SAUE LINNA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SAUE LINNA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI"

Väljavõte

1

2

3 SAUE LINNAVALITSUS SAUE LINNA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Saue Linnavalitsus Tule tn Saue Tel OÜ Hendrikson & Ko Raekoja Plats 8, Tartu Pärnu mnt 27, Talllinn Tel , faks Saue 2010

4

5 2 SISUKORD 1. SAUE LINNA ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE PROTSESS ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK LÜHIÜLEVAADE PROTSESSIST SAUE LINNA ARENGUSUUNAD SAUE LINNA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE KUJUNEMISE PÕHIMÕTTED LÄHTESEISUKOHAD MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED Elamumaade maakasutuspõhimõtted Äri- ja teenindussmaade maakasutuspõhimõtted Ühiskondlike hoonete maa Tootmismaade maakasutuspõhimõtted Transpordimaade ning kommunikatsioonide maakasutuspõhimõtted Puhkeotstarbeliste maade maakasutuspõhimõtted Saue linna kohaliku keskuse arendamise maakasutuspõhimõtted ÜLEVAADE PLANEERINGULAHENDUSEST PEAMISTE TEEMADE JA JUHTOTSTARVETE KAUPA MAADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED SAUE LINNA ÜLDPLANEERINGUS ELAMUTE MAA-ALAD ÄRI- JA BÜROOHOONETE MAA JA KESKUSE MAA-ALA ASUTUSTE JA ÜLDKASUTATAVATE HOONETE MAA-ALA JA RIIGIKAITSELISED MAAD HALJASMAA, PUHKE JA VIRGESTUSMAA, ROHEVÕRGUSTIK TÖÖSTUSE JA LADUDE MAA-ALAD LIIKLUSMAA, ÜHISTRANSPORT LOODUS- JA MUINSUSKAITSE KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED VEEMAJANDUS JA KANALISATSIOON ELEKTRIVARUSTUS GAASIVARUSTUS SIDE SOOJAMAJANDUS PÄÄSTETEENISTUS JA TULEOHUTUS ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE KÕRGEMALSEISVATE ARENGUDOKUMENTIDE TÄPSUSTAMINE MAADE MUNITSIPALISEERIMINE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS JA JÄRJESTUS MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOKKUVÕTE KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS ÜLDPLANEERINGU KAARDIMATERJAL... 21

6 3 1. Saue linna üldplaneeringu eesmärk ja koostamise protsess 1.1 Üldplaneeringu eesmärk Laialivalguv Tallinn muudab oluliselt oma lähialade ruumilist struktuuri. Lääne- Euroopa linnageograafilisele kogemusele tuginedes võib väita, et peagi peaks Tallinna regioonis toimuma nn rurbanisatsioon, mille käigus ei toimu enam lihtne elanike kasv linna vahetus läheduses, vaid uue elukohana eelistatakse eelkõige olemasoleva teeninduse ja sotsiaalse infrastruktuuriga väikekeskusi. Seetõttu on Saue linna ja lähiümbruse edasise ruumilise arengu suunamine aktuaalne ning vajalik tegevus. Saue linna üldplaneeringu eesmärgiks on määratleda Saue linna edasise ruumilise arengu põhijooned ja tingimused, tulenevalt viimasel viiel aastal toimunud kiiretest ruumilistest arengutest Tallinna lähialadel. 1.2 Lühiülevaade protsessist Saue linna üldplaneeringu koostamine toimub avaliku protsessina. Täpse ülevaate protsessi kulgemisest annab üldplaneeringu lisade köide. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja lahenduse põhijooned töötas välja Saue linna esindajatest ning Hendrikson&Ko konsultantidest koosnev töögrupp. Üldplaneeringu algjärgus, aastal saadeti planeeringu algatajate poolt kirjalikud palved ametkondadele ja institutsioonidele, et alustada koostööd planeeringu koostamisel. Vastuskirjad saadi järgmistelt ametkondadelt: Harju Maaparandusbüroo kiri Harju Maavalitsuse kiri Eesti Energia kiri Eesti Raudtee kiri Maanteeameti kiri Harju Teedevalitsus Vastuskirjade koopiad on esitatud üldplaneeringu lisade köites. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks korraldati Saue linna ja valla esindajatega 4 suuremat seminari. 25. mail 2004 korraldati Saue Gümnaasiumis lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu (registreeritud osalejaid 56). Eskiisprojekti tutvustav avalik arutelu toimus Saue Gümnaasiumis 24. augustil 2004 (registreeritud osalejaid 15). Eskiisprojekti arutelule järgneva töö käigus peeti eelnevaid läbirääkimisi planeeringut kooskõlastavate institutsioonidega ning täpsustati lahendust vastavalt töögrupi liikmete ja hilisemate kooskõlastajate visioonidest lähtudes. Vaidlusi tekitavates küsimustes koostati strateegiliste otsuste protokoll, mis määrab ära planeeringulahenduse põhitingimused. Planeerimisettepanekut tutvustati täiendavalt avalikul koosolekul 20. aprillil Planeerimisprotsess peatus ajutiselt seoses Tallinna Ringtee projekteerimise ja mõjude hindamisega. Planeeringu menetlemine käivitus uuesti 2007.a kevadel, mil täiendati mõnevõrra üldplaneeringu lahendust ning alustati keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessiga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi lõppjärgus vaadati üldplaneeringu lahendus üle ning täiendati üldplaneeringut mõjude hindajate poolsete soovituste ja ettekirjutuste alusel.

7 4 1.3 Saue linna arengusuunad Vastavalt linna arengukavale on Saue linna strateegilised valikud järgmised: Saue linn on uhke oma hariduselu üle. Lapsevanemad saavad kasutada laste päevahoiu võimalusi. Heade õpetajatega, kaasaegses õpikeskkonnas ja korralike õppevahenditega varustatud koolimajas on Saue linna lapsel võimalik omandada enda võimetele vastav haridus. Saue linnakodanik tunneb uhkust oma linna üle. Inimestele, kes on investeerinud läbi maksude linna heaolusse, on võimaldatud heas korras ja nägus kodulinn. See tähendab korras tänavaid ja teid, rohelist linnakeskkonda, võimalust tegeleda oma huvialadega ja saada kvaliteetset avalikku teenust. Ülevaade teistest olulistes raamdokumentidest on toodud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 1.2.

8 5 2. Saue linna üldplaneeringu lahenduse kujunemise põhimõtted 2.1 Lähteseisukohad Üldplaneeringu lähteseisukohad arutati läbi toimunud seminaride käigus, kus töögrupi liikmed esitasid täiendavaid arvestamist vajavaid asjaolusid ning töötasid välja esialgsed lahendusvariandid. Nii kujunesid planeeringulahenduse aluseks järgnevad lähteseisukohad: 1. Saue linna kui areneva väikelinna funktsioonide täpsustamine. Piirkonna äri- ja ühiskondliku keskuse ala kavandamine ja sealsete ehitus- ning arendustingimuste täpsustamine Võimalik keskuse asukoht: linnas Pärnasalu, Tule, Koondise, Pärnasalu põik kvartal koos pargi kõrval asuva platsiga, mis võib pikeneda üle raudtee Saue valla territooriumile. Keskus planeeritakse segafunktsiooniga alana, mille parimaks lahendamiseks on tuleks kaaluda arhitektuurikonkurssi korraldamist. 2. Esmatarbeteenindus ja töökohad Planeeringu käigus on kavandatud täiendava äri ning tööstusmaa kavandamine piirkonna mitmekesisemaks arenguks, võimaldamaks esmatarbeteeninduse ning töökohtade teket suuremate elamualade läheduses. Pärnu mnt äärset ala arendatakse edasi äri- ja tootmismaana. Suurematele elamualadele kavandatakse äri- või äri- ja ühiskondlike hoonete/üldmaa alad. 3. Rohealad ja avalikult kasutatavad alad, ühiskondlikud hooned Määratletud on avalikus kasutuses olevad alad ja nende täpsemad funktsioonid, täpsustatud on ehitus- ja arendustingimusi rohevõrgustike aladel ja väärtuslikel maastikel. 4. Teed ja liikluskorraldus Tallinna ringteega seonduv täpsustub pärast Tallinna ringtee rekonstrueerimisprojekti valmimist Liikluskorralduse üldised probleemid Kergliikluse arendamise põhimõtted, kergliiklusteede asukohad (Saue ja Laagri ühendamine) Saue ring, lähialade, konfliktivabad lahendused kergliikluse ristumisel Tallinna ringteega Saue linna ja Jõgisoo ning Saue linna ja Aila küla vahel) Konfliktivaba Saue linna ja Aila küla vahelise liikluse lahendamine 5. Raudtee Vastavalt Eesti Raudtee kirjale uusi raudteelõike Saue linna ei tule. Valingu raudtee viadukti kujundamine liiklussõlmeks Saue linna, Aila ja Vanamõisa külade liiklusskeemi sidumine ringteega.

9 6 2.2 Maakasutuspõhimõtted Maakasutuspõhimõtete all mõeldakse käesolevas üldplaneeringus erinevate juhtotstarvetega maade üldisi arengusuundi ja kasutustingimusi. Maakasutuspõhimõtted on üldplaneeringu üheks olulisemaks tulemuseks, tähistades kokkulepet selles osas, kuidas Saue linna territoorium tulevikus edasi areneb. Maakasutuspõhimõtetele toetudes on välja töötatud konkreetsete alade arendus- ja kasutustingimused ning üldplaneeringu kaardimaterjal. Maakasutuspõhimõtted on nii mõneski mõttes olulisemad kui kaart, kuna üldiseid arengusuundi ja kasutuspõhimõtteid on võimalik järgmiseks aastakümneks märksa täpsemalt prognoosida kui konkreetse maa-ala täpset edasist arengut või sihtotstarbe muudatust. Seega on tulevikus üldplaneeringut järgides oluline eelkõige mitte minna vastuollu maakasutuspõhimõtetega. Ühist kokkulepet peegeldavad maakasutuspõhimõtted on olulised ka seetõttu, et võimaldavad hästi jälgida üldplaneeringu aegumist kui arendustegevus ei lähe kokku maakasutuspõhimõtetega, siis on üldised arengusuunad oluliselt muutunud ja tuleb koostada uus üldplaneering Elamumaade maakasutuspõhimõtted Segafunktsiooniga alade määratlemine kohtades, kus erinevate funktsioonidega maade arengueeldused kattuvad, et võimaldada mitmekesisemat arengut (Keskus). Elamumaid ei planeerita väljakujunenud ning uute tootmistsooni keskmetesse. Elamumaades (va korruselamute piirkond) säilitatakse aedlinnaline üldilme Äri- ja teenindusmaade maakasutuspõhimõtted Segafunktsiooniga ehk keskuse maa määratlemine Saue linnas kvaliteetse ja intensiivse kasutusega teenindusala loomise eesmärgil. Ettevõtluse (teenindus, kaubandus) arengu kavandamine ja koondamine juba olemasolevatesse aktiivsetesse ettevõtluspiirkondadesse nende intensiivsema kasutuselevõtu kaudu. Äriga seotud parkimisvajadused lahendatakse oma krundi piirides või ärimaal paiknevate ühisparklatena Ühiskondlike hoonete maa Olemasolevate sotsiaalmaade laiendamine vastavalt vajadusele ja võimalustele. Ühiskondliku kasutusega maade täiendav määramine ja arendamine Tootmismaade maakasutuspõhimõtted Tootmismaade arendamisel on prioriteetne suund olemasolevate tootmismaade kasutuse optimeerimine.

10 7 Tulenevalt vajadusest uute tootmismaade täiendav kavandamine ja väljaarendamine Saue linnas lähtuvalt liiklusskeemist, mis tagaks probleemivaba ligipääsu ning piisava kauguse elamupiirkondadest Transpordimaade ning kommunikatsioonide maakasutuspõhimõtted Üldise transpordiskeemi väljatöötamiseks vajalike koridoride ja liiklussõlmede tarvis maade kavandamine. Uute elupiirkondade planeerimisel hea ühenduse ettenägemine Tallinnaga. Kergliiklusteede maade kavandamine. Teekoridoride planeerimisel kommunikatsioonitrasside rajamise vajadustega arvestamine. Kogujateede planeerimine intensiivse liiklusega põhimaanteede äärtesse. Tehnovõrkude ja rajatiste perspektiivne paiknemine määratleda vastavalt üldplaneeringuga kavandatavatele uutele elamu-, äri- ja tootmismaade paiknemisele ning sektorarengukavadega sätestatule Puhkeotstarbeliste maade maakasutuspõhimõtted Puhkeotstarbelistel maadel looduskeskkonda säästva tegevuse tagamine (seadusandlike piirangute jälgimine, täiendavate piirangute seadmine, üldplaneeringust ja seadustest tulenevate piirangute range järgimine läbi detailplaneeringute-, ehitus- ja projekteerimislubade ja lähteülesannete). Täiendavate puhkeotstarbeliste virgestusmaade määratlemine Looduskaitseliselt väärtuslikel looduslikel ja looduslähedastel aladel, ennekõike kaitsealadel tagada alade kasutamine turismi eesmärgil vastavalt nende koormustaluvusele. Soodustada piirkonna eripärale vastavate ekstensiivsete ja säästlike turismivormide arengut Saue linna kohaliku keskuse arendamise maakasutuspõhimõtted Saue linna kui maakondliku keskuste süsteemi osa ja kohaliku keskuse arendamine elanikkonna ja turistide teenindamise ning avalike teenuste kättesaadavusega keskuseks. Rikastada nende funktsioonide mitmekesisust. Tagada Saue linnas ruumistruktuuri kujundamisega linna arengu majanduslik efektiivsus ja stabiilsus. Soodustada linna jaoks tähtsate teenindusfunktsioonide väljakujunemist ja edasiarenemist polüfunktsionaalse keskuse maa juhtotstarbe andmisega ja arendamisega linna keskuses. Soodustada töökohtade teket linna keskuses läbi keskusala arendamise äri ja teenindusettevõtete arengu.

11 8 3. Ülevaade planeeringulahendusest peamiste teemade ja juhtotstarvete kaupa 3.1 Maade kavandamise põhimõtted Saue linna üldplaneeringus Üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks piirkonna omapära rõhutavad väärtused. Arengusuundade määramisel arvestatakse olemasolevate väärtuste säilitamise ja edasiarendamise vajadusega, tagades nii piirkonnale iseloomuliku ruumistruktuuri säilimise. Selleks kavandatakse maa-alad mingiks kindlaks otstarbeks üldisel tasemel. Praegust maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub Saue linnas läbi detailplaneeringute, mille alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevusel on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi. Vajadusel on üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võimalik kasutada kinnisasja sundvõõrandamist, s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel. Üldplaneeringu muutmine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneering sisaldada põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Juhul, kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, ei tohi detailplaneeringu koostamise tellijaks olla eraõiguslik isik. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnaametiga kooskõlastamise vajaduse maavanem. Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu. Planeerimisseadus sätestab üldplaneeringu ülevaatamise kohustuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. 3.2 Elamute maa-alad Saue linnas säilivad kõik olemasolevad elamumaad. Saue linna administratiivpiiridesse jäävad elamumaad on suuremas osas varasemate planeeringutega sätestatud (Kadaka osaüldplaneering, raudtee ja mõisapargi vaheline ala). Saue linna on korterelamuid lisaotstarbena võimalik rajada keskuse piirkonda (vt ptk 3.3).

12 9 Korterelamute maa Juhtotstarbeks jääb korterelamute maa, lisaotstarvetena on lubatud äri ja teenindust ning üldkasutavate hoonete maa. Perspektiivseid korterelamumaid on planeeritud Kuuseheki tänava pikendusele ja lisafunktsioonina keskuse maa- alal. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks korterelamumaadel Korruselisus on maksimaalselt 5 korrust. Erandina on võimalikud kõrgemad hooned, millisel juhul on nõutav detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Krundi täisehitusprotsent on maksimaalselt 20% Parkimine toimub omal krundil Turvalisuse tõstmise meetmetena on vabaplaneeringuga korterelamute piirkonna sisemine autoliiklus soovitav korraldada tupiktänavatega ning liiklus rahustada künniste jt võtetega. See võimaldab hoonete vahelise ala liigendada väiksemateks lokaalselt kontrollitavateks üksusteks ja loob eeldused nendes naabrivalve korraldamiseks. Samuti vähendavad sellised meetmed füüsiliselt autode liikumiskiirust ning loovad tingimused õuealal jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks. Korterelamute maa- ala sõlmitakse arendaja ja kokkulepe, milles kajastuvad ühtsed põhimõtted kõnniteede, parklate, valgustuse, väliste turvasüsteemide, liikluskorraldusvahendite olmetehniliste rajatiste (jäätmete kogumine, pesukuivatusplatsid) mänguväljakute, haljastuse ning fassaadide remondi ja värvilahenduste teostamiseks. Olemasoleval elamualal hoonestuse tihendamisel tagada normikohane insolatsioon ja loomulik valgustus. Väikeelamumaa Juhtotstarve on väikeelamumaa Olemasolevates individuaalelamupiirkondades piirab hoonestuse tihendamist kruntide väiksus ning tihendamist ette ei nähta. Tingimused detailplaneeringute koostamiseks väikeelamumaadel Hoonestusalune pind väikeelamukruntidel on kuni 30% Minimaalseks krundi suuruseks on 1200 m2, säilitamaks väikelinnale omast aedlinnalist miljööd. Hoonete maksimaalne kõrgus on 9 m maapinnast Hoonestusalune pind väikeelamukruntidel on kuni 30% Väikeelamumaa krundil on lubatud ehitada ainult üks üksikelamu Väikeelamute korruselisus on kuni 2 maapealset korrust. Vertikaalplaneerimisel ei tohi maapinna tase tõusta võrreldes olemasolevaga üle 15 cm. Krundipiirete kõrgus on väikeelamukruntidel tänavapoolsel osal kuni 1,2 m. Piirete iseloom peab olema miljöösse sobiv, ehitusprojektis tuleb ehitada ka piirete lahendus. Hoonestuse ehitusjoon peab arvestama olemasolevat hoonestustava Abihooned võivad olla maksimaalselt 3,5 m kõrgused, kõikide väikeehitiste lahendused tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga Uue hoonestuse planeerimisel tuleb arvestada loomuliku valgustuse vajadusega

13 Äri- ja büroohoonete maa ja keskuse maa-ala Ärimaade planeerimisel on lähtutud kahest olulisest asjaolust - hea ligipääs (nii ühis- kui eratransport kui ka kergliiklus) ning paiknemine peamiste liikumissuundade äärsetel aladel. Eelnevalt planeeritud ärimaad paiknevad Keila mnt ja Uus- Aru tee vahel, Tallinna ringtee ääres (Olerex), Pärnasalu ja Tule tn ristmikul, Ridva ja Kütise tn ristmikul ning ärimaa lisafunktsioon on valdaval enamusel Tule tn äärsetest tootmismaadest. Täiendavat ärimaad on planeeritud Pärnu mnt ja Jälgimäe tee ristumise piirkonda. Tallinna ringtee ja Vana - Keila mnt ristmiku piirkonda. Nn Ärma piirkond on kavandatud äri- ja elamumaa segafunktsioonina, kus täpsem funktsioonide jaotus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Olulisemaks äripiirkonnaks Saue linna jaoks kujuneb Keskuse (Koondise) piirkond. Ala omab logistilist situatsiooni arvestades tugevat perspektiivi peamisi esmateenuseid pakkuva kohaliku linnakeskuse väljakujunemiseks. Võimaldamaks keskuse jätkusuutlikku ja ööpäevaringset kasutust, on alale antud keskuse maa juhtotstarve. Nimetatud funktsioon võimaldab nii elamute, kaubandus- ja teenindusettevõtete ja ka üldkasutatavate hoonete ning ka parkide ja haljasalade rajamist. Soovitav on nimetatud funktsioonide kombineerimine, tagamaks ala mitmekesisust ning keskusele omast aktiivset kasutust. Keskuse maa arendamisel on oluline funktsionaalse avaliku ruumi olemasolu (park, siseaatriumid jne). Ala keskset funktsiooni tuleb rõhutada piirkonna arhitektuurselt eriilmeliseks kujundamise kaudu. Kuna linna keskus on Saue linna ja lähialade elanikele olulisim avalik ruum, tuleb kaaluda tulevasele keskuse alale parima lahenduse leidmiseks läbi viia arhitektuurikonkurss. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks äri- ja büroohoonete maadel ja keskuse maa-alal Korruselisus on maksimaalselt 5 korrust. Erandina on võimalikud kõrgemad hooned, millisel juhul on nõutav detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Krundi täisehitusprotsent on maksimaalselt 40% Parkimine toimub omal krundil, parkimislahendustes kasutada võimalusel maa-alust parkimist või liigendada parklaalad haljastusega 3.4 Asutuste ja üldkasutatavate hoonete maa-ala ja riigikaitselised maad Asutuste ja üldkasutatavate hoonete maa all mõeldakse haridus-, laste- ja sotsiaalasutuste ning kultuuri-, kogunemis- ja kultusehitiste maa-alasid. Rahvastiku kasv Saue linnas ja lähiümbruses on tinginud olukorra, kus ühiskondlike hoonete täituvus/mahutavus on saavutanud ülempiiri. Elanike edasine kasv ning elamualade arendus tingis ka täiendavate sotsiaalmaade kavandamise vajaduse. Täiendavat üldkasutatavate hoonete maad on kavandatud Saue Gümnaasiumi ümbruses ning Kiviloo asumi ja Saue tammiku vahelisel alal.

14 11 Lasteasutuste kruntide planeerimisel peab lähtuma põhimõttest, et 40 % maaalast peab olema haljastatud, kusjuures maa-ala ei tohi olla väiksem kui 40 m 2 ühe lapse kohta. Koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond. Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus. Riigikaitseliste maadena käsitletakse antud planeeringus Saue linna haldusterritooriumil paiknevaid Eesti Politsei maid Tule tn ääres ning Kaitseliidu territooriumi Ladva tänaval. 3.5 Haljasmaa, puhke- ja virgestusmaa, rohevõrgustik. Nimetatud juhtotstarvete all mõeldakse haljasalade, parkide, kaitsehaljastuse, vabaõhukomplekside ja huviparkide, spordi- ja mänguväljakute maa-ala. Aladel on lubatud omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel puhkeotstarbelised ehitised, osa alast peab säilima looduslikuna. Rohevõrgustiku tuumaladel täiendavat hoonestamist ette ei nähta, va kavandatav väikeelamumaa Saue Gümnaasiumi naabruses tammiku äärealal. Maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt jääb planeeringualasse kaks kohaliku tasandi tuumala tähistusega T-10 (Saue Tammik ja Saue Mõisa park). Nn mikrotasandi rohevõrgustiku osadena toimivad kõik väiksemad haljasalad, samuti puiesteed (sh Pärnasalu teel paiknev allee). Rohevõrgustiku piire on käesoleva planeeringuga täpsustatud. Laiendatud on ala Tallinna ringtee ja Saue tammiku kontaktvööndis. Rohealadena on määratletud Saue mõisa park ja Saue Tammik. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on välja toodud vajadus rajada kaitsehaljastus piki Tule tn, eraldamaks funktsionaalset erinevaid tootmismaade alasid elamupiirkondadest. Rajatav kaitsehaljastus täiendab ühtlasi linna tasandil rohevõrgustikku. 3.6 Tööstuse ja ladude maa-alad Tööstuseettevõtete ja ladude maa juhtotstarve jääb Tule tn piirkonda. Varasemalt planeeritud toomismaid Pärnu mnt ääres (Jälgimäe tee ja Vääna jõe vahelina ala) ning Pärnu mnt ja Keila mnt vahelist ala Kanama liiklussõlme juures on laiendatud. Juhtotstarbeks on tööstuse ja laohoonete maa-ala, lisaotstarbeks on lubatud kaubandus-, teenindus-, ja büroohoonete maa. Tagatud peab olema normatiividele vastav parkimiskohtade arv krundil. Tööstuse ja ladude maa-alal nähakse ette keskkonda mittehäirivate tehnoloogiate kasutamist selliselt, et mõjud ei välju krundi piiridest.

15 12 Tööstusettevõtete territooriumist tuleb vähemalt 20% haljastada, mis peab sisaldama kõrghaljastust. Kõrghaljastuse osatähtsus ja paiknemine määratakse detailplaneeringu või ehitusprojektiga. Üldplaneeringu liikluslahendus võimaldab tööstuse ja ladude maa- alal sisse ja väljasõidud organiseerida teisi eluvaldkondi võimalikult vähe mõjutades. Tööstusalal paiknevatel olemasolevatel ja planeeritavatel teedel tuleb lähtuda veotänavate projekteerimisnormidest v.a. juhul, kui ei ole tegemist põhitänavaga. Saue linna põhjavee nõrgast kaitstusest tulenevalt on kohustuslik ühinemine tsentraalse kanalisatsiooniga ning sadevee kanaliseerimine. Elamute maa-ala- ning tööstuse- ja ladude maa-ala juhtotstarvete külgnemisaladele, tööstuse- ja ladude maa-aladele on kavandatud kaitsehaljastuse vööndid või muud barjäärid seal asuvate ettevõtete kahjulike mõjud kõrvaldamiseks selliselt, et mõjud ei väljuks krundi piirest. Tootmis- ja laohoonete maadel nähakse ette ainult keskkonda mittehäirivate tehnoloogiate kasutamist. Üldplaneering näeb ette jäätmete kogumisplatsi rajamise Kuuseheki tn ja raudtee vahelisele alale (kaardil tähistatud eriotstarbelise maa-alana). Ala sobivust on kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Mõjude hindamise aruanne toob välja vajaduse ala tarastada ning jäätmekogumispunkti eraldamiseks teest ja kõrvalasuvatest elamutest on selle teeäärsesse serva soovitav rajada haljastusvöönd (nt hekk, madalamad puud). Jäätmekogumispunkt rajatakse vahetult garaažidest itta jäävale alale. Hetkel kasutatav kelgumägi nihutatakse idapoole, mis võimaldab ühtlasi mäe ümber kujundada nii, et liulaskmine ei toimuks ohtlikult tänava suunas vaid piki tänavat. Ligipääs jäätmete kogumisplatsile toimub Kuuseheki tänava kaudu. 3.7 Liiklusmaa, ühistransport Olulisemad Saue linna sisest liiklust ning ühendusi lähialadega suunavad tegurid tulenevad Tallinna ringtee (T11) rekonstrueerimisest vastavalt I klassi maantee nõuetele. Rekonstrueerimisprojekti elluviimisel jääb ligipääs Tallinna ringteele Tõkke tänava kaudu, praegune ligipääs Vana-Keila maanteel muutub risteks üle maantee ja juurdepääsu ringteele antud kohas ei ole. Maantee rekonstrueerimisel muutub oluliselt juurdepääs Saue linnale Tallinna suunalt - sissesõit Tule tänavale suletakse, Saue linna ühendus Tallinnaga on kavandatud läbi perspektiivse n-ö Kirsi liiklussõlme Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteel (T4), läbi Saue valla territooriumi. Kirsi liiklussõlme väljaehitamine ja ühendamine Saue linnaga peab toimuma enne Tallinna ringtee rekonstrueerimist, tagamaks Saue ühendatus Tallinna linnaga. Linna sees jäävad rekonstrueerimisprojekti elluviimisel suurema liiklusega tänavateks Tõkke, Tule, Vana-Keila maantee ning Tule tänava ühendus perspektiivse Kirsi liiklussõlmega läbi tööstusala. Rekonstrueerimisprojekti lahendus kajastub üldplaneeringu kaardil. Jälgimäe teed ei laiendata valla territooriumile. Saue linna ja Aila küla kergliikluse ühendus planeeritakse Tõkke tänava pikendusele, kergliiklus viiakse Tõkke tänava pikendusena Keila mnt alt läbi, autoühendus viiakse ringteeni enne olemasolevat raudteeviadukti. Saue linnast väljasõidul mööda Vana- Keila maanteed kavandatakse täiendavalt liiklusmaad liiklussõlme väljaehitamiseks. Liiklussõlme väljaehitamiseks kavandatakse maad Tallinna ringtee ja raudtee ristumiskohas.

16 13 Üldplaneeringuga on määratud olulisemad perspektiivsed ristmikud, mille lahendus ja selleks vajalik maa-ala täpsustub detailsema planeerimise käigus. Üldplaneeringu kaardile on kantud perspektiivse tänavad (põhitänavad ja muud tänavad). Sooja tn suunalt on näidatud perspektiivse muu tänava vajadus põhimõttelise suunana läbi Ärma kinnistu. Tänava asukoht, tänava maa-ala ulatus ja paiknemine täpsustuvad detailsema planeerimise käigus. Perspektiivne tänav läbi Ärma kinnistu on vajalik, et tagada Saue linna loodeosast tuleneva liiklusvoo sujuv suunamine läbi perspektiivse Kirsi liiklussõlme Tallinna suunas. Suuremad maa-eraldused liiklussõlmede jaoks jäävad linna territooriumist väljapoole. Saue linnas on kavandatud kuni kolm kergliiklejatele mõeldud raudtee ülekäiku. Neist esimene on mõeldud ühenduseks Vanamõisa külaga ja paikneb jaamahoone juures. Kaht kergliiklejate raudteeülekäiku kavandatakse veel Saue linna edela- ja kirdeosas, seoses Laagri Padula Saue kergliiklustee rajamisega. Ülesõitude lahendused leitakse koostöös AS EVR Infraga. Teede ja tänavaalade juhtotstarve on liiklusmaa (L). Tänavakoridorid hoitakse võimalikult laiad. Liiklusmaale on lubatud tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Lubatud on tehnovõrgutrasside rajamine teede ja tänavate alale. Raudtee maale on lubatud raudteega ristuvad trassid, piki raudteed kulgevad trassid naha ette väljapoole raudtee maad. Õigusaktid ei näe ette raudteele sanitaarkaitsevööndit. Siiski on soovitav vältida uute müratundlike hoonete rajamist raudteele lähemal kui 100 m 1. Raudtee piiranguvööndisse eelnevalt algatatud elamumaade detailplaneeringute müra ning muude kahjulike mõjude vähendamise meetmed lahendatakse detailplaneerimise käigus. Täiendavat elamumaad üldplaneeringuga raudtee lähedusse ette nähtud ei ole. Ühistransport Ühistranspordi kaheks olulisemaks liigiks planeeringualal on raudteetransport ning bussiühendused Tallinna ja teiste regiooni väiksemate keskustega. Raudteetranspordi osakaal reisijate veos tulevikus loodetavasti suureneb. Bussiliiklus Saue linnas kulgeb mööda Tule, Kuuseheki ja Tõkke tänavaid. Väikebussid ja marsruuttaksod kasutavad reisijate paremaks teenindamiseks ka teisi tänavaid. Võimaldamaks mugavat parkimist ning ühistranspordiga edasiliikumist, kavandatakse nn Pargi ja reisi parkla raudteejaama vahetusse lähedusse, Kuuseheki tn äärde. Kergliiklus Üldplaneeringu maakasutusplaanile on kantud peamised kergliiklusteed. Õuealadele suuremaid kergliiklusteid näidatud ei ole, sealsetel aladel on vastavalt liikluseeskirjadele kergliiklejal eelisõigus ning täpsete marsruutide äranäitamine ei ole otstarbekas. Looduslikel aladel on kergliiklusteede kattematerjalid looduslikud. 1 Saku valla üldplaneeringus on soovitusliku raudtee sanitaarkaitsevööndina määratud 60 meetrit.

17 14 Üldplaneeringu maakasutusplaanile on kantud liiklusmüra leevendamiseks müratõkkebarjääride orienteeruvad asukohad. Barjääride vajadus ja täpne asukoht selgitatakse välja müramõõtmiste käigus. 3.8 Loodus- ja muinsuskaitse Planeeringualal paikneb kaks kaitsealust loodusobjekti kokku ca 43 hektaril. Saue mõisapark pindalaga 18 ha Saue Tammik pindalaga 25 ha Mõlemad objektid on ühtlasi linna rohevõrgustiku olulised osad, mis toimivad ka avalike vabaõhu puhkealadena. Vastavalt Looduskaitseseadusele ( 15) on alal olevad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile, õuemaal viibimine on lubatud valdaja loal. Jalgrattaga liikumine on vastavalt Kaitseeeskirja 3 lg3 lubatud vaid selleks määratud teedel ja radadel. Saue mõisapargis on vajalik teavitustahvlite paigaldamine ning külastatavuse tagamine päikesetõusust päikeseloojanguni. Vajadusel võib toimuda õueala täpsem määratlemine, millel asuvate objektidega tutvumine toimub kokkuleppel kinnistu omanikuga. Tagamaks ala heakorrastamist avaliku pargina ning turvalist keskkonda, on vajalikud kokkulepped Saue Linnavalitsuse ning ala omaniku vahel. Saue mõisa park on ühtlasi muinsuskaitsealune objekt (arhitektuurimälestis nr 2962). Saue linnas paiknevad järgnevad arhitektuurimälestised: Saue mõisa peahoone on renoveerimisel, valitsemajamaja ning aida olukord on problemaatiline. Jääkelder on kasutusel trahterina, kuid rajatise olukord on halb. Skulptuuride seisukord on halb. Vastavalt seadusele (MuKS 26) tuleb arhitektuurimälestistele tagada avalik juurdepääs päikesetõusust päikeseloojanguni, mälestistena registreeritud ehitistesse või nende õuealale pääseb omaniku määratud korra alusel. Mälestised on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile. 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Saue linna puhul on tegemist valdavalt väljakujunenud struktuuri ja hoonestusega tiheasustusalaga, kus traditsiooniliste ruumilise planeerimisega teostatavate kuritegevuse ennetamise ja leevendamise meetmeid tänavate

18 15 struktuur, hoonestuskomplekside avatus jne ei ole võimalik täielikult rakendada. Uute elamualade rajamisel tuleb piirkonnad varustada tänavavalgustusega. Üldplaneeringus on kuritegevuse leevendamis- ja ennetamismeetmeks täiendavatele vaba aja veetmise võimalustele arengutõuke andmine läbi vastava funktsiooniga maa-alade kavandamise (Keskuse arendamine) Veemajandus ja kanalisatsioon Saue linna veevarustuse ja kanalisatsiooni areng põhineb Saue linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukaval aastateks (Tallinna Vesi, töö nr ASTV ). Arengukava raames on korrigeeritud linna perspektiivset veevarustusskeemi ning nähtud ette hüdrandid tuletõtrjeveevarustuseks. Arengukavas ette nähtud Tammetõru puurkaevpumpla rekonstrueerimise, võimaldab saavutada ühisveevärgi töökindluse. Ühisveevärgiga liitumise võimalus nähakse arengukavaga ette 524-le kinnistule ning sellega on kogu Saue linn kindlustatud liitumisvõimalustega Saue linn on oma administratiivpirides reoveekogumisala, lisaks moodustab ta koos Tallinna ja teiste lähiala omavalitsustega ühtse kogumisala. Saue linna reoveed kogutakse kokku Tõkke põik, Ladva ja Koondise tänava kanalisatsiooni pumplatega ja juhitakse piki Pärnu maanteed läbi survetorude Tallinna kanalisatsiooni süsteemne. Sajuveed on kanaliseeritud vaid Tule tn piirkonna korterelamute- ja tootmistsoonis. Peakollektor kulgeb piki Tule tänavat, millesse suubuvad lähimate kõrvaltänavate torustikud. Sajuvete eelvooludeks on linna kirdepooses osas paiknevad kraavid. Linna idaosa liigvete ärajuhtimiseks on kraavid, mille eelvooluks on Saue valla territooriumil paiknevad kraavid (Jälgimäe peakraav). Nende alade hoonestamisel ehitatakse ka seal välja sadeveesüsteem. Arengukavas on välja pakutud sademevee süsteemi skeemlahendus. Suuremates autoparklates nähakse ette sadevee juhtimine sadevee kanalisatsiooni läbi õli ja liivapüüdjate. Linna idapiiri ja Sauepargi tänava nurka, endiste puhastusseadmete kohale on reserveeritud territoorium sadevee puhastusseadmetele. Kastmisvesi Aedade kastmiseks kulub Saue linnas vett kastmisperioodil keskmiselt 400l/d aia kohta ning linnas on arvestusperioodil kokku kuni 950 kastmist vajavat aeda. Veevajadus on 380 m 3 /d ja võib tõusta maksimalselt 570 m 3 /d. Kastmisvee maksimaalse tarbimise ajal (19-23) on veevajadus praktiliselt võrdne linna majandus-joogivee arvutusliku tarbimisega. Kokku läbib sel juhul veevärki kuni 60l/s. Saue linna veevarustuse ja kanalisatsiooni skeemkaardid on lisatud üldplaneeringu seletuskirjale.

19 Elektrivarustus Tööstusaladel ja elamualadel tuleb alajaamadele omaette krundid moodustada. Alajaamade täpne asukoht määratakse detailplaneeringutega. Kavandatavate tööstusalade elektrivajadusi ei ole võimalik rahuldada olemasolevate alajaamade baasil kuna olemasolevate alajaamade võimsused on ammendunud. Kavandatavate tööstusalade elektritarbimine tuleb ette näha TOPi alajaamast. Saue valla üldplaneeringus on selleks ette nähtud magistraalkaabli koridor paralleeleselt Tallinn-Pärnu maanteega. Uute planeeritavate tänavate osas järgivad perspektiivsed elektritrasside koridorid tänavate maa- ala. Perspektiivis tuleb Saue linnas ning valla territooriumil nn. arengualadel olemasolevad kui ka projekteeritavad elektriliinid paigaldada kõikjal maakaablitena Gaasivarustus Perpektiivis ehitavate trasside puhul kasutatakse üldjuhul tänavate maad. Olemasolev gaasitrass ristub raudteega ning kulgeb Kuuseheki tänava kaudu Tule tänavale. Politseimaja juurest hargneb gaasitrass Kadaka elurajooni. Kadaka elurajoonist edasi kulgeb võimalik gaasitrass Kiviloo asumisse, edasi piki Sarapiku tänavat Rauna tänavasse kuni raudteeni. Tule tänavalt hargneb trass ka mööda Segu tänavat Männiku piirkonda. Perspektivis on vastavalt nõudlusele võimalikud gaasitrassilt täiendavad hargnemised Side Planeeringualal telefonsidevarustusega probleeme ei ole. Ala on suures osas varustatud Elioni sidekaabelvõrguga mis pakub ka internetiteenuseid. Kaabelvõrku on vastavalt nõudlusele võimalik laiendada. Planeeringuala on kaetud kõigi Eestis tegutsevate mobiilside operaatorite levialaga. Olemasolevad õhu kaabelvõrgud tuleb asendada maakaablitega Soojamajandus Saue linna kaugküttepiirkonnad on kantud tehnilise infrastruktuuri teemakaardile. Kaugküttega varustatakse tiheasustusega maa-alasid, millel paikneva tarbimiskoha vajalik soojuskoormuskütteks on 40 kw ja 1 kw paigaldatava kaugküttevõrgu trassi 1 m kohta. Kaugkütte osas on planeeritud kaotada maapealsed soojatrassid Päästeteenistus ja tuleohutus Saue linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks järgi on linna tuletõrjeveevarustus lahendatud nõuetele vastavate ja heas seisukorras olevate hüdrantide baasil.

20 17 Uute hoonestusalade arendamisel tuleb detailplaneeringutes ette näha tuletõrjehüdrantide rajamine ning ehitiste püstitamisel järgida siseministri a. määruses nr 55 Tuleohutuse üldnõuded, Vabariigi Valitsuse a. määruses nr 315 Ehitistele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ja EVS Ehitise tuleohutus. Osa 6.Tuletõrjeveevarustus sätestatut. Tuletõrje veehoidlad on kantud üldplaneeringu tehnilise infrastruktuuri teemakaardile.

21 18 4. Üldplaneeringu elluviimine 4.1 Kõrgemalseisvate arengudokumentide täpsustamine Käesoleva planeeringuga on täpsustatud maakonna teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratletud rohevõrgustiku piire. Planeeringus käsitletakse linnasisese rohevõrgustiku mikrovõrgu osadena ka linna läbivaid madalama kasutusintensiivsusega rohe- ja puhveralasid, mis on kavandatud erinevate juhtotstarvetega maadena (puhke- ja virgestusmaad, haljasala- ja parkmetsamaad, kaitsehaljastusmaad). 4.2 Maade munitsipaliseerimine Planeeringu käigus ei ilmnenud vajadust maade munitsipaliseerimise järele. Munitsipaliseerimine lahendatakse läbi detailplaneeringute. 4.3 Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus Avalikest huvidest lähtudes on kõige olulisem linna keskusala detailplaneeringu ja arhitektuurikonkursi läbiviimine. Detailplaneeringut võib algatada ka iga maaomanik või arendaja oma soovist ja huvist lähtudes. Erahuvil baseeruvat planeerimis- ja ehitustegevuse mahtu ja ajalist kestvust on käesoleva planeeringu raames äärmiselt raske prognoosida. Üldplaneeringu lahenduse muutmist detailplaneeringuga tuleb pidada eriolukorraks, mille puhul on määravaks avaliku huvi olemasolu. Detailplaneeringute raames tuleb arvestada keskkonnaaspektidega (reostusriskid, strateegilised mõjud) juba planeerimise varajases staadiumis, saavutamaks olemasolevate (looduslike) väärtuste maksimaalselt otstarbekohast kasutamist. 4.4 Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Planeeringu elluviimine toimub linna eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi välisfondidest ning eraarendajatelt. Lähituleviku prioriteediks on polüfunktsionaalse linnakeskuse väljaarendamine. Elamumaade ja äri- ning tootmismaade arendamine toimub eraarendaja soovil ja rahastamisel.

22 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte Koostamisel oleva Saue linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Käesolevas aruandes väljatoodud mõjud on valdavalt lühiajalise ja kaudse iseloomuga. Kumulatiivseks mõjuks võib pidada üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjutegurite kompleksset toimimist üldplaneeringu lahenduse elluviimine aitab tervikuna kaasa Saue elukeskkonna kvaliteedi paranemisele. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju inimese tervisele. Välja on võimalik tuua tegureid, mis avaldavad kaudset positiivset mõju. Üldplaneeringuga on kavandatud maa kaitse- ja puhverhaljastusele, maakasutuse määratlemisel on püütud elamualade paigutamisel hoiduda nende kavandamisest vahetult müra- ja õhusaasterikaste objektidega külgnevalt. Üldplaneering arvestab linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguplaanidega, luues võimalused ühisveevärgi territooriumi laiendamiseks, vähendades seeläbi keskkonnatervisega seotud riske. Üldplaneeringu realiseerudes jäävad alles tänaseks linna territooriumil säilinud looduslikud alad. Üldplaneeringuga rõhutatakse vajadust edaspidises arendustegevuses hoiduda rohealade vähendamisest. Planeering kavandab kergliiklusteed, soosides vabas õhus puhkamist ja keskkonnasäästlikku liikumisviisi. Üldplaneeringuga ei kaasne otsest mõju inimese varale. Saue linna näol on tegemist võrdlemisi tihedalt hoonestatud keskkonnaga. Üldplaneering näeb ette perspektiivse maakasutuse, muutmata käesoleval hetkel maa sihtotstarvet. Seetõttu ei kaasne üldplaneeringuga mõju inimese varale, reaalne arendustegevus linna territooriumil, millega on võimalik maa sihtotstarvet ja seega turuväärtust muuta, toimub läbi detailplaneeringute. Saue linna muinsusväärtused paiknevad mõisa läheduses. Üldplaneering ei näe ette olulisel määral maakasutuse muudatusi mõisa ning mõisa allee läheduses. Üldplaneeringuga on kavandatud linna jäätmete liigiti kogumise platsi asukoht, mis aitab kaasa jätkusuutliku jäätmemajanduse väljaarendamisele ning parandab seega elukeskkonda. 4.6 Keskkonnamõju leevendavad meetmed ja seire vajadus Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või vähendada võimalikku negatiivset mõju keskkonnale (inimkeskkonnale ja looduslikule keskkonnale). Saue linna üldplaneeringu koostamise ajal on leevendusmeetmete väljatöötamine toimunud kogu protsessi vältel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on tehtud üksikud ettepanekud ja soovitused planeeringulahenduse täiustamiseks, mis on jooksvalt ära toodud mõjude hindamise aruandes (märgistatud tekstis rasvase kirjaga). Kindlustamaks meetmete korrektset rakendamist on lisaks targale planeerimisele vajalik nii järelvalve kui ka koostöö. Planeeringulahenduse elluviimise käigus on oluline järgida üldplaneeringuga sätestatut, seada konkreetsed tasakaalustatud arengut tagavad tingimused projekteerimistingimuste väljastamisel ja detailplaneeringute lähteülesannete

23 20 koostamisel. Uute hoonete ehitamisel ja planeerimisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus vms). Tööstusliku iseloomuga tootmise arendamisel ja intensiivse liiklusega tänavatega külgnevatel aladel tuleb ette näha roheliste puhvertsoonide rajamine/säilitamine, et leevendada tootmisest ja transpordist tulenevate võimalike negatiivsete mõjude kandumist elamu- ja ühiskondlike hoonete aladele ning puhkealadele. Planeeringuga kavandatud tegevuste reaalse keskkonnamõju hindamiseks on vajalik perioodiliselt läbi viia keskkonnakomponentide kvaliteedi seire. Seiremeetmete rakendmaiseks vajalike kulutuste vähendamiseks on otstarbekas rakendatavad seireprogrammid siduda juba toimiva riikliku seireprogrammiga. Kogutud seireandmed tuleb perioodiliselt koondada ning võrrelda neid varem kogutud andmetega. Kui seireandmete analüüsil ilmneb mõne keskkonnakomponendi kvaliteedi oluline halvenemine võrreldes eelnevate perioodidega, tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid negatiivse mõju vältimiseks või leevendamiseks. Looduskeskkonnakomponentide kvaliteedi hindamiseks on oluline läbi viia põhjavee-, õhu- ja pinnasekvaliteedi regulaarne seire. Ühisveevärgiks kasutatavate puurkaevude vee kvaliteedi seiret teostavad vee erikasutusluba omavad ettevõtted, välisõhku paisatavate emissioonide seiret teostavad välisõhu saasteluba omavad ettevõtted vastavalt lubades sätestatud nõuetele. Kuna Saue linnas esineb probleeme ettevõtete poolt välisõhku eraldatava haisu ja müraga, on soovitav teostada linnaõhu üldise seisundi uuring või rakendada pidev välisõhu kvaliteedi seiresüsteem, et õhu kvaliteet ja võimalikud saastajad välja selgitada. Oluline on jälgida olemasolevate rohealade säilimist ning puhkealade arendamist. Linna üldiste ruumilise arengu suundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu iga-aastane ülevaatus. Juhul kui arengusuunad on oluliselt muutunud, on vajalik algatada üldplaneeringu muutmine. Et hinnata linna elanike rahulolu elukeskkonnaga on soovitav teostada ka elukeskkonna kvaliteedi seiret. Viia läbi küsitlusi ja uuringuid, et teada saada elanike arvamust ja eelistusi linna arengu suhtes ning jälgida elanike juurde- või äravoolu linnast ja muutusi kinnisvara hindades.

24 21 Üldplaneeringu kaardimaterjal Veevarustuse skeemkaart (Tallinna Vesi, töö nr ASTV ) Kanalisatsioonivarustuse skeemkaart (Tallinna Vesi, töö nr ASTV ) Tehnilise infrastruktuuri teemakaart Saue linna üldplaneeringu maakasutusplaan

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Seletuskirja alus

Seletuskirja alus 1 Projekti koosseis 1. Menetlusdokumendid. Seletuskiri ja joonised. Lisad. Köide I 2 Köite koostajad Amet Projektijuht Arhitekt Insener Insener Nimi Mati Puusepp Romet Virkus Marko Kuusik Kairi Tiitsmann

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc I MENETLUSDOKUMENDID SISUKORD 1. Viimsi Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus nr.138 Viimsi alevikus, kinnistu Nelgi tee 23 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; 2. Ajalehekuulutus

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIMÄE TN 11 JA 13 KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERING OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001

Rohkem

1 Töö nr 1590 Tallinna mnt maa-ala (3.Roheline tn kuni Energia tn ristmik) detailplaneering Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja plane

1 Töö nr 1590 Tallinna mnt maa-ala (3.Roheline tn kuni Energia tn ristmik) detailplaneering Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja plane 1 Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja planeeringute osakond: Osakonnajuhataja Ülo Amor Projektijuht Einike Laidsaar Arhitekt Piret Kirs VK insener Iren Kaskman Insener (elekter, side)

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERINGU ESKIIS OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 140402-001 TELLIJA: Saku Vallavalitsus

Rohkem

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg. Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

Projekti koosseis

Projekti koosseis Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3 Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord.

Rohkem

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc 1 Töö nr. 392-14 Eksemplar nr. /6 Tellija: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Jõelähtme küla, Postijaama tee 7, 74202 Huvitatud isik: MARGUS VAATMANN, Õismäe tee 104-3 tel. 358415362101 e-mail:margus.vaatmann@gmail.com

Rohkem

Microsoft Word - kiviaia det.doc

Microsoft Word - kiviaia det.doc Töö: nr 32-10 Huvitatud isik: Meeli Otsa Kuusalu valla Kaberla küla Kiviaia tee 1 ja 3 kinnistute ja lähiala detailplaneering Juhataja Projekti juht Projekteerija Mairi Kaal Kalle Koppel Kalle Koppel Tallinn

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-3-2018 PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD, PÕLVA LINN ENERGIA TN 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

Microsoft Word - istungi_ylevaade_

Microsoft Word - istungi_ylevaade_ Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist 1. Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2010 määruse nr 17 Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolidesse vastuvõtu üldtingimused kehtetuks tunnistamine Tunnistati

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-5-2017 TARTU MAAKOND, TARTU VALD, KÕRVEKÜLA ALEVIK SIRELI TN 7 MAAÜKSUSE JA

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - Seletuskiri

Microsoft Word - Seletuskiri KINNISTU TÖÖ NR. DP-01-14 TELLIJA: EXPOLIO OÜ KONTAKTISIK: VEIKO KAUP ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ PÄRNU MNT 131B-12, 11314, TALLINN MTR: EEP000784 ARHITEKTID: PEETER LIIVANDI VILLU SCHELER TALLINN 2015 KAUSTA

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING 2029+ Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva 2015-2017 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Planeeringu lähtesisukohad...4 2. Planeeringulahendus...7

Rohkem

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant Töö number 2017-0106 Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56 41101 Iisaku alevik Telefon: +372 3366 901 e-post: info@alutagusevald.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP reg Telliskivi tn 60 Tallinn tel AASA TN 6//6A DETAILPLANEERIN

RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP reg Telliskivi tn 60 Tallinn tel AASA TN 6//6A DETAILPLANEERIN mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi tn 60 Tallinn 10412 tel +372 53402476 info@raamarhitektid.eu AASA TN 6//6A DETAILPLANEERING Viljandi vanalinna muinsuskaitseala reg.nr 27010 VILJANDI TÖÖ NR: 16VIL

Rohkem

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2 Narva Linnavolikogu 14.06.2018 määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2018.a eelarve 15 043 600 4 628 987 19 672 587 1 Narva

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc)

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc) Lisa detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise juhend 1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine kohalikule omavalitsusele Detailplaneeringu koostamise

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

Töö nr DP Võrumaa, Antsla vald, Antsla linn TAMME TN 8C KRUNDI JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING Planeeringu koostaja: Plaan OÜ Planeeringust hu

Töö nr DP Võrumaa, Antsla vald, Antsla linn TAMME TN 8C KRUNDI JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING Planeeringu koostaja: Plaan OÜ Planeeringust hu Võrumaa, Antsla vald, Antsla linn TAMME TN 8C KRUNDI JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING Planeeringu koostaja: Plaan OÜ Planeeringust huvitatud isik: Antsla Vallavalitsus Tartu 2017 Sisukord 1. Detailplaneeringu

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Microsoft Word - ValliTn34DP.Seletuskiri.doc

Microsoft Word - ValliTn34DP.Seletuskiri.doc Maastik OÜ registrikood: 12197806 telefon: 5843 4843 Töö nr: 13.021 Asukoht: Valga maakond Valga linn Huvitatud isik: Toomas Laul Planeerija: Janika Raudsepp, Priit Paalo Valga linna Valli tn 34 krundi

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri OÜ A A R E N S P R O J E K T Töö nr DP-02/2012 Reg nr 037140 Tallinna linn Kesklinna linnaosa PIRITA TEE 26D KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Planeeringu koostaja: OÜ AARENS PROJEKT Aadress: Pärnu

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx)

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx) A. Lätte tn 20, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa NÕO ALEVIKUS ASUVA A. LÄTTE TN 20 KINNISTU DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING TÖÖ NR: RP14012_01 TELLIJA: Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, Nõo vald,

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc !"!#$%!!&"'&%% (%%% )#%%& kobras@kobras.ee % %*+ + Asukoht (L-Est 97) X 6527895 Y 590083, ("'#!!--.!$ Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: Juhataja: Planeerija, vastutav spetsialist: Kontrollija: August

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: m a a s t i k u a r h i t e k t i d Artes Terrae OÜ Puiestee 78 Tartu 51008 Tel/faks: 742 0218/ 620 4801 E-post: artes@artes.ee Koduleht: http:\\www.artes.ee Töö nr: Asukoht: Huvitatud isik: 43DP12 Võru

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri ELVA LINNA ÜLDPLANEERING Lisa Elva Linnavolikogu otsuse...... 2017 nr.... juurde Elva 2017 1 1. Üldosa...5 1.1.Üldplaneeringu koostamise vajadus...5 1.2. Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega...5

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem