Kohased teod. Loodusteaduslikku
|
|
- Andres Maripuu
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kadri Tüür, Timo Maran 20 "Eesti keele sõnaraamatus" (2000) järgneb sõnale kohanduma lakoo ni line kommentaar: "parem: kohanema". "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (1992) annab seletuseks 'end kohandama, kohanema' ning tähelepanuväärse näitelause: "Inimene ei kohandu loodusega, vaid kohan dab loodust oma vajaduste järgi." Sellest aga pisut hiljem. Õigupoolest ei ole ka loodusteaduslikes terminites kohane rääkida kohandumisest. Kõige üldisema mõistega on eluteaduste keeles võimalik kõnelda adapteerumisest ja adaptatsioonidest. Adapteerumiseks nimetatakse keskkonnatingimuste nõuetele vastavaks muutumise protsessi, adapteerumise tulemuseks on adaptatsioonid. Nende all peetakse tavaliselt silmas tunnusjooni ja omadusi, mis on mingil liigil tekkinud kohastumisel teatud elutingimustega ning mis aitavad tal oma keskkonnas paremini hakkama saada. 1 Adaptatsioonideks on näiteks pistriku kiired tiivad, ämbliku võrgunäärmed, lepatriinu hoiatusvärvus või ka inimese mõtlemisvõime. Seega tegelikult enamus tunnuseid, mille abil me ümbritsevaid elusolendeid ära tunneme. Ometi ei tule kõik elusorganismide tunnused neile elus kasuks mida loodusteadustes adaptatsioonidest kõneldes tihti eeldatakse. Palju on tunnuseid, mis varasematest aegadest kaasa saadud, ent praeguse eluviisi juures kasutud, nagu näiteks tiivad jaanalinnul. Paljud tunnused on ka lihtsalt juhuslikud või paratamatud tulemata seejuures organismile kasuks või kahjuks. Adaptiivseid tunnuseid võiks nimetada kohandumise märkideks looduses. 1 Adaptatsioon ehituslik või talitluslik iseära, milles väljendub organismi ja keskkonna kooskõla (Kull 2000: 69).
2 Kohastuda või kohaneda? Üldine mõiste adaptatsioon omakorda jaotub kohastumiseks ja koha nemiseks. Tänu eesti keele võimalustele saab niisiis ühesõnaliste mõis tete abil eristada fülo- ja ontogeneetilist keskkonnaga kooskõlastumist. 2 Samas kajastub vastavates eestikeelsetes mõistetes veel ka selline oluline nüanss nagu kogu selle protsessi seotus kohaga. Nii kohastu mine kui kohanemine toimuvad konkreetsetes kohalikes keskkonnatingimustes. Väljaspool keskkonda, milles konkreetne adaptatsioon on tekkinud, on ta üsna kohatu. Nõnda on varjevärvusega loom valel taustal silmatorkav näiteks roheline röövik, kes on kukkunud punasele riidehilbule, samuti on raskustes tihedasse džunglisse sattunud gepard, kuna kõik tema adaptatsioonid on efektiivsed avaratel savannilagendikel. Kui kohastumise puhul on kõik olulisemad eesti keele kohta infot andvad sõnaraamatud (Wiedemann mõjuvail põhjusil välja arvatud) enam-vähem ühel nõul eelpool antud bioloogilise määratlusega, siis kohanemise puhul on pilt huvitavam. "Eesti keele sõnaraamatu" näitelaused viitavad, et kohanemine toimub seoses uue, senitundmatuga, ja käib ühe isendi kohta. Saareste järgi tähendab see 'kohaseks muutu ma, olude kohaselt arenema v. korralduma (näiteks: uute oludega)' (Saa reste 1959: 6); "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" annab: 'kohaseks, sobivaks muutuma; harjuma, end teat. tingimuste, teat. olukorraga kokku sobitama', ning näite: "Väike laps kohaneb kiiresti uue ümbrusega." Neist määratlustest võib kokkuvõtlikult välja lugeda seda, et kohanemise puhul on tegu mingisuguste uute, senitundmata oludega, mil lega isendil tuleb harjuda ning mille kohaselt (edasi) areneda. Kohane mine on igal juhul seotud isikliku arenguga, vastandina kohastumisele, mis hõlmab tervet liiki. Eeltoodud näited tiibadest ja mõtlemisvõimest kujutavad endast just kohastumisprotsessi tagajärgi looduses: need on evolutsiooni käigus välja kujunenud pöördumatud muutused, mis esinevad tervel organis Fülogenees põlvnemiskäik, organismirühmitise (eluvormi, liigi, seltsi, klassi, vms), elundi või elundkonna evolutsioon (Masing 1992: 61). Ontogenees isendi areng: kogu arengujärkude jada viljastatud munarakust või irdunud vegetatiivsest elundist elu lõpuni surmani (Masing 1992: 183).
3 Kadri Tüür, Timo Maran mirühmal ja kanduvad edasi ühest põlvkonnast teise. Evolutsiooniprotsessi käigus sõelutakse sobivad tunnused valiku abil välja nõnda, et neid kandvad elusolendid jäävad ellu, saavad rohkem järglasi või on muul viisil edukamad. Selliste evolutsiooniliste kohastumuste tekkimisel pole elusolendi enda roll kuigi suur, mäng käib n-ö üle tema pea, ajaskaalas, mida mõõdetakse põlvkondadega. Ent lisaks liike iseloomustavale kohastumisele on ka üksikisen deil võimalus teatavates piirides muutuda. Üksikisend võib vastavalt oma elukeskkonnale kasvada suuremaks või väiksemaks, sobitada teatavates piirides oma füsioloogilisi protsesse välistingimustega, valida toitu, elupaiku ja -kaaslasi (liikuvate elusolendite puhul), tehes seda kõigi oma varasemate kohastumuste kohanemiste ehk adaptatsioonide baa sil. Olles ise nende adaptatsioonide väljenduseks, määrab ta oma toi mi miste ja valikutega, mis edasi saab. Säärast üksikisendi aktiivsust evolutsiooniprotsessis nimetatakse bioloogias kohanemiseks. Lisaks sellele, et kohanemine on mittepärilik, on ta mõju ka kergesti pöörduv. Milline on kohanemise ja kohastumise vaheline suhe ning kummagi roll evolutsioonis kui tervikprotsessis, on olnud üheks vaieldumaks probleemiks läbi evolutsiooniteooria ajaloo. Tänini on arvamused selles vallas üsna radikaalselt erinevad neodarvinistlikud autorid, kellest tuntuim on hiljuti eesti keelde tõlgitud Richard Dawkins, ei pea üldiselt kohanemist evolutsiooni kulgu oluliselt määravaks jõuks (Dawkins 2000). Ent on ka teistsuguseid lähenemisi, näiteks James Mark Baldwini evolutsioonikäsitus, mille järgi üksikindiviidide õppimine, kogemused ja valikud (nt toiduobjekti või elupaiga osas) määravad olulisel mää ral evolutsiooni kulu ning geneetiline informatsioon sobitub hiljem indiviidide valikute poolt ette antud piirides (vt Baldwin 1896). 22 Muutev inimene muutlikus maailmas Kõneldes kohandumisest inimese puhul tuleks ometigi arvestada mõningate aspektidega, mis meid ülejäänud loomariigist eristavad ja mistõttu bioloogiliste teooriate kriitikavaba rakendamine inimsootsiumile pole ilmselt kuigi tulemuslik. Enamik loomaliike reageerib keskkonnamuutuste tagajärgedele ja nende adapteerumine on seega reaktsioon
4 toimunule. Isegi juhud, mil isend näib tõesti omavat valikuvabadust, nagu elupaiga või pesakoha leidmisel, on see siiski valik võimaluste va hel, mis on tekkinud isendi tegevusest sõltumatult. Inimest seevastu iseloomustab aktiivsus ennast ümbritseva keskkonna muutmisel. Inimene loob või kujundab ise ümber keskkonna, milles elab, ta on võimeline enesele valikuvõimalusi juurde tekitama looduslikele lisaks. Seega on meil tegemist mitme vastastikuses seoses muutuva suurusega: 1. loodusliku/loomuliku keskkonnaga; 2. loodusliku keskkonnaga, mis on inimese poolt kujundatud; 3. kultuurikeskkonnaga, mis samuti ei pruugi olla homogeenne. 3 Vastassuunalised protsessid kohanemine ja kujundamine iseloo mus tavad inimkultuuri ja looduskeskkonna suhteid ja seega pole tihti võimalik ka üheselt määratleda, kust saab muutus alguse, mis on põhjuseks, mis tagajärjeks. Märksõnadeks on siin vastastikune dünaamika (mõjutamine, kohandumine) ja sobivuse otsimine. Valgustava mõistena sobiks siinkohal ära märkida Charles Darwini poolt kasutatud terminit koadaptatsioon, mis tähistab olukorda, kus erinevad elusolendid kohanduvad üksteisele vastavaks nii, et nende tunnuste ja omaduste vahele ilmub funktsionaalne kooskõla (Kull 2000: 72). Teatavatel juhtudel oleks ilmselt alust kõnelda ka kultuuri ja tema looduskeskkonna vahelistest koadaptatsioonidest, kui on täidetud eelduseks olev tingimus vastavate elussüsteemide pikaajalisest kooseksistentsist. Üks lihtsamaid (loodusteaduslikke) mudeleid elusolendi ja tema poolt hoomatavas maailmas leiduvate objektide vaheliste vastavuste kujunemisest on küllap Jakob von Uexkülli poolt välja pakutud funktsiooniringi skeem (joon 1). Uexkülli skeemi saab tõlgendada ka täiesti semiootiliselt kui ta gasi sidel põhinevat subjekti ja objekti vahelist tsüklilist kommu nikatsioonimudelit. Subjekt suhestub sel juhul objektiga tajumise ja toimimise/kohanemise läbi. Tajuelundite abil keskkonnast saadavad im pulsid mõtestatakse subjekti sisemaailmas ning sellele järgneb vastav tegutsemine (olukorra kohendamine), mis võib olla suunatud nii subjektile endale kui ka tema keskkonnale Vt ka Kalevi Kulli jaotust 0-, 1-, 2-, 3-loodusteks, mille aluseks on inimese seotus looduskeskkonnaga ja mõju sellele (Kull 1998).
5 Kadri Tüür, Timo Maran Joonis 1. Jakob von Uexkülli funktsiooniringis on kaks osalist: subjekt ja objekt, ning kaks seost: tajumine ja toimimine. Vastavalt neile seostele jaguneb funktsiooniring kaheks pooleks: tajuilmaks (milles subjekti tajuretseptor puutub kokku objektipoolse tähenduskandjaga) ja toimeilmaks (milles subjekti efektor avaldab objektile mõju) (Uexküll 1982: 32 järgi). Lähtudes suhteliselt algelistest bioloogilistest protsessidest, nagu närvierutuse ja lihastoonuse muutused lihaskiududes, andis Jakob von Uexküll oma funktsiooniringi skeemile lihtsa, ent universaalse kuju (Uex küll 1982: 32). Inimese kui liigi puhul, kelle võimalused enda ja keskkonna vahelise kohasuse loomiseks on mitmekesisemad, hõlmates nii kohanemist vastavaks keskkonnatingimustele kui ka keskkonna kujundamist vastavalt oma kultuuripärastele arusaamadele, võib Uexkülli skeemi teisendada keerulisemaks (joon 2). 24 Joonis 2. Erinevalt teistest elusolenditest on inimene seotud ka kultuuripäraste seoste ja refleksioonidega, toimides ja muutes oma suhet keskkonnaga tihti just neist lähtudes.
6 Selle lõpmatusemärgi-kujulise skeemi lähtekohaks võiks olla tähele panek, et inimene reageerib keskkonnastiimulitele ja -ärritustele kee rukalt ja aeganõudvamalt kui teiste liikide esindajad. Tajuelundite ja toimeelundite vahele tekiks nagu omaette autonoomne sfäär mis li saks välisilma peegeldustele sisaldab ka (nii individuaalseid kui kollektiivseid) keelelis-kultuurilisi seoseid ja struktuure. Skeemi keskmeks on subjekt, kes tajumise ja toimimisseoste kaudu on seotud nii väliskeskkonnaga kui ka kultuurikeskkonnaga enesekohase "mina"-taju läbi. Lisatud kommunikatsiooniring on autokommunikatiivne, võimaldades subjektil kultuuripärastest seostest lähtudes ennast mõtestada ning ka end muuta. Sellises süsteemis on subjektil neli põhimõttelist võimalust oma kultuuriliste seoste ja väliskeskkonna vaheliste seoste reguleerimiseks: 1. lähtuvalt kultuuripärasest "mina"- tajust muuta ennast; 2. lähtuvalt kultuuripärasest "mina"-tajust muuta keskkonda; 3. lähtuvalt keskkonnatajust muuta ennast ja oma kul tuuri; 4. lähtuvalt keskkonnatajust muuta keskkonda. Eelkõige tasub siin tähele panna teist ja kolmandat võimalust nende suhtest sõltub, kas inimene või kultuur muutub keskkonna nägu ja kohaneb või muudab ümbritsevat lähtuvalt oma siserefleksioonidest. Semiootiline kohasus seotuse mõõt Kohandumise aluseks on seega subjekti ja keskkonna vahelise kommunikatsiooni olemasolu. Säärane kommunikatsioon võib olla erineva intensiivsusega, nagu võib olla erinev ka subjekti ja keskkonna omavahelise vastavuse ja seotuse määr. Sellest lähtuvalt on võimalik rääkida semiootilisest kohasusest, nagu seda teeb taanlasest biosemiootika autoriteet Jesper Hoffmeyer: "...vaadeldes evolutsiooni, muutub geneetilise kohasuse asemel oluliseks semiootiline kohasus. Lõppude lõpuks sõltub kohasus suhtest: miski võib olla kohane ainult kindlas kontekstis... Kui aga genotüübid ja keskkonnad [environtypes]... määratlevad vastastikuse konteksti, milles kohasust mõõta, peaksime me nähtavasti rääkima kohasusest kui sobivusest suh telisse tervikusse, seega juba semiootilisest omadusest." (Hoffmeyer 1998: ) Hoffmeyeri määratlusele tuginedes võib semiootilist kohasust defineerida ka kui subjekti (elusolendi, kultuuri) edukust sobituda kokku 25
7 Kadri Tüür, Timo Maran 26 ümb ritseva keskkonnaga, oskust viia semiootiliste protsesside abil vastavusse enesekohast ja keskkonnast lähtuvat informatsiooni (Maran 2002). Keskkonnaga kohanedes lokaliseerib (soetab) subjekt ennast kesk konda ning nii näitab semiootiline kohasus lokaliseerituse intensiivsust. Ühelt poolt on mõõdupuuks, kui hästi on vastavuses organismi sisemine ja välimine informatsioon (looduspärase näite abil: mil määral vastab liblika kaitsevärvus ümbritseva keskkonna värvustele), teisalt aga see, kuivõrd suur osa subjekti tähenduslikkusest ja isegi funktsioonidest läheks kaotsi tema eraldamisel oma kohast/keskkonnast (Maran 2002). Nõnda saab ka kultuur edukalt ja pikaajaliselt areneda ainult vas tavuses antud keskkonnas parasjagu valitsevate iseärasustega, nende ga kohanedes ja neid leebelt ümber kujundades. Vastasel juhul oleks kul tuuri ja keskkonna vaheline suhe sügavalt konfliktne, s.t kultuur kahjustaks oma toimimise tagajärjel keskkonna struktuure ning teisalt lõhuksid keskkonnaprotsessid kultuuri, mis pole suutnud oma kesk konna iseärasustega vajalikul määral arvestada. Selliseid näiteid on maailma ajaloos kahjuks piisavalt tihti on just keskkonna seadus pärade mittearvestamine ning kultuuripäraste väärtuste kõrgemaks pidamine looduslikest saanud kõrgkultuuride hävingu üheks põhjuseks (vt Ponting 2002). Keskkonnaga kohanemisel on olulisteks protsessideks tundmaõppimine ja äraharjumine. Aja jooksul korjuvad mälestused ja kogemused, tänu millele muutuvad ümbritsevas aset leidvad protsessid järjest etteaimatavamateks. Aja jooksul kogunev informatsioon tagab sündmuste en nus tatavuse, järelikult väheneb ka tõenäosus mingisuguste eksisammude või lihtsalt ignorantsuse tõttu ebameeldivatest ootamatustest tabatud saada ja kohasus muudkui kasvab. Kohanemine ja kohandamine ehk ümberkujundamine on kultuuriregulatsiooni normaalsed protsessid. Kultuuriteadvuses muutuvad need aktuaalseks aga just juhul, kui asjad ei sobi kokku, kui olud on ebamugavad või võõrapärased, s.t kui süsteem on tugevalt tasakaalust väljas. Kohanemine, nagu ka ümberkujundamine, eeldab uue ilmumist kas keskkonda või kultuurisfääri, igal juhul nende vahel välja kujunenud suhte muutumist. Ühe säärase olukorra näiteks, kus (kultuuri)keskkonda on muudetud (s.t see pole muutunud loomuliku arengu käigus), kus kultuurikeskkon-
8 nale on väljastpoolt peale pandud reeglid ja normid, millega vastuollu pole võimalik minna, võib pidada ka stalinistliku perioodi Eestit (vt nt Maie Kalda, Sirje Oleski ja Liis Hioni artikleid siinses kogumikus). Kohanemine kui mäng Kirjandusliku ökoloogia põhimõtete üks peamisi varasemaid sõnastajaid Joseph W. Meeker kirjeldab teoses The Comedy of Survival. Literary Ecology and Play Ethics (Meeker 1997) komöödilist elustrateegiat, mis võimaldab edukat ellujäämist ka vaenulike keskkonnatingimuste korral. See strateegia põhineb eluslooduses hästi tuntud reeglitel, mille kohaselt otsest konfrontatsiooni ja konflikti on mõistlik pigem vältida. Kui selline oht varitseb, on kavalus ja kelmus, vahel ka lihtsalt lahinguväljalt taandumine mitte ainult lubatud, vaid lausa eelistatud tegutsemisviisid (vt ka Tüür 2002). Komöödia on universaalne nähtus, mis esineb igas kultuuris, kirjutab Meeker (1997: 15). Tema universaalsuse põhjuseks on vähene sõltuvus metafüüsilistest süsteemidest; ta kasvab välja peaasjalikult elu bioloogilistest tingimustest. Kultuurisidusad õpetused moraalist on komöödia puhul tähtsusetud. Oluline on ellujäämine kõigi viperuste kiuste; väikesed võidud, mitte suurte taotlemine iga hinnaga (Meeker 1997: 15 16). See erineb põhimõtteliselt tragöödilisest ellusuhtumisest, mille puhul nähakse maailma kui sõjaseisukorda kahe polaarsuse, hea ja kurja vahel. Tegelasel tuleb teha valik ühe pooluse kasuks ning see valik on enamasti lõplik. Tragöödia on fundamentalistlik omas usus, et igale küsimusele on ainult üks õige vastus, et igas käitumissituatsioonis on ainult üks korrektne viis end üleval pidada. Traagilise kangelase lihtsustatud idealistlikud valikud mingitele kõrgematele väärtustele apelleerides lõpevad kompleksses "päris"-maailmas sageli hävinguliste tagajärgedega, märgib Meeker (1997: 35). Komöödiline elustrateegia ei hiilga alati ilmtingimata printsi piaalsusega. Metafüüsilise moraali asemel on esmatähtsateks väärtuseks bio loogilised. Moraalsetel kogemustel ei ole komöödilises stiilis kohta (nad on seal kohatud). "Komöödia näitab, et inimesed on vastupidavad, ehkki nad võivad olla nõrgad, rumalad ja üldsegi mitte õilsad. Ent sa- 27
9 Kadri Tüür, Timo Maran 28 mal ajal kui traagiline kangelane kannatab ja sureb ideaalide eest, jääb koomiline kangelane ilma nendeta ellu." (Meeker 1997: 15.) Komöödiline elustrateegia on Meekeri järgi tragöödilisest tunduvalt ökoloogilisem ja "naturaalsem". Selle põhiline märksõna on head suhted ja keskne tegevus nende alalhoidmine. Komöödilise strateegia eesmärgiks on n-ö normaalse olukorra säilitamine või taastamine juhul, kui see mingil põhjusel on katkenud. Evolutsioonilist mitmekesisust tagavad reeglid sarnanevad nendega, mis juhivad komöödiategelasi: organismid peavad end kohandama antud keskkonnatingimustega igal võimalikul viisil, nad peavad hoolega vältima kõik-või-mitte-midagi valikuid, otsima kõikvõimalikke alternatiive hukkumisele, tunnusta ma ja nautima maksimaalset mitmekesisust, nad peavad sobitama end juhuslike, sünnipäraste või keskkondlike piirangutega ja eelistama koos tööd konkurentsile, ehkki samas olema võimelised edukalt konkureerima, kui see vajalikuks osutub (Meeker 1997: 20 21). Komöödiline elustrateegia seondub subjekti ja keskkonna vaheli se kommunikatsiooni ja sobivuse otsimisega, kuna aga tragöödilise lähenemise puhul seatakse esmatähtsale kohale subjekti siseilmast päri nevad abstraktsed väärtused. Komöödiline on seega ka väga kohalik strateegia: käitumine sõltub subjekti vahetust keskkonnast ja on orienteeritud eelkõige kohanemisele muutustega selles. "Komöödia näitab, et ellujäämine sõltub pigem meie võimetest muuta iseennast kui oma keskkonda, ja meie suutlikkusest kohaneda piirangutega, selle asemel et needa saatust selle eest, et ta meid piirab." (Meeker 1996: ) Komöödilise eluviisi puhul langeb valik kriisiolukorras ellujäämise, tragöödilise puhul aga heroismi kasuks. Bioloogilisest vaatekohast on seega igal juhul kohane panna rõhku ellujäämisele kohandumise läbi, inimkultuuri puhul nii sõja, okupatsiooni kui võõrrežiimi aegu kehtivate vägivaldsete ja ebaõiglaste reeglite teadmiseksvõtule nendega konfliktimineku vältimise huvides. Teisalt, kui rääkida kultuurist normaalolukorras, mille jaoks uuenemine ja teisenemine on olemuslik, ei saa kuidagi piirduda ainult väliskeskkonnaga kohanemise nõudega. Ideaaliks võiks siin ehk olla avatud ja kahepoolne kommunikatsioon subjekti ja tema (kultuuri)keskkonna vahel. Kui lisaks enesekohastele tähendusstruktuuridele arvestab ja
10 väärtustab kultuurisubjekt keskkonnapäraseid, on esimene samm kohanemise ning seega ka ellujäämise teel tehtud. Kirjandus B a l d w i n, James Mark A New Factor in Evolution. American Naturalist, Vol. 30, lk ; D a w k i n s, Richard Jõgi Eedenist. Tlk. Aivo Lõhmus. Tartu: Ilmamaa H o f f m e y e r, Jesper The Unfolding Semiosphere. Evolutionary Systems. Biological and Epistemological Perspectives on Selection and Self-Organization. Eds. Gertrudis Van de Vijver et al. Dordrecht, Boston, London: Kluwer Academic Publishers, lk K u l l, Kalevi Semiotic Ecology: Different Natures in the Semiosphere. Sign System Studies, Vol. 26, lk K u l l, Kalevi Adaptatsioonisõnastik: adaptatsiooni mõistega seotud terminid. Schola biotheorethica XXVI. Adaptatsiooni teooria. Tartu: Sulemees, lk M a r a n, Timo Lokaalsuse ökosemiootilisi aluseid. Koht ja paik/ Place and Location II. Kunstiakadeemia Toimetised 10. Toim. Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Tallinn, lk M a s i n g, Viktor (koost.) Ökoloogialeksikon. Loodusteaduslik oskussõnastik. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus M e e k e r, Joseph W The Comic Mode. The Ecocriticism Reader. Landmarks in Literary Ecology. Eds. Cheryll Glotfelty, Harold Fromm. Athens, Georgia: University of Georgia Press, lk M e e k e r, Joseph W The Comedy of Survival. Literary Ecology and a Play Ethic. Tucson: The University of Arizona Press P o n t i n g, Clive Maailma roheline ajalugu. Tlk. Ehte Puhang. Tallinn: Varrak S a a r e s t e, Andrus Eesti keele mõisteline sõnaraamat II. Stockholm: Vaba Eesti T ü ü r, Kadri Ellujäämise komöödia. "Rehepapi" näitel. Vikerkaar, nr 5/6, lk U e x k ü l l, Jakob v The Theory of Meaning. Semiotica, Vol. 42 (1), lk
Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemBIOLOOGIA GÜMNAASIUM
Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMicrosoft Word - Bioloogia_12kl.doc
Bioloogia ainekava 12 klass Ainemaht: 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemBIOLOOGIA
BIOLOOGIA (1) Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t
BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
RohkemI Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons
I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemLisa 2
Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-
RohkemKooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid
BIOLOOGIA ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus
RohkemKostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere
Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere SISUKORD 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid...3 2. Õppeaine kirjeldus...3 3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes...4 4. Õppesisu ja õpitulemused klassiti...5
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemBIOLOOGIA 7
BIOLOOGIA 1. Bioloogia õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemAjalugu
Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemVärska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Bioloogia Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9.
Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9. klass 2tundi nädalas, kokku 70 tundi 1.sept. 2012, täiendatud 1.sept.2015 Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4; Värska
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemTaskuprinter KASUTUSJUHEND
Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit
Rohkem2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub
2.2. Bioloogia 2.2.1 Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemKinnitatud dir kk nr 1-6/125 BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huv
BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemAINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s
AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
Rohkem1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste
1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemBioloogia - gümnaasium
Gümnaasium BIOLOOGIA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2)
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemRakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi
Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 1 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx
Evolutsioon 12. klassile Triin Marandi 2012 2 tundi Evolutsiooni mõiste Evolutsiooni põhivormid Elu päritolu teooriad Evolutsioonitõendid 2 Evolutsiooni mõiste Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4.doc
Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 4 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemLOODUSAINED
LOODUSAINED Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada
Rohkemkeelenouanne soovitab 5.indd
Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemLISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus
Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemPõhikooli riiklik õppekava
1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemLayout 1
Kull 9/3/08 5:29 PM Page 665 BIOSEMIOOTIKA KALEVI KULL Juri Lotmani raamatu Universe of the Mind (1990) üks põhiteese on, et tekst, kultuur ja vaim 1 on milleski olulises ühesugused. Ning seda, mis neis
Rohkem1637m lisa4
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Ainevaldkond Loodusained 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk
RohkemMicrosoft Word - bioloogia ainekava.docx
Bioloogia 1. Üldosa 1.1.Õppeaine kirjeldus Bioloogia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Bioloogia õppimine tugineb
Rohkem