The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 ET-EE. Täiskasvanutele
|
|
- Marko Kala
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 ET-EE Täiskasvanutele
2 The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 Kuidas mängida? Mängimiseks on Teil vaja ühte kaardipakki 6-8 inimese kohta, 2m² mängu aluspaberit, pliiatseid, kustukummi, markereid ja kleeplinti või kleepepastat. Mängu eesmärgiks on meeskonnaga koostöös asetada kliimamuutuse tegureid esitlevad kaardid põhjus-tagajärg seoste põhjal aluspaberile ning seejärel neid seoseid arvesse võttes kaardid nooltega omavahel ühendada. Kaardid on jagatud viide pakki. Enne uue kaardikomplekti kasutamist asetage kõik eelneva kaardikomplekti kaardid põhjus-tagajärg seoses aluspaberile. Aeg: üks tund, et paigutada aluspaberile kõik kaardid, üks tund, et illustreerida kollaaž, üks tund, et esitleda tulemusi, nende üle arutada ja maailma muuta! Mõtlemine Loovus Esitlemine Arutlemine
3 1 Inimtegevused
4 1 Siit algab kõik Set 1
5 Fossiilkütuste põletamine 9 GtC/aastas Eesmärk: nullida CO 2 heited aastaks Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)
6 5 Fossiilkütused on näiteks põlevkivi, kivisüsi, nafta ja maagaas. Neid kasutatakse peamiselt hoonete temperatuuri reguleerimiseks, transpordi- ja tööstussektoris. Põlemisel tekitavad nad CO 2 heiteid. Set 1
7 CO 2 heited Fossiilkütused 7 Metsade hävitamine
8 7 CO 2 on olulisim antropoloogiline (inimtekkeline) kasvuhoonegaas (KHG). CO2 heited pärinevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest ja metsade hävitamisest. Set 1
9 Lisa kasvuhoonegaasi efekt Infrapunakiirgus Päikesekiirguse imendumine 15 C Päikesekiirguse peegeldumine Kasvuhoone -efekt -18 C 13 C
10 13 Set 1 Kasvuhoonegaas on tavapärane nähtus (muideks, kõige olulisem kasvuhoonegaas on veeaur). Ilma kasvuhoonegaasi efektita, planeet oleks 33 C külmem ja elu maal nagu me seda tunneme oleks võimatu Aga inimtekkeline süsinikdioksiid (CO 2 ) ja teised kasvuhoonegaasid (KHG) tugevdavad naturaalset kasvuhooneefekti ja viivad kliima tasakaalust välja.
11 Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Temperatuuri tõus C + 5 C + 2 C
12 21 Siin viitame me keskmise õhutemperatuuri tõusule Maa pinnal. See on alates aastast tõusnud juba 1 C võrra. Olenevalt stsenaariumist tõuseb see aastaks 2 C - 5 C. Viimase jääaja lõpus ( aastat tagasi) oli keskmine temperatuur ainult 5 C madalam kui täna... Ja selle sulamine kestis aastat. Set 1
13 Merejää sulamine 18 Photo : NASA
14 18 Merejää sulamine ei tekita merevee taseme tõusu (nagu jääkuubiku sulamine veeklaasis ei aja ka vett klaasis üle ääre). Seevastu muutub merejää sulamise tagajärjel Maa kogupindala tumedamaks ning imab rohkem päikesekiirgust. Set 1
15 Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Merevee taseme tõus 80 cm 40 cm 22
16 22 Alates aastast on merevee tase tõusnud 20 cm. See on kolme teguri tagajärg: 1) Merevee soojuspaisumine 2) Liustike sulamine 3) Mandrijää sulamine Set 1
17 2 Tööstus
18 2 Tööstussektor kasutab fossiilkütuseid ja elektrit ning tekitab seeläbi 40% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG). Set 2
19 Ehitiste soojendamine ja jahutamine 3
20 3 Set 2 Ehitiste (elumajade ja ärihoonete) soojendamiseks ja jahutamiseks kasutatavad fossiilkütused ja elekter tekitavad 20% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG).
21 4 Transport
22 4 Transpordisektor on tugevalt naftast sõltuv ning tekitab seeläbi 15% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG). Set 2
23 6 Metsade hävitamine
24 6 Metsade hävitamine tähendab puude raiet või maha põletamist ulatuses, mis ei võimalda metsa iseseisvat taastumist. 80% metsade hävitamist tehakse põllumajanduslikul otstarbel. Set 2
25 8 Põllumajandus
26 8 Põllumajandus toodab vähesel määral süsinikdioksiidi (CO 2 ) heiteid, kuid toodab palju metaani (CH 4 ) - eriti veisekasvatuse ja riisi tootmise tõttu ja palju lämmastikdioksiidi (N 2 O) - peamiselt väetiste kasutamise tõttu. Kokku põhjustab põllumajandus 25% kasvuhoonegaasidest (KHG), kui arvestada ka sellest tulenevat metsade hävitamist. Set 2
27 Muud kasvuhoonegaasid 9
28 9 Süsinikdioksiid (CO 2 ) ei ole ainuke kasvuhoonegaas, sellesse gaaside gruppi kuuluvad veel peamiselt põllumajanduse tagajärjel tekkivad metaan (CH 4 ), lämmastikdioksiid (N 2 O) ja veel mõned teised gaasid. Set 2
29 Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) CO 2 kontsentratsioon (ühik: miljondikosa) 1000 miljondikosa 410 miljondikosa 280 miljondikosa 400 miljondikosa 11
30 11 Umbes pool CO 2 heidetest püüavad kinni looduslikud süsiniku sidujad, teine pool jääb aga atmosfääri. CO 2 kontsentratsioon on tõusnud 280-lt 410-le ppm (miljondikosa). Set 2
31 Source : GIEC Looduslikud süsiniku sidujad Ookean 1/4 12 Atmosfäär Fotosüntees 1/2 1/4
32 12 Pool iga-aastastest CO 2 heidetest lendub atmosfääri ja teine pool imendub looduslikesse süsiniku sidujatasse: - 1/4 vegetatsiooni (fotosüntees) - 1/4 ookeani. Set 2
33 Ookeani hapestumine erinevates RCP stsenaariumites (ühik: ph) Ookeani hapestumine 24 Source : GIEC
34 24 Kui CO 2 lahustub ookeanis, saab temast H 2 CO 3 ja siis HCO 3 - need on happe ioonid. Selle reaktsiooni tagajärjel ookeani ph tase langeb ehk ookean hapestub. Set 2
35 10 Aerosoolid
36 10 Ei, mitte aerosool-pihustid, mis teile ilmselt esimesena pähe tulid. Aerosoolid on atmosfääris hõljuvad imepisikesed tahked või vedelad osakesed, mis tekivad fossiilkütuste mitte täielikul põletamisel. Aerosoolid ohustavad inimeste tervist ja panustavad negatiivselt kiirgusbilanssi (jahutades kliimat). Set 3
37 Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Energiaeelarve 0,93 Ookean 14 0,03 0,03 0,01 Jää sulamine Pinnasesse hajumine Atmosfäär
38 14 Set 3 See graafik selgitab, kuhu tasakaalust väljas kiirgusbilansi tagajärjel Maale kogunev lisaenergia neeldub: see soojendab ookeani, sulatab jääd, hajub maapinda ja soojendab atmosfääri.
39 Kiirgusbilanss Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Kasvuhoone -efekt 2,3 W/m² Aerosoolid 15
40 15 Kiirgusbilanss on näitaja, mis mõõdab igal sekundil maale jõudva ja maalt tagasi kiirguva energiahulga vahet. Kiirgusbilanss on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu positiivne (3,1 W/m²) ja aerosoolide tõttu negatiivne (-0,8 W/m²), seega kokku 2,3 W/m². Set 3
41 16 Liustike sulamine
42 16 Peaaegu kõik liustikud on massi kaotanud ja sajad neist on juba täielikult kadunud, tõstes sulades merevee taset. Need samad liustikud mängivad olulist rolli magevee allikatena. Set 3
43 17 Veetemperatuuri tõus
44 17 Ookean imab 93% maale kogunenud energiast. Seega on tema temperatuur kasvamas, eriti ülemistes kihtides. Soojenedes suureneb ka vee maht. Set 3
45 Mandrijää m + 54m Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)
46 19 Mandrijää ehk suure paksuse ja pindalaga liustikud asub Gröönimaal ja Antarktikas. Kui nad täielikult sulavad, kergitavad nad merevee taset Gröönimaa puhul 7 m ja Antarktika puhul 54 m. Set 3
47 Veeringe häired 20 RCP stsenaariumi 8.5 ennustatav sademete koguse muutus aastatel võrreldes perioodiga
48 20 Aurustumine ookeani pinnalt kasvab kui ookeani ja atmosfääri temperatuur tõusevad. Seeläbi tekib rohkem vihmapilvi ja sademeid. Samasugune aurustumise fenomen eksisteerib ka maapinna ja õhu vahel, kuivatades maapinda ja tekitades põudasid. Set 3
49 noaa Lupjumisprobleemid 23
50 23 Kui ph langeb, muutub eksoskelettide teke keerulisemaks. Set 4
51 Maapealne bioloogiline mitmekesisus 25
52 25 Temperatuuri ja veeahela muutused mõjutavad loomasid ja taimi: nad migreeruvad või surevad välja, harvematel juhtudel võivad nad ka vohada. Set 4
53 26 Ajutised üleujutused
54 26 Veeahela häirimine võib tekitada veetaseme tõusu või langust. Veetaseme tõusu korral võib tekkida ajutine üleujutus. Kui maapind on eelnevalt põua poolt kuivatatud, siis on üleujutuse tagajärjed hullemad, sest vesi jookseb mööda maapinda selle asemel, et maapinda imbuda. Set 4
55 Mere bioloogiline mitmekesisus 27
56 27 Kuna pteropoodid ja kokolitofoorid on toiduahela alus, siis nende kadumisel on kogu mere bioloogiline mitmekesisus ohustatud. Olulist rolli mängib ka ookeani soojenemine. Set 4
57 34 Tsüklonid
58 34 Tsüklonid kasutavad ookeani pinnal olevate soojade vete energiat. Nende jõud on kliimamuutuste tõttu suurenenud. Globaalse soojenemise tõttu muutuvad nad tugevamaks. Set 4
59 29 Pteropodid ja kokolitofoorid
60 29 Pteropoodid on zooplanktonid ja kokolitofoorid on fütoplanktonid. Nendel mikroorganismidel on lubjarikas koor. Set 4
61 30 Põuad
62 30 Veeahela häirimine võib põhjustada Maa üldise veekoguse tõusu või langust. Kui need häired põhjustavad veetaseme langust, on tegemist põuaga. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) teadlased on hinnanud, et põuad võivad tulevikus sageneda. Set 4
63 33 Kestvad üleujutused
64 33 Tsüklonid ja ilmastikuhäired toovad kaasa tuule (seeläbi ka lained) ja madala rõhu. 1 hektopascali suurune rõhulangus tähendab aga 1 cm suurust veetaseme tõusu. Seetõttu võib see põhjustada rannikualade üleujutamist, mida süvendab globaalse soojenemise põhjustatud merepinna tõus. Set 4
65 28 Haigusevektorid
66 28 Kliima soojenemise tagajärjel migreeruvad loomad. Mõned neist kannavad haigusi ja levitavad neid migreerudes aladele, kus elanikkond ei ole neile haigustele immuniseeritud. Set 5
67 31 Mageveevarud
68 31 Mageveevarusid mõjutavad muutused vihmasajus ja liustike kadumine, millel on veevoolu liikumises regulatiivne roll. Set 5
69 Põllumajanduse saagikuse langus 32
70 32 Toidu tootmist võivad mõjutada temperatuur, põuad, äärmuslikud ilmastikuolud, ajutised ja kestvad üleujutused (nt Niiluse delta). Set 5
71 35 Metsatulekahjud
72 35 Forest fires start more easily during droughts and heat waves. Set 5
73 36 Kuumalained
74 36 Üks temperatuuri tõusu ilmingutest on kuumalainete tihenemine. Set 5
75 37 Näljahäda
76 37 Näljahädade põhjuseks võib olla põllumajanduse saagikuse langus ja mere bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Set 5
77 38 Inimeste tervis
78 38 Näljahäda, haigusvektorite paigast nihkumine, kuumalained ja relvastatud konfliktid võivad mõjutada inimeste tervist. Set 5
79 39 Kliimapagulased
80 39 Kujutage ette, et elate kohas, mis on kliimamuutusest imeliselt säästetud. Mitu miljardit inimest võivad tulevikus tahta seda kohta teiega jagada. Set 5
81 40 Relvastatud konfliktid
82 40 Nii ei tohiks me lasta sel lõppeda Set 5
83 41 Igikelts
84 41 Igikelts tähendab püsivalt külmunud maad. Hetkel näeme, et see hakkab sulama, vabastades õhku maa all ladustuvat metaani (CH 4 ) ja süsinikdioksiidi (CO 2 ). Kui kliima soojeneb üle + 2 C, voib see protsess kiireneda ja see voib omakorda tekitada kliimamuutuse ahelreaktsiooni. Set 5
85 42 Metaanhüdraadid
86 42 Metaanhüdraadid (või metaanklatraadid) on ookeani põhjas mandri nõlvadel moodustunud jäävorm, mis sisaldab metaanimolekule. Üle + 2 C temperatuuritõus võib nad ebastabiilseks muuta. Set 5
87 Korrektsioon Korrektsioon
88 The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 Kliimakollaaži töötas välja Cédric Ringenbach ja selle levitamisega tegeleb Kliimakollaaži MTÜ. Kasutuslitsents mitteäriliseks otstarbeks on Creative Commons BY- SA-NC. Igasuguse ärilise kasutamise puhul tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat 10% saadavast tulust voi 3 mängija kohta kui mängujuht ja korraldaja on ettevotte / asutuse töötajad. Litsentsi täpne kirjeldus on saadaval siin: Mängu tulu eest tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat siin: Kliimakollaaži autori Cédric Ringenbach-i kontaktandmed: / contact@carbone-bi.com MTÜ Fresque du Climat kontaktandmed: / contact@climatecollage.org ET-EE Eesti keel Skäneerige, et meieni jõuda!
Project meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
Rohkem8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette
ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning
RohkemKeemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemKliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
1. Sisukord 2. Sissejuhatus... 4 3. Olukorra analüüs... 5 3.1. Valdkondlikud probleemid... 5 3.2. Tulevikukliima Eestis... 6 3.2.1. Õhutemperatuur Eestis 2 m kõrgusel... 6 3.2.2. Keskmised sademed... 7
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemLiikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole
Liikudes madala süsinikusisaldusega Soome poole Soome valitsuse ennetav kliima- ja energiapoliitika raport Teel vähese süsinikusisaldusega ühiskonna suunas Inimkond võib peagi sattuda silmitsi kliimamuutustest
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemTallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m
Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, mullad, taimkate, loomastik, veestik, pinnamood- vastastikused seosed.
RohkemAbimaterjal [kliimaseadmete mooduli õpetamiseks] autoerialade riiklikus õppekavas Tallinn 2010
Abimaterjal [kliimaseadmete mooduli õpetamiseks] autoerialade riiklikus õppekavas Tallinn 2010 Eessõna Käesolev dokument on mõeldud abimaterjalina koolidele, kus autoerialade kutseõppes käsitletakse mootorsõidukite
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
Rohkemsisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg
sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus... 9 1.1. Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja segunemine...9 1.2. Atmosfääri olulisus elukeskkonna määramisel...13
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemTaevakivide jahil 73 augu), mida säilitatakse TÜ loodusmuuseumis. Õigem oleks küll öelda, et säilitatakse osaliselt, sest Wahhe meteoriiti pole kogus
Taevakivide jahil 73 augu), mida säilitatakse TÜ loodusmuuseumis. Õigem oleks küll öelda, et säilitatakse osaliselt, sest Wahhe meteoriiti pole kogus pärast 1897. aastat kohatud ning Kurla pandi 1995.
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkem2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b)
2018/2019. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesanded 9. 10. klass 1. Maasika toit a) 2SO2 + O2 + 2H2O 2H2SO4 (0,5) H2SO4 + 2KCl = 2HCl + K2SO4 (0,5) b) oogivees on kloriidioonide kontsentratsioon 75 mg/dm
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemLoodusõpetuse ainekava 5
Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)
RohkemBiometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV
Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel
RohkemPpt [Read-Only]
20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemMaterjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.
Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 12.3.2012 COM(2012) 93 final 2012/0042 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside
RohkemDELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET
DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega KAARDIÕPETUS
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:
RohkemSafety Data Sheets
OHUTUSKAART Lehekülg 1 / 5 1. AINE/VALMISTISE NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 1.1 Aine või valmistise identifitseerimine 1.1.1 TOOTE KAUBANDUSLIK NIMETUS 1.1.2 Toote kood NL-42010 A 1.2 Aine/valmistise
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemVäljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2002, 26, 111 Ühinenud Rahvaste Org
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 16.02.2005 Avaldamismärge: RT II 2002, 26, 111 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto
RohkemGeograafia 8
Geograafia VIII klass, 70 tundi Õpitulemused 1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; 2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi
RohkemARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m
GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus. Arvutikaardid. Mõõtkava ja vahemaade mõõtmine. Suunad looduses ja kaardil. Asukoha määramine.
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemRE_art103
EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika
RohkemMicrosoft Word - OceanLim_Notes05a.doc
5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemMicrosoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]
Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemMicrosoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc
8. KLASS (70 tundi) KLIIMA (15 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas,
RohkemMicrosoft Word - Suure thermori pass2.doc
PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemKinnitatud
Projekti Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele lõpparuanne Projektijuht: Triin Saue (ees- ja perekonnanimi) Asutus: Eesti Taimekasvatuse Instituut (programmis lubatud taotleja) Projektijuhi kontaktandmed:
RohkemMicrosoft Word - Geograafia_8kl.doc
Geograafia ainekava 8. klass Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemVärska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku
Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4;
RohkemPowerPoint Presentation
Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend
RohkemMEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak
Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
Rohkemrec_oppematerjal.indd
Eesti Vabaharidusliit SA REC Estonia Õppimine parandab elukvaliteeti (ÕPE) 1.0101-0215 arendus- ja koolitusprojekt Keskkond ja säästev areng Õppematerjal Tallinn 2008 1 Sisukord Koostajad: Anne Kivinukk,
RohkemMicrosoft PowerPoint - NarvaJaatmepaev130310
Jäätmemajanduse arendamise võimalused Narva linnas Arina Koroljova Narva Linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialist Otsustaja ülesanded otsuste tegemisel jäätmemajanduse korraldamise kohta Otsused
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
RohkemEstonian Environmental Research Centre
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti õhukvaliteet võrrelduna Euroopa ja muu maailmaga Marek Maasikmets Õhusaaste ajaloost Valdavalt on levinud arusaam, et enne tööstusrevolutsiooni oli meie planeedi atmosfäär
RohkemP-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta
universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt
Rohkem3
Tartu Ülikool Botaanika ja ökoloogia instituut Rakendusökoloogia õppetool Mai Kukumägi Varisekihi ja varise sessoonse voo koostis ja hulk ning ringeajad kuuse-kase segametsa aegreas Bakalaureusetöö Juhendaja:
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemG TECTA 4G mitme gaasi detektor EE Lühijuhend
G TECTA 4G mitme gaasi detektor Lühijuhend 2 Sisukord Ohutus- ning ettevaatusabinõud 2 Karbi sisu 3 Toote ülevaade 3 Toote omadused 3 Akude kontrollimine 4 Sisselülitamine 4 G-TECTA 4G käivitusprotsess
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemAM_Com_NonLegReport
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemTarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee
Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud
Rohkemsotsiaalne_tarkvara
Sotsiaalne tarkvara ja avatud sisu e-kursusel Hans Põldoja Tallinna Lilleküla Gümnaasium / UIAH Media Lab Millest juttu tuleb? Mis on sotsiaalne tarkvara? Jalutuskäik erinevates sotsiaalse tarkvara keskkondades
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkemsuojeluvihko_EST.indd
LÄÄNEMERE KAITSE Mida saan teha mina? BALTIC SEA COMMUNICATION NETWORK OF FINLAND Läänemere olukord on kehv Ulatuslikud sinivetikate õitsengud, adru vohamine kallastel ning limaga kattunud kalavõrgud on
RohkemMicrosoft Word - EAKJ21e
KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE TÕENDAJA HINDAMISE JUHEND THE CONDUCT OF ASSESSMENT OF A GHG VERIFIER EAK J21-2017 Tallinn 2017 2/10 Autorlus ja põhimõtted Käesolev juhenddokument on koostatud Eesti Akrediteerimiskeskuse
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
Rohkem