MAJANDUSTEATED lf7eeftlir bulletin of tne institutes of *onomic 7?esea*clk

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MAJANDUSTEATED lf7eeftlir bulletin of tne institutes of *onomic 7?esea*clk"

Väljavõte

1 MAJANDUSTEATED lf7eeftlir bulletin of tne institutes of *onomic 7?esea*clk KONJUNKTÜUEINSTITTJUDI ILMUB KOED NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel Tellimishind aastas Kr. 5. ühes kuukirjaga /.Konjunktuuri' Kr. 12. üksiknumber 15 senti. KONJUNKTUUEINSTITUUDI DIKEKTÖll JA VASTUTAY TOIMETAJA A. PIJIXEBITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandussektsiooni juhataja 3. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllumajandussektsiooni juhataja J. Kurluis Sektsiooni nõukogu esimees Prof. P. KBpp Eiigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 5 Tallinn, 8. veebruaril 1938 IV aastakäik SISU: Lk. PÕLLUMAJANDUS Piimasaaduste väljavedu ja kvaliteet a.. 9 TÖÖSTUS JA KAUBANDUS KautSukituruseisund maailmas ja -tarvitus Eestis 94 Lühiuudiseid 97 HINNAD Tähtsamad hinnad ja noteeringud 98 AGRICULTURE CONTENTS: Page Exports and Quality of Milk Produce in INDUSTRY AND TRADE World Crude Rubier Market Conditions, and Consumption of Crude Rubber in Estonia. 4 Sundry Information PRICES Prices and Quotations 98 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD AGRICULTURAL MARKETS Võiturg Peekoniturg. 99 Põllumajanduslik väljavedu 99 Tapaloomade ja lihaturg... 1 Kanamunaturg.,.»...., Piimaturg 11 Teraviljalurg Linaturg '.. «> 11 Kartuliturg ,.12 Aedviljaturg Kalaturg Butter Market......,..,, Bacon Market....,...99 Exports of Agricultural Products Cattle and Meat Market..' Egg Market Milk Market.. 11 Grain Market Flax Market,.... \ , 11 Potato Market.. 12 Vegetable Market ' Fish Market,.', INFORMATSIOONI OSA INFORMATION PART Eesti Panga nädalaaruanne VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED Leedu väliskaubandus a Leedu suhkrutööstus a Taani väliskaubandus a Ungari võimüügikorraldus Inglises.... < 18 Või väljavedu Poolast Poola väliskaubandus a.. 18 Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return 11 FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION Lithuanian Foreign Trade in Lithuanian Sugar Industry in Foreign Trade of Denmark in Organisation of Hungarian Butter Marketing in Great Britain Export of Butter from Poland Foreign Trade of Poland in S

2 PIIMASAADUSTE VÄLJAVEDU JA KVALITEET A. EXPORTS AND QUALITY OF MILK PRODUCE IN 1,937. Piimiasiaaduste tööstus ja eriti väljavedu muutusi a. märksa mitmekesisemaks kui var aastail. Vaatamata sellele, et m. a. tõusis' või väljavedu 2% e. a. vastu, on juustu väljavedu suurenenud ligi 3 korda.. Kondenspiima saadeti a. välja 'ainult proovina, a. veeti teda välja juba 231 kg. Piimpulbrit veeti a. välja 588 kg, a. tõusis sellie saaduse väljavedu juba kg. Koort ja piitma el ole meie varem Eesti :iseseisvuse ajal saatnud üldse välja a. saatsime NSVL-u juba kg koort ja $38 kg piima. Nii olem piimasaaduste- väljaveo mitmekesistamise mõttes jõudnud taas suure sammu edasi a. või väliskaubanduses tuleks veel märkida asjaolu, et turukonjunktuuri on oimud soodus võitööstusele, kuna võinumad olid! suure toodangutega suvekuil viimase aja kohta kõrgel tasemel, mistõttu ka Vab. Vai. ei olnud vajadust teha kulusid võile juurdemaksuks ja millised! summad mõnel aastal madalate hindade) ajajärkudel paisusid õige suuriks. Võiks veel märkida, et m. a. võiekspoirtörina tegeles kogu aasta kestel ainult P. K. Võieksport". Vöi väljavedu a. esitati või väija- BniteT ;l, Bx P ris - javeo-kontrollile ,5 tünni, mjaiest ;konitrom poolt tunnustati väljaveoks kõlbükuks ,5 tünni ja väijaveoksi keelatuks 2739 tünni 1 ehk 1,% üldkogusest a. esitati väjaveo-kontroilile 286 &6,5 tünni, seega oli a. juurdekasv tünni ehk 17,3%. Väljaveolubasid anti.kontrolljaama poolt a. välja ,5 tünnile.' E. a. lubati väljaveoks! 21547;5 tünni. Siaega suurenes a. väljavedu 4449 tünni ehk 2,4%. Suurim aasta või väljavedu oli a,, ulatudes 'tünnile. <S ee järele langes ta kahel. järgmovat aastal tugevasti, jõudes a ' tünnile. Sellest ajast alates on või väljavedu tõusnud järjekindlalt, jõudes- niv -a Agr. J. Jaanhold ,5 tünnile. Võttes suurima väljaveoaasta, 1931, 1-ks, oleks a. suhtarv 64 ja m. a. juba 91. K. a. oleks vaja veel väljaveo juurdekasvu ca 25 tuh, tünni ehk 1%, et saavutada a. väljaveotaset. Jaan,, oma 12% -se tõusuga laseb seda eeldada, kux suvised loomaisiöödakasivutingimused soodustavad sieda juurdejkasvu tünni võid sattus väljaveokeelu alla mitmesuguseil põhjusil. Suurem osa sellest võist jäeti siseturule seepärast, et vee-% osutus üle väljaveoks-luibatud normi, s. o. 16%, moodustadesi 1658 tünni ehk 6S% väljaveokeelu alla sattunud kogusest. 478 tünni ei olnud rahuldavalt pakitud, 265 tünni ei vastanud maitselt väljaveo-või nõudeile ja 338 tünni jäeti siseturule mitmesuguseil muil põhjusil. Kokkutulnud või ositus kuude järgi: Jaanuar Veebruar, Mürts.. Aprill.. Mai... August.. September. Oktoober November. Detsember. Tünne , Koli ;ku ,5 Suhe ' Suhe Väljav. keelal ; Tünne me, Suhe,7,6 1,5,9 1,1 1, 1,2 1,3,8 1,1,5,7 Suhe 1,9 1,7 1,6 1, 1, 1,3,8,4,8,8,7,4 Keskmine 1,,9 Või väljaveos kuude järgi on meil see suur puudus., et kuude kogused on ebaühtlased, kuna meie või välismaised ostjad nõuavad, et meie neid aasta läbi varastaksime.enamvähem ühtlasis koguseis, M. a. tõi ses suhtes märgatavat parandust a. suurema ja väiksema kogusegai kuude juuni ja veebr. suhe oli 1:26, a. 1:38. Väljaveoks kulutatud) või %-s kuude' järgi normaalolukorras ei peaks ole-

3 Nr. 5 MAJANDUSTBATBD 91 rn& suuremaid lahkuminekuid. Siin võivad ainult erakorralised asjaolud tuusa esile suuremaid lahkuminekuid, nagu jaan. ja veebr. 1SS6. a., mistõttu nende kuude suhtarv tõusis märksa võrreldes järgneva aasta omaga, ja samul põhjusil tõusis suhtarv juulis ja aug a., kuna tavaliselt just aug. annab parima kvaliteediga võid ja siseturule-jätmise põhjuseks osutub peamiselt wie normi ettetulev veesisaldus. Väljaveetud või ositus sihtmaade järgi: 1937 '1936 Tünne % Vo P.-Inglisse l 1Kn.. QeK T,. _ ao_ w J ,5 Muiale Inglisse ,5J Pi, 61,4 K. 54,6 Šveitsi ,4 2,4 Saksa ,9 42, P.-Am, Ühendriigesse 5,2,6 Mutid müügid 85,1,4 Kokku ,5 1 1 Inglise, eriti aga Põhja-Inglise, turu osatähtsus suureneb järjekindlalt. Nii veeti a. 6,8% üldväljaveost rohkem Inglisse kui e. a., mis toimus peamiselt Saksa turu arvel. Jaustu väljavedu. Et juustu väljavedu Cheese Exports. a. niivõrd suurenes e. a. vastu põhineb selline nähtus peamiselt kahel teguril esiteks saatsime 1937, a. palju hollandi juustu välja NV&L-u, millist juustusorti ei olnud senini saadetud üldse välja ja näib, et ka lähemas tulevikus jääb see ära. Teiseks hakkas Saksa nõudma šveitsi juustu väljaveoks lubatud nõrgemaid sorte, nn...töötlemise otstarbeks", milliseid sorte varem ei veetud samuti välja. Kontrollile ehitatud juustu ositus eksportöride järgi neto-ikg; Kontrollile esitatud Sellest kg % väljaveoks kõlblik P. K. Võieksport" , ,6 E. Seemnevilja Ühisus , ,3 J. Imhof , ,5 A/S. Kotermann 11745, ,5 C. F. Gahlnbäck 2 776, , Kokku , ,9 Kontrollile esitatud juustust tunnustati väljaveoks kõlblikuks 92%, seega osutus väljaveoks! kõlbmatuiks 18 56,4 kg ehk 8% esitatud kogusest. Eksportöridest on seega P. K. Võieksport" vedanud juustu välja 2 / 3 üldväljaveost ja teised */ s. Suhtarvuliselt on juustu väljaveomaade järgi veetud välja järgmiselt; Saksa.. 38 NSVL-u.. 26 P.-Am. Ühendriigesse Prantsusse Marokosse 9 Belgiasse,8 4 Indo-Hiinasse. 1,6 2,5 Mujale maisse,6 12,5 Kokku a. meie suuremad juustutarvitajaid Saksa ja NSVL ei saanud meilt üldse juustu. P.-Am. ühendriigid olid meie juustu tarvitajad a. ja nende osatähtsus meie juustu väljaveos suurenes a. 1%. Prantsuse, ikes mieilt sai a. 56% juustu, jäi a oma piiratuid sisseveojuustukontingenitidega üsna tagaplaanile meie juustu tarvituses. Väljaveetud juustu ositus isdhtimaade ja etosportöridle järgi neto-kg: P. K. VõieksJiort" Saksa ,5 NSVL-u ,9 P.-Am. Ühendriigesse ,8 Prantsusse , Indo-Hiinasse Belgiasse Teisisse maisse..: , Kokku ,3 E. Seemnev. Ühisus ' ' , 2555, 4 564, 2 47, 631, 38973, J. Imhof 117, 4565, :285,5 A/S. Kotermann 5 475,5 _ 31, 122, 5 898,5. F, Gahlnbäck 997, '. ' '. > 2295, , Kokku 14771, , , ,5 4564, 2348, 1528, ,2

4 92 MAJANDUSTEATED Nr. 5 TäispüMapulbri Kui a. veeti piim- TaiSavedu. puibrit välja 588 kg ja Exports of Milk. Powder. - - umbes isama palju, suurenes a. selle saaduse väijaveokogus tunduvalt nimelt ca 13 korda. Kuna im. a-ni vialimisitasiiidi piimpulbrit Ambla ja Aravete ühispiimatalitused ja var aastail veel tulekahjust hävinenud L. Tõnissoni piimatööstus Paides, algas a. tegevust veel 'Särevere riiklik piimatööstus, mi valmistati piimpulbrit ja kondenspiima a. veeti täispiimpulbrit välja eksportöiride ja sihtmaade järgi neto-kg: P. K. Või- V. Hellat Talusaa- Kokku eksport" duste m/ü. Saksa 595, 17 4, 68 35, Prantsusse... 45, 15, 6, Soome.... 2, 2, Kokku 5 95, 219, 17, 74 55, Kondenspiima väi- Väljaveetud 1 kondenspiim javedu. - Exports on valmlstatud kõik Säof Condensed Milk. revere riiklikus piimatööstuses ja tema ainuväljavedajaks oli P. K. Võieksport". Kondenspiima, on veetud sübtmaade järgi neto-kg-des välja: Inglisse, G Saksa.'., ,9 Vaba-lattu 5 6,2 Kreeka ,41 Kokku 23929,77 Piima ja koore Teatavasti veeti meilt väljavedu a peale mai]1itud Exports of Milk,. L,,..,., and Cream. pnimasaaduste välja veel piima ja koort ja nimelt NiSVL-u. Sellest teostas väljavedu eksportörina selleks 1 loodud o/ü, Eesti Pürn." Algus piima ja koore väljaveoks tehti m. a. varakevadel, mil esialgu koore väljavedu teostas ka P. K. Võieksport". Suvel tehti koore ja piima väljaveos vaheaeg, kuna sügisel algas see taas ja kestis kalendriaasta lõpuni. 1. jaan. katkestati järsku meilt piima ja koore kui ka juustu vastuvõtmine venelaste poolt ja see võib alata alles pärast vastavate kaubandus- kui ka Nörüepinguttie sõlmimist a. kestel veeti Eestist NSVL-u o/ü. Eesti Piima" poolt piima 2 « kg ja koort kg ning P. K. Võiekspordi" poolt koort kg. Vöikvaliteet. Võiikvaliteediis tuleb eristada tavaliste ja kesttis- Quality of Butter. katsete hindamiste kok- kuvõtete keskmisi tulemusi. Või tavaline hindamine väljaveokontroui poolt toimub või külmhoone.sissetulekul eksportäri vastaval esitamisel, ja kestuiskatsete hindamine toimub pärast 2-nädalast võdsäimtamist 1 12 C. Petserimaal tegeleb ainult üks piimatalitus ja seepärast ei saa seda maakonda teis- VõikvaJiteet. Quality of Butter. Viru... Järva.. Harju Lääne. :..-.. Saare... Pärnu. Viljandi.. Tartu... Valga Võru..... Petseri... Kokku Kvaliteedilt.. Vöi kogus tünnides ,5 So S 2Y6 981,5 I B5,8 «6,3 97,6 94,9 93,7 97,3 97,6 95,2 97,3 6,3 8, 96,5»7,8 II 3,6 3, 1,9 3,2 2,1 1,9 2,1 2,7 2,1 2,7 5,4 *.5 2,6 Sellest o/o o/o-des kvaliteedilt ~,4 _,1,2,1,1,1 Siseturgu vee /o pärast,4,6,8 1, 1,8,6,3,5,5,8 5,2,6,2,1,2,5 2,4,1,1,4 ~,2,4,5 Tavaline hind a. kesk. pall 11,9 11,9 11,7 11,6 11,6 11,9 11,9 11,8 11,8 12, 11,8 11,7 11,8 Tavaline hind a. kesk. pall 12, 12, 12, 12, 12, 12, 12, 11,8 12, muud põhjused KeBtushind, Kestusliind. 11,7 11,5 11,8 11,4 11,6 11,8 11,8 11,7 11,9 11,7 11,5 11,1

5 Nr. 5 MAJANDUSTEATED 93 te maakondadega nende keskmiste kokkuvõtete suhtes võtta võrdlusele. Kuigi üksikuil maakonnil esimese sordi või-% kõigub 93,797,6, näeme, et tavalise hindamise keskmised on kõigis maakonnas andnuid ühesuguse palli, nimelt. Seega näib, et a. tavalise hindamise tulemuse tase on üle maa ühesugune või enamvähem stabiilne. Suuremat lahkuminekut ei olnud ka a., ainult,1 palli. Kuid kestushindamisite tulemusist näeme juba lahkuminekuid, millised' ei ole sugugi juhuslikud. Maakonnad, kus keskmine.pall kestushindamisel oli a. kõrgem, näivad olevat kõrgemad samuti a. ja vastupidi, peäle kahe er-andmaakonna. tildäsielt näib kõigis maak onnis keslkmine pall olevat paranenud a. e. a, vastu, peale ühe erandmaakonna, kus keskmine pall langes,2 p. Kuidas võikvaliteet tavaliste hindamiste tulemuste järgi on aasta-aastalt paranenud, seks toome alljärgnevalt 5 viimase aasta andmed võikvaliteedi kohta sortides: I sort hinnatud 12 palli Tünne "k ,5 97, , , , ,9 II s. hinnat. 112 palli Tünne % , , , , ,2 III s. Mnnat. alla 1 palli Tünne %> 265,1 399,2 576,3 778,4 1839,9 Viimasel 4 aastal ei ole märgata suuri muudatusi protsendilises vahekorras, kuna esimese sordi % püsib peagu samal tasemel, kuid siiski on tähtis märkida, >et 3. sordi või, mis on kvaliteedilt keelatud väljaveoks, väheneb (koguselt kui ka suhteliselt' järje* kindlalt. Teise sordi võid, mida väljaveomääruse kohaselt on ka võimalik vedada välja, ei ole juba palju aastaid veetud välja. Oleks täiesti mõttetu hellitada lootust, et meie kunagi suudaksime saavutada täieliselt 1% I sorti. Ikka võib ühel kui teisel piimatalitusel juhtuda äpardusi meil tkui ka mujal. Tavaliste hindamiste tulemused on juba sedavõrd stabiliseerunud, et siin ei ole oodata üllatusi kvaliteedi tõususuunas, kuid oleme küll kohustatud! säilitama seda taset ja võibolla vast ainult mõningaid nõudmisi pisut kõvendama. Kestuskatsete kvaliteedi hindamiste tulemuste suhtes võiks vast teha veel mõndagi kestuskivaliteedi tõstmiseks, et teda muuta ühtlasemaks. Järgnevalt toome ka kestuskatsete kvaliteeditulemuised viimase 5 aasta kohta %%-äes kontrollile esitatud või üldkogusest B.2, I sort 79,7 71,9 7,2 52,2 48,6 parem II sort 6,1 4, 6,5 6,4 4, leeskm. II sort 9,1 16,5 14,7 26,. 29,9 r-i alam II sort 4,5 7,3 8,4 14,6 13,9 sia il MS III sor,6,3,2,8 3,1 Kestuskatsete üldine aasta keskmine pall tõusis 11,7-lt a. 11,8-le a. ja toodud tab. näeme, et I sotrdi % tõusis a. tunduvalt e. a. vastu. üldiselt võime a. kestuskvaliteedi kohta öelda, et ta tase on ilmselt tõusnud võrreldes e. a-ga. Kestuskvaliteedi tase annab veel tõsta ja. seda peab tõstma, kuid selle taseme tõstmine sõltub suuresti piima kvaliteedist, midai piimatoojate poolt tuuakse piimatalitusisse. Piimakvaliteet jätab aga veel soovida. Ei aita siin nii palju propaganda., kui parema piima eest kõrgem väljamaks. Mainitud väite tõestuseks 'võiks tuua piimasaatmist NSViL-u. Kui neile majapidamisile, kust piim võeti vastu NSVL-u saatmiseks maksti piiniia-kg-isti 12 s rohkem kui meiereides võivalmisitamisel, paranes piim sümnähtavalt, kusjuures piimaparanemisele aitas tunduvalt kaasa kõva kontroll piima vastuvõtmisel. On ka loomulik, et piimatooja parema piima eest peaks saama paremalt hinda. Uue parandatud piimasaaduste väljaveokontrolli määruse kava kohaselt peavad piimatalituste omanikud praegukehtiva normi asemel, kus III kl. piimast tuleb arvata cmaha 2% ja IV kl. piimast 4%, arvama vastavalt maha 5 ja 1%. Ja kui P. K. Võieksport" tulevikus hakkab. maksma preemiaid ainult I 'klassi piima eest (senini maksab ta I ja II kl. piima eest), kujuneb I ja IV klassi vahe niivõrd suureks, et piimatoojail peaks tekkima huvi viia mitite. enam madalamaid piimamas-

6 94 MAJANDUSTEATED Nr. 5 se piimaifcalitusisse ja püüdma ig*a toma eest saavutada võimalikult esimese klassi piima. Juustu Jimstakvaliteet. väljavedu on tõus- Quatitg of dieese. nud ligi 3 korda e. a. vastu. Vaatleme alljärgnevas, kas ühes juustukoguse tõusuga on tõusnud ka kvaliteet. šveitsi juustu kvaliteedi hindamisel osutusid: Rataste Kg / /o arv netokaal 12 palli A liik 12 B 11 A 11 B 1 A 1 B 1 c Alla 1 palli , ,6 13,8 2,8 4,2 7,7 22,7 6,2 Kokku 3123 > ,5 1 14, 11,5 7,1 35,3,3 5,8 6,3 19,7 Võib-olla on hindamine kõvenenud ja hindajad a. olid nõudlikumad, kuid toodud kokkuvõttes ei ole märgata juustukvaliteedi paranemist. Kui a. oli alla 1 palli hinnatud % märksa suurem kui a. ja 1 palli C liiki märksa väiksem, on selline 1 nähtus seletatav seega, et a. meilt ei saadetud) välja töötlemise otstarbel 1-pallist šveitsi juustu a. oli aga sellisele juustuliigile välisturult nõudmist ja seetõttu määrati hindamisel kõigile neile juustudele, millised vastasid töötlemisnõudeile, 1 palli, e. a. võis selliste juustude hinnang olla ka alla 1 palli. Poolpehme ja pehme juustu sortidest esines peamiselt hollandi juustu ja väiksem osa backsteini NiSVL-u saatmiseks, kuna iprootvidenia! saadeti välja ka konservjuustu. Mainitud kontrollile esitatud juustud hinnati järgmiselt: 12 pallile tk ,5 kg ehk 58,1% ,7 4,8,, ,2 1,1 alla ,4 5, Kokku tk ,8 kg ülik 1,»/o Võra-eldes kõva ja pehme juustu kvaliteedi hinnangute kokkuvõtteid peame tunnistama, et pehmete juustude kvaliteet on õnnestunud paremini, kuid viimaste edasine väljavedu sõltub sellest, kuidas meil õnnestub saavutada vastavat kokulepet NiSViL-ga. TÖÖSTUS JA KAUBANDUS KAUTŠUKITURUSEISUND MAAILMAS JA -TARVITUS EESTIS. WORLD CRUDE RUBBER MARKET CONDITIONS, AND CONSUMPTION OF Kautšuk on nõutavamaid tööstustooraineid maailmas. Suurimaks fcautsukitarvitajaks on kümmitööstus. Meil Eestis alustati kautšukitarvitusega tööstuslikult kuonmivabriku (o/ü. Põhjala) rajamisega Tallinnas 'a. Esialgu (tegutses vabrik väikeses ettevõttena, valmistades vaid kontsakaitsjaid ja väheseid tehnilisi tarbeid, mistõttu ka toore kautšuki tarvitus' ulatus "vaid mõne tuh. kg-ni. ienne kodumaise kummitööstuse asutamist puudus meil kautišuki sissevedu peagu täiesti. 1924'28. a. veeü aga toorkautäukki siaöfe juba ca 7 kg keskmiselt aastas, peamiselt Saksast..[^-:Mimm^iie^im' tootmistegevuse elavnemisega 193. a. alate hakkas ka kautäuki- CRUDE RUBBER IN ESTONIA. import ja -tarvitus suurenema pidevalt a. veeti sisse kautšufcki ligemale 44 kg, järgmisel aastal juba üle 67 kg. Majanidusfcrüsiaaistadl snsseveokitsenduste tagajärjel vähenes ka Skautäuki-import (1933. a kg), kuid juba a. ulatus mainitud tooraine sissevedu üle 86 kg. Järgnevail aastail suurenes kautšuki-import yeelgi ja võrdus mullu üle 1 kg-ga. Viimaseil aastail on sisseveetav kautäuk hinnalt osutanud suurt tõusu. Kui a. imporditi kautšukki 91,5 tn ning (maksti selle eest 121 tuh, kr., maksti mullu 181 tuh. kr. 17,4 tn kautšuki est* koguselt tõusis import vaid 17%, kuid väärtuselt ligi 5%. Enamjaolt on viimasel ajal tarvitatud

7 Nr. 5 MAJANDUSTEATED 95 Br. Malaia kautšukki, kuid ka HolL-Indiast toodi mullu rohkesti seda toanaaaet. Teisist maist, tulleks nimetada Britit, Br.-Tseilonit, Br.-Indiat jm. Peale kummivabriku, milline tarvitab üksi lõviosa sisseveetavast kautšuikist, kasustavad viimast Ika rida vulkaniseerimistöökodasid. Viimaste kautšukiitarvitus võrreldes kummitööstuse omaga an aga väike, kõikudes keskmiselt oa mõni tuh. kg aastas. Võrreldes kautsukitarvitust meil selle tooraine tarvitusega maaikmaisi peame nentima, et meie osatähtsus viimases on üsna minimaalne. Mullust kautšukitarvitust maailmas hõnnatakse ea, 19 ' n.-le, millest Eesti moodustab vaid: väikese murdosa (umbes 1 tn). Suurimaid kautšukitarivitajaid on P.-Am. ühendriigid m. a. 545 tn, Inglise 113 tn,,saksa 95 tn ja teised maad 336 tn. Kautšuki tarvitus maailmas on viimaseil aastail tõusnud järjekindlalt a. oli see ca 685 -tn, a. 825 tn ning a. juba 13 tn. Keed arvud näitavad, et a. alates, mis oli fcriisiaegseks madalaimaks, kautšukitarvituse aastaks, on selle tooraine tarvitus nüüd maailmas suurenenud! 5%. Eriti suur oli tarvituse tõus a. vahel. Peab tähendama, et kautšuikitarvituse kujunemisele maailmas avaldab määravat mõju selle tooraine tarvitus P.-Am. ühendriiges. Viiimaste osatähtsus kautšuki kogutarvitusest maailmas on viimaseil aastail tõusnud: a. oli USA osasuurus alla 5%, a. aga üle 55%. Ka mullu kestis veel tõusutendents kautšukitarvituses maailmas a. ületas kautšukitoodang.tarvituse veel õige tunduvalt. See asjaolu põhjustas siuurta tagavarade tekkimist. Mainitud ületoodangu-ajastul tegid kautšukitootjad katseid hakata korrastama tootmist ja kautšuki väljavedu tasakaalustama tegeliku tarvitusega; ent algul jäid need katsed! tagajärjetuiks, kuna kautšuki tootdaskond osutus liiga killustatuks. Isegi ainuät eurooplaste käes olevate istanduste, arv ulatub tuhandeisee, kõnelemata inäit. Br.-Malaiia või Holl.- India maa pärtoriaihva käes olevaid) iständikke, miüline arv oh, veelgi suurem. Lõpuks saavutati siisfki a. kevadel kokkulepe tähtsamate tootmismaad vahel, ning selle kokkuleppe eesmärk oli reguleerida kautšukitootmiist ja -eksporti, et hoida tasakaalus nõudmist ja pakkumist ning kindlustada tootjale tasuvat hinda. Senini on mainitud tootmise reguleerimine olnud väga tagajärjekas ning on täitnud temale pandud lootusi. Väljaveo järk-järgulise piiramisega on International Rubber Regulation Committee koondanud oma, kätte peagu kogu kautšukitum juhtimise. Mainitud kokkuleppe saavutamise järgi otsustati piirata väljavedu aänulit 1%-ga, hiljem tõsteti seda aga 2%-le jne. Väljaveopiiramine tõusis haripunkti a. okt a. juunini: siis tohiti vedada välja ainult 6% toodangust. Sellest ajast saadik on väljaveo piiramist hakatud jätma taas veidi lõdvemaks: a. I veerandil.võrdus mainitud kvoote 75%, teisel veerandil samal aastal 8%j ning IH veerandil 9%. Tootmise piiramisega hakati tarvitama eelmiste aastate ülejääke senisest rohkemal määral, kuni nad kasustata peagu kõik. Sealjuures kautšukihinnad kõvenesid. K. a. esimeseks veerandiks vähendati aga kautšuki-tootmisrnaade väljaveokvootet veel 9%-It 7%-le. See asjaolu ei ole aga juba mõnda aega vähendanud kautšuki maailmaturul ilmnevat veidi rahutut meeleolu. Eriti konjunktuuri halvenemri.se tõttu P.-Am. üheindiriiges suurenes ebakindlus kautšukituru kujunemise kohta lähemas tulevikus. Mitmel pool oodatakse International Rubber Regulation Committee järgmist istungit huviga, mil tuleb arutusele k. a. teise veerandi kvooteiküsimus; sealjuures ollakse kindel, et väljaveokvpotesid vahendatakse veelgi. Sääraste asjaolude tõttu ei ole enam kahtlust, et rahvuisvaheliisit kautžuki-kokikulep et, millise kehtivus lõpeb teatavasti k. a., pikendatakse taas. : '. isuurt mõju eelolevaäle "läbirääkimisile kautšuki-toofemismaade: vahel avaldab kahtlemata P.-Am. üihendrüge kautšuki sisseveotarviduise ; touijunemine edaspidi. : Mullu viimaste kuude jooksul näitas kauitäiuikitarvitus P, : -Am. ühendriiges väikest langussiuunda, nõnda, et" aastakokkuvõte näitas üldiselt kautšukitarvituse alal tagasiminekut võrreüdebi e. a-ga. Olgugi et ameerika tööstuse käutšukitaryitus on.. viimase 5 aasta jooksul'suurenenud enath kui 1%.,

8 MAJANDUSTEATED Nr. 5 sõltub USA kautšuki sisseveovajadus suuremal määral auto- ja autokummitööstuse tegevusmäärast. Pärast kriisi ületamist tõusis kautšukitarvitus USA-s pidevalt ning ületab praegu kriisieelseid aastaid tunduvalt. Vaatamata sellele osutus kautšukitarvitus USA-s mullu väiksemaks e. a-st, kuna autoja autokummitööstus-olund on viimasel ajal muutunud veelgi teravamaks. ühtlasi on i"aske öelda ette praegu, kas Rooseveldi uus relvastuskava suudab niivõrd ruttu elustada auto- ja autokummitööstust, et selle läbi kujuneks UiSA-s taas suurenenud kautšukitarvitus. Kautšukitagavarade seisu maailmas m. a. lõpul hinnati ümmarguselt 5 tn-le. KautšukitarvAtusit k. >a>. esimesel poolel hinnatakse ligikaudu 552 tn-le. Kui tarvitus P.-Am. ühendriiges ei peaks aga suurenema, võib kogutarvitus maailmas kujuneda isegi ka alla 5 tn, seega märksa väiksemaks kui mullu samal ajal. Arvestades kõiki neid asjaolusid näis olevat enamvähem kindel, et praegusi kautšukitagavaru maailmas: jätkub ligemale pooleks aastaks. Ei ole võimatu, et kautšuki sissevedu ka teisisse maisse kujuneb ik. a. väiksemaks mullusest, Jaapan näeb ette omas üldises sisseveopnramiskavas kautšuki-impordi vähendamist 3%. ühtlasi kavatseb Jaapan ka sünteetilise kautšuki tootmist arendada senisest suuremal määral. Ei tule unustada, et toorkautšukihindade kõvenemisega (näit. mullu kevadel) suureneb üldiselt tavaliselt ka regeneraatkummi tarvitus; regeneraatkummi & o, kautšuk, mülist regenereeritakse vanust, maihasõidetud autokummidest ja muust sellesarnasest vanamaterjalist. P.-Am. ühendriiges oli regeneraaditarvitus 1928, a., näit., umbes pool nii suur kui toor-kautšukitarvitus. ühtlasi hakkab maailmaturul etendama järjest enam tähtsat osa ka sünteetiline (kunstlik) kautšuk. Sel alal on paljude maade tööstused teinud tähelepanuväärt edusamme. Nii teatatakse ka NSViUst, et seal kaetakse juba suur osa kautšukitarvitusest kunstliku kauitšukiga. isaksa buhatootmine katab arvatavasti kord ka vähemalt suurema osa Saksa kautšukitarvitusest tulevikus. Igatahes tuleb aga isiinjuures pidada silmas, et mitmesuguste sünteetilise kautšuki liikide hinnad on märksa kallimad kui loomuliku kautšuki omad, mistõttu eelmised ei saa viimasega hinna suhtes kaugeltki võistelda. Isegi, kui loomuliku kautšuki hind oleks praegu 3 korda kõrgem, ei saaks sünteetilised kautšukisordid temaga hinnalt võistelda. Vaatamata NSVL-us viimaseil aastail märgatavalt tõusnud kunstliku kautšuki toodangule on see teisis mais, nagu P.-Am. ühendriiges, Saksas ja m. siiski veel võrdlemisi väike ega suuda loomuliku kautšuki tarvitusele avaldada veel kuigi suurt mõju. Ka NSVL on viimaste aastate jooksul vedanud sisse ikkagi veel loomulikku kautšukki ca 3.4 tn keskmiselt aastas. Näib, et sünteetilise kautšuki tarvitusel on omad piirid, ning et loomulik kautšuk, eriti autokummide valmistamisel, osutub senini veel asendamatuks. Sünteetilise kautšuki tööstust arendatakse praegu eriti Saksas, Itaalias, Jaapanis ja NSVL-us; need neli maad on kasustanud senini ca 2% kogu kautšukitarvitusest maailmas. Kartused, milliseid teatavasti ilmnes eriti m. a. algul et tarvituse suurenemisega ei jätku enam kautšuki-tagavaru küllaldasel määral põhinesid peamiselt Malaia ja Holl.-India vanemate istanduste võrdlemisi väikesel jõudlusvõimel. Väljaveokvootede suurendamine m. a. tõi nimelt üllatavalt ilmsiks, et paljud istandused Malaias ei olnud võimelised tootma tegelikult 8% -gi omast teoreetilisest võimest. Nüüd näitavad aga tulemused, et ka need istandused on suutnud oma toodangut tõsta siiski küllaldasel määral. Arvestades asjaolu, et tootmistegevuse laiendamisvõimialiused sedsavad ees peagu kõigil tootmismail, võib näit., kautšuki-tootmismaade koguvõimet 194. a. oletada tõenäoselt 2 milj. tn-le. Peksid need lootused mitmesuguste kultuurmeetodite rakendamise puhul täituma ka osaliselt, võib arvestada kindlasti.mitte üksnes suuremat, vaid ka odavamat toodangut, nii et praeguste istanduste poolt tasuvaks-peetavat hinda 89 d alandatakse tõenäoselt veelgi.

9 Nr. 5 MAJANDUSTEATED 97 Majandusministeeriumi andis loa: LÜHIUUDISEID. SUNDRY Töstusosakond ü O-ü. A. Bliebernichta õllevabrikule", Pärnus, Suur Jõe t. 1/12 asuvas ja ümberkorraldatud) õ^le-, limonaadi-, ning m & nt e r>!a a 1 ivi tt t it & h ai a e s Ettevõttes leiab tööd 44 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 24,6 hj. Valmistatakse Õlut, limonaadi ja mineraalvett. J. Goldov, is. Trapido ja B. Koblenz, Tartus, Kalevi 44 asuva karusnahatööstuse ülesehitamiseks ja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd kuni 25 töölist. Pargitakse, värvitakse ja hüvestatakse mitmesuguseid karusnahku. A-s. B. Minkov ja Pojad, Valjala vallas, Saaremaal, Haeskas" asuva ja sisseseatud saeveskis töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 25 töölist. Jõuandjaks 25 hj. lokomobiil. Valmistatakse mitmesugust ehitusndaterjali. M A.-s. Eesti Tuletikumonopol, VUjandis, Vaksali ja Inglise t. nurgal asuva tuletikuvabriku seadise ümberkorraldamiseks. Ettevõttes leiab tööd 12 töölist. wmj Võituruseisund muutus an. n. kindlamaks. Nii noteeriti meie võihiimiaks Manchesteris š cwt e. n š vastu. Seejuures saime ni. n. Londonist isegi paremat hinda kui Manchesterist. Kuna võihind (paranes ka isaksas, noteeriti meie võihinnaks 159 s. kg., s. o. 8 s. kõrgemalt ikui eelmine, noteering. Turutendents kindel. E. n. tunduva võihinnalangusega käis kaasas Inglises võitarvituse suurenemine, mille tagajärjel ka võihind taas paranes, üldiselt näib olukord pakkumise poolel kujunevat võrdlemisi rahuldavaks, kuna näit. Uus- Meremaal püsib võitoodang alla an, a. sama aja toodangut. Samuti märgitakse ka Euroopas üldiselt väiksemat võitoodangut. INFORMATION. Jõuandjaiks paigutatakse juurde elektrimootorid kogujõuga 17,5 hj. Valmistatakse tuletikke, ja lümiberkorraldaimisitööde teostamisel võtaiakmb tuirg-u varustada ka mitmesuguste ilu- ja luksustuletikkudega. töötamiseks. H. Tults'ile, Märjamaa vallas, Läänemaal, sisseseatud jahuveskia töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd kuni 9 töölist. Jõuandjaiks 6 hj. gaasimootor ja 25 hj. diiselmootor. Jahvatatakse igasugu teravilja tanguks, jahuks ja püüliks. H O.-ü. J. Bulatov ja Ko., Tallinnas, Paldiski m..29 asuva taku-, pühkenarm a s> t e- ja v a t i t ö ö s t u s e ümberkorraldamiseks! ning sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd kuni 2 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 38,7 hj. Ettevõte tegutseb mitmesuguste kiudltööisitüsjätete töötlemisel vatiks» ehitustakuks, puhastusnarmaiks jne. P. Vahtrik ja A. Pratka, Tallinnas, Vene 16 asuva trükikoja ümberkorraldamiseks ja sisseseadmisjeks. Ettevõttes leiab tööd kuni 25 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 9,5 hj. Valmistatakse mitmesuguseid trükitöid. WMmmmmmmmmv VÕITURG. BUTTER MARKET. Või väljavedu Hollandist oli a cwt, s. o. pisut väiksem kui a. Väljavedu võikogusest turustati Inglises 66%, Saksas 32% ning ülejäänud osa teisi! turgudel, "üldiselt o3i aga pulmatalituste võitoodang Hollandis a. nädala keskmiselt cwt a cwt vastu. Võitarvituse suurenemise tõttu, s. o cwt-lt a. 16 SOO cwt-le a. nädalas, vähenes või väljavedu. Või väljavedu Rootsist oli a cwt a cwt vastu. iseega suurenes või väljavedu Rootsist a. 23%. võrreldes a. Väljaveetud võikogusest turustati Inglises 46%' ja Saksas 54%.

10 TÄHTSAMAD HINNAD JA NOTEERINGUD. PRICES AND QUOTATIONS. English Nomenclature No. 3 31/1 6/ /1 3/ o/o + - Jaanuar SUURMÜÜGIHINNAD Tallinnas (Börsikom. noteeringute järgi (kr. kv) 1. Rukis , 16, 16, 3. Nisu 21,25 21,25 21,25 3. Oder, sööda 17, 17, 17, 4. Kaer 14,5 14,6 14,5 5. Rukkijahu, 17,68 17,68 17,68 6. Rukkipütil 26,1S 26,63 1,8 26,19 7. Nisupüül (kõrgem SOrt). 43, 43, 43, 8. Kartulid, söögi ) 2,85) +7,1 2,78 s ) 9. piirituse.... 2,25 2,25 2,25 1. Kartulitärklis 24, 24, 24, 11. Juust, Sveitai (kg)... 1,35 1,25 +8.U 1, Taimevõi (kg).. '...,83,83 82,6 13. Suhkur 44,38 44,82 _]Ö 44,9 14. Sool. 2,4 2,4 3 2, Riis, Burma II... 47, 47, 47/ 16. Tee, or. Pek., Tseilon (kg) 5,8 5,8 5, Kohv, Rio, Santos 2,98 2,98 2, Kakao, Hollandi 2.1 2,1 2,1 19. Heering.,. Matties (tünn) 52, 52, 51,53 2. Matfuls , 54, Palgid, kuusk, mänd (tiim) 18, 18, 18, Paberipuu (rm).... 1,5 23. Saet. mat,, mänd u/s (thm) 38,5 38,5 38, Telliskivid (1 tk.) Silikaatkivid (1 tk.).. 42, 42, 42, 26. Tsement (tünn 17 kg) O. 5,85 5,85 5,85 26a. Tsem. paberkot. (17 kg) 1 ) 5,15 5,15 5, Lubi 2,2C 2,2 2,2 28. Tsinkvalge (kg) '....,57,57, Ooker (kg),23,23,28 3. Värnits ,5 61,5 64,5 31. Linaseeme, õli tootmiseks. 32. ölikoogid, linaseemne.. 15,25 15,25 14, Nisukliid 12, 12, 12, 34. Superfosfaat, 182»/» Kaalisool, 4% 36. Fosforiit, eesti Nürofoska Raud, sordi , 22, 22, 39. Teras, vedru.. - s , 32, 32, 4. Inglistina ,5 467,5 5,3 472,5 41. Seatina , 51, 51, 42. Vaskplekk, punane , 225, 225, 43. valge , 195, 195, 44. Tsinkplekk....,... 77,5 77,5 77,5 45. Puuvillariie, bjäg (mtr).,57,57, Tallanahk, eesti nah, (kg) 2,45 2;45 2, ameer. n. I s. 2,75 2,75 2, Paber, rotatsiooni ,2 23,2 23,2 49. Kivisüsi, auru, NewcastLe 3,15 3,15 3,15 5. sepa 3,65 3,65 3, Põlevkivi, 1-a s,9,9,9 52. Turvas... 1, 1, 1, 53. Põlevkiviõli 54. Kütteõli, o/ü. E. Kiviõli" 5,6 6,75 5, ,6 6, Kivitõrv 19, 19, 19, 56. Nafta ,25 14,25 14, Petrooleum, Ameerika.. 15,5 15,5 15,5 58. Bens., Riigi Põlevkivit. (lt,31,31,81 _ 59. Kiviõli ~ Estolin" " - ) fit j,32,82,32 VÄIKEMÜÜGIHINNAD Tallinnas (snt. kg.) 6. Rukkijahu ,5 17,5 17,5 61. Sepiku jahu.. '... 27,5 27,6 27,5 62. Manna Kartulijahu (J Kartulid.... 4,6 4,5 4,2 65. Suhkur Sool. '.....' Pürn, lt. II valik lahtine Lauavõi... '.",. :. ; ' KöögivÖi :.' Koor, rõõsk (liiter), hapu Kanamunad (paar) Sealiha, keeduliha ' : pfaeliha "."' liooinaliha, supiliha " praelihä Vasikaliha, e&im. veer B tag x ) fr. Rakvere;;«.) ühes teedemaksuga? s ) 7./II13./II; *) oi 14,25 24, 16,5 12,75 15,13 21,5 45,5 2,38 6 ) 2,') 23, 1,25 75, 43,94 2,5 45,25 5,75 4,68 2,1 48,5 52,5 19, 7,19 41, 38,5 6,45 5, ,48,23 68,88 16,5 13,5 9,75 17,62 24, 486,87 57,87 186, 157,5 7,,56 2,45 2,5 23,2 2,76 3,,8,9 4, 4,! 19, 1,5 12,,26,29 15, 29, , Nomenclature No. 3 see 79. Lambaliha, esim. veer.. 8. tag Searasv, sulatamata sulatatud Loomarasv, sulatamata. 84; sulatatud. 85. Heeringad a Eesti erivalik 86. Räimed, värsked Kilud, värsked Ristikhein 89. Aasahein 9. Põletispuud, kase (m 3 ) 91. männi 92. Petrooleum (lt)... 31/1 6/ ,4 5, P ÕIXUMA JANDUS SAADUSTE Rukis (kr. kv.) 93. Hamburg (La Plata). 17, 1, Chicago 11, Winnipeg Nisu (kr. kv.) 28, 96. Hamburg (Manitoba I) 35,2 97. Liverpool 12, Chicago lö, Winnipeg Mais (kr. kv.) 8,37 1. Chicago Piini lahtiselt Tallinn (snt. lt.) I v. piimakauplustele I v. piimatööstustele II v. piimakauplustele II v. piimatööstustele. Või. (snt. kg) 15. Tallinn Kindlustatud hind.. Londonis Taani Eesti Läti '."'. 11. Leedu U.-Meremaa... Manchesteris Taani Eesti Läti Soome Rootsi Kopenhaagenis Taani Peekon, (snt. kg) 118. Tallinn 6 72 kg I s ) 11Q / 55,5-59,5 lla 82 s ) - " \ 72,5-75, 78") ,5-8, Londonis (kõrgem not.) Taani Eesti Läti Leedu Rootsi Iiri Poola Ijina Võru-Petseri Ristna (R) Hoffsdreiband (HD). 13. Dreiband (D) Ordin.-dreiband (OD) L.-ordin.-dreib. (LOD) 133. Takuprakk (H)... Mujal Eestis Ristna (R) Hoffsdreiband (HD) Dreiband (D) Ordin.-dreiband (ODV 138. L.-ordin.-dreib. (LOD) 139. Takuprakk (H) /I6./II; / u 55 o/o , ,6 +4,9 +12, ,14 1,5 11,91 28,8 15,8 12,48 16,78 Jaanuar S ,4 4, NOTEERINGUD. 8, *) 82*) 78*) ,8 +,8,5,3,7, , +5,3 +1,8 _ [-2,7-1,5-2,5-1,4-1,4 +2,8,8,9-1, 1,1 1,2-1,4,9-1, -1, -1,1-1,2-1,4 16,77 1,66 11,88 23,6 15,22 12,66 16,78 8, i, ) Virumaal raudteej.; ") raudteejaam; 7 ) tööstuse.

11 6 1 ' : ' ; ", ', ; Nr. 5 M A J A N D U S T E A T I D 99 PEEKONITURG. BACON MARKET. Peekonituru! püsib muutuseta olukord. Eesti peekoni kõrgema sordi noteering Londonis püsib 5-eis nädal 86 š tsn. Võrreldes m. a. sania ajaga on praegune pcekonsigade noteering Londonis 3 š kõrgem. Hindade tõusu pidurdab inglise peekoni; suurenev pakkumine. Inglise peekoni m. a. toodangut hinnatakse tsn, kuna a. toodang oli tsn. Seega leidis m. a. aset inglise peekoni toodangu tagaänmek 311 tsn ehk 11%. Seevastu suurenes toodang a. ja a. jooksul. 1 itsn-it. Edasist tõusu pidurdasid' (kallinenud söötade ihinnad, mis asetas inglise seakasvatajad' järjest raskemasse olukoirda. See ilmneb kujukalt sigade arvu langustendentsis Inglises (loendusandmeil dets.): sellest emiseid 448 omi 193( Sigade arv on 2 vümasje aasta jooksul vähenenud 1 2 sea ehk 5% võrra. Veel suurem on tagasiminek emiste juures, kus langus ulatub 1!%.-ni. Ka Hollandis on sigade arv kahanenud viimaste aastate jooksul; Ka Taanis on sigade arv 535 aea võrra väiksem m. a-st. Seevastu näitab sigade arv NiSVL-ue järjekindlalt (tõusu: milj " Inglises on tekkinud kartus, et Taani ei Suudla; suvekuü oma kvootet täita. Seda olukorda tabavad kasuatadia P.-Am, ühendriigid, et kaubelda välja suuremat kvootet lähenevail kaübanduslepisngu läbixääkimisil, mis leiab aset lähemate kuude jooksul. Senini ei suutnud! P.-Am. ühendriigid täita oma kvootet Inglises, kuna ä. ja a. põua tagajärjel vähenes sigade kasvatus tunduvalt. Kuna nüüd on olukord P.-Äm, ühendriiges tunduvalt paranenud, on na<3 võimelised! k. a. täitma oma peekonikontingenti Inglises. Senini on P.-Am. ühendriigid peekonikvootet Inglises täitnud ainult sinkidega. Toodangu tõusuga P.-Am. ühendriiges on seal langenud! ka toosisinkide hinnad, mia riivab tunduvalt ka meie toosisinkide eksporti P.-Am. ühendriigpsse. K. n. maksavad eksporttapamajad peekonsigade eest endiselt järgmisi hindu: Tapakaal I sort II sort III sort IV sori 6 72 kg , Siseturul» imad 72, , ja elussigade eest 112 kg. snt eluskaalu-kg. ' ' (il) M. iv saadeti Saksa 3-as laadung 1933 elusiseaga. Nädala läbikäik eksportta.pamajadesi oli 2 63 siga siea vastu eelmisel nädalal. Läbikäigu väike langus oli tingitud halvenenud teeoludest maal. PÕLLUMAJANDUSLIK VÄLJAVEDU. EXPORTS OF AGRICULTURAL PRODUCTS VöI (tonni) Butter (toru) Sellest: Saksa... Inglisse."... MUNAD ttah.'tt.) Eggs (WOO) 8ellest: Inglisse.. Saksa.'. «PEEKON (tonni) Bacon (tons) LINA Flax (tonni) (ions) Sellest; Inglisse.. Belgiasse.. Soome. Saksa. Prantsasse. Näd 31./1 6./ ,8 6,8 112,5 32 ' : '.' 32 58, 138,9 2,9 alas I 24./I 3./ ,6 64,5 18,8 29 V 29 54,9 275,4 : 98, ' 229, 16,2 1,1 1Ö38. a. 1/! kuni 6./1I 827,7 318, 5Ü ' 196,2 962.S 656,5 5,2 126, a. VI kuni! 7./11 739,8 249,7 329,9 ' _ 172, ^2 " : 8,2 48,i 241, a. l./l. kuni 9./H 642,7 336,8 275,3 ;'.': 44' : V'/\:_-..' ;,'-..' " 4 * '241,6 1589, 842,'4 tofi 138,5 8,8 56,6

12 1 MAJANDUSTEATED Nr. 5 TAPALOOMADE JA LIHATURG. CATTLE AND MEAT MARKET. Veisteturustamise osas püsis m. n. vaikne tendents. Veiseid turustati tagasihoidlikult, kuid pakkumisest veel tagasihoidlikum oli nõudmine. Nimetatud vaikust lihaturul põhjustas püsiv sula, sest suurmüügil on ostjad niiskete ja soojade ilmadega väga ettevaatlikud ega osta suuri tagavaru. Ilmade külmenemisega on loota tendentsi kõvenemist nõudmise suurenemise arvel. M. n. maksus.suurmüügi! veiseliha: Pullid (eluskaal üle 4' kg): rammusad 485 s. ja keskmised 4648 s. kg. Samad pullid eluskaalu järgi maksusid 332 s. kg. Väiksemad pullid: rammusad 48'5 s. ja keskmises rammususes ning rasva poolest ka veidi alla keskmist rammusust, kuid seejuures täie lihaga Soome eksporditavad pullid 552 s. kg, lahjad pullid 445 s. kg. Eluskaalu alusel maksusid väiksemad pullid s. kg. Mullikaliha nuumatuil 5258 s. kg., rammusiadl 485 s. ja keskmises rammususes eksportkaup 4951 s. ning lahjad 443 s. kg. Mullikad eluskaalus malcsuvad ratmmususe järgi s. kg. Lehmaliha: nuumatuil 5i255 s., rammusail 455 s., keskmisil 443 s. ja lahjadel 374 s. kg. Eluskaaluhinnad vastavalt eeltoodud sordile 2^233»36 s. kg. Turustades veiseid eluskaalu alusel, kus nahk ja pudemed jäävad ostjale, tuleb naha ja pudemete arvel arvata eeltoodud liha-kg hinnale juurde pullidel 112 s. ja lehmadel 1214 s. Vasikate pakkumine keskmine. Nõudmine rahuldav; Tapetud vasikad 'ühes nahaga maksusid: rammusad 6TO' s., kesknaised 553 s. ja lahjad 485 s. kg. Elusvasikate hinnad s. (kg. Lammaste pakkumine väike. Nõudmine kauba vähesuse tõttu elav ainult eksportkaubale. Siseturul ei ole lambaliha praegu eriliselt otsitav. Tapetud lambad ilma naha ja pudemeteta maksusid siseturul: rammusad 5562 s., keskmised 558 s. ja lahjad 45 s. kg. Eluslammaste hinnad siseturul 3639 s. kg. Eksportlambaliha-hinnaks noteeriti endised hinnad, s. o. 951 s. kg ning eluskaaluga franko saatejaam 4,245 s. kg. Tendents kindel. Sigade pakkumine keskmine. Nõudmine rahuldav. Tapetud sead ühes peade-jalgadega maksusid: noored 788 s., peekonkaalulised 7578 s., lihasead 1275 s. ja rasvasead 6872 s. kg. Eeloleval nädalal on loota tendentsi kõvenemist. Nahkade hinnad. V e i s e n a h a d toorelt 8 s. kg. V a si k an ahad 3.75 kr. tk. Kaalus' üle 3,5 kg. ühe kg hind kr L am ban ahad kr kr. tükk, sõltuvalt suurusest ja villa pikkusest. Hobusenahad ühes laka ja sabaga 1213 kr. tk. Kanamunaturuseisund muutus ni. n. välisturul kindlamaks, kusjuures ka hindade tase Inglises kui ka Saksas paranes. Kuna meie munahinnanoteering sõltub praegu peamiselt siseturu-hinnataseme muutusest, noteeriti meie eksjporbmunadel endine hind, s. o. 1 s. kg ja siseturumunadel 9 s. kg franko kogumispunkt. Maailmaturu kanamunakaubanduse läbikäigust nähtub, et m. a. tõusis munade väljavedu üksikuist maist tunduvalt. Nii oli, näit., a. munade väljavedu Hollandist kv a ikv vastu, tõustes seega 18%. Väljaveetud anunakogusest turustati Inglises 49%, ja (Saksas 45%, ning KANAMUNATURG. EGG MARKET. ülejäänud osa teisil vähemtähtsail turgudel, Kanamunade väljavedu Rootsist oli a s.-sada a s.-saja vastu. Seega tõusis munade väljavedu (Rootsist a. 58% võrreldes a. Väljaveetud munakogusest läks 55% Inglisse ja 45% Saksa. Siseturul maksusid kanamunad m. n. s. paar: Tallinnas Tartus 15IS Viljandis Valgas Rakveres Haapsalus

13 Nr. 5 MAJANDUSTEATED 11 PIIMATURG. - Piimahindade noteerimiskomisjon noteeris 7. skp. Tallinna kohta endised hinnad, s. o. I valiku r Õ õ s k p i i m müügil piimakauplustele 13 s. ja müügil piimatööstustele 12 senti liiter. II 'valiku rõõskpiim müügil piimakauplustele 11 s. 1. ja müügil piimatööstustele 1 senti liiter. Piima järele nõudmine on elav, vaatamata sellele, et piimatoodang on lehmade lüpsmatuleku hooaja kättejõudmisega tõusmas. TERAVILJATURG. M. n. oli maailima-teraviljaturul tegevus vaikne ja hinnad näitasid väikest langust. Nii kujunes nädala keskmiseks nlsuhininaks Chicagos (e. n ), Winnipegis (e. n ), Hamlburgis Manitoba I 23. (23.8) ja Liverpoolis 15.1 (e. n. 15.3) kr. kv. Rukkinind langes peale Chicago turu samuti nagu nisulgi. Nii nõrgenes noteering Winnipegis e. n kr-lt kr-le ja Hamburgis kr-lt 17 kr-le kv, kuna seevastu rukkihind paranes Chicagos ja tõusis e. n kr-lt 1.58 kr-le kv. Maisiiturul suurenes P.-Ameerika ja argentiina maisi pakkumine järjest, kuna samal ajal nõudmine on jäänud endiseks või näitab isegi väikest tagasiminekut; nõrgenesid võrreldes e. n-ga ka maisihinnad ja saavutasid ChieagOiS 8.37 kr-ga kv (e. n. 8.54) tänavuse madalseisu. Käesoleva, kaubandusaaste. I poolel näitab maailma tei-aviljaturult läbikäinud toiduviljakogus võrreldes m. a. sama ajaga märgatavat tagasiminekut. Nii on nisuläbikäik väiksem 18%, kusjuures sisseveo tagasiminek euroopa riigesse on 13,5% ja väljaspool Euroopat asuvaisse riigesse koguni 31%. isamuti on ka rukkiga, mille kaubandu/si on langenud 2i2%. Suurem nisu väljaveo väheniemine on leidnud 1 aset P.-Am. "ühendriiges. ja Argentiinas. Näi on käes- MILK MARKET. Väikemüügil maksus piim linnades pümakauplustes möödunud nädalal senti liiter: I valik II valik pudelites lahtiselt pudelites lahtiselt Tallinn 1819 ID16 13 Tartu Viljandi Rakvere Valga Narva 15 1 Haapsalu 1 Ö Petseri 91 - GRAIN MARKET. oleva kaubandusaasita I poolel ühendriige väljavedu väiksem e, a. samast ajast 25% ja Argentiinas koguaü 55%. Samuti on langenud ka Doonau maade aiisueksport : / 3. Seevastu on suurenenud tunduvalt väljavedu NiSVLrst ja tõusnud 24 tuli. kv-lt 9 milj. kv-le. isöödaviljakaubanduse olukord on lahkuminev toiduviljadest, ja nende maailmaturu läbikäik ületab e. a. samaaegse taseme. Nii on maisi väljavedu suurem 11%, odral 13% ja kaeral 15%. Ka maisieksport näitab kõigist tooitjaiist maist peale Argentiina suurenemist. Seevastu on odrakautoanduse suurenemine toimunud peamiselt F.- Ameerika ja kaera oma Argentiina väljaveo suurenemise arvel, Börsiilnateelringud' 2. II jäid teraviljadel kui ka nende jahvatuisisaadusil muutmatuiks võrreldes nädal tagasi olevate hindadega. Väikeniiüiüjg-ihinnad üksikuil turgudel on püsinud suurema muutuseta: VäikemüügiMnnad. siseturul siit. kg. Viljandi rukis.. 16 nisu oder... 17,5 kaer ,5 rukkijahu 17,5 sepikiijalnt 3 Tartu Valga 16,5 23 lö Narva Rakvere 15,5 23 lö,5 12,5 17,5 29 LINATURG. FLAX MARKET., Linaturul oli viimasel nädalal tehinguid kindlaina, mis on esijoones tingitud pakutäõige vähe. Sellegipärast püsivad hinnad vate linakoguste vähesusest. Monopoliniaad

14 12- MAJANDUSTBATED Nr. 5 on pakkumises eriti tagasihoidlikud. Läti iinamoniopoli lmamüüki a. saagist hinnatakse juha ca 8 tn, ja kuna ka saagiändmed lõpliku hinnangu alusel on madalamad, kui arvati algul, tõuseb Läti linaeksport käesoleval hooajal vaevalt ta. Seega on enam kui pool läti linast juba müüdud. Nagu kuulda, on Läti linamonopol tõstnud linahinda 47.1 s. kullas fob. Riia R sordi alusel. NISIVL on viimasel ajal linapakkumises oige tagasihoidlik ja on tõstnud hinda 49-lt Sl.lOsle kullas, kasiteleo IV gr. I sordi alusel fob. Linahinnad Satis. 2. II I 38. Võru-Petseri R, PÜrrm ülepuliastatud R "i3 74 Pärnu takk I sort Liiü-Livoonia R NSVL kasteko IV gr. I sort Seega ei ole linahinnad nädala jooksul muutunud peagu üldse, arvatud välja väike kõvenemine NSVL-u linade osas. Meie siseturul võib aga märkida teatud nõrgenemist linaturul, sest hinnatõus välisturul on jäänud ära ja meie ärid on tõmbunud kohe tagasi. Kui paar nädalat tagasi maksti kuni Kr ja tipphinnana isegi Kr. 1.3 kg-st Petseri R sordi alusel, ei tõusnud, 1 väljamakstav hind m. n. üle kr kgst samal alusel. Peale selle on aga kuulda, et linaäria tahavad hakata panema suuremat rõhku lina KARTULITURG. - " Viimasel paaril nädalal oh' kartuliturg võrdlemisi vaikne. M. n. kartulite väljavedu peagu seisis, ainult mõnisada kotti läks välja. iseemnekartulitagavarad, milliseid on.veel 'Tallinna ladudes, saadetakse lähemal ajal välismaale. Söögikartulite väljaveos ei ole muutust. Rootsis, kestva streigi tõttu seisab söögdkartulite väljavedu endiselt. Jaan. teisel, poolel oli maal väga elav kartulite vastuvõtmine. Tallinna toodi mitukümmend vagunit kartuleid realiseerimiseks. isacmal ajal tugeva Võistluse 'tõttu mõnedes, vastuvötujaamades aeti hinnad üles: nii maksti ümarikest sorti- korralikule harimisele, nii et kokkuostetud lina vähemalt Võru-Petseri rajoonist kõlbaks ilma üle puhastamata eksportida. Suuremaks puuduseks petseri lina juures on praegu puudulikult haritud linaleesikate pead, millised jäetakse päris meelega luiseiks, et saada suuremat kaalu. Et aga hiljem lina teha väljaveoks kõlblikuks, kratsitakse ärides leesikapead enne väljasaatmist pehmeiks, mis nõuab aga palju lisatööd ega anna siiski soovitud tulemusi. Linahindade noteerimiskomisjoni koosolekul 4. II k. a. Tallinna börsil noteeriti linahind franko kokkuostja ladu riiklike standardsortide alusel senti kg.: Võru-Potscrimaal Mujal Eestis R 117 un HD D 9 M OD. 9 8S LOD H 72 TO Takk 1 sort 7 Takk II sort 69 Takk III sort 59 Ehüustakk 17 Tendents tagasihoidlik. Käesolev noteering on 1 sent kg-lt madalam kui e. n. 1. II Petseris peetud kuulaadale toodi ea 11 tn lina, mis müüdi hinnaga Kr..1,18 kg-lt R sordi alusel. POTATO MARKET. dest kuni kr. 3. kv-st ja" piklikest kuni 3.5 kr. Põllumehed, kes kasustasid soodsat momenti, said käesoleval väljaveohooajal võrdlemisi kõrget hinda. Väljaveovõimaluste puudusel jaan. lõpul algas hindade langus. M. n. hinnad näitavad langust ca 5 s kv kõrgemaist hindadest jaan. Languse tagajärjel on kartulite kokkutoor mine väike. Maal raudteejaamades, ostetakse praegu kartuleid väikesel arvul püritusvabrikute jaoks L.-Eestisse. Tärklisvabrikuis seisab kartulite vastuvõtmine, sest.juba jaan. keskpaigust alates lakkasid vabrikud töötamast.

15 Nr. 5 MAJANDUS TEATED 13 Kevade poole algavad tärklisvabrikud taas tööd. Kartulihindade noteerimiskomisjoni koosolekul 7. II s. a. noteeriti Börsikomitees järgmised hinnad: 1) SÖögikartul: "Virumaa raudteegaama- AEDVILJATURG. Tallinna turul püsib väga elav õuntepakkumine. Maalt tuleb õunu rohkesti sisse, kuna suurel arvul müües on hinnad praegu võrdlemisi madalad, seepärast hoiavad tootjad mitmel pool õunu veel edasi hindade paranemise lootusega. Praegu makstakse isibulõuntest kastivüsi 2535 s, kg. Väikemfüiügil.maksusid õunad Tallinna turul 26 s. kg. Rohkesti on toodud müügile ka kuivatatud õunu. Väikemiüiügiil nõutakse kodusel teel kuivatatud) võrdlemisi nõrga kvaliteediga õuntest 13'15 s. kg, Morna õunakuivatisesf kuivatatud õuntest 2 s. kg ja välismaisdisit kuivatatud õuntest 3' a, kg. Sibulate ja jõhvikate hind püsis e. n. tasemel. KALATURG. - Vali'spuurvilFja, eriti apelsine, on müügil väga rohkesti, hind väikemüügil 12 s. tk. Nõudlmine näib olevat üsna tagasihoidlik. M. n. Pärnu lahel valitsenud ebasoodsate kalastamisolude tõttu kujunes kalasaak endiselt kehvaks;. Peipsi kalatoodang arenes rahuldavalt. M. n. kestel veeti välja kala ja (kalakaupu 22 6 kg, sellest koha 1(5 25 kg, haugi 175 kg, latikat 3 kg, ahvenat 14 kg, turska ja lutsu 8 kg ning kalakonserve 4 kg. Koha läks Rootsi 1231 kg, Soome 85 kg, Poola 27 kg ja šveitsi 3 kg. Väljaveokoguse moodustas^ peamiselt Peipsi koha. Pärnu lahe toodangust oli ainult 36 kg. Haugi veeti välja Prantsusse 11 kg, Soome 5 kg ja šveitsi 15 kg. Latikat, ahvenat, turska ja lutsu läks Soome, des: ümarikud kr kv, piklikud kr kv. 2) Tööstuskartul: püritusvabrifcuis 1113 s. tärklise-kg ehk kr. 2.1O-H2.4 kv. Tendents: söögikartulil tagasihoidlik, tööstuskartulil püsiv. VEGETABLE MARKET. Ekspordi alal ei ole peagu mingit liikumist. isäifeulate järele on Soomes küll nõudmine hea ja hind kõrge pakutakse 215 Sank, fcoitist,(5 kg) fr. HeMngi, kuid eksportöridiel on väga raske; osta sibulaid kokku, kuna koha peäl nõutakse kõrgemaid hindu, kui on võimalik maksta. 4. veebr, noteeriti aedsaadusüe järgmised hinnad: Sigu Ir 8, d, ekspdrtklõlbilikud, pakkimis*» kuludeta, franko, kokkuostupunkt 19 s. kg. Tendents vaikne. Sibulad, ekspontkõlibmikudi, «paikkimiskuludeta, franko kokkniositujpuinkt 24 s. kg. Tendentsi kindel. FISH MARKET. OK ta n a e ir V k u r g i d, eksportkõlblikud, paikkiimisikuludeta ca 5 kg plekknõu Kr Tendents püsiv. Võrreldes eelmise hindade noteeringuga 21. I s. a. on sibulate hind tõusnud 4 s. kg-lt. Teiste saaduste hinnad ei ole muutunud. Kalakonservid Kanadasse 26 kg ja Belgiasse 14 kg. isisetutu.kaukaubandiuses valitses võrdlemisi elav tegevus. Tallinna kalaturul esines; tähtsaima kaubaartiklina noit-; mekesis kvaliteedigia värske koha. Elusvärske prüma koha kõrval müüdi elavalt ka nõrga kvahteediga sulanud koha. Sulanud koha hind terve kalana 4 «. kg, lõigatult 5 s. kg. Teisi kalasorte miüüdi: ahvenat, väiksemaid 335 s.. kg, suuremaid 4^- 45 & kg, latikat 5r- a kg, haugi-^ 35H5 S. kg. Kõrge müügihind püsis suurtel siigadel kuni 15 s. kg ja jõeforellil (hõrnas).1518 sv kg. Tartu turuld ihnus müügile värske peipsi tint, hinnaga 25 s> kg*.

16 14 MAJANDUSTEATED Nr. 5 Kaha oli müügil parima kvaliteediga, hinnaga 57 s. kg.. Räimekauba». d u s. Räimekalastus avameres areneb endiselt, kuigi saake ei saa pidada raiiuldavaiiks. Tallinna tuli räimi müügile lähemaist randadest. Paldiski ja Viru rannikvete räime läks peäle kohalike turgude ka Tartu. Tallinna turul müüdi räimi nädala keskel! 253 s. kg, lõpul 223 s. kg. Tartu 253 s. kg a Narva turul 225 s. kg. Rohkesti tuli müügile turska. Tallinna turule saabus päevas 23 kg, laupäeval kuni 6 kg. MüügilUnnad terve kalana 15i s. kg, lõigatult 23 s. kg. Madala hoiuna tõttu nõudmine elav. Tähtsamate k ilasortiid* 2 turuhinnad Siig Koha Ahven Latikas.... Särg Luts..... Tint (järve).. Hõrnas (jõeforell) Teib Riiim Tallinn 5. I Tartu _ elus s. kg: Narva 4. f _ _ im.mormatsiooni OSA AKTIVA EESTI PANGA NÄDALAARÜANNE. Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return, 31. jaanuaril a. PASSIVA Kattevara: Reserve: 1. Põhikapital Capital ,. kuld: rahas ja kangides ,52 2. Tagavarakapital Reserve Fund..., ,77 välisraha ,43 3. Jooksvad kohustused: Current Liabilities. Vahetusraha Subsidiary Goin ,69 a) pangatähed liikvel, ,- Sisevekslid: - Home Bills: b) jooksvad arved: kaubavekslid ,25 valitsuse ,48 põllumajandusl ,21 pankade ,28 metsatööstusl , ,24 teised , ,52 Laenud: Loans and Advances: 4. Muud passivad Other Liabilities.., ,17 valitsusele..,.. teistele*) ,14 Kiirnis- ja vallasvara Immovable Property and Equipment ,75 Muud aktivad Other Assets , , ,46 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: \ coggo/ Proportion of Reserve to Current Liabilities: / ' ') Selles aummas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr. 1S Indudes Ekr guaranteed by the Government. i 59, JUHATUS.

17 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED LEEDU, Leedu väliskaubandus a. Lithuanian Foreign Trade in Alates a. näitab leedu väliskaubandus Põua tõttu ei ole või väljavedu saanud tõusu a. väljavedu oli 41,5% suu areneda normaalselt. Võrreldes a. suu rem a. omast, mil väljaivedu oli madalaim renes või väljavedu m. a. 4,5i2. %. Müüdud ja sissevedu oli 65% võrreldes madarenes laima sisseveoaastaga. või eest sai Leedu a. 41,4 milj a. 35,2 milj. lit. vastu. lit. Võrreldes a. suurenes väljavedu a. Leedu müüs 1 vilja välismaale 2,5 9,6%, ehkki a. ei müüdud vilja välismaale, millest a. saadi 14 milj. lit. lit. väärtuses, e. a. aga selle väljavedu ei milj. lit. väärtuses ja a. 14,6 milj. Sissevedu suurenes a. 36,3% võrreldes olnud. Teisiks tähtsamaiks väljaveokaupadeks on lina, töötletud metsamaterjal, tsel a. Leedu väliskaubandusbilanss oli a. passiivne 4 milj. lit. luloos, vineer, linaseemned, ristikheinaseemned, Kaubavahetus üksikute aastate järgi: munad, toornahaa ja hobused. Väljavedu Sissevedu Nimetatud kaupade väljavedu on kujunenud järgmiselt (milj. lit.):.. 28,3. 19,5. 152,3. 147,3. 16,2. 189,1. 273,1. 333,7 milj. lil.»!» 212, 15G.1 126,6 138,7 142,2 1,9 277,9 312,4 nil j. lit..» M!> 3. 4,3 34,4 23,7 8, 18, ,8 21, Võrreldes rekordse 193. a. oli kaubavahetus a. ca 4% väikseni, ent kuna hinnad on ca 5% madialamad kui 193. a., peavad leedulased e. a-d võrdseks parima väliskaubandusaastaga. Passiivne väliskaubandus ei takistanud kulla- ega valuutafondi kasvamist aasta jooksul 77,2 milj. lit-lt 8,9 milj. lit-le. Väljaveo suurenemist a. põhjustasid peamiselt välisturu kasvavad nõudmised toitainete ja toormaterjali järele- Saadud hinnad on kuni 15% kõrgemad a. omast, kuid saagivaene a. avaldas kahjustavat mõju tähtsamate väljaveoharude arenemisele. Halb viljasaak ja hindade ebakindlus mõjustasid esmalt sigade väljavedu: elussead tk tk tk. peekon tapetud sead tk tk tk. Sigade väljavedu ei ole kaugeltki saavutanud a. taset a. iväljaveoväärtua oli 41,5 milj. lit a. 37,2 milj. lit. ja a, 53 milj. lit. vastu. E. a. Leedu ei kasutanud täies ulatuses Inglise poolt võimaldatud kontingenti Linad ja takud... 24, 25,1 14,1 ; 19,1 Lauad ja plangud.. 16,5 11,7 12,5 1,7 Tselluloos ,8 1,6 1,3 32,6 Vineer 4,2 3,9 4,6 7,4 Linaseemned.... 7,1 6,8 3,9 14,2 Eistikheinaseemned.. 4,1 4, 4,6 3,3 Munad 5,9 4,9 2,1 11,9 Nahad 5,3 4,1 3,3 8,3 Hobused 4,9 5,6 3,4 1,3 Koguselt ja väärtuselt ei ole nii tähtsad, kuid siiski mainimisväärsed, järgmised väljaveokaubad: kondenspiim, pilmpulber, külmutatud kala, kurgikonservid, seerumid, puupiiritus. Kuna 4 / 5 Leedu väljaveost moodus tavad põllumajand.-saadused, suurendab see esmalt põlluharijate tulusid. Stat. andmete järgi olid need tulud a. 153 milj. lit., a. 154 milj. lit., milj. lit, a. 99 milj. lit. Edasised väljaveo väljavaated sõltuvad maatoodangust ja kaubanduskokkulepete süsteemi arenemisest. Praeguse olukorra juures on maatoodangu arenemisvõimalused piiramatud. Keskmine viljasaak Suur-Leedus on viimasel 5 aastal ent. ha-lt, Klaipedamaal ja paremais maakohtades - kuni 3 ent. ühele lehmale langeb 21 kg väljaveovõid. Ainult yi talusid toob piima meiereidesse, mis moodustab s/ B kogu piimatoodangust a. veeti välja sigu 6 tk, a. 36, kuna maa tagavarad võimaldaksid vedada välja kuni 1 milj. tk.

18 16 MAJANDUSTEATED Nr. Sisseveo suurenemine 56 milj. lit. on tingitud peamiselt elanikkonna ostujõu kasvamisest. Tähtsamate sisseveokaupade väärtus, milj. lit.: Toitained 1,4 9,3 8,1 38,9 Tubak.. 2,7 1,8 1, 3,2 Kunstväetis ,8 5,6 4,7 15,8 Raud 15,8 8,2 6,8 9,6 Süsi 9,7 7,5 6,1 1,7 Tsement 4,8 2,9 2,8 5,8 Toornahaa 4,8 3, 1,8 4,5 Tekstiilkaubad... 8,1 5,8 4,5 3,9 Niit ja lõng ,9 17,8 12,8 15,5 Riie ,8 16, 11,4 46,7 Raud, teras, plekk.. 5,5 8, 2,8 1, Pöllum.-mas.,' trakt.. 4,7 2,1 1,4 6,7 Masinad 1,8 5,2 5,5 8,5 lustrum, ja aparaadid 7,3 5,1 6,5 6, Autod 7,1 1,7,9 4,1 Eriti on märgata suurenemist raua, masinate ja autode sisseveos. isee olevat tingitud elu moderniseerimisest ja tööstuste nõudmiste tõusust. Metallkaupu veeti sisse: tuli. tu. milj, lit. tub.tn. milj. lil. Raud ja teras... 62,1 19, 43, 9, Teised metallid... 2,2 2,9 1,6. 1,4 Masinad ja metallcscm. 19,9 52,7 9,8 28,6 84,2 74,6 54,4 39,6 Sisseveo korraldamiseks on pandud kehtima litsentsisüsteem, kuid on ka osa kaupu, milliste sissevedu on vaba: Leedu suhkrutöõstus 19S7. a. A/s. Lietuvos Cukrus'e" mõlemad suhfcmvabrikud Mariaimpoles ja Pavenöiais lõpetasid tegevuse iseks toodianguaastalks, esimene, töötanud 86 päeva (29. IX 23. XII" 37), teine 8 päeva (2. X BU. XII 37), kokku 166 päeva e. a. 174 p. vastu. Viimane toodanguaasta on edukamaid alates leedu suhkrutööstuse asutamisest. Möödunud suve põuad tekitasid üldiselt palju kahju põllumeestele, kuid soodustasid suhkrupeetide kõrge sufaikrasiaalduse saavutamist, fmis ulatus 18,7%-mi. Suhkrupeiete töötleti tn (1936. a tn), sellest Mariampole vabrikus tn ja Pavenöiai 8119 tn. isuhkrupeete osteti talunikult, aasta varem lt. Järgmiseks suhkru-valmistamishooarjaks lõppes peetide ostulepingute sõlmimine 16. I s. a., Okusjuures varustajate arv suurenes 61-le. Suhkrupeete kasva- Vabalt voetud sisse Litsontsidega milj. lit. milj. lit. 28, 184,6 13,; 86,1 2,9 135,2 212,6 156,1 13,4 86,6 Kõige soodsamalt on kaubavahetus arenenud Inglisega, ülejääk katab kõik mittenähtavad sisseveokulud Inglisest, magu laevade kasustamine, kapitali kasustamine. Peale Inglise on kaubandusbiianss veel aktiivne Palestiinaga, mis osalt kompenseerib sinna-voolavat kapitali. Kõigi teiste riikidega on kaubavahetus passiivne, eriti Saksaga. Väljavedu üksikute riikide järgi (milj. lit.): Inglise.... Saksa.... NSVL.... Prantsuse... Holland.... Belgia.... Tšehhoslovakkia USA Rootsi.... Šveits.... Palestiina... Taani.... Austria.... Läti..,.. Soome ,6 84,5 11,1 9,8 9,5 7,8 7, 6,8 4,7 3,4 3,4 2,7 2, ,1 92,2 2,6 1,1 8,6 5,5 1,5 7,1 6,7 5,6 2, 3, 5,1 1,7 3,4 1,4 69,5 5,4 13,1 7,1 8, 11,9 5,6 8, 3,5 2,6 2,1 5,7 1,2 3,7,8 Lithuanian Sugar Industry in , 199,9 5,2 2,2 6,8 6,8,4 2,6 4,,6,1 4,4,1 22,9 tavad peamiselt Mariampole, Vilkiaviškise, Šiauliai ja Kedainiai maakonna talunikud. Kokkuostetavate peetide kogust kavatsetakse jätta endiseks. Suhkrut toodeti 2852 kotti, s. o. 28,5 milj. kg (1986. a. 275 kotti), sellest Mariampole vabrik kotti (1936. a k.) ja Pavencmi vabrik k. (1936. a k.). Kuna omad laod ei suutnud malhutada säärast kogust suhkrut, võeti kasustamisele kaugemaid ladusid Kaunases, Klaipedas, Šiauliais ja Panevežyses. Hoolimata suhkrutarvituse kasvamisest jäi m. a-st süski üle 36 kotti; arvates selle juurdle viimase hooaja toodangule tõuseb kogu suhkrutagavara kotile. Sellest (kogusest müüdi uueks aastaks 64 k., nii et seks aastaks jääb veel ligi 25 kotti.

19 Nr." 5 MAJANDUSTEATED 17 Suhkrutarvitus näitab küll pidevat, kuid aeglast tõusu. 1934/35. a. müüdi 175 kotti, kuna 1936/37. a. juba 246. Suhkrutarvitus; miaal on tõusnud 8,2%. Alwatakse, et järgmiseks hooajaks jääb üle ligi 45 kotti, [ : Suhkru omahind, tänu kõrgemale suhkrusisaldusele k. a., langes 45,1 eendile kg e. a. 47, cendi vastu ja 86,3 cendi' vastu esimesel toodanguaastal. Sufokruhinda ei kavatseta praegu alandada, kuna arvatakse, et mõneeendine vahe ei ole üksiktarvitajale kuigi tunduv. Oma suhkrutööstuse kaitseks on välismaise suhkru sissevedu piiratud miinimumini. Veetakse sisse ainult tükisuhkrut, kuid juba järgmisel aastal kavatsetakse hakata tootma seda sisemaal Paveneiai vabrikus. Teise-järgu saadusist saadi: suhkrupeetide jätteid 11 tn, melassi 5 tai ja lubjamuda 9 tn. Mariampole vabrikus müüdi suhkrupeetide jätteid veel vabriku tööajal, kuna Pavenöiai vabr. loodetakse neid lõplikult realiseerida veebruariks'. Ei ole mingeid väljavaateid lubjamuda müümiseks ja seda antakse talunikele tasuta, et ainult vabaneda vabtökuid-ümbritseivaist lubjamudamägedest. Pavenciai vabrik on kasustanud viimasel ajal ainult turbakütet, saavutades seega 3% -st säästu võrreldes söeküttega. Kõneldakse palju veel 3-da suhkruvabriku asutamisest, kuid kõigil andmeil võib näha ette, et see ei toimu vähemalt lähemal ajal, pealegi, kus praegune toodang rahuldab täiel määral maa nõudeid. TAANI. Taani väliskaubandus a. Foreign Trade of Denmark in Väliskaubanduse väärtus saavutas a. nad tõusid kõrgele, ilma et taani eksportkaupade rekordkõrguse: sisse- kui ka väljavedu tõusid hinnad suutnuksid' pidada sammu. üle 1,5 miljard, kr, summani, milleni ei Teisel poolaastal näitas rida tähtsamaid ole ulatatud viimase 7 aasta jooksul. Statistika põllumajanduse eksportikaupu kõrgemaid hin departemangu esialgse kokkuvõtte du ja ühtlasi lõdvenes importkaupade kalli (22.138) järgi imporditi 1697 milj. kr eest, dus. Kogu aasta ulatuses märgib taani statistika eksporditi l) taani kaupu 1541 milj. kr siiski importkaupade hindade tõu eest, 2) võõraid kaupu (reeksport) 65 suks 2%. milj. kr, kokku 166 milj. kr; passiivsus Kaubanduses üksikute riikidega näitas a. 91 milj. kr. Piltliku ülevaate viimaste aastate väliskaubandusest annab tabel (milj. kr): 1937.a. tugevat tõusu, import Inglisest, kust osteti inglise või transiitkaupu 641 milj. kr eest (1936. a. 542 milj. kr). Eksport tõusis samal ajal 81 milj. kr (1937, a, 825 Eksport 'g "" '" , ,, ' ,,, " g*raa ni kaubad S u a OÜ CJ Võrreldes a. oli seega impordirväärtus 211 milj. kr suurem, ning eksport tõusis 226 milj. kr. Kogu aasta puudujääk langeb tervelt I poolaastale, kuna aasta viimased 6 kuud 'andsid! 4 milj. kr aktiivset bilanssi. Selle asjaolu seletus seisab hindade kõikuvuses; aasta alguses olid hinnad ebasoodsad põllumajandusele ja importkaupade hin- milj. kr, a. 744). Ekspordiväärtust tõstsid või ja munad, imporditõus langeb pea-, miselt kivisöele (ühtlasi hinnatõus),. õlidele, taimesaadusile, metallidele, masinaile jne. Siinjuures olgu tähendatud, et arvude hindamisel tuleb pidada meeles, et taani statistika naäärab kaubad maade järgi teadete põhjal, et vastav kaup on teataval maal ostetud : või sinna müüdud, jättes selgitamata, kaupade esialgse päritoluküsimuse, samuti maa, kuhu kaub saadetakse edasi. Kaubavahetuses Saksaga tõusis import 3 milj. kr, eksport suurenes; 18. milj. kr võrreldes a. isisseveotõusust langeb 15',. milj. kr mineraalsete. põletisainete arvele'; jua'. 14 milj. kr raua ning rauakaupade enamostule.

20 18 MAJANDUSTBATED N«r. 5 NSVL: import ainult 14,9 milj. kr (1936. a. 29,8), kuna puuimport (3,5 milj. kr) on jäänud täiesti ära ja õlikookide sissevedu on vähenenud 14 milj. kr, eksport 3,6 milj. kr (1936. a. -6,8). Poola: import laaiges 26,9 milj. kr-lt (1936) 16,8'milj. kr-l& (halva viljasaagi tõttu vähenenud teraviljamüük Taani). Import tõusis: Hollandist j Belgiast, USA-st (suurenes transiit nende maade kaudu: teravilja ja loomatoitude o.stud). Rühmas muüd maad" näitavad taani imporditõüsu teraviljamüüjad maad Argentiina (42 milj. kr, a. 23), Bulgaaria (9 milj. kr a. 5), Rumeenia (13 ja 8). Taani eksport tõusis Norrasse 2Q milj. kr (suuremad laevade- ja masinatemüügid), Rootsi 18 milj. kr (transiitkaubad, õlid, masinad), Soome (tõus 15 milj. kr laevad, masinad, õlid), Hollandisse, kes on ostnud Taanist 1 milj. kr eest loomaliha; Belgiasse, kuhu on müüdud rohkena linnaseid ja laevu, ning USA-sse, kes on hakanud ostma rohkem võid ning lihakonserve, samuti töötletud õlisid, ja laevu (Taani eksport USA-sse a. 29,3 milj. kr, a. 11,7). UNGARI. Ungari voimüügikorraldus Inglises. Organisation of Hungarian Butter Marketing in Great Britain. Ungari või väljavedu kasvas 1 vagunilt a. 6 vagunile a. Peäle Saksa on Ungari või tähtsamaks välisturuks Inglise, kuhu m. a- eksporditi 3 vagunit. Ungari võitootjad väidavad, et had on oma või eest Inglises saanud liiga madalat hinda. Selle põhjuseks olevat asjaolu, et inglise tarvitajad ei tunne ungari võid ning Londoni võiimportörid saatvat ungairi võid turule mitmesuguste nimede all segatult muu päritoluga võiga. Ungari piimatööstuse huviringkonnad otsustasid paremate hindade saamiseks asutada, Londonisse Ungari võibüroo. Selle büroo ülesandeks on osalt võtta üle ungari piimatööstuste võitoodang ja seda juhtida vahetult jaekaupmeestele ning tarvitajatele. Büroo juures kavatsetakse ühtlasi asutada pakkimiskäitis, kuna saatmine suuremais ühikuis tulevat odavam. Peäle selle hakkab büroo propageerima ungari võid inglise tarvitajaskonnas. POOLA. Või väljavedu Poolast. Poolast eksporditi m. a. 798O kv võid (1936. a. 194 kv). Peagu kogu väljavedu (99%) toimus ühistegelike kaubanduskeskuste ikaudu. trie s/ 3 (68,7%) kaubast turustati Inglises, i24,l% Saksas, 4,8% Palestiinas, 1,1% Itaalias ja,9% P.-Am. ühend- Poola väliskaubandus a. Poola väliskaubanduses jätkus m. a. sisse- kui ika väljaveo suurenemine, misi algas a. keskel. Esialgse komcuvõtte järgi tõusis sissevedu Poola-Danzigi tollipiirkonda tn-le (võrreldes a. juurdekasv tn) li zl väärtuses (juurdekasv al) ja väljavedu sellest tollipiirkonnast tn (juurdekasv tn) 11&2 58! zl väärtuses (juurdekasv al). (Sellest tuleks paasivasaldö zl, kuna a. poola väliskaubanduslõppes zl suuruse akti- Export of Butter from Poland. riiges. Alates 1 m. a. apr. liigitatakse poola eksportvõid standarditud ja standardimata võiks, kusjuures alates apr. kuni dets. lõpuni veeti välja 53 6 kv standarditud ja 14 9 kv. standardimata võid. Foreign Trade of Poland in vasaldoga. Tunduv sisseveoväärtuse tõus võrreldes sisseveo-tonnaaži suurenemisega on seletatav seega, et suurenemine haaras peagu täielikult toorainete sisseveo, mille hinnad maailmaturul on.tõusnud. Kestamine hind poola väljaveo-tn kohta näitab võrreldes e. a. vaid väikesi muudatusi. See tuleb sellest, et poola vilja, <mille hind on suhteliselt tõusnud kõige enam nõrgema isaagikoguse ja kasvanud oma maa tarvituse tõttu lubati eksportida vaid väga piiratud määral. "At&. «Ühiselu" trükk, Tallinn / ". ;, BgTI" -^

MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALIT

MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALIT MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel. 468-24 Tellimishind

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg nr.4 kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017) Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Hinnainfo mai 2015

Hinnainfo mai 2015 HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade Põllumajandussektori 2018. aasta I poolaasta ülevaade Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, urve.valdmaa@agri.ee Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord 1 2018. aasta II kvartali ilmastik

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Microsoft Word - 11_f20.doc

Microsoft Word - 11_f20.doc 11. PALUN 200 GRAMMI VORSTI. Пожалуйста, 200 граммов колбасы. Tööleht nr 11.1 Õpime ja saame teada. Учим и узнаём. Mida te soovite? Что желаете? Mida teile, palun? Что вам, пожалуйста. Kõigepealt ma tahan...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Restoranu nedela_rudens_buklets_EST_Hanza web

Restoranu nedela_rudens_buklets_EST_Hanza web RESTORANIDE NÄDAL VALMIERAS 6.-12.November RĀTES VĀRTI VECPUISIS AGNESE VALMIERMUIŽA ÕLLEKÖÖK DIKĻI LOSSI RESTORAN visit.valmiera.lv Endised maitsed kaasaegses esituses! RĀTES VĀRTI Üllatus ja jook restorani

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND VERIFONE Vx610 GSM Kliendiabi: (0) 6711 444 (kõik nädalapäevad 24 h) Makseterminalide osakond: (0) 6711 411 (tööpäeviti kell 9.00 17.00) Faks: (0) 6711 420 Email: posgrupp@estcard.ee

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Diapositiva 1

Diapositiva 1 Pallini ajalugu 1875 Nicola Pallini asutas Antica Casa Pallini ja oli kõige tuntum kaupleja Abruzzos. Ta eksportis pähkeid, importis kivimeid Saksamaalt, oli pankur ja suurima poe omanik, valmistas veini

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem