügimajade rajamiseks, samuti piirdeaedade korrastamiseks. Toetatavate tegevuste hulgas võis olla ka õueala katendi või kõnnitee remont, turvakaamerate ja väravate paigaldamine, mänguväljaku rajamine vm. Toetuse suurus ühele korteriühistule võib ulatuda kuni 70%-ni tööde kogumaksumusest. Rahalises väärtuses ei või see ületada eurot ühel aastal ning 40 Kogu maikuu kestva kogumiskampaaniaga Toome ära kutsub Uuskasutuskeskus inimesi kodus asjatuna seisvatele tervetele ja puhastele asjadele uut elu andma ja neid uuskasutuseks annetama. Kui tavaliselt kipuvad inimesed annetama vaid riideid, siis uuskasutuseks sobib peaaegu kõik majapidamises leiduv jalanõud, mänguasjad, raamatud, CD-d, filmid, mööbel, töötav kodutehnika, tekstiil, lauanõud ja isegi toataimed. Põhja-Tallinnas võtab annetusi kontaktivabalt vastu Arsenali kaubanduskeskuses aadressil Erika 14 asuv Uuskasutuskeskus. Annetused on sinna oodatud E R ning L Suurematele annetustele (nt mööbel ja suurem kodutehnika) saab järele kutsuda ka tasuta 000 eurot ühe hoovi kohta. Põhja-Tallinna linnaosa korteriühistud on väga toimekad ja teotahtelised. Linnaosas ringi jalutades torkab kohe silma, et hoovid on hoolitsetud ja iga hoov isemoodi näoga. Suur tänu ka heakorraspetsialistidele, kes aitasid ühistutel taotlusi vormistada ning olid nõu ja jõuga abiks, ütles linnaosa vanem Peeter Järvelaid. Tallinna linn asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist aastal, et korrastada elukeskkonda, muuta see funktsionaalsemaks ja atraktiivsemaks. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati projekti jätkata ja kehtestada 27. märtsil 2006 linnavalitsuse määrusega hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord aastast saab taotlusi esitada elektrooniliselt läbi tegevustoetuste registri, mis on vähendanud oluliselt esitatavate dokumentide mahtu. Toome ära ja kasutame uuesti! Jüripäeva tähistamine aastal. Skaudid tähistasid jüripäeva kaubiku. Rohkem infot kaupluste ja kogumiskastide asukoha kohta leiad Uuele ringile ei saa suunata kasutatud patareisid, vanu värve, ehitusjäätmeid, metalliromu, plaste, paberit, pappi, rehve, katkiseid seadmeid, pakendeid ja lehtklaasi need peaksid tingimata leidma tee jäätmejaama. Põhjatallinlastele lähim jäätmejaam asub Paljassaares. Eesti Skautlik Antoni Keskgild tähistas jüripäeva seekord kodustes tingimustes. Suurem osa gildist koosneb Põhja-Tallinna elanikest. Nüüdisajal on jüripäev koristuspäev, aga ka skautide ja gaidide suurlaagri päev. Püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitsepühak, skaudid aga tänapäevased rüütlid. Igal aastal korraldavad nad oma jüripäevaürituse erinevas Eestimaa paigas, et õppida paremini tundma oma kodumaad. Sel aastal tuli skautide pidupäeva tähistada kodustes tingimustes. Skautide tunnusrätid sidusid aga kõik sel päeval siiski kaela. Mägiveised. Aleksandr Gužov Mägiveised naasevad maikuus Paljassaarde On saanud juba peaaegu tavaks, et igal aastal mai saabudes asub Paljassaare hoiualale elama umbes 50 lihaveist. Esimest korda tulid looduslikud võsapuhastajad siia aastal Lihaveised on pärit Humala mõisast Harku vallast. Millal nad tänavu Paljassaarde viiakse, ei ole veel täpselt teada see sõltub suuresti sellest, kui kiiresti sirgub neile toiduks vajalik taimestik. Näiteks sobivad Eriolukorras on inimesed tavapärasest rohkem kodus ning seetõttu on asjakohane üle korrata jäätmete liigiti kogumise põhimõtted nende tekkekohal. Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõikidele kodumajapidamistele Eestis. Aastas tekib elaniku kohta hinnanguliselt 425 kg olmejäätmeid ja kuni 60% sellest kogusest mahuliselt moodustavad pakendijäätmed. Siinkohal toob Tallinna Ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonna peaspetsialist välja põhipunktid, kuidas jäätmeid vastavalt nõuetele liigiti koguda, et meie elukeskkonda hoida puhtamana ning luua eeldus jäätmete ringlusse võtuks ja taaskasutamiseks: segaolmejäätmed (katkised riided ja jalanõud, katkised nõud, tolmuimejakotid, kasutatud mähkmed, vettinud paber, pakendatud pühkmed ja kassiliiv, suitsukonid, kasutatud pabernõud, vanaks läinud kosmeetika, CD-d, katkised hõõgniidiga ja halogeenlambipirnid laste katkised pehmed mänguasjad, suured kondid, jahtunud tuhk, Kogume jäätmeid liigiti! raskesti puhastatavad pakendid, foolium, kasutatud küpsetuspaber ja muud sarnased olmejäätmed) viia segaolmejäätmete mahutisse; biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, sh värve, ohtlike jäätmeid (tule- ja plahvatusohtlike), t biolagunevaid aia- ja haljastus- astu s- jäätmeid, patareisid, vana elektonikat, vedelike, suurjäätroonikatmeid, ravimeid; id; biojäätmed (tahked toidujäätmed, puu- ja köögiviljade koored, ored, riknenud köögi- ja viljad, lõikelilled, toataimed, puu- köögipaber ögip ja salvrätikud, kohvipaks, paberfiltrid, munakoored, papist munakarbid, teepa- kid) viia biojäätmete se lahtiselt, paberkotiga või köö- mahutisgipaberisse pakitult; kilekottides ides biojäätmeid, id, kile, pakendeid, ei d, suppe, pe kastmeid, suuri uri konte, suitsukonisid, uk isid id, muid olmejäätmeid; papp ja paber (kataloogid, ajakirjad, ajalehed, reklaammaterjalid, raamatud, jõupaber, paberkotid, pappkastid ja karbid veiste toidulauale kõrkjad, kõrrelised, võsa, puud ja muru. Hetkel vaadatakse loomadele mõeldud aedik ja maa-ala üle, et kõik oleks seal korras ja igasuviste asukate tulekuks valmis. Paljassaare hoiuala on koduks enam kui 200 haruldasele linnuliigile, kes vajavad pesitsuseks avarust, madalat taimestikku ning mudaseid lompe. Kui loodus aga võimust võtab ja sobivad tingimused kaovad, on vaja need taastada. Kõige loomulikum viis selleks on, kui loodust hooldavad loomad ise. Seda ei maksa aga karta, et Paljassaare hoiualal jalutades mõni mägiveis vastu tuleb. Loomad on piisavalt suurel tarastatud maa-alal, kust nad välja ei tiku. Samuti kontrollitakse tara, et võimalikke ohtusid ennetada. Eelmisel aastal tuli ette mõni karjaaia lõhkumise juhtum, kuid need said kiiresti lahendatud. Loomad ise teavad väga hästi oma territooriumi ega kipu sealt välja. Karjainstinkt ei lase üksikul uitajal põhikarjast eemale liikuda ning võõra inimese tulek lähemale kui viis meetrit on loomale ohusignaal, mis käivitab juba põgenemise. Eelmisel aastal olid veised karjamaal kuni oktoobrikuuni. Neid karjatatakse poolsaare niidualal veel vähemalt kolm suve, sest linn sõlmis vastava lepingu viieks aastaks. ilma teibita (pressi kokku)) viia paberimahutisse või jäätmejaama; määrdunud ja vettinud paber, papp ja paber, mille küljes on kilet või fooliumit (nt tetrapakend), kasutatud pabernõud, köögipaber, salvrätikud; klaas (moosi- ja toiduaine- te purgid, karastus- ja alkohool- sete jookide pudelid) viia lä- himasse pakendipunki klaastaa- ra pakendimahutisse; ohtlike ainete pudelid, akna- ja lehtklaas, elektripirnid; id pakendijäätmed (puhtad plast-, tetra-, klaas-, metall- ja papp-pakendid (võitopsid, id, plas- tikpudelid, plastkarbid, arbid, kosmee- tika pakendid, d, joogikartongid, ong piima- jogurti- ja mahlapaken- did, konservikarbid, alumiiniu- in mist ja plekist joogipurgid, g me- tallkaaned) viia lähimasse se pakendipunkti kti pakendimahutisse ahuti lahtiselt t või läbipaistvas kotis; määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, kummist tooteid, ohtlike ainete pakendeid ja -pudeleid, akna- ja lehtklaasi, elektripirne, aerosoolpakendeid, kasutatud mähkmeid; ohtlikud jäätmed (lahustid, värvid, patareid, akud, ravimid ja muud kemikaale sisaldavad jäätmed) viia lähimasse jäätmejaama (NB! Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja suunata hävitamisele); kasutatud mööbel ja riided viia lähimasse Uuskasutuskeskusesse või jäätmejaama; kasutatud elektri- või elektroonikatooted viia lähimasse jäätmejaama. (NB! Uue seadme ostul on kauplusel kohustus vana samalaadne seade vastu võtta.) Täiendavat infot leiab linnavalitsuse ja keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Küsimuste korral või kui pakendipunktis asuv mahuti on täitunud, palume sellest anda teada pakendimahuti peal kirjas olevale kontaktnumbrile (mahutite haldajale ETO , TVO , EPR ) või linna ettevõtlusameti jäätmehoolduse osakonnale tel

5 PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID Mai 2020 KULTUUR 5 Eesti esimene kogukonnamuuseum asub Kalamajas Kristi Paatsi, Kalamaja muuseum Linnamuuseumi pikaajaline projekt, eeslinnade uurimine, on avanud erinäolisi tahke Tallinna ajaloost ja asumitest. Esimese suurema ettevõtmisena püstitati aastal koos kogukonnaga Telliskivi loomelinnakusse nädalaks pop-up muuseum. Nüüdseks kaks aastat kestnud Kalamaja muuseumi loomise protsessis on samuti osalenud Kalamaja elanikud ja sõbrad. Hiliskeskaega ulatuva ajalooga asumis on kokkuhoidev ja aktiivne kogukond, kes on oma huvitatud Tallinna vanima eeslinna minevikku tutvustavast muuseumist. Kotzebue 16 hoonele hakati uut sisu looma aasta esimesel poolel. Viisime eri kanalites läbi küsitluse, mida arvab kogukond uue muuseumi loomise mõttest, kas selle vastu on huvi ja millist muuseumi elanikud ise sooviksid näha. Esmaaktsioon oli mais 2018 Kalamaja päevadel, kui inimesed said muuseumis täita küsitluslehti ja järgnes veebiküsitlus. Tulemusi analüüsides ilmnes, et soovitakse hubast kohta, kus tutvuda asumi mineviku ja olevikuga, mis on eriti peresõbralik kokkusaamis- ja ajaveetmiskoht. Tallinna Keskraamatukogu hoiab ka kriisiajal eakatega kontakti, et nad ei tunneks end kodus üksi. Raamatukoguhoidjad vastavad eakate kõnedele ja aitavad soovitud infot leida. Kuna eriolukorra ajal raamatukokku kohapeale tulla ei saa, pakume võimalust tellida raamatuid koju ning suhelda eakaaslaste ja raamatukoguhoidjaga Skype vestlusklubis. Kodust väljumata saab oma digiteadmisi ja -oskusi lihvida programmis Seeniorid digitargaks. Küsi raamatukoguhoidjalt igapäevaeluks vajalikku infot! Raamatukogu pakub võimalust esitada küsimusi: telefonil , e-posti teel ls@tln.lib.ee, reaalajas chati ja Skype'i vahendusel. Chati leiab keskraamatukogu veebilehe www. keskraamatukogu.ee paremast nurgast. Skype'i kasutajanimi: Tallinna Keskraamatukogu infoteenindus. Muuseumirahvas kogumistööl kalamajalaste keldrites ja kuurides. Raamatukogult seenioridele Kalamaja muuseumi maja Kotzebue tänavas. Kogukonna ideedest sündis püsinäitus Kuna Kalamaja muuseumi peamise sihtgrupi moodustavad kohalikud elanikud, siis ongi muuseumi arendamise võtmetegevus seotud arutelude ja intervjuudega aasta jaanuaris kohtusime kogukonna aktiivsemaid liikmeid ühendava Telliskivi Seltsiga. Korraldasime ka aruteluõhtuid, et kõik huvilised saaksid muuseumi loomises kaasa rääkida. Mõtteharjutuste ja erinevate kaasavate ülesannete põhjal valminud kokkuvõtteile tuginebki püsinäituse ideestik ja muuseumi kontseptsioon. Oli tore tõdeda, et Kalamaja läheb korda erineva taustaga inimestele mõttetalgutel osales nii noori, pensionäre, äsja Kalamajja kolinuid kui ka siin aastatel elanuid. Kohalikud inimesed andsid sisendi, et muuseumi püsinäitus võiks avada Kalamaja lugusid alates keskajast kuni tänaseni läbi iseloomulike koondkujude. Just kalamajalaste lugudest ja arvamustest tõusid esile teemad nagu Kalamaja esivanem, lapsepõlv, Kalamaja naine ja mees, elukunstnik, loom. Koondkujude kaudu avame erinevate inimeste lugusid läbi aja ning eksponeerime inimeste annetatud esemeid, fotosid jm. Läbi maja kulgeb teine püsinäituse tasand, kus tutvustatakse Kalamaja hoonete lugu keldrist elutoani. Samuti on suur pereala Suhtle eakaaslastega Skype'i vestlusklubis! Seal arutletakse päevakajalistel teemadel ning osalejad saavad raamatukoguhoidjalt küsida enda jaoks olulist infot. Vestlusklubi toimub esmaspäevast reedeni kell Osalemiseks tuleb lisada oma Skype'i kontaktide hulka kasutajanimi Seenioride vestlused. Küsimuste korral saab raamatukoguga ühendust võtta telefonil Telli raamatuid koju! Eriolukorra ajal pakume koduteenindust pensioniealistele Tallinna elanikele, kel on viiruse riskigruppi kuulumise tõttu ohtlik väljas liikuda ja kel puuduvad lähedased, kes saaksid neile raamatuid raamatukogust tellida. Teavikuid tuuakse koduteeninduse lugejale koju üks kord kuus. Raamatute tellimiseks palume helistada telefonil või kirjutada koduteenindus@tln.lib.ee. Ole kursis uudistega! Raamatukoguhoidjad loevad Skype'i ja telefoni teel Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalist ning suurematest päeva- ja nädalalehtedest artikleid ette. Uudiste ettelugemine toimub E R telefonidel: ja ning Skype'is: Uudised Skypes. ja Kalamaja makett aastast alustasime ka kogukonna liikmete intervjueerimist ja esemete kogumist uue muuseumi tarbeks. Arhiivi jaoks on litereeritud kümned süvaintervjuud, mis on andnud muuseumile väärtuslikku sisu. Leidub nii mitu põlvkonda Kalamajas elanute, endiste kalamajalaste kui ka uute kogukonnaliikmete intervjuusid. Samuti oleme kogunud pildimaterjali inimeste isiklikest albumitest. Käib ka ekspositsiooni tarbeks inimestele oluliste ja kõnekate esemete annetustena kogumise kampaania. Erinevad näitused Muuseumi esimene ajutine näitus annab ülevaate Kalaranna ajaloost kaugest minevikust tänapäevani. See on Teele Pehki ja Triin Talki kureeritud kodanikuhariduslik väljapanek paigast, mis pakub lisaks kohalikele huvi ka laiemalt. Et muuseumimaja pole veel valmis külalisi võõrustama, oleme teinud ja tegemas näitusi ka linnaruumis. Nii saab praegu Balti jaama turul näha Põhja-Tallinna laste kaastööde põhjal valminud näitust Kalamaja laste kastmes. Fotokuu raames avasime eelmisel aastal välinäituse Kuhu ühtegi päikesekiirt ei paista. Ka tänavu kevadel on tulemas Kalamaja elanike fotoalbumitest kogutud fotode näitus jällegi asumi tänavail ja majade ees. Nii et tasub varsti Kalamaja vahele jalutama minna! Kui sul on muuseumile mõni tore Kalamaja lugu rääkida või mõni vinge asi annetada, siis vaata lähemalt ja võta ühendust: kalamaja, kalamajamuuseum, kalamaja@ linnamuusuem.ee, tel või NB! Ehitustööd on muuseumi avamise lükanud selle aasta lõppu või aastasse. Lihvi digiteadmisi ja -oskusi programmis Seeniorid digitargaks! Programmi raames saavad seeniorid individuaalsetel koolitustel küsida kõike, mis puudutab tahvelarvutite ja nutitelefonide, Facebooki ja Skype'i, e-teenuste ja e-raamatukogude kasutamist ja palju muud. Koolitusel osalemiseks kirjuta ls@tln.lib.ee või helista ning lepi kokku koolituseks sobiv aeg. Eriolukorra ajal aktiveerunud interneti- ja telefonipettuste tõttu algatas Riigi Infosüsteemide Amet kampaania Eriolukorras eriti IT-vaatlik!. Raamatukogu on kampaaniaga ühinenud, et jagada soovijatele digiturvalisuse nõu ja koolitust. Lisaks koolitustele on võimalik oma digioskusi täiendada igaühel ka iseseisvalt. Keskraamatukogu veebilehelt leiab näiteks Skype'i ja Facebooki konto loomise ja kasutamise juhendi ning e-raamatukogu ELLU videojuhendid. Salme keskuses alustas ajalooline Tubateater Kultuurseks meelelahutuseks eriolukorras andsid Tubateatriga omapoolse panuse Salme Teater ja Marionett Teater. Salme Kultuurikeskuse Facebooki lehel avaldatud kolm lastejutustust on pälvinud positiivset tagasisidet ja enam kui vaatamist. Juba tegeldakse ka järgmiste huvitavate lugude lindistamisega. Tubateater, nagu nimigi ütleb, on tavateatrist veidi kammerlikum ega eelda suurt teatrisaali. Nimetus pärineb kunagise Eesti Riikliku Noorsooteatri algusajast (praegu Tallinna Linnateater), mis sündis samuti Salme Kultuurikeskuses. Esimene jutustus Võlutud kerjus põhineb Karel Čapeki raamatul Üheksa muinasjuttu, valmimas on Doris Kareva tekstidel põhinevad jutustused. Huvitav kokkusattumus on, et Doris Kareva keskkooliaeg möödus just Salme Kultuurikeskuse sõnakunstiringis, seega on tegu justkui taaskohtumisega. Tänapäeva infoühiskonnas, kus peamist tooni annavad laste jaoks välismaa multifilmid ja Youtube'i kanal, on tore, et tuletatakse meelde klassikat ja eestikeelset kirjandust. Usun, et ka lapsed leiavad nendes oma võlu üles, ütles linnaosavanem Peeter Järvelaid. Teater Marionett sai alguse aastal, kui vastloodud nukuringi asus juhendama Estonia teatri solist Harri Vasar aastal kolis teater Salme Kultuurikeskusesse. Salme Teater, endise nimetusega Jaan Tombi nimeline Rahvateater aga alustas juba aastal. Tänaseks on valminud 30 lavastaja käe all enam kui 150 etendust. JUUBILARID ÕNNITLEME MAIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI! 90 BORIS DEMBOVSKIY NINA KARCHEVSKAYA JEKATERINA KOZLOVA ZINAIDA KOTOVA ZINAIDA LEBEDEVA MILVY LEPASSALU AILI MASURIN VASILY OKHLOPKOV ALLY PALMET MEINHARD POOBUS FAINA SOSONKO EVI-LUULE TAMMIK MARIA TESOVA INNA VATT 85 INNA ABARENKOVA LILIIA BABAEVA GALINA BARYSHEVA VALENTINA BURKASSOVA ANTONINA KALENIK NINA KHRUSTALEVA MARITA KOCHETOVA LINDA KÕRGE TÕNIS KÄÄMER INNA-MAI LANDE OLGA MAMOIKO DMITRY MURZICH MARE MUUK LIIDIA OSINKINA SOFIA PONOMARJOVA DEMJAN TITKO VALENTIN VINOGRADOV

6 Mai 2020 PÕHJA-TALLINNA SÕNUMID 6 REKLAAM REAKUULUTUSED Kivikorstnate ehitamine ja remont. Tel Mü ü a kvaliteetsed, hästi pakitud kü ttepuud (30 60 cm) ja klotsid võrkudes alates 2,20 / võrk. Hinnad kohaletooduna. Tel Mü ü a saetud ja lõhutud kü ttepuud pikkusega cm. Kojuvedu. Tel , e-post marek406@ gmail.com Müüa sõnnikut, mulda, liiva, killustikku. Tel Ostan 1 2-toalise korteri Tallinnas (võib olla remontivajav). Tel Ostan garaažiboksi. Notari korraldamine ja kulud minu kanda. Tel Ostan kasutuseta jäänud sõiduki, võib vajada remonti. Kiire tehing ja vormistamine. Kõik pakkumised oodatud. Tel , skampus@online.ee Ostan korteri Tallinnas, võib vajada kapitaalremonti. Otse omanikult. Tel Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trü kiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel ja , Tim Reklaam ja kuulutused: pohja@tallinnlv.ee Ostan seisma jäänud sõidukeid. Ka avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või tel OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust koduaedades, ühistute ja äriühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa tel Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel Vannitubade remont, boilerite, pistikute paigaldus. Kõik elektri- ja torutööd. Ummistuste kõrvaldamine. Tel Väljaõppinud puudelangetaja teostab ohtlike puude ja okste raiet. Tööd teen tõstuki ja köistehnikaga. Freesin kände ja teostan okste äravedu. Puude ü ldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel GaasiEkspert OÜ Gaasiseadmete mü ü k, paigaldamine, hooldus ja remont Gaasilekete kontroll ja kõrvaldamine korterites ja trepikodades Gaasisü steemide projekteerimine Gaasiseadmete a s a e e kauplus u Punane info@gaasiekspert.ee Sõle loomakliinik Lemmikloomade diagnostika ja ravi, küülikute ja pisinäriliste ravi, lemmikloomade esmaabi ja toidud Tel , , Sõle 86/Kopli 69A Franz Krulli masinatehas märtsil 1865 Narvas tööd alustanud tehas kolis 1875 Tallinna aastaks rajati Koplisse moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoone, kontori ja elamuga. Töötajate arv küün- dis üle MTÜ Tallinna Masinatehase Veteranid ühendab ligi 400 inimest, kes töötasid tehases vähemalt 10 aastat. MTÜ teeb tihedat koostööd Põhja-Tallinna LOV-iga, et toetada tehase veterane ja tal- letada Eesti vanima tehase ajalugu. Kust saab asjakohast infot? RIIGI INFOTELEFONID 1247 kriisiinfotelefon Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24 h, tasuta) SÕLE PESUMAJA Pesu pesemine, kuivatamine, triikimine Vaipade ja vaipkatete keemiline puhastus Puitbriketi müük E R , L P suletud (väljaspool tööaega kokkuleppel) Sõle 86 / Kopli 69A, Tallinn Soodne ja mugav pesutakso teenus: viime musta pesu ning toome tagasi puhta ja triigitud pesu! Kontakt perearsti nõuandetelefon Eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24 h, tasuta) konsulaarabi Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24 h) 112 hädaabinumber Kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24 h, tasuta) Tänavapuhastuse AS võtab seoses töömahu suurenemisega tööle autoremondilukksepa ja autoelektriku. Kandidaadilt ootame kutsekvalifikatsiooni olemasolu, varasemat töökogemust ja eesti keele oskust suhtlustasemel. Omalt poolt pakume täistööajaga stabiilset tööd töötasuga alates 1500 bruto. Töö asukoht Järve 37, Tallinn. CV saata e-posti aadressile info@tap.ee. Lisainfo telefonil