Muinasjutulised jõulud vanalinnas 29. novembrist 10. jaanuarini

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Muinasjutulised jõulud vanalinnas 29. novembrist 10. jaanuarini"

Väljavõte

1 Muinasjutulised jõulud vanalinnas 29. novembrist 10. jaanuarini Linnaeelarves kasvab investeeringute maht Foto: Dmitri Povilaitis Kogume kaasava eelarve projektide ideid Sellest nädalast kuni 6. detsembrini kestab ideekorje Tallinna kaasava eelarve kasutamiseks. Linnaeelarvest rahastatava projekti idee võib välja pakkuda iga tallinlane. Peaasi, et idee teenib kogukonna huve ja on teostumisel avalikus kasutuses tasuta. Ühtlasi peaks tulemus väärindama linnaruumi ja toetama Tallinna arengueesmärke. Kaasava eelarve kaudu on kavas viia igal aastal Tallinna kõigis linnaosades ellu projekt, mille idee pakkusid välja ja hääletasid seejärel parimaks linnaosa elanikud. Kesklinna vanema Monika Haukanõmme hinnangul aitab see loodetavasti liita kogukondi ja innustab inimesi üheskoos otsuseid tegema. Järgmise aasta kaasava eelarve kogusumma on eurot, mis jaotatakse kaheksa linnaosa vahel järgmiselt: 75% kogusummast jaotatakse võrdselt kaheksaks ning 25% proportsionaalselt linnaosa elanike arvuga. Kesklinnas rahastatakse projekt maksumusega kuni eurot. Ideekorje kava Esmaspäevast alates on võimalik esitada projektide ideid linna veebilehel, Vabaduse väljak 7 teenindussaalis või linnaosavalitsuses, samuti võib ideid saata posti teel. Esitaja peab kirjeldama projekti eesmärki ja olulisust, sihtrühma, teostamist ja võimalikku ajakava ning ka hinnangulist maksumust. Ideid ja nende teostatavust hakkab alates 7. detsembrist hindama eksperdikomisjon, kaasates linnaosakogu ja -valitsuse esindaja. Hindamisel lähtutakse kaasava eelarve tingimustest ja idee teostatavusest etteantud summaga aasta jooksul, samuti võetakse arvesse rajatava objekti võimalikke hoolduskulusid. Jõuludeks on selgunud projektid, mis komisjon hindas teostuskõlblikeks. Nüüd algab nende ideede avalik tutvustamine ja arutamine, mis on ühtlasi ettevalmistus linnaosades toimuvaks hääletuseks, selgitamaks parimat ideed. Järgneva aasta jooksul elluviidava projekti valimisel saavad osaleda linnaosa elanikud alates 14. eluaastast. Igaüks saab praeguse kava kohaselt jaanuarini hääletada kuni kahe meelepärase projekti poolt. Et hääletusel oleks arvestatavat kaalu, on vähim osalejate arv tuhat Kesklinna elanikku (nt Lasnamäel on lävend 1500). Kui ideed on linnaosas saadud häälte arvu järgi reastatud, saab selgeks ka võidukas projekt, mis aasta jooksul ellu viiakse. Loodan, et meie linnaosa rahvas lööb ideekorjes aktiivselt kaasa ja esitab tähtajaks palju huvitavaid projekte, innustab Kesklinna vanem ideid pakkuma. Tallinna järgmise aasta eelarve kogumaht 861,5 miljonit eurot on 4,6% suurem tänavusest algsest eelarvest, majandust ergutavate investeeringute maht kasvab aga 17%. Tallinna senine konservatiivne eelarvepoliitika võimaldab näha järgmiseks aastaks ette vajalikus mahus kulusid avalike teenuste katkematuks tagamiseks ja kasvatada linna investeeringute mahtu, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Enim suuname investeeringuid teedeehituse, hariduse ja linnatranspordi valdkonda. Arvestades viiruse levikust tulenevat olukorda laiendatakse nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Tähelepanu all on linna üldine heakord, sh tänavapuhastus, rohealade korrashoid ja haljastus. Prognoositakse linna peamise tuluallika, tulumaksu väiksemat laekumist kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemise tõttu. Kulutuste katteks võetakse reservidest kuni 21,8 miljonit eurot, kusjuures linna netovõlakoormus jääb tasemele 35,5% ehk üle kahe korra väiksemaks kui lubatud 80%. Tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkond (41% kuludest). Investeeringute kogumahust 29,2% tehakse haridusvaldkonnas; 2021 saab renoveeritud kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli. TALLINNA KESKLINNAS ELAB INIMEST. Möödunud kuu jooksul suurenes Kesklinna elanike arv 89 võrra. Aasta algusest on linnaossa lisandunud 1596 elanikku Tallinna linnaosadest enim. Pealinna rahvaarv tervikuna on tänavu kasvanud 3034 võrra, ulatudes novembri alguseks inimeseni. Allikas: rahvastikuregister, 1. november 2020 Kesklinna Sõnumite järgmine number ilmub 16. detsembril. Loe lk 3 Jõuluaeg läheneb Loe lk 5 Linnaelust Loe lk 6 Kasulikku Loe lk 7 Ajaloost Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus tel: e-post: Trükki toimetanud: OÜ Rkontor

2 2 TÄHTSAD TEEMAD Kodune advendiaeg Kui olin väike tüdruk, ei teadnud ma midagi jõulumüükidest ega -turgudest. Saatsin jõuluvanale kirja oma soovidega varakult ära ja kohe seejärel hakkasin jõulusalme õppima. Jõuluvana valis mu soovinimekirjast enamasti ühe asja välja, ja ega ma rohkem kingitusi poleks julgenudki loota. Nüüdseks on paljud asjad teisiti. Tegelikult juba aastaid kurdame, et jõulud on muutunud kommertslikeks ja vaikne pühalikkus on neist sootuks kadunud. Et pühade asemel pereringis kiputakse eelistama kärarikkamaid pidusid. Ajad ju muutuvad ja koos nendega ka kombed! Neid ridu kirja pannes ma veel ei tea, milliseid elanike tervise huvides hädavajalikke piiranguid on tulnud meie lehe ilmumise ajaks viiruse leviku tõttu rakendada. Aga olgu seis koroonarindel milline tahes, ega jõuluootus ja pühad seetõttu veel ära jää. Ilmselt on need seekord eelnenutega võrreldes aga märksa kodukesksemad. Meie linnaruum muutub samuti pühade eel kodusemaks: ennekõike märkame seda peatselt süttivast soojast jõuluvalgusest ja vanalinnas pakutavast pühadeprogrammist kogu perele. Vist mitte kunagi varem pole linna tekkinud nii palju valgustatud aknaid, fassaade ja promenaade, selliseid uudseid valgusinstallatsioone, mis kõik pühalikku meeleolu loovad. Siia ei mahu kirja panema kogu kava, millele võib südalinnas kaasa elada alates esimesest advendipühapäevast, 29. novembrist. Vaid mõned näited: Viru tänaval ärkavad aknad ellu muusikas, Pika tänava ääres muutuvad aga kunstigaleriiks; Tornide väljakule ja Katariina kirikusse tulevad valgusinstallatsioonid, Raekoja platsil näidatakse eesti rahvarõivaste ilu. Lisaks siin ja seal väiksed kammerlikud kontserdid, avatud ustega advendikirikud, maitserännakud restoranides, käsitööoskuste jagamine õpitubades. Loodetavasti võib iga linlane siit üles leida need killud, millest saab kokku panna täiusliku pühademeeleolu. Ja kui kutsuda külla maal elavad sugulased-sõbrad, kes pole juba tükk aega Tallinnas käinud, siis võiks koos nautida perekeskseid jõule nagu lapsepõlves. Eks lähtu ju jõulutunne ennekõike meist endist. Soovingi, et avaksime meeled ja südame turvaliste jõulude ootusele! Väiksel kettagolfirajal tegid esimesi viskeid Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased. Foto: Ilja Matusihis Järve metsas avati laste kettagolfirada Vast valminud väike kettagolfirada Järve metsas pakub spordialaga alustamise võimalust lastele. Eelmise aasta mais avasime Järve metsas 18 korviga ja üle 1,7 kilomeetri pikkuse kettagolfiraja, nüüd on selle kõrvale valminud paarisaja meetri pikkune kuue korviga rada lastele ja teistele algajatele. Uus rada valmis samuti koostöös Eesti Discgolfi Liiduga ja Nõmme klubi Drive In abiga. Kettagolf on Eestis kiiresti populaarsust kogunud, eriti viimase poole aasta jooksul, sest seda spordiala saab harrastada kontaktivabalt ja värskes õhus. Samuti on oluline eeldus, et see sobib igas vanuses inimestele ega vaja erilist füüsilist ettevalmistust, selgitas Kesklinna vanem Lasteaia- ja huvikoolijuhtide palk tõusis Monika Haukanõmm. Mõlemad rajad asuvad Viljandi maantee ja Ülemiste järve vahelises metsas, kuhu pääseb Valdeku tänava ja Viljandi maantee ristmikul asuva parkla kaudu (Viljandi mnt 13d). Discgolfi liidul on väga hea meel, et koostöös Kesklinna valitsusega avanes võimalus lisada 18 korviga rajale väike kuue korviga ring. Seal saavad kõik alaga alustajad rahulikult omas tempos mänguga tutvuda. Selliste väga lihtsate radade rajamine on saanud tõusvaks trendiks ja tagab mängu populaarsuse laste ja noorte seas, ütles Eesti Discgolfi Liidu vast valitud president Timo Juursalu. Monika Haukanõmm Kesklinna vanem Linnavalitsus otsustas tõsta tagasiulatuvalt 1. oktoobrist koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide juhtide töötasu. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev tõdeb, et praegune keeruline aeg esitab haridusjuhtidele suuri väljakutseid. Õppetööd on tulnud koroonaohu tõttu üha uuesti ümber korraldada ning iga päev võib taas tuua muutusi. Kuid julgen väita, et meie haridusasutused on ka kriisiolukorras olnud hästi juhitud, ütles Belobrovtsev. Alates 1. septembrist tõusis lasteaiaõpetajate ja õpetajaabide ning huvikooliõpetajate töötasu, lisaeelarvega nähti ette raha ka asutuste direktorite viieprotsendiliseks palgatõusuks. 1. oktoobrist on koolieelse lasteasutuse direktori töötasu alammäär olenevalt rühmade arvust järgmine: 1 3 rühma korral 1735 eurot, 4 10 rühma korral 1955 eurot ning 11 ja enama rühma korral 2100 eurot. Seni kehtinud palga alammäärad olid vastavalt 1650, 1860 ja 2000 eurot kuus. Huvikooli direktori töötasu alammäär on olenevalt õpilaste arvust: kuni 900 õpilase korral 1945 eurot, õpilasega 2100 eurot ning üle 1400 õpilasega 2480 eurot. Enne said huvikoolijuhid vastavalt 1850, 2000 ja 2360 eurot kuus. Palgad suurenevad ka Tallinna Õpetajate Maja ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse direktoritel. Üldhariduskoolide õpetajate ja direktorite ning kõigi tugispetsialistide töötasu alammäärad tõusid selle aasta 1. jaanuarist. Tulevikku näitav Tedre tänav NAABRI PILGUGA Jaanus Riibe Kristiine linnaosa vanem Kui vaadata Tallinna arengule Kristiine linnaosa poolt, siis meil on palju arutelusid selle üle, millised peaksid tulevikus olema väiksemad kvartalite sees paiknevad tänavad sellised, kus on väiksemad majad ja inimesed liiguvad palju jalgsi. Üks viimastest värskelt valminutest on Tedre tänava lõik Sõpruse puiesteest kuni Mooni tänavani. Praegu menetluses oleva arengustrateegiaga Tallinn 2035 kõrvutades leiame siit hulga paralleele, kuigi selle tänava planeerimine algas varem. Meie ühine soov on, et Tallinn oleks roheline linn ja inimestel siin võimalusi värskes õhus rohkem aega veeta. Seetõttu tahame linlastele pakkuda häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ja tunnet, et kodu juures on turvaline. Tedre tänava valminud lõik on kohalikele elanikele eelöeldut arvestades väga tähtis. Sel tänaval liigub palju sõidukeid ja jalakäijaid ning tänava kordategemist oli kaua oodatud. Siin ei olnud kõnniteesid, küll aga sügav kraav, kuhu kogunes sügisel vesi ja talvel lumi. Planeerimise käigus oli mitu kohtumist kohalike elanikega, kellega koos jõudsime väga hea tulemuseni: kraav aeti kinni, ühele küljele tuli kahe meetri laiune kõnnitee, teisele kolmemeetrine rattatee, sõidutee jäi kahesuunaliseks, liikluse rahustamiseks rajati tõstetud ristmikud. Tänava äärde plaanisime haljasriba, mis tekitas mõttevahetuse istikute üle. Lõpuks otsustasime 78 iluõunapuu kasuks, mis täiendab Kristiine linnaosa rohelust ja loob kodusema õhkkonna. Lisaks kavandasime jalakäijate ülekäiguradadele erivalgustuse ja vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks braikivid. Rajatud sai leedtehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Usun, et selline kodune tänav ja siin kasutatud linnaehituslikud elemendid saavad tulevikus ka teiste tänavate rajamise ja remondi puhul normiks. Kuigi ülelinnalises pildis on tegemist väikese teelõiguga, näitab see siiski laiemas vaates rohelist ja inimestega arvestava avaliku ruumiga turvalist linna. Kokkuvõttes näeme, et meeldiv linnaruum sünnib koostöös kogukonnaga. Sügava kraavi ja kulunud asfaldi asendamine rohelusega võib tuua piirkonna inimesi rohkem kodust välja aega veetma. Tallinn kindlasti jätkab rohelusega ja esimesed valminud projektid näitavad meie tulevikku.

3 3 TÄHTSAD TEEMAD Eakate filmiklubi peatab seansid Tallinna kolm linnaosavalitsust Kesklinn, Kristiine ja Põhja-Tallinn otsustasid peatada selle aasta lõpuni ühisprojekti Eakate filmiklubi. Kesklinna vanema Monika Haukanõmme sõnul sundis otsust langetama praegune nakkusohtlik olukord. Pakkudes eakatele inimestele sisukat ajaviidet, tuleb silmas pidada ennekõike seda, et kõik toimuks turvaliselt. Üha leviv viirus aga ei jätnud valikut ehkki oleme rakendanud kõiki ohutusmeetmeid, ei saa me üksnes maskikandmise ja käte desinfitseerimise nõudega tagada, et kinosaalis viirus levima ei pääseks, selgitas Haukanõmm. Et filmiklubi hõlmab riskirühma kuuluvaid inimesi, tuli projektiosaliste hinnangul jätta lähiajal filmiklubi seansid ära. Otsus puudutab 17. novembril ja 15. detsembril toimuma pidanud seansse. Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid ja Kristiine vanem Jaanus Riibe kinnitasid, et edasise kohta tehakse otsus olukorrast lähtudes ja kolmepoolselt ning antakse filmihuvilistele sellest ka operatiivselt teada. Liuväli avaneb laupäeval 21. novembril algab vanalinnas Harju tänaval asuva ajutise liuvälja 15. hooaeg. Nende aastate jooksul on uisuväljakut külastatud korda. Parimal hooajal (2017/2018) oli külastuste arv , keskmiselt aga külastust hooaja kohta. Mullu oli vanalinna uisupark avatud 107 päeva ja külastusi kokku See tähendab, et uisutamas käis keskmiselt 485 inimest päevas. Väga agarad külastajad on Tallinna koolid, kust on viimasel neljal aastal tulnud uisutama keskmiselt õpilast hooaja jooksul. Koolilaste arvu kasvu taga on kindlasti heitlikud talved uisutada saab ka vihma ja +10 kraadiga. Vanalinna uisupargis garanteerime uisutamise iga ilmaga ja iga päev kl toimuvad koolitunnid laste rühmad pääsevad jääle tasuta; ka kiivri saab tasuta (kasutamine on soovitav); uiske saab laenutada. osutusid eelmisel hooajal menukaks lastehommikud printsess Elsa ja Lottega; üllatusi on oodata selgi hooajal. Särtsakat uut uisuhooaega! Fred Randver Vanalinna uisupark Raekoja platsile tuuakse jõulukuusk Pääskülast Tallinna esindusjõulupuu otsingud tõid kokku 26 pakkumist, kauneimana valiti välja Nõmme linnaosas Pääskülas kasvav kuusk. Seega toome juba kolmandat aastat järjest Raekoja platsile siinsamas pealinnas kasvanud jõulukuuse. Eelmisel aastal leidsime kõigile tingimustele vastava jõulupuu Haabersti linnaosast ja üleeelmisel aastal Kristiinest. Soomest Vantaast pakutud kuusk. Kuusk on kavas Raekoja platsile tuua 19. novembril, mis on tavapärasest paar nädalat hiljem. Uutmoodi on seegi, kuidas hakkab tänavune jõulukuusk ehituna välja nägema. Aga seda saame kõik näha juba vahetult enne advendiaja algust, kui süütame kuusel jõulutuled, tõdes Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. Tänavu tuli tervelt kaheksa kuusepakkumist Tallinna piirest. Linna esindusväljakule jõulupuud otsides seadis Kesklinna valitsus eeltingimuseks, et kuusk peab olema vähemalt 15 meetrit kõrge, kahar ja ühtlaselt tihe. Puu kasvukohalt nõuti ligipääsetavust ja kaugust Tallinnast kõige rohkem 150 km. Tingimustele vastas teiste seas ka Pühapäeval, 29. novembril kell 14 SÜÜTAVAD RAEKOJA PLATSIL ESIMESE ADVENDIKÜÜNLA Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna praost Jaan Tammsalu. Esinevad lauljad EELK Tallinna koguduste kooridest. 3 Väljavalitud kuusk oma kasvukohas. ELAVAD JÕULUTULEDE Viru tänaval AKNAD SÜÜTAMISED MUUSIKALISED AKNAD 29. novembril ja 19. detsembril kell Helin-Mari Arder Swinging Sisters Otsakooli noored Siim Aimla jt. TANTSIVAD AKNAD 5. ja 20. detsembril kell 16 Balletist kaasaegse jazztantsuni Ainulaadne muusika- ja tantsuprogramm talvisel tänaval! Korraldab: kell Lastekodu 32 kell Vaikne park kell Lembitu park kell Tallinn-Väike jaamahoone juures kell Koidu ja Planeedi tn nurk kell Vana-Keldrimäe ja Võlvi tn nurk kell Asula ja Kauba tn nurk Kesklinna advendikontsert

4 4 KULTUUR Vene Teater teeb vaatajatele jõulukingi 4. detsembril kell 11 esietendub Vene Teatri suures saalis imeline kogu perele mõeldud jõulumuinasjutt Pähklipureja. E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu Pähklipureja ja Hiirekuningas ainetel toob kauni jõululoo lavale noor lavastaja Irina Kondrašova. Soovisin lavastuses säilitada Hoffmanni jutustuse originaalteksti, mis on nii südamlik ja toob meisterlikult esile muinasjutulised hea ja kurja arhetüübid, räägib lavastaja. Tekst on juba iseenesest muusikaline. Seetõttu on meie lavastuses palju plastilisi lahendusi ja koreograafiat. Muidugi sünnib ka tõeline jõuluime unistused täituvad! Aga mis on üldse unistus? See on segu fantaasiast, unest ja reaalsusest. Hoffmanni jutustus avaldati esimest korda aastal ja on tänini üks tuntumaid muinaslugusid maailmas. Väike Marie saab jõulukingiks pähkleid purustava mänguasja ja aimab, et see nukk Pähklipureja kannab endas kummalist saladust. Lootes saladusele jälile jõuda, suundub tüdruk võlumaailma... Imed juhtuvad siis, kui neisse kogu südamest usutakse. Lugu on saanud arvukate teatri- ja filmilavastuste aluseks. Pjotr Tšaikovski maailmakuulsa balleti Pähklipureja libreto (autor Marius Petipa) põhineb just Hoffmanni teosel aastal valmis jutustusel põhinev muinasjutufilm Pähklipureja ja neli kuningriiki, mille režissöörid on Lasse Hallström ja Joe Johnston. Detsembris on kavas 12 etendust. Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde. Keiti Vilms ja Toomas Hendrik Ilves õhutasid sõnaloomele. Sõnaus korjab uudissõnu 28. novembrini kestab sõnakorje Sõnaus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja suupäraseid eestikeelseid vasteid tehnoloogiaga seotud terminitele. Digikultuuri levik toob igapäevasesse keelepruuki võõrväljendeid nagu zoomima, canceldama, chattima, shortcut, backlog, surfama või striimima. Mõnelgi on eestikeelne vaste olemas, kuid kohmakuse tõttu seda ei kasutata. Iga keelehuviline saab nüüd omi uudissõnu esitada veebiaadressil sõnaus.ee. Parimad sõnad selgitatakse välja kahes voorus: kõigepealt sotsiaalmeedias rahvahääletusena ja seejärel ekspertide kogus. Võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuendusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval, kui parimaid tunnustatakse ka auhindadega. Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama, ütles kalamburist ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle Jõulujazz klassikast flamenkoni 26. novembrist 14. detsembrini toimuv festival Jõulujazz 2020 tähistab 25. sünnipäeva. Festivali kontserdid toetavad jõulueelset ootuse ja rõõmu sõnumit, traditsioonikohaselt on fookuses inimhääl. 13 päeva jooksul annavad muusikud 17 kontserti neljas linnas. Esinevad nii hinnatud Eesti artistid kui ka rahvusvahelised tähed: särav prantsuse lauljatar Cyrille Aimée, Rootsi bänd Dirty Loops, uue generatsiooni flamenkokvintett Los Aurora, auhinnatud saksa-prantsuseinglise trio Daniel Erdmann s Velvet Revolution, pianist ja helilooja Marcin Masecki. Jõulujazzilt on tuule tiibadesse saanud armastatud vokaalansambel Estonian Voices, kes tähistab nüüd kümnendat sünnipäeva erilise kontserdiga keeleteemalisi postitusi sotsiaalmeedias on tunnustatud aasta keeleteo auhinnaga. President Toomas Hendrik Ilves tõi edukaima näitena hästi kasutusele läinud uuest sõnast taristu, mis valiti aasta Sõnause võidusõnaks. Arvan, et uusi sõnu tuleb luua selle järgi, kuidas tehnoloogia areneb. Just eeskätt tehnoloogia, sest muud nähtused ei muutu nii kiiresti. On üsna loomulik, et uute tehnoloogiate kasutusele tulles me esialgu laename võõrsõnu, kuid meil on nii ilus keel ja see võimaldab luua sõnu, mis on võõrastest palju ilusamad ja eestlastele suupärasemad. Sõnaus on Vabamu ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis paneb punkti tänavusele digikultuuriaastale. Vabamu on ürituse eestvedaja, sest tahame leida ja pakkuda just noortele mõeldud lahendusi, et innustada neid kaasa mõtlema ja arutlema ühiskonna ja vabaduste, ka sõnavabadusega seotud küsimuste üle, ütles Vabamu tegevjuht Keiu Telve. Prantsuse lauljatar Cyrille Aimée. Estonian Voices 10 & Sõbrad. Jõulujazz 2020 järgib riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks ning koostöös terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline üritusel osaleda. Turvalise festivali juhendi leiab Jazzkaare kodulehelt. Samas saab tutvuda festivali kava ja artistidega. Kaljo Põllu muinasmaailm Adamson-Ericu muuseumis avati Eesti ühe silmapaistvama graafiku tööde näitus Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm. Kaljo Põllu ( ) oli juba eluajal legend, kes on mõjutanud Eesti kunstielu oma suurejoonelise loomingu ja kunstiuuenduste kaudu, aga ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina. Põllu oli aastate teisel poolel Eesti avangardkunsti üks juhtfiguure ndate alguses toimus tema loomingus aga radikaalne pööre: kunstnik keskendus eesti rahva esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning laiemalt põhjarahvaste ja soome-ugri hõimurahvaste iidse kultuuri uurimisele. Näituse kuraatori Kersti Kolli sõnul tõi Kaljo Põllu fennougristika temaatika jõuliselt kunstivaldkonda. Ta on meie esivanemate ja laiemalt soomeugrilaste ning põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja müütide üks mõjusamaid Duo Ruut Jõuluaja kontsert REPLUGGED 18. detsembril kell Hopneri Majas Piletid Fienta.com ja Piletilevis visuaalseid mõtestajaid eesti kunstis. Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme hindab Põllu osa nii uurija kui ka mütoloogiliste teemade käsitlejana: Kaljo Põllu looming on alati ajakohane, eriti praegu, mil räägime taas oma keele ja kultuuri hoidmisest ning võimalikust kadumisest, lahustumisest suurtes muutustes. Näituse tuumiku moodustab valik Põllu tuntuimate graafikasarjade Kodalased, Kalivägi, Taevas ja maa, Eesti maastikud ja Kirgastumine töödest. Eksponeeritakse kunstniku loomingu kõrgperioodi teoseid Eesti kunstimuuseumi, Eesti rahvusraamatukogu ja SA Kunstitaristu kollektsioonidest. Ilmub ka rikkalikult illustreeritud eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille autor on Kersti Koll ja kujundaja Külli Kaats. Kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid täiskasvanutele, peredele ning lastele ja koolinoortele. Näitus jääb avatuks 21. märtsini Aeg annab arutust Kartong- ja klišeetrükk. Eesti kunstimuuseum Korraldab: TÄNAV KUI KUNSTIGALERII 29. november 2020 kuni 10. jaanuar 2021 Pikal tänaval Tule ja saa osa erilistest kunstiinstallatsioonidest vaateakendel!

5 Tallinn kandideerib taas Euroopa rohepealinnaks 5 LINNAELU Euroopa roheline pealinn 2023 valitakse tuleval aastal ja Tallinn kandideerib taas tiitlile. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tehti juba aasta rohelise pealinna finalistina palju uusi algatusi. Selles protsessis osalemisest ja kaasnevast arengust võidab iga linlane, sest eesmärgiks on parema keskkonna ja linnaruumiga roheline linn, selgitas linnapea. Ta rõhutas protsessiga kaasnevaid positiivseid aspekte linna ja riigi majanduse elavdamisel: ökoinnovatsioon, targa ja kliimaneutraalse linna arendamine kui üleilmne suundumus, mis kajastub ka Tallinna arengukavades. Euroopa rohepealinna tiitlile kandideerimisel hinnatakse linnade panust, tegevuse tulemuslikkust ja eeskuju 12 keskkonnavaldkonnas: välisõhu kvaliteet, müra, jäätmed, vesi, loodus ja elurikkus, säästev maakasutus, keskkonnasäästlik majanduskasv ja ökoinnovatsioon, kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, säästev linnaliikuvus, energiatõhusus ja juhtimine. Elurikkuse valdkonnas on esitletud Putukaväila projekti uue looduse ja inimesega arvestava avaliku ruumina endise raudtee- ja elektriliinikoridori alal. Ökoinnovatsioonina on esile toodud targa, sh kliimaneutraalse linna arendamine. Väljatöötamisel on uus, keskkonnahoidliku käitumise preemiapunktide süsteem Ühiskaardile. Tallinn kohustub samuti olema rohepöörde ja süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku eestvedajaid Eestis. Rattastrateegiast lähtudes on siht ühendada kergliiklusteed ühtseks turvaliseks võrgustikuks, sidudes need naaberomavalitsustega. Selle aasta lõpuks koostatakse ka rattastrateegia eesmärkide täitmiseks detailne rakenduskava aastateks Tallinn on kandideerinud Euroopa rohelise pealinna tiitlile 2018., 2019., ja aastaks ning kahel korral pääsenud finaali. Linnaseen. Foto: Ilja Matusihis Toetus kortermaja uutmoodi renoveerimiseks Novembris alustati katseprojektiga, mis annab kindlate tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajade ühistutele võimaluse taotleda KredExi toel maja renoveerimist tehases eeltoodetud katuse- ja välisseinaelementidega. Korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetuse taotlusvoorus tehakse korda umbes 20 tüüpprojekti järgi ehitatud kuni viiekorruselist elamut. Võrreldes tavapärase renoveerimisega on selle projekti eesmärk tehases toota majadele sobivad katuse- ja välisseinaelemendid, milles on juba soojustus, aknad ja ventilatsioonisüsteem. See tähendab, et ehitusobjektil tuleb teha vaid elementidega seotud paigaldustööd ja vajadusel majasisesed renoveerimistööd. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus uudset toetusmeedet kommenteerides, et selline meetod võimaldab täpsemalt ette planeerida materjali kulu ja vähendada renoveerimistöödele tavapäraselt kuluvat aega. Suurem kiirus ei tule aga kvaliteedi arvelt, vaid võidame aega tänu automatiseerimisele. See on oluline, sest renoveerimistöid PLANEERINGUD Liivalaia tn 9 kinnisasja projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu oli Tallinna Kesklinna Valitsuses Liivalaia tn 9 kinnisasja kohta detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu. Kesklinna valitsuses peetud Liivalaia tn 9 kinnisasja projekteerimistingimuste arutelust võtsid osa hoonestusettepaneku koostaja, kinnistu omaniku esindaja, insolatsioonianalüüsi koostaja, Peeter Süda tn 13 ja 16 korteriühistu liikmed, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja linnaosavalitsuse ametnikud. Projekteerimistingimuste eelnõu menetlemise jätkamiseks täiendatakse insolatsiooniana- Uuel meetodil renoveeritud Mustamäel Akadeemia tee 5a asuv TTÜ pereühiselamu. tehakse ikka tavaliselt siis, kui elanikud majas sees elavad, aga nii on võimalik nende igapäevast elu võimalikult vähe häirida. Hinnanguliselt peaks ühe elamu juures kestma elementide paigaldamisega seotud tööd vaid kuni kuu aega, rääkis Aas. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu märkis, et toetusmäär on 50% tööde maksumusest või kuni miljon eurot korterelamu kohta. Kuna tegemist on Eestis täiesti uue meetodiga, siis valib KredEx toetust saavatele ühistutele projekteerija ja ehitaja avaliku konkursi lüüsi Peeter Süda tn 16 hoone insolatsioonitingimuste kohta. Tartu mnt 80m kinnisasja kohta kehtiva detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu Kesklinna valitsuses oli võimalik tutvuda Tartu mnt 80m kinnisasja kohta kehtiva detailplaneeringu tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõuga. Avalikul väljapanekul ei käinud materjalidega tutvumas ühtegi kodanikku. Avaliku väljapaneku kestel laekus kohalikule omavalitsusele üks kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldav pöördumine. teel. Loodetavasti annab see ühistutele suurema julguse ja kindluse üheskoos riigiga innovatsiooni panustada, sõnas Reinsalu. Renoveerimine vähendab maja küttekulusid umbes poole võrra ja parandab nii hoone välimust kui ka sisekliimat, teisalt jätab uudne lahendus korteriühistute õlule tavapärasest vähem asjaajamist. Toetusele kvalifitseeruvad enne aastat tüüpprojektide 1-317, 1-464, ja järgi ehitatud kuni viiekorruselised kortermajad. Joonas Kerge KredEx Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu oli Kesklinna valitsuses Järvevana tee 5 kinnistu, Järvevana tee 5a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu, millest võtsid osa huvitatud isiku esindaja, detailplaneeringu koostaja, Järvevana tee 3e ja 3f korteriühistu liikmed ning linnaosavalitsuse ametnikud. Huvitatud isiku esindaja tutvustas detailplaneeringut ning vastas kohal viibinud korteriühistu liikmete küsimustele liikluse, kõrghaljastuse ja loodavate parkimiskohtade teemal. Ohtlike jäätmete kogumine Järjekordne kogumisring Kesklinnas toimub laupäeval, 21. novembril. Tallinlaste huvi jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise vastu on järjest suurenenud, sealhulgas ettevõtlusameti korraldatavate ohtlike jäätmete kogumisringide vastu. Läinud aasta kevadel ja sügisel kõigis linnaosades toimunud kogumisringidega koguti elanikelt lausa 53 tonni ohtlikke jäätmeid, tänavu kevadel aga ligi 28 tonni. Kõige suurema osakaaluga olid värvi- ja lakijäätmed, mida koguti 15,4 t, ning elektroonikajäätmed (3,6 t). Ohtlikud jäätmed ei sattunud olmejäätmete hulka või veel hullem metsa alla, loodusesse, vaid sai saata edasi taaskasutuseks ja materjalidena ringlusse. Nii nagu eelmisel aastal, on ülelinnalised ohtlike jäätmete kogumisringid ka tänavu kahel korral. Jäätmete mugavamaks üleandmiseks on sel aastal mõnes linnaosas lisandunud peatuspunkte ja pikenenud vastuvõtuaeg. Kogumisringide teenust osutab avatud hankemenetluse raames sõlmitud lepingu alusel AS Epler & Lorenz, kel on pikaajaline kogemus ja kes ka ise ohtlikke jäätmeid käitleb. Ootame kogumisringidele üle andma järgmisi majapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid: ohtlikke aineid sisaldavad ja nendega saastunud pakendid, sh tulekustutid; akud ja patareid, sh pliiakud; vanad ravimid; värvide, lakkide, liimide ja lahustite jäägid; õlid ja rasvad, mitmesugused määrdeained; absorbendid, filtermaterjalid, saastunud kaltsud ja kaitseriietus; õlifiltrid ja antifriisi jäägid; nakkusohtlikud teravad ja torkivad jäätmed (nt vanad süstlad jms); aiandusmürgid ja väetiste jäägid, pestitsiidid; kemikaalijäägid Kogumisring Kesklinnas 21. novembril: (happed, leelised, fotokemikaalid jm olmekemikaalid); ohtlikke aineid sisaldavad pesuained; elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt vanad kraadiklaasid, päevavalguslambid ja säästupirnid); vanad elektrija elektroonikaseadmed Tallinn-Väike peatuse juures (Tondi Olerexi kõrval platsil) Tehnika tn Pärnu mnt viadukti all parklas pakendikonteinerite juures Uue Maailma 11 juures, garaažide ees Vaikne/Magasini ristmikul pakendikonteinerite juures Juhkentali 12 ees (Kalevi spordihalli parklas) Lastekodu/Odra ristmikul (Lastekodu 31a kõrval, pakendikonteinerite juures) Lastekodu 11b (Keskturu parklas) Torupilli Selveri parklas Väike Rannavärava / Uus ristmikul (miinimuuseumi ees parklas) Amandus Adamsoni 10 parklas

6 6 TERVIS Koduarst osutab lastele esmaabi Nädalavahetustel ja riigipühadel teenindab ägedate tervisehäiretega kuni kaheksa-aastaseid lapsi koduarstibrigaad. Tallinn pakub võimalust saada esmatasandi arstiabi kodus, kui vanemal ei olnud haigestunud lapsega võimalik perearsti juurde minna või ei jõudnud perearst koduvisiiti teha. Ootamatu või ägeneva tervisehäire korral on lapsevanema esmane reaktsioon pöörduda EMO-sse või kutsuda kiirabi, aga laps ei tarvitse vajada kiiret vältimatut abi. Tallinna lastehaigla EMO-sse pöördub päevas keskmiselt 75 last, haigestumuse kõrgperioodil palju rohkem. Tallinna kiirabi tegi läinud aastal kuni 18-aastaste juurde 7868 visiiti, neist 21% alla kaheaastaste laste juurde, kusjuures enamik väljakutseid ei vajanud vältimatut kiirabiteenust. Koduvisiite tegev koduarstibrigaad vähendab kiirabi töökoormust ja leevendab erakorralise meditsiini osakondades ülekoormust, seda eriti nädalavahetustel. Samas pakub see väikestele linlastele esmatasandil operatiivset arstiabi juhul, kui arstile minek on raskendatud või infotelefonilt saadud soovitused ei ole andnud rahuldavat tulemust, selgitas abilinnapea Betina Beškina. Prooviperioodil saab koduarsti välja kutsuda reedel, laupäeval ja pühapäeval ning riigipühadel kell Tallinna kiirabi dispetšeri telefonilt Dispetšer selgitab välja arsti kutsumise põhjuse, lapse vanuse ja elukoha. Arst tuleb päeva jooksul visiidikutsete järgi. Väljakutseid teenindab Tallinna kiirabi ja lastehaigla koostöös spetsiaalne arstibrigaad, kel on õigus välja kirjutada ka retsepte. Et tagada meedikute ja patsientide turvalisus kroonviiruse ajal, on koduarstibrigaad täiskaitsevarustuses. Tallinna lisaeelarves on koduarsti brigaadi teenusele planeeritud eurot. Kuidas kriisiolukorras käituda? Aitäh, et kannad maski! Päästeametilt on Eesti elanike postkastidesse jõudnud või kohe jõudmas juhised võimalikes kriisiolukordades hakkama saamiseks. Kriisi korral võib abi vajajaid olla palju ja seetõttu jõuab see hädasolijateni tavapärasest kauem. Seepärast on oluline, et iga leibkond oleks tavapärasest erinevas olukorras võimeline mõnda aega iseseisvalt toime tulema. Käitumisjuhiste saatmine ei tähenda siiski, et päästeametil oleks infot mingist lähiajal puhkeda võivast kriisist. Mullu oktoobris jättis aga ulatuslik torm Kagu-Eestis elektrita majapidamist ja muutis igapäevaelu tundmatuseni aasta jaanuaris tabas laialdane elektrikatkestus Saaremaad. 15 aastat tagasi ujutas jaanuaritorm üle Eesti lääneranniku ja saared. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets selgitas, et kriise ei tasu karta, kuid nendeks tuleb valmis olla mõelda läbi, kuidas tavapärasest erinevas olukorras toime tulla, hoolitseda piisavate toidu-, joogi-, ravimi- ja esmatarbekaupade varude eest. Ka sellele tuleks mõelda, kuidas aidata eakaid lähedasi ja teha koostööd naabritega. Kodudesse jõudev trükis jagabki nõuandeid, kuidas peaks kriisideks valmistuma. Samuti annab ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta. Suurim probleem on see, et katkeda võivad erinevad elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused meil ei pruugi olla elektrit või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele, lisas Saaremets aasta lõpus tehtud päästeameti uuring näitas, et vaid 15% Eesti elanikest on hinnanud oma kriisivalmisolekut piisavaks ja ainult 35% elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib hädaolukord tekkida. Võimalikuks hädaolukorraks on kõige paremini valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kõige halvemini saaksid hädaolukorras hakkama Põhja-Eesti elanikud, muukeelsed Eesti elanikud ning eakad. Kriisiolukorras käitumise juhised jõuavad leibkonna postkasti paari kuu jooksul. Juhised on eesti, vene ja inglise keeles. Peale trükise saab vajalikku informatsiooni mobiilirakendusest Ole valmis! ja kodulehelt olevalmis.ee. Bussides, trammides ja trollides rippuvad sildid meenutavad maskikandmise vajalikkust. Ühistranspordis ei ole distantsi hoidmine sageli võimalik ja juba tuttavate juhiste kordamine on praegu väga vajalik. Maskiga ei kaitse inimene üksnes ennast, vaid ka teisi, ja vähendab võimalust teadmatusest viirust edasi kanda. Kokkuvõttes anname nii panuse selleks, et viiruse levik aeglustuks ja meie igapäevaelu jääks toimima, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on eesmärk tagada turvaline linnatransport. Koostöös Tallinna linnaga suurendame inimeste teadlikkust, kuidas linnaruumis käituda, et enda ja teiste tervist hoida ja viiruse levikut pidurdada. Me loodame siiralt, et inimesed võtavad meie soovitusi tõsiselt, kannavad maske, desinfitseerivad käsi ning väldivad haigena ühissõiduki kasutamist. TLT ühissõidukite ninaosas on maski kujutised kirjaga Aitäh, et kannad maski! Kontaktpindu puhastatakse igas sõidukis vähemalt kaks korda ööpäeva jooksul. Kontakti vältimiseks on TLT lõplikult loobunud piletite müügist ühissõidukites, sõitjatel pole võimalik siseneda esiuksest ja sõidukijuhtide kaitseks on loodud sanitaartsoon esiuksest kuni esimese istmereani. Millal ilmub vaktsiin? Peaaegu aasta on maailm elanud võitluses Covid-19 vastu. Juba pandeemia algusest peale on lootust antud ideele luua vaktsiin ja enamik eksperte usub, et ainult elanikkonna laiaulatuslik vaktsineerimine võib uue viiruse peatada. Üldiselt on vaktsineerimine (immuniseerimine, inokuleerimine) vaktsiini manustamine organismi immuunsüsteemi stimuleerimiseks, et kaitsta seda nakkushaiguste eest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hoiab immuniseerimine tänapäeval ära kaks kuni kolm miljonit erinevat tüüpi nakkuse põhjustatud surma aastas. Esimesed andmed Meditsiiniajaloo uurijate sõnul tehti esimest korda patsientidega manipuleerimisi, mida nüüd mõistetakse vaktsineerimisena, Indias ja Hiinas umbes aastal, kui rõugeepideemia ajal kasutati meetodit, kus terveid inimesi nakatati rõugepatsientide villidest võetud vedelikuga. Euroopas pärinevad esimesed andmed rõugevastase kaitsepookimise kohta 17. sajandist aastal avaldas Edward Jenner Inglismaal artikli, milles kasutas esimest korda mõistet vaktsineerimine. Selle meetodi laialdane kasutamine algas pärast rõugeepideemiat Euroopas ( ), mille jooksul suri ligi inimest. Teise põlvkonna vaktsiinid võttis pärast aastat kasutusele Louis Pasteur, kes arendas uuel viisil Siberi katku vaktsiini, kasutades nõrgenenud mikroorganisme. Kõik NSV Liidus sündinud Eesti elanikud olid varases lapsepõlves ja kohustuslikus korras vaktsineeritud rõugete, tuberkuloosi, difteeria ja poliomüeliidi vastu. Alates aastast on lisatud teetanusevastane vaktsineerimine ja alates aastast leetrite vastu. Nüüdki on Eestis kõik need vaktsineerimised ikka aktuaalsed, lisatud on ka uusi. Kokku on erinevate nakkushaiguste vastu umbes 200 vaktsiini. Igas riigis on kaitsepookimise vastaseid, kes usuvad, et sellest tulenev kahju organismile on suurem kui kasu, kuid me ei hakka siin nendega vaidlema, see on eraldi artikli teema. Vaktsiinide valmistamine on pikk, keeruline ja mitmeastmeline protsess, oleneb vajamineva vaktsiini tüübist ja paljudest muudest teguritest. Kuid vaktsiin ei pea olema mitte ainult efektiivne, vaid ka ohutu. On väga tähtis hinnata riskide ulatust ja seetõttu inimeste ohutuse huvides vajalik, et katsetamise ajal läbitaks mitu kohustuslikku etappi. Esimene etapp on eelkliinilised katsetused loomadel, teine etapp kümnetel vabatahtlikel vaktsiini ohutuse ja talutavuse hindamise esimene aste. Kolmas teise astme inimkatsed annuse valimine, kus sihtrühm on sajad täiskasvanud vabatahtlikud. Neljas etapp on vaktsiini efektiivsuse hindamine, kus katsetesse on kaasatud tuhanded erinevas vanuses vabatahtlikud. Kogu protsess kestab vähemalt kuus kuud, kuid tegelikult palju kauem. Alles pärast nende etappide edukat lõpetamist lubatakse katseravim kasutamiseks. Tavaliselt võtab kogu tsükkel alates vaktsiini teoreetilistest uuringutest kuni selle heakskiitmiseni keskmiselt umbes kümme aastat. Võitluses Covid-19-ga pole inimkonnal nii palju aega ja seetõttu on sellesse paisatud enneolematult tohutud ressursid, nii intellektuaalsed kui ka materiaalsed. Vaktsiinid Covid-19 vastu Töö Covid-19 vaktsiini tootmisega algas tänavu esimeses kvartalis. Selle ümber on palju infomüra, spekulatsioone ja fantaasiaid. Praegu töötatakse maailmas välja umbes 200 vaktsiini, millest 11 läbivad kolmanda etapi katsetusi. Need kõik erinevad üksteisest tootmistehnoloogia poolest peamiselt inaktiveeritud või adenoviirusvaktsiinid. Hiljuti selgusid Pfizeri/BioNTechi vaktsiini uuringute tulemused. Jätkatakse ka ühe katsealuse tüsistuste tõttu peatatud Astra- Zeneca nn Oxfordi vaktsiini katsetamist. Euroopa Liit on firmaga juba sõlminud esialgse tarnelepingu ja Eesti on selle raames ettemaksuna üle kandnud 1,5 miljonit eurot. Kuid parimal juhul alustatakse laialdast vaktsineerimist alles järgmise aasta esimeses pooles. Lisaks peab sotsiaalminister Kiige sõnul ministeerium läbirääkimisi seitsme ettevõttega, et tulevikus sõlmida tarneleping vähemalt kolme tarnijaga. Arvan, et alahinnata ei tasu ka Venemaal, Hiinas ja USA-s väljatöötatavaid vaktsiine. Hiina vaktsiinist on vähe teada, ehkki nad räägivad juba kolmesajast tuhandest vaktsineeritust. Hoolimata asjaolust, et Venemaa teatas esimesena oma vaktsiini registreerimisest, on spetsialistidel selle kohta väljatöötamise kiiruse ja kliiniliste katsetuste vormi tõttu palju küsimusi. Samuti ei ole maailma meditsiiniajakirjanduses selle vaktsiini kohta piisavalt teadusteavet. Jääb veel oht, et tõhusat vaktsiini ei õnnestugi luua, nagu juhtus näiteks HIV-ga, kus kõik katsed luhtusid ja ravi sai võimalikuks ainult uute ravimite abil. Seni loodame kõik, et peatselt ilmub vaktsiin ja hulgaline vaktsineerimine, nagu minevikus on juhtunud üle ühe korra, aitab nakkuse leviku peatada. Selle saabumist oodates saame teha vähe, kuid sellel vähesel võib olla viiruse levikule otsustav mõju. Kõik, mida meilt nõutakse, on pesta käsi, hoida kaaskodanikega distantsi ja isoleerida ennast halva enesetunde ilmnemisel. Hoidke ennast ja oma lähedasi! Vladimir Afanasjev arst

7 AVASTUSRETK: Oleviste kiriku lõunakabel 700-aastase ajaloo jooksul on Oleviste kirikut korduvalt ümber ehitatud ja alates 17. sajandist ka korduvalt restaureeritud viimati aastast alates ja veel vähemalt kümmekond aastat alustati restaureerimist läänetorni konstruktsioonide kindlustamisega, seejärel ennistati torni kiviosa fassaadid ja rajati tornikiivri jalamile avaliku kasutusega vaateplatvorm. Kuna tornikiiver jäi täielikult uue plekiga katmata, polnud võimalik likvideerida veelekkeid, mis hakkasid peagi torni fassaade lagundama ja juba paari aasta pärast hakkas krohvi langema jätkati torni puitkonstruktsioonide restaureerimist, vahetati tornikiivri alumises osas katteplekk, restaureeriti kiriku külglöövide fassaadid ja puhastati peaportaal. Kahjuks jäi portaal tsementseguga tehtud parandustest laiguliseks ja tammepuidust peauks restaureerimata alustati tööd kiriku katusel, vaskpleki paigaldust jätkati Järgmisel aastal restaureeriti lõunafassaad ja lõpetati katuste restaureerimine. Uuriti põhjalikult ka Maarja kabeli raidraamides akende seisukorda ja tehti kindlaks kahjustused, kuid restaureerimiseni ei jõutud. Majandusseisaku tõttu peatati kiriku restaureerimine kümmekonnaks aastaks. Uue tööperioodi ettevalmistustega alustati Koostati kiriku muinsuskaitse eritingimused ning kinnitati restaureerimise tegevuskava ja prioriteedid alustati restaureerimist kiriku lõunakabeli ja põhjalöövi katustest, kus selgus, et 15 aastat varem ebakvaliteetselt tehtud töö tuleb ümber teha aastal restaureeriti uuesti torni kiviosa ja läänefassaade ning tornikiivri alumist osa. Puidust vaateplatvorm, mille kinnituste kaudu vesi pleki alla sattus, asendati metallplatvormiga taastati lõunakabeli fassaade, järgmisel aastal on kavas alustada ligi 40 raidakna restaureerimisega. See kestab mitu aastat ning alles seejärel on võimalik alustada kiriku amortiseerunud keskküttesüsteemi rekonstrueerimist ja lõpuks asuda ennistama interjööre. Viimati tehti seda aastate algul. Restaureerimata on veel kiriku kooriruumi, Maarja kabeli ja kesklöövi fassaadid. Avastus lõunakabelist Novembri algul lõppes lõunakabeli fassaadide restaureerimine. Juulis alanud tööde käigus leiti portaali kõrval fassaadikrohvi alt seinast kolm profileeritud raidkivi, mis kuuluvad esialgu värvilisele teravkaarsele portaalile. Kõige tõenäolisemalt on tegu Oleviste kiriku keskaegse siseportaaliga, mis hävis aasta suurpõlengus. Kolm säilinud detaili otsustati müürida uue lõunakabeli müüritisse. Kaaluti ka kivide eemaldamist seinast, kuid otsustati siiski nende värv konserveerida ja kivid fassaadil eksponeerida. Tööde käigus uuriti samuti lõunakabeli ehituslugu. Kinnitust sai arhiiviallikatel ja ajaloolistel joonistustel põhinev kunstiajaloolase Ants Heina väide, et kabel ehitati pärast aasta põlengut. Et see põlengus lagunes, oli mõttekam kabel lammutada ja uuena üles ehitada. Uue kabeli lõunaseina tõsteti ümber ka vana portaal, mida võime näha selles kohas praegugi. Ajaloolistel piltidel on näha idaseina alumises osas aknaid, mis viitavad, et vanal kabelil oli mingis osas ka kelder. Kui selle võlvlagi oli arvatavasti laotud paekivist, siis uuel keldril tellistest. Järgmisel aastal võib tekkida võimalus saada uut infot vana kabeli kohta, sest kavas on lõunakabeli keldri arheoloogilised uuringud. Lõunakabeli fassaadidelt krohvi eemaldamise järel selgus, et uue kabeli ehitustööde kvaliteet oli ebaühtlane. Ants Heina uurimuse põhjal on teada, et kiriku taastamisel kasutati raidakende valmistamiseks Ungru kivi, kuid näiteks altari puhul Orgita dolomiiti. Restaureerimise käigus selgus, et raidkivist dekoratiivsete osade ehitamisel on kasutatud nii Ungru kui ka Kaarma paekivi, ühe ehitusosa jaoks ka segamini. Näiteks on kabeli lõunaviilu korstendel näha ühes reas erinevaid, ladumisel kätte juhtunud kive. Samuti on nurgatornikeste puhul alumised osad ehitatud Kaarma kivist, kuid ülemine püramiidjas osa Ungru kivist. Viimane on kollakama, Kaarma kivi aga hallikama varjundiga. Nii paistavad korstnad ja tornikesed laigulised. Samamoodi on raidkivist karniisi puhul kasutatud nii Ungru kui ka Kaarma kive. Erinevate kivide kasutamine muutis restaureerimise keerulisemaks. Teise maailmasõja järel lõunakabeli viilufassaadi harjalt hävinud või eemaldatud kivirist otsustati nüüd nt Ungru kivist taastada. KGB sidemast ja Moskva olümpiamängud Teise maailmasõja järel hoidsid nõukogude jõustruktuurid usuelul väga pingsalt silma peal. Luteri kogudus sunniti Oleviste kirikust lahkuma ja tugevalt kahjustada saanud hoone seisis mitu aastat tühjana anti kirikuhoone evangeeliumi kristlaste ja baptistide ühendatud kogudusele, mis ei saanud sel ajal mõistagi ametliku usuühinguna tegutseda. Koguduse liikmed hakkasid iseseisvalt kirikut korda tegema, lõpetades selle aastal. Julgeolekuorganitel olid kirikuga omad plaanid. Nõukogude võimu seisukohalt tülikal hoonel, mille kordategemise asemel oleks parema meelega nähtud hävimist, oli siiski üks kasulik omadus kõrge torn, mis sobis hästi raadiosideks ja -luureks. Nii leidis kirikutornis koha KGB sidekeskus, tornikiivri tippu paigaldati võimsad antennid ning tornist viidi sidekaablid alla kirikusse, sealt lõunakabelisse ja üle Oleviste tänava otse KGB (praeguse siseministeeriumi) peahoonesse. Asjaolu, et Oleviste kiriku torn leidis kasutust KGB sidemastina, võis selle päästa hävimisest. Teatavasti püüdis tollane võim igati takistada Niguliste kiriku restaureerimist, millega alustati aastal. Kui tööd olid suurte pingutustega jõudnud lõpuks aastal tornikiivri taastamiseni, süttis see äkitselt põlema ja on igati alust arvata, et niidid viisid julgeolekuorganiteni. Võimude kiuste suudeti lõpetada kiriku restaureerimine juba aastal. Oleviste kiriku suurem restaureerimine oli seotud Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiga, mis tõi raha ka vanalinna korrastamiseks. Oleviste kiriku puhul piirdus töö fassaadide ülesvuntsimisega. Muu hulgas korrastati lõunakabeli fassaade, kus osalenud ühel töölisel tekkis nüüd 40 aastat hiljem võimalus jagada meile oma mälestusi. Eero Kangor kunstiajaloolane Oleviste kiriku lõunakabeli fassaad aastal enne restaureerimist. Foto: Martin Siplane ja pärast restaureerimist. Foto: Eero Kangor Neitsitorn kui kunstitempel 7 AJALUGU Foto: Meeli Küttim (linnamuuseum) Kunstnikest kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua 155. sünniaastapäeval, 22. oktoobril avati Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi kuuluvas Neitsitornis uus püsinäitus. Ekspositsioon Neitsitorn kui kunstitempel kujutab ateljeekorterit, mis on kui ruumiline mälestusmärk kõigile kunstnikele, kes Neitsitornis aegade vältel elanud, töötanud ja sellest ateljeest üle vanalinna katuste vaadanud. Neitsitornile kuulub väärikas koht nii keskaegse Tallinna kaitsearhitektuuris kui ka Eesti kultuuri- ja kunstiajaloos. Kunstiajalukku on torn jäädvustatud oma tollasel kujul, ümberehitatult kahekordseks klassitsistliku fassaadiga korterelamuks. 20. sajandi algusest oli see kodu ja ateljee paljudele tuntud Eesti kunstnikele. Lühemat aega on Neitsitornis elanud ja töötanud näiteks kunstnikud Valdemar Väli, Paul Viidalepp, Märt Laarman, Karl Burman jun üüris hoone teise korruse korterit dirigent Raimund Kull oma kaasa, tuntud näitlejanna Liina Reimaniga. Kõige kauem, 20 aastat on Neitsitornis elanud ja töötanud esimese eestlasena kodumaal professionaalset karjääri alustanud maalija ja portretist Paul Raud ( ) ning akvarellist ja üks esimesi eesti arhitekte Karl Burman sen ( ). Paigaga on seotud ka teiste alade tuntud tegijad, sealhulgas üks esimesi eestlasest linnaruumi kujundajaid Hans Heinrich Falck, Vene tsaaride ihuarst Philipp Karell, Eestimaa raudteeühenduse eestvedaja Alexander von der Pahlen jt. Uue püsinäituse kohta ütleb kuraator, linnamuuseumi teadur Risto Paju: Torn on sisustatud ateljeena aastatest , justkui peaks siin algama etendus, kus tegelasteks on eespool nimetatud kunstnikud. Aga etendus ei alga, näitlejaid siin ei ole. Muuseum on vaid kujundanud lava nii, et iga külastaja võib hakata lavastajaks, kes paneb mõttes liikuma siin töötanud kunstnikud ehk tegelased. Näituse teine kuraator on ajaloolane Tõnu Pedaru, ateljee kujunduse autor kunstnik Jaagup Roomet. Näituse publikuprogrammis toimuvad 21. ja 28. novembril kell 14 Neitsitorni kunstilaupäevad.

8 8 TEATED KODULINNA MAJA ANNAB TEADA 101 Riselda Moissejeva 100 Ganna Tikhomirova 99 Aino Henno 98 Heino Niidas Helmi-Elisabeth Eller 97 Jevgenia Erti 96 Maria Lopatina 95 Lili Beloborodova Nadežda Slatina Alla Ryshkova 94 Enna-Telesta Värav Faina Kolesnikova Vilma-Helene Rebane 93 Linda Mölder Leida Sõber Dmitry Pikulin Leida Heinmets Ella Ivanova Galina Nazarova Klavdia Popova Raul Mägi Leelo Kõlar 92 Hilje Kuldvee Maria Morozova Aksel Liivanurm Irina Grablevskaja K, 18. november kell 20 K, 02. detsember kell 20 K, 16. detsember kell 20 TANTSUKLUBI Tantsitakse eesti tantse ja alati elava muusika saatel. Hopneri Maja Diele saalis. NB! Sissepääs Vanaturu kael 3 N, 19. november kell KÄSITÖÖKURSUS Vääriskiviga nahast käevõru Juhendaja Heli Murakas käsitöökauplus-stuudiost PISTE Õpitoa hind 35 (kõik vajalik on kursuse hinnas) Pääsmed müügil Lisainfo või tel L, 21. november kell 13 ÕPITUBA Piimaseepide valmistamine Juhendaja Helen Orav (Roheline Vihmavari Ökopood) Igal osalejal valmib koolitusel 200 g seebimassi, millest on võimalik valmistada üks suurem või 2-3 väiksemat seepi. Kaasa palun võtta põll või pikkade varrukatega puuvillane pluus. Materjalid on hinna sees. Õpitoa pilet 24, Pääsmed müügil Lisainfo või tel L, 21. november kell 15 RETROMUUSIKA KONTSERT Natalja Trošina Piletid müügil kohapeal. 23. november kell detsember kell UKULELE KOOLITUS TÄISKASVANUTELE Sel aastal üllatan Jõuluvana Juhendaja Mai Kaur. Ukulele kursusel saadakse kokku 6. korral, et omandada sammhaaval teadmised pillimängust ja jõuda enesekindluseni esimeste lihtsate lugude mängimisel. Tunnid kestavad 1,5h. Kursuse hind 75 Pääsmed müügil Lisainfo või tel P, 29. november kell 16 JUUBELIKONTSERT Laulu võim SEGAKOOR SÕPRUS 70 Dirigendid: Andres Heinapuu, Lia Uppin Kavas: Tormis, Sisask, Uusberg, Hõlpus L, 05. detsember kell 12 Palju õnne! JÕULULAVASTUS lastele VANA LINNA LUGU Vahva jõululugu, mille tegevus toimub sajandite taguses Tallinnas. On laulu ja naeru, hardaid hetki ja koomilisi stseene, valesti mõistmisi ja takistusi, headust ja heldust. Etenduse toob lavale Ajateater koostöös Improteater IMPEERIUM iga. Etenduse pikkus ca 50 minutit. Pilet 12 / 14 Pääsmed müügil Info ja broneeringud Viktor Puskar Uno Aava Tamara Tšurilova 91 Valentiina Kold Laino Laksberg Helju Saulep Asta Soosalu Maria Stakanchikova Uno Piir Endel Parijõgi Naima-Elvie Reinpalu Olga Sillapuu Galina Lõsjuk Jevgenia Kuznetsova Valentyna Reket 90 Maria Stanley Grigori Zelenski Väino-Rahuleid Järv Anastasia Psareva Ilme Sein Liubov Lazareva Ellen Mardla Irina Pinaeva Mihhail Družinin Meinhard Reinla Evi-Dora Koha 85 Anastasia Kokorko Liubov Kraynova Milvi Sikk Enda Hinrikus Leida Väli Arno Sooalu Valentina Khoperskaya November-detsermber HOPNERI MAJAS L, 12. detsember kell 13 TÖÖTUBA Luksuslike jõuluehete valmistamine koos näitlejanna KERSTI HEINLOOGA Õpitoa pilet 35 Pääsmed müügil Lisainfo või tel L, 12. detsember kell 16 VANADE TANTSUDE KLUBI Toimub keskaegne piduõhtu, kus palume selga panna keskaegsed rõivad ja kaasa võtta head paremat ühislauale. Juhendaja Madli Telleri. Sisseastumistasu 7, Hopneri Maja Diele saalis. Vajalik eelregistreerimine! Lisainfo või tel R, 18. detsember kell 19 JÕULUAJA KONTSERT DUO RUUT Replugged Pilet 15 / 12, Pääsmed müügil Lisainfo või tel L, 19. detsember kell 13 ja 18 (eesti keeles) P, 20. detsember kell 13 ja 18 (vene keeles) JUTUVESTMINE POLINA TŠERKASSOVA Talvise päikese muinaslood Jutuvestja ja multi-instrumentalist Polina Tšerkassova traditsiooniks saanud õdusale jutuvestmisele on oodatud nii väikesed kuulajad kui ka suured muinasjutu- ja muusikasõbrad. Pilet 12 / 8 (5-6a tasuta, kui istuvad saatja süles. Pääsmed müügil T ja N kell Hopneri Maja Naiskoor kutsub laulma! Oma kolmandat hooaega alustav naiskoor ootab uusi lauljaid. Dirigent Elviira Maasalu Osalustasu 35 kuus Lisainfo või tel SEENIORIDE ÜLIKOOL eestikeelsed loengud K, 02. detsember kell 12, KULTUUR Jaan Suur Luule Uustulnd Tea Tamm Ene Alasi Lidia Nikeeva Nina Sharapova Stepanida Polyakova Klavdia Suhhanova Jüri Talumaa Vaike Maar Ants Pitkäärt Zoja Mülljari Imbi Eiber 80 Svetlana Lukašova Toomas Aarma Maarja Ojamaa Anu Kaal Margarita Zubakina Aire Neppo Mare Oopkaup Niina Nikišina Zinaida Nõomaa Ljudmila Iljina Ine Leinuste Silvi-Eda Pikkas Loore Mutso Mihhail Tamberg Aasa Suur Tõnu Tee Anne Leesment Rafail Khasanov Yuri Kozlov Roza Vahi Tõnu Möldre Malle Grigorjev *Kui te ei soovi oma sünnipäeva avaldamist Kesklinna Sõnumites, siis palume sellest kirjalikult teatada aadressil Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, Tallinn või e-kirjaga Rahvakalendri tähtpäevad eesti pärimuses Reet Hiiemäe, folklorist K, 16. detsember kell 12.15, KULTUUR Kontsert Jõuluaeg Andranik Kechek, helilooja,improvisaator ja pianist NÄITUS: Oktoober-Detsember 2020 Agne Kuusing-Soome akvarellide näitus Raekoja plats Tallinn Tel Pole midagi teha aja kulgu ja tujusid ei saa kahjuks juhtida isegi mitte kõige suurema tahtejõu ja ettevõtlikkusega. Kodulinna maja Väärtuse sarja tutvumiskäigud on igal aastal novembrist alates toimunud põnevates majades ja nii oli plaanis ka tänavu, aga... Jääb vaid loota, et talvepakane (kui tuleb!) ja kevadpäike tema tuleb kindlasti! teevad omalt poolt kõik, et kurjast viirusest jääks vaid mälestus ja elu taastuks oma tavarütmides. Seni pakub Kodulinna maja iga kuu kolmandal laupäeval MEISTRIKODADE PÄEVA. 21. novembril on kohal kell 12 Aino Jakobi, siidimaal; kell 13 Maimu Johannson, näpunukud eesti muinasjuttude mängimiseks; kell 14 Kaie Põld, klaasmosaiigist pildi tegemine; kell 15 Maimu Johannson, rahvusmustriga põimepaelad; kell Külli Viil, põimetehnikas vaibad telgedel. Novembrikuu jooksul on võimalik Nunnatorni kaudu linnamüürile minna reedel, laupäeval ja pühapäeval kell Kui mõni seltskond (vähemalt 10 inimest) tahaks minna ka muudel aegadel, tuleks selleks soovi avaldada vähemalt 48 tundi varem telefonil Kuni novembri lõpuni on majas näitused: 13 x Valter toredad Edgar Valteri joonistatud pildid; Sirje Maris Horma varjust valgusesse lugu sellest, kuidas EKA tudengid tema pilte restaureerisid; OLI ja ON mõnikümmend fotot muinsuskaitse all olevatest majadest aastatel 2002/2003 ja nüüd, koos kommentaaridega; TALVE palju pilte ja juttu sellest, kuidas tehti sellenimelise filmi jaoks aja- ja asjakohaseks hulk paiku. Näitustele pääseb E, K, R kell ning T, L ja P kell 12 6, N lausa kinni. Esmaspäeval, 23. novembril kell 17 kutsuvad Pärandivaderid infotunnile Käed külge õpime kultuuripärandit tundma. Jäägem terveks ja tegutsegem mõõdukalt! Tiina Mägi KESKLINNA SOTSIAALKESKUSES Kesklinna sotsiaalkeskuses novembri- ja detsembrikuus üritusi ei toimu. Huviringide tegevuse kohta saab infot telefonil E R on avatud toitlustamine ainult registreerimisega eelmisel päeval kell telefonil Pesupesemise teenus palume pesu tuua E R kell Mäluhäiretega eakate päevahoid Raua 1, info tel Juuksur, maniküür ja pediküür: tel e-post: VANEMATE VIRTUAALKOOL Koostöös Kadrioru saksa gümnaasiumiga alustanud lapsevanemate kooli esimesed virtuaalloengud osutusid väga populaarseks. Järgmine loeng toimub 2. detsembril kell 18, kui kliiniline psühholoog-psühhoterapeut ja koolitaja Anna Haasma räägib koolilapse vaimsest tervisest. Tervise Arengu Instituudi aastal tehtud aastaste õpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et noorte kõige sagedasemad kaebused olid ärritatud olek, närvilisus, masendus, kurbus (esinesid üle ühe korra nädalas 25 29%). Eluga rahulolu mõjutas muu hulgas õpilase hinnang koolis käimise kogemusele ja muredest rääkimise võimalus ema või isaga. Seega on noorte vaimne tervis seotud ümbritseva keskkonnaga ja on oluline, et lapsevanem pakuks igati tuge. Soovime luua keskkonda, kus lapsed ja vanemad toetavad, mõistavad ja inspireerivad üksteist. Loengutele on oodatud kõik lapsevanemad või vanavanemad, kes soovivad omandada teadmisi toimivate ja toetavate peresuhete kujundamisest, selgitas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm virtuaalkooli eesmärke. Loengud on tasuta ja veebipõhised. Sihtrühma kuuluvad eelkõige klassis käivate Kesklinna laste vanemad, kuid oodatud on teisedki. Rohkem infot virtuaalkooli kohta leiab Kesklinna valitsuse Facebooki lehelt. Salvestatud loenguid saab vaadata ka Youtube ist. Lapsevanemate kooli peale oleme mõelnud juba mitu aastat ja koostöös Kesklinna valitsusega saimegi nüüd selle avada. Kool annab ülevaate erinevatest last puudutavatest teemadest, mis võiksid olla igale lapsevanemale vajalikud teada kogu kooliaja jooksul. Selles koolis ei keskenduta ainult lapsele, vaid käsitletakse vanemaks olemist laiemalt, ütles Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. Projekt saab toetust justiitsministeeriumi, Euroopa majanduspiirkonna ja Norra riigi vastavatest programmidest.

9 9 VARIA Inglipuudel ootavad täitmist laste jõulusoovid Südalinna kooli maalinäitus Kullo lastegaleriis Kuninga 6 on 20. novembrini avatud Südalinna kooli õpilaste maalinäitus. Külastajad saavad näha 57 õlimaali, mille autorid on enamasti klasside õpilased. Õlimaali ring tegutseb Südalinna koolis kolmandat aastat. Praegu osaleb seal 40 õpilast, kellele näitus Kullo galeriis on esimene avalik väljapanek. Seni on õpilaste maalid olnud üleval vaid koolimajas. Lõpule on lähenemas väga erakordne aasta ja ukse ees pühad koos jõuluvana kingikotist saabuva rõõmuga. Kuid ühel või teisel põhjusel võib mõne lapse soovitud kink jäädagi unistuseks. Just neile lastele mõeldes kogusid Maxima ja Eesti Lasterikaste Perede Liit kokku laste soovid üle kogu Eesti, nende seas koostöös Tallinna sotsiaaltöötajatega 400 pealinna lapse kingisoovid. 17. novembril paigaldatakse Tallinnas Maxima kauplustesse Inglipuud, kuhu kuni 8. detsembrini jõuavad laste kingisoovidega sedelid. Igal sedelil on kirjas lapse nimi, vanus ja kingisoov. Valides Inglipuult lapse soovi, saab selle järgi ostetud kingituse jätta ka pakkimata kujul poe infoletti või kassasse. Samuti võib kingi ise valmistada ja tuua see just sellesse Maximasse, kust soovisedel võeti. Heategevusliku ettevõtmise kauaaegne patroon, lauljanna Gerli Padar paneb inimestele südamele, et võtnud mõne lapse kingisoovi puult, soetaks ostja kingituse võimalusel kohe või järgmisel poeskäigul ja annaks selle kaupluse infoletti. Nii saame olla kindlad, et kõik kingid olgu see mänguasi, arendav mäng, koolitarve või soe riideese kenasti soovijateni jõuavad, selgitas Padar. Üle Eesti saavad head inimesed osta jõulukingi ja olla ingel 2000 lapsele. Nende hulgas on tänu koostööle Eesti Lasterikaste Perede Liiduga 500 last, kellel on vendi-õdesid neli või enamgi, märkis heategevusprojekti eestvedaja Janne Laik Maximast. Gerli Rand Inglipuu projektijuht Halva une nägu Unehäired võivad rikkuda lapse elu. Kingi head und ja toeta Eesti esimese laste unekeskuse loomist. Eelmise ristsõna õige vastus oli KOHE LÄHEB LAHTI. Õige vastuse saatnute seast pälvis auhinna Mati Kikerpuu. Palume järgmise nädala jooksul tulla auhinnale järele Kesklinna valitsusse Nunne 18. Siinse ristsõna õigeid vastuseid ootame kuni 27. novembrini samal aadressil või e-kirjaga Taas läheb loosi auhind! Sõlmi püsiannetus: toetusfond.ee

10 10 REKLAAM A+ puhastus PAKUME KORTERMAJADELE: SISEKORISTUST VÄLIKORISTUST LEHEKOTTIDE ÄRAVEDU KM 150L KOTT VAATA LÄHEMALT ÕPITUBA HOPNERI MAJAS 19. nov. kell VÄÄRISKIVIGA NAHAST KÄEVÕRU Võimalus valmistada ehteks enesele või kauniks jõulukingiks naiselikud ning silmatorkavad käekaunistused. Hind 35 Materjalid on hinnas. ABC Laenude OÜ / Lombard Laenud tagatise vastu Kulla ja hõbeda kokkuost KOMISJONIMÜÜK Tel Üldsaunad Tunnisaunad Tunnidušid Raudselt puhtaks juba aastast 1936! Kaardid ennustavad 24/7 Tel Vaata, kes on liinil: ennustus.ee NAHAARSTID Kesklinnas saatekirjata ja järjekorrata Registratuuri tel Raua tn 23 Tallinn Harjumaa Tel.: E-post: dets. kell KERSTI HEINLOO JÕULUEHETE ÕPITUBA Koos näitlejanna Kersti Heinlooga valmistatakse kaunid ning luksuslikud kuuseehted. Hind 35 Materjalid on hinnas. Pääsmed müügil: Fienta.com Rohkem infot: või tel nov. kell PIIMASEEPIDE VALMISTAMINE Isetehtud seep on eksklusiivne ja teeb nahale pai. Koolitusel valmib 2-3 seepi. Hind 35 Materjalid on hinnas. Kesklinna uus kodupood on Selver ABC Liivalaia tänava ääres, Swedbanki kontorist üle tee ja Kadriorus, Musta Luige ärihoones avati oktoobris Selveri esimesed väikepoed Selver ABC kauplused. Järgmine kesklinnas asuv väikepood Kreutzwaldi Selver ABC avatakse 25. novembril kell 12. Selveri väikepoed on avatud veel Nõmmel, Laagris ja Laulasmaal ning järgmised avatakse Tallinnas Pelgulinnas ning tuleva aasta algul Pärnus ja Tartus. Selveri kvaliteet on nüüd saadaval ka väikepoe mõõtmes. Selver ABC on kauplus, kuhu sisenedes klient teab, et tema vajadustega on arvestatud, ütles Selveri juhatuse liige Kristi Lomp. Selver ABC tähistab ja eristab Selveri super- ja hüpermarketitest väiksemat, kuid samavõrd põhjalikult läbimõeldud sortimenti. Nii nagu suurtes Selverites, ei tee me ka Selver ABC-s järeleandmisi kaubavalikus ega kvaliteedis. Tervitame klienti mitmekülgse ja läbimõeldud sortimendi ning Selveriväärilise teeninduskvaliteediga, lisas Kristi Lomp. Selver ABC on ümberkaudsetele elanikele ja piirkonnas töötavatele inimestele kindel ostukoht, mis pakub kõik esmavajaliku ja alati ka midagi erilist. Selver ABC on kodukoha lähim kauplus, kus kõik igapäevane on värske ja kiirelt kättesaadav ka hilisele külastajale. Selver ABC kauplused asuvad tavapärastest Selveritest väiksemal müügipinnal, ent kaupluste kaubasortimendis on tooted kõikidest enamostetavatest toidu kaubakategooriatest ning valik esmatarbekaupu tööstuskaupadest. Toidukaupade osas on suurem osakaal valmistoidul ja värsketel pagaritoodetel. Märtsi lõpuks avab Selver kokku 16 Selver ABC väikepoodi Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tartu Raatuse, Ümera ja Rukkilille ning Pärnu Ranna, Oja, Vana-Pärnu ja Laine Selver ABCd avavad oma uksed veebruari esimeseks nädalaks. Selver ABC-ks muutumine tähendab nii kaubavaliku rikastumist kui ka Eesti suurima Partnerkaardi lojaalsusprogrammiga liitumist. Selver ABC kauplustes hakkavad kehtima kõik Selveri kampaaniapakkumised ja boonused, mis kogu ülejäänud ketiski. Kodumaisel kapitalil põhineval Selveri ketil ei olnud seni eraldi väikepoe kontseptsiooni. Comarketite ostuga tekkis võimalus luua senistest suurtest Selveri kauplustest selgelt eristuv formaat. Selver ABC kaupluste kontseptsiooni keskmes on kliendilähedane asukoht koos kiire ja mugava ostukogemusega, mis hõlmab värsket valikut ning asjatundlikku teenindust. Kadriorus avati endises Comarketis oktoobri lõpul Selveri keti väikepood Selver ABC. Fotod: Hendrik Osula Selver ABC kaupluste avamiste ajakava: KAUPLUSE NIMI ASUKOHT AVAMISAEG Valdeku Selver ABC Tallinn, Nõmme Avati Liivalaia Selver ABC Tallinn, kesklinn Avati Laulasmaa Selver ABC Laulasmaa Avati Kadrioru Selver ABC Tallinn, Kadriorg Avati Veskitammi Selver ABC (endine Laagri Comarket) Laagri Avati Nõmme Selver ABC Tallinn, Nõmme Avati Ristiku Selver ABC (endine Pelgulinna Comarket) Põhja-Tallinn kell 12 Kreutzwaldi Selver ABC Tallinn, kesklinn kell 12 Marja Selver ABC Tallinn, Mustamäe kell 12

11 11 IN ENGLISH Andrea from Paraguay Andrea and I met at a courtyard party with a barbecue. There were many expats and Spanish was the main language. She was sparkling inside and out with her full glam make-up, vintage disco outfit, charismatic personality and amazing singing voice, which made her the centre of attention in a matter of minutes. The young Paraguayan is not afraid to take a leap in the dark; her decision to come to Estonia was also very spontaneous. After all, there s so many start-ups here, so she figured she would find a suitable job. And she did! I ve actually wanted to live somewhere in Europe my whole life, said Andrea. But I also wanted a job doing something interesting, not something that s typical for most of the immigrants in Europe who ve come from South America or Africa. She added that she d hate to work just to survive and would want her job to ignite her. I would die of boredom if I had to work for work s sake. Back in her homeland, Andrea regularly came in contact with people in the IT field, who she often heard talking about Estonia as the next cool place to be. So, I came to Estonia and worked in a hostel for a few months before I found a job that fit me and that I was passionate about, she said. When looking at how active Andrea is on social media and how vivid her profile is on Instagram (#chinchillaudaz), I couldn t help but ask: Do you plan on becoming a big influencer? Andrea said that she prefers to think of herself as a content creator because collaborations with brands are often very one-dimensional. Take this, take a photo, tag us, etc, she added. According to her, it s so much more romantic to think of yourself as a content creator because it almost makes you feel like a storyteller. There are so many ways to tell a story: you can write, use an image or video, create a series of stories, etc, said Andrea. Andrea, who mainly used to blog in Spanish, has also started writing in English because, as she added while laughing, her audience may now also include some Estonian locals who are interested in the life of a crazy foreigner. I plan on creating a more extensive Tumblr-like webpage with lots of information, including about living in Estonia, said Andrea. According to her, there s a lot to do in Tallinn both during the week and at the weekend. I m not a big Facebook user, but I like browsing the local events to find all sorts of café meet-ups, concerts and art exhibitions, she said. She s surprised that the locals seem to think there s not much happening in the capital. I think that s the so-called locals curse, said Andrea. I would ve felt the same way in Paraguay. Andrea lives in Põhja- Tallinn, near Stroomi Beach. I get quite a lot of attention there, she said. Especially when I was strolling around with platinum blonde hair, my brown eyes, dark skin and, of course, my famous funky outfits. All eyes were on me with that combo. I feel like Estonians generally like to observe other people. Last but not least, here are three tips from Andrea on how to survive in Estonia: Join the welcoming programme Settle in Estonia to learn more about living in Estonia and find new friends. If you know some simple Estonian phrases to use in the shops, there s a chance that the cashier will smile back at you. Take an interest in the local language. This shows that you respect the country you re living in. Don t be the person who can only say tere and aitäh in the local language after three years of living in the country. The sauna will save your life, both in winter and summer. If you see some crazy people jumping in the snow or the lake, join them! Diversity the key to the success of the City Centre I can proudly say that the City Centre, with its distinct neighbourhoods from Kadriorg to Kitseküla, and from Luite to Kassisaba is becoming an increasingly attractive place to live for young families and older people alike. It is a unique place which at the same time seems somehow contradictory: the beating heart of the city and the perfect business card for of our visitors, but also a pleasant, quiet and comfortable living environment for residents. Indeed, it is in this diversity that the challenges and opportunities we face lie: maintaining the distinctiveness of the city s neighbourhoods while integrating it with urban planning. Openness to the sea, an abundance of green spaces and mobility are equally important. The latter is one of our biggest goals for pedestrians, cyclists, public transport and cars to share the limited urban space we have in a friendly and respectful way. Motorisation can be slowed down by offering people convenient alternatives that meet their needs, be they fast and comfortable public transport, safe spaces for pedestrians or networks of bicycle lanes. Significantly more attention needs to be paid to the latter, and fortunately things have been moving along in this regard with stakeholders. In the future, the network of bicycle lanes must connect different districts and provide, of course, the necessary parking. Travelling by bike or on foot is a good way of discovering the city s hidden sights and noting recent developments. A good example is the promenade on Reidi Road, which has very quickly won the hearts of city residents. However, there are many more places to explore and enjoy. As the Estonian expression goes, Tallinn will never be completed, and neither will our lovely city centre district. There is still a great deal that is old and valuable for us to renovate, new things to build and ideas to be turned into reality. The city lives and evolves with us. And it all comes down to cooperation among those who are interested there can be no success without it. Photo: Meeli Küttim (City Museum) Maiden s Tower as a Temple of Art A new permanent exhibition entitled The Maiden s Tower Temple of Art was recently opened in the eponymous tower, which forms part of the Kiek in de Kök museum of fortifications. Maiden s Tower has a proud place in the defensive architecture of medieval Tallinn as well as in the history of Estonian art and culture. It has been written into the history of art in its original form, which now houses a two-storey residential building with a classicist façade. Many well-known Estonian artists lived here and used the space as a studio from the early 20th century. The new exhibition depicts a studio apartment as a three-dimensional memorial to all those who have lived and worked in Maiden s Tower and gazed out from it over the rooftops of the Old Town over the years. The tower is also associated with wellknown figures in many other fields, including Hans Heinrich Falck (one of the first Estonian urban planners), Philipp Karell (a court physician to the tsars of Russia) and Alexander von der Pahlen (the man who paved the way for Estonian railways). Maiden s Tower Art Saturdays will be held as part of the exhibition s public programme at 14:00 on 21 and 28 November. Monika Haukanõmm City Centre Governor What should you do in an emergency? Instructions on what to do if an emergency situation arises are being delivered to letterboxes all over Estonia by the Rescue Board. There may be many people in need of help in an emergency, which may mean it takes longer for help to reach those who need it. As such, it is important for every household to be able to cope independently for a certain period of time in such a situation. Issuing the guidelines does not mean that the Rescue Board has information that a crisis of some sort is about to break out. However, unexpected events do occur: for example, a storm in South-Eastern Estonia last October left 60,000 households without electricity and changed everyday life beyond recognition; while in January 2019, Saaremaa was hit by a wide-scale power outage; and 15 years ago, a January storm flooded the west coast and western islands of the country. Viktor Saaremets, the head of the Prevention Department of the Rescue Board, says not to be afraid of emergency situations but rather to be prepared for them to carefully consider how to cope in unusual situations and how to retain a sufficient supply of food, water, medicines and basic necessities. You should also think about how to help elderly relatives and how you can cooperate with your neighbours. The publication being delivered to people s homes provides guidelines on how to prepare for emergency situations. It also gives an overview of the kinds of emergencies that can impact on our daily lives. Disruptions to essential and non-essential services alike are the biggest problem, Saaremets admitted. We may not have electricity or the Internet, there might be flooding or the roads might no longer be accessible for some reason. All this in turn creates a need for stocks of food and water as well as information. A survey conducted by the Rescue Board in late 2019 showed that just 15% of the Estonian population assess their preparedness to cope in emergencies as sufficient and that only 35% of the population have even considered the possibility of an emergency occurring where they live. When it comes to handling emergency situations, residents of Western and Southern Estonia are the best prepared, while residents of Northern Estonia, non-estonian speakers and the elderly would cope least well. The emergency guidelines will reach the letterboxes of 532,000 households during the next couple of months. The guidelines are provided in Estonian, Russian and English. In addition to the printed publications, you can obtain the necessary information from the Be prepared! app and online at olevalmis.ee.

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem