Strateegilise mürakaartide koostamise juhendi tutvustus / Eeldused CNOSSOS-EU arvutusmeetodite kasutuselevõtmiseks

Väljavõte

1 Strateegilise mürakaartide koostamise juhendi tutvustus / Eeldused CNOSSOS-EU arvutusmeetodite kasutuselevõtmiseks Marko Ründva, Merlyn Mannov Tallinn Tartu SA Keskkonnaõiguse Keskus Telliskivi 60a, Tallinn Tel k6k@k6k.ee -

2 EESMÄRK Olukorra kaardistamine Ülevaade riigile, tellijatele milliseid lähteandmeid on edaspidi strateegilise mürakaardistamise jaoks Konsultandil ei ole võimalik neid ise tuletada Peavad olema üheselt fikseeritud põhimõtted

3 MIKS? KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2015/996, 19. mai 2015, millega kehtestatakse u hised mu ra hindamise meetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja no ukogu direktiivile 2002/49/EU Artikkel 2 Liikmesriigid jo ustavad ka esoleva direktiivi ja rgimiseks vajalikud o igus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks Liikmesriigid edastavad ko nealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

4 Common NOise assessment methods in the EU (CNOSSOS- EU) CNOSSOS-EU represents a harmonised and coherent approach to assess noise levels from the main sources of noise (road traffic, railway traffic, aircraft and indus- trial) across Europe. The legal act to revise Annex II of the END and enforce CNOSSOS-EU in EU MS. Make available to European citizens reliable and comparable information on the noise levels they are exposed to and the associated health implications; Draw appropriate action plans for preventing and reducing exposure to harmful levels of noise in a sustainable and resource-efficient way.

5 The noise assessment methods used by the EU Member States, along with input data extracted from national databases, differ in several aspects (Kephalopoulos and Paviotti, 2012), such as: the formulas used to estimate the sound power output of the noise sources; the formulas used to evaluate different aspects of sound propagation; the measurement conditions under which sound power is evaluated; the databases of input values (e.g., differences in expression of basic parameters, definition of vehicle classes, correction effects, etc.); the implementation of the same method in different software packages; Moreover, there are differences in the input data configuration and parameter settings that are used in connection with the assessment methods such as: choice of roads, tram and railway lines within an agglomeration; number of aircraft movements within an airport; default data are often used instead of real-life scenario data (e.g. speed limit is used instead of real average speed of vehicle fleet, standard flight tracks instead of radar-based movements, etc.); number of sound wave reflections in the propagation path; accuracy, completeness and reliability of geographical input data; methodology to assign noise levels to building facades and numbers of inhabitants and dwellings to buildings.

6 CNOSSOS-EU ajagraafik Hetkeolukord igapäevasest arvutusmeetodite kasutamisest: Interim meetodid lähtuvalt eelmisest direktiivi versioonist Põhjamaade arvutusmeetodid auto- ja rongiliiklus, tööstusmüra ISO tööstusmüra CNOSSOS-EU kohustuslik kasutamine alates 2019.a strateegilistel mürakaardistamistel kohustuslik järgmisel strateegilisel mürakaardistamisel 2020.a kohta (vaja esitada ) Kuna Interim meetodid on eemaldatud direktiivist, siis võib eeldada ka siseriiklikult CNOSSOS-EU le kasutamisele üleminekut pikemas perspektiivis (kui just seadusandja ei kehtesta uusi meetodeid) Siseriiklikult kasutada samasid eelduseid, lähteandmeid, põhimõtteid

7 Samas kohalikel mürakaartidel on tulemuse vastavus mõõtmistulemustele väga oluline kriteerium, kuna selle alusel kehtestatakse detailplaneeringuid, väljastatakse ehituslubasid, hinnatakse leevendusmeetmete efektiivsust jne CNOSSOS-EU hetke teemad EL-s Strateegilisel mürakaardistamisel on peamine väljund elanike arv müratsoonides ja selle muutumine ajas, siis elanike korrektne määramine hoonetesse väga oluline Vältida elanike arvu ülehindamist müratsoonides Direktiivi sõnastusest tulenevad küsimused, millele ei ole lahendust veel olemas: Aggloromation: eesti keeles tõlgitud kui linnastu Linnastu: liikmesriigi piiritletud territooriumi osa, kus elab üle inimese ning mida selles liikmesriigis loetakse rahvastikutiheduse alusel linnapiirkonnaks Dwelling: eesti keeles ja paljudes riikides tõlgitud kui elamu samas tõlgitud ka kui eluruum ehk korter elamus osades riikides. Vajalikud lähteandmed rongid ja rööbasteede seisukorda kirjeldavad parameetrid (arvutusmeetodis ei ole ühtseid rongitüüpe olemas olemas riikidepõhised tüübid) Kuidas elanike määramine hoonetesse? Kuna ettepanek meetodi muuta, siis sellel suur mõju kõrgesse müratsooni jäävatele inimeste arvule. Eesmärk võimalikult täpsed tulemused etteantud valikute piires, kuid reaalsetetele mõõtmistulemustele vastavus ei ole oluline kriteerium

8 CNOSSOS-EU hetke teemad EL-s Kasutamise käigus on ilmenud ebatäpsuseid, vigu ja puuduseid CNOSSOS-EU meetodis (Amendments for CNOSSOS-EU, Description of issues and proposed solutions, RIVM Letter report , A. Kok, A. van Beek), siis hetkel Euroopa Komisjon tegeleb arvutusmeetodi uuendamise ja võib eeldada uuendatud versiooni kehtestamist 2020.a jooksul ehk järgmise strateegilise mürakaardistamise arvutused teostatakse juba uuendatud CNOSSOS-EU alusel. Kuna osad täiendused mõjutavad otseselt arvutustulemusi (eelkõige elanike arvu kõrgemates müratsoonides), siis tulemused ei ole võrreldavad eelmiste strateegiliste mürakaartidega, kuid tulemused on võrreldavad erinevate liikmesriikide vahel. Kolme tüüpi puudused: ebatäpsus mõjutab arvutustulemuse täpsust (<1 db) viga mõjutab arvutustulemust oluliselt kirjaviga

9 Direktiiv Arvutusteks kasutatava tarkvara kvaliteet Arvutuste tegemiseks kasutatava tarkvara kohta tuleb to endada, et see vastab ka esolevas dokumendis kirjeldatud meetoditele. To endamiseks kontrollitakse arvutustulemuste vastavust na itjuhtudele. IMMI - olemas SoundPlan olemas CadnaA olemas Kuigi arvutusmeetodite tekst on fikseeritud, siis tarkvaratootjatel on oma lähenemised valemite kasutamisel ja sellest on tingitud ka mõningased arvutustulemuste erinevused sõltuvalt kasutatavast tarkvarast (tulemuste erinevused on tüüpiliselt <1 db, mis ei muuda lõppjäreldusi)

10 Vajalikud andmed arvutusmeetodikas ÜLDINE Meteoroloogilised tingimused Maapinna helineelduvusomadused Maapinnamudel allikas: Maa-amet (1m kõrgusjooned piisavad) LIDAR liiga detailne ja võib lihtsustada kõrgusjoonteks Ilmastikutingimused Iga geograafiline punkt Ettepanek kogu Eesti territooriumil samad meteoroloogilised tingimused Maapinna helineelduvusomadused tuleb määrata vastavalt pinnakattele teguriga G, mille väärtus jääb 0-1 vahele. Väga pehme, G=1 Pehme metsaalune, G=1 Tihendamata lahtine pinnas, G=1 Tavaline tihendamata pinnas, G=1 Tihendatud põllud ja kruusased alad, G=0,7 Tihendatud tihe pinnas, G=0,3 Kõva pinnas, G=0 Väga kõva ja tihe pinnas, G=0 Vajalikud andmed saab Maaametist või tuleb määrata hinnanguliselt.

11 Prantsusmaa ja Soome teinud oma analüüsid ja vastav sisend tarkvarades olemas Varasemalt on strateegilise mürakaardistamise käigus tehtud arvutustes soovitatav kasutada nö etteantud (default) seadistust, mis on järgnev: 50% soodne levik päevasel perioodil (7-19); 75% soodne levik õhtusel ajal (19-23); 100% soodne levik öisel perioodil (23-7).

12 Vajalikud andmed arvutusmeetodikas ÜLDINE Elanike arvu määramine eluhoonetesse Elanikud määratakse vaid eluhoonetesse rahvastikuregistri alusel (suvilad, suvituspiirkonnad ei lähe arvesse ei tohi määrata lihtsalt eluruumide järgi keskmise leibkonna suuruse alusel); koolidesse, haiglatesse, muudesse avalikesse hoonetesse, ei määrata elanikke. Kui elanike arv hoonetes pole teada, siis tuleb see tuletada vastavalt hindamismetoodikas esitatud valemitele. Rahvastikuregistrist hoonete kaupa Mürakaitseekraanid ja müravallid Määrata olemasolevate ekraanide ja vallide akustilised omadused (kõrgus, helineeldetegur, heliisolatsioon) Osaliselt info olemas Teeregistris, kuid tuleb üle kontrollida (ei ole infot helineeldetegurite ja tüübi kohta) Hoonete akustilised omadused Millise kuupäevaga seisuga hooned mudelis? Hoonete kõrgused (mida teha alla 4m kõrguste hoonetega)? Ettepanek muuta kõrgus 4,5 m peale Millist helineeldetegurit kasutada? Helineeldetegur 0,21

13

14 Määrata olemasolevate ekraanide ja vallide akustilised omadused (kõrgus, helineeldetegur, heliisolatsioon) Soovitus Teeregistrit edaspidi vasta infoga täiendada uute mürakaitseekraanide ja vallide osas, et millised oli projekteerimisel nende akustilised parameetrid.

15 Vajalikud andmed arvutusmeetodikas AUTOLIIKLUS Sõidukite klassifikatsioon 1. kategooria: kerged mootorsõidukid; 2. kategooria: keskmise raskusega sõidukid; 3. kategooria: rasked sõidukid; 4. kategooria: kaherattalised mootorsõidukid; jaguneb kahte alamklassi: mopeedid, mootorrattad; 5. kategooria: avatud kategooria (avatud vastavalt tulevikuvajadustele, nt elektri- või hübriidsõidukitele). Esimese 4 kategooria kasutamine on kohustuslik, viienda kategooria kasutamine on vabatahtlik. Allikas: Maanteeamet / ARK Kiirused eri klassidel kui samal lõigul kiirusepiirang rasketel sõidukitel, siis sellest lähtuda Naastrehvide osakaal ametlikud andmed puuduvad, erinevad hinnangud et ca 70% naastrehve talvisel ajal (periood 3 kuud) Kuidas modelleerida 2+2 maanteed/tänavad kus on tee mu raallikas?

16 Vastavalt seisuga oli Maanteeameti registris 1443 elektrisõidukit, mis moodustas 0,2%. Selliselt ei ole otstarbekas käesoleval ajaperioodil elektriautosid eraldi käsitleda. Samas kui toimub suurema muudatusega tulevikus (elektriautode osakaal >5% linna sisesõitudel), siis tuleks seda arvestama hakata.

17 Sõiduki kiirus kasutada tuleb iga sõidukiklassi/kategooria keskmist kiirust. Komisjoni Direktiivi (EL) 2015/996 kohaselt võib sellisel juhul, kui kohalikud mõõtmisandmed puuduvad, kasutada iga sõidukikategooria suurimat lubatud kiirust. andmed Maanteeametist/ Teeregister Naastrehvide kasutamise osakaal - Kui igal aastal kasutab naastrehve märkimisväärne arv liiklusvoos sõitvaid kergeid sõidukeid, tuleb arvesse võtta selle mõju veeremürale. Selleks tuleb müra leviku hindamisel kasutada korrektsiooni. Kategooriatele 2 ja 3 ei ole korrektsiooni ette nähtud, kuna naastrehvide kasutus raskesõidukite puhul pole levinud. Naastrehvide kasutamise osakaal tuletatakse liikluskoormuse põhjal. Andmed olemas mitteametlikud andmed küsitluste alusel Tee kalle/gradient tee kalle mõjutab sõiduki käitusmüra emissiooni. Kallete esinemise puhul tuleb kasutada vastavad korrektsiooni. Vajalikud andmed selle kohta saab Maa-ametist (maapinna mudel) Kui sisestada mõlemad sõidusuunad eraldi õiges suunas, siis tarkvara saab sellest aru Sõidukite kiirenduse ja aeglustus - fooriga ristmike ja ringristmike ees ja järel asuvate lõikude puhul tuleb kasutada korrektsiooni, et arvesse võtta kiirenduse ja aeglustuse mõju. Ettepanek mitte arvestada Eestis Teekatte tüüp Kui teekatte akustilised omadused erinevad standardkatte omadustest, siis tuleb kasutada vastavat korrektsiooni. Vajalik info teekatte kohta tuleb tuletada või saadakse Maanteeametist (vt tabel)

18 Parandid erinevate teemade kohta naastrehvide kasutus kiirendamine aeglustamine ristmikud teekate Tee kalle: Teekalde mõju käitusmürale võetakse arvesse parandiga Kiirendus ja aeglustus: Fooriga ristmike ja ringristmike ees ja järel asuvate lõikude puhul kasutatakse vastavalt allpool esitatud kirjeldusele parandit, et võtta arvesse kiirenduse ja aeglustuse mõju. Teekate: Kui teekatte akustilised omadused erinevad standardkatte omadustest, tuleb nii veeremüra kui ka käitusmüra puhul kasutada spektraalparandit.

19 4 Thin layer B Thin layer low noise asphalt Type B R1 Thin layer B 3 Thin layer A Thin layer low noise asphalt Type A Porous surface (-1 to -3 dependent Pervious macadam upon speed) 2 Quiet hard elements Cobblestones with smooth texture (+3) Concrete with burlap cloth (smooth) (-2) & Asphalt concrete without grit (-2) Thin layer A Silent elements (clinker stones) Quiet hard elements 1 Hard elements not in herring-bone Hard clinker elements not in herring-bone Rough texture paving stones (+6) Hard elements not in herring-bone PS uneven 0 Hard elements in herring-bone Hard clinker elements in herring-bone Smooth texture paving stones (+3) Cobblestones with rough texture (+6) Hard elements in herring-bone Granite block pavement (+5 to +8) PS even 9 Surface treadment Road surface with extra treadment on the surface Surface treadment CCB tr 8 Fine broomed concrete Fine broomed concrete surface Cement concrete and corrugated asphalt (+2) Concrete Concrete with grooved apshalt (+2) R3 Fine broomed concrete Concrete or grooved asphalt (+1 to +2) 7 Optimized brushed down concrete Optimized brushed concrete Concrete with metal broom treatment (+1) Optimized brushed down concrete 6 Brushed concrete Brushed concrete Brushed concrete CCB lo 5 SMA-0/8 Stone mastiek asphalt with stones of maximum 8 mm Smooth asphalt (0dB) Impervious macadam Non grooved asphalts, concrete asphalt (0) R2 SMA-0/8 Asphaltic concrete (0) 4 SMA-0/5 Stone mastiek asphalt with stones of maximum 5 mm SMA-0/5 3 2-layer ZOAB (fine) dual-layer porous asphalt with fine top layer Porous asphalt >15% pores type 0/8 (-5) 2-layer ZOAB (fine) PAC layer ZOAB dual-layer porous asphalt Porous asphalt >15% pores type 0/11 (-4) 2-layer ZOAB PAC layer ZOAB porous asphalt 1-layer ZOAB Drainage asphalt (-2 to -6) PAC 8 Reference Dence asphaltr concrete 0/11-0/16, Stone mastiek asphalt 0/11 DC1/11, dac 0/16 SMA 0/11 DAC 11 Asphalt Road surfae corrction for light vehicles Description of the road surface type Open category To be defined according to future needs N/A Low noise versions of medium Trams on ballast & Trams (asphalt) vehicles (m=3) & Low noise concrete versions of heavy vehicles (m=5) 4b motorcycles, tricycles or quads > 50 cc L3, L4, L5, L7 Motorcycles Cat 5b Powered two-wheelers 4a mopeds, tricycles or quads 50 cc L1, L2, L6 Mopeds Cat 5a Heavy vehicles M2 and N2 with trailer, M3 Heavy duty vehicles, touring cars, buses, with three or more axles Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (Cat=ZV) and N3 Trailer and semitrailer trucks (heavy Cat 3a,3b,3c,3d,3e,3f, 4a, 4b vehicles) (m = 4) Buses, commercial vehicles without Medium heavy vehicles, delivery vans > 3.5 tons, buses, touring Medium heavy vehicles M2, M3 and N2, N3 Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (50%) Heavy vehicles (50%) Medium-duty vehicles (Cat=MV) trailer and motorcycles (medium Cat 2a,2b,2c,2d,2e cars, etc. with two axles and twin tyre mounting on rear axle vehicles) (m = 2) Passenger cars, delivery vans 3.5 tons, SUVs, MPVs including Light motor vehicles M1 and N1 Light vehicles Light vehicles Light vehicles Light vehicles Light Vehicles (Cat=LV) Cars (light vehicles) (m=1) Cat 1a,1b,1c trailers and caravans Whole Vehicle Type Approval ory Name Description Vehicle category in EC NMPB 96 EU Interim method CRTN 1988 (UK) RLS (Germany) NMPB 2008 (France) RMG : SRM II 2012 (Netherlands RVS 4:02: (Austria) Nord (Nordic) ndix 10: Guide for Mapping Existing National Road Methods to the CNOSSOS-EU Road Source Method

20

21

22 Vajalikud andmed arvutusmeetodikas RONGILIIKLUS Sobilikud andmed sisestamiseks Kõige suurem vajakajäämine lähteandmete osas (kogu EL-s) Eestis mõõtmisi ei ole teostatud saamaks sobilikke parameetreid otse tarkvarasse sisestamiseks Kas saaks ära kasutada Stadleri rongide andmeid teistest riikidest? Raudteerööbaste jms omadused Teoreetiliselt tuleks läbi viia vastavad mõõtmised nii rongide kui ka rööbaste osas

23 Rongiliiklus Vajaliku info saab AS Eesti Raudtee ja AS Eesti Liinirongid käest Raudteesõidukite liigitus kiirsõiduk mootor-reisivagun veetav reisivagun linnatrammi või kerge metroorongi iseliikuv või veetav vagun diiselvedur elektrivedur täpsustamata kaubaveosõidukid muu (nt hooldussõiduk) Erinevate rongitüüpide liikumiskiiruse määramine erinevatel lõikudel Mitte kasutada maksimaalset lubatud kiirust antud lõigul Rööbasteede liigitus ja kandetarind. Määrata tuleb järgmised näitajad: Rööbastee alus Rööpapea karedus Rööpapadja tüüp Lisameetmed Rööpajätked Kõverus

24 Rongiliiklus

25 Vajalikud andmed arvutusmeetodikas LENNULIIKLUS Ei muutu väga palju Eeldus et Tallinna Lennujaamal on andmed olemas ja sealt võimalik määrata sagedused ja suunad päev/õhtu/öö perioodide jaoks

26 Tööstusmüra Allikate liigitus: punktallikas joonallika pindallikas Muud sisendandmed: emiteeritud helivõimuses spekter oktaavribades tööaeg müraallika asukoht allika liik mõõdud ja asend allika töörežiimid allika suunatundlikkus

27 Tööstusmüra Lähteülesandes vaja kirjeldada Tellija (KOV) poolt: kuidas tööstusmüra käsitletakse mitut ja milliseid objekte käsitletakse mitmes asukohas müratasemete mõõtmised teostatakse

28 Edasine ajagraafik 2022.a peavad valmima strateegilised mürakaardid 2020.a olukorra kohta Soovitus:

29 Lähteülesanne Müraallikad millised maanteed, tänavad peavad olema kaasatud (kas andmed olemas?) millised raudteed peavad olema kaasatud millised tööstusalad, tööstustootmisettevõtted peavad olema kaasatud Helirõhutasemete mõõtmised: Millised objektide juures ja millises mahus teostada helirõhutasemete mõõtmised? Kas lühiaegsed, pikaaegsed, jms. Mõõtmispunktid ja -aeg lepitakse eelnevalt kokku koostöös tellijaga. Muud varasemad uuringud eelmiste mürakaardistamiste tulemused olemasolu korral tegevuskava varasemad helirõhutasemete mõõtmiste protokollid

30 Juhend Tutvumiseks saadetakse hiljemalt veebruari lõpp Oodatud tagasiside Juhendmaterjal ja a b elavaks dokumendiks, kuna EK-st tuleb Cnossos- EU osas jätkuvalt uut sisendit

31 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!