Konsulteerisin advokaadibürooga ja küsisin nende hinnangut kohustuslikule maski kandmisele.
|
|
- Aivar Urb
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Telegram podcast Maski kandmise kohustuse nõudmise seaduslikkus Kui märtsikuus eriolukord välja kuulutati, tehti seda väga tumedate prognooside põhjal ning neist lähtuvalt olid meetmed igati õigustatud. Nüüd, 7 kuud hiljem, kus me saame toetuda juba reaalsele statistikale on näha, et ka kõige tagasihoidlikumad stsenaariumid ei saanud teoks ning reaalsuses olid numbrid 10x väiksemad kui kardetud. Kui meil on olemas sellised andmed, siis miks ikkagi jätkatakse inimeste ja ühiskonna piiramist, käskimist ja keelamist? Milline vahend meie ühiskonnas või riigisüsteemis on selline, millega me saaksime sellises olukorras ennast ja oma õigusi kaitsta? Õigussüsteem on ilma emotsioonideta ja oma lähenemises must-valge. Niivõrd tundliku teema puhul, kus emotsioonid saavad sageli faktide üle võitu, on vaja leida kindel pinnas, mille pealt hakata probleemi lahendama, et selgitada välja, kust maalt läheb piir emotsiooni, arvamuse ja ümberlükkamatu fakti vahel. Minu huvi antud õiguslikkuse teemat avada tuli põhjusest, et puutusin kokku kohustusliku maski kandmise nõudmisega. Vastasin tulnud nõudmisele tingimuslikult, et olen nõus maski kandma juhul, kui teine pool tõestab ümberlükkamatult ja eelretsenseeritud teadusartiklite põhjal ära oma nõude aluse. Loomulikult ma oma tingumustele rahuldavat vastust ei saanud ja see tõttu lugesin nõude kehtetuks. Vastuseks pakuti mulle lepingu lõpetamist, kuna ilma maski kandmata polnud jätkata võimalik. Kuna inimesed käitusid tulenevalt oma hirmust, siis leidsin, et mul ei ole mõtet oma õigust edasi taga ajada, sest saan olukorra lahendada ka teisiti. Aga üldist probleemi see iseenesest ei lahenda. Konsulteerisin advokaadibürooga ja küsisin nende hinnangut kohustuslikule maski kandmisele. Kuna COVID-19 seonduvalt üles kerkinud probleemid ja tagajärjed on võrdlemisi uus nähtus, siis õigusaktid reguleerivad seda üsna piiratult. Mis puudutab maski kandmise kohustust, siis selles küsimuses on õigusaktidest tulenev otsene regulatsioon praktiliselt puudu. Ainus teadaolev erand on Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282, mille kehtima hakanud redaktsioon 201 näeb ette maski kandmise kohustuse hoolekandeasutustes. Seetõttu põhineb alltoodu kehtivate õigusaktide tõlgendamisel sellisel viisil, mis meile näib õige, kuid kahtlemata on sellele võimalik leida ka rohkelt vastuargumente. Ehk siis
2 teisisõnu sellel teemal ei ole hetkel 100%-liselt õigeid või valesid vastuseid ning alltoodu rajaneb üksnes õiguslikul hinnangul ega põhine mistahes osas poliitilistel, ideoloogilistel või muudel sarnastel tõekspidamistel. 1. Kas ettevõtted saavad omaalgatuslikult kehtestada oma klientidele kohustuse maske kanda? Alltoodud vastus rajaneb eeldusel, et selliseid õigusakte ei kehtestata, mis reguleeriks maski kandmist. Juhul kui sellised õigusaktid peaks kehtestatama, siis mõjutab see ka alltoodut. Lepinguliste suhete puhul, mille käigus näiteks osutatakse mingit teenust ning selle teenuse osutamise jaoks peab klient külastama teenuseosutaja asukohta või ruume, tuleb eristada kahte olukorda - veel sõlmimata lepingulisi suhteid ja juba kehtivast lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Veel sõlmimata lepingulisi suhte puhul tuleb arvestada, et kõige üldisemad põhimõtted, mis selliste lepinguliste suhete sõlmimist reguleerivad, on võlaõigusseaduse (VÕS) -st 5 tulenevad privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõte. Kuigi nendele põhimõtete rakendamisele on erandeid, siis lühidalt tähendavad need, et igaühel on õigus otsustada, kas ja kellega lepingulistesse suhetesse astutakse ja millistel tingimustel seda tehakse, sh õigust leppida kokku tingimustes, mis erinevad seadusest (välja arvatud juhud, kus seadus seda ei luba). Käesoleva küsimuse kontekstis tähendab see, et uude lepingulisesse suhtesse astumisel võib üks lepingupartner näiteks seada tingimuseks, et kohtumisel tuleb kanda maski. Kui see on lepingus kokku lepitud, on see täitmiseks kohustuslik. Teisel juhul, kui juba varasemalt on leping sõlmitud ja sellist tingimust lepingu tingimused ei sätesta, siis lepingupoolel ei ole õigust nõuda vastaspoolelt maski kandmist näiteks kohtumistel. Juhul kui nüüd näiteks teenuse osutaja sellisel ettekäändel keeldub kohtumisest ja teenuse osutamisest, saab seda käsitleda temapoolse lepingu rikkumisena, kuna ta ei täida kohustust või takistab vastaspoolel kohustuse täitmist, ilma et selleks oleks õiguslikku alust. Samuti eeldab ülaltoodu, et leping ei näe ette teenuse osutaja võimalust kehtestada teenuse osutamisel näiteks sisekorrareegleid, kodukorda vms ja neid omaalgatuslikult muuta ning teise poole kohustust olla neile allutatud. Kui selline õigus on lepingus ette nähtud ning teenuse osutaja maskikandmise kohustuse sisekorraeeskirjades kehtestab, saab seda käsitleda lepingu osana ja on vastaspoolele täitmiseks kohustuslik. Näiteks, kui huviringi lepingus on ette nähtud, et teenuse osutajal on õigus kehtestada sisekorraeeskirjad või kodukord, mis on täitmiseks kohustuslikud ja nendes kehtestatakse maski kandmise kohustus, on see täitmiseks kohustuslik. Küll aga peab arvestama ka sellega, et ülalkirjeldatud leping, mis võimaldab
3 sisekorraeeskirju või kodukorda muuta, võib olla käsitletav tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Seda juhul kui leping sõlmiti teenuse osutaja poolt välja töötatud vormi põhjal ning tingimusi eraldi läbi ei räägitud. Sellise juhul võib selline tingimus olla tühine seetõttu, et kahjustab teist poolt ebamõistlikult. On üsna keerukas hinnata, kas maski kandmise kohustuse panemine on käsitletav tingimusena, mis ebamõistlikult teist poolt kahjustab. Olukorras, kus riiklikul ja ühiskondlikul tasandil ei nõuta maski kandmist, ega peeta sellist nõuet tavapäraseks, võib sellisel juhul olla pigem tegemist ebamõistliku tingimusega, mis on tühine. Kui sellises olukorras teenuse osutaja keeldub enda kohustuse täitmisest, siis on ta ise rikkumises. Kokkuvõtteks juba kehtiva lepingulise suhte käigus ei ole õigus nõuda vastaspoolelt maski kandmist, kui pooltevaheline leping seda ette ei näe ega võimalda ühel poolel ka seda ühepoolselt kehtestada, näiteks sisekorraeeskirjadega. Samuti, isegi kui sisekorraeeskirja kehtestamine seda võimaldab, võib tõusta küsimus, kas see nõue on tühine. Juhul kui teenuse osutaja siiski maski kandmisest keeldumise puhul keeldub teenuse osutamisest, võib ta ise sattuda rikkumisse lepingu täitmisel. Sellisel juhul on teenuse saajal õigus kasutada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda lepingu täitmist, teenuse osutamist. 2. Kui inimesel on ettevõttega lepinguline suhe, siis kas maski kandmise kohustus eeldab lepingu muutmist ning kas sellest saab keelduda? See küsimus eeldab olukorda, kus leping ei näe ette maski kandmist ning teisel poolel puudub õigus sellist tingimust ühepoolselt kehtestada. Kui üks pool siiski soovib maski kandmise kohustuse tingimuse lepingusse lisada, siis kohaldub lepingu muutmisele eelmises punktis viidatud privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõte. See tähendab, et teisel poolel ei ole kohustust sellise lepingu muudatusega nõustuda. Sellisel juhul jääb leping muutmata ja kehtima senisel kujul. Teenuseosutaja peab teenust edasi osutama või kaupu edasi müüma sõltumata sellest, et maskide kandmist ei toimu. Kui üks pool kasutab siis maski ettekäändena, et kohustust mitte täita või mitte täita kokkulepitud viisil, toob see kaasa selle poole lepingu rikkumise ja teise poole õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid, sh keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, nõuda kahju tekkimisel kahju hüvitamist jm. Töösuhted on täiesti omaette teema. Tööandjal on töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevalt laialdased kohutused tagada igal ajal ettevõttes tööohutus, sh ohutus töötajatele ja muudele isikutele, kes töötegemisega kokku puutuvad. Ühtlasi on tööandjal õigus otsustada ka kõikvõimalike kaitsevahendite kasutamise üle töökohas ja töötegemisel. Täpselt nii nagu tööandja saab öelda, et nt töökoha territooriumil ringi liikudes peavad kõik kandma helkurvesti, saab tööandja ka öelda, et kõik panevad töökohas maskid ette. Siin võivad tekkida teatavad piiripealsed või ka ekstreemsusteni jõudvad olukorrad, kus
4 võiks öelda, et tööandja nõuab töötajatel midagi hea usu põhimõtte vastaselt (nt kandma kontoris nakkuste vältimiseks tuukriülikonda vms), kuid tavaline PPE mask siia alla kindlasti ei lähe. Ehk tööandja saab öelda alati, et töö juures tuleb maske kanda ja töötajad peavad seda järgima. Kokkuvõtteks - tööleping, ei jäta võimalust maski kandmises kohustusest keelduda, kuna tööandjal on töökohal kohustus tagada tööohutus, mille alla saab maski liigitada. Lepingulises suhtes on osapooltel võimalik seada omapoolseid tingimusi, millega teine pool võib, aga ei pea nõustuma. Kui lepingu tingimusel otsest seaduslikku alust ei ole, saab selle täitmine toimuda vaid omavahelisel kokkuleppel. 3. Kuidas saab maski kandmisest ametiasutuses keelduda? Meile teadolevalt ei ole hetkel kehtestatud õigusakte, mis näeks ette maski kandmis kohustust riikliku või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ruumides seoses COVID-19-ga. Seetõttu puudub ka õiguslik alus seda nõuda ametiasutuste ruumides. Kui käsitleda ka hoolekandeasutusi ametiasutustena, siis meile teadaolevalt ainus erand tuleneb Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 282, mille alates kehtiv redaktsioon sätestab punktis 201, et hoolekandeasutuse ruumides ja territooriumil peavad töötajad ja külastajad kandma isikukaitsevahendina maski, v.a need, kellel see on meditsiiniliselt vastunäidustatud; tööülesannete käigus, kus puudub igasugune kontakt teiste inimestega või muul põhjendatud juhul. Kokkuvõtteks - hoolekandeasutustes on seega maski kandmise kohustus kohustuslik ning ei ole õigust selle täitmisest keelduda. Ükski teine ametiasutus ei või hetkel nõuda maski kandmist, sest selleks puudub seaduslik alus. Ametiasutustes kehtestatavatel piirangutel ja käskudel peab alati olema seaduslik alus ja omavoliliselt ei ole neil õigus piiranguid seada. 4. Kas pood, kui kõigile avatud ettevõte, saab käskida maski kandist ning maski mitte kandja teenindamisest keelduda? Kauplejal on kauba müügi ja teenuste osutamisel vastuse punktides 1 ja 2 kirjeldatud lepinguvabadus. See tähendab, et sisuliselt on kauplejal ise õigus otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta kaupa müüb või teenust osutab. Teisisõnu kauplejal on õigus ise kliente valida. Sealhulgas on tal õigus kehtestada enda kaubandustegevuse kohale, olgu selleks kauplus või pood, söögikoht, baar, juuksuri- ja ilusalongid, kingsepa töökoda või muu teenuse osutamise koht, sisekorraeeskirja või kodukorda vms reegleid ning keelduda nende inimeste teenindamisest või nende lubamisest kaubandustegevuse kohale, kes seda kohustust ei järgi. Analoogselt on tegemist näiteks olukorraga, kus mõnes söögikohas või meelelahutusteenuse osutamise kohas on kehtestatud nõuded riietusele ning seda mitte järgivatele inimestele teenust ei osutata.
5 Erandina võivad kõne alla tulla kauplejad, kes on turgu valitsevas seisundis konkurentsiõiguse tähenduses, näiteks teatud piirkonnas asuv ainus toidupood. Eesti kontekstis saab sellisteks pidada näiteks mingi väikse piirkonna toidupoodi, mille sarnast antud piirkonnas (ca km) ei asu. Turgu valitseva kaupleja korral peab arvestama, et tema tegevust piirab konkurentsiseaduse 16, mille punkt 6 sätestab, et on keelatud põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. Juhul kui selline kaupleja peaks kehtestama maski kandmise nõude, võib tegemist olla viidatud piirangu rikkumisena juhul, kui see on arvestades kohustuse eesmärki (COVID-19 leviku piiramine) ebamõistlik kohustus. Küll aga, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamist (COVID-19 leviku piiramist), võib seda pidada mõistlikuks tingimuseks. Kokkuvõtteks üldjuhul on igal kaubandustegevuse kohal ise õigus otsustada, milliseid nõudmisi nad klientidele seavad, sh panna kohustus kanda maski, erandiks võivad olla vaid poed, millel on turgu valitsev seisund. Kauplusse sisenedes me vaikimisi aksepteerime meile kehtestatud tingimusi ning need on meile täitmiseks. 5. Kas meditsiiniline põhjus saab olla maski kandmiseks piisav ettekääne? Kas vastaspoolel on õigus küsida konkreetset põhjust? Kuna üleüldist maski kandmise kohustust ei ole ja seega saavad ka kohustamised maski kandmiseks olla erandlikud. Juhul, kui lepinguga on maski kandmise kohustus võetud, tuleb seda järgida, sest leping on täitmiseks kohustuslik. Kui sellise tingimuse paneb kaupleja ja eelnevalt kirjeldatud erand ei kehti, siis tuleb seda samuti järgida. Siin kehtib taaskord privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõte, seega kauplejal on õigus ise klienti valida. Kui maski kandmisest keeldutakse, on kauplejal või lepingu teisel osapoolel võimalus küsida selgitusi, aga taaskord lõpuks on tal õigus klienti valida. Kuigi meditsiinilist põhjust maski mittekandmiseks võib selle küsimuse esile kerkimisel kindlasti tuua, kuid sama hästi võib leida ka muid põhjuseid, miks maski mitte kanda. Omaette teema on aga eraalgatuse baasil toimivate poodide, keskuste, huviringide jm sarnaste asutuste nõuded teenindamiseks, kus võib sõltuvalt põhikirjast/kodukorrast või ka jooksvalt olla kujunenud otsus, et nende asutuses peab maski kandma. Sellisel juhul ei pruugi ka meditsiiniline põhjus maski mittekandmiseks tähendada, et isikut ilmtingimata teenindatakse või pakutakse muid ettenähtud hüvesid. Sellisel juhul võibki vastus olla, et kuivõrd teil on meditsiiniline põhjus ja te ei suuda meie tingimusi täita, ei saa me ka kahjuks teenindada. Sellisel juhul ei ole tegemist ka õigusvastase käitumisega, kuna sellistel pakkujatel on ise õigus määrata tingimused, milledel kliente/huvitatud isikuid teenindatakse. Kokkuvõtteks - meditsiiniline või mõni muu ettekääne maski kandmise kohustusest keeldumiseks eeldab teise osapoole poolt ettekäände aktsepteerimist, sest tal on vabadus seada omapoolseid tingimusi ning nõuda nendest kinni pidamist. 6. Kas näiteks haiglal on võimalik maski mitte kandjale ligipääsu keelata? Kuidas
6 saab sellisest nõudest haiglas keelduda? Alltoodu põhineb eeldusel, et riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil ei ole kehtestatud õigusakti, mis kohustaks haiglas maski kandma. Hetkel selline kohustus pandud vaid hoolekandeasutuse töötajatele ja külastajatele. Tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) -st 22 on haigla näol tegemist majandusüksusega, mis osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust. Haigla võib olla aktsiaselts või sihtasutus ning eriarstiabi osutava haigla liikideks on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Tervishoiuteenuse osutamine on teenuse osutamine, mida reguleerivad üheaegselt nii TTKS-i kui ka VÕS 41. peatüki sätted, mis reguleerivad tervishoiu teenuse osutamise lepingut. Tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmitakse tervishoiuteenuse osutaja (käesoleva vastus kontekstis haigla) ja patsiendi vahel. See tähendab, et haiglas osutatakse mistahes tervishoiuteenust haigla ja patsiendi vahel sõlmitava lepingu alusel. Kuna selline leping on sisult vormivaba, siis praktikas näebki lepingu sõlmimine välja nii, et kui tervishoiuteenuse osutaja hakkab teenust osutama, s.o. tegelema haiguse ennetamise, diagnoosimise või ravimisega, loetakse leping sõlmituks. Seega eeltoodust järelduvalt on haigla olemuselt samamoodi lepingu alusel teenuse osutamise koht, nagu punktides 1,2 ja 4 kirjeldatud teenuse osutamise kohad, mis annab teenuse osutajale õiguse määrata kindlaks tingimused, mille alusel ta teenust osutab. See tähendab, iga haigla saab muuhulgas määrata kindlaks sisekorraeeskirjad või kodukorra, mida patsientidel ja nende külalistel tuleb järgida, sh võimalus kehtestada reegel, et tuleb kanda maski. Küll aga seisneb oluline erinevus muuhulgas selles, et tulenevalt TTKS 22 lg 42 ja 55 lg-st 1 on piirkondlikud haiglad, keskhaiglad, üldhaiglad, kohalikud haiglad, taastusravihaiglad ja õendushaiglad elutähtsa teenuse osutajad. See tähendab, et nendes haiglates osutatav tervishoiuteenus on elutähtis teenus, s.o. teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (vt hädaolukorra seaduse 2 lg 4). Sellise teenuse osutaja ei saa keelduda teenuse osutamisest ning peab tagama selle osutamise järjepidevuse sisuliselt ööpäevaringselt, sh ka hädaolukorra ajal. Sellest võib omakorda järeldada, et selliste haiglate sisekorraeeskiri või kodukord ei või sisaldada tingimusi, mis takistab patsiendil elutähtsa teenuse saamist. Juhul kui maski kandmine pannakse kohustuseks, võib tegemist olla piirangu rikkumisega juhul, kui see on kohustuse eesmärki arvestades (COVID-19 leviku piiramine) ebamõistlik kohustus. Küll aga, kui see aitab tagada eesmärgi saavutamist (COVID-19 leviku piiramine), võib seda pidada mõistlikuks tingimuseks. Haiglate puhul tuleb ka arvestada, et potentsiaalne risk on suurem, kuna COVID-19 levik haiglas võib kaasa tuua raskemad tagajärjed, kui levik tavapärastes teenuste osutamise kohtades.
7 Mis puudutab külastajaid, siis ülaltoodu kehtib ka neile, kuid lisaks on Terviseametil nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) 28 lg 2 p 4 alusel õigus nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks kohustada haiglat kehtestama külastuspiirangut. See tähendab, et haiglale võib panna kohustuse külastust piirata selliselt, et keelata külastamise, vähendada külastamist või seada külastajatele piirangud, näiteks mitte lubada külastama ilma maskita. Kokkuvõtteks haiglal on üldjuhul õigus kindlaks määrata sisekorraeeskirjad ja kodukord, kuid suur osa haiglatest on ka elutähtsa teenuse osutajad, kes saavad patsientidele vastava kohustuse panna eeldusel, et selleks on kaalukas põhjus, eelkõige COVID-19 leviku piiramine. 7. Kas omavalitsusel on seaduslikku alust kehtestada oma piirkonnas maski kandmise kohustust. Kuna maski kandmise kohustuse panemise eelduslik eesmärk on COVID-19 leviku piiramine, siis on tegemist nakkushaiguse leviku takistamise meetmega. Selliste meetmete rakendamine ei ole kohaliku omavalitsuse, vaid riigi pädevus (vt vastust nr 8). Seega puudub kohalikul omavalitsusel sellise kohustuse panemise õigus enda haldusterritooriumil. 8. Kas riik saab kohustada maski kandmist? Millist seadust peaks muutma, et seda saaks nõuda? Siin tuleb eristada formaalset ja materiaalset õigust sellise kohustuse panemiseks. Kuna maski kandmise kohustuse panemise eelduslik eesmärk on COVID-19 leviku piiramine, siis võib seda pidada nakkushaiguse leviku takistamise meetmeks. Sellise meetme rakendamise õigus on riigil NETS 28 lõigete 5 ja 6 alusel selleks, et takistada nakkushaiguse epideemilist levikut. Nimelt sätestab NETS 28 lg 5 p 3, et eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, ajutiselt kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, andes sellekohase haldusakti (otsuse). Liikumisvabaduse piirang on võrdlemisi lai mõiste, kuid seda võib sisustada selliselt, et piiratakse muuhulgas liikumise sagedust (kui tihti võib liikuda), ulatust (kui kaugele) või viisi (mismoodi võib liikuda). Kohustust kanda avalikus kohas maski võib pidada seetõttu liikumisvabaduse viisi piiramiseks, kuna seatakse tingimus liikumisele. Seega oleks tegemist NETS 28 lg 5 p 3 kohase piirangu kehtestamisega, milleks Terviseametil on pädevus olemas. Kui sellisel piirangul on ühiskondlik või majanduslik mõju, kehtestatakse see Vabariigi Valitsuse korraldusega (NETS 28 lg 6). Kui näiteks riik kehtestaks üleriikliku maski kandmise kohustuse kogu avalikus ruumis, oleks ilmselt tegemist ühiskondliku mõjuga piiranguga, mistõttu peaks selle NETS 28 lg 6 alusel kehtestama Vabariigi Valitsus, mitte Terviseamet.
8 Ülaltoodu põhjal on formaalselt juba praegu seaduslik alus olemas sellise kohustuse panemiseks ning seadust ei oleks vaja muuta ning Terviseamet või Vabariigi Valitsus peaks andma vaid vastava korralduse. Käesoleval ajal kehtib eelnevalt viidatud Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282, mis ongi antud NETS 28 lg 6 alusel ning kehtestab erinevad piirangud liikumisvabadusele COVID-19 tõkestamiseks. Tõsi küll, maski kandmise kohustus on antud korralduse punkti 201 alusel hetkel vaid hoolekandeasutuses. Küll aga, formaalsed eeldused on olemas, et maskikandmise kohustust laiendada. Lisaks formaalsele alusel peab esinema ka materiaalne ehk sisuline alus. Kuna igasugune liikumispiirang, sh maski kandmise kohustuse panemine piirab isikuvabadust, siis peab vastav meede olema sisu poolest kooskõlas nii NETS 28 lõike 5 punktiga 3 või 6 kui ka põhiseaduspärane. NETS 28 lõige 5 punkti 3 ja lõike 6 kohase liikumispiirangu meetme tingimuseks on, et sellega tõkestatakse eriti ohtliku nakkushaiguse levikut ning tegemist on vältimatult vajaliku meetmega. Seega on esmaseks eelduseks, et COVID-19 on eriti ohtlik nakkushaigus ning selle tõkestamine on vältimatult vajalik. Sellisele küsimusele vastamine on mõnevõrra subjektiivne, aga kuivõrd hetkel on juba antud eelnevalt viidatud valitsuse korraldus nr 282 erinevate meetmete kohta, siis on tõenäoliselt valitsemas arusaam, et COVID-19 on eriti ohtlik nakkushaigus ning selle tõkestamine on vältimatult vajalik. Seejärel tuleb hinnata, kas meede, käesoleval juhul maski kandmise kohustus on proportsionaalsuse põhimõtet järgiv. See tähendab, et piirang või abinõu peab eesmärgi suhtes olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuna eesmärgiks on COVID-19 leviku tõkestamine, siis peaks mask olema esmalt sobiv vahend leviku tõkestamiseks. Sobiv on konkreetne meede eelkõige siis, see soodustab eesmärgi saavutamist. Ehk siis maski kandmine aitab takistada viiruse levikut. Kui see eeldus on täidetud, tuleb hinnata, kas meede on vajalik. Meetme vajalikkuse puhul tuleb hinnata, kas viiruse leviku takistamiseks on mõnda teist, kuid vähem koormavamat abinõud kui maski kandmine. Kui sellist abinõud ei ole, siis on maski kandmise nõue vajalik abinõu. Viimaks tuleb hinnata meetme mõõdukust. Abinõu on mõõdukas juhul, kui taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. See tähendab, et viiruse leviku takistamine on tähtsam kui maski kandmise kohustusega kaasnevad isikuvabaduse piirangud. Ehk siis lihtsamalt öeldes, kui viiruse leviku takistamine on olulisem kui maski kandmisega inimestele kaasnev ebamugav ja tülikus. Ilmselt on antud küsimuses üks olulisemaid faktoreid viiruse leviku ulatus. Mida suurem on viiruse levik ja mida rohkem kahju see tekitab (nii rahvatervise kui ka majandusliku mõju tõttu), seda enam kaalub liikumisvabaduse piirangu meede üles õiguse vabalt
9 liikuda. Ehk teisisõnu, mida raskemaks läheb olukord, seda tugevamaks muutub argument maski kandmise kohustuse panemiseks (eeldusel, et tegemist on sobiva ja vajaliku meetmega). Materiaalse aluse esinemine on võrdlemisi hinnanguline ning võimaldab esitada nii poolt kui vastuargumente. Eriküsimus on aga selles, kas mask on selleks sobiv meede ning kas sellega kaasnev isikuvabaduse piiramine on piisavalt põhjendatud. Ilmselt peaks kaaluma ka seda, kas selle kehtestamine on põhjendatud nii siseruumides kui ka õues. Kokkuvõtteks kuigi formaalne seaduslik alus on riigil justkui olemas maski kandmise kohustuse panemiseks, siis sellise meetme sisulist õiguspärasust on keerukas hinnata ning see sõltub eelkõige sellest, kas mask on tõepoolest efektiivne meede, et viiruse levikut takistada. Seejärel tuleb juba hinnata, kas viiruse levik on sedavõrd tõsine, et on põhjendatud maski kandmisega kaasneva ebamugavuse tekitamine, et viiruse levikut takistada. Täiendavad märkused Kuna COVID-19 seonduvalt üles kerkinud probleemid ja tagajärjed on võrdlemisi uus nähtus ning õigusaktid ei reguleeri otseselt maski kandmise kohustust, siis ülaltoodu põhineb kehtivate õigusaktide tõlgendamisel sellisel viisil, mis meile näib õige, kuid kahtlemata on sellele võimalik leida ka vastuargumente. Advokaadibüroo poolne vastus ei jäta palju võimalusi maski kandmise kohustusest keeldumiseks. Eriti keeruline on, kui seda tehakse töölepingu alusel. Senikaua, kuni seda kohustust kehtestavad inimesed ja ettevõtted omaalgatuslikult peab jätkama kriitikat riigi suunal ning nõudma neilt, millele nad oma otsuseid tehes tuginevad, et riigil ei oleks võimalik samasugust otsust kergekäeliselt vastu võtta, mis muudaks maski kandmisest keeldumise juriidilisest vaatenurgast kordades keerulisemaks.
PowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemSularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_
Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemNele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad
Nele Parrest Teie 10.03.2014 nr 7-9/131500/1401100 Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie 29.04.2014 nr 1.2-5/769-14-1 15193 TALLINN Seisukohad Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku kontrollkäigu
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemLp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat
Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 17.09.2012 nr 12.2-1/13528 15006 Tallinn Meie: 22.02.2013.a nr 5-1-4/12-0010-146 Edastatud elektrooniliselt e-posti aadressile madli.juhani@fin.ee
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemIlluka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus
Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
Rohkemstruktuuriüksus
Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemMicrosoft Word - st_juhis_hanke_labiviimiseks_uldpohimotete_kohaselt_2019
Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt Riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid on: 1. Läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt hankimine. 2. Kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete,
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
RohkemKontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse
Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 27.02.2014 kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu, millest esimene kontrollkäik toimus
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemMicrosoft Word - Kliendiandmete töötlemise põhimõtted
Kliendiandmete töötlemise kord Kehtiv alates 25.05.2018. a 1. Mõisted Klient on füüsiline isik, kes kasutab, on kasutanud või plaanib kasutada Panga poolt osutatavaid teenuseid. Kliendiandmed on kõik Pangale
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
Rohkem1. Pädevus Juhend tarbijakrediiti väljastavatele ettevõtetele Tarbijakaitseameti põhimääruse 14 punkti 10 kohaselt võib Amet oma pädevuse piires välja
1. Pädevus Juhend tarbijakrediiti väljastavatele ettevõtetele Tarbijakaitseameti põhimääruse 14 punkti 10 kohaselt võib Amet oma pädevuse piires välja anda soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemEesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas Heade tavade üldpõhimõtted 1. TARBIJATE HUVIDEGA ARVESTAMINE Lepinguosalised arvestavad ettevõtj
Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas Heade tavade üldpõhimõtted 1. TARBIJATE HUVIDEGA ARVESTAMINE Lepinguosalised arvestavad ettevõtjatevaheliste suhete puhul alati tarbijate huvide ja
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemSeotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale
Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale kättesaadavaks enne SRK lepingu sõlmimist. Üldtingimused
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEritingimused - (isiku)andmete töötlemine seoses HW teenuste osutamisega Vastavalt EL isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) toimub isikuandmete
Eritingimused - (isiku)andmete töötlemine seoses HW teenuste osutamisega Vastavalt EL isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) toimub isikuandmete töötlemine töötlejate vahel sõlmitud lepingu alusel.
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemOTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu
OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat
RohkemTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö Juhendaja: dr iur Mari Ann Simovart Tallinn 2013 SISUKORD
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemM 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf
VÄLJAVÕTE Eion Ettevõtted ASi ja ASi Starman ärisaladus välja jäetud Sideameti 22. augusti 2007. a otsuse nr J.1-45/07/12 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine eraklientidele ja äriklientidele
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemJärelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse
Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi
Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.
RohkemLEPING, UUS
PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Kerli Tolk VASTUTUST VÄLISTAVATE JA PIIRAVATE TÜÜPTINGIMUSTE KEHTIVUS PILVE
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Kerli Tolk VASTUTUST VÄLISTAVATE JA PIIRAVATE TÜÜPTINGIMUSTE KEHTIVUS PILVETEENUSE OSUTAMISEL SÕLMITAVATES LEPINGUTES Magistritöö
RohkemHead tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas Eestis Heade tavade üldpõhimõtted: 1. TARBIJATE HUVIDEGA ARVESTAMINE Lepinguosalised arvestavad ettevõ
Head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas Eestis Heade tavade üldpõhimõtted: 1. TARBIJATE HUVIDEGA ARVESTAMINE Lepinguosalised arvestavad ettevõtjate vaheliste suhete puhul alati tarbijate huvide
RohkemKoduekstra OÜ Kehtiv alates KODUEKSTRA E-POE KASUTUSTINGIMUSED Koduekstra OÜ, registrikoodiga , aadress Pärnu mnt. 356, Talli
KODUEKSTRA E-POE KASUTUSTINGIMUSED, registrikoodiga 10328204, aadress Pärnu mnt. 356, 11612 Tallinn (edaspidi Teenuse osutaja või Pool) ja klient, kes vormistab Koduekstra e-poes tellimuse ja identifitseerib
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
Rohkem