KOHANIMEVALIMIK soo Alytus Abidjan Espoo Esbo P`ürksi Birkas California
|
|
- Siim Loorits
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 1159 KOHANIMEVALIMIK Valimikus on üle 4300 kohanime. 1. Eesti ja mõned tuntuimad väliskohanimed on esitatud seletusteta, välja arvatud juhud, kui seletusi on vaja näiteks kohakäänete põhjendamiseks (kohakäänded on tähistatud sõnaga kuhu): Ae soo <26: kuhu -sse ja -le> (küla) (soonime puhul oleks võimalik ka vorm Aesohu). 2. Enamasti on valimikus vaid põhinimed, mitte aga nendest tulenevad ühendkohanimed. Näiteks on antud nimed Aden, Harku ja Norra, puuduvad aga Adeni laht, Harku järv ja Norra meri. Riikide jm haldusüksuste ametlikke täisnimetusi esitatakse vaid keelelist täpsustamist väärivatel üksikjuhtudel. 3. Nimede seletused on eelkõige üldiseks orienteerimiseks ega pruugi olla ammendavad, samanimelistest kohtadest on mainitud vaid kõige tuntumad. 4. Nimede häälduse märkimiseks kasutatakse sama süsteemi kui sõnaraamatu põhiosas. Eestikeelse nime hääldusmärgid on lisatud vahetult märksõnasse, muidu on nime või selle osa hääldus esitatud nurksulgude vahel. Tuntumaid või suulises tekstis korduvalt kasutatavaid nimesid, millel on nimetavas kolm silpi ja rõhk märgitud lõppsilbile, võib hääldada ka esisilbirõhuga, nii nagu analoogilisi võõrsõnu (vt Märkide tähendus lk 8): Alatau, Arzamass, Samarkand, Taganrog. Pearõhu nihkumine esisilbile on paljude tuntud vene kohanimede puhul tavaks. Valimikus on üksikjuhtudel antud ka originaalkeele hääldus, nt Alytus [alitus ja leedu aliit`us]. 5. Kui liitkohanime (nt Ahi j`ärv, Avi jõgi, Mani l`aid, Muna mägi, Salo s`aar) põhisõna käändub nii nagu samasugune sõnaraamatus leiduv märksõna, siis valimikus käändtüüpi ei anta. 6. Eesti vältestruktuurile kohandamisel on mõnikord jäetud III-vältelises silbis täpsustamata, milline häälik pikeneb, nt nime Abidjan [abidž`an] saaks hääldada nii [abidž`aan] kui ka [abidž`ann]. Nimed, mille rõhulises lõppsilbis on kirjapildis lühike täishäälik ja kaashäälik (v.a k, p, t, f, š), on valimikus määratud 19. tüüpi, nt Erzurum : Erzurumi : Erzurumi. See kajastab nimede käändelõppe üksnes nende kirjapildi seisukohalt. Suulises kõnes on loomulik, et üks lõppsilbi häälikutest (kaas- või täishäälik) pikeneb ning nimi käändub vältevaheldusliku malli (tüübi 22e) kohaselt : [erzur`umm : erzur ummi : erzur`ummi]. 7. Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid. Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine eestikeelses tekstis on põhimõtteliselt samuti võimalik, nt Espoo = Esbo, P`ürksi = Birkas. Eestipärased mugand nimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse teisel kohal nt nii: California [kalif`ornia] <1: -sse>, ka Kalif`ornia. 8. Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti
2 1160 õigekeelsuse vastu. Näiteks valimikus esikohal antud nimekujude Bukarest, Kopenhaagen, Lissabon, Belgrad, Haifa ja Peking asemel ei ole vead ka Bucureşti, København, Lisboa (reeglipärased ladinatähelised nimed), Beograd, H efa ja Beijing (reeglipärased latiniseeringud). 9. Mitmel reeglipäraselt kirjutataval nimel on eesti tavas kindlaks kujunenud kirjapildilähedane hääldus, nt Arkansas, Budapest, London ja Moskva. Nende originaalilähedane hääldus ei ole põhimõtteliselt viga, seejuures võib aga muutuda nime käändtüüp, vrd Arkansas [ark ansas] : Arkansase, aga Arkansas [ aa(r)kans`oo] : Arkansas. Kohanimevalimik esitab neil juhtudel tavaliselt vaid eestipärasele hääldusele vastava käänamise. 10. Valimik annab võõrkeelsed kohanimed esikohal enamasti täpsel kirjakujul, v.a mõned keeled (aserbaidžaani, tatari, vietnami), mille puhul on tavaks mõnda tähte lihtsustada, nt kirjutada vietnami nimesid toonimärkideta. Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid on mõeldav ära jätta diakriitilised märgid araabia, jaapani, korea ja pärsia nimedes, nt kirjutada Ar- -Riyad, Tokyo, Kaesong, Esfahan (valimikus Ar-Riyāḑ, Tōkyō, Kaesŏng, Eşfahān). Mööndavad lihtsustused on veel türgi suure İ asendamine I-ga (Istanbul, valimikus İstanbul) ning islandi ð ja þ asendamine vastavalt dh ja th-ga. `Aa <26: kuhu -sse> `Aabla <1: kuhu -sse ja `Aabla> Aachen [`aahhen] <2e: -i; kuhu -isse ja -i> linn Saksamaal `Aadria <1>, `Aadria meri Vahemere osa Apenniini ja Balkani poolsaare vahel Aafrika <1: kuhu -sse> maailmajagu; Aafrika S`arv Aafrika idaots (eeskätt Djibouti, Eritrea, Etioopia ja Somaalia) `Aakre <1: kuhu -sse ja `Aakre> Aalborg [`olbor] <2e: -i; kuhu -isse>, ka Ålborg linn Taanis `Aandu <1: kuhu -sse ja `Aandu> `Aardla <1: kuhu -sse ja `Aardla ja -le> Aarhus [`oorh`uus] <22e: -i; kuhu -i>, ka Århus linn Taanis `Aasia <1: kuhu -sse> maailmajagu `Aasov <2e: -i>, `Aasovi meri Musta merega liituv veekogu Krimmi poolsaare idarannikul `Aaspere <16: kuhu -sse ja -p`erre> `Aavere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Abakan [abak`an] <19: -i, -i; kuhu -i> vn, Agban hakassi linn, Hakassia ; Jenissei lisajõgi Aberdeen [äberd`iin] <22e: -i; kuhu -i> linn Suurbritannias Šotimaal Abertawe [abert ave] <16: kuhu -sse> kõmri vt Swansea Abess`iinia <1: kuhu -sse> Etioopia ajalooline nimi Abh`aasia <1: kuhu -sse>, Aphsnõ abhaasi, Aphhazethi gr vabariik Gruusias Abidjan [abidž`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Elevandiluurannikul, endine Abja <16: kuhu -sse ja `Apja> Abja-Palu oja <17: kuhu -le> Abruka <1: kuhu -sse ja -le> Abşeroni p`ool s`aar [abšer oni] (Aserbaidžaanis Kaspia mere ääres) Abu Dhabi <16: kuhu -sse>, Abū Z aby ar Araabia Ühendemiraatide Abuja [abuudža] <16: kuhu -sse> Nigeeria Accra [akr`aa] <26: kuhu -sse> Ghana Aceh [atšeh] <2e: -i; kuhu -isse> Indoneesia provints Aconcagua [akonk`aagua] <1> mägi Argentinas, Andide kõrgeim A Coruña [a kor unja] <16: kuhu -sse>, hispaania keeles varem La Coruña linn Hispaanias Adavere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Ad-Dawḩah [ad-dauha] <16: Ad-Dawḩah ; kuhu Ad-Dawḩah sse> ar vt Doha Addis Abeba [add`is abeeba] <16: kuhu -sse> Etioopia Adelaide [ ädel`eid] <22e: -laide i; kuhu -laide i> linn Austraalias Aden [`aaden] <2e: -i; kuhu -isse>, Adan ar linn Jeemenis Adila <1: kuhu -sse> Admiraliteedi saared, Admiralty Islands ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saarestik Adrian`oopol <2e: -i; kuhu -isse> Edirne kreekapärane nimi Adž`aaria <1: kuhu -sse>, Atšara gr vabariik Gruusias
3 1161 Al-Mukhā Adõg`ee <26: kuhu -sse>, Adõgeja vn, Adõge adõgee Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias `Aegna <1: kuhu -sse ja `Aegna ja -le> `Aegviidu <16: kuhu -v`iitu> `Ae s`oo <26i: kuhu -sse ja -le> (küla) `Aespa <1: kuhu -sse ja -le> Afganistan [afganist`aan] <22e: -i; kuhu -i>, Afghānistān puštu, Afghānestān dari riik Aasias Aga [ag`aa] <26: kuhu -sse> haldusüksus (Aga Burjaadi ringkond) Taga-Baikali krais Agban [agb`an] <19: -i, -i; kuhu -i> hakassi vt Abakan Aginskoje [ag`inskoje] <1: kuhu -sse> vn, Aga burjaadi linn, Aga Burjaadi ringkonna keskus Agra [aagra] <16: kuhu -sse>, Āgrā hindi linn Indias Aheru j`ärv Ahh aia <16: kuhu -sse>, Achaḯa kr Kreeka maakond Ahi j`ärv Ahja <16: kuhu -le> Ahli <16: kuhu -sse ja `Ahli> Ahmedabad [ahmedab`aad] <22e: -i; kuhu -i>, Amdāvād gudžarati linn Indias `Ahtme <1: kuhu -sse ja `Ahtme> Ahvena m`aa <26i: kuhu -le>, Åland [ooland] rts, Ahvenanmaa sm maakond ja saarestik Soomes Aiaste <1: kuhu -sse> Aidu <16: kuhu -sse ja `Aitu> `Aimla <1: kuhu -sse ja `Aimla> Ainaži <1e: kuhu -sse> Heinaste lätikeelne nimi `Ainja <1: kuhu -sse ja `Ainja> Aizkraukle [`aizkr`aukle] <1: kuhu -sse> linn Lätis Ait`oolia <1: kuhu -sse>, Aitolía [etoliia] kr maa-ala Kreekas `Aitsra <1: kuhu -sse ja `Aitsra> Aiviekste [`aiv`iekste] <16> Daugava lisajõgi Lätis Akarn`aania <1: kuhu -sse>, Akarnanía kr maa-ala Kreekas Akko [`akko] <1: kuhu -sse> linn Iisraelis Akmola [akmol`aa] <26: kuhu -sse>, varem ka Akmolinsk prg Astana Akron [`äkron] <2e: -i; kuhu -isse> linn USAs Aksi <16: kuhu -le> (saar) `Akste <1: kuhu -sse ja `Akste> Aktau [akt`au] <26: kuhu -sse> linn Kasahstanis Aktöbe [aktöb`ee] <26: kuhu -sse>, vene keeles varem Aktjubinsk linn Kasahstanis Akvit`aania <1: kuhu -sse>, Aquitaine [akit`en] pr maaala Prantsusmaal Ala <17: kuhu -le> Al`aania <1: kuhu -sse> Põhja-Osseetia rööpnimi Alabama [alabaama] <16: kuhu -sse> USA osariik Ala j`õe <26: kuhu -le> Ala küla <17: kuhu -sse ja -k`ülla> Alam-`Austria <1: kuhu -sse>, Niederösterreich [n iiderööster`aihh] sks Austria liidumaa Alam-Saksi <16: kuhu -sse ja -S`aksi>, Niedersachsen [n iiderz`aksen] sks Saksa liidumaa Åland [ooland] <2e: -i; kuhu -isse> rts vt Ahvena m`aa Alansi <1e: kuhu -sse ja Alansi> Alaska [al aska] <16: kuhu -sse ja -le> osariik ja poolsaar USAs Alatau [alat`au] <26> mitu mäestikku Kasahstanis ja Kõrgõzstanis Alats kivi <17: kuhu -le> Alavere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Alb`aania <1: kuhu -sse>, Shqipëria [štjiperiia] albaania riik Euroopas Albany [`oolbani] <1e: kuhu -sse> linn USAs Al-Başrah [al-b`asra] <1: kuhu Al-Başrah sse> ar vt Basra Alberta [alb erta] <16: kuhu -sse> Kanada provints Albion [`albion] <19: -i, -i; kuhu -i ja -ile> Suurbritannia ajaloolisi nimesid Ålborg [`olbor] <2e: -i; kuhu -isse> vt Aalborg Alborz [älb`orz] <22e: -i; kuhu -i> mäeahelik Iraanis Al'bu <16: kuhu -sse ja `Al'pu> Albuquerque [ älbuköö(r)ki] <16: kuhu -sse> linn USAs Aleks`andria <1: kuhu -sse>, Al-Iskandarīyah ar linn Egiptuses Aleppo [al epo] <16: kuhu -sse>, Ḩalab ar linn Süürias Aletschhorn [al`etšh`orn] <22e: -horni, -h`orni> mägi ja liustik Šveitsis Aleuudid mitm <22e: -`uutide; kuhu -`uutidele>, Aleuudi saared, Aleutian Islands ingl saarestik USAs Alaskas Alföld [`alf`öld] <22e: -földi; kuhu -f`öldi> madalik Doonau keskjooksul, pms Ungaris Al-Ḩijāz [al-hidž`aaz] <22e: -i; kuhu -i> maa-ala Saudi Araabias Al-Kuwayt [al-ku`ait] <22e: -i; kuhu -i> Kuveidi Allegheny [älig eini] <16> mäestik USAs Apalatšides Allika <1: kuhu -le> Alliku <1: kuhu -le> Al-Manāmah [al-manaama] <16: Al-Manāmah ; kuhu Al-Manāmah sse> ar vt Manama Almatõ [almat`õõ] <26: kuhu -sse>, vene keeles ka Alma-Ata linn Kasahstanis, endine Almetjevsk [alm etjevsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> vn, Älmät ehk Əlmət tatari linn Tatarstanis Al-Mukhā [al-muhha] <16: kuhu -sse>, ajaloolises kontekstis Moka linn Jeemenis
4 Alpid 1162 Al'pid mitm <22e: `Al'pide, `Al'pe ja `Al'pisid> mäestik Euroopas Alsace [alz`ass] <22e: Alsace i; kuhu Alsace i>, saksa päraselt Elsass maa-ala Prantsusmaal Alž`eeria <1: kuhu -sse>, Al-Jazā ir [al-džaz`aair] ar riik Aafrikas Alž`iir <22e: Alžiiri; kuhu Alž`iiri>, Al-Jazā ir [aldžaz`aair] ar Alžeeria Alt`ai 1. <26> mäestik Kesk-Aasias; Alt`ai kr`ai (haldusüksus ) Alt`ai 2. <26: kuhu -sse>, Altaj altai Venemaa koosseisu kuuluv vabariik (endine Mägi-Altai) Siberis `Al'tja <1: kuhu -sse ja `Al'tja> `Alt küla <17: kuhu -sse ja -k`ülla> Alto Adige [alto aadidže] <1: kuhu -sse>, ka L`õuna- Tir`ool maa-ala Itaalias Altun Shan [`altun šan] <19: -i, -i> mäeahelik Hiinas Xinjiangis Alu <17: kuhu -sse ja -le> Alūksne [ aluuksne] <1: kuhu -sse>, lõunaeestipäraselt Alu liina <16: kuhu -l`iina> linn Lätis Alupka [al upka] <16: kuhu -sse> linn Ukrainas Krimmis Aluste <1: kuhu -sse ja -le> Alušta [al ušta] <16: kuhu -sse>, Aluşta krimmitatari linn Ukrainas Krimmis Alu taguse <10: Alutaguse, Alutagust; kuhu -sse ja -le> Aluvere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Alytus [alitus ja leedu aliit`us] <11: -e; kuhu -(es)se> linn Leedus Amazonas [amazoonas] <9: -e> jõgi Lõuna-Ameerikas `Ambla <1: kuhu -sse ja `Ambla> Ameerika <1: kuhu -sse> (maailmajagu) Ameerika Ühend riigid, lühendatult Ühend riigid, USA, United States of America ingl riik Põhja- Ameerikas Amiens [amj`ään] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Amman [amm`aan] <22e: -i; kuhu -i>, Ammān ar Jordaania Amme jõgi Amritsar [amr itsar] <2e: -i; kuhu -isse> linn Indias Pandžabis Amsterdam <19: -i, -i; kuhu -i> Hollandi Amudarja [amudarj`aa] <26> jõgi Kesk-Aasias Am`uur <22e: Amuuri, Am`uuri>, Heilong Jiang [heilungtsj`ang] hn, Amur vn jõgi Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril Amuuri m`aa <26i: kuhu -le>, Priamurje vn maa-ala Amuuri kesk- ja alamjooksul Amuuri-`äärne Komsomolsk [komsom`ol'sk] <2e: Amuuri-`äärse Komsomolski; kuhu Amuuri- `äärsesse Komsomolskisse> Komsomolsk Amuuri ääres Anadõr [an adõr] <2e: -i; kuhu -isse> linn, Tšuktšimaa Anapa [an apa] <16: kuhu -sse> linn Anat`oolia <1: kuhu -sse>, ka V`äike-`Aasia, Anadolu türgi poolsaar Ees-Aasias, Türgi Aasia-osa Andal`uusia <1: kuhu -sse>, Andalucía hisp autonoomne piirkond Hispaanias Andamanid mitm <19: -manide; kuhu -manidele> India saarestik Bengali lahes Andhra Pradesh [`andhra prad`eeš] <22e: -i; kuhu -i>, Āńdhra Pradesh telugu India osariik An'did mitm <22e: `An'dide, `An'de ja `An'disid> mäestik Lõuna-Ameerikas Andijon [andidž`on] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Usbekistanis Andorra [and orra] <16: kuhu -sse> riik Euroopas Andorra la Vella [and orra la velja] <16: kuhu -sse> Andorra Angara [angar`aa] <26> Jenissei lisajõgi Angarsk [ang`arsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn Angerja <1: kuhu -le> Ângkôr [angk`oor] <22e: -i; kuhu -i> ajalooline linn Kambodžas, kunagine `Angla <1: kuhu -sse ja `Angla> `Anglo ameerika <1: kuhu -sse> Ameerika maailmajao ingliskeelsete riikide ühisnimi Angola [angoola] <16: kuhu -sse> riik Aafrikas Anguilla [ang ilja] <16: kuhu -sse> Suurbritanniaga assotsieerunud riik Väikestes Antillides Anhui [anhu`ei] <26: kuhu -sse> Hiina provints Anija <1: kuhu -sse ja -le> Anjou [a(n)ž`uu] <26: kuhu -sse> maa-ala Prantsusmaal Ankara [`ankara] <1: kuhu -sse> Türgi Anna <16: kuhu -sse ja `Anna> Annaba [annaaba] <16: kuhu -sse>, Annābah ar linn Alžeerias Annam [`annam] <2e: -i; kuhu -isse ja -i>, Trung Bộ [tš`ung b`oo] vietnami maa-ala Indohiinas, prg Kesk-Vietnam Annapolis [ann apolis] <11: -e; kuhu -(es)se> linn USAs, Marylandi Anne l`inn <22u: -linna; kuhu -l`inna> Annik oru <17: kuhu -le> Annikvere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Anse küla <17: kuhu -sse ja -k`ülla> Antalya [ant alja] <16: kuhu -sse>, piiblis At`aalia linn Türgis Antananarivo [antananariivu] <16: kuhu -sse> Madagaskari
5 1163 Assamalla Ant arktika <1: kuhu -sse> Antarktis ja seda ümbritsevad alad Ant`arktis <11: -e; kuhu -ele> lõunanabamander Anti `atlas <11: -e> mäestik Marokos Antigua ja Barbuda [antiigua ja barbuuda] <1 16: kuhu Antigua(sse) ja Barbudasse ja Antigua(le) ja Barbudale>, Antigua and Barbuda ingl saareriik Väikestes Antillides Anti liibanon <19: -i, -i; kuhu -i>, Jabal Lubnān ash- Sharqī ar mäeahelik Liibanoni ja Süüria piiril Ant illid mitm <22e: Ant`illide; kuhu Ant`illidele> saarestik Kesk-Ameerikas Lääne-Indias, Suured ja Väikesed Antillid `Antsla <1: kuhu -sse ja `Antsla ja -le> Antwerpen [`antv`erpen] <2e: -i; kuhu -isse> linn Belgias `Ao <26: kuhu -sse> Aomen [aum`õn] <19: -i, -i; kuhu -i> hn vt Macau `Aovere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Apal atšid mitm <22e: -l`atšide>, Apal atši m`äed, Appalachian Mountains ingl mäestik Põhja- Ameerika idaosas USAs ja Kanadas Ape <16: kuhu -sse> Hopa lätikeelne nimi Apenniinid mitm <22e: -n`iinide>, Appennino it Itaalia keskosa läbiv mäeahelik; Apenniini p`ool s`aar Itaalia mandriosa hõlmav poolsaar Apia <1: kuhu -sse> Samoa `Apja <1: kuhu -sse ja -le> Ap`uulia <1: kuhu -sse>, Puglia [pulja] it Itaalia maakond Ar`aabia <1: kuhu -sse>, Ar`aabia p`ool s`aar, Jazīrat al- Arab [džaziirat al-arab] ar poolsaar Ees- Aasias; Ar`aabia Ühend emiraadid, lühendatult Ühend emiraadid, Al-Imārāt ar riik Araabia poolsaarel Ar`aal <22e: Araali, Ar`aali>, Araali meri sisemeri Kesk-Aasias Kasahstani ja Usbekistani piiril Arafura meri [arafuura] (Austraalia ja Indoneesia saarte vahel) Aragón [arag`on] <19: -i, -i; kuhu -i> autonoomne piirkond Hispaanias Aragvi <1e> Kura lisajõgi Gruusias Araks [ar`aks] <22e: Araksi, Ar`aksi> jõgi Ees- Aasias Ararat [ arar`at] <22e: -rati, -r`atti>, Suur-Ararat, Büyük Ağrı dağı türgi mägi Türgis Armeenia mägismaal Aravete <16: kuhu -le> Arbīl [arb`iil] <22e: -i; kuhu -i> ar, Hewlêr [häul`er] kurdi linn Iraagis, Kurdistani Ard ennid mitm <22e: Ard`ennide>, Ardennes [ard`enn] pr mäestik Prantsusmaal ja Belgias `Ardu <1: kuhu -sse ja `Ardu> Are <16: kuhu -sse> Argentina [argentiina] <16: kuhu -sse>, ka Argentiina riik Lõuna-Ameerikas Argonne [arg`onn] <22e: kuhu Argonne i> kõrgustik Prantsusmaal Lorraine is Argun [arg`un'] <19: -i, -i> Amuuri lähtejõgi Hiina ja Venemaa piiril Arhangelsk [arh angelsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> oblastilinn Põhja- Århus [`oorh`uus] <22e: -i; kuhu -i> vt Aarhus Ariste l`aht Arizona [arizoona] <16: kuhu -sse> USA osariik Arjadi <1e: kuhu -le> Ark`aadia <1: kuhu -sse>, Arkadía kr Kreeka maakond Arkansas [ark ansas] <9: -e; kuhu -esse>, Arkansas [ingl ' aa(r)kans`oo] <26: kuhu Arkansas sse> USA osariik `Arkna <1: kuhu -sse ja `Arkna> Arktika <1: kuhu -sse>, ka Arktis <9: -e; kuhu -esse> põhjapolaarpiirkond Armavir [armav`ir] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Arm`eenia <1: kuhu -sse>, Hajastan arm riik Kaukaasias Arno <16> jõgi Itaalias Ar-Riyāḑ [ar-rij`aad] <22e: -i; kuhu -i> Saudi Araabia Arzamass [arzam`ass] <22e: -massi; kuhu -m`assi> linn Aruba [aruuba] <16: kuhu -le ja -sse> Hollandi ülemereala Väikestes Antillides Aru küla <17: kuhu -sse ja -k`ülla> Arunachal Pradesh [arun`aatšal prad`eeš] <22e: -i; kuhu -i>, Aruṇāchal Pradesh hindi India osariik Aru valla <16: kuhu -v`alda> `Asdod <2e: -i; kuhu -isse> Ashdodi nimesid piiblis Aserbaidž`aan <22e: -žaani; kuhu -ž`aani>, Azərbaycan [azärbaidž`an] asr riik Kaukaasias Aseri <1e: kuhu -sse ja Aseri> Aşgabat [ašgab`at] <22e: -bati; kuhu -b`atti> Türkmenistani Ashdod [ašd`ood] <22e: -i; kuhu -i>, piiblis Asotos ja `Asdod linn Iisraelis Ashkelon [aškel`on] <19: -i, -i; kuhu -i>, piiblis Askelon <19: -i; kuhu -i> linn Iisraelis Asmara [asmaara] <16: kuhu -sse> Eritrea Asotos <11: -e; kuhu -(es)se> Ashdodi nimesid piiblis Assa <16: kuhu -sse> Gaza nimesid piiblis Assaku <1: kuhu -le> Assam [`assam] <2e: -i; kuhu -isse>, Asam assami India osariik Assamalla <16: kuhu -sse>
6 Assiut 1164 Assiut [ assi`ut] <22e: -uti; kuhu -`utti>, Asyūţ [asj`uut] ar linn Egiptuses Assoorid mitm <22e: Ass`ooride; kuhu Ass`ooridele>, Açores port Portugalile kuuluvad saared Atlandi ookeanis Assuan <19: -i, -i; kuhu -i>, Aswān [assu`aan] ar linn Egiptuses `Assur <2e: -i; kuhu -isse> Assüüria algne Ass`üüria <1: kuhu -sse>, piiblis `Assur ajalooline maa-ala Ees-Aasias Astana [astan`aa] <26: kuhu -sse> Kasahstani, varasem Akmola ja Tselinograd `Aste <1: kuhu -sse> As'ti j`ärv, Burtnieki järv, Burtnieks läti järv Lätis Astrahan <19: -i, -i; kuhu -i> oblastilinn Ast`uuria <1: kuhu -sse>, Asturias hisp autonoomne piirkond Hispaanias Asu küla <17: kuhu -sse ja -k`ülla> Asunción [asunssi`on] <19: -i, -i; kuhu -i> Paraguay `Asva <1: kuhu -sse ja `Asva ja -le> Aswān [assu`aan] <22e: -i; kuhu -i> ar vt Assuan Ašgabat, Ašhabad vt Aşgabat At`aalia <1: kuhu -sse> vt Antalya Atacama [atakaama] <16: kuhu -sse> kõrb Tšiilis Ateena <16: kuhu -sse ja At`eena>, Athína [athiina] kr Kreeka Athabasca [atab aska] <16> järv ja jõgi Kanadas Áthos [athos] <9: -e> mägi Kreekas Atika <1: kuhu -sse>, Attikí kr Kreeka maakond `Atla <1: kuhu -sse ja `Atla> `Atlandi `ookean, liigisõnata `Atl`an't <22e: `Atlan'di, `Atl`an'ti> Atlanta [atl anta] <16: kuhu -sse> linn USAs Atl antis <9: -e; kuhu -esse> müütiline saar või mander `Atlas <11: -e>, `Atlase m`äed, Al-Aţlas ar mäestik Loode-Aafrikas Atõrau [atõr`au] <26: kuhu -sse> linn Kasahstanis, endine Gurjev Auckland [`ookl`änd] <22e: -i; kuhu -i> ingl, Tāmaki Makaurau maoori linn Uus-Meremaal `Audla <1: kuhu -sse ja `Audla> `Audru <1: kuhu -sse ja `Audru> Augsburg [`augsb`urg] <22e: -burgi; kuhu -b`urgi> linn Saksamaal Aukštaitija [aukšt`aitija] <1: kuhu -sse> ajalooline maa-ala Leedus Aunus [`aunus] <11: -e; kuhu -(es)se>, Olonets vn linn Karjalas Auschwitz [`aušv`its] <22e: -i; kuhu -i> Oświęcimi saksakeelne nimi Austerlitz [ austerl`its] <22e: -i; kuhu -i> vt Slavkov u Brna Austr`aalia <1: kuhu -sse>, Australia [ostr`eilia] ingl riik ja mander lõunapoolkeral Austral`aasia <1: kuhu -sse> Austraalia, Uus-Meremaa ja lähedased Vaikse ookeani saared (Melaneesia) `Austria <1: kuhu -sse>, Österreich [ ööster`aihh] sks riik Euroopas `Auvere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Auvergne [ov`ernj] <22e: Auvergne i; kuhu Auvergne i> maa-ala Prantsusmaal Avanduse <11: Avanduse, Avandust; kuhu -sse ja -le> Avaste <1: kuhu -sse> Avatša [av atša] <16> tulemägi Kamtšatka poolsaarel Avignon [avinj`oon] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Avi jõgi Avi nurme <16: kuhu -sse ja -n`urme> Axiós [aksi`os] <19: -i, -i> kr vt Vardar Ayutthaya [ajuthaj`aa] <26: kuhu -sse> linn Tais Bab el Mandeb [b`aab el m`andeb] <2e: -i>, Bāb al-mandab ar väin Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel Babruisk [babr`uisk] <2e: -i, -it; kuhu -isse>, vene keeles Bobruisk linn Valgevenes Babülon <19: -i, -i; kuhu -i>, piiblis P`aabel muistne linn Mesopotaamias Babül`oonia <1: kuhu -sse> Mesopotaamia lõunaosa ajalooline nimi Baden [b`aaden] <2e: -i; kuhu -isse> maa-ala Saksamaal; linn Austrias ja Šveitsis Baden-Baden [b`aaden-b`aaden] <2e: -i; kuhu -isse> linn Saksamaal Baden-Württemberg [b`aaden-v ürtemb`erg] <22e: -bergi; kuhu -b`ergi> Saksa liidumaa Baffini s`aar [b`äffini], Qikiqtaaluk inuktituti saar Kanadas (Arktika saarestiku suurim) Bagdad [b`agdad] <2e: -i; kuhu -isse ja -i>, Baghdād [bagd`aad] ar Iraagi Bahama <1: kuhu -sse ja -le>, Bahama saared, The Bahamas ingl riik ja saarestik Põhja-Ameerikas Bahr`ein <22e: kuhu -r`eini ja -ile>, Al-Baḩrayn [albahr`ain] ar riik ja saar Aasias Bahtšisarai [bahtšisar`ai] <26: kuhu -sse>, Bağçasaray [bahtšasar`ai] krimmitatari linn Ukrainas Krimmis B`aieri <1e: kuhu -sse ja B`aieri>, Bayern [baiern] sks Saksa liidumaa Baikal [b`aikal] <2e: -i> järv Siberis; B`aikali m`aa <26i: kuhu -le>, Pribaikalje vn Baikali järve äärne ala Baikonur [baikon`ur] <19: -i, -i; kuhu -i> vn vt Bajkongõr
7 1165 Belmopan Baile Átha Cliath [bal'aahakl'`iah] <2e: -i; kuhu -isse> iiri vt Dublin Bajkongõr [baikong`õr] <19: -i, -i; kuhu -i>, vene keeles Baikonur linn ja kosmodroom Kasahstanis B`aktria <1: kuhu -sse> muistne maa-ala Kesk- Aasias Bak`uu <26: kuhu -sse>, Bakı [bak`õõ] asr Aserbaidžaani Balaton <19: -i, -i> järv Ungaris Baleaarid mitm <22e: -`aaride; kuhu -`aaridele>, Baleaari saared, Illes Balears katalaani autonoomne piirkond ja saarestik Hispaanias Balhaš [balh`aš] <22e: -haši, -h`ašši> vn vt Balkaš Bali [baali] <16: kuhu -le> Indoneesiale kuuluv saar Balk`aaria <1: kuhu -sse>, Malkar balkaari Kabardi- Balkaaria lõuna- ja edelaosa B`alkan <2e: -i; kuhu -isse ja -ile>, B`alkani p`ool s`aar maa-ala Kagu-Euroopas; B`alkani m`aad <2e> Balkani poolsaare riigid; B`alkani m`äed vt Stara planina Balkaš [balk`aš] <22e: -kaši, -k`ašši>, vene keeles Balhaš järv Kasahstanis Baltiisk [balt`iisk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn Kaliningradi oblastis Bal'ti m`aad, ka Bal'tikum <19: -i, -i; kuhu -i>, Bal'ti riigid Eesti, Läti ja Leedu Bal'ti meri, parem Läänemeri Baltimore [b ooltim`oor] <22e: Baltimore i; kuhu Baltimore i> linn USAs Balvi <16: kuhu -sse> linn Lätis Bamako [bamak`oo] <26: kuhu -sse> Mali Bandar Seri Begawan [b`andar ser`ii beg avan] <2e: -i; kuhu -isse> Brunei Bandung <2e: -i; kuhu -isse> linn Indoneesias Jaava saarel Bangalore [b angal`oor] <22e: Bangalore i; kuhu Bangalore i>, Bĕngaḷūru kannada linn Indias, Karnataka osariigi Banghāzī [bangaazi] <16: kuhu -sse> ar vt Benghazi Bangka <16: kuhu -le> saar Indoneesias Bangkok [b`angk`ok] <22e: -koki; kuhu -k`okki>, Krung Thep [kr`ung th`eep] tai Tai Bangladesh [b`anglad`eš] <22e: -i; kuhu -i> riik Aasias Bangui [bang`ii] <26: kuhu -sse> Kesk-Aafrika Vabariigi Banja Luka <16: kuhu -sse> linn Bosnias ja Hertsegoviinas Banjul [bandž`uul] <22e: -i; kuhu -i> Gambia Baranavitšõ [bar anavitšõ] <16: kuhu -sse>, vene keeles Baranovitši linn Valgevenes Barbados [barbaados] <9: -e; kuhu -esse ja -ele> saareriik Väikestes Antillides Barcelona [barsseloona] <16: kuhu -sse> linn Hispaanias, Kataloonia Barentsi meri (Jäämere osa) Bari [baari] <16: kuhu -sse> linn Itaalias Barnaul [barna`ul] <19: -i, -i; kuhu -i> linn, Altai krai keskus Barõssav [bar`õssav] <2e: -i; kuhu -isse>, vene keeles Borissov vn linn Valgevenes Basel [b`aazel] <2e: -i; kuhu -isse> linn ja kanton Šveitsis Basilicata [bazilikaata] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond Baski m`aa <26i: kuhu -le>, Euskal Herria baski, País Vasco hisp, Pays basque pr maa-ala Euroopas; autonoomne piirkond Hispaanias Baskuntšak [baskuntš`ak] <22e: -šaki, -š`akki> soolajärv Kaspia madalikul Basra [b`asra] <1: kuhu -sse>, Al-Başrah ar linn Iraagis Basseterre [bast`er] <19: Basseterre i; kuhu Basseterre i> Saint Kittsi ja Nevise Basuuto m`aa <26i: kuhu -le> prg Lesotho Baškortostan [baškortost`an] <19: -i, -i; kuhu -i>, ka Bašk`iiria <1: kuhu -sse> Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Uuralites Bathumi <1e: kuhu -sse>, vene keeles Batumi linn Gruusias, Adžaaria Bauska [b`auska] <1: kuhu -sse> linn Lätis Beaujolais [božol`ee] <26: Beaujolais ; kuhu Beaujolais sse> maa-ala Prantsusmaal Beijing [peit's`ing] <22e: -i; kuhu -i> hn vt Peking Beirut <2e: -i; kuhu -isse>, Bayrūt [bair`uut] ar Liibanoni Bekaa [bek`aa] <26: kuhu -sse>, Bekaa org, Al-Biqā [al-bik`aa] ar maa-ala Liibanonis Belaja <1> Kama lisajõgi pms Baškortostanis Belaja Tserkov vn vt Bila Tserkva Belau [bel`au] <26: kuhu -sse>, ka Palau [pal`au] USAga assotsieerunud riik Okeaanias Belfast [b`elf`aast] <22e: -i; kuhu -i> linn Ühendkuningriigis, Põhja-Iirimaa B`el'gia <1: kuhu -sse>, België [b`elhie] holl, Belgique [belž`ik] pr, Belgien sks riik Euroopas Belgorod <19: -i, -i; kuhu -i> oblastilinn Belgorod-Dnestrovski [belgorod-dnestr`ovski] vn vt Bilgorod-Dnistrovskõi Belgrad [b`elgrad] <2e: -i; kuhu -isse>, Beograd serbia Serbia Belize [bel`iiz] <22e: Belize i; kuhu Belize i> riik Kesk-Ameerikas Belmopan [belmolp`an] <19: -i, -i; kuhu -i> Belize i
8 Beloje järv 1166 Beloje j`ärv vt V`alg j`ärv Belomorsk [belom`orsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn Karjalas Belozersk [beloz`ersk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn B`elt <22e: Beldi; kuhu B`elti>, Bælt taani kaks Lääneja Põhjamere vahelist väina Taanis: Suur- ja Väike-Belt Beluhha [bel uhha] <16> mägi Altai mäestikus Bel utšistan <19: -i, -i; kuhu -i>, Balūchestān pärsia, Balochistān urdu maa-ala Lääne-Aasias Benelux [b enel`uks] <22e: -i; kuhu -i>, Beneluxi m`aad Belgia, Holland ja Luksemburg B`engal <2e: -i; kuhu -isse>, Baṅga [bongo] bengali maa-ala Indias (Lääne-Bengal) ja Bangladeshis; B`engali l`aht (India ookeani osa) Benghazi [bengaazi] <16: kuhu -sse>, Banghāzī [bangaazi] ar linn Liibüas, endisi u Benin [ben`iin] <22e: -i; kuhu -i>, Bénin pr riik Lääne-Aafrikas Beograd [b`eograd] <19: -i, -i; kuhu -i> serbia vt Belgrad Berdõtšiv [berd`õtšiv] <2e: -i; kuhu -isse> linn Ukrainas Berezina [berezin`aa] <26> vn vt Bjarezina Bergen [b`ergen] <2e: -i; kuhu -isse> linn Norras Bergsby [b`äršpi] <1e: kuhu -sse> rts vt Tuksi Beringi meri (Vaikse ookeani põhjaosa) Berkshire [b`aa(r)kšör] <2e: Berkshire i; kuhu Berkshire isse> Inglismaa krahvkond Berl`iin <22e: -liini; kuhu -l`iini>, Berlin [berl`iin] sks Saksamaa ja liidumaa Bermuda [bermuuda] <16: kuhu -sse ja -le>, Bermuda Islands ingl Briti asumaa Atlandi ookeani keskosas Bern [b`ern] <22e: Berni; kuhu B`erni> sks = Berne [b`ern] <22e: Berne i; kuhu Berne i> pr Šveitsi Beskiidid mitm <22e: -k`iidide> mäestik pms Tšehhis, Poolas ja Slovakkias Bessar`aabia <1: kuhu -sse>, Basarabia moldova maa-ala Ida-Euroopas Dnestri ja Pruti jõe vahel Bethlehem [b`etlehem] <19: -i, -i; kuhu -i> Petlemma ladinapärane nimi Betšuaana m`aa <26i: kuhu -le> prg Botswana Bhopal [bhop`aal] <22e: -i; kuhu -i>, Bhopāl hindi linn Indias Bhutan [bhut`an] <19: -i, -i; kuhu -i>, Druk Yul dzongkha riik Aasias Białystok [bjal õstok] <2e: -i; kuhu -isse> linn Poolas Bihar [bih`aar] <22e: -i; kuhu -i>, Bihār hindi India osariik Bija <16> jõgi Altais Bila Tserkva [bila ts`erkva] <1: kuhu -sse> linn Ukrainas Bilbao [bilb`ao] <26: kuhu -sse>, Bilbo <16: kuhu -sse> baski linn Hispaanias Baskimaal Bilgorod-Dnistrovskõi [bilgorod-dnistr`ovsk`õi] <26: kuhu -sse> linn Ukrainas Birkas [b`irkas] <11: -e; kuhu -(es)se> rts vt Pürksi Birma <16: kuhu -sse> riik Aasias vt Myanmar Birmingham [böö(r)mingäm] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Inglismaal Birobidžan [birobidž`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn, Juudi autonoomse oblasti keskus Birštonas [b`irštonas] <11: -e; kuhu -(es)se> linn Leedus Biržai [b`irž`ai] <26: kuhu -sse> linn Leedus Bisk aia <16: kuhu -sse>, Bizkaia baski provints Hispaanias Baskimaal; Bisk aia l`aht (Hispaania ja Prantsusmaa vahel) Bissau [b`iss`au] <26: kuhu -sse> Guinea-Bissau Biškek [bišk`ek] <22e: -keki; kuhu -k`ekki> Kõrgõzstani Bit`üünia <1: kuhu -sse> ajalooline maa-ala Väike- Aasias Bjarezina [bjar ezina] <1>, vene keeles Berezina Dnepri lisajõgi Valgevenes Blackpool [bl`äkp`uul] <22e: -i; kuhu -i> linn Inglismaal Blagoveštšensk [blagov eštšensk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn, Amuuri oblasti keskus Blekinge [bleekinge] <1: kuhu -sse> lään Rootsis Bobruisk [bobr`uisk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> vn vt Babruisk Bochum [b`ohhum] <2e: -i; kuhu -isse> linn Saksamaal Boden [b`ooden] <2e: -i>, Bodensee sks järv Alpides Bodrum <2e: -i; kuhu -isse>, ajaloolises kontekstis Halikarnassos kr sadamalinn Türgis Bogotá [bogot`aa] <26: kuhu -sse> Colombia Bohuslän [b uuhüsl`een] <22e: -i; kuhu -i> Rootsi maakond Boi`ootia <1: kuhu -sse>, Voiotía [viotiia] kr Kreeka maakond Bol`iivia <1: kuhu -sse>, Bolivia hisp riik Lõuna- Ameerikas Bologna [bol onja] <16: kuhu -sse> linn Itaalias Bologoje [bolog oje] <16: kuhu -sse> linn Bombay [bomb`ei] <26: kuhu -sse> Mumbai varasem ingliskeelne nimi Bonn [b`onn] <22e: Bonni; kuhu B`onni> linn Saksamaal, (Lääne-)Saksamaa Bordeaux [bord`oo] <26: Bordeaux ; kuhu Bordeaux sse> linn Prantsusmaal
9 1167 Bureja Bordžomi <1e: kuhu -sse> linn Gruusias Borgå [b`orgo] <1: kuhu -sse> rts vt Porvoo Borispol [bor`ispol] vn vt Borõspil Borissov [bor`issov] <2e: -i; kuhu -isse> vn vt Barõssav Borneo [b`orneo] <1: kuhu -sse ja -le> vt Kalimantan Bornholm [b`ornh`olm] <22e: -holmi; kuhu -holmile ja -h`olmi> Taanile kuuluv saar ja maakond Lääne meres Borodino [borodin`oo] <26: kuhu -sse> küla Moskva oblastis Borovitši [borovitš`ii] <26: kuhu -sse> linn Boržomi vt Bordžomi Borõspil [bor`õspil] <2e: -i; kuhu -isse> linn Ukrainas B`osnia <1: kuhu -sse> maa-ala Bosnias ja Hertsegoviinas; B`osnia ja Hertsegoviina <1 16: kuhu B`osnia(sse) ja Hertsegoviinasse>, Bosna i Hercegovina horvaadi, serbia riik Euroopas B`osporus <11: -e>, B`osporuse v`äin, Boğaziçi türgi Musta merd Marmara merega ühendav väin Boston [b`oston] <2e: -i; kuhu -isse> linn USAs B`otnia l`aht vt Põhja l`aht Botswana [botsvaana] <16: kuhu -sse> riik Aafrika lõunaosas Bouvet s`aar [buv`ee], Bouvetøya norra Norra valdus Atlandi ookeani lõunaosas Brabant [brab`ant] <22e: -bandi; kuhu -b`anti> endine provints Belgias, prg Flaami ja Vallooni Brabant Bradford [br`ätf`ord] <22e: -fordi; kuhu -f`ordi> linn Inglismaal Brahmaputra [brahmap`utra] <1> jõgi Lõuna-Aasias Brandenburg [br andenb`urg] <22e: -burgi; kuhu -b`urgi> linn ja liidumaa Saksamaal Bras`iilia <1: kuhu -sse>, Brasil port riik Lõuna- Ameerikas Brasília [braz`iilia] <1: kuhu -sse> Brasiilia Braşov [braš`ov] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Rumeenias Brazzaville [brazav`ill] <22e: -ville i; kuhu -ville i> Kongo Vabariigi ; Brazzaville i Kongo vt Kongo 2. Bratislava <17: kuhu -sse> Slovakkia Bratsk [br`atsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn Braunschweig [br`aunšv`aig] <22e: -i; kuhu -i> linn ja maa-ala Saksamaal Bremen [br`eemen] <2e: -i; kuhu -isse>, ka Br`eemen linn ja liidumaa Saksamaal Brenner [br`enner] <2e: -i; kuhu -isse> sks, Passo di Brénnero it kuru Alpides Brest [br`est] <22e: Bresti; kuhu Br`esti> linn Prantsusmaal; oblastilinn Valgevenes Bretagne [bröt`anj] <22e: Bretagne i; kuhu Bretagne i> poolsaar ja halduspiirkond Prantsus maal Bridgetown [br`idžt`aun] <22e: -i; kuhu -i> Barbadose Brighton [br`aiton] <2e: -i; kuhu -isse> linn Inglismaal Brisbane [br`izben] <2e: -i; kuhu -isse> linn Austraalias Bristol [br`istol] <2e: -i; kuhu -isse> linn Inglismaal Brit`annia <1: kuhu -sse> Suurbritannia saare ajalooline nimi Briti vt S`uur brit`annia; Briti saared Suurbritannia, Iirimaa jt väiksemad saared; Briti Columbia [kol`umbia] <1: kuhu -sse>, British Columbia [britiš kol`ambia] ingl Kanada provints Brjansk [brj`ansk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> oblastilinn Brno [b(õ)rno] <16: kuhu -sse> linn Tšehhis Brugge [brühhe] <16: kuhu -sse> linn Belgias Brunei [brun`ei] <26: kuhu -sse>, ka Brunei Darussalam [brun`ei darussal`am] riik Kagu-Aasias Brüssel [br`üssel] <2e: -i; kuhu -isse>, Bruxelles [brüks`ell ja brüss`ell] pr, Brussel [br`üssel] holl Belgia Bucureşti [bukur ešti] <16: kuhu -sse> rum vt Bukarest Budapest [b udap`est] <22e: -pesti; kuhu -p`esti> Ungari Budjonnovsk [budj onnovsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn Buenos Aires [bueenos aires] <9: -e; kuhu -esse> Argentina Buffalo [bafalo] <1: kuhu -sse> linn USAs Bug <19: -i, -i>, Lääne-Bug, Zahhodni Bug vlgvn, Zahhidnõi Bug ukr Wisła lisajõgi Ukrainas, Valge vene piiril ja Poolas Bugulma [bugulm`aa] <26: kuhu -sse> vn, Bögelmä ehk Bɵgelmə tatari linn Tatarstanis Buguruslan [bugurusl`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Buhhaara <16: kuhu -sse>, Buxoro [buhhor`oo] usbeki linn Usbekistanis Bujumbura [bužumbuura] <16: kuhu -sse> Burundi Bukarest [b ukar`est] <22e: -resti; kuhu -r`esti>, Bucureşti [bukur ešti] rum Rumeenia Bukoviina <16: kuhu -sse>, Bucovina rum, Bukovõna ukr maa-ala Ida-Euroopas Rumeenia ja Ukraina piiril Bulg`aaria <1: kuhu -sse>, Balgaria [bõlg arija] bulg riik Euroopas Bureja [burej`aa] <26> Amuuri lisajõgi ; Bureja m`äest`ik ()
10 Burgundia 1168 Burg`un'dia <1: kuhu -sse>, Bourgogne [burg`onj] pr maa-ala Prantsusmaal Burj`aatia <1: kuhu -sse>, Burjatija vn, Burjaad oron burjaadi Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Kaug-Idas Burkina Faso [burkiina fasso] <16: kuhu -sse> riik Lääne-Aafrikas Burtnieki j`ärv [b`urtnieki], Burtnieks läti vt As'ti j`ärv Burundi [bur undi] <16: kuhu -sse> riik Aafrikas Busan [pus`an] <19: -i, -i; kuhu -i>, ka Pusan linn Lõuna-Koreas Buxoro [buhhor`oo] <26: kuhu -sse> usbeki vt Buhhaara Bögelmä [bögelm`ää] <26: kuhu -sse> tatari, täpsel kujul Bɵgelmə vt Bugulma Böömi m`aa <26i: kuhu -le> Čechy saksapärane nimi ajaloolises kontekstis Büts`an'ts <22e: -san'tsi; kuhu -s`an'tsi> ajalooline riik ja linn (prg İstanbul) Bydgoszcz [bõdgoštš] <2e: -i; kuhu -isse> linn Poolas Cabo Verde [kaabu verdi] <16: kuhu -sse> Roheneemesaarte nimi diplomaatilises kontekstis Cádiz [kaadiss] <2e: -i; kuhu -isse> linn Hispaanias Caen [k`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Caerdydd [kaõrdõd] <19: -i, -i; kuhu -i> kõmri vt Cardiff Cagliari [k`aaljari] <1e: kuhu -sse> linn Itaalias Cahors [ka`oor] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Calabria [kal`aabria] <1: kuhu -sse>, ka Kal`aabria Itaalia maakond Calais [kal`ee] <26: Calais ; kuhu Calais sse> linn Prantsusmaal; Calais v`äin, ka Doveri v`äin [douveri], pas de Calais pr, Strait of Dover ingl La Manche i Põhjamerega ühendav väin Suurbritannia ja Prantsusmaa ranniku vahel Calcutta [kälk ata] <16: kuhu -sse> Kolkata varasem ingliskeelne nimi Calgary [k`älgari] <1e: kuhu -sse> linn Kanadas Cali [kaali] <16: kuhu -sse> linn Colombias California [kalif`ornia] <1: kuhu -sse>, ka Kalif`ornia USA osariik; poolsaar Põhja-Ameerikas Cambridge [k`eimbr`idž] <22e: Cambridge i; kuhu Cambridge i> linn Inglismaal Campania [kamp`aania] <1: kuhu -sse>, ka Kamp`aania Itaalia maakond Camp David [k`ämp deivid] <2e: -i; kuhu -isse> residents USAs Marylandis Canaverali n`eem [kan averali] (USAs Floridas) Canberra [känbera] <1: kuhu -sse> Austraalia Cannae [k`ann`ae] <26: kuhu -sse> antiikaja paik Itaalias Cannes [k`ann] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Canterbury [känte(r)beri] <17: kuhu -sse> linn Inglis maal Capri [k`apri] <1e: kuhu -le> Itaaliale kuuluv saar Napoli lahes Caracas [kar akas] <9: -e; kuhu -esse> Venezuela Cardiff [kaa(r)dif] <2e: -i; kuhu -isse> = Caerdydd kõmri linn Suurbritannias, Walesi Carlisle [karl`ail] <22e: Carlisle i; kuhu Carlisle i> linn Inglismaal Carolina [karoliina ja ingl kärolaina] <16: kuhu -sse> kaks osariiki USAs: Põhja- ja Lõuna-Carolina Carpentaria l`aht [karpent`aaria] (Austraalia rannikul) Cartagena [kartahheena] <16: kuhu -sse> linn Colombias; linn Hispaanias Casablanca [kasabl anka] <16: kuhu -sse>, Ad-Dār al-bayḑā [ad-d`aar al-baida] ar linn Marokos Casiquiare [kasikjaare] <16> jõgi Venezuelas Casnewydd [kasn evõd] <2e: -i; kuhu -isse> kõmri vt Newport Castilla-La Mancha [kast ilja-la mantša] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias Castilla-León [kast ilja-le`on] <19: -i, -i; kuhu -i> autonoomne piirkond Hispaanias Castries [k`ästr`iis] <22e: -i; kuhu -i> Saint Lucia Catania [kat`aania] <1: kuhu -sse> linn Itaalias Cayenne [kaj`enn] <22e: Cayenne i; kuhu Cayenne i> Prantsuse Guajaana halduskeskus Čechy [tšehhi] <16: kuhu -sse>, ka Tšehhi ja Tšehhi m`aa, ajaloolises kontekstis ka saksapäraselt Böömi m`aa Tšehhi Vabariigi lääneosa Celebes [tselebes] <11: -e; kuhu -ele> vt Sulawesi Cēsis [tseessis] <9: -e; kuhu -esse>, ajaloolises kontekstis ka Võnnu linn Lätis Cetinje [tsetinje] <1: kuhu -sse> linn Montenegros, kunagine Ceuta [seuuta] <16: kuhu -sse> Hispaania eksklaav Marokos Chaco [tšako] <16: kuhu -sse> vt Gran Chaco Chalkidike [halk idike] <1: kuhu -sse ja -le>, Chalkidikí [halkidik`ii] kr maakond ja poolsaar Kreekas Champagne [šamp`anj] <22e: Champagne i; kuhu Champagne i> maa-ala Prantsusmaal Chandigarh [tš andig`aar] <22e: -i; kuhu -i>, Chańḍīgaṙh hindi, pandžabi linn ja liiduala Indias Changchun [tšhangtšh`un] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Hiinas Chang Jiang [tšh`ang tsj`ang] <22e: kuhu -i> hn vt Jangtse
11 1169 Dagestan Changsha [tšhangš`aa] <26: kuhu -sse> linn Hiinas Chaniá [hani`aa] <26: kuhu -sse> linn Kreekas Kreeta saarel Chari [šar`ii] <26> jõgi Aafrikas Chattanooga [tšätanuuga] <16: kuhu -sse> linn USAs Cheju [tšedžu] <16: kuhu -le> vt Jeju Chemnitz [kemnits] <2e: -i; kuhu -isse> linn Saksamaal Chengdu [tšhõngt`uu] <26: kuhu -sse> linn Hiinas Chennai [š`enn`ai] <26: kuhu -sse>, ka Madras linn Indias, Tamil Nadu Cherbourg [šerb`uur] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Cheshire [tšešör] <2e: Cheshire i; kuhu Cheshire isse> Inglismaa krahvkond Chester [tšester] <2e: -i; kuhu -isse> linn Inglismaal Cheyenne [šai`enn] <22e: Cheyenne i; kuhu Cheyenne i> linn USAs Chhattisgarh [tšhatisg`arh] <22e: -i; kuhu -i>, Chhattīsgaṙh hindi India osariik Chiang Mai [tš`iang m`ai] <26: kuhu -sse> linn Tais Chiapas [tši apas] <9: -e; kuhu -esse> Mehhiko osariik Chicago [šikaago] <16: kuhu -sse> linn USAs Chihuahua [tšiuaava] <16: kuhu -sse> linn ja osariik Mehhikos Chíos [hiios] <9: -e; kuhu -ele ja -esse> saar ja maakond Kreekas Chişinău [kišin`öu] <26: kuhu -sse> Moldova Chittagong [tš itag`ong] <22e: -i; kuhu -i>, Chaṭṭagrām bengali linn Bangladeshis Chongqing [tšhungt'sh`ing] <22e: -i; kuhu -i> linn Hiinas Christchurch [kr`aisttš`öö(r)tš] <22e: -i; kuhu -i> ingl, Ōtautahi maoori linn Uus-Meremaal Cincinnati [sinsin äti] <16: kuhu -sse> linn USAs Citlaltépetl [sitlalt epetl] <2e: kuhu -i> vt Orizaba Cleveland [kl`iivl`änd] <22e: -i; kuhu -i> linn USAs Cluj-Napoca [kluž-napooka] <16: kuhu -sse> linn Rumeenias Clyde [kl`aid] <22e: Clyde i> jõgi Suurbritannias Šotimaal Cochin [k`otšin] <2e: -i; kuhu -isse>, ka Kochi linn Indias Cognac [konj`ak] <22e: -i; kuhu -i> paikkond Prantsusmaal Colombia [kol`ombia] <1: kuhu -sse>, ka Kol`umbia riik Lõuna-Ameerikas Colombo [kol ambo] <16: kuhu -sse>, Kŏḷamba singali, Kŏl umpu tamili Sri Lanka Colóni saarest`ik [kolooni] vt Galápagose saared Colorado [koloraado] <16: kuhu -sse> USA osariik; jõgi Argentinas; jõgi USAs ja Mehhikos Columbia [kol`ambia] <1: kuhu -sse> jõgi USAs ja Kanadas; linn USAs; Columbia r`ingk`ond Ameerika Ühendriikide a Washingtoni hõlmav haldusüksus Columbus [kol`ambös] <11: -e; kuhu -(es)se> kaks linna USAs Como [koomo] <16: kuhu -sse> linn Itaalias; Como j`ärv (Itaalias Lombardias) Conakry [konakri] <1e: kuhu -sse> Guinea Connecticut [kon etik`at] <22e: -cuti; kuhu -cutti> USA osariik Constanţa [konst antsa] <16: kuhu -sse> linn Rumeenias Constantine [konstant`iin] <22e: Constantine i; kuhu Constantine i>, Qusanţīnah ar linn Alžeerias Cooki saared [kuki], Cook Islands ingl Uus-Meremaa omavalitsuslik ala Okeaanias Corcaigh [k orkii] iiri vt Cork Córdoba [kordova] <1: kuhu -sse> linn Argentinas; linn Hispaanias Cork [k`oo(r)k] <22e: -i; kuhu -i> ingl = Corcaigh iiri linn Iirimaal Cornwall [k`oo(r)nu`ool] <22e: -i; kuhu -i> poolsaar ja krahvkond Inglismaal Costa Rica [kosta riika] <16: kuhu -sse> riik Kesk- Ameerikas Côte d Azur [kot-daz`üür] <22e: -i; kuhu -i>, ka Pr`antsuse Riviera [rivjeera] Prantsusmaa Vahemere rannik, eriti selle idaosa Côte d Ivoire [kot-divu`aar] <22e: Ivoire i; kuhu Ivoire i> pr Elevandiluuranniku nimi diplomaatilises kontekstis Cotonou [koton`uu] <26: kuhu -sse> linn Beninis Cotopaxi [kotop ahhi] <16> mägi Ecuadori Andides Cottbus [k`otbus] <11: -e; kuhu -(es)se> linn Saksamaal Coventry [kaventri] <1e: kuhu -sse> linn Inglismaal Crna Gora [ts(õ)rna gora] <16: kuhu -sse> serbia vt Montenegro Częstochowa [tše(n)stohh ova] <16: kuhu -sse> linn Poolas Cumbria [k`ambria] <1: kuhu -sse> Inglismaa krahvkond Curaçao [kürass`ao] <26: kuhu -le> saar Kariibi meres Cusco [kusko] <16: kuhu -sse> hisp, Qusqu ketšua linn Peruus D`aakia <1: kuhu -sse> Rooma provints, vastab ligikaudu prg Rumeeniale Daegu [tägu] <16: kuhu -sse>, ka Taegu linn Lõuna- Koreas Dagestan <19: -i, -i; kuhu -i> Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias
12 Dahomee 1170 Dahom`ee <26: kuhu -sse> prg Benin Dakar [dak`aar] <22e: -i; kuhu -i> Senegali Dakota [dakoota ja ingl däkouta] <16: kuhu -sse> kaks osariiki USAs: Põhja- ja Lõuna-Dakota Dalarna [daalarna] <1: kuhu -sse> lään ja ajalooline maakond Rootsis Dalian [talj`en] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Hiinas, Lüda osa Dallas <9: -e; kuhu -esse> linn USAs Dalm`aatsia <1: kuhu -sse>, Dalmacija horvaadi maaala Balkani poolsaarel Aadria mere idarannikul Dalsland [d`aalsl`and] <22e: -landi; kuhu -l`andi> Rootsi maakond Damaskus [dam`askus] <11: -e; kuhu -(es)se>, Dimashq [dim`ašk] ar Süüria Damāvand [dämav`änd] <22e: -i, -i> mägi Iraanis Đa Năng [dan`ang] <22e: -i; kuhu -i>, toonimärkidega Đà Nẵng linn Vietnamis Dardan ellid mitm <22e: kuhu -n`ellide>, Çanakkale boğazı türgi Egeuse merd Marmara merega ühendav väin Türgis Dar es Salaam [dar es sal`aam] <22e: Salaami; kuhu Sal`aami> linn Tansaanias, endine Darfur [darf`uur] <22e: -i; kuhu -i>, Dārfūr ar piirkond Sudaanis Darjeeling [dardžiiling] <2e: -i; kuhu -isse> linn Indias Darling [daa(r)ling] <2e: -i> Murrey lisajõgi Austraalias Darmstadt [d`armšt`at] <22e: -i; kuhu -i> linn Saksamaal Darwin [d`aa(r)vin] <2e: -i; kuhu -isse> linn Austraalias Daşoguz [dašog`uuz] <22e: -i; kuhu -i> linn Türkmenistanis Daugava [d`augava] <1>, ka Väina jõgi, Valgevenes ja Lääne-Dvina, Zahhodnjaja Dzvina vlgvn, Zapadnaja Dvina vn jõgi Lätis, Valgevenes ja, suubub Liivi lahte Daugavpils [d augaup`ils] <22e: -pilsi; kuhu -p`ilsi> linn Lätis Davos [dav`oos] <22e: -i; kuhu -i> linn Šveitsis Dayton [d`eiton] <2e: -i; kuhu -isse> linn USAs Debrecen [däbrätsän] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Ungaris Dekkan [d`ekkan] <2e: -i; kuhu -isse>, Dekkani k`ilt m`aa, Deccan ingl, Dakkhin hindi piirkond Indias Delaware [d elav`aar] <22e: Delaware i; kuhu Delaware i> USA osariik Delfi <16: kuhu -sse>, Delphi vkr antiikaja linn Kreekas Delhi [deli] <16: kuhu -sse>, Dillī hindi India aringkond Delos <9: -e; kuhu -ele>, Dílos kr saar Kreekas Denver [d`enver] <2e: -i; kuhu -isse> linn USAs Derbent [derb`ent] <22e: -bendi; kuhu -b`enti> linn Dagestanis Derby [daa(r)bi] <16: kuhu -sse> linn Inglismaal Derhamn [d`eerh`amn] <22e: -hamni; kuhu -h`amni> rts vt D`irhami Derry [deri] <16: kuhu -sse>, ka Londonderry linn Ühendkuningriigis Põhja-Iirimaal Desna [desn`aa] <26> Dnepri lisajõgi ja Ukrainas Detroit [ditr`oit] <22e: -roiti; kuhu -r`oiti> linn USAs Devon <2e: -i; kuhu -isse> Inglismaa krahvkond Dhaka [dhaaka] <16: kuhu -sse>, Ḍhākā bengali Bangladeshi Dickson [d`ikson] <2e: -i; kuhu -isse> alev Taimõris Dijon [diž`oon] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal Dinaari m`äest`ik (Balkani poolsaarel) D`irhami <1e: kuhu -sse ja D`irhami> = Derhamn rts Djibouti [džibuuti] <16: kuhu -sse>, Jībūtī ar riik Aafrikas Dnepr [dn`epr] <2e: Dn`epri, Dn`eprit> vn, Dnjapro vlgvn, Dnipro ukr jõgi Ukrainas, Valgevenes ja Dnepropetrovsk [dnepropetr`ovsk] vn vt Dnipro Dnestr [dn`estr] <2e: Dn`estri, Dn`estrit>, Nistru moldova, Dnister ukr jõgi Ukrainas ja Moldovas Dnestri-`äärne [dn`estri-] <2: kuhu -`äärsesse> vt Transnistria Dnipro [dnipr`oo] <26: kuhu -sse> oblastilinn Ukrainas, kuni 2016 Dnipropetrovsk Dno [dn`oo] <26: kuhu -sse> linn Dobele [d`uobele] <1: kuhu -sse> linn Lätis Dobrudža [dobr udža] <16: kuhu -sse>, Dobrogea [dobr odža] rum Musta mere äärne maa-ala Bulgaarias ja Rumeenias Dodekaneesid mitm <22e: -n`eeside; kuhu -n`eesidele>, ka L`õuna-Sporaadid, Dodekánisos kr saarestik ja maakond Kreekas Dodoma [dodooma] <16: kuhu -sse> Tansaania Doha [dooha] <16: kuhu -sse>, Ad-Dawḩah [addauha] ar Katari Dolomiidid mitm <22e: -m`iitide>, Dolomiti it mäestik Itaalias Dominica [dominiika] <16: kuhu -sse ja -le> saareriik Väikestes Antillides Dominikaani Vaba r`iik, lühendatult Dominikaani <16: kuhu -sse ja Dominik`aani>, República Dominicana hisp riik Antillides Haiti saarel Don <19: -i, -i> jõgi Donbass [d`onb`ass] <22e: -bassi; kuhu -b`assi>, Donetsi söebassein tööstusala Donetsi jõe tasan-
13 1171 Eger dikul ja Dnepri alamjooksul Ukrainas, osaliselt Donegal [d anig`ool] <22e: -i; kuhu -i> ingl, Dún na ngall [duunöng`all] iiri linn Iirimaal Donets [don`ets] <22e: Donetsi, Don`etsi> Doni lisajõgi Ukrainas ja ; Donetsi s`öe bass`ein Donbass Donetsk [don`etsk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> oblastilinn Ukrainas Doni m`aa <26i: kuhu -le> maa-ala Doni alamjooksul Doni-`äärne Rostov [r`ostov] <2e: Doni-`äärse Rostovi; kuhu Doni-`äärsesse Rostovisse> Rostov Doni ääres Donostia [don`ostia] <1: kuhu -sse> baski = San Sebastián hisp linn Hispaanias Baskimaal D`oon`au <26> jõgi Euroopas Dordogne [dord`onj] <22e: Dordogne i> jõgi Prantsus maal Dorset [dorsit] <2e: -i; kuhu -isse> Inglismaa krahvkond Dortmund [d`ortm`und] <22e: -mundi; kuhu -m`undi> linn Saksamaal Douro [douru] <16> port, Duero hisp jõgi Hispaanias ja Portugalis Dover [douver] <2e: -i; kuhu -isse> linn Inglismaal; Doveri v`äin Calais väin Dr`aakoni m`äed, Drakensberg afrikaani mäestik Lõuna-Aafrikas Drava [draava] <16> Doonau lisajõgi Kesk-Euroopas Dresden [dr`eesden] <2e: -i; kuhu -isse> linn Saksamaal Drogobõtš [drog obõtš] <2e: -i; kuhu -isse> linn Ukrainas Druskininkai [dr uskinink`ai] <26: kuhu -sse> linn Leedus Dzäudžõkäu [dzäudžõk`äu] <26: kuhu -sse> osseedi vt Vladikavkaz Džalal-Abad [džalal-ab`aad] <22e: -i; kuhu -i> oblastilinn Kõrgõzstanis Džambul [džamb`ul] <19: -i, -i; kuhu -i> prg Taraz Džezkazgan [džezkazg`an] vn vt Žezkazgan Džizak [džiz`ak] vn vt Jizzax Džomol`ungma <1>, ka Everest, Qomolangma [tšomol`angma] tiibeti, Sagarmāthā nepali maailma kõrgeim mägi Nepali ja Hiina (Tiibeti) piiril Džugdžur [džugdž`ur] <19: -i, -i> mäestik Kaug-Idas Džung`aaria <1: kuhu -sse>, Junggar mongoli maaala Hiinas Xinjiangis Dubai [dub`ai] <26: kuhu -sse>, Dubayy [dub`ai] ar linn Araabia Ühendemiraatides Dublin [dablin] <2e: -i; kuhu -isse> ingl = Baile Átha Cliath iiri Iirimaa Dubna [dubn`aa] <26: kuhu -sse> linn Dubrovnik [d ubrovn`ik] <22e: -niki; kuhu -n`ikki> linn Horvaatias Dudinka [dud inka] <16: kuhu -sse> linn Põhja-Siberis Duero [dueero] <16> hisp vt Douro Duisburg [d`üüsb`urg] <22e: -burgi; kuhu -b`urgi> linn Saksamaal Dundaga [d`undaga] <1: kuhu -sse>, ka Tooninga asula Lätis Kuramaal Dundee [dand`ii] <26: kuhu -sse> linn Suurbritannias Šotimaal Dunedin [dan`iidin] <2e: -i; kuhu -isse> ingl, Ōtepoti maoori linn Uus-Meremaal Dunkerque [dö(n)k`erk] <22e: Dunkerque i; kuhu Dunkerque i> linn Prantsusmaal Durban [d`urban] <2e: -i; kuhu -isse>, ethekwini suulu linn Lõuna-Aafrikas Durham [darem] <2e: -i; kuhu -isse> Inglismaa krahvkond Durrës [durres] <9: -e; kuhu -esse> linn Albaanias Dušanbe [dušanb`ee] <26: kuhu -sse> Tadžikistani Dvina [dvin`aa] <26>, Põhja-Dvina, Severnaja Dvina vn jõgi Põhja- Düsseldorf [d üsseld`orf] <22e: -dorfi; kuhu -d`orfi> linn Saksamaal `Ea metsa <16: kuhu -m`etsa> Ebavere <16: kuhu -sse ja -v`erre>; Ebavere mägi Ebro <16> hisp, Ebre katalaani jõgi Hispaanias Ecuador [ekuador] <19: -i, -i; kuhu -i> riik Lõuna- Ameerikas Edela-Aafrika <1: kuhu -sse> prg Namiibia Edinburgh [ edinb`urg] <22e: -i; kuhu -i>, Edinburgh [ingl edinbörö] <17: kuhu Edinburgh sse> linn Suurbritannias, Šotimaa Edirne [ed irne] <16: kuhu -sse>, ajaloolises kontekstis Adrian`oopol linn Türgi Euroopa-osas Edmonton <19: -i, -i; kuhu -i> linn Kanadas Edom <2e: -i; kuhu -isse> Idumea heebreakeelne nimi `Eelam <2e: -i; kuhu -isse> muistne riik Pärsia lahe põhjakaldal `Ees-`Aasia <1: kuhu -sse>, Lääne-`Aasia Aasia lääneosa Afganistani ja Pakistanini `Ees-`India <1: kuhu -sse> Hindustani poolsaare varasemaid nimesid `Ees-Kauk`aasia <1: kuhu -sse> Põhja-Kaukaasia Eesti <16: kuhu -sse> Efesos <11: -e; kuhu -(es)se> vt Ephesos Eger [ägär] <2e: -i; kuhu -isse> linn Ungaris
14 Egeuse meri 1172 Eg`euse meri, Aigaío pélagos kr, Ege denizi türgi Vahemere osa Kreeka ja Türgi ranniku vahel Eg`iptus <11: -e; kuhu -(es)se>, Mişr [m`õsr] ar riik Aafrikas Eidapere <16: kuhu -sse ja -p`erre> `Eivere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Eivissa [eiv issa] <16: kuhu -le> katalaani, Ibiza [iv issa] hisp saar Hispaania Baleaari saarestikus Ekvatori`aal-Guinea [-gin`ea] <26: kuhu -sse>, Guinea Ecuatorial [gin`ea ekuatori`al] hisp riik Aafrikas Elba <16: kuhu -le> Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Elbe <16> sks, Labe tšehhi jõgi Tšehhis ja Saksamaal Elbrus [`elbrus] <11: -e>, Mengitau karatšai-balkaari mägi Kaukasuse mäestikus Elea [el`ea] <26: kuhu -sse>, Velia ladina antiikaja linn Itaalias Elevan'di l`uu rannik <2: -u; kuhu -ule>, diplomaatilises kontekstis Côte d Ivoire [kot-divu`aar] pr riik Aafrikas Elista [el ista] <16: kuhu -sse> vn, Elst kalmõki linn, Kalmõkkia Elistvere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Ella m`aa <26i: kuhu -le> Ellesmere [`elzm`ier] <22e: Ellesmere i; kuhu Ellesmere ile> Kanada Arktika saarestiku põhjapoolseim saar Ellice i saared [ellissi] Tuvalu varasem nimi El Salvador [el salvad`or] <19: -i, -i; kuhu -i>, ka Salvador riik Kesk-Ameerikas Elsass <2e: -i; kuhu -isse> Alsace i saksapärane nimi Elva <16: kuhu -sse ja `Elva> Ema jõgi Emilia Romagna [em`iilia rom anja] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond Emmaste <1: kuhu -sse ja -le> Emu m`äe <26: kuhu -le> (küla); Emu mägi `Endla <1: kuhu -sse>; `Endla j`ärv `Enge <1: kuhu -sse ja `Enge> Engels <2e: -i; kuhu -isse> linn Epeiros <11: -e; kuhu -(es)se> vt Ípeiros Ephesos [efesos] <11: -e; kuhu -(es)se>, ka Efesos ajalooline linn Väike-Aasias Erastvere <16: kuhu -sse ja -v`erre>, võrupäraselt Erästvere Erebus <11: -e> vulkaan Antarktikas Rossi saarel Erfurt [`erf`urt] <22e: -furdi; kuhu -f`urti> linn Saksamaal Ērģeme [`eerdjeme] <1: kuhu -sse> Härgmäe lätikeelne nimi Erie [ieri] <16: kuhu -sse> linn USAs; Erie j`ärv (Põhja-Ameerikas) Eritrea [eritr`ea] <26: kuhu -sse>, Iertra tigrinja, Irītrīyā ar riik Aafrikas Ermistu j`ärv Erra <16: kuhu -sse ja -le> Erzurum [erzur`um] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Türgis Eru <17: kuhu -sse>; Eru l`aht Ervita <1: kuhu -le> Esbo [`esbu] <1: kuhu -sse> rts vt Espoo Eşfahān [esfäh`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Iraanis Eskilstuna [eskilstüüna] <16: kuhu -sse> linn Rootsis `Esna <1: kuhu -sse ja `Esna> Espoo [`esp`oo] <26: kuhu -sse> sm = Esbo rts Helsingi naaberlinn Soomes Essen [`essen] <2e: -i; kuhu -isse> linn Saksamaal Essex [essiks] <2e: -i; kuhu -isse> Inglismaa krahvkond Esztergom [ästärgom] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Ungaris eswatini [esvatiini] <16: kuhu -sse>, ka Eswatini Svaasimaa svaasikeelne nimi Ežva <16> komi vt Võtšegda Eti`oopia <1: kuhu -sse>, Ityop ya amhara riik Aafrikas, varem Abessiinia Etna [`etna] <1> tulemägi Itaalias Sitsiilia saarel Etruria [etr`uuria] <1: kuhu -sse>, ka Etr`uuria ajalooline maa-ala Itaalias `Euboia <16: kuhu -sse ja -le>, Évvoia [evia] kr maakond ja saar Kreekas Eufrat [`eufr`at] <22e: -rati, -r`atti> jõgi Ees-Aasias Eur`aasia <1: kuhu -sse> Euroopa ja Aasia Eur`oopa <1: kuhu -sse> maailmajagu, Euraasia mandri lääneosa Ev`enkia <1: kuhu -sse>, Ev engi m`aa <26i: kuhu -le> haldusüksus (Evengi rajoon) Krasnojarski krais Everest [ ever`est] <22e: -resti, -r`esti> vt Džomol`ungma Exeter [eksiter] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Inglismaal Extremadura [estremaduura] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias Eyre [`eer] <22e: Eyre i> järv Austraalias Faenza [fa entsa] <16: kuhu -sse> linn Itaalias Falkirk [f`oolk`öö(r)k] <22e: -i; kuhu -i> linn Suurbritannias Šotimaal Falklandi saared [f`ookländi], hispaaniapäraselt Malviini saared ehk Malviinid, Falkland Islands ingl Briti asumaa Atlandi ookeani lõunaosas Falun [f`aalun] <2e: -i; kuhu -isse> linn Rootsis Famagusta [famag usta] <16: kuhu -sse>, Gazimağusa türgi, Ammóchostos kr linn Küprosel Farg ona [fargon`aa] <26: kuhu -sse> usbeki vt Fergana
Kõned välismaale alates Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Üh
Kõned välismaale alates 15.05.19 Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Ühendriigid 0,48 0,58 Andorra 0,63 0,75 Angola 1,38 1,65
RohkemRAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga ) Sihtriik Riigi kood Max kaal (kg) Suuremõõtmeliste postipakkide
RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga 07.06.2017) 1 Afganistan AF 30 jah ei jah jah ei ei jah jah 2 Albaania AL 20 jah ei jah jah ei ei jah jah 3 Alžeeria DZ 20 ei 80
RohkemSANTE/10280/2018-EN ANNEX
ET I lisa Loetelu kolmandate riikide või nende piirkondade kohta, kust on lubatud liitu tuua inimtoiduks ettenähtud elusaid, jahutatud, külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi karploomi, okasnahkseid,
RohkemRIIGISISESED STANDARDPAKID
RIIGISISESED STANDARDPAKID TÄHTSAADETISENA EDASTATAV KAAL (KG) PAKITASU KAALUTASU HIND KOKKU* 1 3,60 0,24 3,84 1 2 3,60 0,48 4,08 2 3 3,60 0,72 4,32 3 4 3,60 0,96 4,56 4 5 3,60 1,20 4,80 5 6 3,60 1,44
RohkemMicrosoft Word - Maade klassif muud _2_.doc
Maade ja territooriumide klassifikaatori täiendused. Muudatused vastavuses ringkirjades ISO 3166-1 NEWSLETTER esitatutega (juurde lisatud kirje, kustutatud kirje): September 2013 Somaalia ametlik uue põhiseaduse
RohkemAkadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N
Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate
RohkemEesti ENIC/NARIC Keskus
Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2014 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa
RohkemEesti ENIC/NARIC Keskus
Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2013 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa
RohkemGeograafia 8
Geograafia VIII klass, 70 tundi Õpitulemused 1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; 2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis
ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemTargocid Art 30 - CHMP Opinion
I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
Rohkem(Microsoft Word - 8klass_ing_sport_\374ld.doc)
VIII klass 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
Rohkemväljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga XV ptk Äri kõneajapakett km-ta km-ga ühik 1. Vahendusjaamade ühendused 1.1. te
1. Vahendusjaamade ühendused 1.1. telefon 1.1.1. liitumistasu *** 0,00 0,00 /kord 1.1.2. kuutasu 6,50 7,80 /kuu 1.2. Kodu VoIP teenus on mittemüüdav 1.2.1. liitumistasu *** 0,00 0,00 /kord 1.2.2. kuutasu
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemKoolituskeskus Vilko
1 Koolituskeskus Vilko Koolitusreis Hispaaniasse, Portugali, Andorrasse ja Marokosse: HISPAANIA, PORTUGALI, ANDORRA JA MAROKO AJALUGU, KULTUUR JA HARIDUSELU admin Saturday, September 12th, 2015 Viljandi
RohkemGEOGRAAFIA AINEKAVA KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geog
GEOGRAAFIA AINEKAVA 7.- 9. KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia 2 1 2 5 Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
Rohkemf_cdr _etu_et
ETKRi arengud kohapeal: lisaväärtus ja probleemide lahendused Kokkuvõte ET - 1 - Kokkuvõtte koostas METIS, GmbH Kokkuvõte ei kajasta Regioonide Komitee ametlikke seisukohti. Täiendav teave Euroopa Liidu
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
Rohkemesl-2018.xlsx
Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 5 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppes
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega Ajaarvamine ja ajalooallikad kasutab kontekstis mõisteid,
RohkemCOM(2006)528/F1 - ET
TRANSPORDIPOLIITIKA A. MAANTEETRANSPORT 1. 31991 L 0439: nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega: 11994 N: ühinemistingimusi
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemEuroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE
Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT Euroopa Komisjon 2019/C
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemÕpi Piibli heebrea! Watch Meie Free Video Lessons.
Püha Keele Instituudi õpetab heebrea keeles Piiblit. Pakume tasuta forty õppetund video muidugi nn heebrea Quest ", et saab vaadata meie kodulehelt www.holylanguage.com Meie tasuta heebrea juhend õpetab,
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemSlide 1
Eesti Maastikuvibu Liit & International Field Archery Association Maastikuvibu instuktori koolitus 2015 Vibulaskmine, see on imelihtne TABA KÜMNESSE ja SIIS KORDA SEDA Eesti Maastikuvibu Liit (est EML,
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemTartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Paet TSITAATSÕNADE HÄÄLDUSE ESITUS VÕÕRSÕNADE LEKSIKONIS Magistritöö Juhen
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Paet TSITAATSÕNADE HÄÄLDUSE ESITUS VÕÕRSÕNADE LEKSIKONIS Magistritöö Juhendajad dr Hille Pajupuu prof dr Urmas Sutrop Tartu Sisukord
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemEesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)
Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemMicrosoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc
8. KLASS (70 tundi) KLIIMA (15 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemLiin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:
Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemTegevusaruanne 2013
E-Riigi Akadeemia Sihtasutus Tõnismägi 2, 10122 Tallinn TEGEVUSARUANNE 2013 2013 Periood 01.01.2013-31.12.2013 Arvo Ott Sisukord Üldinfo... 2 Peamised projektid... 3 Valgevene... 3 Moldova... 4 Ukraina...
RohkemLaevaühingutele väljastatud load koostada "järgmise päeva manifest" Laevakompanii Esindaja Eesti Vabariigis Kooskõlastatud sadamad Loa number Kontakti
Laevaühingutele väljastatud load koostada "järgmise päeva manifest" Mann Lines GmbH (DE) Unifeeder A/S (DK) Mann Lines OÜ Estma OÜ Eesti: Paldiski Lõunasadam Soome: Turu Hispaania: Santander Suurbritannia:
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg
RohkemkVARTALIKIRI
ELUKVALITEET TALLINNAS JA TEISTES EUROOPA LIIDU RIIKIDE PEALINNADES Marika Kivilaid, Mihkel Servinski Statistikaamet Artikkel annab ülevaate projekti Urban Audit käigus tehtud Euroopa Liidu riikide pealinnade
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemHinnainfo mai 2015
HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemPowerPoint Presentation
Baltisaksa «maffia» Vene polaaruurimises Erki Tammiksaar Tartu ülikool ökoloogia ja maateaduste instituut, geograafia osakond Eesti maaülikool teadusloo uurimise keskus Üldist Vene impeeriumi uurimine
RohkemMicrosoft Word - LHV Equity Funds_EE.doc
LHV aktsiafondid August 2009 Kuuülevaade Börsiralli aeglustub Möödunud kuud iseloomustasid finantsturgudel jätkuvalt tõusvad aktsiahinnad tööstusriikides, võlakirjade riskipreemiate alanemine ning odavnev
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI
TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),
RohkemAjutised bussiliinid laupäev
Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemMicrosoft Word - LHV Equity Funds_EE.doc
LHV aktsiafondid Märts 2010 Kuuülevaade Märtsis toimus aktsiaturgudel tugev tõus Märtsi iseloomustasid Kreeka võlaprobleemi ümber keerlevad jutud ning euro odavnemise jätkumine. Majandusstatistika oli
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemState of Play Communication on the Implementation of the Priority Actions under the European Agenda on Migration
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.2.2016 COM(2016) 85 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast
Rohkem"Amoxil, INN-amoxicillin"
Lisa I Nimede loetelu, ravimvormid, ravimite tugevused, manustamisviisid, müügilubade hoidjad liikmesriikides 1 Belgia Belgia Belgia Belgia 1g Dispergeeritav tablett N/A Kapsel, kõva N/A 125 mg 125 mg/5
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
Rohkem5L_ELTL_4et.XLSX
BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMicrosoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised
RohkemACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU
ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046
RohkemPaberretsepti digitaliseerimine
Paberretseptide väljastamine, digitaliseerimine, arve moodustamine. 1. EV kodaniku retsepti sisestamise alustamiseks valida toode müümiseks ostukorvi Kui toode/ravim on ostukorvis, siis vajutada klahvi
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette
ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning
RohkemTA
Euroopa Parlament 2014-2019 VASTUVÕETUD TEKSTID P8_TA(2015)0232 Strateegiline ja sõjaline olukord Musta mere piirkonnas pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt Euroopa Parlamendi 11.
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemDIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar
Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi
RohkemMicrosoft Word - OceanLim_Notes05a.doc
5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka
Rohkem