Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Tõhusate ja usaldusväärsete sotsiaalhoolekandesüsteemide. (omaalgatuslik arvamus) (2016/C 013/08)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Tõhusate ja usaldusväärsete sotsiaalhoolekandesüsteemide. (omaalgatuslik arvamus) (2016/C 013/08)"

Väljavõte

1 C 13/40 ET Euroopa Liidu Teataja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Tõhusate ja usaldusväärsete sotsiaalhoolekandesüsteemide põhimõtted (omaalgatuslik arvamus) (2016/C 013/08) Raportöör: Bernd SCHLÜTER 22. jaanuaril 2015 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses: Tõhusate ja usaldusväärsete sotsiaalhoolekandesüsteemide põhimõtted (omaalgatuslik arvamus). Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 1. septembril Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 510. istungjärgul 16. ja 17. septembril 2015 (17. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 130, vastu hääletas 46, erapooletuks jäi Järeldused ja soovitused 1.1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tugevamat strateegilist fookust ELi sotsiaalpoliitikas. Sealjuures tuleb võtta õppust kriisist, kriisi lahendamise meetmetest ja elanikkonna usalduse vähenemisest Komisjonil palutakse olulise tööprogrammi raames töötada välja üldised sotsiaalpoliitilised põhimõtted, mille kohta komitee esitab ettepanekud punktis 4. Seda võib teostada juhtalgatuse, majanduse juhtimise eeskirjade või valge raamatu vormis. Aluseks on võrreldavate andmete kogumise parandamine ELi tasandil ja liikmesriikides. Ainult eri liikmesriikide sisendnäitajatest (kui palju raha konkreetses liikmesriigis mingi konkreetse sotsiaaltoetuse vormi peale kulutatakse) ei piisa, et saada ettekujutust sotsiaalhoolekandesüsteemide kvaliteedist Sotsiaalsete põhimõtete väljatöötamisel eesmärgiga lähendada sotsiaalstandardeid kõrgema taseme suunas tuleb silmas pidada liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevusi ning sotsiaalsüsteemide poliitilisi ja kultuurilisi erinevusi ning tuleks võimalikult palju püüda saavutada konsensust liikmesriikide vahel Sotsiaalpoliitika põhimõtted peaksid moodustama kindla aluse muu hulgas ka liikmesriikidele tulevikus antavatele soovitustele tõhusalt kujundatud Euroopa poolaasta raames ( 1 ). Nimetatud põhimõtted peavad toimima ka struktuurifondide, avatud koordinatsiooni meetodi ja sotsiaalse mõju hindamise kaudu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9. Meetmete paketi hulgas tuleks püüda kehtestada ka sotsiaalkaitse miinimumtaset (minimum social protection floor). Sealjuures tuleb kasutada olemasolevaid õiguslikke aluseid, 1.5. Sotsiaalsed põhimõtted peaksid olema samuti aluseks ELi institutsioonide tegevusele, eelkõige majanduse juhtimise, eelarve järelevalve ja kriisiohjamise alal Sotsiaalpartneritel on oluline roll eelkõige ühiste sotsiaalkindlustussüsteemide ja teiste süsteemide puhul, mis on loodud sotsiaalpartnerite vaheliste läbirääkimiste teel. Sotsiaalpartnerid tuleb kaasata sotsiaalpoliitika põhimõtete kujundamisse. Kodanikuühiskonna osalejad, sotsiaalteenuste osutajad, sotsiaalsed ettevõtted, kohalikud omavalitsused, riigi sotsiaalasutused, sotsiaalkindlustusseltsid, kasutajad ja tarbijad tuleb samuti nende pädevuste raames kaasata. ( 1 ) näiteks soovituste rakendamise rangema hindamise ja järelevalve ning struktuurifondide kaudu. (ELT C 170, , lk 23).

2 ET Euroopa Liidu Teataja C 13/ Komitee esitab siinkohal konkreetsed ettepanekud sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta sotsiaalhoolekandesüsteemide valdkonnas. Eesmärk on parandada sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse kaitse, samuti sotsiaalkindlustuse ja tervishoiusüsteemide tõhusust ja kindlust, sõltumata sotsiaaltoetuste või -teenuste pakkuja vormist ja nende liigist. Komitee eesmärk on eelkõige saavutada tänapäevaste ja üldsuse heaolule orienteeritud sotsiaalteenuste tagamine kõigis ELi liikmesriikides õiguslikult ja rahaliselt Komitee lähtub süsteemide mitmekesisusest ja käsitleb muu hulgas sotsiaalhoolekande eesmärke, liike ja sisu, solidaarsuse ja omavastutuse suhet, õiguslikku tagamist, rahastamist ja kvaliteeti. Ta viitab ka sotsiaalteenuste kasutajate ja nende pakkujate positsioonile. Komitee peab vajalikuks tagada esmane sotsiaalabi ühiste eeskirjade kaudu ELi tasandil. 2. Sissejuhatus: taust ja praegune olukord 2.1. Euroopa sotsiaalpoliitika põhineb muu hulgas inimõigustel, maailmasõdadest saadud õppetundidel ( 2 ), aluslepingus kinnitatud sotsiaalse turumajanduse põhimõttel, strateegia Euroopa 2020 eesmärkidel, produktiivsemate rahvamajanduste vajadusel, vaesusevastase võitluse kohustusel, aluslepingu sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika peatükkidel, sotsiaalsel ühtekuuluvusel ning konkurentsi üldeeskirjadel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3. Sotsiaalpoliitiline eesmärk vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 151 on muu hulgas edendada tööhõivet, parandada elamistingimusi, tagada piisav sotsiaalkaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu. Euroopa sotsiaalmudel on ainulaadse, väärtustel ja kuultuuril põhineva ühenduse väljendus ( 3 ), mis ühendab demokraatia ja õigusriigi põhimõtte sotsiaalse vastutuse ja solidaarsusega. Komitee tahaks muuta selle mudeli tugevamaks ja jätkusuutlikumaks Komitee on veendunud, et sotsiaalpoliitika peab olema nii omaette õigusena kui ka majanduskasvu ja tööhõive jätkusuutliku edendamise vahendina ( 4 ) ELi poliitika alustala Komitee tervitab tööhõivepoliitikas, koordineerimise teatavates valdkondades ja töökaitse alal juba tehtud edusamme. Sellega kinnitab komitee tõhusa sotsiaalhoolekandesüsteemi kui investeeringu olemust ( 5 ) ning osutab puuduliku sotsiaalpoliitika mitteainelistele, sotsiaalsetele ja ainelistele kuludele. Komitee leiab, et tõhusad ja innovatiivsed rahvamajandused ning usaldusväärsed, tõhusad ja tulemuslikud sotsiaalteenused on vastastikuses sõltuvuses. Tänapäevased sotsiaalsüsteemid võivad muuta riikide majandussüsteeme kriisidele vastupidavamaks, pakkuda töövõimalusi ja annavad isegi ebasoodsates oludes olevatele piirkondadele suurt töökohtade loomise potentsiaali ( 6 ). Väikesed kulud muu hulgas aktiivsele kaasamisele, tööotsijate tööhõivevõimaluste parandamisele ning laste ja noorte võimaluste parandamisele ei ole kaasaegset tehnoloogia- ja infoühiskonda, demograafilisi arenguid ( 7 ) ja sisserännet silmas pidades kuigi jätkusuutlikud konkurentsieelised. Süsteemi arendamisega ühiste põhimõtete alusel saab ELis parandada võrdsete võimaluste tagamist ja konkurentsivõimet Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemide ning muude sarnaste süsteemide eesmärk on pakkuda vajalikku sotsiaalset tasakaalu, vähendada vaesust, toetada inimesi elatusvahendite osas ja tagada ühiskonna stabiilsus. Peaaegu iga liidu kodanik vajab mingis oma eluetapis sotsiaalteenuste kaudu pakutavat toetust. Sotsiaalsüsteemid tagavad muu hulgas mõistliku vanaduspensioni ning pakuvad kvalifitseeritud abi muu hulgas hooldust ja abi vajavatele inimestele Nii tööandjad kui ka töötajad on huvitatud muu hulgas töö- ja pereelu ühitamisest, tervise parandamisest ja otsustusvabadusest. Professionaalsed sotsiaalteenused parandavad suhtlemis- ja toimetulekuoskusi ja kvalifikatsiooni ning toetavad muu hulgas ka sõltuvusprobleemide korral, kriisiolukorras ning pereliikmete hooldamise ja kasvatamise juures. ( 2 ) Winston Churchilli aastal Zürichis peetud kõne Me peame looma omamoodi Euroopa Ühendriigid. ( 3 ) Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa sotsiaalharta. ( 4 ) ELT C 143, , lk 102. ( 5 ) Vrd. COM(2013) 83, ; ELT C 226, , lk 21. ( 6 ) ELT C 143, , lk 23; ELT C 271, , lk 91; ELT C 226, , lk 21. ( 7 ) ELT C 161, , lk 27.

3 C 13/42 ET Euroopa Liidu Teataja Komitee märgib, et sotsiaalsüsteemide tõhususe, usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse osas valitsevad suured erinevused ( 8 ). Ühelt poolt on paljudes liikmesriikides olemas hästitoimivad süsteemid, kuid teiselt poolt oleks ühine ühiskondlik arutelu kõigile liikmesriikidele kasulik. Elatusmiinimumi võimaldamine sotsiaaltoetuste abil (minimum income), professionaalsed sotsiaalteenused ning tõhus integreerimine tööturule ja ühiskonda ei ole igal pool tagatud. Eelkõige ei ole sageli tervishoiuteenused kõigile kättesaadavad, näiteks siis, kui ametlikult või mitteametlikult nõutud juurdemakseid ei suudeta tasuda. Professionaalsed teenused, muu hulgas ambulatoorne ravi, tugi puuetega inimestele, kasvatus- ja arenguprobleemide korral ei ole kõikides piirkondades ja liikmesriikides tagatud. Komitee tõdeb, et ka solidaarne rahastamine ja õiguslikud tagatised vajavad kohati parandamist Hiljutises Bertelsmanni Sihtasutuse uuringus ( 9 ) toodi esile sotsiaalhoolekandesüsteemide tulemuslikkuse vahelised erinevused, rõhutati vaesuse ja rikkuse murettekitavat arengut ELis ja liikmesriikides ning nõuti, et EL tegeleks sotsiaalpoliitikaga põhjalikumalt. Uuringus näidati, et sotsiaalsüsteem võib olla tõhus ka seal, kus SKP on suhteliselt väike, ning see võib olla puudulik ka riikides, kus SKP on suhteliselt suur. Vaesustendentsid mõjutavad sotsiaalset stabiilsust ja majanduslikku arengut ( 10 ). Liikmesriikide vahelise lõhe suurenemise ning murettekitavate poliitiliste suundumuste vastu võitlemiseks tuleks esitada sotsiaalpoliitika alaseid ettepanekuid Liikmesriikidele antavate kriisipoliitika kohaste soovituste sisulisi aluseid tuleks parandada. Selle asemel, et tagantjärele humanitaarmeetmeid nõuda, peaks EL järgima ühtseid sotsiaalpoliitilisi põhimõtteid. Pankade riskitehingute kaheldav maksudest rahastatud hüvitamine peaks olema vastutustundlikus tasakaalus investeeringutega sotsiaalsüsteemide toimivusse. Siseturu eeskirjadel näiteks riigiabi ja riigihangete alal on juba praegu märkimisväärne mõju sotsiaalsüsteemidele ja -teenustele, ilma et neid hinnataks selgelt sotsiaalpoliitiliste kriteeriumite alusel Arvestades aluslepingus sisalduvat sotsiaalset turumajandust ( 11 ) käsitlevat uut eesmärki, peaks ühtse turu poliitikat täiendama sotsiaalsete elementidega ( 12 ). Komitee kordab hiljutisi üleskutseid ( 13 ) ning innustab komisjoni ja Euroopa Ülemkogu täpsustama ja rakendama sotsiaalpoliitika alaseid avaldusi ( 14 ) Euroopa sotsiaalpoliitika uus faas võiks tugineda näiteks järgmistele ettevalmistustele: nõukogu nõudis juba aastal garanteeritud miinimumsissetulekut ( 15 ). Ta koostas aastal sotsiaalmeetmete kava. Euroopa Sotsiaalharta artikliga 12 kohustatakse liikmesriike kehtestama sotsiaalkaitsesüsteem. ELi aluslepingud sisaldavad sotsiaalse ühtekuuluvuse ja üldhuviteenuste kaitse eesmärke ( 16 ). Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ( 17 ) on avaldanud sotsiaalsüsteemide põhistandardid. Praegune ELi sotsiaalpoliitika valge raamat on pärit aastast. EL tasandil kehtib õigus piisavatele elatusvahenditele ( 18 ). ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on kehtestatud olulised standardid. ( 8 ) Euroopa poolaasta dokumendid, Caritas Europa: Die Zukunft des Wohlfahrtsstaates (Heaoluriigi tulevik), 2012, sotsiaalkaitse platvormi dokumendid. ( 9 ) Social Inclusion Monitor Europe (SIM) Index Report Social Justice in the EU A Cross-national Comparison, 2014 ( 10 ) OECD In It Together ( Ühes paadis ), 2015: enamikus riikides on vaeste ja rikaste vaheline lõhe viimase 30 aasta suurim. OECD riikides teenivad praegu 10 % kõige rikkamat inimest 9,6 korda nii palju kui vaeseimad 10 %. 1980ndatel aastatel see suhe 7,1. ( 11 ) Nt Friends of Europe, Social Union, ( 12 ) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 3. ( 13 ) Vt ELi sotsiaalsete investeeringute pakett; KU Leuven Social Protection at the Top of the international Agenda 2014; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverents Strateegia Euroopa 2020 tõhustamise suunas Sotsiaalselt kaasavam ja konkurentsivõimelisem Euroopa Kodanikuühiskonna ettepanekud ; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus Euroopa tegevuskava, aprill ( 14 ) Vt nt COM(2014) 902 final, ; missioonikiri komisjoni volinikule Marianne Thyssenile ; Junckeri komisjoni prioriteedid ; Luksemburgi eesistumisperiood ja sotsiaalministrite kohtumine : Sotsiaalse mõõtme tugevdamine, sotsiaalkaitsekomitee aruanded. ( 15 ) Nõukogu 24. juuni aasta soovitus (EÜT L 245, , lk 46). ( 16 ) Eriti Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõige 3, artiklid 14, 56, 107, 162 jj, 168, 174 ja artikli 175 lõige 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu protokoll 26. ( 17 ) ILO 2012 soovitused; ILO World Social Protection Report. ( 18 ) ELi põhiõiguste harta artikkel 1 koostoimes artikli 34 lõikega 3.

4 ET Euroopa Liidu Teataja C 13/ Komitee nõuab oma arvamuses SOC/482, nagu ka Euroopa Parlament ( 19 ) ja Regioonide Komitee ( 20 ) ning mitmed organisatsioonid, piisava miinimumsissetuleku kehtestamist ( 21 ). Komitee tõstatas muu hulgas aktiivselt sotsiaalteenuste, sotsiaalsete ettevõtete, sotsiaalsete investeeringute, tööhõive, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9, noortealgatuse, majanduspoliitika juhtimise ja üldhuviteenuste teemad. Käesolev arvamus on peale selle seotud paljude Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning teiste ELi institutsioonide dokumentidega, millele kõigile ükshaaval viidata ei ole võimalik. 3. Üldised märkused: arvamuse eesmärgid ja sisu 3.1. Käesolevas arvamuses käsitleb komitee vajalikust sotsiaalpoliitika tegevuskavast ainult osa: sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse kaitse, samuti sotsiaalkindlustuse ja tervishoiusüsteemide tõhususe ja usaldusväärsuse parandamine. Komitee käsitleb sotsiaalhoolekannet, mida rahastatakse tervikuna või osaliselt maksudest või sotsiaalkindlustussüsteemi vahenditest ning mis kuulub vastavalt sotsiaalõigusele ja sotsiaalpoliitilistele kokkulepetele kontrollitaval viisil avaliku sotsiaalpoliitilise vastutuse valdkonda. Sotsiaaltoetuse või -teenuse pakkuja liik ei ole sealjuures oluline. Sotsiaaltoetusi või -teenuseid käesoleva arvamuse tähenduses võivad pakkuda riiklikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusseltsid, sõltumatud sotsiaalsed ettevõtted, heategevusorganisatsioonid ja mitmesuguste õiguslike vormidega ettevõtted. Kõigi sellise abi andjaid käsitletakse siin kui sotsiaalteenuste pakkujaid, kui nad sotsiaalteenuseid ise osutavad. Sotsiaaltoetused ja -teenused hõlmavad siinkohal kõiki toetuse vorme, muu hulgas teenuseid ja rahalisi toetusi sotsiaal- ja tervishoiusektoris. Sotsiaalkindlustuse all mõistetakse ühiseid ja/või seaduslikke sotsiaalkindlustusseltse ja/või vastastikuseid kindlustusseltse, mis täidavad sotsiaalõiguses või ühiselt korraldatud süsteemides sotsiaalse kaitse otstarvet Sotsiaalsüsteemide, sotsiaaltoetuse vormide, mõistete ja kontseptsioonide mitmekesisus eeldab sotsiaalpoliitika üle peetavates aruteludes ja tõlkimisel erilist tähelepanelikkust. Liikmesriikide sotsiaalsüsteemid vastavad nende sotsiaalpoliitikale, kultuurile ja ajaloole. Neid tuleks edasi arendada Euroopa sotsiaalmudeliga kooskõlas. Eri süsteemide ning vajalike ühiste põhimõtete vahel on vaja luua mõistlik tasakaal ( 22 ) EL peaks looma ühise foorumi sotsiaalpoliitika arutamiseks, tänapäevaste standardite väljatöötamiseks ja algatustega esinemiseks. EL peaks edendama lähenemist sotsiaalkaitsesüsteemide edasiarendamisel. Sotsiaalsed põhimõtted võiksid olla sisuline alus komisjoni soovitustele, eelkõige Euroopa poolaasta, strateegia Euroopa 2020, avatud koordinatsiooni meetodi ja sotsiaalse mõju hindamise raames vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9 ( 23 ). Sellised põhimõtted peaksid olema ka sisuliseks aluseks kohustuslikule minimaalsele sotsiaalkaitsele ning ELi organite tegevusele ja juhtimisele ( 24 ), eelkõige kriisiohjamise, eelarve kontrolli ja majanduspoliitilise juhtimine juures Tuleb hinnata sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkust. Sotsiaalteenused tuleks nende kontseptuaalset iseseisvust säilitades siduda demokraatlikult õiguspäraste üldsuse heaolu puudutavate eesmärkidega Sotsiaaltoetuse või -teenuse kodanikele andmise või osutamise üle otsustavad üldjuhul avalikud sotsiaalasutused, sotsiaalkindlustusseltsid või koguni kolmandad osapooled teenuste osutajatena, nt arstid, kes määravad teatud ravi. Sotsiaalhüvitiste andmise otsustamisest lahus tuleb hoida teenuse osutamise või hüvitise maksmise ja selle rahastamise küsimust: muu hulgas on olemas puhtakujulised rahalised maksed kasutajatele koos kohustusega kasutada teatud kvalifitseeritud teenuseid või ilma selle kohustuseta. On olemas sotsiaalteenuste vormid, mida annavad otse kohalikud omavalitsused, muud sotsiaalasutused või sotsiaalkindlustusseltsid. Kui sotsiaalteenuseid osutavad aga sõltumatud pakkujad, siis võib õiguslik suhe ja rahastamine olla väga erinevalt korraldatud: on olemas nt hankesüsteemid, teenuse- ja hüvituskokkulepped sotsiaalteenuste pakkujate ja rahastajate vahel, tagantjärele hüvitamine, tšekisüsteemid ja ühetaolised otsetoetused sotsiaalteenuste pakkujatele, eelkõige konsultatsiooni ja ennetamise jaoks. Lepingu- ja tšekisüsteemide puhul tasub avalik-õiguslik rahastaja sotsiaalse teenuse pakkuja kulud otse vastavalt juhtumite arvule. Kõigi süsteemide puhul tuleks esitada küsimus, kas piisav õiguskaitse ja piisavalt valiku- ja kaasarääkimisvõimalusi kasutajatele on tagatud. ( 19 ) 20. oktoobri aasta resolutsioon (2010/2039(INI)) (ELT C 70 E, , lk 8); 15. novembri aasta resolutsioon (2010/ 2039(INI)) (ELT C 153 E, , lk 57). ( 20 ) ( 21 ) ELT C 170, , lk 23. ( 22 ) Selles mõttes on vaja austada liikmesriikide pädevusi luua oma sotsiaalsüsteemid vastavalt Euroopa liidu toimimiselepingu artikli 153 lõikele 4. ( 23 ) Vt Euroopa ametiühingute instituudi konverents The sovereign debt crisis, the EU and welfare state reform, ( 24 ) Nõukogu eesistujariik esitas aasta juulis sotsiaalministritele ettepanekud majanduse juhtimise raamistiku sotsiaalse mõõtme kohta.

5 C 13/44 ET Euroopa Liidu Teataja Eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemide puhul on sotsiaalpartneritel keskne roll. Seega tuleks neid sotsiaalpoliitika põhimõtete kujundamisel esmajärjekorras kaasata. Riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalasutustel, sotsiaalkindlustusseltsidel ning sõltumatutel sotsiaalteenuste pakkujatel on oluline roll on muu hulgas ka sotsiaalteenuste osutamisel. Seetõttu tuleks nende esindajaid vastavalt nende pädevusvaldkondadele samuti järjepidevalt kaasata Arvestades, et vaja on saavutada mõistlik tasakaal liikmesriikide pädevuste ja ühiste Euroopa väärtuste ning ELis toimiva õiglase konkurentsi vahel, peaksid järgmised põhimõtted andma sisulist hoogu juurde edasistele sotsiaalpoliitilistele sammudele Euroopa Liidus. 4. Sotsiaalhoolekandesüsteemide põhimõtted 4.1. Minimaalse kaitse põhimõte: põhilise täiendava sotsiaaltoetuse tagamine muu hulgas toimetuleku tagamiseks inimestele, kellel puudub nt tööhõivest või pensionist või muudest sotsiaaltoetuse vormidest laekuv piisav sissetulek. See tähendab, et tuleb välja töötada põhiliste sotsiaaltoetuse vormide ühised näitajad ( 25 ). Toimetulekutoetus peaks katma vähemalt tegelikud kulutused toidule, eluasemele, riietusele, veele, elektrile ja esmastele tervishoiuteenustele Vajaduse põhimõte: tänapäevaste, professionaalsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljatöötamine erinevate probleemide lahendamiseks: muu hulgas peredele, puuetega inimestele, haigetele, töötutele, üksikvanematele, lastele, omastehooldajatele, pagulastele, arenguprobleemidega noortele ( 26 ), kasvatusprobleemidega lapsevanematele ning koduhoolduse ja teiste majapidamisteenuste ( 27 ), võlanõustamise ( 28 ), sõltuvusprobleemide, kodutuse ja psühholoogiliste probleemide jaoks. Tõhusate sotsiaalteenuste hulka kuuluvad nõustamine, hooldamine, juhendamine, saatmine, põetamine, arendamine ja kasvatamine, ravi ja teraapia ( 29 ). Kuna töötuse põhjused on mitmesugused ning vaesusesse langemist tuleks vältida, siis on mõistlik õiguslikult tagatud ja aktiivsete tööturumeetmete abil toetada kiiret tagasipöördumist tööturule ja tagada kuni tööturule naasmiseni inimväärne toetus kõigile tööotsijatele, iseäranis esimest töökohta ootavatele noortele töötajatele või naistele, kes soovivad pärast pikka karjääripausi tööle naasta Konkreetse määratletuse põhimõte: sotsiaaltoetustele ja -teenustele selgete sotsiaalpoliitiliste eesmärkide seadmine, nt võrdsed võimalused ja põlvkondade võrdsus, aktiivne kaasamine, halvemuste heastamine, töö- ja pereelu ühitamine, kaitse riskide vastu inimese elus, ennetamine, sekkumine kriisi korral, tööhõives ja ühiskondlikus elus osalemine, materiaalne vanaduspension, mõjuvõimu suurendamine jne. Sellega on seotud sotsiaaltoetuste ja -teenuste liikide sotsiaalõiguslik määratlus: kas rahaline või mitterahaline, ambulatoorne, statsionaarne jne. Sealjuures tuleb leida tasakaal kasutaja enesemääramisõiguse ja sotsiaalabi tõhususe eesmärgi vahel Juurdepääsu põhimõte: kohapealse, õigeaegse, rahalise ja diskrimineerimisvaba juurdepääsu tagamine sotsiaalhoolekandele ja eriti sotsiaalteenustele. Solidaarne ja jätkusuutlik rahastamine, teenuste pakkumise läbipaistvus ja konkreetne õiguslik tagatis koos kohtumenetluse ja kaebuste esitamise võimalustega soodustavad juurdepääsu. Võimalik juurdemaksmise kohustus peaks olema sotsiaalselt tasakaalustatud ega tohiks mõjuda juurdepääsupiiranguna. Konkreetse abivajaduse bürokraatlik kontrollimine võib teatud liiki sotsiaalabi puhul (näiteks abi sõltuvuse või psühhosotsiaalsete probleemide korral) olla kontraproduktiivne. Kasutajatele tuleks aktiivselt pakkuda eeskätt nõustamis- ja ennetusteenuseid Proportsionaalsuse põhimõte: sotsiaaltoetus või -teenus peab liigi ja ulatuse mõttes olema sobiv ja vajalik. Otsustamisõiguse ja sotsiaalõigusnormide juures tuleks seda arvesse võtta. Sotsiaaltoetuse või -teenuse ressursikulu ja eeldatav tulemus peaksid olema omavahel mõistlikult proportsionaalses suhtes. Kodaniku õiguslik kohustus sotsiaalabi kasutada või muul viisil toimida, õiguste ja kohustuste suhe ning sekkumine põhiõigustesse peaksid samuti olema vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. ( 25 ) ELT C 170, , lk 23. ( 26 ) Arbeitsgemeinschaft für Kinder- und Jugendhilfe, Die europäische Dimension der Kinder- und Jugendwohlfahrt ( Laste ja noorte heaolu Euroopa mõõde ), ( 27 ) ELT C 12, , lk 16; ELT C 21, , lk 39. ( 28 ) ELT C 311, , lk 38. ( 29 ) Vt Dahme/Wohlfahrt, 2015.

6 ET Euroopa Liidu Teataja C 13/ Solidaarsuse põhimõte: sotsiaaltoetuste ja -teenuste rahastamine peaks põhinema peamiselt solidaarsetel sotsiaalkindlustussüsteemidel ning õiglastel ja solidaarsetel maksusüsteemidel. Solidaarne rahastamine peaks hõlmama, kui vähegi võimalik, kõiki ühiskondlikke rühmasid ja sotsiaalseid kihte. See tugevdaks rahastamise usaldusväärsust, vastuvõetavust ja jätkusuutlikkust. Deklareerimata töö ( 30 ) ja maksudest kõrvalehoidumine kahjustab sotsiaalsüsteeme. Tänu demograafilisele ja majandusarengule võib olla mõistlik kõigi tululiikide, sh kapitalitulu kaasamine. Maksu- ja rahastamissüsteemide parem koordineerimine ELis võib aidata parandada rahastamise aluseid. Erasektori investeeringud, annetused, ühiskondlik ja kirikukoguduste töö ning sihtasutuste kaudu rahastamine on tavapärasele rahastamisele teretulnud täiendused, kuid nad ei saa tagada õiguspäraseid nõudeid ega taristuid Omavastutuse põhimõte: tööotsijaid, ametialase integreerumise raskustega inimesi jne tuleks toetada sotsiaalteenuste ja motiveerimissüsteemide kaudu, et nad saaksid end täielikult või osaliselt omal jõul elatada. Kodanikud peaksid olema täiendavalt kaetud ühiskokkulepete raames, mis täiendavad riiklikke süsteeme ning mis lepitakse kokku ja mida hallatakse kasumit taotlemata. Professionaalne abi kutsekvalifikatsioonide ja isiklike oskuste näiteks suhtlemisoskuse, sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuoskuse arendamisel on sageli eelduseks piisava omavastutuse ja sotsiaalse vastutuse tekkele. Üksikisikute tervist silmas pidades võivad sotsiaalkindlustussüsteemid võivad ennetavate meetmete, stiimulite ja parema tarbijakaitse kaudu edendada tervislikke eluviise Osaluse põhimõte: kõik sotsiaaltoetuse vormid peavad kas üksi või kombinatsioonis koos teiste sotsiaaltoetuse vormidega aitama kaasa kodanike ühiskonnaelus osalemisele. Ühiskonnaelus osalemine hõlmab tööalast, kultuurilist, poliitilist osalust ning osalust ühiskondlikus heaolus Struktuuripõhimõte: kasutajate, olenevalt süsteemist avalik-õiguslike või sõltumatute sotsiaalteenuste pakkujate, avaliku sektori sotsiaalasutuste või sotsiaalkindlustusseltside vaheliste õiguslike ja rahaliste suhete mõistlik kujundamine Kui sõltumatud sotsiaalteenuste pakkujad on näiteks sotsiaalõiguse eeskirjade ja rahastamise kaudu avalikesse sotsiaalhoolekandesüsteemidesse hõlmatud, siis peaks nende suutlikkus, eelkõige nende rahastamine ja juurdepääs neile vastama siin kirjeldatud põhimõtetele. Need sotsiaalteenused peaksid olema sellisel viisil sotsiaalõiguslikult korraldatud ja solidaarselt rahastatud, et nende pakkujad saaksid kogu elanikkonnale kvaliteetseid sotsiaalteenuseid pakkuda Kasutajate otsustamisõiguse põhimõte: kasutajad ei ole objektid, vaid abi pakkumises osalejad ja õigustatud abisaajad. Mõistlikes rahalistes piirides peaks neil olema valikuvabadus sotsiaalabi eri vormide vahel, nt ambulatoorsete, statsionaarsete ja muude vormide, näiteks koduhoolduse vahel. Asjaomase abi liik oleneb konkreetsest olukorrast, kvalifitseeritud spetsialistide poolt tuvastatud vajadusest professionaalse abi järele ning inimeste soovidest ja kohapealsest olukorrast. Kui sõltumatud sotsiaalteenuste pakkujad on näiteks sotsiaalõiguse eeskirjade ja rahastamise kaudu avalikesse sotsiaalhoolekandesüsteemidesse hõlmatud, siis peaks kasutajatel olema õigus valida eri teenuste vahel Õiguskindluse põhimõte: sotsiaaltoetuse või -teenuse õiguslik tagamine sotsiaalõigusaktide või muude demokraatlikel alustel õiguslike vahenditega liikmesriikides. Selliste eeskirjade sisu peaks hõlmama järgmist: õigused, otsustusõiguse reeglid, kasutajate osaluskohustus, sotsiaaltoetuse või -teenuse eeltingimuste, kaebuse või kohtumenetluse võimaluste, vajadusel avalikke teenuseid osutavate eraettevõtete avaliku kontrolli, kvaliteedieeskirjade ja juurdepääsutagatiste, infrastruktuurikohustuste, rahastamise viisi jne kirjeldus. Kasutajate tagatud õigused ja nõuded peavad vähemalt esmaste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osas olema garanteeritud. Kaalutlusõiguse abil on teatavates sotsiaalhoolekande valdkondades võimalik olusid paremini arvesse võtta. Õiguslikult tuleb kaitsta eeskätt kaitset vajavate isikute huve ( 31 ). Sõltumatud sotsiaalteenuste pakkujad vajavad kaitstud õiguslikku staatust ja diskrimineerimisvaba juurdepääsu teenuste osutamisele, juhul kui ei ole tegemist monopoolse olukorraga. Mõnes liikmesriigis toetab põhiseaduses sätestatud sotsiaalriigi nõue sotsiaalpoliitika positsiooni ja tagab esmase sotsiaalabi ka kriisiaegadel. ( 30 ) ELT C 458, , lk 43. ( 31 ) Näiteks lapsed ja noored, lapseootel naised ning abi vajavad ja teovõimetud isikud.

7 C 13/46 ET Euroopa Liidu Teataja Üldise heaolu eesmärgi põhimõte: iseäranis üldsuse heaolule orienteeritud ja osalussõbralikele ettevõtteja organisatsioonivormidele ( 32 ) nagu mittetulunduslikud organisatsioonid, sotsiaalsed ettevõtted, avalikud teenused, ühingud, teatud liiki sihtasutused ja ühistud, tarbijaorganisatsioonid ja teised kodanikuühiskonna osalejad peaksid kehtima sobivad finantsalased ja õiguslikud tingimused. Selles valdkonnas tegevate kasumit taotlevate ettevõtete rahastamine sotsiaal- või muudest maksudest nõuab põhjalikku sotsiaalpoliitilist arutelu, asjakohast järelevalvet ja vähemalt kasumi jaotamise raamistikku Läbipaistvuse põhimõte: avaliku sektori vahendite kasutamine sotsiaalteenuste osutajate ja riigiasutuste kaudu peab olema läbipaistev. Õiguslikud alused, sotsiaaltoetuse andmise või -teenuste osutamise ja hangete otsused jne peavad olema kodanikele ligipääsetavad Võrgustumise põhimõte: inimeste igapäevaelu reaalsus, elumuutused, uued perekonnavormid, vananemine ja sisseränne nõuavad integreeritud ja võrgustunud teenuseid ( 33 ). Segregatsiooni, tõrjutust ja diskrimineerimist tuleks vältida Võrdsed tingimused: kasutajatel, sotsiaalasutustel ja sotsiaalteenuste pakkujatel peaksid olema õiguslikult sätestatud ja teostatavad õigused ja kohustused. Kui eeskirjade rikkumise eest on ette nähtud sanktsioonid või hüvitiste maksmine, siis peaks see kehtima mitte ainult kasutajatele, vaid ka avaliku sektori sotsiaalasutustele Kvaliteedi põhimõte: sotsiaalteenused peaksid olema seotud kvaliteedi tagamise meetmetega. Vajaduste analüüs ning meetmete kavandamine ja rakendamine peaksid toimuma sotsiaalteaduste poolt tuvastatud faktidele ja eksperthinnangutele toetudes. Isikupõhiseid teenuseid tuleks koolitusmeetmete, professionaalsuse parandamise ning sobivate palga- ja töötingimuste abil kollektiivläbirääkimiste raames tugevdada. Euroopa üldhuviteenuste kvaliteediraamistik ( 34 ) võiks olla eeskujuks ELI soovitustele sotsiaalteenuste kohta. Kui see on mõistlik, tuleks täiendavalt edendada vabatahtlike kaasamist ja õpetamist Koordineerimispõhimõte: piiriüleste sotsiaalhoolekande või sotsiaalkindlustusega seotud olukordadega toimetulekut tuleb parandada. Sealjuures tuleb arvesse võtta rahastajate ning sotsiaal- ja muude maksude maksjate koormustaluvust ning ühiskondliku solidaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Vältida tuleb selliste riikide ühepoolset koormamist, kus on hästi toimiv süsteem. Brüssel, 17. september 2015 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Henri MALOSSE ( 32 ) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatus sotsiaalse ettevõtluse kohta. ( 33 ) Kocher/Welti, ( 34 ) Vt teatis Euroopa üldhuviteenuste kvaliteediraamistik Euroopas (COM(2011) 900 final).

8 ET Euroopa Liidu Teataja C 13/47 LISA Arutelu käigus lükati tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioonis tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi antud häältest. Punkt 1.3 Sotsiaalsete põhimõtete väljatöötamisel eesmärgiga lähendada sotsiaalstandardeid tuleb silmas pidada liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevusi ning sotsiaalsüsteemide poliitilisi ja kultuurilisi erinevusi ning tuleks võimalikult palju püüda saavutada konsensust liikmesriikide vahel. Muudatusettepaneku 1 hääletamise tulemus: Poolt: 105 Vastu: 51 Erapooletuid: 15 Punkt 4.2 Vajaduse põhimõte: tänapäevaste, professionaalsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljatöötamine erinevate probleemide lahendamiseks: muu hulgas peredele, puuetega inimestele, haigetele, töötutele, üksikvanematele, lastele, omastehooldajatele, pagulastele, arenguprobleemidega noortele ( 1 ), kasvatusprobleemidega lapsevanematele ning koduhoolduse ja teiste majapidamisteenuste ( 2 ), võlanõustamise ( 3 ), sõltuvusprobleemide, kodutuse ja psühholoogiliste probleemide jaoks. Tõhusate sotsiaalteenuste hulka kuuluvad nõustamine, hooldamine, juhendamine, saatmine, põetamine, arendamine ja kasvatamine, ravi ja teraapia ( 4 ). Kuna töötuse põhjused on mitmesugused ning vaesusesse langemist tuleks vältida, siis on mõistlik õiguslikult tagatud ja aktiivsete tööturumeetmete abil toetada kiiret tagasipöördumist tööturule ja orienteeruda rahaliste toetuste osas kuni tööturule naasmiseni muu hulgas senise elatustaseme või sotsiaalmaksude järgi. Muudatusettepaneku 3 hääletamise tulemus: Poolt: 119 Vastu: 53 Erapooletuid: 9 Punkt 4.4 Juurdepääsu põhimõte: kohapealse, õigeaegse, rahalise ja diskrimineerimisvaba juurdepääsu tagamine sotsiaalhoolekandele ja eriti sotsiaalteenustele. Solidaarne ja jätkusuutlik rahastamine, teenuste pakkumise läbipaistvus ja konkreetne õiguslik tagatis koos kohtumenetluse ja kaebuste esitamise võimalustega soodustavad juurdepääsu. Juurdemaksmise kohustus võib olla mõistlik juhtimiselement. See peaks olema sotsiaalselt tasakaalustatud ega tohiks mõjuda juurdepääsupiiranguna. Konkreetse abivajaduse bürokraatlik kontrollimine võib teatud liiki sotsiaalabi puhul (näiteks abi sõltuvuse või psühhosotsiaalsete probleemide korral) olla kontraproduktiivne. Kasutajatele tuleks aktiivselt pakkuda eeskätt nõustamis- ja ennetusteenuseid. ( 1 ) Arbeitsgemeinschaft für Kinder- und Jugendhilfe, Die europäische Dimension der Kinder- und Jugendwohlfahrt ( Laste ja noorte heaolu Euroopa mõõde ), ( 2 ) ELT C 12, , lk 16; ELT C 21, , lk 39. ( 3 ) ELT. C 311, , lk 38. ( 4 ) Vt Dahme/Wohlfahrt, 2015.

9 C 13/48 ET Euroopa Liidu Teataja Muudatusettepaneku 4 hääletamise tulemus: Poolt: 114 Vastu: 59 Erapooletuid: 13 Punkt 4.7 Omavastutuse põhimõte: tööotsijaid, ametialase integreerumise raskustega inimesi jne tuleks toetada sotsiaalteenuste ja motiveerimissüsteemide kaudu, et saaksid end täielikult või osaliselt omal jõul elatada. Kodanikule tuleb pakkuda stiimuleid täiendavaks, jõukohaseks ja ohutuks iseseisvaks äraelamiseks. Professionaalne abi kutsekvalifikatsioonide ja isiklike oskuste näiteks suhtlemisoskuse, sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuoskuse arendamisel on sageli eelduseks piisava omavastutuse ja sotsiaalse vastutuse tekkele. Ka tervise säilitamine sõltub osaliselt eelkõige isiku omavastutusest. Sotsiaalkindlustussüsteemid võivad ennetavate meetmete, stiimulite motivatsioonimeetmete ja parema tarbijakaitse kaudu edendada tervislikke eluviise. Muudatusettepaneku 5 hääletamise tulemus: Poolt: 117 Vastu: 62 Erapooletuid: 11

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

PR_INI

PR_INI Euroopa Parlament 204-209 Istungidokument A8-0253/206 2.8.206 RAPORT töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul (206/207(INI)) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Naiste õiguste

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc

Microsoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta

Rohkem

Microsoft Word - P7_TA-PROV_2011_05-12_ET.doc

Microsoft Word - P7_TA-PROV_2011_05-12_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2011-2012 Istungi VASTUVÕUD TEKSTID neljapäev 12. mai 2011 P7_TA-PROV(2011)05-12 ESIALGNE VERSIOON PE 464.203 Ühinenud mitmekesisuses SISUKORD VASTUVÕUD TEKSTID P7_TA-PROV(2011)0230

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõivekomitee Alaliste esindajate komitee (COREPER I) /

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem