TÜ Eesti Mereinstituut

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TÜ Eesti Mereinstituut"

Väljavõte

1 TÜ Eesti Mereinstituut Rannikuvee seisundi hindamiseks kasutatavatest näitajatest andmestiku koostamine ja Eesti rannikuvee seisundi hindamiseks kasutatavate indikaatorite võrdlemine Läti Vabariigi ja Soome Vabariigi vastavate indikaatoritega Aruanne TÖÖVÕTULEPING nr 4-1.1/13/198 Projekti vastutav täitja: G. Martin Tallinn

2 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Töö eesmärgid Kvaliteedielement: Fütoplankton Kvaliteedielement: Põhjataimestik Kvaliteedielement: Põhjaloomastik Tulemused Kvaliteedielement: Fütoplankton Kvaliteedielement: Põhjataimestik Kvaliteedielement: Põhjaloomastik Interkalibreerimise töörühmas 4-5. novembril 2013 Tallinnas kokkulepitud tegevused Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi jagatud rannikuveetüüp BC Eesti Vabariigi ja Läti vabariigi jagatud rannikuveetüüp BC Kokkuvõte Introduction and Summary in English Introduction Summary Lisad

3 1. Sissejuhatus EL veepoliitika raamdirektiivi (VPRD) kohaselt peavad liikmesriigid välja töötama veekogude seisundi hindamise süsteemi. Direktiivist lähtuvalt on ette nähtud liikmesriikide vaheline kalibreerimine, et kindlustada erinevate riikide hindamissüsteemide tulemuste võrreldavus. Sellel eesmärgil on üle Euroopa loodud piirkondlikud interkalibreerimise grupid (GIG, geographical intercalibration group). Baltic GIG töörühma töös osalevad Läänemere äärsete riikide (DK, EE, FI, LT, LV, PL, SE) spetsialistid. Töö toimub paralleelselt kolme kvaliteedielemendi (põhjataimestik, põhjaloomastik, fütoplankton) ekspertgruppides ning seetõttu on vajalik iga kvaliteedielemendi eksperdi osavõtt. Tegevus toimub juhendmaterjali Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC) Guidance document n.o 14 Guidance on the intercalibration process alusel ( ocuments/intercalibration_1/_en_1.0_&a=dhttp://circa.europa.eu/members/irc/env/wfd/l ibrary? Aastatel toimunud interkalibreerimistööde käigus kooskõlastati Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel järgmised rannikuvee seisundi hindamise kriteeriumid: põhjataimestik, suurselgrootud ja osaliselt fütoplankton. Vastuseta jäi küsimus, kas erinevate organismirühmade osakaalu fütoplanktoni koosluses saab kasutada ökoloogilise seisundi indikaatorina. Läti ei esitanud piisavalt andmeid kõigi vajalike tegevuste läbiviimiseks ja seetõttu rannikuveetüübis BC4 interkalibreerimist ei toimunud tuleb rannikuvee osas teha järgmised tööd: 1) Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi eksperdid peavad koos analüüsima, kas erinevate organismirühmade osakaal fütoplanktoni koosluses on kasutatav rannikuvee ökoloogilise seisundi indikaatorina. 2) Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi eksperdid peavad koos analüüsima ja otsustama, milliseid fütoplanktoni, põhjataimestiku ja suurselgrootute näitajaid saab võtta kasutusele Liivi lahe rannikuvee ökoloogilise seisundi hindamiseks. 3) Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi eksperdid peavad kokku leppima, millised on Liivi lahe rannikuvee võrdlustingimused ja erinevatele seisundiklassidele vastavad fütoplanktoni, põhjataimestiku ja suurselgrootute kvaliteedinäitajate väärtused. Interkalibreerimise lõplike tulemuste põhjal valmistatakse aastal ette Euroopa Komisjoni otsus. Interkalibreerimise tulemusena selgub vajadus muuta keskkonnaministri määrust nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord, samuti vajadus lisada rannikuveekogumite 3

4 seireprogrammi uusi kvaliteedinäitajaid või täiendada olemaolevate proovivõtu- ja analüüsimetoodikat. Osalenud eksperdid: Georg Martin, PhD, projekti juht Andres Jaanus, PhD, fütoplanktoni interkalibreerimine ja aruandlus Kaire Torn, PhD, põhjataimestiku interkalibreerimine ja aruandlus Velda Lauringson, PhD, põhjaloomastiku interkalibreerimine ja aruandlus 2. Töö eesmärgid 1.1 Kvaliteedielement: Fütoplankton 1. Andmestiku koostamine fütoplanktoni liigilisel koostisel põhineva indikaatori testimiseks Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel (andmed ajavahemikust ) 2. Andmestiku koostamine klorofülli a, fütoplanktoni kogubiomassi ja fütoplanktoni liigilisel koostisel põhinevate indikaatorite testimiseks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel (andmed ajavahemikust ) 3. Fütoplanktoni eksperdi osalemine kogutud andmete töötlemisel saadud statistika koolitusel novembril 2013 Tallinnas 4. KKM-i esindaja nõustamine vajalikes toimingutes fütoplanktoni liigilisel koostisel põhineva indikaatori kasutusele võtmisel, võimaluse korral fütoplanktoni liigilise koostise indikaatori interkalibreeritud klassipiiride väljatöötamisel, mida saab kasutada Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rannikuvee seisundi hindamisel 5. KKM-i esindaja nõustamine vajalikes toimingutes klorofülli a ja fütoplanktoni kogubiomassi klassipiiride väljatöötamisel, mida saab kasutada Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi rannikuvee seisundi hindamisel 6. KKM-i esindaja nõustamine fütoplanktoni liigilisel koostisel põhineva indikaatori kasutusele võtmisel, fütoplanktoni liigilise koostise indikaatori interkalibreeritud klassipiiride väljatöötamisel, mida saab kasutada Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi rannikuvee seisundi hindamisel Kvaliteedielement: Põhjataimestik 1. Andmestiku koostamine põhjataimestiku indikaatorite võrdlemiseks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel (andmed ajavahemikust ) 2. Põhjataimestiku eksperdi osalemine kogutud andmete töötlemisel saadud statistika koolitusel novembril 2013 Tallinnas 3. KKM-i esindaja nõustamine põhjataimestiku indikaatorite hindamisel, põhjataimestiku indikaatorite interkalibreeritud klassipiiride väljatöötamisel, mida saab kasutada Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi rannikuvee seisundi hindamisel. 4

5 1.3. Kvaliteedielement: Põhjaloomastik 1. Andmestiku koostamine põhjaloomastiku indikaatorite võrdlemiseks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel (andmed ajavahemikust ) 2. Põhjaloomastiku eksperdi osalemine kogutud andmete töötlemisel saadud statistika koolitusel novembril 2013 Tallinnas 3. KKM-i esindaja nõustamine põhjaloomastiku indikaatorite hindamisel, põhjaloomastiku indikaatorite interkalibreeritud klassipiiride väljatöötamisel, mida saab kasutada Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi rannikuvee seisundi hindamisel 2. Tulemused 3.1. Kvaliteedielement: Fütoplankton Tehtud tööd: Esitatud on andmestikud fütoplanktoni indikaatorite võrdlemiseks Eesti Vabariigi ja Läti ning Eesti ja Soome Vabariigi vahel. Osa on võetud Baltic GIG töörühma koosolekul Tallinnas 4-5 november Toimunud on arutelud andmete kogumisest, interkalibratsiooni võimalusest ja meetoditest Läti, Soome ja keskkonnaministeeriumi esindajatega, samuti EL rannikuvete interkalibreerimise töörühma juhiga. Interkalibratsiooni hetkeseis: Fütoplanktoni andmestikud koondavad nii merevee klorofülli a, fütoplanktoni üldbiomassi (bioruumala) ja üksikute rühmade biomasside väärtusi kui ka keskkonnaandmeid veetemperatuuri, soolsuse ja toitainete (üldlämmastik ja-fosfor) keskmistatud väärtusi pindmise veekihis (0 10 m). Soome lahe andmestik toetub Eesti rannikuvete viiest ja Soome vastava tüüpala seitsmest seirejaamast kogutud andmetele. Eesti poole andmed aastatest ja on regulaarsed kuus kuni seitse vaatlust jaama ja aasta kohta ajavahemikus juunist septembrini. Ka Soome poolsetes jaamades on enamik andmed kogutud alates aastast, ent mõõtmiste ja proovivõtu sagedus varieerub suuresti vaid ühes jaamas (UUS-23) on see 3 8 korda aastas perioodil juulist septembrini. Lisatud on ka Rootsi andmed ühest jaamast ajavahemiku kohta. Soome ja Rootsi andmed on võetud interkalibreerimise teises faasis koostatud Läänemere GIG ühtsest fütoplanktoni andmebaasist, mistõttu aegread lõpevad aastaga Liivi lahe andmestikus on Eesti rannikuvetest esindatud kolm seirejaama, millest kahes on vaatlused regulaarsed (kuus kuni seitse vaatlust jaama ja aasta kohta ajavahemikus juunist septembrini) alates aastast Läti pool on esitanud andmed neljast seirejaamast ning need hõlmavad ajavahemikke ja Mõõtmiste sagedus ei ületa Läti rannikuvetes kolme korda aasta jooksul perioodil juunist septembrini, seega on kogutud andmed pigem ebaregulaarsed. Võrreldes Läänemere GIG ühtse andmebaasiga on vahepeal lisatud autotroofse ripslooma Mesodinium rubrum biomassid Liivi lahe rannikuvete Läti Vabariigi poolsetest 5

6 jaamadest. Nii Eestil, Soomel kui Rootsil on välja töötatud fütoplanktoni üldbiomassil põhinevad rannikuveekogumite keskkonnaseisundi hindamiskriteeriumid võrdlusarvude ja klassipiiride näol. Rootsi poolel võib edasisel interkalibreerimisel saada takistuseks vähene andmehulk. Läti Vabariigil on fütoplanktoni indikaatoritel põhinev rannikuvete kvaliteedi hindamissüsteem lõpuni välja arendamata, puuduvad nii klorofülli a kui üldbiomassi alumised klassipiirid (kesine-halb ja halb-väga halb). Fütoplanktoni liigilisel koosseisul baseeruvate indikaatorite potentsiaalse kasutuselevõtu osas saab anda vastuse pärast täiendavaid analüüse, mis näitavad ära üksikute rühmade biomasside ja survetegurite vahelised seosed. Esialgne analüüs Eesti andmetega nii Soome kui Liivi lahe kohta on tehtud aastal planeeritud tegevused: Andmestikku täiendatakse viimaste aastate ( ) andmetega Läti pool peab välja töötama alumised klassipiirid merevee klorofülli a ja fütoplanktoni biomassi kasutamiseks keskkonnaseisundi indikaatorina, sellest sõltub, millist valikukriteeriumit edaspidisel interkalibreerimisel kasutatakse. Statistilise analüüsi tulemuste interpreteerimise põhjal otsustatakse, kas liigilisel koosseisul põhinevaid indikaatoreid on võimalik edasises interkalibreerimisprotsessis kasutada Kvaliteedielement: Põhjataimestik Tehtud tööd: Esitatud andmestik põhjataimestiku indikaatorite võrdlemiseks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel. Osalemine Baltic GIG töörühma koosolekul Tallinnas 4-5 november Arutelu andmete kogumisest, interkalibratsiooni võimalusest ja meetoditest Läti ja KKM esindajatega. Interkalibratsiooni hetkeseis: Läti osapool soovib üle võtta Eestis kasutatavat hindamismeetodit. Läti osapool peab 2013 aasta jooksul veel täpsustama klassipiire. Kogutud andmete hulk interkalibratsiooni läbiviimiseks väike Kvaliteedielement: Põhjaloomastik Tehtud tööd: Komplekteeriti kaks andmestikku. Esimene andmestik põhjaloomastiku indikaatorite võrdlemiseks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel sisaldab Eesti Vabariigi Liivi 6

7 lahe rannikuvee sügavusega alates 10 m alade bioloogilisi ja keskkonnaandmeid aastatest ning survetegurite Baltic Sea Pressure Index (BSPI) ja Baltic Sea Impact Index (BSII) väärtusi. Teine andmestik koostati arvestades Läti Vabariigi rannikuvee spetsiifikat ja sisaldab alla 10 m sügavuste Eesti Vabariigi Liivi lahe merealade bioloogilisi ja keskkonnaandmeid aastatest ning survetegurite Baltic Sea Pressure Index (BSPI) ja Baltic Sea Impact Index (BSII) väärtusi. Osalemine Baltic GIG interkalibreerimise töörühma koosolekul Tallinnas november Arutelu andmete kogumisest, interkalibratsiooni võimalusest ja meetoditest Läti ja KKM-i esindajatega. Interkalibratsiooni hetkeseis: Läti osapoole vastavalt veepoliitika raamdirektiivile hinnatava keskkonnaseisundiga rannikumerealad on madalamad kui 10 meetrit. Nii madala veega aladel võivad ilmastikust tingitud füüsikalised häiringud (näiteks setete liikumine tuulte või hoovuste mõjul) avaldada elustikule piisavalt tugevat mõju, et varjutada seosed elustiku ja antropogeensete survetegurite vahel. Läti osapoolel on olemas interkalibreerimiseks kasutatavaid andmeid sügavamatelt merealadelt, kuid need alad asuvad väljaspool Läti territoriaalmere lähtejoont ja seetõttu nendel aladel veepoliitika raamdirektiiviga sätestatult keskkonnaseisundit ei hinnata. Läti osapool kavatseb aasta jooksul täiendada oma andmestikku surveteguritega BSPI ja BSII Interkalibreerimise töörühmas 4-5. novembril 2013 Tallinnas kokkulepitud tegevused Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi jagatud rannikuveetüüp BC9 Probleem: Fütoplankton kui kvaliteedielement ei ole piisavalt indikaatoritega kaetud Vee raamdirektiivi 2000/607EÜ V lisa kohaselt peab rannikuvee seisundi hindamiseks kasutama fütoplanktoni indikaatoreid, mis baseeruvad liigilisel koosseisul, arvukusel ja biomassil. EE, FI, SE ühise rannikuveetüübi BC9 kohta on interkalibreeritud ainult merevee klorofülli a sisaldus, mis on indikatiivne fütoplanktoni biomassi suhtes. BC9 ranikuvee klorofülli a on loetletud interkalibreerimisotsuse 2013/480/EÜ lisas II ja aastaks 2016 tuleb jõuda olukorrani, kus BC9 rannikuvee fütoplanktoni koondhinnang on jõudnud interkalibreerimisotsuse lisasse I. Selleks, et hindamismeetod vastaks veepoliitika raamdirektiivi V lisa nõuetele, on vaja rannikuvee fütoplanktoni hindamismeetodisse integreerida fütoplanktoni liigilist 7

8 koosseisu ja arvukust peegeldavad näitajad või põhjendada korrektselt, miks neid näitajaid kasutada ei saa. Tööle lisatud andmestiku analüüsi tulemuste põhjal peaks olema võimalik otsustada, kas a) fütoplanktoni koondhinnangu andmise metoodikaid EE, FI ja SE vahel saab interkalibreerida või b) tuleb jääda ainult klorofülli a (biomassi) juurde ning loobuda fütoplanktoni liigilist koosseisu peegeldavate näitajate kasutamisest BC9 rannikuvee hindamisel, seda korrektselt põhjendades. Planeeritud tegevused aastal 2014 valmistatakse ette tehniline aruanne, mis esitatakse heakskiitmiseks interkalibreerimise ülevaaterühmale (Intercalibration review panel) hiljemalt maikuus 2014 ja heakskiitmiseks ECOSTAT-ile septembrikuus Eesti Vabariigi ja Läti vabariigi jagatud rannikuveetüüp BC Probleem: Fütoplanktoni indikaatorid ei ole rannikuveetüübis BC4 interkalibreeritud Vee raamdirektiivi 2000/607EÜ V lisa kohaselt peab rannikuvee seisundi hindamiseks koostama fütoplanktoni jaoks indikaatorid, mis kirjeldavad fütoplanktoni liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Aastaks 2016 tuleb jõuda olukorrani, kus BC4 rannikuvee fütoplanktoni koondhinnangu klassipiirid on lisatud interkalibreerimisotsuse lisasse I. Esialgseid andmeid analüüsides jõuti järgmistele järeldustele: 1) Eesti ja Läti rannikuvee fütoplanktoni hindamismetoodikaid saab võrrelda, interkalibreerimine on võimalik. 2) Eesti ja Läti rannikuvee hindamissüsteemide võrdlemisel saab kasutada OPTION 1 või alternatiivset OPTION 3, viimast juhul, kui Eesti ja Läti hindamissüsteemid klassipiiride osas pole võrreldavad. 3) Seoste leidmiseks surveteguritega ei pruugi piisata ainult interkalibreeritavate tüüpalade andmestikust ning seda tuleks täiendada andmetega seirepunktidest, mis laiendavad tüübi piires olevat eutrofeerumise gradienti. 4) Interkalibreerimist võib raskendada andmete vähesus (LV on rannikuvesi väga kitsas ala, mõnedel aastatel on fütoplanktoni proove võetud ainult kord aastas), kuid see probleem on ületatav. Planeeritud tegevused aastal 2014 valmistatakse ette tehniline aruanne, mis esitatakse heakskiitmiseks interkalibreerimise ülevaaterühmale (Intercalibration review pannel) hiljemalt maikuus 2014 ja heakskiitmiseks ECOSTAT ile septembrikuus

9 Probleem: Suurselgrootute põhjaloomade indikaatorid ei ole rannikuveetüübis BC4 interkalibreeritud Koostatud andmestikud (lisatud tööle) sisaldavad järgmist infot: 1) Suurselgrootute seirepunktid ja seiremetoodika Liivi lahes; 2) Suurselgrootute ja keskkonnategurite andmed Liivi lahest aastatest (lisatud tööle) 3) Survetegurite BSPI ja BSII andmed suurselgrootute indikaatorite juurde. Esialgseid andmeid analüüsides jõuti järgmistele järeldustele: 1) Eesti ja Läti rannikuvee suurselgrootute põhjaloomade indikaatoreid tõenäoliselt interkalibreerida ei saa. Geograafilisest olukorrast tingitult on LV rannikuvesi küllalt madal ja LV rannikuvees ei ole selliseid elupaiku, mis sobiksid elustiku ja inimtekkeliste survetegurite vaheliste seoste hindamiseks, vastavad elupaigad on rannikuveest tehniliselt väljaspool. 2) Tehniline aruanne peaks keskenduma põhjendustele, miks ei ole võimalik BC4 rannikuvees suurselgrootute põhjaloomade indekseid interkalibreerida aastal planeeritud tegevused: Läti ja Eesti osapooled kontrollivad põhjaloomastiku indikaatorite seost surveteguritega eraldi alla 10 m ja üle 10 m sügavustes jaamades. Analüüsi tulemustest lähtuvalt selgitatakse olukorda Euroopa Liidu koordinaatoritele. Kui analüüsi tulemused näitavad, et põhjaloomastiku indikaatorite ja surveteguri vahel alla 10 m sügavustes rannikuvetes seos puudub, valmistatakse ette tehniline aruanne, mis selgitab põhjuseid, miks suurselgrootute põhjaloomade hindamissüsteeme ei ole võimalik interkalibreerida, ja mis esitatakse heakskiitmiseks interkalibreerimise ülevaaterühmale (Intercalibration review panel) hiljemalt maikuus 2014 ja heakskiitmiseks ECOSTAT ile septembrikuus Kui analüüsi tulemusel siiski leitakse seos põhjaloomastiku indikaatorite ja surveteguri vahel alla 10 m sügavustes rannikuvetes, esitatakse olukorrast ülevaade interkalibreerimise ülevaaterühmale (Intercalibration review panel) hiljemalt maikuus Põhjaloomastiku kvaliteedielemendi klassipiirid interkalibreeritakse või dokumenteeritakse, miks ei ole võimalik interkalibratsiooni läbi viia Probleem: Põhjataimestiku ja suurvetikate indikaatorid ei ole rannikuveetüübis BC4 interkalibreeritud Koostati andmestik (lisatud tööle), mis sisaldab järgmist infot: 1) Põhjataimestiku seirepunktid ja seiremetoodika Liivi lahes; 2) Põhjataimestiku andmed Liivi lahest aastatest ) Idee, milliste andmete abil saaks näidata põhjataimestiku indikaatorite seost inimtekkelise survega. 4) Põhjataimestiku indikaatorite seos inimtekkelise survega. Esialgseid andmeid analüüsides jõuti järgmistele järeldustele: 9

10 1) Eesti ja Läti põhjataimestiku indikaatori seos survega Liiva lahe tüüpalal ei ole veel näidatud. Kogutakse teistest projektidest (Eesti) ning asutustest (Läti) täiendavaid põhjataimestiku ja survetegurite andmeid. 2) Andmete kogumise metoodika võimaldab koostada ühise andmebaasi, Eesti ja Läti põhjataimestiku indikaatorid on sedavõrd sarnased, et interkalibreerimine on võimalik. Planeeritud tegevused aastal 2014 Valmistatakse ette tehniline aruanne, mis selgitab, millised on põhjataimestiku näitajate interkalibreeritud klassipiirid, ja mis esitatakse heakskiitmiseks interkalibreerimise ülevaaterühmale (Intercalibration Review Pannel) hiljemalt maikuus 2014 ja heakskiitmiseks ECOSTAT ile septembrikuus Kokkuvõte Käesoleva projekti eesmärgiks oli alustada ettevalmistusi fütoplanktoni kvaliteedielemendi klassipiiride interkalibreerimiseks Läti ja Soome meetoditega ning põhjataimestiku ja põhjaloomastiku kvaliteedielemendi klassipiiride interkalibreerimiseks Läti meetoditega aastal koondati andmestikud kõikide kvaliteedielementide kohta interkalibreeritavates piirkondades. Kõikide kvaliteedielementide eksperdid osalesid Baltic GIG töörühma koosolekul, kus lepiti kokku edasised tööplaanid liikmesriikide ekspertide vahel. 5. Introduction and Summary in English 5.1. Introduction According to the European Water Framework Directive (WFD), all member states need to develop a methodology for the assessment of the status of surface water quality. The comparability of assessment results among different member states will be secured by the intercalibration of class borders achieved by different methodologies. Geographical Intercalibration Groups (GIG) have been established all over the Europe to complete the intercalibration task. In the Baltic GIG working group, experts from the countries around the Baltic Sea (DK, EE, FI, LI, LV, PL, SE) are involved. The work will be performed in three parallel groups (benthic macrophytes, macrozoobenthos and phytoplankton), therefore, experts of all of these three quality elements have to be involved. Intercalibration activities follow the guidance document Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC) Guidance document n.o 14 Guidance on the intercalibration process ( 10

11 ocuments/intercalibration_1/_en_1.0_&a=dhttp://circa.europa.eu/members/irc/env/wfd/l ibrary? During the intercalibration work in , the following quality assessment criteria for coastal water were harmonised between EE, FI and SE: benthic macrophytes, macrozoobenthos and partially phytoplankton. The question remained, whether it is possible to use the relative contribution of different organism groups in phytoplankton community as an indicator of ecological status. LV did not provide sufficient data to perform all required activities, and between EE and LV, no intercalibration tasks were completed. In , the following tasks are necessary to perform for coastal waters: 1) Experts from EE and FI have to analyse together, if the relative contribution of different organism groups in phytoplankton community could be used as an indicator of ecological status. 2) Experts from EE and LV have to analyse and decide, which biological indicators could be used to assess the ecological quality status of the coastal waters of the Gulf of Riga. 3) Experts from EE and LV are to decide, which are the reference conditions and boundaries of ecological quality classes for phytoplankton, benthic macrophytes and macrofauna. In 2014, the final results of intercalibration will be judged by the European Commission, and following the decision of the Commission, the necessity to change the Act No 44 ( ) from the Estonian Ministry of Environment, to add new quality indicators to the coastal sea monitoring programme, or to improve the sampling and analysing methods of the present indicators, will be clarified. Contributing experts: Georg Martin, PhD, leader of the project Andres Jaanus, PhD, intercalibration and reports of phytoplankton Kaire Torn, PhD, intercalibration and reports of benthic macrophytes Velda Lauringson, PhD, intercalibration and reports of benthic macrofauna 5.2. Summary The aim of the present project is to start activities in order to intercalibrate the boundaries of the quality classes of phytoplankton with the national classification systems of LV and FI and the boundaries of the quality classes of phytoplankton, benthic macrophytes and macrozoobenthos with the national classification system of LV. In 2013, EE national datasets for all the quality elements to be intercalibrated in the regions within common coastal water intercalibration types were prepared. The experts of all biological quality elements attended the 16th Baltic Sea GIG meeting in Tallinn on November 4 5, 2013, where collaboration goals and working agenda were set with the experts from partner member states. 11

12 Lisad Lisa 1. Fütoplanktoni andmestik interkalibreerimise ühise tüüpala BC 9 kohta Lisa 2. Fütoplanktoni, põhjataimestiku ja põhjaloomastiku andmestik interkalibreerimise ühise tüüpala BC 4 kohta 12

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Microsoft Word - Operatiivseire 2011.doc

Microsoft Word - Operatiivseire 2011.doc TÜ Eesti Mereinstituut RANNIKUMERE OPERATIIVSEIRE 2011 ARUANNE Leping: 4-1.1/123 Lepingu lõpptähtaeg: 1.02.2012 Tellija: EV Keskkonnaministeerium G. Martin Lepingu vastutav täitja TALLINN 2012 SISUKORD

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: veebruar 2019 Jõustunud Eesti standardina: september 2008 VEE KVALITEET Juhend kõva põhja koosluste merebioloogilisteks uuringuteks Water quality Guidance on marine

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee

EESTI STANDARD EVS-ISO 24510:2008 This document is a preview generated by EVS JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee EESTI STANDARD JOOGIVEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED Juhised joogivee- ja kanalisatsiooniteenuste hindamiseks ning parandamiseks kasutajale Activities relating to drinking water and wastewater

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

PR_COD_3app

PR_COD_3app EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 LÕPLIK A6-0415/2005 19.12.2005 ***III RAPORT Lepituskomitees heakskiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ühistekst, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017

Rohkem

I etapp

I etapp Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare

Rohkem

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j

ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Ülevaade Mehhaanika ja elektroonika tooted, elektromehaanilised koosted 30 aastat kogemust Müügikäive 2018 MEUR 15,4 2 tootmisüksust Euroopas HYRLES OY Soome tehas Asutatud 1989 Tootmine 8500 m2 Personal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Microsoft Word - Vesikonna tunnuste analüüs docx

Microsoft Word - Vesikonna tunnuste analüüs docx AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@maves.ee aprill 2019 Töö nimetus: Töö number: 18115 Tellija: Keskkonnaministeerium Vastutav täitja: Koostamisel osales: Kadri Normak Kadri Normak

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO :2013 This document is a preview generated by EVS VEE KVALITEET Proovivõtt Osa 9: Juhised mereveest proovide võtmiseks Wa

EESTI STANDARD EVS-ISO :2013 This document is a preview generated by EVS VEE KVALITEET Proovivõtt Osa 9: Juhised mereveest proovide võtmiseks Wa EESTI STANDARD VEE KVALITEET Proovivõtt Osa 9: Juhised mereveest proovide võtmiseks Water quality Sampling Part 9: Guidance on sampling from marine waters (ISO 5667-9:1992) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Füüsika instituut Laura Lõugas Muutused merepõhja taimestiku katvuses Landsati piltide põhjal Bakalaure

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Füüsika instituut Laura Lõugas Muutused merepõhja taimestiku katvuses Landsati piltide põhjal Bakalaure TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Füüsika instituut Laura Lõugas Muutused merepõhja taimestiku katvuses Landsati piltide põhjal Bakalaureusetöö (12 EAP) Juhendaja: Ph.D Tiit Kutser Tartu Ülikooli

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

BIM360 ja RealityCapture

BIM360 ja RealityCapture DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27000:2015 This document is a preview generated by EVS INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade j EESTI STANDARD INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Ülevaade ja sõnavara Information technology Security techniques Information security management systems Overview and vocabulary

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0

Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.0 Rahvusvaheline motokross Baltimere Karikas 2015 Soome Eesti Läti Leedu Kooskõlastanud: EMF-i alajuht; Kinnitanud: EMF peasekretär 1. Aeg ja koht: 18.04.2015, Eesti, Holstre-Nõmme motokeskus. (58 o 18 56.36

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.04.2009 Avaldamismärge: RT II 2009, 11, 28 Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Venemaa

Rohkem