PÕHJA-SAKALA VALLA HARIDUSE ARENGUKAVA
|
|
- Tiina Taal
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 PÕHJA-SAKALA VALLA HARIDUSE ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS 1. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada toimimine ja pakkuda elanikele kvaliteetset haridusteenust. 2. Arengukavas käsitletakse alusharidust, põhiharidust, üldkeskharidust, kutseharidust, huviharidust ja täiskasvanuharidust. Põhitähelepanu on suunatud le, mille pidajaks on Põhja-Sakala vald (edaspidi vald). Haridusvaldkonna arendamine toimub vastavalt valla hariduse arengukavale. 3. Arengukava lähtub riiklikest ülesannetest, sh Eesti Vabariigi haridusseaduse 2 lg 3 kohaselt on hariduse liigist ja tasemest olenemata hariduse eesmärk: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 4. Hariduse sisu, korralduse ja kvaliteedi hindamisel lähtutakse nüüdisaegsest õpikäsitusest. St et õppimine on õppijakeskne ja koostöine, suunatud iga õppija võimestamisele ja toetamisele, tema eneseteostusele ja toimetulekule eri rollides. Olulised märksõnad on õppimise tähenduslikkus, õppija ja õpetaja autonoomia, tihe koostöö ning teadlik ja süsteemne tagasisidestamine kõigi õppeprotsessi osaliste vahel. Senisest enam on väärtustatud koolirõõm õppijate ja õpetajate subjektiivne heaolu õppeprotsessis. 5. Arengukava koostamisel on lähtutud valla kehtivast arengukavast. Läbi on viidud arutelud 8 paikkonnas, haridusjuhtide, volikogu komisjonide jt osapooltega. II. HETKEOLUKORD 6. Põhja-Sakala vallas elab rahvastikuregistri andmetel 7956 elanikku, sh kuni 18- aastaseid 1488 (18,7%) ja kooliealisi lapsi 872 (10,9%). 7. Valla territooriumil tegutseb andmetel kokku 11 alus- ja üldharidusasutust. Vallas on viis lasteaeda (Kõidama Lasteaed Traksik, Olustvere Lasteaed Piilu, Suure-Jaani Lasteaed Sipsik, Vastemõisa Lasteaed Päevalill, Võhma Lasteaed Mänguveski), kolm lasteaed-põhikooli (Kirivere Kool, Suure-Jaani Kool ja Kõpu Põhikool), kolm põhikooli (Olustvere Põhikool, Võhma Kool ja Lahmuse Kool) ning üks gümnaasium (Suure-Jaani Gümnaasium). Huviharidust pakuvad Võhma Muusikakool ja Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool liideti lihtsustatud ja toimetuleku õppekava alusel tegutsev Lahmuse kool valla haridusvõrku (eelnevalt tegutsenud riigikoolina). 8. Lisaks tegutseb vallas Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, kus pakutakse põhikooli- ja gümnaasiumijärgset kutseõpet ning täiend- ja ümberõpet täiskasvanutele. 9. EHIS-e andmetel käis 2020/2021. õppeaastal valla lapsi teiste omavalitsuste lasteaedades 27, põhikoolis õppis 90 ning gümnaasiumis 133 õpilast; kokku 250 last. Neist Viljandi linna koolides 70 last, era- ja riigikoolides õppis 99 last /2021. õppeaastal käis teiste omavalitsuste lapsi Põhja-Sakala s 153: lasteaedades 26, põhikoolis 94 ja gümnaasiumis 33. Suurim arv õppureid tuleb naaberomavalitsustest Põltsamaalt, Türilt ning Viljandi vallast ja linnast. 1
2 Alusharidus /2021. õppeaastal õppis valla lasteaedades kokku 347 last. Ühinenud vallas moodustati uusi rühmi ja suurendati rühmade täituvuse piirmäära, kuna lasteaialaste arv tõusis aastal on lasteaiakoha saamiseks järjekord neljas lasteaias. Olukorra leevendamiseks on vajalik teha muudatusi asutuste siseselt ruumide planeeringus või leida lahendusi juurdeehituste näol. Vastemõisa lasteaias on järjekorras sõimeealised lapsed, aga sõimerühma pole olnud võimalik komplekteerida ruumilahenduse tõttu. 13. Lasteaia õpetajate vanuseline koosseis on asutuseti erinev ja 5 10 aasta pärast tekib tõsisem vajadus uute õpetajate järele. Valla lasteaia õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele 86% ning ei vasta 14%, hetkel õpib 21% lasteaia õpetajatest. 14. Valla lasteaedades on kokku 2,48 logopeedi ametikohta. Esmane logopeedi teenus on tagatud kuues lasteaias, kuid kahes lasteaias puudub see täielikult. 2019/2020. õppeaastal on valla lasteaedades 86 logopeedilist ning 6 eripedagoogilist tuge vajavat last, 9 lapsel on individuaalne arenduskava. Üldharidus 15. Elukohajärgselt I klassi astujate arv 2020/2021. õppeaastal oli 80. Paikkondade lõikes on suurim laste arv Suure-Jaanis. Laste liikumine lasteaiast kooli on piirkonniti aastate kaupa väljakujunenud mustriga. Lasteaiad ja koolid, mis on Suure-Jaani linna ümbrusest kaugemal, saavad lasteaia lõpetajad enda kooli õpilaste nimekirja (Kirivere, Kõpu, Võhma). Olustvere lasteaia lõpetajatest liiguvad lapsed nii Olustvere kui ka Suure-Jaani kooli. Kõidama lasteaia tõmbekeskuseks on Suure-Jaani. Suure-Jaani kooli tegutsemiskohtade Sürgavere ja Tääksi lasteaedade puhul on eelistatud oma majas asuv kooli tegutsemiskoht, aga samas mõjutavad liikumist nii Suure-Jaani linn kui ka Viljandi linn. Vastemõisa piirkonna laste koolivalikuteks pärast lasteaia lõpetamist on lisaks oma majas asuvale Suure-Jaani Kooli tegutsemiskohale nii Suure-Jaani Kooli Suure-Jaani tegutsemiskoht kui ka Viljandi linnas asuvad d. 16. Haridussilm.ee a andmetel põhikooli lõpetanutest jätkab 56% üldhariduses, 43% kutsehariduses ja 2% ei jätka haridusteed. Sh üldhariduses jätkanutest teeb seda 56% Viljandimaal, 30% teistes maakondades ja ainult 13% koduvallas. 17. Valla kooliõpetajate üldarvust üle 50% on vanemad kui 50 eluaastat, ligikaudu 45% on aastased ja ligikaudu 5% on kuni 30-aastased. Lähemad 5 10 aastat toovad õpetajate vanuselist koosseisu arvestades tõsise vajaduse uute õpetajate leidmiseks. Kvalifikatsiooninõuetele vastab 82% õpetajatest, 18% ei vasta nõuetele, 7% õpetajatest õpib. 18. Tugispetsialistide puudus valla s ei võimalda tagada kõigile abivajajatele vastavaid teenuseid. Haridusasutuste võimalused on erinevad Suure-Jaani Koolis on tagatud abivajajate toetamine vastavate teenustega, kuid teistes koolides on tugiteenused puudu või on tagatud osaliselt. Puudus on logopeedidest ja eripedagoogidest. Vallas on hariduslik erivajadus või tugiteenuse vajadus kokku 149 õppuril, sh üldise toe vajadusega 76 õppurit, tõhustatud toe vajadusega 48 õppurit ja eritoe vajadusega 25 õppurit. Vallas tegutseb Lahmuse Kool, mis on pikaaegse kogemusega kool erivajadustega lastele. Kool töötab lihtsustatud- ja toimetuleku õppekava alusel ning on osalisel riiklikul ülalpidamisel kuni aastani Asjatundlik personal ja tänapäevaseks kohandatud vana Lahmuse mõisakompleks on soodsaks koduseks kohaks paljude tavakoolis kujunenud probleemidega hakkama saamiseks. Lisaks pakutakse ka rehabilitatsiooniteenust nii oma kooli õpilastele, kui ka väljaspool kooli. 2
3 Huviharidus 19. Vallas pakub huviharidust 2 huvikooli: Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool ja Võhma Muusikakool. Valla noortele on loodud mitmekülgsed võimalused tegeleda sobiva huvitava tegevusega. Huvikool ja muusikakool pakuvad tegevust kõikidele vanuseastemetele, sh täiskasvanutele. Valida on üle 40 huviringi. Populaarsemateks valikuteks on muusika, sport, tehnika ja kunst. Huviharidusvaldkond vajab hetkel senisest tõhusamat koordineerimist, vajalik on valdkonna arengukava koostamine. Täiskasvanuharidus 20. Haridussilma andmetel pakuvad vallas täiendkoolitusi peamiselt Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Sea Kayaking Estonia ja Tipu Looduskool. 21. Vallas puudub hetkel terviklik lähenemine ja plaan täiskasvanuhariduse arengu osas. Hariduskulud 22. Hariduskulude osakaal valla põhitegevuse kuludest a 56,7%, millest omavalitsuse osakaal hariduse rahastamisel oli 64,9% ning riigil 35,1% a eelarves hariduse osakaal 58,9%, sh omavalitsuse osakaal 59,7% ja riigil 40,3%. 23. Vallale esitatakse teiste omavalitsuste ja erakoolide poolt arveid õppekulude tasumiseks ligi euro ulatuses aastas: kooliõpilaste eest ja lasteaialaste eest eurot. Vald esitab teistele omavalitsustele arveid õppekulude katmiseks aastas ligi eurot. 24. Kooli õppetöö korraldamisel on oluline riigi poolt õpilaste arvu alusel eraldatav haridustoetus, mis määrab koolipoolsete võimaluste mahu õppetöö läbiviimiseks. III. VÄLJAKUTSED 25. Vajadustest lähtuv haridusvõrk. 26. Vajalikul arvul kodulähedasi lasteaia- ja hoiukohti valla lastele. 27. Kõigis koolides ajakohane ja jätkusuutlik võrreldava kvaliteedi ja kättesaadavusega haridusteenus. 28. Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendumine ning kaasaegne lapse arengut toetav õpikeskkond kõigis s. 29. Ajakohase ja konkurentsivõimelise gümnaasiumi jätkusuutlikkus. 30. Hariduslike erivajadustega laste arvu kasv ja neile vajalikud tugiteenused. 31. Kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad kõigis s. 32. Huvitegevuse ja huvihariduse tõhusam korraldus ja kvaliteet ning kättesaadavus lastele. 33. Elukestva õppe võimalustest teadlikkus ja elanike suurem osalemine. IV. EELDUSED 34. Piisav laste arv lasteaedades ja põhikoolides (vt tegevuskava). 35. Piisav õpilaste arv gümnaasiumis (vt tegevuskava). 36. Toimiv ja tõhus haridusvõrk ning toetav hariduskorraldus. 37. Nüüdisaegse õpikäsituse süsteemne rakendamine. 38. Kvalifitseeritud personal motiveerivates töötingimustes. 3
4 39. Kaasaegsete võimaluste ja vahendite olemasolu. 40. Toimiv koostöö valla ja valla territooriumil asuva Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga. 41. Suurem teadlikkus elukestva õppe võimalustest. V. VISIOON 42. Vallas võimaldatakse igale õppijale tema arengut toetav kvaliteetne haridus, mis loob eeldused edukaks eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks. VI. HINDAMINE JA UUENDAMINE 43. Valdkondliku arengukava elluviimise, hindamise ja uuendamise eest vastutab vallavalitsus. 44. Vallavalitsus vaatab arengukava üle igal aastal ning täpsustab vajadusel järgneva(te) aasta(te) eesmärke ja tegevusi. Arengukava ülevaatamine ja muutmine toimub sarnaselt valla arengukavaga. 4
5 VII. EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA Tegevus Tähtaeg Selgitus Tulemus Mõõdik Vastutaja Eesmärk 1. Igale lapsele on tagatud võimalus võimetekohase alus- ja põhihariduse omandamiseks 1.1. Lasteaiakohtade tagamine (Suure-Jaani Lasteaed Sipsik, Vastemõisa Lasteaed Päevalill) 1.2. Valla tugispetsialistide ühtse mudeli välja töötamine Läbi on viidud valla lasteaedade ruumiprogrammi analüüs. Peredele on tagatud lasteaiakohad või lastehoiu võimalus, vajadusel on loodud uued lasteaiakohad. Personaliplaani koostamine, personali optimeerimine ning sisemiste ressursside leidmine tugipersonali palkamiseks Iga juht analüüsib oma asutuse personalivajadust ning esitab vallale ettepaneku personalivajaduse osas arvestades tugispetsialistide vajadust (abiõpetajad, eripedagoogid, tugispetsialist). Peale ruumiprogrammi analüüsi täpsustatakse vajadusel käesoleva arengukava tegevuskava. Suure-Jaani Lasteaial Sipsik on olemas täiendav rühmaruum. Tugispetsialistide palkamiseks vahendite leidmine, teenuste sisseostmise võimaluse leidmine. Laste arv lasteaeda soovijate järjekord Haridusasutustes on vajaduspõhine personaliplaan, töötavad motiveeritud tugispetsialistid 5
6 1.3. Regulaarse lasteaia juhtide koostöövormi (ümarlaua) sisse viimine, kaasates lastekaitsespetsialisti 1.4. Lasteaiakohtade tagamine individuaalset arenduskava ja sobitusvõi erirühma vajavatele lastele 1.5. Koolieelsete lasteasutuste õppekavade analüüs, vajaduspõhine personali ühtlustamine ja koolitus 1.6. Suure-Jaani Kooli tegevuskohtade arendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine Tekkinud on vajadus ühtse koostöövormi toimimiseks. Õpikeskkond on projekteeritud, remonditud ja sisustatud õppijate vajadusi silmas pidades. Selgitatakse välja personali koolitusvajadus. Tegevuskohtade ümberkorraldamine (alushariduse andmise koondamine ühe lasteaia alla ) arutatakse läbi huvigruppidega, arvestades piirkonna eripära, õppijate ja kogukonna vajadusi. Varajase märkamise põhimõtte rakendamine ja ennetustöö läbiviimine. Tuginedes projekti Hariduse tugiteenuse ja hariduslike erivajaduste õppe tagamise tõhusate korraldusmudelite analüüs ja disain tulemustele kaaluda Lahmuse Kooli juurde alushariduse andmise võimalust. Lasteaedade õppekavad ja personali koosseis on ühtlustatud, personal koolitatud. Personal on optimeeritud tagamaks õpetamise ja juhtimise kvaliteet Suure- Jaani Kooli tegevuskohtades. Õppekohad tegutsevad jätkusuutlikult, lastele on tagatud võimalikult kodulähedane õppimisvõimalus. 1x kuus toimub lasteaia juhtide, lastekaitsespetsialistide ja sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi osalusel ümarlaud Õppijate ja lastevanemate Õppekavad ja personali koosseisud on ühtlustatud, toimuvad ühised koolitused Kokku on lepitud kriteeriumid, mille alusel tegevuskohtades õppetöö toimub ja on jätkusuutlik. Haridusjuht, lasteaedade juhid, sotsiaalosakonna juhataja koolieelsete koos 6
7 1.7. Õppekvaliteedi tõstmiseks, teenuste optimeerimiseks ning ressursside jagamiseks juhtimisulatuse ja personali optimeerimine 1.8. Haridusasutuste aruandlussüsteemi loomine ja rakendamine, sh juhtide motivatsioonisüsteemi arendamine 1.9. Haridusasutuste juhtide koostöövormi loomine 1.10 Transporditeenuse tagamine Haridusasutuste optimaalseks juhtimiseks viiakse läbi personalivajaduse analüüs. Haridusasutustel puudub järelevalve ja süsteemne arengu planeerimine. Samuti puudub ühine koostöövorm. Valla piires on koostöö vähene. Parema koostöö tagamiseks, omavahelise suhtluse soodustamiseks ja piirkonna õppijate toetamiseks on vajalik teha pidevat koostööd. Lastele on tagatud transpordivõimalused kooliskäimiseks, Tulenevalt personalivajaduse analüüsist on korraldatud optimaalne ressursside kasutus arvestades valda kui tervikut. Kehtestatud on koolitöötajate koosseisu kinnitamise kord, valla üldhariduskoolide ja huvikooli pedagoogide ning koolijuhtide töötasustamise alused ja valla koolieelsete lasteasutuste pedagoogide töötasustamise alused. Juhtimiskvaliteedi tõus. Loodud on haridusjuhtide koostöövorm ja sujuv infovahetus. Turvaline transpordikorraldus, mis arvestab õppijate Juhtimiskvaliteedi tõus, optimeeritud halduspersonal Iga juht esitab 1x aastas aastaaruande juhtide ühisel aastakoosolekul. 1x kvartalis toimuv haridusjuhtide ümarlaud eesmärgiga arutada haridusküsimusi ja koostööprojekte. Õppijate ja lastevanemate Haridusjuht Haridusjuht 7
8 Eesmärk 2. Haridusteenuse kvaliteet 2.1. Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamine lasteaedades ja koolides 2.2. Haridusasutuste kvaliteedinäitajate väljatöötamine ja rakendamine 2.3. Rahulolu-uuringute regulaarne läbiviimine 2.4. Kaasava hariduse koolitusprogramm valla üleselt huvihariduses ja - tegevuses osalemiseks. Haridusasutused lähtuvad oma töös igapäevaselt nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest (sh koolikultuur, õppimine ja õpetamine, lõiming, hindamine). Haridusasutuste töötajad loovad arengut ja tervist toetava, turvalise ja koostööle orienteeritud õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri. Viiakse läbi -uuringud. Kaasava hariduse osas ühtse arusaama loomine. Hariduskorraldus toetab ühiskonna sidusust. paiknemise, vajaduste ja noorsootööga (sh huvitegevus ja -haridus). Õpikeskkonnad on kujundatud nüüdisaegset haridust ja õppijate vajadusi silmas pidades. Välja on töötatud ühtsed kvaliteedinäitajad, millest lähtutakse juhtimisel ja tegevuste elluviimisel. Uuringutulemused on aluseks tegevuse planeerimisel. Kulude optimeerimiseks ja omavahelise koostöö suurendamiseks luuakse ühine koolitusprogramm, kus on erinevad moodulid sihtgrupi põhiselt. Sihtgrupp: õpetajad, noorsootöötajad, Õppijate ja lapsevanemate Lapsevanemate, eksamitulemused, koolidesse sisse saamine jne Tegevused kajastuvad üldtööplaanis. Koolitusprogrammis osalejate arv ja ühistranspordikeskusega Haridusasutuste juhid kooli pidajaga Haridusasutuste juhid kooli pidaja esindajatega Haridusasutuste juhid, kooli pidaja esindajad, haridusjuht 8
9 2.5. Suure-Jaani Gümnaasiumi tegevuse analüüs 2.6. Suure-Jaani Gümnaasiumis õpilaste arvu suurendamine ja kooli maine kujundamine 2.7. Põhikoolide säilitamine. Koolide koostöö sisseviimine Suure- Jaani Gümnaasiumiga gümnaasiumiastme Suure-Jaani Gümnaasium tegutseb Suure-Jaani Kooliga ühes hoones, jagatakse ruume ja personali vastavalt vajadusele. Gümnaasiumi gümnaasiumiastme säilitamiseks on vajalik süsteemselt ja strateegiliselt tegeleda kooli maine kujundamisega. Teha koostööd piirkonna koolidega, ettevõtete ja MTÜ-dega. Kooli tutvustamine ja turundus. Uute suundade ja visiooni leidmine. Piirkonna kodulähedase põhikooliastme säilitamine õppijatele, gümnaasiumiastme õpilaste järelkasvu tagamine. Koolid lepivad kokku enne lapsevanemad, asutuste juhid jne). Analüüs on läbi viidud. Kokku on lepitud tingimustes ja tegevustes, mille alusel gümnaasiumis õppetöö toimub. Toimiv koostöö piirkonna koolidega, ettevõtete ja MTÜ-dega. Gümnaasiumil visioon ja suunad selle ellu viimiseks. Koostatud on ühine tegevuskava. Ühisprogrammid põhikooli III astmes toimivad. Gümnaasiumis toimub õpe kolmes klassikomplektis, kui õpilaste arv langeb alla 60 õpilase, siis koolipidaja hindab olukorda ja kaalub gümnaasiumi edasist pidamist. Gümnaasiumis jätkavad õppimist enamus piirkonna põhikooli lõpetajaid. Koolid on säilinud. Suurenenud on haridustaristu ühiskasutus ja ressursitõhusus. Suure-Jaani Gümnaasium, vallavalitsus ja vallavolikogu Koolijuht ja kooli pidaja Koolijuhid, kooli pidaja 9
10 järelkasvu tagamiseks Eesmärk 3. Kaasaegne ja õppija arengut toetav õpikeskkond 3.1. Õpikeskkonna ajakohastamise vajaduste kaardistamine lasteaedades ja koolides kaasates õpilaskonda igat õppeaastat ühisprogrammide sisu sh ühised õppekäigud, III põhikooli astme ühistunnid Suure-Jaani Gümnaasiumiga, Olustvere Teenindusja Maamajanduskooliga. Läbi on viidud õpikeskkondade ajakohastamiseks vajaduste kaardistamine, tulemus on aluseks edasiste tegevuste, sh investeeringute planeerimisel Võhma Kooli ehitamine Võhma kooli ehitus on toimunud plaanipäraselt, valmis on ajakohase õpikeskkonnaga kool Suure-Jaani Kooli maja kui õpikeskkonna lähteülesande koostamine Läbi on viidud analüüs, mille põhjal on koostatud lähteülesanne. Õpikeskkond on sisustatud õppijate vajadusi silmas pidades. Õpikeskkond on asjakohane ja kaasaegne, õppe planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse ka kooliväliseid õpikeskkondi. Nüüdisaegne ja turvaline õpikeskkond. Lähteülesande põhjal on planeeritud koolihoone renoveerimine või uue koolihoone ehitamine. Õppijate ja lapsevanemate Õppijate, lapsevanemate ja õpetajate. Ülalpidamiskulud on vähenenud. Tellitud on projekt praeguse hoone renoveerimiseks või uue hoone ehitamiseks. Haridusasutuste juhid kooli pidajaga juhiga haridus 10
11 3.4. Suure-Jaani Gümnaasiumi sportimisvõimaluste arendamine: staadioni rekonstrueerimine kaasaaegseks 3.5. Olustvere kooli hoonestuse õigusliku olukorra täpsustamine 3.6. Olustvere Põhikooli hoone rekonstrueerimine 3.7. Kõpu kooli (Suure-Kõpu mõisakompleksis) ruumide remont 3.8. Õpilaskodu-käsitöömaja (Suure-Kõpu mõisakompleksis) rekonstrueerimine Gümnaasiumi sportimisvõimalused vastavad kaasaegse õpikeskkonna tingimustele. Olustvere Põhikool tegutseb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli hoones, mis kuulub riigile. Hoone renoveerimiseks on vallavalitsusel vaja saada hoone valla omandisse või saada hoonestusõigus. Koolihoone on rekonstrueeritud nüüdisaegseks, vähenenud on haldamiskulud. Remonditud ruumid loovad ajakohased tingimused õppimiseks ja õpetamiseks. 24 voodikohaga õpilaskodu asub mõisatalli teisel korrusel, esimesel korrusel on ruumid käsitöö ja tööõpetuse Õppijatele on tagatud kaasaegsed sportimisvõimalused. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli hooneosa, kus asub Olustvere Põhikool, üle antud vallavalitsusele. Nüüdisaegne ja turvaline õpikeskkond. Nüüdisaegne ja turvaline õpikeskkond. Nüüdisaegne ja turvaline õpikeskkond, mitmekesistunud on huvitegevuse võimalused, majutuskohtade olemasolu annab laiemad võimalused Rahulolu-uuring Vallavalitsus on sõlminud hoonestusõiguse lepingu Õppijate, lapsevanemate ja õpetajate. Ülalpidamiskulude vähenemine. Õppijate, lapsevanemate ja õpetajate Õppijate, lapsevanemate, õpetajate ja kogukonna Spordi - ja noorsootööspetsialist Vallavalitsus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Haridus- ja Teadusministee riumiga juhiga juhiga juhiga 11
12 3.9. Lahmuse kooli peamaja loomine kaasaegseks õpikeskkonnaks hariduslike tuge vajavate laste õppeks Lahmuse kooli arendamine hariduslikke tuge vajavate laste õppeasutuseks piirkonnas (Põhja- Sakala, Põhja-Pärnumaa ja Viljandi vald või siis maakondlik tasand) Tugiteenuste vajaduse kaardistamine ja analüüs s ning huvitegevuse jaoks. Kool pakub õpiraskustega lastele mitmekesist ja arengut soodustavat õppimisvõimalust. Kooli peamaja on sobiv õppetöö läbiviimiseks. Koolis õpetatakse põhikooli riikliku õppekava ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, sh toimetuleku- ja hooldusõpe. Välja on töötatud kooli kontseptsioon, koostatud arengukava Vallavalitsus on saanud rahastuse projektile Hariduse tugiteenuse ja hariduslike erivajaduste õppe tagamise tõhusate kaugematest piirkondadest õpilastele. Õppetöövälisel ajal aitab majutuskohtade olemasolu paremini majandada spordihoonet ja mõisakompleksi. Nüüdisaegne ja turvaline õpikeskkond. Kool on kasutuses vastavalt ruumilistele võimalustele ja personali pädevusele. Läbi on viidud valla kõiki haridusasutusi hõlmav kaardistus ja analüüs, mis on aluseks tegevuskava koostamisel. Õppijate, lapsevanemate ja õpetajate Õppijate arv ja lapsevanemate Projekti käigus valminud analüüs on sisendiks Põhja- Sakala valla ja teiste valdade juhtidele ning volikogudele juhiga juhiga juhtide ja tugispetsialistidega 12
13 3.12. Tugispetsialistide värbamine ja nende jätkusuutlik tegevus s Õppijate aktiivsem kaasamine haridusvaldkonna ja koolielu arendamisse Õpilasesinduste toimevõime arendamine korraldusmudelite analüüs ja disain, mille eesmärk on välja töötada hariduse tugiteenuste korraldamise mudelid Põhja- Sakala vallas ja hariduslike erivajadustega lastele õppe tagamise kestlik mudel piirkonnas. Rakendatakse välja töötatud põhimõtteid ja tingimusi tugispetsialistide värbamiseks. Koolides tegutsevad õpilasesindused on kaasatud otsustusprotsessidesse ja koolielu arendamisse. Õpilasesindus on koolidemokraatias väga tähtis. Tugev õpilasesindus on koolijuhti toetav (tagasiside otsustele, õpilaste seisukohtade kaardistamine). Koolis on HEV koordinaator, korraldatud on tööjaotus, motiveeritus ja tasustamine. Valla koolide õpilasesinduste ja noorte volikogu vahel toimub infovahetus ja koostöö, korraldatakse ühistegevusi. Koolidemokraatia on valla koolides edukalt rakendatud. hariduse tugiteenuste korraldamise ja erivajadustega lastele haridusteenuse tagamise otsuste langetamisel. Tugiisikutega komplekteeritus vastavalt reaalsele vajadusele Käivitunud on noorte volikogu ja õpilasesinduste koostöö Igas valla koolis on regulaarselt kooskäiv õpilasesindus ja juhid Spordi- ja noorsootööspetsialist, huvijuhid Koolijuhid, huvijuhid, noortejuhid 13
14 3.15. Andekate õpilaste tõhusam toetamine Haridusasutused pakuvad tervislikku ja tasakaalustatud toitu lasteaia/koolipäeva vältel Liikumisõpetust võimaldavate harjutusväljakute haldamise korraldamine ja reaalse vajaduse väljaselgitamine Eesmärk 4. Pädevad ja motiveeritud õpetajad 4.1. Õpetajate vallasisese koolitamise põhimõtete ja tegevuskava väljatöötamine 4.2. Õpetajate arendusstipendiumi põhimõtete väljatöötamine Haridusasutuste koostööna on koostatud tegevuskava ja seda viiakse ellu. Valla s tagatakse, et pakutav menüü oleks tervislik ja tasakaalus. Terviseedendus, liikumisvõimaluste mitmekesisus Toimuvad regulaarsed õpetajatele suunatud ühised koolitused, seminarid jm. Haridustöötajad on teadlikud uute tehnoloogiate arengusuundadest, võimalustest, ohtudest ja metoodikatest ning rakendavad neid õppes eesmärgipäraselt. Välja on töötatud õpetajate arendusstipendiumi statuut ja toimub Individuaalse arengu toetamine. Õppijatele on tagatud tervislik toit. Tervist edendavad ja kogukonna vajadusi arvestavad sportimistingimused, mis võimaldavad ellu viia õppekava. Kohapeal toimuvad koolitusvajadusest lähtuvalt koolitused. Nutikas õppevara ja - metoodika aitavad õppida ja õpetada köitvalt ja tulemuslikult, anda ja saada vahetut sisulist tagasisidet Arendusstipendium pakub häid võimalusi professionaalseks arenguks ja eneseteostuseks. Õppijate ja lastevanemate Õppijate ja lapsevanemate Kasusaajate arv, õppekava täitmine Väljatöötatud tegevuskava Arendusstipendiumi saanud õpetajate arv Noorsootöö, sport ja huvitegevus Haridusasutuste juhid, hoolekogud 14
15 4.3. Õpetajate värbamise ja motiveerimise põhimõtete ning nende toetamise meetmete väljatöötamine 4.4. Haridusvaldkonna töötajate motivatsiooni hoidmine Eesmärk 5. Huvihariduse tõhusam korraldus ja kvaliteet 5.1. Huviringide ülevaate ja analüüsi koostamine. Huvitegevuse infopanga loomine 5.2. Vallaelanike teavitamine huvihariduse võimalustest stipendiumite jagamine. Tugeva identiteediga õpetajaskond seisab oma ameti maine ja kutseväärikuse eest. Kogu haridusvaldkonna (õpetajad, juhid, noored, noorsootöötajad, tugispetsialistid) tunnustusürituse korraldamine töötajate motivatsiooni hoidmiseks. Huvitegevusest puudub keskne infopank, mis kajastaks kogukonnale toimumisaegu ja tasusid. Huvihariduses osalemise võimalused on kajastatud erinevates infokanalites ja kord aastas korraldatakse huvihariduspäev nii Välja on töötatud vastav kava ja seda rakendatakse. Kord aastas toimub haridusvaldkonna tunnustusüritus. Huvitegevuse veebilehe (rakenduse) loomine, äpi PS Infokas arendamine, kuhu on võimalik korraldajatel infot jooksvalt lisada ja kogukonnal ning külalisel infot otsida. Kõik huvitatud on huvihariduse võimalustest teadlikud. Välja töötatud motivatsioonipakett Tunnustusürituse toimumine Toimiv huvitegevuse infopank, veebilehe ja äpi külastajate arv Rahuloluküsitluse tulemused, huvihariduspäevadel osalejate arv juhtide ja kultuurispetsialistiga Spordi- ja noorsootööspetsialist, huvijuhid ja Suure-Jaani Noortekeskuse juhataja Spordi- ja noorsootööspetsialist, huvijuhid ja Suure-Jaani Noortekeskuse juhataja 15
16 5.3. Teadushuvihariduses osalemise võimaluste suurendamine 5.4. Noorte volikogu kaasamine valla otsustusprotsessi läbi haridus- ja kultuurikomisjoni ning piirkondliku arengu komisjoni osalemise 5.5. Huvihariduse juhtimise ja korralduse analüüsimine 5.6. Huviharidustöötajate palgamudeli sidumine riikliku õpetajate palgamudeliga Suure-Jaanis kui Võhmas. Teadushuvihariduse omandamise võimalused kohapeal praktiliselt puuduvad. Noored ei ole kaasatud otsustusprotsessis algusest peale ning tunnevad, et nende arvamus ei ole nähtaval. Huvihariduse juhtimine ja korraldus vajavad analüüsi. Välja on vaja selgitada, millise struktuuri ja ruumide kasutamise plaaniga oleks mõistlik tegevusi läbi viia. Huviharidustöötajate palgatase on madal, puudub motivatsioonipakett. Loodud on võimalused teadushuvihariduse omandamiseks. Noorte arvamusega arvestamine otsustusprotsessi läbivalt. Läbi on viidud analüüs ja selle tulemusi rakendatakse valdkonna juhtimisel ja korraldamisel. Huviharidustöötajate töötasu on seotud õpetajate riikliku palgamudeliga. Teadushuvihariduses osalevate noorte arv Noortevolikogu esindajad on haridus- ja kultuurikomisjoni ning piirkondliku arengu komisjoni liikmed. Huvihariduse juhtimine toimib kaasaegsel tasemel, huvihariduse ruumid on remonditud ja õppetöö nendes on korraldatud, lähtudes huvihariduse reaalsetest vajadustest. Välja on töötatud motivatsioonipakett Spordi- ja noorsootööspetsialist, huvijuhid Spordi- ja noorsootööspetsialist, vallavolikogu Spordi- ja noorsootööspetsialist, huvijuhid Spordi- ja noorsootööspetsialist, huvijuhid 16
17 5.7. Huvitegevuse rahastusmudeli ja põhimõtete väljatöötamine ning rakendamine (sh ringijuhendajate tasustamise põhimõtete loomine) Huviringide juhendajate tasud on ühtlustamata, ringidel puuduvad õpiväljundid. Selged ja läbipaistvad põhimõtted huviringide rahastamiseks. Igal huviringil on õpiväljund. Väljatöötatud rahastusmudel Spordi- ja noorsootööspetsialist, haridusjuht, kultuurispetsialist 17
Projekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemLisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -
Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemNarva Soldino Gümnaasium
2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemLisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx
Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPäevakorrapunkt 1
MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU Sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni ühise koosoleku protokoll Märjamaa 25. juuni 2018 Algus kell 10.00 lõpp kell 12.41. Koosolekut juhatas: sotsiaalkomisjoni liige Ruth Lippus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc
Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemSuure-Jaani Kooli hoolekogu koosoleku protokoll nr 12 Tääksis 12. detsembril 2016 Koosoleku algus kl Koosoleku lõpp kl Koosoleku juhataja:
Suure-Jaani Kooli hoolekogu koosoleku protokoll nr 12 Tääksis 12. detsembril 2016 Koosoleku algus kl 17.30 Koosoleku lõpp kl 19.40 Koosoleku juhataja: Vahur Vingisaar Protokollija: Aino Viinapuu Osalesid
RohkemIda-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015
ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÄLISHINDAMISOSAKOND ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015. ÕPPEAASTAL TARTU 2015 Koostanud Erge Edesi,
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemTaotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl
Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
Rohkem