EESTI MURRETE SÕNARAAMAT VI köide 27. vihik muskama mütsakas

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EESTI MURRETE SÕNARAAMAT VI köide 27. vihik muskama mütsakas"

Väljavõte

1 Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut 2016 EESTI MURRETE SÕNARAAMAT VI köide 27. vihik muskama mütsakas Toimetanud Mari-Liis Kalvik Mari Kendla Tiina Laansalu Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ISBN

2 muskama `muskama Kse Koe, `mus kama Trm suskama, müksama eit `muskas `mulle `kül ge Kse; üks luom `muskab teist Koe; `mus kasin `talle `kül gi Trm muskel 1 `muskel Jür/-ll/, g `musk li Kuu Jõh Vai Jäm Khk Pöi Mar JMd Sim Iis Trm Ksi Ran, -le Tor Plt KJn Trv Hls Ran, `musli Tõs(n `mustel); n, g `muskli VNg Nõo Krl Rõu Se, `mus li Plv; pl `muskl id Lüg Mus Plt, -ed Käi Aud Kei Ksi, `muslid Lüg, `muskmed PJg, `munsled, `muntsred Kõp; `must er g -ri Ans lihas `Musklid ku `konna`reied Kuu; mul `nuoremald õlid üvad `musklid, õlid mäed kõhe käsi`varres Lüg; poisid - - `musklid arjutavad Jäm; `körged repid, kεi üles-ala, sääre `musklid said arjutamest, vanas eas annab tunda Mus; Tugev mees oli, `musklid olid kut levad, kui `tõstis, siis liikusid Pöi; Harjuta muskleid, ehk saab sust jõumees Mar; ta oli naa `muskles mees, `muskled nagu põmmid Aud; kõbad `muskmed, piab olema paelu `jõudu PJg; jõumees on jämeda `muskletega Kei; `raskest tüöst vahel `musklid valutavad Sim; `tõmma `muskel kõvast Trm; siruta `musklid `ästi kõvasti `väl la Ksi; `muskle ja soone valutave Trv; kui tõstad, siss om `muskle trammin Ran; Kellel on suure muskli, tollel om ka kõva jõud Nõo; käe `muskli omma väega `aigõ Krl; las si tassoʔ (mudida) mus lit Plv Vrd muskul muskel 2 `musk el g -li Kuu Hlj Emm puuhaamer `muskel - - puutüö `juures `peitli `pääle `lüömise jauks puu `haamer Kuu; tema tagus `muskliga Hlj; Muskli otste pεεl on roudvörud, et see löömaga luhki äi leheks Emm muskel 3 `musk el g -li räbu, kivisöejäätmed Khk Vrd musser muskeldama muskeldama Kad, `muskeldama Kuu Hlj lunima, manguma Poiss `muskeld `hendäst merele `kaasa Kuu; `muskeldas `kallal, nii `kaua kui `an tsin Hlj; eks tema ikke sua, tema jo `kange klanima ja muskeldama Kad Vrd musteldama muskelemma musklema *musklane pl `musklased (sipelgas) `musklased ehk mudilased on `mustad `siibadega sipelgad Kad musklema `musklema Jäm JMd Sim Ksi; `muskelemma Vai pusklema, müksima `muskelivad `toinetoist Vai; poisid `musklevad, käsipidi `joudu `katsuvad Jäm; luomad `musklevad karja`laskmise pääval JMd; ärjad `musklevad mud u Sim; elajad `musklevad nõnna et Ksi muskliin, musklin musliin muskmed muskel 1 musku mus ku väike pudel mus ku on veike viinapudel, `veiksem kui nel landik Plt Vrd muska 1 muskul `muskul g -i muskel isa `ütles [lihaste kohta] `muskulid Lai muslei musliin musli muskel 1 musliin `muslii n Khk Tor Hää Juu Koe VJg Trm KJn Krl Rõu, `musklii n Trv, `musklii n Pst Krk, `muskli n Trv Krk, `mustli n Vas, g -ni n, g `musliini VNg, `muslei Plv 1. riidesort `nuoremanna oli `musliini, `kanti ikka pühä`päeti VNg; `musliini riie õhuke - - ilus Tor; `musliin on `riide nimi Juu; `musliin on `neske peenikene riie Trm; vanast olive `muskliini räti Trv; õhuke sikke rõõvass om `musklin Krk; õhukõni, õrrõ rõivass om `musliin Krl; os ti üte `küündre `muslei rõivast Plv 213

3 2. õhuke pearätt naise rätigud `üiti `musliiniks, villased, `sitmet `karva Khk; mõnel oli koguni kolm rätti, `musklin all, siidi rät t vahepääl ja kir m kige pääl Trv; `muskliin olli seande eige õrn ehuke, sellel `panti ka pit s `vi i ri Pst muss mus s g mus si JMd JJn Koe VMr Kad; muss Kad, g mussi JMd pops ega `mussidel kuipail u muad ole JMd; kolmepävamehed või mus sid, `lähkre ja leevakot iga käisid mõisas kolm `pääva nädalas JJn; mus sid olid mõisa kuuendikul Kad mussar musser *mussel pl `muslid teokarp `muslid, mere ääres pisikesed tiu karbid Kad musser `musser g -i VNg/`muu-/ Lüg Jõh IisR(`mussa-) Hää Trm, -e Khk, `musri Emm; musser Rid praht a. rämps, sodi on puhas leib, ei õle õdra jahu ega midagi `musseri sies Lüg; Kui `küünealused `musseri täis, võttab aav `küüneviha `sisse; `korjasivad `musseri kokku ja - - siis panivad põlema Jõh; Oi seda `mussarit ja träni, mis sial oli IisR; muda ja parts, nisuke musser Rid; ära aja `musserit `silma Trm b. räbu, kivisöejäätmed see `musser oo söuke must kivisöö puru vöi söuke sepa süsi Khk; Musserd kogub ega vahi löpuks suur unik tuleruumi nurka; Vintsiga veeda musser üles Emm; Läbipõlenud süsi on `musser Hää Vrd muskel 3 musserdama `musserdama Kuu VNg Jõh IisR 1. manguma, peale ajama Vana eit `tüütab ärä oma `musserdamisega Kuu Vrd musterdama 1 2. kokku kraapima `Kraabib omale `miski, siis `musserdab omale Jõh; Sina aga `musserdad veel risu ja rämu `juurde IisR mussi `mus si Saa, `mussi Trv mossi(s) laps tõmmas mokad `mus si Saa; kõn d moka `mussi pähän Trv Vrd murssi mussidsa mossitsa mussis `mus sis Hää Saa mossis Si i põle ka midagi väärt, ku laps nii tuurakas on. Ikki temal mokad `mus sis pääs Hää; kui kellekil mokad on `mus sis, sis si inimene on kuri või valu on `kuskil Saa Vrd murssis mussõ muste 2 must 1 must g musta ep el, `musta R; n, g `musta Hlj VNg Vai; most g mosta Käi Phl; muss g mussa Kod; (loomanimedes:) mus t Hls Puh Har Rõu Se, g musti (-s -) Nõo San Krl Plv Vas 1. a. musta värvi; tume, tõmmu ei mina `muste obusi ei taha; mida `musta `juustega oli, siis `üeldi, sie on `musta verega VNg; ilm viab tõist `karva, vesi lähäb `mustast; meil `musta kesä ei õle, kõik maa on `vilja all Lüg; `Silmide ies läks `mustast Jõh; `Juuksed `mustad kui pigi `teisel IisR; `mustiged tekköd suu `mustast Vai; ahi on pailu äre, tömmab levad saiad mustaks pεεlt Jäm; suur must pili `töuskis vesigare poolt üles; punased `antspärid ning mustad `antspärid olid Khk; mustad linnud (musträstad) söövad kurgid ära Mus; Kukkusi nii önnetult, et jala luu läks katti, oli valus, vettis silmad mustaks Pha; Kui piiberlehe ein `vihma sai, siis `tõmmas mustaks kut va karu sitt oli; Rehetuba oli - - sihest nii must kut öö; Oli omikuid, kus rand oli must (kala ei olnud) Pöi; paakspu marjad `lähtvad mustaks Muh; Mustlase juuksed on nii mustad kui süsi Rei; `lämmab nii `mosta `suitsu `välja Phl; need mustad `rõuged olid mustad `vesked naha peal, nagu suured kobarad Mar; ike mustad olid meste `riided Vig; tä `sohkse musta veregä inimene, mustad `juused ja mustad silmäd Tõs; Ühe musta `lamba piäks kua `lauta panõma Khn; Must kas s vahelt läbi `ju u snu (on tülis) Hää; musta kas si nahk ol li kurgu rohus, kuivatadi ära ja sellega mäs siti kurk `kin ni Saa; [leeripühal] keik olid musta `kleitis ja mustad rät ikud pias HMd; nad on mustad kui 214

4 kerikuakid Kos; must üstku `erne irmutes tene JMd; `rõuge `aigusesse suri mul omal laps ära, mustad `rõuged olid Tür; nüid ei taha `saiagi `süia, kui `musta jahust on Pee; mure mustaks tieb ja tõbi tieb tõmmumaks inimese Kad; sie lammas oli ise must kui sit ikas Sim; `ernid on `muste, `al lisid, sinisid, ja mõned [on] päris `valged; pärast sõda tulnud must surm (katk) Trm; sügävus võtab vede mussass; pada naarab katelt, ühed mussad mõlemad vns Kod; isa `vaatas `ahju, `naeris ja `ütles, et nääh poiss, must siga sul ahjus juba (tuli on kustunud) Lai; kel mustad `juussed, see on kõva verega; must kesa, see jäi `puutumata (sinna ei külvatud) Plt; ku `musta liblikut näed edimelt keväde, saad muret; ää sööjä, temä sü ü p maa mustass puha Krk; ma `vär msi villa mustass Hel; vas k näru säräsi kah nigu kuld jälle, ku ärä õõruti pääld tu must Ran; ku `kartolipäälisse musta om, siss om joba vaja `kartold `võtma nakata; lehm olna `õkva must `parmest Nõo; `väega suur must pil v õdagust `tul le ja lät s ommogule Võn; meil omma oaʔ mustass `lännüʔ nigu `lamba sitaʔ; ku sa paan tsia kardulid keedät ja - - siss pudru tu u `paaga keedät, tu u om must nigu üü Har; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ (mustadest rõugetest) Rõu; kaaraʔ rooviti kivi man arʔ, siss sai puhass `valgõ `kiisla, ru u v malla jahvõst sai `kiisla mustõb; must pik ksär k ol l, kel sinine ol l, tu u ol l `uhkõ Vas; mustaʔ tsiaʔ Lut; m u s t a l e h m a p i i m (veest) `kaivost saab `musta `lehma `piimä, `selle iest raha ei õle `nõutu Lüg; kui `piima põle, eks me söö musta lehma `piima Lai (piimata, rammuta toidust) `piimä es panna kedägi manu, rüä jahust ike tetti `musta rokka Hls; jumalest must sü ü k keedets, päälist sääl pääl kübent ei ole Krk b. (lumeta maapinnast) jädan sene tüö `musta `maale VNg; `katso, ku nied lina`västrikkud `laulavad, kui jo `musta maad akkas nägemaie Lüg; Sie `aasta tulivad `mustad `jõulud IisR; ega see `musta maad ep nää änam (ei ela kevadeni) Khk; Sellepärast on ka `õhta nii püme, et must maa on, lumi maas on, kohe tüki `valgem; `Muutlik aeg - - täna on lumi maas, oome must maa Pöi; Ega `mustade `jöuludega pole seda `röömu, mis siiss, kui maa on `valge Rei; kui talve mõni `aige oo, siis ütleb isi: tiä, kas ma näe veel `musta maad või Tõs; ehk ta no `viskass raasikse vi i l lume manu, kos sa selle mustage läät Krk; meil omma timahalt keväjelt eläje ni kõhnaʔ, ei tiiä, kas `musta maad nägevä vai ei näeʔ Har c. valguseta, pime kige mustepe ja pimepe aa, kate ämärikse vahe Krk; miä küll ei `julgess ütsindä läbi mõtsa minnä, ta m `ü ü si `pimme ja must Ran 2. a. määrdunud; pesemata, kasimata vai ne `lapsed siis `tiesid `hoidada, nie `läksid `vastu `seina ja `nühkisid `hendäs `jälle `mustaks, ku `pestud said Kuu; pesovied on `mustad, `tarvis maha `viskada Lüg; Käed `mustad kui sia jalad IisR; tämä suust `musta (roppu) sana ei kuuld Vai; nägu nönda must, koes sa kεind oled Khk; Särk must kui söö kot t `selgas Kaa; Nende maja on ikka nii must, et ösna irm `sisse `minna Pöi; riie oo mustaks läin Muh; εε vaada, mo padjapüir na must Käi; pang oo musta vee jaoks Kul; viska see must vesi siit riistast maha; ihu pesu ja aseme pesu koa oo juba must Mär; Vanamehe kael must nagu käristi võl l Han; laps enese mustas tein - - mine ari `puhtas Tõs; musta `veega `pes sin `sil mi, aga `puhtas läksid Tor; põll läind ni mustaks Juu; ega ei ole kauat `aega vaja, et [tööd tehes] mustaks `saada JJn; ei mina taha su `muste käsa näha VMr; sa oled just nagu kerikse topp, must ja nõgine VJg; tule `õhta kodu, õled must kui siga, kui obusega `äästad Trm; jakk on mussass lähnud Kod; põrandad pesemata, mustad Lai; ära musta pluusega küll mine, nigu rehelene Plt; [lüpsiku] tiba si i st must ja piimäne alle Vil; ihu om nõnda mustas lännü, vaja mõsta või `vihtu Hls; nägu olli nõnda must ku paa põhi Krk; siiä `tarre ma eedä küll, aga `sinna `musta `komkade ma i eedä Ran; ma mõssi ubina ärä, et vas t tolmuga om vai musta Puh; pliit `muste `mõskmada anumit täis, ja `kärbläse man `õkva kuhjan; ku ma laits olli, siss `olli `väega must 215

5 ja ropp kõ ik tu u `sü ü mine ja elu Nõo; meil om prõlla ka mõni tõlu alali, om ää meeste jalarät te vai `muste `kartuli kot te `mõske Ote; kusnu `musta `pan gi, mes i i st sa `puhta pangi ärä `tsol kset Rõn; lats om tennü sängü mustass Krl; mul musta käeʔ, naa m ar `par kunuʔ Rõu; sul umma kül naa kaadsa `väega musta `ker kohe minnäʔ Vas; tä ol l must ku hüdsi, kui tä reht `pesmäst tul l Räp b. kasimatu, puhtust mittepidav möni inimene nönda must, pole `puhtust üht Khk; Va must inimene, ta äi pese ka ennast Pöi; `Siokõst `musta inimest [on] vähä nagu tämä ond Khn; kõik said mukid ja kõik said kekid, ma sain musta ja rumala PJg; sie on must ja ropp inime Koe; loderik on laisk ja must Sim; must inimene - - ei korista `endä Ran; küll ta mõnit miu kõ igess - - et mia olna laisk, ei `viisnä tü ü d tetä, nii must ja ropp olna Nõo; üteldäss küll, et tsiga om kõ gõ mustõmb lu u m, aga ega ta tarrõ ei roojasta Võn c. määriv, määrdunuks tegev `Sõnniku vedu, rehepeks ja `kartuli`võtmine on `mustad tüöd keik IisR; Lina lougudamine on üks va must ja tolmune töö Rei; sepäl om must tü ü, aga `valge leib Hel; `rõiva säl län läävä mustass, mõne mustemba tü ü jaoss `kõlbava küll Ran d. erilisi oskusi mittenõudev Ju kohegile musta töö peele ikka saab Kaa; ega amet meest ei riku, olgu ta või kõige mustem töö Lai; musta tü ü tekij, nii `ti i n ve odavembe palgage Hel 3. piltl a. rõõmutu, raske, sünge (ka negatiivse emotsiooni tugevust rõhutavana) `musta `päivade jaust ikke `oia ka - - ära `vällä `raiska Lüg; Minu süda on küll `musta muret täis `selle `asja pärast IisR; katsu `kaugele sa seanduse musta eluga saad Khk; Tuulingud olnd sii juba vanal mustal orjaajal Pöi; mina ei ole `ühte kopiked musta pääva jäoks korjand Juu; mustad päävad on mul `paerga Lai; ka kõege mustemb mure kaob `valge liiva all Ran; Küll ol l süä `musta murõt täüs, ku poig är `ku u li Rõu; sis tulõ vi i l tu sinine paast ja must murõ, olõ ei sügüse kedä tappaʔ, keväjä kedä `nüssäʔ Vas b. süüga koormatud ärä `viska tõese pääle kiviga, kui sul `endäl süd ä must Ran c. Tema ti i b su nõnda mustass (laimab) Trv 4. a. mustus suu `nurgad on `praakas, on keik `mustaga kuos Jõe; Poiss `rääkis, et tämäl on obose jalas preid, sie `aitab, ku `küinealuse `musta `päälä `panna Lüg; ärge ajage `musta tuppa Mär; tuha `leelsega keedeti kangast, siis kees `musta `väl la HMd; `musta ja `kõntsa ja `prahki on kõik kohad nii täis Juu; `enne olid pesud lios, sialt liost `võeti ära, siis oli must `lahti Plt; lehmä lüpsi must [haava] `sisse lähäb - - aab kohe umsi ülesse Vil; rahvass olli musta ja pimedus sehen `el lev Krk; kui [pesule] must `sis se kasunu, tahab `rohkemb tõlvatada; ku jalg om ärä `sus kenu, siss kaste ja must lääb jo `sisse Ran; olõss `sanna kütet, sõ ss olõss lännu taa must säläst `maaha Plv; `valgõ tund `musta `väegaʔ, nigu midä t silgahhass pääle, nii om nätäʔ Vas b. väljaheide kanad on `talvel sies, et ei tie `musta igale `puole Jõe; laps tahab `mennä `mustale Lüg; al lid pasknärid - - mutkui tema must jääb maha VJg; Kes teda ei sal li, siis ta - - ti i b kõhe `musta `sulle `sängi (kassist) Kod; Tema nal lalt muale musta es ti i, kui pallalt sinna tolle koti pääle Nõo 5. must värv Mustalepa koorega naised `värvisid `ruuni riiet, vanad `musta `pandi ka meni kord sega Kaa; seeliku `musta oli enne küll Mär; silmakibi oli ja `vaiku - - pandi pata ja sai `musta Vig; Eks `musta saand vana mustaga värvitud, apteegist sai `tu u dud KJn (nõiast) Sel inimesel o must `kiele all Kuu 6. musta värvi olend a. (hobusest) `vuorib vana `mustaga igä päiv vedädä Lüg; Vana must juba teist `päeva aiste vahel Pöi; koes sa tu u musta olt `pandnuʔ, ar olt möön üʔ vaih Se b. (veisest) pailu must `piima annab Jäm; mõni must är g õigats mus t Hls c. (koerast) mine minema, sa suur mus t Puh; ega s mus t `mu u du ei jätä, ei arinu eläjäss ametit Nõo; Ega must ei jäta `mu u du, innembi aja karva ärʔ Urv; Jätä õi must `mu u du Rõu d. euf kurat `kiuslik inimine - - sie on `jusku vana must ise Lüg; vana must um suur mi i s s Lut (vandesõnadest) no 216

6 mis sa sest va mustast siis nii palju üiad Khk; paneb paar `musta ää Ris; siss akasiv musta tuleme Krk 7. (püsiühendites, väljendites) a. mitte sõnagi, mitte midagi en mälestand `musta ega `valget Lüg; Tämalt ei `kuule vahel `terve päev `musta ega `valget IisR; ta s lousu moole mitte midad selle `pεεle, `musta ehk `valged Jäm; läks `mööda, äi es `inga `musta ega `valged Khk; Muistnd mette musta äga valged ütelda Emm; oli üsna vihane, `lausund must ega `valged Mär; Ei sellest pole änam musta ega valged kuulda Han; Ei see tia `musta ega `valged, ää tema kääst küsigi Jür; koer vagane, üks muss ei laasu; ei laasu `mussa ei piäss ei `persess, vahib ku tumm Kod; ei räägi mehele `mustagi Ksi; es lausu mitte üits must Trv; ma i ole `lausnu tälle mitte üits must ei `valge Nõo; esä `õikab: ko sa läät, es laosu `mustagi Rõn; ma kõneli pikkä pulga, timä is lausuʔ `musta is `valgõt Har b. (kirjutatust, paberile kirja panemisest) panema nüüd `musta `valge `pääle Lüg; nεεd sa kohes must `valge pεεl seisab, pole valeks aida midad Khk; Äi saa ta sest änam lahti, sii seisab must valgel Pha; `musta pannasse `valge `peale Mar; mõni tahab teist pettä, teesel `konraht, `ütleb: loe, sii oo must `valge piäl Tõs; Mis ikka must `valgel kirjas, ei seda valeks aa Jür; kõik ärä sel jetänud (seletanud), seesäb muss `valge piäl Kod; oss ma mõistass `musta `valge pääl panna, siss ma kirjutess kik k üless Krk; Inne maʔ õi usu, kuʔ must om valgõl Se c. (vandumisest vm erilisest ägedusest, rohkusest) ajab `musta `kurja suust `vällä Lüg; möni mees vannub `musta pümed `kurja; vannub `musta ning `valged kogu Khk; Mees vihastas ning kirus `musta `kuiva Kaa; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva Vll; Siis akkasid `musta `kuiva kjõruma ning `vandma Khn; oh sa must issand oma valega Hää; vanamis `põhjas sind, et mua must Sim; Mees `vandus, nii et ilm õli must Trm; sõemass nigu ilm must Ran; esä van d, nii et maailm mustass läits, aga ratta olliva iki virilä Nõo must 2 muist 1 musta hamba pl tungalterad musta`hambaʔ, mõni `aasta um noid pal lu rüä seen; musta`hambaʔ ei ti i nii halvass ku kahrukaaraʔ Rõu mustakas mustak as hajusalt Sa, Muh Mär Tõs Hää Ris Jür Koe VMr Kad Iis Trm Äks KJn, mustak ass Trv Nõo Krl Rõu, `mustak as Jõe VNg Lüg Jõh IisR, mussak as Kod, g -a; `musta gas Lüg, g -ka Kuu, -ga Vai mustjas, mustapoolne ema kosel on `mustakas all Jõe; kui `nõnda `tõisi `ilmu akkab tulemaie, siis lüöb mets `nõnda `mustakast; nied `mündid - - mina ühe`kõrra `pruovisin tied tehä, jumal ku paha tie ja `niske `mustagas Lüg; madaripunane oli mustaka `näuga Jäm; tule kivi, see on nönda mustakas al l Khk; Udu sihest `paestsid mustakad kogud Kaa; musträästas oo tõmmu mustakas Muh; mustakad silmäd, põle päris mustad `ühti Tõs; aeva mustakad `juuksed Koe; piilu on ilus kollane, tiiva van did on väha mustakad VMr; kogri on kulla `karva ja linaskid on nagu mustakad Trm; mussakas pruun koer õli Kod; rukki prääks - - mustakas lind Äks; kui om käre ahi ja `leevä serätse mustaka `pääld, siss tõmmatass lapiga ligedass pääld ja katetass rõõvastega `kin ni; kas sääl `vihma satap vai, aga om küll taevass sinine, `õkva nigu paa põhi serände mustakass Nõo; tal umma mustakaʔ `hiusõʔ Rõu määrdunud Ole sel `kleidil äda kedagi, kui `ongi vähe `mustakas IisR mustake(ne) 1. (pisut) määrdunud mussakene, `palge sarn `natke muss Kod; si i rät t om joba kaunis mustake Trv; sul om taa sär gikene mustakõnõ Har; mustakõsõss ol l ärʔ lännü, es olõʔ inämb puhass Plv 2. väike must sipelgas `väikese musta kusi`kuklasõ kutsuti mustakõsõʔ; mustakõsõʔ olõ õs nii kur aʔ, nu u purõ õs Vas 217

7 musta kirju (värvusest) ku on `vilja `ulgas pali kulitsaid, tieb `leiva `musta`kirjust; tämäl õli kaks `lüpsi `lehmä, õlivad `musta `kirjud Lüg; suur `mustakiri ärg õli Vai; üks rähn on ka mustakiri, punane tut t lagi pel Khk; kirjul on mustad ja `valged lapid, mis mustakiri on, ja punased ja `valged lapid, kui `ruske kiri on Krj; Taal on ega kevade pale tedre`tähti täis - - kohe musta kiri Pöi; ainult mõis pidas `musta`kirju `karja, taludes ei old, olid punast `kirju Juu Vrd mustekirju -kiut = mustaküüt luom võib `õlla kas punase kiut vai `musta kiut Lüg; se `lehmä on `musta `kiuto ja `toine taas punane `kiuto Vai; musta kiut on must, aga selja `roodu `mööda käib `valge joen ännast kunni `peani Krj musta kuse haigus (hobuse haigus) Mustakuse `aigus, ei mina pole muud nime kuuld, obuste `aigus Jür; musta kuse `aiguss, siis sori otsa aavet paisteteme ja kusi om punane, ku seisnu nu u r obene om ja pal lu sõidat, siis akkavet Krk Vrd mustakuse tõbi musta kuse tõbi = mustakuse haigus Mustakuse tõbi, obene `naksi musta kusõma Urv musta kuue mees (vaimulikust) Musta kuue mehed akkavad ää kaduma Pöi; kirikärrä või kiriku õpeteje, seesama musta kuvve mees ike om Krk musta kõle mees vaene inimene musta köle mehel pole midad `süia ka Khk musta kõrb punakasmust Nendel oli vana musta kõr b määra; Taal olid ikka musta kõrvid obused Pöi; üits ilus mustakõr b obene sõit s `mü ü dä Hel -küüt valge triibuga must veis Küüdul `veisel on `valge riips sel la pεεl, seal oli `ruske`küütusi ning musta`küütusi Kaa; must loom ja `valge juga üle sel ja, sis ta on mustaküit Hag; kaks musta `küiti `lehma Sim Vrd musta kiut, muste küüt musta lauk lauguga must loom musta laugul karu must, aga `valge mär k tal otsa ees Krj; Musta lauk [lehm] oli Pöi mustalik mustalik adj < must mi i s s sääne mustalik (tumedavereline) Lut mustalt musta lt Ksi Krk Hel Võn Vas, -ld Nõo Rõn räpaselt, ropult küll na eläve mustalt ja ropult, ei taha nende tuppa minnägi Hel; pada `olli puhass ja pööriss `olli ka puhass, söögitegemise man piap jo kõ ik puhass olema, sääl mustald ei saa; ku sil m ei näe, siss kõtt ei põe. ku ei tiiä, et sü ü k mustald tettu, sü ü d ärä Nõo; ku mõni `ol li `väega mustald `rõivil, siss `ütlivä, et temä käip nigu trüpiss Rõn; mi i s s mustalt muialõ lätt, naan õ kodo naardass vns Vas piltl otse, ilustamata nüid `üeldasse peenemalt, nüid nii mustalt `väl la ei räägita Ksi Vrd mustastõ mustama `mustama Khk Võn Ote Plv, da-inf mustata hajusalt Lä, Tõs Hää Saa hajusalt K, IPõ Pal Trv TLä, `mustada R; `mustamma Urv Har Rõu; `mustame M, da-inf mustade Krk(ma-inf -m); `mustamõ, da-inf musta dõ Krl, -tõʔ Har; `mussama, da-inf mussata Kod 1. tumedana paistma, musta värvi olema s akkas `korge `metsä müür `paistama, `mustama siel läbi udu Kuu; lihavaste `kasvand vili, `mustab kõhe Lüg; taevas `mustab pöha poolt Khk; ühnä `mustasid ruki akkjalad Mar; maa `mustab alles, põle oras `tõusutki veel Vig; suur vihma pili tuleb, taevas `mustab puha; maa ol li `marju täis, nõnda kui `mustas Saa; laud `mustab kohe, `kärpsid täis Nis; sie (tattninalamp) oli aga aseme `samba `otsas, nõnna et ta nina augud kõik `mustasid Jür; vorstid `pan di `pal la kerise `piale, söö naa, et suu `mustab Ann; mõni jõgi on kohe sügav, `mustab aga põhjast Kad; eile `kün dis, täna on teise karva tõmmand, nigu `mustama tõmmand Sim; küll sie õrass `mustab Iis; sarapùd `mussasid, `valge ei `paisnud läbi, näväd one lehen Kod; suu oli must - - `mustas kui karu perse Lai; ojas on sihuke sügab koht, `mustab kohe Pil; nurme `mustav puha, ei ole ütte al last `otsagi vi i l `kunnigil Krk; lõuna pu u lt `mustab kui kole, nüid tuleb küll üits rän k sadu Hel; mõnel om nägu tedre `tähti täis, et nägu `mustab Ran; ku nu u varesse lassiva sinna nurme pääle maha, 218

8 siss terve nur m mustass Nõo; Sa mee kaeʔ, mis tu `mustas säl ti i päl, kas mõ ni maka vai om är koolnuʔ Urv 2. mustaks värvima kübara mustaga keik mustati Ris; `mustan uuesti, ta jo alliks läind Juu; ma `mustasin villad ärä KJn; särgi `musta `tu u di liinast ja emälepä koore keedeti, sinna must vär v `sisse, sedäviisi mustati särgi rõõvas Trv; villa tahav är mustade Krk; ärge rõivast mustake, `vär mge paremb sinitsess vae verevass Puh; `kiindrusega mustatas `nahka Ote; `tahtse rõõvast mustadõ Krl Vrd mustatamma 3. määrima, mustaks tegema `mustavad kõik kohad ää Mär; Sa `mustad oma seeliku siin mulla sees ää Jür; `mustas kerikse `puistamisega kõik põranda ää Koe; laps `mustab kõik kõhad ära Trm määrduma laud põrand `mustab `kangesti Var Vrd mustõtam(m)a 4. piltl laimama Küll - - moni inimine on `aeva `kange toist `mustama Kuu; Mõnele `mieldib tõist `mustada Jõh; `mustab teist inimest nii paelu, mis ta tast tahab Juu; akkavad korra üht inimest `mustama Koe; mis ta `ilma`aegu `mustab teist inimest VJg; Sa är nii mustaku tõist Urv; ta `mustass umma `sõpra Rõu musta natu mustjas mõni lammas o koa rebu, musta nat u Muh mustane musta ne g -se Kse; musta nõ g -dsõ Vas määrdunud, mustavõitu sa oled na mustane Kse; na kaadsaʔ omma `sääntse mustadsõʔ Vas mustanesa palju Ei ole labulistega `mahku, neid on `oues kohe `mustanesa Kuu musta perra määrdunud esä - - kit t peri, et omma külʔ musta`perrä na kaadsaʔ Vas -peräline mustavõitu näil ol l tu u elämine sääne mustaperäline, näil ol l `kirpa Rõu -pugu valgete kubemetega must veis `mustapugu lehm, must lehm, `valged kubed Jäm; Mustapugud `tahtvad paramad süüa ning on ellikumad kut `rusked Kaa; musta pugu o kubede juurest ähk puusa juurest `valge, aga mujalt nahk o must Jaa; musta pugu härg Phl -päits valge peaga must veis musta päitsul ots ehk pea `valge, muidu on ta must Krj; musta päitsul o pea kaelast soadik `valge, muu kere o must puhas Jaa; Musta päits oli rasvase piimaga lehm, pailu võid sai Pöi; musta päits - - must loom ja `valge pea Hag Vrd musta päitsik, muste päits -päitsik = mustapäits mõni [lehm] oli musta päitsik, mõni punase päitsik Tõs musta soole räim sinaka nahaga lahja räim Mustasooleräim sinine ja lahja, keha esimene ots nagu t tursal Khk mustastõ mustalt mustastõ eläseʔ Vas mustatamma mustatamma Rõu Plv mustaks värvima tiä mustat jo eeläʔ ärʔ Plv Vrd mustama, mustitama musta tööline `musta `tüölisel on must tüö Vai; pöllu`tööline on musta`tööline Jäm; ega ma üks ametnik põle, ma ole üks musta`tööline; musta`töölised oo kõik, kes `seokest `lihtsat tööd tegavad Aud; olid iast `riides, mustatüölised nad ei old Rak; musta`tööline oli see, kes kemmelguid vedas `väl la Lai; vabrikude pääl om musta`tü ü lise ja `puhta`tü ü lise Hel; musta`tü ü line om `korstna`püh kjä Har; kes `prahti `väl lä kasivaʔ ja mas sinit puhastasõʔ, nu u ommavaʔ musta `tü ü liseʔ Räp Vrd mustatöö mees musta töö mees 1. mustatööline Üks mustatöömees oo, miski peenema tööga b saa ta üht - - akkama Kaa; Oli `linnas oma elu päevad va musta töö mees, ää elas Pöi 2. kontvõõras pulma nugijad [ehk] musta töö mehed Phl musta tümpä `musta `tümpä, -`tümbä tume, mustjashall na langaʔ omma saanu `musta`tümpä verevä; rõõvass ka `musta `tümbä - - ei olõʔ koguni must; ta hopõn om sääräne `musta`tümpä hiir Har 219

9 musta verd tõmmu, tumedavereline `Mustaverd, `jusku juut Kuu; Mustad juused, must abe, päris mustaverd mees Pha; Ta on änam ikka `sõuke `mustaverd inimene koa, pole ta ikka pärisest pesemata `öhti Pöi; need oo `musta verd inimesed, põle puna `palges olemaski Tõs; `Mustaverd on si i, sil makulmud, `juuksed, kõik on mustad, tumeda jumega Hää; üks `mustaverd meesteraavas `mõtleb sinu `pääle Saa; `Luetakse inimese `karvade ja `juuste järgi `kahte sorti, `mustaverd ja `valgedverd Jür; tõene laits om `valgetverd, tõene om `mustaverd Nõo; `mustaverd inemine ei `pel gä medägi, rao vai `kirvõga kõrvalt Har Vrd musta verine, -vuhti -vereline mustaverd `toine on `üsna `musta, `toine aga ei ole täis `mustavereline ka VNg; mustaverelene tüdrik Tõs; `mustlased on mustaverelised VJg; mustaverelised on `julged KJn; tu u om tinne `näoge, ei olõʔ nii klaar, ei illuss, kes om mustavereline Har Vrd mustaverine -verine mustaverd `musta verine mies Lüg Vrd mustavereline -vuhti mustaverd sääl `Rääsas õli pali `musta `vuhti inimesi; Minul õli `nuoreld `musta`vuhti `peigmes, mina ei mend senele Lüg muste 1 muste must värv Pane mustel `erku punast `juure, saad ilusa pruuni; Tahaks paki mustet võtta Hää muste 2 pääl muste Ran, mussõ Kan Rõu (heast, mugavast elust) kui eläb nüid `jõukald, `kõiki külläld käen, siss üteldäss, et eläb nigu parun muste pääl Ran; elä kui `mõisnik mussõ pääl Rõu muste 3 muiste 1 mustegi muistegi muste kirju mustakirju mustekirjosid `loomi ja `musti ää mette pia Mar; mustekirju jakk, `valged roosid sees, see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; räs tikud ja nas tikud, teene oli ikke mustekirju seilast ja teene ei old Amb; [kanad] kõik olivad `valge ja mustekirjud, kollase ja `valge`kirjud Plt; mul - - oli `muste`kirju siga, aga se oli väga ia siga Pil -kiudik = musteküüt ilosad muste kiudikud Vig -küüt valge triibuga must veis musteküüt, ise must loom, `valge selg akkab saba juurest `peale Mar Vrd musta küüt, muste kiudik mustel muskel 1 musteldama musteldama Kuu/`m-/ Mar Vig Han Pä JMd Trm Kod Lai VlPõ Trv TLä, mustõldam(m)a Võn Kan Urv VId; mustel dem Hls, -tem(e) Krk (mustlase moodi) manguma, peale käima neid (mustlasi) oli `ühtelugu siin - - `päiviell `käüdi siis külädes `ringi `jälle siis `musteldamass ja `kerjamass ja kätt `vahtimass Kuu; musteldab aga `peale ja keib külä kaada, aab `peale justkui `mustlane Mar; kis tahab saada, se küssib ja musteldab Vig; Tema kange musteldaja, küll ta `väl la võtab Hää; võid ja ku u rd on ta `kange musteldama Saa; küll ma musteldasin, `ennekui kätte sain ta kääst JMd; musteldab, `väl ja ei lähä, as jaski ei ti i, et `ütled: ma ei anna Kod; kui ei taht `anda, pidi tükk `aega `enne musteldama Plt; meie oleme `mustlast, aga me ei käi musteldamas SJn; `mustline musteldab, `järgi ei jätä Hls; mustelts `jus tku igävene `mustline Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; ma pia musteldama, kes mulle poodist `leibä tu u b; täl om `endäl `kõ iki - - aga ta i täi `säl gä panna, mes tä tõs te käest musteldap, toda kannab Nõo; ta mustõl `indäle liha ja `rasva - - ku peremi i s s ol l viin aga `eldess saanu Võn; käve siin mustõldõn, mul `ol gi, a ma es anna es Urv; üt s `vaenõ käve tah mustõldamah Plv Vrd muskeldama, musterdama 1, mustõndama mustendama mustendama Kuu/`m-/ Hää VJg Sim IPõ Plt KJn Trv Nõo, mustõndam(m)a Urv Rõu Lut, mussendama Kod; musten deme Hel, -tem Krk 1. mustana, tumedana paistma, musta värvi olema (ka midagi rohkelt olema) kui mets mustendab, siis sula tuleb VJg; mus tikaid on pal ju, mätas kõik mustendab Lai; vili on nii 220

10 `veike, et maa kõik mustendab KJn; tal tulliv ni i sarvigu ku mustents `vällä (vandus palju) Krk; meil `olli üits vana`tüt rik, ta `lli nii `kirpe täis, et jala seere periss mustendiva `kirpest Nõo; Pümmega om perädü ta `käümine, mõts mustõndas joba `kaugõlt, `kuigi ei `julgu mõtsavahelõ käändaʔ Urv; rüäʔ mustõndasõʔ Lut Vrd musendama 2. mustaks värvima Mina mustendasin villad ära, lõng jääb `rohkem `kerges ti jut iliseks Hää 3. määrima, mustaks tegema mes sa mussendad sess `valgess paberiss, ti i d mussass Kod; mustendas oma `riided ära, puha ära plekkind Lai Vrd mustõtam(m)a mustene muistene muste päits = mustapäits muste päits ärg Ris; oli ta mustepäits või punane päits, pia oli eest `valge (härjast) Nis muster 1 `muster g `mustri VNg Jõh IisR hajusalt Sa, Muh Noa Var Mih Kos KuuK JJn Sim I Plt Puh, `mustre Mar Aud Vän Saa Hag Juu KJn Trv Hls Krk; n muster Trv; n, g `mustri Krl Rõu, `mustre Plv/-s -/ Räp; pl `musserid Amb, `mustriʔ Se; p `mus trit Kan (korduv) joon, kujund, ornament; mustri- või lõikeleht kui `lapsed olivad, sis `laste käest oppisin `mustri päld `omblema VNg; `muster on ies, `mustri järele tied Jõh; `mustri `järge ömmeldi Jäm; neid (villaseid alusseelikuid) sai siis `tehtud `mütmed `moodi, `mütmes `mustris Kär; `riide `sisse kujutakse `mütmesugused `mustrid Vll; [veskikivid] said otsitud kaksipidi, kus selle `mustriga kivi oli, [kus] ammas sees on Pöi; riie lõegatse `mustri järele; `muster ies, tehasse roosid selle järele Muh; üks ring mustert ja teine ring labast Var; kannevaa - - selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha - - seda `mustert Aud; käterät iku `mustrid ol li eige pal lu Saa; `väl la`õmlusel on `mustred ette `tehtud, siss teab selle järel teha Hag; kangastel lega soab `mustris kangast kududa Kos; jüst niitest tulivad nied `mustrid kuda KuuK; eks ole kõik suguseid `kirjasi ja `musserid Amb; kangast tallati talla`laudadega - - `mustrisse JJn; se kalasaba on sies `mustriks Sim; igate `karva teki `mustri lõngad Trm; `mustri piält paad `niide Kod; sõedutekil tegin suured õied kess`paika - - `muster oli ees - - kos sa `umbes `oskad tiha Pal; pliiat siga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; mis parema `kinda, neil om ika muster Trv; `kangru mõistav kudade mustertege Krk; piiritsega tsusatass nii nigu `mus trit tahetass Kan; `mustride päält ummeldõss `lil lõ Krl; säksa `aigo `koieva kängä `rihmo, es tulõ tu u `mustre `vällä, sõ ss an niva puuda `jauhha s eto naas ele, sõ s tu u näädäs s ärʔ, sõ ss tul l tu u `mustre `vällä Räp Vrd muntser muster 2 muskel 1 *musterdama 1 tn musterdamine VJg; mustõrdam(m)a Rõu; muusterteme Krk, muustõrdama Krl 1. musteldama musterdamise käik, kui teise kääst tahab midagi VJg; mustlasõʔ muustõrdasõʔ Krl; mustõrdas man, seni ku piät `andma Rõu Vrd musserdama 2. omaette pusima mis sa sääl muustertet Krk musterdama 2 musterdama mustrit joonistama musterdama - - `tehti kujutuisi või `mustrid - - paberille ja `riide `piale Plt mustik 1 mus ti k Aud Pär Tor HaLo Tür VMr Urv Lei/-š -/, g -ku Mär Hää Saa Hag JMd hajusalt I VlPõ, Krl, -ke Võn, -kõ San Plv, -gõ Rõu Se, -gu Lut, -ga Har; musti k Muh Mar Mih Trv Ote/-ke/ Rõn San, g -ku Kse Tõs Hls Krk Hel, -ke TLä, -gu Jäm; `musti k Lüg, g -ku IisR, -gu Kuu; mus si k g -ku, -ke Kod; mus tk g `mus tke Kam must lehm; musta lehma nimi `Mustik õli `jälle must lehm Lüg; nende lehmad oo mustikud Kse; parmud `tahtsid mus tiku 221

11 ära `süia; läksin mus tikud `nüsma Saa; meie mus tik on küll ia lehm JMd; kui mitu `musta [lehma oli], siis ühele `pan di Mus tik, teisele `jälle mõni teine nimi Lai; võta ärä ni i einä säält mustiku nõna alt Hel; Mustike nime `ol li vähä, `muste `lehmi, näid väegä `arva Ran; ma lät si mus tiket ärä ajama Võn; koe sa mus tigõ olt `jätnüʔ Rõu; mus tik käü kõgõ inämb kiinih Plv; mus tik, sääne must lihm Lut piltl (kaevuveest) täna `õhta saab mus tiku `piima pudru kõrva Mär mustik 2 mustikas mustika- mustika- siin samas on `mustikesuo VNg; Mustiga `marju on ea siis `süüa, kui köht `lahti on Rei; söövad mus tika suppi, suud mustad peas Mär; `eitsimme mus tika varredess magama Hää; keetsin mus tika suppi, ei `keegi taha, nüid söö üksipääni Juu; `mus tke ru u g om makus söögikõni Krl; kõtu`haigusõ `vasta om mus tika sah t Har mustikas mus tik as Kul Mär Vän Hää Ris Juu Jür KuuK Kad/-k es g -e/ VJg IPõ(g -e Trm), mustik as Vll Pöi Rei/-g as/ Rid Mar LäLõ Mih Tõs PJg Tor Juu, `mustik as IisR, g -a; `musti gas g -ka, -ga Kuu; mus ti k IisK Rõu Räp, g -ka JMd Pal KJn Vil Har, -ga Lei(-š -), -ku Saa Plt, -kõ San Krl Plv, -gõ Plv Se; `mus tik g `mus tikõ, `mus tkõ Räp; mus tk Räp Kra, g `mus tk a Vas Se, -e Võn; mus si k g -ke Kod; musti k Kär Võn, g -ka Ris Trv Ote, -ke TLä, -ku Hls Krk(-gu) Hel, -ga, -gu Jäm Khk Käi Rei; `musti k Kuu, g -ke Lüg, -go Vai; n, g `mustika VNg; `musti ke g -ge Vai; g `musti ke, -ge VNg; pl mus tik ad Tür VMr, -ed TMr, `mustikad Hlj Jõh, mustigaʔ Lut, mustigõʔ Kan, `mus tke San; ppl mus tik id Muh/-s-/ Äks, -ud Aud; seesü `musti kas Jõe, -gas VNg; alalü mus tikel Sim, alaleü mus ti kel le Rak, -kil le Sim(-kille) IisK, `mustikal le Lüg a. mustikapõõsas; mustikapõõsa vili sinist [värvi] saab `mustigattega, `korja `mustikaid ja `kieda Kuu; `Lapsed `tehned `tuoli `mustikalle (mustikatega kokku); `mustiked `kasvavad `suodes, kus on `niiskesed maad; ku `mustiki `kõrjad, siis tied näppid `ninda punerdavast Lüg; `mustiged on jo `küpsed Vai; `Siplase soos kasus pailu mustiguid Jäm; läksid mustigid `korjama Khk; mustik - - kasvab nömme sihes Kär; Kui köht `lahti on, sene `vastu on ea rohi kuivadat mustigad; Mustigud `öitsevad, seaste tuleb vist `palju mustiguid Rei; suu mustikadega must ku karo perse Rid; kas siin `metsas kasvab ka mus tikaid Kul; mustikad kasuvad üksaavalt varre `kül gis, `nopmene o vägä igab Vig; Mustiku sai `keeta ja pudelise `panna Var; Mustikatest saab ea supi Mih; `metsas kasvab paelu mustiku Tõs; mus tikid on tämmudi nii nat ike `metses Vän; mustikast pudru kaste oo ea Tor; kardule korvid pan nin mus tikid täis Saa; mustikad teeväd suu mustaks Juu; tänavu `üelda üsna vähä mus tikid olema KuuK; `metsas on ike iga suvi mus tikaid JMd; seal kasvab neid mus tikid `priskeste Kad; kui mus tikid süö, siis tievad suu mustast IisK; lõpevad ni i d mus siked ärä siit, näväd lagedal ei kasva; mus sikitegä värvitässe, suab ilos sinikäsmuss Kod; mus tikid oli pal lu Äks; tämmu mus tikid ei ole, külm võttis ära Vil; mis ülearu raba om, sääl ei ole mustikit Krk; piimäge `sü ü di kige enne mustikit ja maasikit Hel; vabarna ja maasike tahava pal lu `suhkrut, ega mustik kah `suhkruta ei `kõlba Ran; mustike äedsevä joba Puh; ku me latsen palu pääl marjul käesime - - sääl olliva `väega ilusa `mus tke Võn; Mus tikit mõ nikõrd `pan ti piimä `sisse, sõ ss serväti leevä pääleʔ Rõu; ku `mus tka `häitsäse, siss häiermä ommaʔ ilosa roosaʔ Vas; kuivato `mus tikõʔ pruugitas kõtu roohost; `jooh ko mar aʔ `kaussõ `mus tkede man pedäjä mõtsa all Räp; Mi mõtsah muud olõ i kuʔ mus tigit Se b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt mustikakorjamise kohta) Tänä `täüdüb - - `mustikasse hakkada menemä Kuu; `käisimme `mustigas VNg; `läksiväd `mustike jah `sinne sama Virume tie `ääre Lüg; ma tule mustigult Jäm; Mineva nädali käisid mustikal Pöi; Sügise sai kolm tretti mustigul käidut Käi; Mustikal ma ei ole käind Mih; lähme mus tikalle Tür; meie pere 222

12 nuoremad on mus tikel Sim; mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo; leki mus tikallõ Har mustil aiga mus til- Vas, mustõl- Vas Se ennemuiste tu u ol l jo mus til`aiga, kiä no tu u d inäp mälehtäss Vas mustine 1 musti ne, hrv musti s g -se must hüljes möned mustised Mus mustine 2 muistine mustinesä mustalt `valge lina, `kuidas ma `julgesin `mustinesä `mennä `sinne [peale] Kuu mustis mustine 1 mustisine muistisine mustitama mustitama Jäm Krj Rei/-da-/ mustaks värvima `enne sai ikka nahk ära mustitud, siis `saapa `pεεltsed `valmis `tehtud Jäm; mustitas riiet Krj; mustidan - - kinga `nahku Rei Vrd mustatamma mustjanõ `mus tja nõ Se, g -tsõ Plv; pl `mustjadse Plv mustjas sai `mus tjast `karva, õigõ must es saaʔ; tsiavabõrnaʔ - - umma säändse `mustjadse verevä Plv mustjas `mustj as Kuu Jäm Khk(`muste as) Pha Vll Käi/`mo-/ hajusalt L, Juu JMd Iis Trm Hls Hel Puh, `mustj ass Trv TLä Krl Vas, `mus tj as Ris Jür Koe VJg Trm Kod Äks Lai Plt KJn, `mus tj ass Plv, `musj as Kod, g -a; `mustja ss Räp, g -se Krk, -sõ Krl Har; `mus tja ss Rõu, g -sõ Se; `mustjas- VNg Lüg Jaa Pöi Muh Rei JJn KJn San, `mustjass- Ote Urv Rõu Plv, `mus tjas- Juu Sim Vil, `mus jas- Kod mustapoolne, tume pajutikk, `mustjas lind, punane nokk Jäm; nönda `mustea pilve aeab üles Khk; Tugevate mustjate toonidega [riie] Pha; pole päris most - - püsot vεhe `mostjas Käi; nõelussid o `kahte `kirja, sarabu kirjod oo eledamad, paksibu kirjod oo tumedamad, `mustjamad Mar; leek punane, mis põle na `mustjas mete Vig; lagled, need oo - - `mustjamad kui aned Var; sanglepa koor on `mustjam, krobelesem ka PJg; üks `mustja `näoga mees tul li, vist `mustline ol li Saa; `mus tjas riie Ris; `musjas rätt; `mus tjad kaharad `juuksed Kod; [lepaseened] päält on `mus tjad pruunid, isi on kollane alt Äks; metsäiired, mõned on `mus tjad ja õete tilliksed KJn; kui `mustja pil ve `vastu tuult tuleve, siss om `varsti müristemist kuulda Hel; `su u de pääl `ommegi serände `mustjass mesi (soode pealt korjatud meest) Ran; `taivasikk lennäss `kõrgõn `taiva all, `väike `mustjass sirguke Nõo; tu u l `ol li `säärtse `mustjasõ `juusõʔ Har; sääntse `mus tjadsõʔ kui kohvi jahu Se Vrd mustjanõ mustjas- (värvustest) ku on `mustjasall `rohkemb, siis on `mustjasiir Lüg; rumm on `söuke `mustjas punane viin; see pole `öige rohelne üht, nönda `musteas rohelne oli; lahi oma kuue `riide `musteas siniseks `värvida Khk; must `varblane oo kaila `ümbert `mustjas sinikas Pöi; meil `olli `mustjas kõrb obu Muh; `neoksed `mustjas lillad, kui ää keedäd (lepaseentest) Mar; tehässe paraegustki kusega `mustjassinisid `villu Vig; karusammal [on] `mustjas pruun Tõs; Vana`aegne kõvasi oli `mus tjasal l, aga `praegune luisk on `val kjasal l Jür; `vär vis nõnna t tuli `mus tjas kollane riie Sim; `mus jaskõr v obene, tumepruun Kod; `Vähju `ol li mede jões `kolme `sel tsi, [ühed olid] `veiksed `mus tjaspruunid Vil; temäl `mustjass ruuni silmä, ta om kuri inimene Krk; raudkiiss om serände `väike kala - - `mustjassal l Ran; liha`kärbläne om `sände `mustjass sinine Nõo; mia mehidse sügüseden jaon toovaʔ, tu u d üteldäss kuusõmesi, kuusõmesi om sääne `mustjass pruum Urv; ma näi ääsä ütte `mustjass `hal li hobõst, tu u ol l `korgõidõ `jalgu ja pikä kihägaʔ; `mustjass verevä `pääga lehmä Har; üt s rõivass ol l `mustjass sinine, tõõnõ ol l rohikanõ Rõu must juur (taim) mussjuur õlema sia `aiguse `vassa; mussjuurel oo laiad lehed, kole mõru, juur koevatata ärä ja selle `tuhka `pan ti süägi `ulka, kui siga ei süänud Kod 223

13 must kull piirpääsuke On `räästa pojad [pesakastist] `välja läind, siis must kul l tuleb `jälle oma `poegi `auduma Pöi must kuub 1. must kurrutatud seelik mostkuub `selgas, karbus pεεs Phl 2. ülerõivas vellane kuub kutsuti mustkuub, mis tese `riide pääl käis Rid mustlane 1 `mustla ne Kuu Lüg Jõh IisR ep/-le ne Emm/ Trv Pst Hel T Krl/-lä ne/, `mustlai ne Hlj VNg Vai Rak Iis, `musla ne Kse Aud Juu Kod, g -se; `mustla nõ g -sõ Kan Urv Har VId; `muslan Lei; p `mustlõst San 1. mustlasrahvusest isik, romi `mustlaised - - `naiste käsi `katsusivad - - `laadal olivad `kanged pettama Hlj; `mustlased on `kanged `mangumaie - - eks neid `mustlaisi `uita ja käi `praigagi Lüg; On `teine äkkiline nigu `mustlase püss; `Niisuke segadus `jusku `mustlaste `laagris IisR; poiss musta `näuga kut `mustlane Khk; [heinaajal] elasime `justku `mustlased `metsas Kär; `mustlased tulad aga laua `ääre, äi küsi midad, muudkut akkavad `sööma Vll; `Mustlased olid sii ka, laste koorm oli peal, reinetasid öhest kohast `teise Pöi; `mustlest käivad `ringi, sii neid vahel mütuküment perekon da Emm; va `mustlased oo ned käetargad Mar; sii Uruste kiriku juures oo `muslasi iga sui Aud; ei tää, kas lähab `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes (ehetes) Saa; mu nöör läks nii pikaks nagu `mustlase eluaeg Ris; `muslased tulevad, tahvad pahuraid `lapsi, panevad kot ti, eks ermutakse sedäsi Juu; nüid pole enam `mustlasi nähä, ennem olid `laagrid `tiede `ääres Kos; Juused nii elepunased nagu mustlase tulekahju Jür; ära mangu nagu `mustlane JMd; oli sidund ühe `riidetohlaka pähä nagu `mustlane Kad; `muslane käe piält kõneleb - - kõik tämä tiäb ärä, ma en näe kedägi Kod; nigu vana `mustlane aab `piale Ksi; `enne vanast, kui `mustlaisi `nähti, siis `ööldi, et ilm lähäb sulale, juba `mustlased väl jas Lai; läks `järsku vihaseks nigu `mustlase püs s Plt; lapsele `üeldas [kui piimahammas on eest ära tulnud], et `mustlane sõniku `koormaga läbi läind, mulgu maha jätnd SJn; ta `nuiass kui `mustlane kunagi Hel; `mustlase obesel `olli andru u ds nõrk - - pal t tühjä `vankri i i n käis; `mustlane `võtnu leti pääld `rõiva ja `pühknu lävest `väl lä, es ti i `masmisega tegugi Nõo; `mustlase talusit piti `kõn dseva, `tahtseva kätt `kaeda Ote; ma sääl `tsankli tu u `mustlasõgaʔ, et tü ü i i st tulõ õ ks ar tassoʔ Rõu; tul l `mustlaisi täüs tu u tarõ Vas; Ku jo mustlasõga hobõst vaehtama läät, sõ s olõt hobõsõst ilma kah Räp; mõnõʔ `mustlasõʔ vega `laulvaʔ `häste Se (mustlasmaadlusest) olid mustlast võideld jõulu`õhtal JJn; `mustlase `maeluss, kaits mi i st eidäve maha, pää `vastamisi, võtave käe `sanga ja aave jala `vastamisi `konksi ja `kaeve siss tõine tõist jala konksige üless lüvvä Pst Vrd mustlin(e) 2. menstruatsioon sellel on mitu nime, kuu`aigus, `riide`pialsed, `mustlased, mõni `ütleb jälle `sakslased JõeK; mul on täna `mustlased ehk kuu kord Amb; kuu`haiguss, `mustlasõʔ Plv 3. kurat `mustlasõl ummaʔ sarvõkõsõʔ kaʔ Lut 4. piltl vurrkann niidirul list sai `mustlast `tehtud, pulk läbi ja `mustlane `val mis Sim *mustlane 2 pl `mustlased Kuu Kad väike must sipelgas ühed on `mustad, nied on `mustlased ja `teised on `jälle siis `niuked punakad, nied `jälle `rusklased. `mustlased, nied ei `ammusta Kuu Vrd mustokõnõ mustlema `mustlema määrduma; määrdunuks tegema eks see riie ole `pleekind ja `mustlend; jätad [riide] kapist `väl la `mustlema; mõni sittab riiet, et ei saa kun niks, `pröökab ruttu ära, `mustleb ära; mis sa tast iga pääv `selga paned, `mustled ära Lai Vrd mustnema must lepp sanglepp must lepp vai sanglepp, sie `kasvab `suurest, `sellest saab `palki; `mustal leppäl on `tõrvased lehed Lüg; musta lepa koorega kahjati Khk; mustast lepast olid ned kausid `tehtud Vll; musta lepa koorega värmiti `riided mustaks Muh; `valgel lepal oo 224

14 urvad, aga musta lepal oo kobarad; musta lepa `võtsi maha, tegi või masina Var; must lepp kasvab suuress palgipuuss Mih; musta lepäst tehäse katuse `sindrisi Tõs; must lepp on tugev puu, al l lepp on malts Kad; emä lepp ja must lepp, [neist] tetti ummikid `lasse Hls; must lepp kasvap madala maa pääl, kus `siante igine must muld Krk mustlin 1 musliin mustlin 2 mustline mustline `mustli ne g -se Saa Hls Krk; `mustlin Krk mustlane `mustlised ol lid `kanged `sööki nuruma; ät t vahetas `mustlise käest noore obese Saa; `mustline `nuias: anna mulle sedä ja anna mulle sedä Hls; ta kiru ku `mustlin Krk must mats kuldnokk mostmats, see nago nalja `ütlemene Käi; Mustmatsid juba platsis Rid -miljon suur, arvamatu hulk Mere`randas oli pisiksi kivisi must `miljon Kaa; Ku noist mar ust kõ igist kala kasunu, sõ ss saanu neid jo must`mil jon Rõu -muld toitaineterikas muld (ka täiendsõna võib käänduda) mustmuld, sie on `kõikse paremb `viljamaa. siin `tõisepùol küla `õtsas on mõnes kõhas puol `mietri `musta `mulda Lüg; `Sõuke moa, kus on jalg `musta `mulda ja sinine sau all, see on juba rammus Pöi; sedä `musta `mulda sii põlegi, ikke mustamulla maaks tεttä ei `peeta Mar; lodu maa on ise musta mulla maa Sim; must muld olli tasatse pääl, ega mägede otsan `musta `mulda ei ole Kam; mustamulla maa kasvatass kõrt hääd Plv mustne muistne mustnema `mustnema, `musnema Kod, `mustnõmõ Krl; `mustnõm(m)a Rõu Plv Vas, da-inf mustõdaʔ Har määrduma kruami paad kappi, siis ta ei õle `musneman Kod; `valgist villust tett pihtsärk `mustnõss ärʔ Krl; tõnõ nu u r miis ol l nii är mustõnu nigu maa Har; `valgõ rät t, pik ält taal siss `mustnõdaʔ Vas Vrd mustlema mustokõnõ mustokõ nõ g -sõ väike must sipelgas mustokõsõʔ ommaʔ väläh, nakass sadama; Mustokõisi kõik kotusõʔ täüs Vas Vrd mustlane 2 must part must part tõmmuvaeras Noa must pea 1 must- Muh Mar Kir Vän Jür Amb Ksi Plt KJn Ran, muss- Kod, musta- HJn, `musta- IisR (ka täiendsõna võib käänduda) (taim) `mustapia on `valge `villase `piaga, `kasvab suos; sääl (soos) oli seda `mustapiad, `lehmad väga iast kevade `seivad IisR; mustpeal o mustad tutid ja `valged `narmad `otsas Muh; mustpiä, mes keväde kõege `enne akkab `õitsma Mar; Mustpia, pisike madal einataim, nagu mustad `juused laiali teisel otsas Jür; mustapèa kasvab raba moas HJn; mustapiad `üitakse, üks varane rohi - - lumi mõnes kohas maas viel, juba must pia on akkamas Amb; musspiä ku vanass lähäb, lähäb mussass Kod; mustalpial on sihukesed piad `otsas, vars kasvab kolme kandilene Ksi; eläjäd sööväd rabas `mustapiäd KJn; `mustapääd periss aenamaade pääl ei kasvagi, su u n `sambla pääl. ta om iki alamb ain Ran must pea 2 must- Jaa Muh Rid Krk Ran, musta- Sim (ka täiendsõna võib käänduda) nõgipea mustpea, teeb leva mustaks Muh; odradel on musta piad Sim; nisul om musta pää üleni sehen - - ei saa `valge `püügel Krk; mustpää om kesväl, pitsitä kokku nigu puss, lääb lak ka; sel katetahilisel [odral] ei ole `mustapääd, aga nellä tahilisel tuleb `var sti Ran must pea rohi lubikas Pisike madal `vaksa poolteist `kõrge kõrs, pisike must pea `otsas, sellepärast on mustapea rohi; Kui musta pea rohud `õitsevad, siis on `loomadel `väljas `süüa küll Pöi; need mustpea rohod kasvavad einamaade sees, need niidetasse einaks, elos sile kõr s Mar 225

15 must päästlik, -pääsuke (ka täiendsõna võib käänduda) piirpääsuke Mustad `piästlikud, nied tegid abaja `ruõgõssõ pesi Khn; mustad pääsukesed tegad [pesa] alt sauvest, pealt `lahti Aud mustre muster mustriline `mustrili ne Lüg Jõh KuuK Ote, `mustreli ne Hls, g -se; g `mus trelitse Se, p `mustreliist Räp, ppl `mus trilit si Kan teat mustriga [teki] keskpaik on küll noh üht`värvi - - aga siis - - õts, sie on üleni kõhe `niisukene `mustriline Lüg; Peo`kinda (labakindad) olliv puha kirivese, `mustrelise, sinikasmustast ja `valgest lõngast Hls; mina `mustrilist kangast es kua, väikeste telletega ei saa `mustrilist kangast kudada Ote; piiritsidega `koetass `põrmandu`rõivit ja `mus trilit si `kan git Kan must rõõt musträhn Mustrõõt - - on must ja laulab rõõt-rõõt, sellest on nime tal, ega tema puu pääl ei ole, tema on puu kül les Hää -rähn (lind) Musträhn - - suur must lind, punane ari, laulab rõõt-rõõt-rõõt-kõll Hää; musträhn on must ja punane tut t pääs Saa Vrd must ähn, -rõõt -rästas (ka täiendsõna võib käänduda) hrl kuldnokk; hrv musträstas rand`tüllid on must `raasta `suurused Jõe; kuldnokkad `kutsuda `mustad `rästad VNg; `Terve perekond õli `musta`rästä `silmadega, tume`pruunid `silmad pääs Lüg; Nägin `eile `mustaid `rästaid `aia`teiba `õtsas Jõh; Mustad `räästad, nee elavad ikka `öönete puude sihes ja `puurides pesitsevad Krj; musträästas oo tõmmu mustakas Muh; Täna umigu situdas (pettis) must räästas mind ää Rei; ma nägi must`rεεsta ära, akkab suveks minema Phl; musträästas ei lähä vil la põllale (ei söö vilja) Kul; mustad `räästäd `laulvad ilusti Tõs; musträstas vilistab, augub koera `moodu, näub kas si `moodu, siss laseb `laulu kah Saa; juba mustad `raastad `väl las Ris; musta `roasta pesa Nis; mustad `reastad, nemad lähvad puust `kongi ja teevad pojad `sinna `sisse Kos; mustad `rästad - - ajasivad rähni [pesakastist] `väl la JJn; must räästas `korjab `aedades põrnikaid ja putukaid - - laulab kevadel toredas ti Sim; must räästas pesitseb toa juures `karpides, kuldnokk `üeldasse koa IisK; mustad `rästäd väl läs, `tarvis pesäd üless `panna KJn; musta`rästä kikk `söstre ärä söönu Trv; musta `rästse ei lää enne ärä, ku na pihlapù marja ärä sööve Krk; musta`rästä laolava kõege keelde pääl Puh; kae, kui musta `rästä varestega ja aki segi om parven, siss om `lu u ta, et tulõ rätsu satu ja nii `irmuss alva ilma Ote; mustal `rästäl kah om `hal li `karva rät t kaalan, laul `uhkõdõ uma kulladsõ vasarõga Har; no mustõlõ `räs tile, noilõ no tet ti mud ogi [pesakaste] Plv; musta `rästäʔ ilosahe `laulvaʔ, `laskva mitund äält Se must sitik must sõstar Ma keedi `mustõ sit ikiid Rõu; `Musti sit igit mul olõ i Se -soostar must sõstar Nendest soostardest ma söö ainult `musti `soostrud Rei; vanal ajal oli sii ikke koa `musti `soostrud Mar; [kurkide hapendamisel] pannatse musta `soostra `lehti Kse; musta`soostra `marjadest keedetse `moosi Tõs; `aedas neid `musti `suostred on sugo (natuke) Ris -sõstar musta sõstra põõsas; musta sõstra mari `musta `sestra on kõhu `aigusse `vasta Lüg; must`sestrost `keideda `muosi Vai; selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; nüid om punase`sõstra ja musta`sõstra, vanast olliva õraku ja `sit ke Ote; ma pan ni [kurkidele] visnapùu `leh ti, mõ nõ vabõrna lehekese ka, ku illos s ol l ja sõ s s - - musta `sõstra `leh ti Plv Vrd must sitik, must soostar must tikas musträhn Must tikkas - - `ühte`puhku `kuuled, kui `tillub IisR -till musträhn must lind ja punane pea, `üiti must till. must till on teiste `lindude puusepp Mus -tuhat väga palju Esimäse valuga `vannund [mees] mittu musttuhat kurati Kuu; `kärblasi tuli `pliita `ümber `õtsegu musttuhat Lüg; midagid putugid kedass lugeda εp jööva, neid oo must tuhat Khk; `Musti `varblasi oli kirsi `otsas oort must tuhat, kohe puu [marjadest] tühi Pöi; kui roets 226

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! 2 49 RINNAHOIDJA tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsi

UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! 2 49 RINNAHOIDJA tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsi UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsiga, saadaval värvides: suurused: 70B-85C IDEAALNE SÜGAVA DEKOLTEEGA

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad 9.05 15.05 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. kuum! 1 29 BODI puuvillane, beebidele, pealetrükiga,

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt

MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt enne seadme kasutamist ja hoidke see juhend alles.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Tõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õi

Tõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õi Tõlkija poolne märkus: Ma leidsin 2 kohta, kus oli selle mustri parandusi üleval. Esimene neist ametlik VK koduleht. Sealt leitud täiendused ei ole õiged, sellest juttu Ravelrys. Parandus soovitab sarnaselt

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal 17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Microsoft Word - 11_f20.doc

Microsoft Word - 11_f20.doc 11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa

moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa Moonika Nerman Ene Viilma loodusõpetuse tööraamat 4. KLASSILE 2. OSA MINU NIMI ON ÕPIN Moonika Nerman, Ene Viilma Loodusõpetuse tööraamat

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Kus on Jumal algus.indd

Kus on Jumal algus.indd Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

hedgehogs

hedgehogs Siilipere seiklused I osa Siilipere seiklused algasid 1. septembril, siis kui viimane aeg endale talvevarusid otsida. Siilitüdrukud Eliise (4 a.) ja Marie (2 a.) koos vanematega võtsid suuna Hellenurme

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

MÄEKÜNKA TEE 8

MÄEKÜNKA TEE 8 , PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA, Pärnu 3, Paide 1 RUUMI NUMBER PLAANIL 2 RUUMI NIMETUS PLAANIL 3 RUUMI PINDALA, ÜHTLASI RUUMI PÕRANDAKATTE JA LAE VIIMISTLUSE MAHT M² tes 4 RUUMI LAE VIIMISTLUS, MATERJAL

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Lugema õppimise mängud

Lugema õppimise mängud LUGEMA ÕPPIMISE MÄNGUD Õppemäng: Tunne kaas-, sulg- ja täishäälikuid. Vahendid: lõngapallid, sinine, punane ja roheline karp. Eesmärk: kinnistada mõisteid sulg-, kaas- ja täishäälik. Mängu käik. Täna tahtsid

Rohkem

Microsoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc

Microsoft Word - Tiivustame lapsi liikuma.doc Linaliugu, pikka kiudu... Hõissa vastlad Traditsioonilist vastlapäeva tähistamist alustasime kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kuna meie selle aasta nimikangelased

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem