Alushariduse ja lapsehoiu uuring

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Alushariduse ja lapsehoiu uuring"

Väljavõte

1 Lõpparuanne November 2015

2 Sisukord 2 Uuringu tellis Sotsiaalministeerium. Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ja ekspertidega. Uuringu autorid: Aivi Themas, RAKE, analüütik Häli Tarum, TÜ doktorant Kadri Soo, TÜ sotsiaalpoliitika õppetooli lektor Liina Reisberg, õigusekspert Merli Aksen, RAKE analüütik Tarmo Puolokainen, RAKE analüütik Triin Lauri, TTÜ riigiteaduste instituudi lektor Elvo Themas, RAKE, projektijuht Viitamine: Themas, A., Tarum, H., Soo, K., Reisberg, L., Aksen, M., Puolokainen, T., Lauri, T. ja Themas, E. (2015).. Tartu: Tartu Ülikool. Uuringu autorid soovivad tänada tellija esindajat Laura Viilupit, kes oli suureks abiks uuringu protsessis. Samuti täname kõiki küsitlusele vastanud kohaliku omavalitsuse esindajaid ja lapsevanemaid ning fookusgrupi aruteludes osalenud valdkonna eksperte. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Lisaks RAKE meeskonnale kaasame kõrgeima kvaliteedi tagamiseks oma uuringutesse parimaid valdkonnaeksperte nii Tartu Ülikoolist kui vajadusel ka väljastpoolt. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: Lossi , 51003, Tartu ISBN

3 Sisukord 3 SISUKORD 1 Kasutatud lühendid ja mõisted Sissejuhatus Uuringu metoodika Kohalike omavalitsuste küsitlus Lapsevanemate küsitlus Andmete kogumine avalikest andmebaasidest Lapsehoiu ühtse korraldusmudeli testimine fookusgrupis Kohalike omavalitsuste tegevus eelkooliealiste laste lapsehoiu tagamisel Formaalse lapsehoiu vormid ja osalus neis Eestis aastal Rahastamine Lapsevanema poolt makstav osa kohaliku omavalitsuse lasteaias Lapsehoiukoha vajadus ja kättesaadavus Lasteaedade lahtioleku ajad Koostöö Kokkuvõte ja soovitused Lapsehoiukohtade vajaduse muutus aastaks Ülevaade lapsevanemate vajadustest lapsehoiu kasutamisel Vastanute taust Lapsehoiukoha vajadus Lapsehoiukoha tagamine kohaliku omavalitsuse poolt Lapsehoiukoha kasutamine Rahulolu praeguse lapsehoiukohaga Lapsehoiukoha tasu lapsevanemale Eriilmelised lapsehoiukohad Lapsevanemate soovid ja ettepanekud seoses lapsehoiu korraldusega Kokkuvõte Ülevaade alusharidust ja lapsehoidu puudutavatest soovitustest ja välisriikide kogemustest Alusharidust ja lapsehoidu puudutavad soovitused Välisriikide kogemused alushariduse ja lapsehoiu korraldamisel Praeguse lasteaia- ja lapsehoiuteenuse korraldusmudeli õigusanalüüs Mõisted Õigus lasteaiakohale ja LHT-le KELA ja LHT asutamise, ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja lõpetamise protsess Ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine Laste ja täiskasvanute suhtarv ja rühma suurus Personali professionaalsus ja kompetents Personali töökorraldus Teenuse sisu (õppekava, päevakava, igapäevased toimingud) Tervisekaitsenõuded Kvaliteedi hindamine Teenuse paindlikkus Rahastamine Kokkuvõte Formaalse lapsehoiu korralduse probleemid ja lahendused fookusgrupi intervjuudes Lapsehoiu ühtne korraldusmudel Ühtse mudeli sisend lähtudes uuringutulemustest Lapsehoiu ja alushariduse ühtne mudel

4 Kasutatud lühendid ja mõisted Mudeli hindamine etteantud kriteeriumite alusel Kokkuvõte Summary Viidatud allikad Lisa 1. Andmetabelid ja joonised Lisa 2. Lapsehoid teenusena S-veebi aruannetes ja majandustegevuse registris KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED HTM Haridus- ja Teadusministeerium SoM Sotsiaalministeerium KOV kohalik omavalitsus EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem MTR Majandustegevuse register HEV hariduslik erivajadus KELS Koolieelse lasteasutuse seadus SHS Sotsiaalhoolekande seadus LHT lapsehoiuteenus: lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav sotsiaalhoolekandeteenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja KELA koolieelne lasteasutus: koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus ehk lasteaed koolieelse lasteasutuse seaduse mõttes Lapsehoid, formaalne lapsehoid - üldmõiste, mis hõlmab nii koolieelse lasteasutuse kui lapsehoiuteenuse

5 Sissejuhatus 5 2 SISSEJUHATUS Uuringu eesmärk oli lapsehoiukohtade kättesaadavuse ning lapsevanemate vajaduste väljaselgitamine lapsehoiukohtade osas, lasteaia ja lapsehoiuteenuse nõuete võrdluse koostamine ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse erinevate võimalike tulevikumudelite hindamine. Analüüsi tulemusena valmis põhjalik ülevaade lapsehoiu korraldusest, regulatsioonidest, lapsehoiukohtade kättesaadavusest, maksumusest ja paindlikkusest ning lapsevanemate tegelikest vajadustest. Üheks tähtsamaks väljakutseks Eesti jaoks on lapsehoiukohtade kättesaadavus. On väidetud, et koolieelsete lasteasutuste süsteem Eestis, st lasteaedade süsteem, ei ole piisavalt paindlik, mitmekesine ega kättesaadav, arvestades vanemate ja laste vajadusi. Kuigi erasektori lapsehoiuteenus pakub suuremat paindlikkust, on see vanematele palju kulukam (Viies, 2014). Järelikult on üks kättesaadavuse oluline komponent ka lapsehoiu paindlikkus ja eriilmelisus ehk vastavus perede tegelikele vajadustele. Barcelona strateegia seadis kõigile EL liikmesriikidele eesmärgiks saavutada alla 3-aastaste laste formaalse lapsehoiu (st nii alushariduse kui lapsehoiuteenuse) ulatuseks vähemalt 33% ning 3-aastaste kuni kooliealiste laste puhul vähemalt 90%. Vanemas vanusegrupis on Eesti saavutanud eesmärgiks seatud taseme ainuüksi koolieelsetes lasteasutustes osales aastal 94,3% lastest vanuses 3 6 aastat 1. Alla 3-aastastest Eesti lastest osales aastal formaalses lapsehoius 21% 2, mis on ELis seatud eesmärgist 12 protsendipunkti madalam. Barcelona strateegia eesmärgid kuni 3-aastaste laste formaalse lapsehoiu osas (arvestamata teenuse kasutamise kestust) oli aastaks 2010 saavutanud 12 ELi liikmesriiki Taani, Rootsi, Holland, Norra, Prantsusmaa, Island, Hispaania, Portugal, Sloveenia, Belgia, Luksemburg ja Ühendkuningriigid 2. Ülejäänud Euroopa riikides, sh ka Eestis ei ole see nõue veel täidetud. Varasemad uuringud (Ainsaar ja Soo, 2008; Ainsaar ja Soo, 2012) näitavad, et Eesti jaoks on suurim probleem just piirkondlik lapsehoiukohtade nappus. Näiteks aasta jaanuaris oli lasteaiakoha ootejärjekord igas kolmandas omavalitsuses. Kokku oli sel ajal lasteaiakoha järjekorras 5893 last, kellest enamik olid alla 3-aastased. Kuna lapse lasteaiajärjekorra taotlus on lapsevanemal võimalik esitada kohe, kui laps on sündinud, ei ole teada, kui palju järjekorras olevatest lastest vajaksid hoiukohta kohe ning kui palju on lapsevanemaid, kes koha puudumise tõttu ei ole saanud naasta või siseneda tööturule. Samuti puudub info selle kohta, kui paljud lasteaiajärjekorras olevad lapsed kasutavad juba lapsehoiuteenust. Sotsiaalministeeriumi andmetel kasutas aastal lapsehoiuteenust last, sh 60% alla 3-aastastest ja 29% 3 6-aastastest lastest. Võrreldes aastaga on lapsehoiuteenusel olevate laste arv kasvanud ca 2,5 korda. Seejuures kasvas aastatel lapsehoiuteenust kasutanud 3 6-aastaste ja puudeta laste arv, mis viitab, et kuigi lapsehoiuteenus töötati sotsiaalhoolekande seaduse mõistes välja eelkõige raske ja sügava puudega laste jaoks, on see sõime- ja lasteaiakohtade nappuse või muude põhjuste tõttu saanud lapsevanemate jaoks alternatiivseks lapsehoiuvõimaluseks. 1 Statistikaamet. Tabel LES87 2 Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse vastavat tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik lapsehoiuteenuse osutajana.

6 Uuringu metoodika 6 3 UURINGU METOODIKA 3.1 Kohalike omavalitsuste küsitlus Valim ja andmekogumismeetod Kohalike omavalitsuste küsitlusega kaardistati omavalitsuste tegevus lapsehoiu valdkonnas, sealhulgas lapsehoiukohtade kättesaadavus, vajadus, maksumus ning teenuse saajate arv. Omavalitsuste uuring viidi läbi kõikse uuringuna, st kõigi Eestis olemasolevate kohalike omavalitsuste seas (2015. aasta seisuga 213 linna- ja maavalitsust). Andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsitlust. Kõikidele omavalitsustele saadeti uuringut tutvustav elektrooniline kiri, mille manuses oli ankeet täidetavas formaadis (nii doc kui pdf). Täidetud ankeet paluti saata meili teel uuringumeeskonnale. Algselt oli kavas läbi viia veebiküsitlus, kuid hiljem sellest loobuti. Veebis küsimustiku täitmine oleks võinud omavalitsustele olla keeruline, sest küsimustiku täitmine eeldas KOV töötajate koostööd. Pealegi tuli täitjatel küsimustele vastamiseks andmeid koguda, teha andmepäringuid (nt lasteaedadest ja lapsehoiuteenuse pakkujatelt) ning arvutusi. See aga eeldas ankeedi täitmise katkestamist ja jätkamist hiljem. 10. juunil saadeti välja elektrooniline kiri KOVidele. Küsitlustöö lõppes augusti lõpus, kui vastused laekusid kõigilt 213-lt omavalitsuselt. Saadud vastused sisestati andmetöötlusprogrammi. Sisestamise käigus tehti andmekontroll. Omavalitsustega, kellel oli jäänud ankeedis (oluline) küsimus täitmata, olid andmed sisestatud valesti (nt eitati teenuse olemasolu, kuid täpsustavad lahtrid olid täidetud) või oli mõni ebaloogiline vastus (nt omavalitsuse kohta liiga suur laste arv), võeti jooksvalt ühendust ning täpsustati andmeid. Küsimustik Küsitluse läbiviimiseks koostati ankeet, mis sisaldas eelnevate omavalitsuste uuringuga sarnaseid küsimusi (Ainsaar ja Soo 2012), et oleks võimalik hinnata lapsehoiu valdkonnaga seotud trende ajas, ning uusi küsimusi lähtudes uurimisülesandest. Kohalike omavalitsuste uuringufail esitatakse eraldi failina. Ankeet sisaldas 53 küsimust, mis jagunesid neljaks teemaplokiks osalus, rahastamine, paindlikkus ja koostöö. Osalus lapsehoiukohtade olemasolu ja teenust kasutavate laste arv: lasteaedade ja lapsehoiuteenuste (sh ka eralasteaiad ja -lapsehoiuteenused) olemasolu ja arv kohalikus omavalitsuses aastal; lapsehoiukohtade maksimaalne arv KOVi lasteaedades ja lapsehoiuteenusel aasta maikuu seisuga; lasteaias ja lapsehoiuteenusel (sh ka eralasteaias ja -lapsehoiuteenusel) olevate laste arv vanuserühmade järgi aastal; teiste KOVide lasteaedades käivate laste arv aastal; lasteaia järjekorra olemasolu aasta maikuu seisuga, sh järjekorras olevate laste arv vanuserühmade järgi ning laste arv, kes ei ela KOVi teeninduspiirkonnas;

7 Uuringu metoodika 7 laste arv, kes soovisid 2014/2015 õppeaastal lasteaiakohta, kuid ei saanud seda, sh kohta vajanud laste arv vanuserühmade järgi; omavalitsuste hinnang koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuste mõjule KOVi tegevusele Lasteaedade ja lapsehoiuteenuste rahastamine: munitsipaallasteaia ja lapsehoiuteenuse hind KOV-le (v.a lapsevanematelt ja muudest allikatest saadud summad) aastal; munitsipaallasteaia ja lapsehoiuteenuse koguhind KOV-le (sh vanematelt või mujalt laekunud summad) aastal, sh hind kululiikidena (toitlustamine, personal, majandamine, investeeringud, muud); kõigi vanemate poolt makstud tasu lasteaia või lapsehoiuteenuse eest aastal; KOVi rahaline toetus eralasteaedadele ja lapsehoiuteenuse pakkujatele aastal; eralasteaedade ja lapsehoiuteenuste kogukulud (sh koos omavalitsuse toetuse, vanemate osaluse jm kulutustega) aastal; KOVi lasteaiatasu ühe kõik päevad kohal käinud aia- ja sõimerühma lapse eest aasta mais, sh tasu kululiikidena (toitlustamine, kohtasu, õppekulud, muud kulud); lasteaiakohta mitte saanud lapse vanemale kompensatsiooni maksmine, kompensatsiooni suurus ühe lapse kohta kuus ning aastal välja makstud kompensatsioonide kogusumma; KOVide rahaline panus teise KOVi lasteaias käivate laste eest aastal; Paindlikkus eriilmelised lapsehoiukohad: eriilmeliste lapsehoiukohtade (lapsehoid ebastandardsetel aegadel, lapsehoid tööandja juures, võõrkeelsed hoiud) olemasolu ja teenuse tüüp (KOVi lasteaed, KOVi lapsehoiuteenus, eralasteaed, eralapsehoiuteenus, lapsehoidja); eriilmelistes lapsehoiukohtades teenust saavate laste arv aastal; KOVi rahaline toetus eriilmelistele lapsehoidudele aastal; Koostöö: omavalitsuste koostöö teiste KOVidega lasteaia või lapsehoiuteenuse kohtade loomisel ja arendamisel; KOVide koostöö lapsevanematega lasteaia ja lapsehoiuteenuse arendamise osas; KOVide koostöö era- või kolmanda sektori teenusepakkujatega kohtade pakkumisel; KOVide koostöö tööandjate või muude organisatsioonidega eriilmeliste lapsehoiukohtade loomiseks. Küsimustiku täitmine eeldas omavalitsustelt väljavõtete ja arvutuste tegemist raamatupidamisandmetest. Mõnedele omavalitsustele valmistasid raskusi küsimused, mis puudutasid lasteaias käivate või hoiuteenuseid kasutanud laste arvu vanuserühmades. Omavalitsuste sõnul puudus neil vastav informatsioon või registreeriti laste arvu teistsugustel alustel. Seetõttu tuli neil teha järelpärimisi lasteaedadest laste vanuselise jaotuse kohta. Ka ei teadnud kõik omavalitsused nende territooriumil osutatava eralasteaia ja lapsehoiuteenuse kogukulusid.

8 Uuringu metoodika Lapsevanemate küsitlus Küsitluse eesmärk oli välja selgitada lapsevanemate hinnang tänase lapsehoiu korralduse kättesaadavuse, peamiste kitsaskohtade ning töö- ja pereelu ühitamise takistuste osas. Valim Sihtrühmaks olid kõik kuni 7-aastaste laste vanemad Eestis. Üldkogumi moodustasid Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peretoetuste registrisse kantud lapsevanemad, kellel oli uuringu hetkel vähemalt üks alla 7-aastane laps. Valimi koostamisel võeti arvesse registrisse kantud lapsevanemate jaotus 15 maakonna ja 4 suurema linna (Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu) järgi, kahes laste vanusegrupis alla 3-aastased ja 3 7-aastased. Registrisse kantud lapsevanemate jaotus laste vanuserühmades seisuga on välja toodud alljärgnevas tabelis (tabel 1). Valimi koostamisel arvestati uuringu hetkel kehtiva lapsehoiu korraldusmudeliga, kus alla 3-aastased lapsed käivad sõimerühmas või lapsehoius ning 3 7-aastased lapsed enamasti lasteaias. Kuna lapsi võib peres olla rohkem kui üks, siis on kolmandas veerus välja toodud nende lapsevanemate arv, kellel on vähemalt üks alla 7-aastane laps. Tabel 1. Lapsevanemate arv laste vanuserühmade järgi maakondades ja suuremates linnades seisuga Alla 3-aastaste laste vanemate arv, kes saavad peretoetust 3 7-aastaste laste vanemate arv, kes saavad peretoetust Kokku 0 7-aastaste laste vanemad, kes saavad peretoetust Harjumaa v.a Tallinn Tallinn Hiiumaa Ida-Virumaa v.a Narva Narva Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa v.a Pärnu Pärnu Raplamaa Saaremaa Tartumaa v.a Tartu Tartu Valgamaa

9 Uuringu metoodika 9 Alla 3-aastaste laste vanemate arv, kes saavad peretoetust 3 7-aastaste laste vanemate arv, kes saavad peretoetust Kokku 0 7-aastaste laste vanemad, kes saavad peretoetust Viljandimaa Võrumaa Välismaa Eesti kokku Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Valimi võtmisel SKA registrist jaotati kõikide lapsevanemate andmed registris märgitud viimase kehtiva 3 elukoha järgi 15 maakonna ja 4 suurema linna 4 kaupa (tabel 2). Vastavalt üldkogumi jaotusele arvutati välja lapsevanemate kontaktide arv valimis (4000 lapsevanemat) vastavalt üldkogumi proportsionaalsele jaotusele (kolmandas veerus). Kuna kolmandik lapsevanematest elas Tallinnas ja teistes piirkondades oleks uuringus osalejate arv jäänud edasise analüüsi jaoks liiga väikeseks, koostati optimeerimisülesanne, mille käigus korrigeeriti kontaktide arvu valimis, nii et minimaalne kontaktide arv iga piirkonna jaoks oleks vähemalt 120. Piirkondades, kus üldkogumile vastavate kontaktide arv ületas 120 piiri, jäi kontaktide arv samaks, välja arvatud Tallinn, mille puhul kontaktide arvu vähendati võrreldes üldkogumi jaotusega. Tabel 2. Lapsevanemate jaotus üldkogumis ja uuringu valimis Lastevanemate osakaal üldkogumis Kontaktide arv valimis vastavalt üldkogumile Korrigeeritud kontaktide arv valimis Alla 3-aastaste laste vanemate arv valimis 3 7-aastaste laste vanemate arv valimis Harjumaa v.a Tallinn 14, Tallinn 34, Hiiumaa 0, Ida-Virumaa v.a Narva 5, Narva 3, Jõgevamaa 1, Järvamaa 2, Läänemaa 1, Lääne-Virumaa 4, Põlvamaa 1, Pärnumaa v.a Pärnu 3, Pärnu 3, Sotsiaalkindlustusameti registris on igal vanemal kuni kaks aadressi: üks aadress on lapsevanema enda esitatud aadress registrisse taotluse esitamisel ja teine on rahvastikuregistrist saadud elukoha aadress, mis on liidetud registri andmetele x-tee päringu kaudu. Kuna registris olevaid andmeid aja jooksul ei uuendata, siis on osad andmed vananenud ning osa lapsevanematest pole registri avaldusele oma aadressi märkinud. Valimi jaotuse määramisel võeti arvesse see aadress, mille märkimise kuupäev peretoetuste- või rahvastikuregistri andmetel oli hilisem. 4 Maakondadest eraldati Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.

10 Uuringu metoodika 10 Lastevanemate osakaal üldkogumis Kontaktide arv valimis vastavalt üldkogumile Korrigeeritud kontaktide arv valimis Alla 3-aastaste laste vanemate arv valimis 3 7-aastaste laste vanemate arv valimis Raplamaa 2, Saaremaa 2, Tartumaa v.a Tartu 3, Tartu 8, Valgamaa 1, Viljandimaa 3, Võrumaa 2, Eesti kokku 100% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, autorite arvutused Sotsiaalkindlustusameti peretoetuste saajate registris olevad lapsevanemad jaotati igas maakonnas ja linnas kahte gruppi laste vanuste järgi (alla 3-aastased, 3 7-aastased), kusjuures üks vanem võis vastavalt laste arvule ja vanusele sattuda mõlemasse gruppi. Seejärel valiti mõlemast vanusegrupist juhuvaliku teel etteantud jaotusele vastav hulk lapsevanemaid valimisse. Juhul, kui 3 7-aastaste laste vanemate valimisse sattus alla 3-aastaste laste valimisse kaasatud lapsevanemaid, siis asendati nad juhuvaliku teel teiste vanematega (kontroll viidi läbi lapsevanema isikukoodi alusel). Eesmärk oli, et iga lapsevanem esindab uuringus ühte last. Küsimustik Lapsevanemate kogemuste, vajaduste ning hoiakute väljaselgitamiseks alushariduse ja lapsehoiu küsimustes, viidi valimisse sattunud vanemate hulgas läbi küsitlus. Selleks koostati ühtne küsimustik nii lasteaias, lapsehoiuteenusel kui ka nendes mitteosaleva lapse vanematele. Küsimustik sisaldas valdavalt valikvastustega küsimusi ja lisaks väiksemahulise vaba tekstiväljaga vastusevariante. Küsimustik tõlgiti ka vene keelde. Eestikeelne küsimustik esitatakse uuringuaruande lisana eraldi failis. Uuringu autorite poolt koostatud lapsevanemate küsimustik sisaldas järgmisi küsimusi: Küsimused lapsevanemale: lapsevanema taust (sugu, vanus, haridustase, kodune keel, elukoht, peamine tegevusala, töökoormus); leibkonna taust (liikmete arv, laste arv, täiskasvanud liikmete tööhõive staatus, leibkonna sissetulek, hinnang leibkonna majanduslikule olukorrale); lapse täpne vanus. Lapsevanemate üldine hinnang töö- ja pereelu ühitamise ning lapsehoiukoha kasutamise seosele: töö- ja pereelu tasakaalustamine; lapsehoiukoha puudumise põhjused;

11 Uuringu metoodika 11 üldine hinnang lapsehoiu korraldusele kohaliku omavalitsuse piirkonnas; üldine vajadus lapsehoiukoha järele erinevas vanuses laste puhul; hinnang lapsevanema poolt makstavale tasule lapsehoiukoha eest. Väikelapse vanemate vajadused hoolduskoormuse vähendamiseks: lapse vanus, mil tekib vajadus lapsehoiukoha järele (lapsevanema vajadused, KOV kohustused); lapse osalemine või mitteosalemine lapsehoiuteenusel ja selle põhjused; lapse peamine regulaarne lapsehoiuviis (lapsehoiuviis, koormus, kulu lapsevanemale, rahuolu, valiku põhjused, esinenud probleemid); lapsevanema ootused ja vajadused lapsehoiukoha paindlikkusele. Lapsevanemate vajadus eriilmeliste lapsehoiukohtade järele ja nende kasutamine (ebastandardsetel aegadel, hoiud tööandja juures, võõrkeelsed hoiud vms): senine kokkupuude eriilmeliste lapsehoiukohtadega (kasutamise koormus); lapsevanema vajadus eriilmeliste lapsehoiukohtade järele. Vanemate nägemus vajalikest muudatustest alushariduses ja lapsehoius üldise kvaliteedi tagamisel: tänase lapsehoiukorralduse puudused, mida peaks lahendama; täiendavad võimalused, mida lisaks olemasolevale peaks pakkuma. Andmete kogumine Küsitluse läbiviimiseks kasutati 4000-st kontaktist vastavalt valimi piirkondlikule proportsionaalsele jaotusele 3000 lapsevanema kontakte, mille eesmärk oli koguda 1000 lapsevanema vastused. Küsitluse läbiviimiseks koostati suurem valim (4000 lapsevanema kontaktid), kuna eelnevalt oli teada, et registris sisalduvad lapsevanemate kontaktandmed ei ole täielikud ja võivad olla vananenud (st puudub e-posti aadress, telefon või kodune aadress, olemasolev e-posti või kodune aadress ei ole enam uuringu läbiviimise ajal õige). Ülejäänud 1000 lapsevanema andmed jäid reservi ning neid kasutati uuringu läbiviimisel esialgsete kontaktide asendamisel järgmistel juhtudel: valimisse sattunud lapsevanema registris märgitud kontaktandmed ei olnud piisavad lapsevanemaga kontakti saamiseks (nt e-posti ja/või telefoninumbrit ei ole ja/või kodune aadress on esitatud omavalitsuse täpsusega); valimisse sattunud lapsevanem keeldus uuringus osalemisest; valimisse sattunud lapsevanemaga ei õnnestunud kolme kontaktivõtu käigus ühendust saada. Kuna küsitluse algus langes suvisele puhkuseperioodile (juuli 2015), siis edastati uuringus osalemise kutse (kokku 3004 isikut algses valimis) kõigepealt neile lapsevanematele, kelle kontaktandmete hulgas oli olemas e-posti aadress. Ülejäänud valimisse sattunud lapsevanematele edastati küsimustik paberkandjal posti teel, nii eesti kui vene keeles (koos võimalusega vastata küsitlusele internetis) augustis (tabel 3). Veebiküsitlusele mittevastanutele tehti augustis kaks meeldetuletust. Septembris tehti küsitluse esimese etapi vahekokkuvõte ning piirkondades, kus vastuseid ei olnud piisavalt, võeti lapsevanematega ühendust telefoni teel ja paluti küsimustiku edastamiseks vastaja e-posti või kodust aadressi. Keeldumised uuringus

12 Uuringu metoodika 12 osalemiseks dokumenteeriti. Septembris saadeti välja uued küsitluskutsed nii veebis kui paberkandjal posti teel. Tabel 3. Valim, küsimustiku edastamine ja vastuste arv valim e-postiga juulis paberil augustis vastanuid I etapis soovitud vastuste arv asenduskontaktid e-postiga septembris paberil septembris keeldus telefoni teel lõplik vastuste arv (kaalumata) Harjumaa (v.a. Tallinn) Tallinn Hiiu maakond Ida-Virumaa (v.a. Narva) Narva Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa (v.a. Pärnu) Pärnu Raplamaa Saare maakond Tartumaa (v.a. Tartu) Tartu Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku Allikas: lapsevanemate küsitlus, autorite arvutused Osades piirkondades (nt Narva, Jõgevamaa, Pärnumaa, Valgamaa ja Viljandimaa) kasutas uuringumeeskond ära kõik saadud kontaktid (e-posti aadress, telefoni number ja kodune aadress), et lapsevanematega ühendust saada. Mitmetel juhtudel polnud registriandmetes märgitud viimast kodust aadressi ega e-posti ning lisatud telefoni number ei vastanud või polnud enam kasutusel. Seetõttu ei olnud mõnede valimisse sattunud lapsevanematega võimalik üldse ühendust võtta. 56 lapsevanemat keeldusid uuringus osalemisest telefoni ning 21 lapsevanemat e-posti teel. 22 lapsevanemat ei saanud küsitlust posti teel kätte, kuna olemasolev aadress oli ebapiisav, nad ei elanud enam sellel aadressil või puudus elukohas postkast, kuhu kiri jätta. 79-l juhul ei olnud uuringu kutset võimalik saata e-posti teel, kuna aadress polnud enam kasutusel

13 Uuringu metoodika 13 või oli postkast täis ja kirjad ei läinud kohale. Kaheksa valimisse sattunud lapsevanemat elas koos lastega välismaal ning 20 lapsevanemat täitis ankeedi vaid osaliselt. Küsitluse vastamismäär on 28,8%. Kordusuuringu kavandamisel tuleb kindlasti arvestada, et küsitluse periood ei langeks suvekuudele, kuna sel juhul on lapsevanematega kontakti saamine ja vastamine vähetulemuslik. Mitmed lapsevanemad märkisid oma vastustes, et nad ei kasuta lapsehoidu, kuna on puhkus ja/või suvi, kuigi neilt küsiti lapsehoiu kasutamise kohta tavapärasel ajal (välja arvatud puhkus). Kaaluda võiks ka sihtrühma piiramist lapse 6. eluaastaga, kuna päris paljud 7-aastased lapsed olid juba alustamas või alustanud kooliteed ja lapsevanemad ei pidanud enam ennast uuringu sihtrühma kuuluvaks. SKA registris olevate kontaktandmete puuduste tõttu võiks kordusuuringu puhul kavandada täiendavate kontaktandmete kasutamist teistest registritest (nt rahvastikuregister), mis muudab uuringu läbiviimise ajakava pikemaks, kuid võimaldab tõsta uuringu kvaliteeti. Teatud uurimisküsimuste puhul tuleks kaaluda nende lisamisest saadavat kasu ja vastamise keerukust lapsevanemale. Näiteks: Leibkonda kuuluvad isikud ja nende tööhõive vastajate jaoks on leibkonna mõiste segane, kuigi küsimuse juurde lisati selgitused. Näiteks ei märkinud paljud vastajad ennast leibkonna liikmeks või märkisid leibkonda kuuluvaks ka enda või abikaasa/elukaaslase vanemad, kuigi leibkonnaliikmete arvus neid isikuid ei arvestatud. Sarnane probleem esines ka teiste leibkonnaliikmete tööhõive märkimisel, st märgiti enda või partneri vanemate tööhõive staatus, kuid eelnevalt neid leibkonnaliikmete hulka ei arvatud või vastupidiselt arvati vanemad leibkonda kuuluvaks, kuid nende tööhõivestaatust ei märgitud. Leibkonnaliikmete ja leibkonda kuuluvate laste arvu märkimisel esines sageli ebakõlasid, mida oleks võimalik edaspidi ennetada kohustusliku loogilise kontrolliga kohe vastuste sisestamisel, kuid mis võib põhjustada katkestamist ning pole teostatav paberankeetide puhul. Leibkonna sissetulek on osa vastajate jaoks liiga isiklik ning uuringutes sageli küsimuseks, millele ei osata või ei soovita vastata. Andmete analüüs Enne tulemuste analüüsimist andmed puhastati ja kodeeriti. Andmestikust jäeti välja 20 lapsevanema vastused, kes katkestasid küsitlusele vastamise enne 27. küsimust. Kuna lõplik vastuste jaotus piirkonniti erines üldkogumi jaotusest (mõnes piirkonnas laekus vastuseid rohkem ja mõnes vähem kui oodati), siis lisati andmestikku kaalutunnus, mis korrigeerib vastuste jaotuse piirkonniti üldkogumi jaotusele vastavaks. Andmete analüüsimiseks kasutati peamiselt kirjeldavat statistikat (sh sagedus- ja risttabelid) ning gruppide vahelise statistilise olulisuse kontrollimiseks Χ 2 -testi ja Fisheri täpset testi. Ühe tunnuse sagedusjaotused esitati koos usaldusvahemikega. Kõik tulemused on esitatud kaalutud andmete põhjal. 3.3 Andmete kogumine avalikest andmebaasidest Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse hetkeolukorra kaardistamiseks koguti olemasolevaid kvantitatiivandmeid registritest ja andmebaasidest. Andmebaasideks olid S-veeb, Statistikaameti andmebaas, Majandustegevuse register (MTR) ja Haridussilm/Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS). Kõikides

14 Uuringu metoodika 14 andmebaasides oli osa materjale avalikud, lisapäringud andmete saamiseks esitati 1. juunil aastal MTRi ja EHISe registrite haldajatele. S-veebi andmebaasist koguti kõik saadaolevad andmed aasta kohta kohalike omavalitsuste täpsusega. Omavalitsused esitavad oma andmed kahes aruandevormis: lapsehoiuteenus ja lapsehoiuteenuse rahastamine ja riiklike vahendite ülejääk ning lapsehoiuga seotud rahalised toetused. Nende andmete puhul tasub täheldada, et puuetega laste kohta käiv informatsioon on kvaliteetne (raamatupidamislikult kontrollitud), samas võib esineda puudujääke ülejäänud andmetes, kuna lapsehoiuteenuse osutajatel ei ole seadusega sätestatud kohustust edastada andmeid juhul, kui nad pole saanud riikliku või omavalitsuste kaudu rahastust või toetust. Statistikaameti andmebaasist koguti laste arv (kuni 7-aastaste laste arv vanuseti) (RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar ) 1. jaanuari aasta seisuga. Majandustegevuse registrist koguti andmed kõigi tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajate kohta (1. juuni aasta seisuga). Andmebaas sisaldab ettevõtja nime ja registrikoodi; ettevõtja aadressi; loa väljaandjat; teenuse osutamise asukohta asukoha aadress või lapse eluruumides; maksimaalset kohtade arvu ja lapsehoidjate andmeid (lapsehoidjate arv; kutsetunnistuse olemasolu, lõpetatud õppekava). Paraku lapsehoidjaid puudutav informatsioon on lünklik, kuna lubade väljastamisel ei ole täielikke andmeid MTR-i sisestatud. Päringu teostamise ajal on registris lahendus, mille puhul on loa muutmisel kohustuslik kutsetunnistuse või hariduse andmete sisestamine, ent andmete kvaliteet ei parane sellest olenemata kuigi kiiresti. Haridussilmas on olemas koolieelsete lasteasutuste kontaktandmed (reg number; nimetus; õppekeel; omandivorm; õppeasutuse liik; omanik; asukoht) (8. aprill aasta seisuga), millele küsiti EHISest lisaks (2014/15 õppeaasta kohta) õppekohtade koguarvu lasteasutuses (EHISes ei koguta eraldi andmeid õppekohtade arvu kohta rühma liikide kaupa), rühmade arv rühma liigiti (sõimerühm, aiarühm (noorem, keskmine, vanem, koolieelikute ettevalmistusrühm), liitrühm ja ülejäänud rühmad on koondatud teiste rühmade alla) ning laste arv vanuse ja soo järgi lasteasutuste kaupa (samuti eelmainitud rühma liigiti). Paraku ei ole uuringus vaatluse all oleva perioodi kohta kogutud koolieelsete õppeasutuste tulemusnäitajaid, kuna vastav andmekogumise süsteem HTM-is on muutumas. Kuna viimased saadaolevad tulemusnäitajad EHISe andmebaasis on 2012/13 õppeaasta seisuga, on need käesoleva uuringu ajaks aegunud ja seetõttu neid andmeid lähemalt ei uurita. 3.4 Lapsehoiu ühtse korraldusmudeli testimine fookusgrupis Kuna ühtse korraldusmudeli loomiseks võib välja pakkuda erinevaid võimalusi (nt lähtudes teenusepakkujatest, teenuse sisust vmt), siis koostasid uuringu autorid õigusanalüüsi ning varasemate praktikate (sh nii Eesti kui välisriigid) analüüsist lähtudes lapsehoiu ühtse korraldusmudeli ja tõid võimalusel välja alternatiivsed lähenemised. Ühtse korraldusmudeli loomisel jälgiti, et see vastaks järgmistele kriteeriumitele: teenus lähtub lapse heaolust, tagades talle head arenguvõimalused, turvalise keskkonna ja tervisekaitse;

15 Uuringu metoodika 15 teenus sisaldab vanemate laste puhul alushariduse komponenti, tagades lastele piisava ettevalmistuse kooliks; mudel toetab teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust; mudel võimaldab teatud paindlikkust, nt võimalust pakkuda kodupõhist teenust; mudel hõlmab ka alla pooleteiseaasta vanustele lastele pakutavat teenust; teenus vastab ECEC valdkonnaga seotud rahvusvahelistele soovitustele ja Eestile siduvatele nõuetele; mudel ei suurenda (oluliselt) ECEC valdkonna kogukulusid. Koostatud korraldusmudeli rakendamisvõimalusi testiti kahes fookusgrupis. Eesmärk oli saada praktikutelt ja ekspertidelt tagasisidet lapsehoiu korralduse seisukohalt olulistele lahendustele ning tuvastada võimalikud probleemid ja takistused, millele peaks ühtse korraldusmudeli väljatöötamisel ja juurutamisel tähelepanu pöörama. Fookusgrupi osalejate valikul arvestati, et esindatud oleks kõik olulised lapsehoiu korraldamisega seotud rühmade esindajad. Kokku viidi läbi kaks fookusgrupi arutelu (Tartus ja Tallinnas) ning osalejate hulgas olid esindatud: Eesti Lapsehoidjate Kutseliit, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Hariduskorralduse Nõukoda, Eesti Lasteaednike Liit; KOVide ametnikud; Spetsialistide koolitamisega tegelevad õppeasutused (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiukõrgkool); Lapsehoiuteenuse osutajad ja lasteaedade esindajad. Fookusgrupid viidi läbi eesti keeles ja neis osales kokku 15 inimest. Uuringu eelnevad osad andsid mudeli sisendina piisavalt ühtse pildi, et võimaldasid kokku panna ühe mudeli, mistõttu loobuti alternatiivse mudeli koostamisest, kuid mudelisse lisati teatud punktides alternatiivseid valikuvõimalusi. Ühe mudeli koostamise tõttu loobuti ka SWOT analüüsi läbiviimisest, kuna mudelit hinnatakse etteantud kriteeriumitest lähtuvalt.

16 16 4 UURINGU TULEMUSED 4.1 Kohalike omavalitsuste tegevus eelkooliealiste laste lapsehoiu tagamisel Mare Ainsaar, Kadri Soo Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi vastutavad Eestis kohalikud omavalitsused (KOV) lapsehoiu korralduse eest. Uurides kohalike omavalitsuse tegevust selles valdkonnas on võimalik saada ülevaade lapsehoiu olukorrast, rahastamisest, regionaalsetest erinevustest ja nõudlusest. Teiseks alternatiivseks viisiks lapsehoiu kohta informatsiooni saamiseks on kasutada lapsevanemate küsitlusuuringute andmeid, kuid need ei võimalda piiratud mahu tõttu analüüsida detailselt regionaalseid erinevusi. Eestis on lapsehoiu regionaalsete erinevuste uuringut viidud läbi alates aastast aasta raport on omataoliste seas kaheksas. Aastatega on metoodika arenenud ning uuringu andmete usaldusväärsus märgatavalt paranenud. Samuti on igal aastal oma nn eriteemad, millele tähelepanu suunatakse. Aastal 2015 on selleks kohalike omavalitsuste koostöö ja järjekorras olevate laste vanuseline jaotus. Antud aruandes kasutame võimalusel võrdluseks eelmist uuringut Ainsaar ja Soo Võrreldes aastaga on Eestis toimunud mitmeid regionaalseid muutusi, mida on oluline silmas pidada. Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, millele vastasid kõik 213 kohalikku omavalitsust Eestis. Küsitluses käsitleti viit erinevat lapsehoiu vormi: KOVi lasteaiad, KOVi lasteaed-algkoolid, KOVi lapsehoiuteenused, eralasteaiad ja eralapsehoiuteenused. Antud aruandes peetakse KOVi lasteaedadena silmas KOVile kuuluvaid lasteaiana või lastesõimena tegutsevaid asutusi koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) mõistes. Kõik sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevad lapsehoiuteenused on rühmitatud lapsehoiuteenuse alla. Tulemusi analüüsitakse peamiselt piirkonna järgi linn või maa, kus kõik kohalikud omavalitused on jaotatud rühmadesse vastavalt nende administratiivsele identiteedile ehk linnavalitsusega KOVid kuuluvad linna alla ja maavalitsusega KOVid kuuluvad maapiirkonna alla. Uurimisrühm tänab kõiki kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes aitasid kaasa andmete kogumisele Formaalse lapsehoiu vormid ja osalus neis Eestis aastal 2014 Enamik formaalset lapsehoidu kasutavatest lastest Eestis käib kas lasteaias või lastesõimes (90%), mis töötavad KELSi alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel töötavates lapsehoiuasutustes käib umbes 10% linna ja alla 10% maapiirkonnas elavatest lastest. Väljaspool enda elukohajärgset KOVi kasutab lapsehoidu umbes 10% maal ja 2 3% linnas elavatest lastest. Eurostati 5 poolt esitatud andmed Eesti kohta näitavad formaalse lapsehoiu kasutamise kiiret kasvu alates aastast, kuid Eestile on iseloomulikud suured erinevused laste vanuse järgi. Vaid 9% Eesti 3 7-aastastest lastest ei kasutanud aastal 2013 formaalset lapsehoidu. Alla 3-aastaste laste seas aga oli selliste osatähtsus 80%. 5 Eurostat andmebaas:

17 17 Uuringu andmed näitasid, et lapsehoidu kasutavate laste arv aastatel on suurenenud ligi 3900 lapse võrra (tabel 4). Eriti kiiresti on suurenenud on kohaliku omavalitsuse lasteaias või lasteaed-koolis käivate laste arv (2300 lapse võrra). Tegemist on pikemaajalise suundumusega, sest sama trend on selgelt jälgitav aastast KOV lasteaias käivate laste arvu suurenemine on iseloomulik just maalistele kohalikele omavalitsustele. Linnades on munitsipaallasteaedades käivate laste arv vähenenud ligi 600 lapse võrra ja kõige kiiremini kasvanud eralasteaedade kasutamine. Maal on suurenenud nii KOV lapsehoiuteenust kui era lapsehoiuteenust kasutavate laste arv. Võrreldes aastaga on suurenenud ka väljaspool oma elukohajärgset omavalitsust lapsehoidu kasutavate laste arv. Tabel 5 annab ülevaate laste arvust erinevates lapsehoiu vormides üheksas linnas ja maakondades. Tabel 4. Laste arv kohaliku omavalitsuse poolt finantseeritud lapsehoius 2011 ja 2015 aastal linn maa kokku linn maa kokku KOV lasteaed-kool KOV lasteaed Eralasteaed KOV lapsehoiuteenus Era lapsehoiuteenus Kokku Väljaspool KOV Allikas: Ainsaar ja Soo (2012) ning KOVide küsitlus 2015, autorite arvutused Uuringus oli küsimus ka KOV lasteaia ja KOV lapsehoiuteenuste kohtade teoreetilise koguarvu kohta mais Kokku oli lasteaia ja lasteaed-kooli kohti Eestis , KOV lapsehoiuteenuse kohti 535. Seega on KOV poolt pakutava lapsehoiuteenuse kogumaht suhteliselt väheoluline kogu riigi lapsehoiu seisukohast, kuigi võib olla tähtis mõne üksiku KOV vajaduste rahuldamiseks. Kohtade täpse vanuselise määratlusega oli KOVidel raskusi, sest sageli ei ole kogu kohtade arv määratletud vanuse järgi, vaid rühmad komplekteeritakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Osalised andmed lasteaia ja lapsehoiuteenuse kohtade vanuselise jaotuse kohta lubavad arvata, et enamik lasteaiakohtadest on 3 7-aastastele (70%) ja ülejäänud noorematele. Nooremas rühmas on alumine vanuspiir ebaselge. Lapsehoiuteenus on enamasti orienteeritud 1,5 kuni 3-aastastele lastele (65%). Ka tegelik kohtade kasutamine peegeldab vanuselisi erinevusi lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kasutamisel (joonis 1). KOVidel oli informatsioon vaid 368 alla 1,5-aastase lapse kohta, kes mõnda liiki formaalset lapsehoidu kasutas. Enamik neist lastest on kohaliku omavalitsuse lasteaias, kuigi küllaltki palju on ka lapsehoiuteenuse kasutajaid. Vanuses 1,5 kuni 3 aastat saab olulisemaks KOV lasteaed või lasteaed-kool (maal). Vanematest kui kolmeaastastest lastest käib 95% kohaliku omavalitsuse lasteaedades. Lisaks on selles vanusrühmas linnades umbes 5% lastest eralasteaedades ja maal ligi 20% lasteaed-koolides. Lasteaed-koolid on enamasti kasutusel maa kohalikes omavalitsustes (tabel 4).

18 18 Tabel 5. Laste jaotus formaalses lapsehoius üheksas suuremas linnas ja maakondades (laste arv) Lasteaedkool, 2014 KOV lasteaed, 2014 KOV lapsehoid, 2014 KOV lapsed mujal Eralasteaed, 2014 Era- või kolmanda sektori lapsehoid, 2014 lapsi keskmiselt neist üle 3- aastased lapsi keskmiselt neist üle 3- aastased laste arv neist üle 3- aastased lapsi mujal laste arv neist üle 3- aastased laste arv neist üle 3- aastased Narva Pärnu Rakvere Sillamäe Tallinn Tartu Valga Viljandi Võru Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne-Viru maakond Lääne maakond Pärnu maakond Põlva maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Allikas: KOVide küsitlus 2015, autorite arvutused

19 19 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% Era LHT KOV LHT Era lasteaed KOV aed-kool KOV lasteaed 10% 0% < 1,5 linn (n=115) 1,5 3 linn (n=8808) >3 linn (n=38337) < 1,5 maa (n=253) 1,5 3 maa (n=4552) >3 maa (n=19063) Joonis 1. Laste jaotumine vanuse ja lapsehoiu vormide vahel linnas ja maal oktoobris 2014 (allikas: KOVide küsitlus 2015) Tabel 6 annab ülevaate lapsehoiu vormidest KOVide lõikes. Vaid ühes Eesti kohalikus omavalitsuses ei toetatud aastal lapsehoiuga seotud tegevusi (Piirisaare), sest seal ei olnud lapsi. Kõigis teistes Eesti KOVides on kas erasektori või KOVi poolt organiseeritult võimalik lapsi hoida. Analüüs lapsehoiu võimalustest kohalike omavalitsuste lõikes näitab, et aastal oli Eesti omavalitsustes kõige tavalisemaks lapsehoiu pakkumise vormiks KOV omandis olev lasteaed või lasteaed-kool (97%). Kokku oli aastal selliseid kohalikke omavalitsusi, kus oli oma KOV lasteaed 163 ehk 80% kõigist kohalikest omavalitsustest. Enim KOVe ilma enda lasteaiata on Läänemaal (8), Ida-Virumaal (6), Saaremaal (6) ja Valgamaal (6). KOV lapsehoiuteenus oli olemas ainult 12 KOVis ja see esines väga erinevates vormides: eraldi teenus, mis on iseseisvalt organiseeritud; teenus, mida osutavad lasteaiad; osaline asenduskoduteenus, mis on olnud alternatiiviks puuetega laste hoiu tagamiseks ja vajadusel kombineeritakse seda tavalaste teenusega; päevakeskuses lapsehoiuteenust pakkuv hoiurühm; kooli hoones olev teenus (kütte, elektri jn hoonega seotud kulud on kooli eelarves). Eralasteaiad oli 18 KOVis ja era või MTÜ organiseeritud lapsehoiuteenus oli 33 KOVis.

20 20 Tabel 6. Lapsehoiu erinevad vormid linna ja maa KOVides aastatel 2011 ja 2014 (arv ja %) On munitsipaallasteaed, lasteaed-kool On eralasteaed Ei ole lapsehoidu, kuid toetatakse väljaspool KOV käivaid lapsi Toetatakse lapsehoiuteenust (kas KOV või era) Ei ole lapsehoidu ega toetata Linn N % Maa N % Kokku N % Allikas: Ainsaar ja Soo (2012) ning KOVide küsitlus 2015, autorite arvutused. Võrreldes aastaga on vähenenud nende kohalike omavalitsuste arv, kus toetatakse eralasteaedade tegevust (tabel 6). Vähenemine toimus eelkõige maa KOVides ja tegemist on alates 2008 alanud protsessiga. Kui aastal olid Eestis kohaliku omavalitsuse poolt toetatud eralasteaiad 25 omavalitsuses, siis aastal oli eralasteaedu 18 omavalitsuses. Kõige enam on eralasteaedu Tallinnas, Tartus ja Viimsi vallas. Valdavalt on eralasteaiad omavalitsustes, kus on ka munitsipaalomandis olev lasteaed. Vaid üks omavalitsus oli selline, kus ei olnud KOV lasteaeda, aga ta toetas eralasteaeda (Rakvere vald). Võiks arvata, et eralasteaeda kasutatakse kohtade puuduse tõttu, aga päris nii see ei ole, sest valdade profiili analüüs lubab arvata, et osadel juhtudel on tegemist ka muude kaalutlustega, mida käesolev raport täpsemalt ei käsitle. Mitte ükski KOV ei kinnitanud, et mõni tööandja pakuks lapsehoiuteenust. Võõrkeelne (va vene keel) lapsehoid oli kahes KOVis (Tallinn ja Tartu) ja seda kasutas 101 last. Mõlemal juhul on keeleks inglise keel. Tallinna Linnavalitsus oli ainuke, kes toetas oma vahenditest spetsiaalselt ingliskeelset aeda Rahastamine Lapsehoiu maksumuse arvutamisel analüüsime kulusid kuues lapsehoiu tagamise vormis: KOV lasteaedkool, KOV lasteaed, KOV lapsehoiuteenus, eralasteaed, era- või MTÜ lapsehoiuteenus ning kui KOV maksis teisele KOVile lapsehoiu eest (tabel 7). Kui võimalik, toome eraldi välja, kui palju maksis see lapsehoiuvorm lapse kohta erinevatele rahastajatele kokku (kogukulud) ja kui palju kohalikule omavalitsusele ühe lapse kohta. Kogu lapsehoiu kulu koosneb rahast, mis on makstud omavalitsuse enda tulubaasist ning vanematelt, riigilt, fondidelt või mujalt saadud summadest. Teisena on analüüsitud ainult omavalitsuse enda rahalistest vahenditest tehtud kulusid ja siia ei ole arvatud riigilt saadud sihtotstarbelisi summasid, lapsevanematelt või muudest finantsallikatest saadud raha. Tabel 7 toob välja laste arvu ja keskmiselt lapse kohta kuluva kogusumma ja kohaliku omavalitsuse poolt makstava summa eri lapsehoiu vormides Eestis aastal Eralapsehoiu ja teiste KOVide puhul ei teadnud KOVid teenusele kuluvat kogusummat. Seega saame kõigis lapsehoiuvormides võrrelda vaid KOVi enda panust lapsehoidu lapse kohta.

21 21 Tabel 7. Lapsehoiu vorm, laste keskmine arv, lapsehoiu rahaline maksumus ja toetamine kohaliku omavalitsuse poolt aastal 2014 Vorm Tunnus Eesti kokku Linn Maa KOV lasteaed-kooli lasteaia osa (80 KOVi) Munitsipaallasteae d (163 KOVi) KOV lapsehoiuteenus (12 KOVi) Eralasteaed (18 KOVi) Era/MTÜ muu lapsehoiuteenus (33 KOVi) Maksis teisele KOVile* (199 KOVi) Laste arv keskmiselt (summa) *Omavalitsuse kulud (summa) *Kulu lapse kohta *Kulu lapse kohta KOVide keskmine Laste arv keskmiselt (summa) **Kõik kulud (summa) **Kulu lapse kohta *Omavalitsuse kulud (summa) *Kulu lapse kohta *Kulu lapse kohta KOVide keskmine Laste arv keskmiselt (summa) **Kõik kulud (summa) **Kulu lapse kohta *Omavalitsuse kulud (summa) *Kulu lapse kohta Laste arv keskmiselt (summa) **Kõik kulud (summa) Ei ole andmeid Ei ole andmeid Ei ole andmeid *Omavalitsuse kulud (summa) *Kulu lapse kohta Laste arv keskmiselt (summa) **Kõik kulud (summa) Ei ole andmeid Ei ole andmeid Ei ole andmeid *Omavalitsuse kulud (summa) *Kulu lapse kohta Kulu lapse kohta KOVide keskmine Laste arv keskmiselt (summa) **Kõik kulud (summa) Ei ole andmeid Ei ole andmeid Ei ole andmeid *Omavalitsuse summa kokku *Kulu lapse kohta *Kulu lapse kohta KOVide keskmine * Kohaliku omavalitsuse kulutused lasteaed-kooli(de)le Aastal ainult omavalitsuse enda vahenditest tehtud kulutused (v.a riigilt sihtotstarbeliselt, lapsevanematelt või mujalt laekunud summad) ** Kogukulu aastal, võttes arvesse lisaks omavalitsuse enda vahenditest tehtud kulutustele ka neid summasid, mis laekusid vanematelt, riigilt, fondidelt või mujalt. Märkus: Andmed selle kohta, kui palju on teisi KOV lapsi lasteaedades andis mõnevõrra teistsuguse tulemuse - lapsi kokku ja summaks , mis teeb keskmiseks kuluks lapse kohta eurot aastas (tõde on ilmselt kahe numbri vahepeal). Allikas: KOVide küsitlus 2015, autorite arvutused

22 22 Munitsipaalomandis olev lasteaed on kõige levinum lapsehoiu vorm Eestis, seega on valdav osa lapsehoiu rahast seotud KOV lasteaedadega. Aasta 2011 (Ainsaar ja Soo, 2012) analüüs näitas, et eri lapsehoiu vormid olid ühe lapse kohta maal kallimad kui linnades. Ka aasta andmed kinnitavad seda seaduspära. Erandiks on vaid lasteaed-koolid ja kohaliku omavalitsuse lapsehoiuteenus, aga seal on linnades laste arv väike, nii et tegemist võib olla üksikute KOVide eripäraga ning siin ei tohiks teha põhimõttelisi järeldusi. Valdades lapsehoiu kõrgem hind lapse kohta, võrreldes linnadega, on seletatav mastaabiefektiga, sest väiksemate rühmade ja asutuste puhul on kulu lapse kohta suurem. Linnas asuva KOVi jaoks oli kõige odavam lapsehoiu vorm eralasteaed. Maal on jälle eralasteaed aasta andmete järgi kõige kallim lahendus kohaliku omavalitsuse jaoks ja erasektori lapsehoiuteenus kõige odavam. Maapiirkondades ei ole suuri vahesid lasteaed-koolide, KOVi lasteaedade ja KOV muu lapsehoiuteenuse maksumuse vahel lapse kohta. Lõplikke järeldusi eri vormide kogukulude kohta ei ole selle uuringu põhjal võimalik teha. Ka ei ole võimalik kindlalt väita, kas lasteaed või lapsehoiuteenus on kogumaksumuselt lapse kohta kallim, sest KOVi lapsehoiuteenuse juhtumeid on liiga vähe lõplike järelduste tegemiseks. Samuti on teenuse hinna tulemus mõjutatud erinevas vanuses lastest ja KOVi tüüpidest. Linnades ei olnud aastal teisele kohalikule omavalitsusele lapse eest maksmine enam odavam kui ise KOVi lasteaeda pidada, maapiirkondades võis see olla endiselt rahaliselt soodne lahendus kohalikule omavalitsusele. Kokku maksis teisele omavalitsusele oma piirkonna laste lapsehoiu eest aastal 99% Eesti omavalitsustest ja 89% kohalikest omavalitsustest sai teistelt lapsehoiu osutamise eest raha. Teistele KOVidele maksmine on, võrreldes varasemate aastatega (Ainsaar ja Soo, 2012), 2014 rohkem levinud. Tabel 8. Kulud munitsipaallasteaias käinud lapse kohta kuus eurodes aastal 2014 KOVide Miinimum Maksimum Keskmine arv Koha kogu maksumus kuus Sellest toitlustamiseks Sellest palgaks * Sellest majandamine * Investeeringud * KOVi enda kulutused lapse kohta Vanema poolt makstav kohatasu (3 7a laps) * KOVid teadsid küll kogukulusid kokku, kuid ei saanud valmis arvutustega kululiikide kaupa Allikas: KOVide küsitlus 2015, autorite arvutused Alljärgnevalt analüüsitakse KOVi lasteaedades kogu koha maksumust. Lasteaed-koolide tulemused on võrreldava metodoloogia huvides sellest analüüsist välja jäetud. Tabelis (tabel 9) tuuakse eraldi välja ka lapsevanemate poolt makstav summa lapse kohta kuus. Keskmiselt kulus KOV lasteaia lapse kohta 298 eurot (266 eurot aastal 2012) kuus. Sellest oli omavalitsuse oma vahendeid keskmiselt 250 eurot lapse kohta. Alates aastast on KOV lasteaia lapse koht keskmiselt muutunud 30 euro võrra kallimaks. Omavalitsused katsid aastal keskmiselt 84% kõigist lasteaedadega seotud kuludest, mis on 3% vähem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsus.docx

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsus.docx 01.02.2016 I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk III. Kaalutud lahendused IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon V. Määratletud mõjud VI. Väljatöötamise tegevuskava I. Hetkeolukord

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku esitada taotlus konkursile Isikukeskse

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Labisoit 2004 aruanne.doc

Labisoit 2004 aruanne.doc INSENERIBÜROO STRATUM Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine TALLINN 2004 Seletuskiri Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine Sissejuhatus Eestis on rea aastate

Rohkem

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem