TI STATIST RECUEIL MENSUEL BUREAU CENTRAL DE STATISTIQUE DE L'ESTONIE JUUNI SISU:

Väljavõte

1 TI STATIST JIL J. : PwS JL. JL IL JIL Ja. K«/ JE» KUUKIRI RECUEIL MENSUEL DU BUREAU CENTRAL DE STATISTIQUE DE L'ESTONIE JUUNI SISU: Rahvusvaheline maksubilanss a. Palgaolud tööstuses a. Valis ja rannasoit ning kauba ja reisijatevedu a. Ämmaemandad a.\ AlaHsed tabelid. Nr. () TALLINN Nr. () RIIGI STATISTIKA KESKBÜROO BUREAU CENTRAL DE STATISTIQUE DE L'ESTONIE

2 SISUKORD TABLE DES MATIÈRES Lhk. RaliTuavaheline maksubilanss a. A. Tooms Palgaolud tööstuses a. E. Sõrmus. 0 Valis ja rannasõit ning kauba ja reisijatevedu a. J. Kits Ämmaemandad a. K. Rumma. Page Balance de paiements en Gains dans Vindustrie en.. 0 Navigation et transports maritimes en.. 0 Sagesfemmes de (Standardnumeratsiooii) Tab.. 'A»..,..».,.. ALALISED TABELID TABLEAUX 0. Erapankade äriseis. V. Tähtsamate ühispankade äriseis. V.. Riigi sissetulekud aprillis.» «Valuuta hinnad Tallinna börsil mais Vabariigi piiridest ülesõitnud mais Väliskaubandus aprillis Väliskaubandus muude riikidega aprillis Tähtsamate ainete väliskaubandus aprillis..... Tolliametite läbikäik aprillis 0 Riigiraudteed aprillis Tallinna sadama tegevus mais Eesti Panga äriseis. maü linnade rahvastik mais Liikvel olev raha......"... * Pankadevahelise arvekoja. Protestitud vekslid Kapitali emissioonid Tööstusetoodang IiOomataudld.. Tapamajade tegevus Suurmüügihinnad aprillis * Toitainete maksumus kàiorilise sisalduse järgi Turuhinnad mais Elumaksumusindeksid Sunrmüügilndeksid Tööturg aprillis.. ' ,. Tööstusettevõtted ja töölolu. maiks Tööõnnetused tööstusettevõtteia aprillis Tööstüsetoöliste arvu liikumise indeksid.. 0. Nakkusehaigused aprillis 0 (Numération permanente) Tab *) Viimased andmed ilmunud eelmistes kuukirjades. Par * sont désignés les tableaux parus dans les NN précédents... PERMANENTS Commerce extérieur en avril..... J Commerce estiér. avec les autres pays en avril..... Commerce extér. des prineip. artid. en avril Activité des bureaux douaniers en avril Chemins de fer en avril.., Mouvement du port de Tallinn en mai. Bilans de la Banque d'estonie le. mai..".... Situât: financ. des banq. privées au, '..... Bilans des prihcip. banques coopér. au..... Recettes de l'état en avril Cours du change à Tallinn en mai Nombre de personnes ayant passé les confins de la République en mai Mouv. de la populut. dans Us villes en mai Billets en circulation * Mouvement de la cliambre de compensation Effets protestés Émissions des capitaux Production de quelques industries Épizooties Fonctionnement des abattoirs Prix de gros en avril * Coût de denrées alimentaires à la base de leur valeur nutritive Pria de détail en mai Nombresindices du coût de la vie Nombresindices des prix de gros Marcliê du travail en avril Entreprises industrielles et leur maind'oeuvre au mai Accidents du travail dans les entreprises industrielles en avril : 0 Nombresindices du mouvement du nombre de la maind'oeuvre dans les cntrepr. industr... 0 Maladies contagieuses en avril 0 RIIGI TOtîKEKO JA TRÜKK.

3 A. Tooms. RAHVUSVAHELINE MAKSÜBILANSS a. BALANCE des PAIEMENTS en. Sisu:. Kaubad, Ihk... Riigivõlgade protsendid, Ihk... Protsendid ja dividendid väliskapitalide pealt, Ihk.. Laevade teenistus, Ihk... Sadamamaksud ja kulud sadamais, Ihk:. 0. Transport raudteedel, Ihk... Kindlustusepreemiad, Ihk... Post, telegraaf, telefon ja raadio, Ihk... Välja ja sisseriind, Ihk... lleisijate ja õppurite kulutused, Ihk... Välisesinduste kulud, Ihk... Muud riigi tulud ja kulud, Ihk... Kapitalide liikumine, Ihk... Maksubilansi tulemus, Ihk... Rahvusvahelise võla bilanss, Ihk.. Järgnev maksubilansi arvutus on teostatud samade põhimõtete kohaselt, nagu eelmisedki (v. E. Stat. nr., Ihk. ). Maksubilansis ei leia väljendust meie rahaväärtuse muutus E. krooni lahkumine kullaaluselt, mis teostus. VI. peaaegu täpsalt aasta keskel, ja mis mitmeti muutis meie majanduselu.. Kaubad. Maksubilansi vaatekohalt täiendatud arvud väliskaubandus Marchandises, liku läbikäigu kohta on toodud tab.. Kulla ja kuldraha vahetus sisaldub eraldi p. all. Väliskaubandus 0 a. ( 000 kr) Commerce extérieur de 0.. Väljavedu Exportations. Väljavedu ilma allloetletuta Exportation sans articles sousmentionnés... Välja veetud hõbedat kangides En plus argent en lingots teoseis ja juveliirt. En plus argent en orfèvrerie etc... Kokku Total Müüdud laevad Navires vendus tldse Gr. total Peäle selle kuldraha ja kangid En plus or monnayé et en lingots exportés... Sissevedu Importation. Sissevedu kalendriaastal ilma allloetletuta Importation sans articles sousmentionnés Sisse veetud hõbedat metallina En plus importation de l'argent en lingots...,, teostena En plus importation de l'argent en orfèvrerie.. Kokku Total Peäle selle ostetud laevade eest makstud (ostetud laevade väärtus, millised väliskaubanduses statistika poolt arvestamata) Navires achetés non compris dans le commerce extérieur (achetés de l étranger). Sisseveetud kuld teostena Importation de l'or en orfèvrerie etc ttldse Gr. total Peäle selle sisseveetud kuldraha ja kangid En plus or monnayé et en lingots importés * 0 * * 000 * * ei ni * 00 0 Laevade ost ja müük. Välismailt ostetud laeva hulgast olid suuremad,,vironia",,,taat",,,marta",,,ubari",,,naissaar" ja Sigrid". Makstud hinnad olid keskmiselt kõrgemad kui eelmisel aastal. Võrdlemisi elav oli ka laevade müük laeva,. nende hulgas üks suurem ( Nereo"), mis aga läks vanaraua hinna eest. Mineval aastal toimus kahe sõjalaeva müük (Lennuk ja Vambola) Peruule. Ühes müüdud varustusega saadi nende laevade eest 0 kg kulda, mille Välismailt ostetud ja sinna müüdud kaubalaevade arv ja väärtus a. Nombre et valeur des navires marchands achetés et vendus en. > tfj Välismailt ostetud Achetés Maht brutto ton. netto J* >S g > H Keskmine hind kr brutto netto tonn fei brut Välismaile müüdud Vendus Tonnage net Valeur 000 kr Prixmoy.parton. kr brut net Aurulaevad Nav. à vapeur.... Mootorlaevad Nav. à moteur.. Mootorpurjelaevad Nav. à moteur Praamid Chalands Kokku Total * 00 aos

4 < väärtus. XII. oli Kr tuh. Kuna see summa tegelikult seni kasutamata ja hoitakse väljaspool Eestit, pole põhjust võtta seda a. maksubilanssi, samuti pole see mitte arvestatud E. Panga kullavarades, küll aga meie välismail asuvate väärtuste hulgas.. Riigivõlgade protsendid. Intérêts sur les dettes in tei'ffou vernem en ta les. ulatusid a. Majanduseministeeriumi kokkuvõtte kohaselt, milj. kroonile. Peamise osa sellest moodustasid Panga ja rahanduse laenu (Rahvasteliidu kaudu) protsendid. a. riigi välislaenude pealt tasutud protsendid: ) a. %lise välislaenu alal: obligatsioonid (Briti osa) tuh. hr % obligatsioonid (Ameerika osa). ) laen Vickers'ilt" intressid... ) raudteematerjalide laenu alal... ) Rootsi tikutrustilt saadud laenu alal Kokku. Protsendid ja dividendid väliskapitalide pealt. Intérêts et dividendes des capitaux étrangers, on tuletatud ligikaudselt (v. selle kohta a. toodud andmed). Summa on tõusnud ühenduses kursilangusega, arvatavasti % ulatuses, % võrra.. Laevade teenistus Transports maritimes. Sel alal koostas Kaubandustööstuskoja laevasõidu sektsioon E. Masiku juhatusel järgmise kokkuvõtte : Välissõidus olevate laevade kohta saadi andmed laevade bruttoläbikäikude kohta ca br. reg. tn auru ja mootorlaevadele. Kuna osa laevu oli timecharter'il, siis kõik prahid arvestati reisuprahtides, keskmiselt korrutades ajaprahid kahega. Sel teel leiti, et keskmine brutto praht br. reg. tn kohta oli a. Kr 0. Aasta jooksul teenistuses oleva kaubalaevastiku arvestusel võeti aluseks kaubalaevastik. III. a., arvestades vaid laevu, mis tegelikult välissõidus. Aurikud ja, m/laevad arvestati koeffitsiendiga, m/purjelaevad 0, ja purjelaevad 0,. Tegevuseta seisvate laevade (sesoonsed ja sunnitud seisud) protsent oli a. suurem, kui a., kuna jaanuarist juunini seisis võrdlemisi palju laevu. Seisus olevate laevade keskmist protsenti kalkulatsioonide andmetel võib arvestada %. Neil alustel järeldus keskmine aasta jooksul tegevuses olnud kaubalaevastiku tonnaaž: 000 br. reg. tn. Järelikult kaubalaevastiku prahtide brutto läbikäik 0 tuh. hr välissõidus. Sellest summast tuleb arvata maha kulud, mis tehtud võõrais sadamais ja võõrais maades, mis saadud andmete põhjal läinudaasta tegevuse juures võib arvestada keskmiselt %. Sellega jääb välissõidu kaubalaevastiku tegevusest rahvamajanduslikuks sissetulekuks (ühes palkadega) ümmarguselt tuh. kr. Võrreldes normaalaegadega see sissetulek on väike, kuna a. prahid olid üldiselt madalamad kõikide eelmiste aastate prahtidest, mis ei võimaldanud laevadele küllaldast ülejääki. Siin ei ole arvatud kaasa kaugemere kalalaevade sissetulekud, mis samuti olenevad otseselt laevadest. Välissõidus tegev tonnaaž, redutseeritud br. rg. to. Tonnage vapeur occupé dans les transports à long cours (brut) Laevade teenistuse arvatus Calcul des recettes de la marine marchande. Brutto prahid br. rg. t. hr Recettes brutes par tonne hr Oletatavad kogupraliid Recettes brutes totales Sellest, maksud ja kulud võõrais sadamais Dont droits de port et frais aux ports étrang. Ülejäänud sissetulek j a kulud kodumaa sadamais Reste, if compris les frais aux ports du pays Päästelaevade j. t. tulu Recettes des bateaux de sauvetage Kokku rahvani ajand, tulu Recettes totales pour l'économie nationale t 000 *r ning mida tuleb arvata maksubilansi sisuliseks paranduseks, kuna vastavalt väheneb heeringate sisseveo vajadus. Peale välissõidu laevade a. on olnud välismaalt sissetulekuid veel päästetööde ja muu laevasõiduga seoses oleva tegevuse kaudu ümmarguselt kr. Peale Eesti laevade tuleb laevasõidu kaudu sissetulekuid veel välislaevade läbi, mis külastavad Eesti sadamaid. Need on sissetulekud maksudest, mis laevad peavad maksma (sadama, lootsi j.t.) ning peale selle kuludest, mis tehakse Stevidori, maakleri, remondi jne. alal. Kuna sadamamaksud on kalkuleeritud teisal, siis võtame arvestusele vaid need kulud, mis laevad teevad maaklerite ja stevidoride kaudu ning mis, tegelikult välislaevade poolt peab tasutama välismaalt tulevaist summadest. Nende kulude arvestamiseks on kogutud andmeid, mille põhjal võib arvestada keskmiselt kauba ja reisija kohta tehtavaid kulusid. Lisaks sellele tuleb veel võtta arvesse suurenenud välislaevade läbikäiku a. Nende arvestuste põhjal võib lugeda niisuguseid sissetulekuid a. 000 hr, arvates kaasa ka laevade poolt Eestis tehtud remondid, mis läinud aastal olid võrdlemisi õige väiksed. Kokkuvõttes saame Eesti kaubalaevastiku laevasõidu kohta: ja

5 Ëesti lipu all sõitva kaubalaevastiku loookr. brutto tulu välisrahas Ekr 0. Sellest kulusid välissadamais ja välismaale. Sellest ülejäänud sissetulek ja kulud kodumaa sadamais. Päästetööde j. t. kaudu sissetulekud Eesti laevadega 0. Peale selle välislaevade kaudu sissetulekud E. sadamais (peale sadamamaksude). Sellest remonttööd välislaevadel...,, 0. Sellest Laevasõidu sektsiooni arvestusest remonttööd arvestame maksubilansis p. all tuluna, sest meie laevadele välismail tehtud remondid on arvestatud vastukaaluks kulude all võõrais sadamais. Stevidori, maakleri jne. kulud aga jäävad arvestusest välja, kuna meil ligikaudu samasuure väljaveo juures välismail tuleb teha vähemalt samas ulatuses kulutusi. Laevade teenistuse arvestame bilansis kogu toodud ulatuses, seades neile vastu teispoolt kulutused võõrais sadamais.. Sadamamaksud ja kulud sadamais. Droits de port et frais aux ports étrangers. Tallinna sadamas välismaa laevade poolt makstud sadamamaksud on toodud järgnevais tabeleis : Välismaa laevadelt saadud sadamamaksud Tallinnas hr a. Droits de ports perçus de navires étrangers au port de Tallinn de (kr).. Välismaa laevade sadamamaksud Tallinna sadamas riikide järgi» a. Droits de port perçus an port de Tallinn d'après la nationalité des navires de (hr).. Briti Hollandi Albaania TSiili 0. Transport raudteedel. Transports aux chemins de fer. Kokku G aas Raudteede rahaline vahekord välisraudteedega oli a. soodsam, kui eelmisil aastail. Nii Läti, kui Vene raudteilt saadi enam, kui maksti, kuigi üldsummas maksud välismaile saaduid. neile ületasid Raudteede rahaline vahekord välisriikide raudteedega (ilma transiidita, Raudteevalitsuse andmeil Ar) Situation financière des cliemins de fer envers l'étranger de (kr) (sans transit). Meremeeste kodule Laevaniaks Veemaks Talvekorteri maks Bekkeri tehastele Peetri tehastele Tonnaažimaks Kaubani aks Kokku 0 C0 ' 0 aas «0 0 0 Teistes sadamates saadud maksusumma on arvestatud proportsionaalselt Tallinna sadama maksudele. Need oleks umbes, tuh. kr. Kogusummas kujuneks sadamamaksude 'üldsumma tuh. kr peale. Süte ja moona ostud ja muud välislaevade ning meeskondade kulutused meie sadamais on arvestatud, nagu ennemgi, vähemalt võrdseiks sadamamaksude summale. Nii võrduks kogu sissetulek selle punkti all tuh. kr., Meie laevade kulutuste arvestus võõrais sadamais v. p. ja tab.. Leedu Saksa... Vene... Poola... Kreeka.. Jugoslaavia Belgia... Prantsuse.. Inglise... IdaHiina.. Hollandi.. Jaapani.. Saada Maksta Crédit 0 00 Débit 0 0 Kokku * 0 Transiidist saadud summa vähenes a. 0 tuh. kr peale. Nii tähtsuseta pole see summa var aastail veel olnud. Ainult Läti raudteedele meie ise maksime umbes samasuure summa nende poolt toimitud vedude eest. Peale transiidi on Vene kaubandusasutised teinud mitmesuguseid teisi kulutusi (ladude üür, lossimistööd jne). Vene andmeil see summa koosnes kolmveerand aasta eest:

6 transiidi ja kohaliku transpordi kulud tuh. rubla Posti, telegraafi, telefoni ja raadio rahaline vahekord välisriikidega a. (kr) Balance financière du trafic postal, télégraphique etc. tollikulud avec l'étranger d'après les pays en (kr). laadimiskulud,,. a. laokulud Saadud Makstud muud kulud,,,, Versé Kokku Ameerika (USA) 00 Vene andmestikus toodud administratiivmajanduslikud kulud oleme juba võtnud arvesse diplomaat Brasiilia Belgia ia konsulaaresinduste juures. tuh. rubla kolmveerand aastas annab aasta Egiptus üldsummana ca 0 tuh. r. ehk ligi tuh. kr. Arvates sellest maha transiidi, jääks nende kulutistena Itaalia ca tuh. kr. Üle selle summa see ka vaevalt võis Kanada olla, kuna var aastail see ligikaudu võrdus transiiditulule. Kuuba Läti 0. Kindlustuse 0:Q juba kolme aasta kestel. preemiad annud maksubilansi seisuko Pnmes a assurance Poola hait puudujäägi. a. kujunes see järgmiselt: 000 kr. 0 Eesti kindlustuseseltsel oli maksa välismaa seltsele 00 SuurBritannia 0 0 Saksa 00 Soome 0 Välismaa seltsele kuuluvaist summadest kanti Šveits 0 nende elukindlustuse depoosse (jäi Eesti). 0 Tšehhoslovakkia Tegelikult tuli välismaale maksa 0 Türgi Samal ajal oli välismailt saada 00 Ungari Vene (N.S.V.L.) Lõplikult maksti välismaile rohkem Kokku.... Peab tähendama, et a. kohta varem (E. Stat. a. nr. ) toodud ligikaudne arvestus, kus mõnede eelandmete kohaselt oletasime a. kohta 0 tuh. hr. Välja ja sisse VäljasÕitnute hulgast võis väivahet meie kahjuks, tegelikult ei osutunud nii suureks. Fonds tefmigranis. aranda J aik S ^S^B. ^ ^ t, Tegelik vahe oli tuh. hr, sest välismaile makstavad kellest reisusihiks olid summad tegelikult vähenesid. Kuna aga kokkuvõtteid mitmesugused Euroopa riigid, kuna vaid siirdus kõikjal selliseina kasutatud ja see oluliselt lõpptulemust ei muuda, ei hakka me vormiliselt neid parandusi meremehi ja lihttöölisi, ei tõuse nende poolt välja kaugemaisse riigesse. Kuna nende keskel õli palju tegema. viidud summa ja reisiraha kindlasti mitte üle Kr 0. Posti, telegraafi, kohta näitavad seekordsed Postelefoni ja raadio,.,.,,,,.,,.,, isiku pealt, mis annab kokku ca tuh. kr. Poste, télégraphe, télé tivahtsuse kokkuvõtted jälle Välismailt taastunud väliseestlaste kohta on phone ete. varemate aastate vahekorda, VälisEesti büroo arvamusel, et nende poolt sissetoodud summa ei ületa 00 tuh. hr, millise ka sisetame. mis meie kasuks. Varemalt suur rahakaartidega rahasaatmine on kadunud, ja rahakaartidega meil. Reisijate ja Turistide ühingu arvestusel väõppurite kulutused.,....,...,... saadud summad ületavad läinuid üle kolme korra. Dépenses des touristes lispasaiga siin käinud vahset étudiants. maalase keskmine kulutus oli Posti, telegraafi, telefoni ja raadio rahaline vahekord välisriikidega liikide järgi $ a. (kr) Balance entre les institut, postales, télégr. etc. avec celles de l'étranger en (kr). Kr 00, reisikaardiga käinute Kr. Meie reisijate. kulu välismail hinnati isiku kohta Kr 0, Lätis käinuil Kr 0. Keskmised on kõrgenenud, arvestades meie rahakursi langusega. Saadud Makstud Crédit Débit Nende keskmiste alusel arvestab Turistide ühing a.: Telegrammid Télégrammes.... Raadiotelegram. Radiotélégrammes Telefonikõned Conversations têlé Kirjaposti transiitmaksud Transit des envois postaux Postpakid ja f rankosaadetised Colis Vastuskupongid j a kahj utasud Coupons av. réponse p. et dedommag. Transferdid Mandats de poste.. Posti vedu Transport des envois pos Ajalëhtede postiabonement Abonnements aux journaux KokkuTotal 00 meil välismaalaste poolt kulutatud summasid tuh, kr meie reisijate kulutusi välismail...,, vahe meie kahjuks oleks seega... Välismail õppijate täiendavad kulutused on eelmisel aastal püstitatud põhimõtte kohaselt umbes 0 tuh. hr, kuna meie ülikoolis õppinud välismaalast arvatavasti ei kulutanud siin üle tuli. kr.

7 Nii oleks vahekord turistide ja õppurite alal: meil saadud tuh. kr meie poolt kulutatud....,,,, vahe meie kahjuks,,. Välisesinduste Eesti esinduste kulutused välis Dépensef des'services diplomatiques. mail olid a tuh. er, ^uj^ sellest tuli Eesti tagasi (maksud jne.) tuh. kr, puhaskulu seega tuh. hr. Välisriikide diplomaat ja konsulaaresinduste kulutused siin vähenesid küll edasi, kuid kursilanguse tõttu arvatavasti summa meie kroonides jäi umbes endiseks ca miljon kr.. Muud riigi kulud ja tulud. Autres recettes et dépenses gouvernementales. Muude kulude all on arvestatud kõigepealt rahvusvahelistele asutistele makstud liikmemaksud, millised tabelina toodud allpool. Mitmesugused tulud on välisesinduste poolt välismail saadud, milliste kokkuvõte on samuti toodud.. Rahvusvahelistele asutistele makstud liikmemaksud (kr) Cotisations versées pour les organisations internationales (kr). 0 Eesti välisesinduste poolt välismailt saadud tulud (er) Recettes perçues par les services diplomatiques à l'étranger (kr). 0. Kantselei lõivud ja maksud.... Maksud lub., tunn. ja kinn Kuludeks kantud summ. tagasini.. Juhuslikud tulud Akti lõivud Kapitalide liiku mine. Mouvement des capi kustutamiseks järgmised: Kokku Pi kaa j aliste kapitaliliikumiste alalt on meil andmed kõigepealt riigi poolt välisvõlgade läinud summade kohta. Need olid Võlgade tasumine ja laenude tegemine 000 kr Amortissement de dettes et emprunts (compris également dans les comptes de V Eesti Pank). Rahvasteliidu maks Põllumajanduseinstituudi maks.. Rahvusvah. tolliunioni tariifide ühingu niaks. Läänemere geodeetilisele komisjonile Administr. teaduste kongressile... Parlamentide kaub. konverentside alalisele büroole Külmutusasjanduse instituudile... llahvusvah. kirjand, ja kunstikaitse ühingu büroole llahvusvah. tööstusliku omanduse kaitse ühingu büroole Raudteeliidu maks Keemikute seltsile toetus llahvusvah. seemnekontrolli katsejaamale Miljonilise maailma kaardi ühingule. llahvusvah. majade ja linnade planeerim. föderatsiooni kongressist osavõtu maks Kokku Peäle selle siin sisalduvad ka mitmesugused riigi ostud, välismaile komandeerimise kulud jne. Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi alal, kogusummas 0 tuh. kr.. Valitsusevaheliste võlgade kustutamine Amortisse. ment des dattes intergouvernem Teiste võlgade kustutamine Amortissement d'autres dettes publique Rahvasteliidu laenupaberite tagastast Achats de titres nationaux (Bmpr. de Soc. d. Nat.) Kokku Total.. Kuna nende tasumine sündis samuti Eesti Panga kaudu, sisalduvad need juba panga välisvarades vähenemisena ja teiskordselt arvestamisele ei tule. Teiste kapitaliliikumiste kohta on meil olemas andmed E. Panga välisvarade kohta ja erapankade vahekorra üle välismaaga. E. Panga kullatagavarad, väliskorrespondendid, vekslid, tšekid ja raha seis oli panga aruande järgi: a. lõpuks Kr 0 suurenemine. + Selle suurenemise hulgas ei sisaldu veel sõjalaevade müügist saadud summa ( tuh. kr). Sa Pankade väliskorrespondentide, vekslidiskondi, rediskondi ja võla arvete vahe a. { 000 kr). Correspondants à l'étranger, escompte et avances des banques privées de ( 000 kr). Meie kasuks Meie kahjuks + Meie kasuks Meie kahjuks + 0 Krediitpank a.s Tartu pank Tallinna aktsiapank Valga pank ' E. Rahvapank Kokku, ST GT? 0Ï + + 0

8 muti ei ole siin arvestatud kroonilangusel tekkinud kursivahe, kuna pank hindab enne kroonilangust ostetud kulla ja välisvaluuta vana kursiga, pärast juuretulnu aga vastava kursiga (milline kahesugune arvestus tekitab arusaamatusi, sest paljud, eriti välismail, on arvamusel, et kõik välisvarad on hinnatud ümber täies ulatuses). Erapankade välisvarade liikumisest toome järgneva kokkuvõtte: Nende vahekord on seega samuti paranenud: Kohustuste vahekord meie kahjuks oli a. lõpuks kr 0 Kohustuste vahekord meie kahjuks oli a. lõpuks Seega vahekorra paranemine,, Nii Eesti panga välisvarade suurenemine, kui erapankade kohustuste vähenemine lähevad maksubilansi kapitalideosa deebetisse, kuna maksubilansi teooria seisukohalt nii välisvõlgnevuse vähenemine, kui välisvarade suurenemine, vastukaaluna kreeditis arvestatud kaupade jne. väljaveole, kuuluvad deebeti(). Ühendades jooksvate artiklite ja kapitaliliikumise andmed ühise tabelina, teeme sellele üldise kokkuvõtte (v. tab. ).. Maksubilansi tulemus. Résultat. Tab. näitab meie maksubilansi seisukorda a. ülevaatlikult: see aasta on lõppenud rahuldavalt. Suurenenud väljaveo ülekaal, laevade teenistus ja mõned väiksemad punktid andsid võimaluse tasuda ligi milj. kr protsente välislaenude ja kapitalide pealt ja katta ülekulutused kindlustuspreemiate, tu Kalivusvaliclinc niaksubilanss 000 kr a. Balance des paiements en ( 000 kr).. Kreedit Deebet A. Jooksvad artiklid (kaubad, teened ja kuld) I. Kaubad Marchandises. Väljaja sisseveduexportation et importation Hõbe kangides ja metallina Argent en lingots Hõbe teoseis ja juveliirteostenaargent en ouvrages Kuld teostena Or en ouvrages Laevad Bateaux Kokku Ensemble.... Iï. Protsendid ja dividendid Intérêts et dividendes.. Valitsusvaheliste võlgade peält Intérêts sur les dettes intergouvernementales. Muude laenude peält Intérêts sur d'autres dettes publiques. Kapitalipaigutustç % ja dividendid Autres intérêts des capitaux à long et à court terme III. Muud jooksvad artiklid Autres articles cour. S. Laevapraliicl Transports maritimes. Sadamamaksud ja kulud sadamais Droits de port et jrais aux ports. 0. Transport raudteel Transport par chemins de fer.... Transiit Transit Muud Autres. Kindlustusepreemiad Primes d'assurance Postitelegraafi ja telefonioperatsioonid Poste, télégraphe et téléphone. Välja ja sisserändajad Fonds des migrants. Reisijad ja edasiõppiwad Dépenses des touristes. Diplomaatja konsulaaresinduste kulud Dépenses des services diplomatiques. Autoritasud Divers services personnels. Rahvusvah. asut. liikmemaksud Cotisations des assoc. internationales Mujal arvcstani. valitsuse kulud ja tulud Autres recettes et dépenses gouvernementales. Muud jooksvad tulud Autres articles: Laevade parandus Réparations des navires Kinofilmid Films cinématographiques. iv. mia or.. Kuld ja kuldraha liikumine Espèces d'or et lingots d'or. Üldse jooksvad artiklid Total pour les marchandises, services et or Vabe Balance lî. Kapitalide liikumine I. Pikaajalised toimingud Opérations à long terme. Valitsustevaheliste võlgade kustutamine Amortissement des dettes intergouvemementales Teiste rägi võlgade kustutamine Amortissement, des autres dettes Kokku Total II. Lühiajalised toimingudopérations à court terme. Eesti Panga välisvarade suurenemine Changements dans les avoirs de l'eesti Pank Erapankade väliskohustuste vähenemine Changements dans les avoirs des autres banques tldsc kapitali liikumine Mouv. des cap..., Vahe Balance Maksubilansi tulemus (siin arvestamata väikeosade vahed) Balance générale (erreurs, omissions, accroissem. des créd. commère, etc.),? Marchandises, services et or. Mouvement des capitaux ? Ü Arvestatud E. Panga v. ilisvarades Compris dans les avoirs û e l'eesti Pank S

9 rismi jne. alal, mille juures jäi veel ülejääk. See avaldus nii välisraha sissevoolu näol (Eesti Panga välisvarade suurenemine), kui ka osa endiste väliskohustuste ja võlgade kustutuse kujul (erapankade väliskohustuste vähenemine). Kuna see ülejääk on täiesti reaalne ja ulatub ligi milj. hr (, milj. E. Panga välisvarade suurenemine ja, milj. kr erapankade kohustuste vähenemine), jooksvad artiklid kreediti ülekaaluna andsid aga, milj. kr, siis on selge, et peale jooksvais artikleis arvestatud osa on meie olukorra paranemiseks aidanud kaasa veel rida teisi põhjusi. Üks neist on kahtlemata arvestamata osa (salakaubitsemine, mõned muud väiksemad punktid), mis ka lõppenud meile soodsalt, kuid see ei või olla suur. Arvatavasti tähtsama osa sellest, milj. selgitamata ülekaalust moodustavad: ) See osa sisseveost, mille eest tasutud mustabörsi valuutaga või mille eest jäädud võlgu, kuid mis sisseveos arvestatud hinnaväärselt. ) Välisvaluuta, mis eelmisil aastail kursilanguse kartusel muretsetud ja nüüd uuesti ringkäiku, lastud. kr Eriti tähtis on esimesena mainitud põhjus. Võib arvata, et meie väliskohustused kaubakrediidi alal mineval aastal uuesti suurenesid. Sellegi peale vaatamata on minevaastane tulemus eriti hinnatav, kui tuletame meele kolme eelnevat aastat, mii meil kogu aeg kestis kapitali väljavool, välisvaluuta hankimine jne. Võib olla kindel, et suur osa siis muretsetud välisvaluutat minevaasta ilmus välja ja rakendus jälle rahvamajanduslikku ringkäiku.. Rahvusvahelise Valitsustevaheliste võlgade võla bilanss.,,, Balance de lu dette summa aasta lõpuks suurenes internationale. ligi 0% vorm. Qsa tähtajalisi võlamakse jäeti maksmata ja tuli arvata juure, osalt põhjustas seda kroonilangus. Muude võlgade (veevärgi, kaubakrediit jne.) peält tasutud summad vähendasid neid veidi. Kogusummas, aastalõpu kursiga arvestatult, kujunes riigi välisvõlakoormis,% kõrgemaks aasta algseisust. Väliskapitali paigutusi ettevõtteis ja pankades hindasime mitmesuguseil andmeil eelmisel aastal milj. kr peale. Vaevalt sündis siin eriliselt suuri. RiigivSIgadc summa aasta lõpuks Dettes extérieures de l'état à la fin de l'année. Vastavas valuutas En monnaie correspond. Ekr. (000) Valitsustevahelised, võlakohustused Dettes inter Kalia ja pangareformi laen Emprunt contracté G(i S 000 ] 0 0 Muud riigi ja omavalitsuste laenud Autres dettes Iidse Total. Vahe eelmise aastaga võrreldes ( + või ) Différence entre l'année préeéd Rk S j SS0 0 S(iä muutusi, sest juuretulek ja tagasimaks aasta kestel gutatud Ekr (aktsiakapitalid jne.) ei muutunud, võisid olla üsna tähtsusetud. Küsimus on vaid, kui Suurenemata jäi ka see osa, mis fikseeritud dollareis, das mõjutas seda summat kroonilangus. Siin tuleb kuna dollar lahkus kullaaluselt samal aastal ja arvestada järgmiste asjaoludega. See osa, mis pai jäi krooniga umbes samasse vahekorda, Oletusi meie Rahvusvahelise välisvõlgnevuse kohta a. lõpuks Essais d'établissement du montant de la. dette internationale de l'estonie à la fin de.. Kohustused Exigibilités. Riigi võlad Dettes del'état..valitsustevahelised võlakohustused Dettes intergouvemementales Kaha ja pangareformi laen Emprunt sous les ausp. de la Soe. des Nations Muud riigi ja omavalitsuste laenud Autres dettes. Kokku Total Kapitalipaigutused ettevõtteis ja pankades Placements à long terme en entreprises et banques... Välismaalaste kinnisvarad Biens immeubles des étrangers Erapankade lühiajaliste võlgade saldo Solde des crédits à court, t. des banques priv Kokku Total... Milj. tr,,0,,,, Varad Avoirs. E. Panga välisvarad Avoirs étrangers de la Banque d'estonie Kaha ja pangareformi paberid EestisTitres de l'emprunt de la Soc. des Nat. en Estonie Kapitalipaigutused ja hoiusummad välismailplacements à long terme et dépôts à l'étranger KinnisvaradBiens immeubles Sõjalaevade müügist saadud raha välismaalmontant reçu de la vente des navires de guerre Kokku Total Yalio Balance,.,. Millions de er,,,,»f,l

10 Võlg suurenes nende kohustuste pealt, mia sõlmitud kullaalusele jäänud maade valuutas. Neid on aga võrdlemisi väike osa, sest isegi osa Saksast saadud laenudest on sõlmitud dollareis. Seepärast kroonilanguse tagajärjel sündinud kullaalusel olevate välisvaluutade tõus ligi % võrra võis puudutada mitte üle % meie väliskrediite ja kapitalipaigutusi. See tähendaks nende suurenemist ca, milj. võrra. Nii võiksime hinnata kapitalipaigutuste jne. väärtust meil aasta lõpuks ca milj. hr. Meie kapitalipaigutusi välismail ja kinnisvarasid, mis enamjaolt kullaalusele jäänud riiges, võiks hinnata vastavalt tõusule ca ja milj. hr. Nii tõuseks meie välisvõlgnevus üldse ligi miljoni kr, mille vastu meil olemas umbes milj. eest varasid. Puhas välisvõlgnevus oleks milj. hr, millest % on sõjavõlgu ja valitsustevahelisi võlakohustusi. Maksubilansi kohta ennem Keskbüroo väljaandeis ilmunud: Rahvusvaheline maksubilanss A. Tooms, E. Statistika nr. () a., Ihk. Maksubilanss a. A. Tooms, B. Statistika nr. ()() a., Ihk.. Maksubilanss a. A. Tooms, E. Statistika nr. () a., Ihk. 00. Eesti maksubilanss a. A. Tooms, E. Statistika nr. () a., Ihk.. R. Sõrmus. PALGAOLUD TÖÖSTUSES a. GAINS dans L'INDUSTRIE en. Sisu: Andmestiku iseloom ja ulatus, Ihk. S.. Töö tasumisviis suurtööstuses a. juulis, Ihk... Lisatasud rahas, Ihk... Naturaaltasud, Ihk... Tööliste teenistuse koostis suur ja keaktööstuses 0 a., ihk... Ecati krooni devalvatsiooni mõju tööstusetööliste teenistusele ning nominaal ja reaalteenistuse liikumine suurtööstuses a Ihk... Tuniiiteenistnse liikumine suur ja kesktööstuses, Ihk... Teenistuse liikumine väiketööstuses, liik... Suur, kesk ja väiketööstuse töölise teenistuse vahekord 0 a., Ihk... Tööliste teenistuse vahekord tööstuseharude ja tööliste soo järgi a. II poolaastal, Ihk.. 0. Tööliste rühmitus a. juuli teenistuse järgi, Ihk... Tööliste teenistuse raiooniline võrdlus, Ihk. 0.. Administratiiv personaali palgad, Ihk. 0. Andmestiku ise Praegune palgastatistika korloom ja «lotus. raidus tööstuses teotsevate palr Caractere des données. galiste kohta on maksev juba a. saadik. Selle korralduse järgi tööaja ja palgaandmed koostatakse ettevõtete poolt ja kogutakse statistiliseks töötlemiseks Keskbüroosse tööinspektorite kaudu. Sellise andmete kogumise viisi juures, kus andmete koostamine ja saatmine on vastava määrusega tehtud kohustavaks (ET ja / ), on ühest küljest tagatud andmete saamine kogu ulatuses, peale mõningate erandite, kus andmed siiski jäävad saamata vahest ettevõtete likvideerimise puhul j.n.e. Kuid teisest küljest, on põhjust arvata, et mõningail juhtudel, kus töökorralduse suhtes maksvate töökaitse normide vastu, andmete kogumine töökaitse järelevalve ametkonna kaudu ei ole andmete kasuks nende tegelikkudele oludele vastavuse mõttes. Asi puutub kõige rohkem tööaja küsimusse. Teatavasti tööstuslikkude käitiste tööaja seadusega, milline hakkas maksma. IX. (RT ), pandi ettevõtetes seaduslikus korras maksma tunniline tööpäev. Tegelikult küll tööpäeva pikkuse normiks oli juba enne tundi, kuid selle normi juriidiline alus oli vaieldav. Pealegi puudus võimalus selle normi vastu eksijaid võtta vastutusele. Kaudseist andmeist ja tähelepanekuist on teada, et nii enne kui pärast a. tööajaseadust ei peetud seaduslikust tööaja normist kinni. Tööinspektorite andmed näitavad, et a. tööinspektorid avastasid tööstuslikkude käitiste tööajaseaduse rikkumise juhtu. Loomulikult, sellistel juhtudel, kus ei peeta kinni tööaja normist, s.o. tehakse loata ületunnitööd j.n.e., ületunnid jäävad osalt palgaarve raamatutesse sissekandmata, mille tagajärjel lõppudelõpuks kannatab andmete täpsus tööpäeva lühenemise ja palgatõusu suunas. Millisel määral mõjutab see tööaja ja palgaandmete täpsust, ei ole kahjuks teada. Igatahes ei saa sellest olenev ebatäpsus olla mitte suur. a. koguti suur ja kesktööstuse ettevõtteilt endiselt poolaastate kaupa üldarvulisi andmeid töö

11 listel tehtud tööpäevade ja töötundide arvu ning teenitud tasusummade üle. Peale selle juuli kohta koguti kõigilt töökaitse järelevalve alla kuuluvailt ettevõtteilt (arvatud kaasa väiketööstus) nn. isiklikke palgaandmeid. Neis on andmed juulis tehtud tööpäevade ja töötundide ning teenitud tasusummade üle koostatud iga palgalise kohta eraldi. Väiketööstuselt neid andmeid koguti lihtsustatud vormi järgi. Andmestiku iseloomu ja nende varal selgitatavate küsimuste kompleksi on käsitatud lähemalt ühes eelmises ülevaates (vt. E. Statistika 0 a., nr. 0(), lk. ). Palgaolude osas nende andmete põhjal koostatud kokkuvõtted leiavad käsitlust käesolevas ülevaates. Töörohkuse tõttu Keskbüroos ülevaatest jääb sedakord välja tööliste palganormide võrdlus teenistusega tüki ja ületunnitööl. Samaga on põhjustatud ülevaate hiline ilmumine trükis.. Töö tasumisviis suurtööstuses a. juulis. Modes de paiement dans les grandes entreprises industrielles en juillet.. Töö tasumisviisi kohta andmed on koostatud Keskbüroos tööliste isiklikkude palgaandmete põhjal. Nende järgi töölised on jaotatud kolme rühma järg Töö tasumisviis suurtöiistusfts juulis Modes de paiement en grandes entreprises en millet (% miselt: ) alalised ajatöölised, s.o. kindla palgaga tunni, päeva, nädala ja kuupalgalised, ) vaheldamisi aja ja tükitöö alusel töötajad ning ) alalised tükitöölised. Töö tasumisviisi suhtes tööolud on suurtööstuses väga stabiilsed. Juba aastate kestel ( a.) alaliselt a,jatöö alusel töötajate meeste arv on püsinud era ettevõtetes ümmarguselt % ümber. Samal ajal alaliste tükitööliste ning vaheldamisi ajaja tükitöö alusel töötajate arv on olnud arvuliselt kogu aeg lähedalt võrdne, moodustades meeste üldarvust ca %. Nii on eraettevõtetes meeste töö alal tükitöö süsteem väikese ulatusega. Niisama stabiilsed on töö tasumisviisi suhtes ka naiste tööolud, kuid tööliste jaotus mainitud kolme rühma on siin meeste omast lahkuminev. Naiste töö alal suuremas ulatuses läbiviidud tükitöö süsteemi tõttu alaliselt ajaviisi töötajate arv on naiste hulgas madalam a. juulis %. Alalisi tükitöölisi oli naiste hulgas,% ning vaheldamisi aja ja tükitöötegijaid,%. Riigi ettevõtetes töö tasumisviisi suhtes vahekorrad on hoopis erinevad, võrreldes era ettevõtetega. Selle a. (% iga tüötuseharu tööliste üldarvust). au nombre total des ouvriers de chaque branche industrielle). Mehed Hommes Naised Femmes Dont â"s S es!!l T. II. III. IV. V. vu! VIII. IX. x. XI. XII. XIII. XIV. Murrud ja kaevandused Industries extracüves Mineraalide ümbertöötamine Transformation des pierres et des terres Metallitööstus Industrie des métaux. Keemiatööstus Industrie chimique Nahatööstus Industrie des cuirs et peaux Tekstilltööstus Industrie textile Puutööstus Industrie du bois Paberitööstus Industrie du papier. Püligraafiatööstus Industrie polygruphique Toit ja maitseainete ja jookide tööätus Ind. de l'alimentation et des boissons Kehakatte ja pudukaupaclo tööstus Confect. de vétem. et fabr. de mercerie Ehitusetöötus<I?idustrie de bâtiment.... Elektrijaamad ning gaasi ja veevarustus Usines électriques, à gaz d'éclairage et distribution d'eau Puhastusetööstus Industrie du nettoyage a. arvud a. 0 a. 0 a. Total pour 0 Kokku Total I. Murrud ja kaevandused Industries e.iirac.tires. III. Metallitööstus Industrie des métaux IV. Keemiatööstus Industrie chimique.... VII. Puutööstus Industrie du bois IX. PoligraafiatööstusIndustrie polygraphique.. XIII. Elektrijaamad Usines électriques a. ai vud Total pour a. 0 a. 0 a. a. arvud a. 0 a. a, Total pour : 0 >, m Kokku Total Üldse ~ Or. total I. EratööstusIndustrie privée. 00 0,,0,,, 00,,, 00,0,,,,0, 00,,0 00 0,, 0,,,, 00,, "ï'.i 00 0,,, 0,,, 00,,, 00 0, 00 00,0,,0 00 0,,,,,, 00 0,,, 00,0,, 0,,0, 00,,, 00,0 0,,,,0, 00, 0, 00 0, 00 00,,, 00,,0,,,, 00, 0,,G,, ,,,, 00, 0,,, 00,,,, 00,,,, 00,,,, 0,, 0,,0,, ,,, 00, 0,,,, , T, 0, lfi, 00,,,,0 lï,, 00,,, 00 (,,,,,, 00 0,,0, 00,,,,0,, 00,,, 00,,,,0,, 00,,,0 00,0,0,,,, 00 II. Biigitööstus Entreprises d'état.,,,0 00, 0,],,, 00,,, 00,0,,,,, 00,,, Ü0,0,0 00,,, 00,,0,, , 0,, 00 00,, 00,, 00,0,0 00, ï,,0 ai,r,,ï 00,0,, 00, 0,,,,, 00,,, 00,,,, 0, 00,0,, 00,,,,,, 00,,0, 00,,,,,, 00, 0,,,,, ö,,,,,,,,,0,,,0,, ,0,,,,,,,,,,,,0,,,,,.,,,,, 0,,,,0 0,,,0,0,,,0,,0 0,,,0 0, 0,,,,,,,,,, 0,,,0, 0,,,, 0,,,, 0,,,,

12 põhjuseks on kõigepealt asjaolu, et üldiselt võttes tööharude poolest riigitööstuse koostis on eratööstusest tunduvalt erinev. Riigi päralt olevas tööstuses on ülekaalus laiemas ulatuses tükitöö süsteemiga levinud alad, nagu, näiteks, murdude ja kaevanduste rühm ning metallitööstus. Seepärast alaliselt tükitöö alusel töötajate arv on riigi ettevõtetes ka üldiselt väga kõrge a. juulis mehi % ja naisi,%. Loomulikult, ajatööliste jaoks jääb väike osa (mehi ja naisi võrdselt ca %); vaheldamisi aja ja tükitöö alusel töötajaid oli riigi ettevõtetes mehi % ja naisi,%. Tööliste arvult umbes sellises vahekorras on püsinud riigiettevõtetes tõö tasumisvüsi suhtes mainitud kolm rühma juba aastate kestel, arvatud välja väiksema ulatusega kõrvalekalded üksikuil aastail. Üksikute tööstuseharude järgi töö tasumisviis on eraettevõtetes teravalt lahkuminev nii meestel kui naistel. Meeste hulgas ajatööliste arv on suhteliselt kõrge keemia (,%), naha (,%), tekstiil (%), paberi (,%), poligraafia (,%), toit ja maitseainete ning jookide tööstuse rühmas (,%), kehakattetööstuses (,%) ning elektrijaamades (0,%). Need on nähtavasti alad, kus meeste tööd ei saa suures ulatuses viia üle tükitöö süsteemile. Tükitöö süsteem on aga kõige suuremas ulatuses pandud maksma murdude ja kaevanduste rühmas, kus tükitööliste arv ulatub üle %. Siia kuuluvad peamiselt välised tööd, nagu turbatööstus ja põlevkivikaevandused, kus töökontroll ettevõtte administratsiooni poolt on raskelt teostatav. Nii on siin tükitöö süsteem laiemas ulatuses paratamatu. Ka vaheldamisi aja ja tükitöö alusel töötajate meeste arv on siin suhteliselt kõrge.(,0%), alalisi ajatöölisi aga alla %. Peale kaevanduste ja murdude rühma alalisi tükitöölisi leiame suuremal arvul vaid mineraalide töötlemise alal, kus samuti tegemist on osaliselt väliste töödega (telliskivitehased), ning metallitööstuses. Neis kahes rühmas tükitöölisimehi on % ümber, kõigis teistes rühmades aga alla %, osalt isegi alla 0%. Suhteliselt kõrge ajatöölistenaiste arvuga tööstuserühmi on vähem. Nende hulka kuuluvad keemiatööstus {ca 0%), puhastuse, poligraafia ja naha (00%), puu (0%), kehakatte {ca 0%) ning elektrijaamad, gaasi ja linnade veevarustuse ettevõtted {ca %). Tuleb peale, selle märkida, et suhteliselt kõrge naistükitööliste arvuga esinevad osalt samad rühmad, kus ka meestükitöölisi on suhteliselt palju. Sellistena tuleb mainida murdude ja kaevanduste rühma, kus ajatöölisi naisi on üle 0%, metallitööstust (,%) ning mineraalide töötlemise rühma (,%). Peale selle kõrge naistükitööliste arvuga esineb tähtsaim naiste tööala tekstiiltööstus, kus tükitöölisinaisi on ligi 0%. Erandina aga esinevad paberiliing toit, maitseainete ja jookide tööstus, kus mehed tükitööd peaaegu üldse ei tee, naistel aga tükitöö on levinud tööliste arvu järgi esimesel juhul üle % ja teisel juhul lähedalt 0% ulatuses. Riigile kuuluvas tööstuse osas meestükitöölised esinevad kõrge arvuga (üle 0%) mõlemas tähtsamas tööstuseharus murdude ja kaevanduste rühmas ning metallitööstuses. Teistes rühmades ülekaalus on ajatöö. Üldjoontes sama vahekord on töö tasumisvüsi suhtes riigi ettevõtetes ka naistel, peale metallitööstuse, kus alaliselt tükitöö alusel töötavaid naisi on võrdlemisi vähe {ca %).. Lisatasud rahas. Rahas peäle aja või tükitöö Gains supplémentaires tasude makstava lisatasuna tuleb mainida kõigepealt perekonnaabiraha, milline tasuvus seati sisse paljudes ettevõtetes iseseisva Eesti algul, peale selle rahalised preemiad ning muud eristamata rahas makstavad lisatasud. Nagu näitavad viimase a. andmed, perekonnaabiraha süsteem omab iga aastaga järjest kitsama ulatuse. Nii a. oli eraettevõtetes mehi perekonnaabirahasaajaid alles %; a. langes nende arv juba,0% peale. Perekonnaabirahasaajate naiste arv on langenud samal ajal,% pealt,r>% peale. Rühmadena, kus perekonnaabiraha süsteem on säilinud, võiks nimetada vaid mineraalide töötlemise rühma, tekstiiltööstust, puu ja paberitööstust ning elektrijaamu ja linnade gaasi ja veevarustust; viimased kmiluvad omavalitsustele. Riiklikes ettevõtetes aga perekonnaabiraha süsteem on täies ulatuses maksev, peale vaid konnnertsalusel töötavate ettevõtete (nagu riiklik põlevkivitööstus, kus perekonnaabiraha ei makseta). Selle tõttu siin üldkeskmiselt perekonnaabirahasaajate arv tõuseb kuni %; metallitööstuses aga, kus perekonnaabiraha süsteem on kõikjal maksev, nende arv tõuseb koguni üle 0% tööliste üldarvust. Loomulikult, perekonnaabiraha saavad siin kõik perekonnaabirahaõiguslikud töölised. Preemiate süsteem on levinud üldiselt väga vähe, sealjuures meeste töö alal rohkem kui naiste töö alal ja eratööstuses rohkem kui riigi ettevõtetes. Meeste hulgas era ettevõtetes on preemiasaajaid suuremal arvul mineraalide töötlemise rühmas {ca %), keemiatööstuses (üle %), tekstiil (%), paberi (0%) ning kehakatte ja pudukaupade tööstuses {ca, %,). Naiste tööd premeeritakse suuremas xilatuses samuti keemiatööstuses, kus preemiasaajaid. on ligi 0%, peale selle puu (0%), toit, maitseainete ja jookide tööstuses (samuti ca.0%) ning kehakatte ja pudukaupade tööstuses (,%). Teistes rühmades on preemiasaajaid vähem, osalt aga puudub terves rubinas preemiasüsteem üldse. Riigi ettevõtetest võiks mainida vaid metallitööstuse ettevõtteid, kus preemiasaajaid on suhteliselt võrdlemisi suurel arvul a. juulis mehi.,% ja naisi %. Üldkeskmiselt preemiasaajaid oli siin mehi,% ja naisi 0,%. Eelmiste aastatega võrreldes preemiasaajate arv on a. suhteliselt vähenenud era ja ka riigi ettevõtetes. Muud rahalised lisatasud etendavad märgatavat osa era ettevõtetes puu ja tekstiiltööliste teenistuses, kus lisatasusaajaid mehi oli vastavalt,% ja,% ning naisi,% ja,%,. Peale selle elektrijaamades

13 ning linnade gaasi ja veevarustuse ettevõtetes meestest,% said muid lisatasusid rahas, peale põhipalga, psrekonnaabiraha ja preemiate. Riigi ettevõtetes on muude lisatasude maksmine a. jäänud järsku peaaegu hoopis ära.. Naturaaltasud. Rémunération en nature. Peäle rahas makstavate lisatasude mitmed ettevõtjad annavad lisaks veel mitmesuguseid soodustusi natuuras. Neid antakse osalt tasuta, peamiselt aga siiski alandatud hinnaga, kusjuures rahapalga lisana kujuneb vaid natuuras antud ainete j.n.e. hinnavahe. Suurtööstuses olulisema soodustusena esineb vaid korterivarustus vahest ainult korter, vahest korter kütte ja valgustusega koos. a. oli ettevõtte poolt korterisaajaid töölisi mehi,%. ümber ja naisi %. Üksikute rühmade järgi suhteliselt korteri varustuse saajate arv on väga kõikuv. Üldiselt võib märkida,. et korterivarustusesaajate arv on suur vanemates suur vabrikutes, muuseas suurtes tekstiilvabrikutes, tsemendivabrikutes (Kundas), mõnes paberivabrikus (Kohilas) osalt ka põlevkivitööstuse raioonis. Muud lisatasud natuuras aia ja karjamaa j.n.e. omavad ulatuselt väikese tähtsuse. Ka seda liiki lisatasusid tuleb rohkem ette kõigepealt tekstiilvabrikutes osalt paberi ja põlevkivitööstuses. Kesktööstuses töötasumine natuuras omab laialdasema ulatuse. Suur osa kesktööstusse kuuluvaid ettevõtteid asub maal ja olude kohaselt teatud juhtudel on tööliste varustamine korteriga ja ka muude soodustustega paratamatu. Osalt tööalast endast olenevalt töölistele tasumine natuuras on siin üsna sagedane, näiteks, tööliste varustamine piimasaadustega meiereides, täielik ülalpidamine ettevõtja poolt mõningatel juhtudel teistes toitainete valmistuse alal teotsevates ettevõtetes. Naturaaltasu saavate tööliste arv suur ja kesktööstuses a. (% tööliste üldarvust). Nombre des ouvriers recevant rémunération en nature dans les grandes et moyennes entreprises industrielles en (% an, nombre total des ouvriers). I poolaasta Mehed Hommes II semestre Naised Femmes I poolaasta II poolaasta :j = S «" T. Murrud ja, kaevandused If. Mineraalide ümbertöötamine III. Metallitööstus TV. Keemiatööstus V. Hiihatööstus VI. Tokstiiltöüstus VII. Puutüöstus VIII. Paberitööstus IX. PoligraaFiatööstiiH X. Toit, jookide ja maitseainete ts XI. Kehakattetööstus XII. Ehitusetööstus XIII. Elektri ja gaasijaamad ning veevarustus XIV. Puhastusetööstus a. arvud 0 a. 00 a. Keskmine I. Industries extraetives. II. Industrie minérale III. des métaux IV. chimique V.,, des cuirs et peaux VI. textile VII.,, du bois VIII. du papier IX.,, polygraphique X, de l'aliment, des boissons etc..... AT. Confection,' de vêtements et fabr. ue mercerie... XII. Constructions XIII. Usines électriques, à gaz d'éclair, et distrib. d'eau XIV. Industrie du nettoyage Moyenne pour >, 0 Moyenne 0,, 0, ir>, 0,, 0,,0,,0 T, 0, 0. 0,, ^,,, 0,,,,,, 0,(i 0,,,,, A. Suurtööstus (ettevõtted ja enam töötajaga). Grandes entreprises (ayant plus de travailleurs).,fi 0,,0, 0,,0 0,,0 0,, 0,, 0, ti,,,,,,0,0 0,,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,, 0,.,0,,0,,,,,0 $ 0, 0, 0, 0, 0, 0, =,,,0,.,,0,,, 0, Ï0,«, 0, 0,,,0 ù, B. Kcsktööstus (ettevõtted töötajaga). Entreprises moyennes (ayant travailleurs). 0,,, 0,,,0 0, 0,. 0,,,,0,0,, 0, 0,,, 0, 0,, ï,,,, 0,,, 0,,.,, 0,,,, 0, 0, 0,, 0,,,,,,,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,,0,,,,,, 0,,,,, 0, 0, 0,,0,,0,(î, 0,,0 0, 0, 0, Vastandina suurtööstusele, kesktööstuses on märgata vähest, kuid järjekindlat üleminekut naturaaltasudele. Näib, et suurtööstuses on kohati püütud suruda kokku palgakulusid naturaaltasude osalise

14 ärakaotamise teel, kesktööstuses on aga nähtavasti rahapalka asendatud nafruraalpalgaga. a. II poolaastal korterivarustusesaajaid mehi oli üle 0%, toitainete näol lisapalgasaajaid oli üle %. Teised naturaaltasu liigid on ulatuselt väiksema tähtsusega. Naturaaltasusaajaid naisi on igas naturaaltasu liigis korda vähem kui mehi. Üksikutest tööstuseharudest naturaaltasude süsteemi poolest toit, jookideja maitseainete tööstus on esikohal. Sellele järgnevad keemia, tekstiil, puu, paberi ja elektrijaamad ning puhastusetööstuse rühm; viimases kahes rühmas on suhteliselt väga kõrge korterivarustust saajate arv. (Üksikasjad vt. tab..). Tööliste teenistuse koostis suurja kesktööstuses 0S a. Composition du gain des ouvriers dans les grandes et moyennes entreprises industrielles de 0. Eespool käsitasime töö tasumisviisi ja lisatasude ulatuse küsimust tööliste arvu alusel. Järgnevalt toome ülevaate teenistuse koostise kohta, millest selgub teenistuse üksikute osade suhteline tähtsus, muuseas ka lisatasude erikaal. Tab. andmeist nähtub kõigepealt, et lisatasud, nii rahas kui natuuras, moodustavad teenistusest üldiselt väikese osa, kuigi lisatasusaajate arv ei ole mitte väike. Nii naturaaltasud ei ulatunud suurtööstuses a. II poolaastal meestel enam % ja naistel 0,%ni ja näitasid viimastel aastatel hindade languse tõttu suhteliselt langust.. Tööliste teenistuse koostis % suur ja kesktööstuses )0 a. Biieeti] du gain des ouvriers dans les grandes et moyennes entreprises en % de 0. Suurtööstus Grandes entreprises. Mehed Hommes.. Normaaltööaja teenistus. Ületunnitöö teenistus.. îî. Lisatasud, Naturaaltasud Naised Femmes.. Gain pour le travail ordinaire... Gain pour le travail supplémentaire. Gains divers supplémentaires. Subvention en nature.. Kesktööstus Entreprises moyennes. Mehed Hommes.. Normaaltööaja teenistus. Ületunnitöö teenistus... Lisatasud. Naturaaltasud Naised Femmes.. Gain pour le travail ordinaire. Gain pour le travail supplémentaire. Gains divers supplémentaires. Subvention en nature.. II 0 0 0,,0, 0, Poolaastad Semestres,,,,,,, 0,,,,, II,, S,0,,,,,, 0,,0, 0, 0,,,,,, 0, 0,,0,0, 0,,,,,0 0, 0,,,,, 0,,0,,0,. II,,,, 0,,,,, 0, 0, 0,,,,,0,,0,,,,,, 0, 0,,,,0 0, Kokku , Totul ,,, > Kokku ,,,, 0,.,, 0,,,,0,, 0, 0, Total Kesktööstuses on naturaaltasude osatähtsus olnud kogu aeg kõrgem kui suurtööstuses. Vastupidiselt suurtööstusele, naturaaltasude osatähtsus on kesktööstuses a. meestel koguni tõusnud, naturaalsoodustuste hinna langusele vaatamata. Rahaliste lisatasude osatähtsuse poolest vahekorrad on suur ja kesktööstuses tunduvalt erinevad. Teenistuse üldsummast need moodustasid a. suurtööstuses meestel,% ja naistel ca,%, kesktööstuses aga vastavalt ca,% ja 0,%. Peale lisatasude moodustavad teatud osa teenistusest ületunnitööga teenitud summad. Kriisieelsel ajajärgul, mil tehti rohkem ületunnitööd ja tööpäeva pikkus ulatus keskmiselt ligemale, tunnini, ületunnitööga teenitud palga osa ületas rahaliste lisatasude osa. Tunduvat tagasiminekut oli märgata ületunnitöös juba a. II poolaastal, mil astus jõusse tööstuslikkude käitiste tööaja seadus (RT ). Sellega piirati tunduvalt ületunnitöö ulatust ja, loomulikult, ühes sellega pidi langema ka teenistus ületunnitööga. a. on näha siiski suhteliselt vähest ületunnitööga teenitud palgaosa tõusu. Suurtööstuses see moodustas meestel % ja naistel aasta keskmiselt 0,%, kesktööstuses aga vastavalt ca % ja naistel ca,%. Koik need lisatasud ei ulatu üldiselt 0%ni teenistuse üldsummast, seetõttu teenistus aja või tükitööga normaal tööajal omab määrava tähtsuse tööliste teenistuses üldse ja eriti selle kõikumises ajas. a. see moodustas suurtööstuses meestel ca 0% ja naistel ca %, kesktööstuses aga meestel ca % ja naistel ca % teenistuse üldsummast.. Eesti krooni devalvatsiooni mõju langetati Eesti kroon tema Teatavasti a.. juunil tööstusetööliste teenistusele ning nominaal ja reaal endiselt pariteedilt varem kulla teenistuse liikumine aluselt lahkunud Rootsi krooni suurtööstuses tasemele (RT, art. a. Influence de la dévaloation de la couronne ). Hiljem Välismaksuvahendite liikumise korraldamise est. et mouvement des gains nom. et réels. seadusega Eesti kroon viidi kulla aluselt lahkunud Inglise naela tasemele vahekorras =. kr, maksvusega a.. juunist (RT. III., art, ). Nii langetati rahavääringut %, s.o. ligikaudu nn. sterlingblokimaade vääringute tasemele, kellega Eestil on ekspordi alal tihedamad sidemed ja sellest olenevalt ka suurem majanduslik sõltuvus. Rahavääringu ümberhindamine oli nähtud ette majanduselu, eriti aga eksportalade aktiviseerimise abinõuna, millega pidi käima koos majandusliku ringvoolu ja tootmisalade tegevusvõime suurenemine, sellega käsikäes töömahu laienemine ja töötaolu langus. Järgnevalt käsitame vääringu ümberhindamise mõju tööliste palgaoludele suurtööstuses a, II poolaastal. Peab otseselt tähendama, et tööliskonna, kui terviku majanduslik seisukord ei olene üksnes maksvast palgatasemest, vaid suurel määral ka tööliste tööjõu rakenduse võimalusest. Selles mõttes rahavääringu ümberhindamine tõi tööstuses olulise paranduse,

15 " II f: la Nomenklatuvu tab.. Pour la nome s'adresser à S. tab... I.. il.. m IV.. V.. VI.. VII.. VIII.. IX.. X.. XI.. XII.. XIII.. XIV.. Keskmine ') I.. II.. III.. IV.. V.. VI.. VII.. VIII.. IX.. X.. XI.. XII.. XIII.. XIV.. Moyenne I.. II.. III.. IV.. V.. VT.. VII.. VIII.. \ ix... X... XI... XIT... XIII... XIV... Keskmine. ) II... III... IV... V... VT... VII... VIII... IX... X... XT... XII... XIII... XIV.. Keskmine.!> 0 0 cro Tööliste keskmine teenistus tunnis (snt.) ja selle koostis suur ja kcsktõöstuscs a. Moyenne du gain horaire des ouvr. (en snt.) et effectif du gain dans les grandes et moyennes entrepr. en. ' "«s! 00 0 srr 0 Teenistuse koostis ) rahas (snt.) es n If câ rahas % il II S I poolaasta I semestre. a) Mehed Hommes.. Suurtööstus Grandes entreprises.,,0 0,,,,, 0,,, 0,, 0,, 0,, 0,,,0,,,,,,,, 0, 0,,,,,,, 0,,,,,,0,,,0, 0,, 0, 0,,,0,0 0,.0,, 0,,,, 0,, 0,,, 0,,,, 0,, 0, 0,,,,,,, 0,,, 0,,,,0,0,,, 0,,,, 0,,,,,, 0, 0, 0,,,, X,,0,0 0,,, 0, 0, 0, 0,,, 0, 0,,,,0,0,. Kesktööstus Entreprises moyennes.. 0, 0, 0, 0,,,,, 0, 0,, 0, 0, 0,, 0, 0,,, 0, 0,, 0, 0, 0,, 0,,, ,,, 0, 0,, 0, 0,, 0,,,,,0,,,, 0,,,,, 0, 00,,,,,,,,0, 00,0,, 0,G,0,G,0, 0,, h) Naised Femmes.. Suurtööstus Grandes entreprises.,,,0,,0, 0,,0,,,,,0,0 0,,, 0.0 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,,,,,,, 0,,,, 0,,,,,,,,,0,,, 0,,,,,,,,,, 0, 0, 0,, 0, 0,,0 0,,0, 0, 0,,0. Kesktööstus Entreprises moyennes., 0,,,,,, 0,,. 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,, 00,,,,,,,0,,,,,0,,, 00, 00 0,, T, 0, 0, 0,,, 0,,0 ~ M o,o;,0,,,,,,0,,,,,,, 0, 0,,0,,, 0,, 0,,,, 0,,,,0,,,,0,,0, V s II M,,0 0, 0,,,0, 0,, 0,,,, 0,,,,,,,, 0,,,, 0,,, 0, o,o;,0, j 0, 0, g.! «Moyenne du nombre des ouvriers, dont on dispose des données 00 0 Gain horaire p. ouvr. ) en arg. 0 0, 0,, S S os S» II (snt.) si M I g 'H en arg. II poolaasta II semestre. a) Mehed Hommes.. Suurtööstus Grandes entreprises. 0, 0, 0, 0,,,,, 0,, 0,,, 0,, 0,,,,,,0 0,, 0,,,,, 0,,0,,0,,, 0,,,,,0,, 0,,,,,, 0,,,,, 0,,,, 0,,,, 0,,,,,, 0,,,, 0, 0,,,,,, 0,,,0,0,,,,, 0,,,,, 0 0,,,,,, 00, 0,, 0,,0 0,,0,0,, 0, 0, 0, 0,,, 0, 0,, 0,,0,, % a le If â 0,],,, 0,,,,,,0,,,,. Kesktööstus Entreprises moyennes., 00 0,,, 0, 0, 0,,,,, 0, 0,,,, 0, 0,,,, 0, 0, 0,,0,,0 0,,,,, 0,,,0, i 0, 0,,, 0,,,,,,, 00 0, 0,,0,0,,,,,, 0,,,0,,0 0, 0 0, 0, 0, 0, T,,, b) NaisedFemmes.. Suurtööstus Grandes entreprises.,,,,,,,,,,0,0,,,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,, 0, 0, 0, 0,, 0, 0,, 0,, 0,î 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,,0,,,,,,,,,,,,,,,, 0,,,,,0,,,,,,,,, 0, 0,, 0,, 0, 0, 0, 0,,0 0,,,0 0, 0,,. Kesktööstus Entreprises moyennes 0,0,,,,,,,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,,,,,,,,,,,,,,,,,0, 00,,,ï 0, *) Iga liigi alal saadud teenistussumma jagatud tehtud töötundide üldarvule. ) Chaque composant divisé par dénombre total des heures du travail. ) Sellest ettevõtted ja enam töötajaga Dont les entreprises, ayant plus de travailleurs. «) Sellest ettevõtted töötajaga Dont les entreprises ayant travailleurs. 0, 0,, 0, 0, 0,,0,,ï,,, 0, 0,, 0,,,,,,,0, 0,,, 0,,,, 0,,,0,,,0 0,,,,,0,,,,,, 0, 0. 0,,,, 0,,,,,,,,0 0, 0,,0, 0, Ö I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XIII XIV I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XIII XVI I II III IV V VI VII VIII TX X XI XII AAJI XIV I II III TV V VI VII VIII IX X XI XII XIII XIV

16 Tööpäeva pikkus jäi küll püsima endisele tasemele, keskmiselt veidi alla tunni, kuid üldiselt tehtud töötundide arv näitas tõusu juba a. II poolel. Tööpäeva pikkus suurtööstuses (tundides): mehed 0 a., I poolaasta. S, naised, II a., I II a I II a., I II,,,0,,,,,,,,,, Ettevõtted suurendasid kohati tööliste arvu ja. osalt tõstsid ka töötundide arvu nädalas. Tehtud töötundide arvu indeks langes, kui võtta a. tehtud tundide arv aluseks võrdselt 00le, a. I poolaastal,le, sama aasta II poolel aga tõusis juba 0,le, eelmise aasta sama poolaastaga võrreldes. Lähedalt samas vahekorras on liikunud üldine töölistele väljamakstud palgasunima, ületades a. II poolaastal eelmise aasta sama poolaasta taset 0, milj. hr võrra. Kui võtta veel arvesse elumaksumuse langust, tuleb a.rvata tööliste palga üldsumma ostujõu tõusu samal ajal ca 0% peale. Töömahu tõus oli La. II poolaastal nii suurkui kesktööstuses sedavõrt tunduv, et tehtud tundide üldarv ja üldine palgasumma aasta keskmiselt ületas juba eelmise aasta taseme, kuigi töömaht aasta esimesel poolel majanduselu üldise koondumise protsessi tagajärjel näitas veel langust. Töötundide ja palga üldsumma tööstuses Ï a. Nombre des heures du travail fournies et montant des salaires de, Tehtud töötundide üldarv Nombre total des heures du travail rnilj. «WUJ.,,, 0,, 0,, Indeks ( = 0Q)N. indices ( = 00) Keskmine teenistus tunnis {snt) Gain moyen horaire {snt) Üldine palgasumma Montant total de salaires milj. kr milj. de kr A. Suurtööstus (ehitus arvestamata) Grandes entreprises (bâtiment non compris).,,, 00,,,,,,,,0,,,0,,,,0,, Indeks ( = 00) N.indices ( = 00), 00 00,,,, B. Kesktööstus Entreprises moyennes.,,,.,,0,,,,,, 00,,,0,,,,,0,,,,,,,0 00,0,0',0 Kui nüüd võtta palgaolude kujunemist a. iga üksiku tööl oleva töölise seisukohalt, siis võib tähendada järgmist. Süveneva majandusliku kitsikuse mõjutusel aasta esimesel poolel nähtavasti kärbiti osalt palganorme ja tükitööhindu, mille tagajärjel teenistus langes töötunni kohta keskmiselt snt võx*ra. Aasta teisel poolel üldkeskmiselt tunniteenistus tõusis,0 snt pealt, snt peäle. Võttes arvesse samal ajal ka väikest töötundide arvu tõusu nädalas, on päevateenistus tõusnud a., kr pealt (I poolaastal), hr peale (II poolaastal). Seega tõusis päevateenistus umbes eelmise aasta tasemele. Tööliste päevateenistuse ja selle ostujõu liikumine s niirtööstuses Ž? a. Mouvement des gains et de, leur pouvoir d'achat dans les grandes entreprises industrielles de.. a. a. a. 0 il. a. a. a.., I pool. II sem. I» n i,. n i ri i.. n i,. ii» i., n S «a a p,s C & O rj ;0 "JJ &!**, (U j.*' s "S.S > * sa g, i. a^ê^s.i } " '&ii s ^ ps 'g E,+» es,,,,,,,,,,,, Indeksid ( a. I poolaasta = = 00) N.indices {I semestre de U = 00) nominal Nominaalteenistus ïîlumaksumus Goût de la vie: Ilcaalteonistus Gain Sellise iseloomu omas üldiselt palgaliikumine nimeliselt. Teenistuse ostujõu liikumine kujunes aga veidi teisiti, mida mõjutas elumaksumuse tõus. Rahavääringu ümberhindamisel ei võinud õieti olla täiesti kindlat kujutlust elumaksumuse tõusu ulatusest uue rahavääringu juures. Võttes arvesse sterlingblokimaade kogemusi, arvestati kõige enam 0%se elumaksumuse tõusuga. Tõeliselt aga elumaksumuse indeks tõusis a. II poolaastal, võrreldes I poolaastaga vaid punkti võrra; eelmise aasta sama poolaastaga, võrreldes aga elumaksumus näitas koguni pisut langust. Sellise hindade taseme juures tööliste ostujõud, mis hindade languse juures aasta esimesel poolel näitas tunduvat tõusu, langes aasta teisel poolel peaaegu eelmise aasta tasemele. Kokkuvõetult, vääringu ümberhindamine võimaldas suurendada töömahtu ja rakendada töölisi suuremal arvul tööle, mida töölisklassi, kui terviku seisukohalt, samuti kogu rahvamajanduse seisukohalt tuleb võtta positiivse nähtusena. Töölisklassi elatistaset aga, võrreldes deflatsiooni ajajärguga, ei ole vääringu ümberhindamise järgi kujunenud olukord muutnud. Nimeliselt saavutatud väikese teenistuse tõusu paraliseeris teisest küljest lähedalt samal määral tarbeainete hindade tõus. Selline on üldine seisukord. Üksikutes tööstüseharudes aga palgaliikumine on tunduvalt erinev. Keskmise tunniteeriistuse käiku suurtööstuses a. iseloomustavad järgmised arvud.

17 Tööliste tunniteenistusc tõus (+) või langus () suurtööstuses a. II poolaastal, võrreldes a. I poolaastaga (%). I. II. III. IV. V. VI. VII. VIII. IX. X. XI. XII. XIII. Murrud ja kaevandused Mineraalide töötlemine Metallitööstus Keemiatööstus Nanatöüstus Tekstiiltööstus P ilutööstus: a) mööbli ja vineeritööstus b) saeveskid Paberitööstus Poligraaüatööstus Toit, maitseain. ja jookide ts.... Kehakatte ja pudukaupade ts.: a) riietuse valmistus b) saapavabrikud d) pudu ja moekauba ts Ehitusetööstus Elektrijaamad ning gaasi ja veevarustus Keskmine. Mehed,, +,0 +, +, +,0 +,0,,,,0,( + 0, Naised +, 0, +, +, +, +,,,, +,0, +, Tuleb tähendada, et toodud kahe poolaasta andmed on mõjutatud mitte üksnes palgataseme (aja ja tükitöö normide) käigust, Taid osalt ka muist kõrvalisist tegureist. Osalt on siin mõjuvad sesoonse iseloomuga tööd, milliste ulatus poolaastati on kõikuv; osalt mõjub siin rühmadesse kuuluvate, teenistuse tasemelt lahkuminevate erialade töömahu kõikumine aasta kestel. Viimaste töötamine kõikuva ulatusega aasta kestel võib poolaastate võrdluses veidi mõjutada teenistuse keskmisi iga teatava tööstuseharu piirides. Tuleb aga tähendada, et tavaliselt teenistus aasta teisel poolel on kõrgem kui esimesel poolaastal. Nii oleks teenistuse sesoonsest kõikumisest lähtudes eeldusi rohkem teenistuse tõusuks kui languseks. Toodud andmetest nähtub, et tööliste töötasu norme on a. II poolaastal tõstetud vaid puu ja paberitööstuses, osalt nähtavasti ka tekstiiltööstuses. Need on meie tähtsamad eksportalad, kus vääringu ümberhindamine lõi tunduvalt soodsamad tootmistingimused, peale tekstiiltööstuse, milline kriisia astail suhteliselt järjest rohkem on mahutanud kaupu siseturule ja nõndaviisi on saanud peamiselt kodumaa turgu varustavaks haruks. Teisest küljest näeme aga a. II poolaastal tööliste teenistusetaseme langust siseturgu varustavail aladel. Andmete puudusel jääb küsitavaks, kas madalamad töötasunormid, mis põhjustasid madalama teenistuse 0 a. II poolaastal, viidi ettevõtetes sisse juba enne vääringu ümberhindamist a. I poolaasta lõpupoole, kohandades palgakulusid deflatsiooni protsessist tingitud olukorrale, või on tegemist a. II poolaastal veel edasi kestnud töötasu normide järjekindla langusega, milline tendents algas juba 0 a. (vt. tab. ).. Tööliste teenistuse liikumine suurtööstuses a. Mouvement des gains des ouvriers dans les grandes entreprises industrielles de. Teenistus tunnis ühes naturaaltasudega (sentides) Gain effectif horaire, y compris la subvention en nature {en sni) Teenistuse nimiväärtuse indeksid ( = = 00) ) N,indices des gains nominaux ( = 00)) Keaalteenistuse indeksid (0 = 00) *) ) N,indices des gains réels ( = 00) *) ") 0 *) 0 0 I. Murrud ja kaevandused Indust II. Mineraalide töötlemine Transformation des pierres et des III. Metallitööstus Industrie des mé IV. Keemiatööstus Ind. chimique,0, V. NahatüöstusIndustrie des cuirs,,?,,,,,, VI. Tekstiiltööstus Ind. textile... VII. Puutöüstus Ind. du bois... VIII. Paberitööstus Ind. du papier. IX. Poligraafiatöüštus Ind. polyyra X, Toit, maitseain. ja jookide tööstus Ind. de l'alimentation et des boissons XI. Kehakatte ja pudukaupade tööstus Confect. desvêtem. etfabr. de mercerie XIII. Elektrijaamad ning gaasi ja veevarustus Usines électriques, ägas d'éclairage et distribution d'eau.. Keskmine Moyenne....,0,,,0 0,,,,,,, 0,,, 0,,0,.,,,, 0,,,,,,?, 0, 0, 0,,, 0..R,,,,,,,0,, 0,,,0,,,,,, 0,,,,,,,,,,0, 0,,,,,0,,0,0,G ?, ?,?, Ul C us 0 mo un m 0 un ti? Teatavasti uue majandusepoliitika eesmärgiks osutus majandusliku tegevuse elustamise tahe ja siht. Rahvamajandusliku aktiivsuse mõttes ülesseatud sihid on teatud määral saavutatud: rahvamajanduslik läbikäik on suurenenud, mida tõendavad mitmesugused andmed; kahtlemata on tõusnud ka ettevõtete tasuvus. Tööstusetööliste teenistusetaseme liikumine laseb aga järeldada, et majanduselu aktiviseerimise protsessist kodumaa turgu varustavail aladel töö osale ei ole võimaldatud väärikat osasaamist. Mida väiksem on aga rahvamajanduslikust sissetulekust töötasuks langev osa ja samal ajal kapitali teenistusele langev osa *) II poolaasta IIsemestre. *) Tallinna kohta arvutatud elumaksuniuse üldindeksi käik, mille põhjal on arvutatud reaal teenistuse indeksid, on järgmine: Pour calcul des gains réels on s'est servi des nombreindices du coût de la vie à Tallinn: 00 ; ; 0 0; 00; ;.

18 suurem, seda väiksem on sisemine ostujõud. Nii näib, et tööstusetööliste palkade langev tendents osutub takistavaks pääsemast täiel määral maksvusele vääringu ümberhindamisest tingitud majandust elustavail tegureil. Et veel rohkem tõsta siseturu ostujõudu, peaksid ümberkorraldamisele tulema eksportharude järgi kõigepealt tööliste palgad kõrgete tollidega kaitstud harudes ja selle järgi võimalikult ka teistel aladel. Ka mõningatel eksportaladel tuleks tööliste palku tõsta. Näiteks, saeveskites on tööliste palgad kohati äärmiselt madalad. On ettevõtteid maal, kus täiskasvanud meestöölistele maksetakse vähe üle 0 snt tunnis. Sellise palgaga tööline suudab teenida vaid kahe inimese toiduraha.. Tunniteenistuse liikumine suur ja kesktööstuses. Mouvement des gains horaires des ouvriers dans les entreprises grandes et moyennes. Tunniteenistuse võrdlevast liikumisest ettevõtete suuruse järgi saame ülevaate tab. toodud andmetest. Sealt näeme, et a. I poolaastal tunniteenistus omas üldise languse tendentsi kõigis rühmades ettevõtete suuruse ja tööliste soo peale vaatamata. Kõige suuremat teenistuse langust võis märkida B rühmas ettevõtted palgalisega Aasta teisel poolel tendents on erinev. B rühmas teenistus jäi püsima esimese poolaasta tasemele, kesktööstuses keskmine tunniteenistus langes veelgi ja ainult A rühmas (ettevõtted ja enam palgalisega), kus eksportharud moodustavad suurema Tööliste teenistuse liikumine suur ja kesktööstuses 0 n. Mouvement des gains des ouvriers dans les entreprises grandes et moyennes de 0. 0 Keskmine ) A ) B") C ) II 0,,0,! *,,, P o o l a a s t a d S e m e s t r e s II I j) II. I Keskmine, teenistus tunnis {snt) Gain moyen horaire 0,,,,0,,, 0,,,,, Il (snt). H,,, I, 0, Mehed A... B , 0,,, 0,,0,,,,, 0,,,,0,,,0,,,,,, Naised A... B... C... Moyenne ) A*). B ).. C ). Hommes A.. B.. 0..,,, 0 0 0,,, 0 0 ' 0,,,,,,,,,, J0 Teenistuse nimiväiirtuse indeksid ( a. I poolaasta = 00). N.indices des gains nominaux (I semestre de = 00) ,,0,0 0 0 lit 0,,, Femmes A.. B.. G.. Keskmine A. B. C Rcaaltecnistiise indeksid ( a. I poolaasta = 00) '). N.indices des gains réels (I semestre de = 00) Mehed A... B... C S Naised A... B... C osatähtsuse, võis märkida vähest teenistusetaseme tõusu. Töötasunormide järjekindla kärpimise tõttu keskmine tunniteenistus oli jõudnud a. II poolaastal väiksema suurusega ettevõtete rühmades juba tunduvalt alla a. I poolaasta taseme. Ainult naiste teenistus ületas veel A rühmas a. taseme % võrra ja meeste teenistus oli samas rühmas a. tasemele lähedane. Peamiselt elumaksumuse languse arvel, milline võrreldes a. I poolaastaga ulatus a. I pool *) Tööliste arvule võrdkaalnstatud Moyennes pondérées. a ) A ettevõtted ja enam töötajaga entreprises ayant SO et plus travailleurs. B O s ) Beaalteeniatuse indeksi arvutamiseks kasutatud elumaksumuse indeksi käik on järgmine: Pour le calcul des gains réels on s est servi des nombresindices du coût de la vie {pour Tallinn): I poolaasta 00 I poolaasta, 00 I 0 II >, II I I II II

19 aastal % ja II p.a. %le, tunniteenistuse ostujõud oli La. I poolel ettevõtete suuruserühmades keskmiselt ca 0% võrra kõrgem. Aasta teisel poolel aga tunniteenistuse ostujõud on üldiselt langenud kõigis ettevõtete suuruserühmades. Mida väiksemad on ettevõtted, seda suurem on seal olnud tööliste tunniteenistuse ostujõu langus. Kesktööstuses muuseas teenistus langes nimeliselt ja elumaksumuse tõus surus teenistuse ostujõudu veel rohkem alla.. Teenistuse liikumine väiketööstuses. Mouvement des gains des ouvriers dans les petites entreprises. Väiketööstuselt kogutud andmed käivad vaid ühe kuu, nimelt juuli tööaja ja teenistuse kohta. Tab. nähtub, et teenistuse liikumise tendents oli seal üldjoontes sama, mis kesktööstuses. Töötasu normid on langenud, seda eriti meestöölistel. Võrreldes a. meeste tunniteenistus Tööliste keskmise tunniteenistuse ja selle ostujõu liikumine väiketööstuses a. Mouvement des gains et de leur pouvoir d'achat dans les petites entreprises industrielles de Keskmine teenistus tunnis (snt) mediaan Qain moyen horaire (snt) médiane Mehed,,,,,,, Naised,0,,,,,, Indeksid ( = 00) N.indices { = 00) nominal Hommes Femmes 00 0,, 0,,,, 00 0, 0, 0, 0,,, Reaalteenistus Gain réel Mehed 00, 00, 0, 0, 0,, Naised 00,,,0 0,, oli.a. juulis üle 0% võrra väiksem. Tunniteenistuse langus ületas meestel koguni elumaksumuse languse, mille tõttu teenistuse ostujõud kahanedes umbes % võrra langes a. tasemele. Veidi soodsam on olnud tööliste seisukohalt teenistuse liikumine a. väiketööstuses naistel. Nimeliselt on nende teenistus langenud õige vähe; tarbeainete hindade langus on Keskmine teenistus tunnis töölistel väiketööstuses juulis 0 a. (aritmeetilised keskmised) snt Gain moyen Jioraire des ouvriers dans les petites entreprises industrielles en juillet de 0 (moyennes artimêt. snt). 0. Pour la nomenclature s'adresser au tab.. I. Murrud ja kaevand.. Mineraalide töötlemine n. ni. Metallitööstus.. IV. Keemiatööstus. v. Nahatööstus.. VI. Tekstiiltööstus. VII. Puutö ostus... VIII. Paberitööstus.. IX. Poligraafiatööstus X. Toit, maitseain. ja joo kide ts XI. Kehakatte ja pudukaupade ts.... xn. Ehitusetööstus.. Elektrijaamad ning XIII. gaasi ja veevärk Puhastaetööstus XIV. Keskmine Moyenne,,,,,,,,,,,,,,, Mehed Hommes,,,,,,,0,,,,, 0,,0, 0,,,, 0,,,,,,,,,0,,0,,,,,,0,0, 0,,,0 Naised Femmes,,,,,,,,0,,,, 0,,,,0,,,,0.,,,, koguni tõstnud nende tunniteenistuse ostujõudu. Andmete puudusel jääb küsitavaks milliseks on kujunenud rahavääringu ümberhindamise järele väiketööstuses tööjõu rakendamise võimalus igal üksikul töölisel ning kuidas on kujunenud üldine töömaht ja palgaolud.. Suur, kesk ja väiketööstuse tööliste teenistuse vahekord 0 a. Comparaison des gains des ouvriers des entreprises industrielles grandes, moyennes et petites de 0. Teenistuse erineva liikumise tõttu teenistusetaseme vahekorrad on suur, kesk ja väiketööstuses a. muutunud. Lahkuminekud on ettevõtete suuruserühmade vahel tunduvalt suurenenud. L.a. II poolaastal meeste teenistus töötunni kohta oli kesktööstuses juba ca % ja väiketööstuses (juuli andmete järgi) ea 0% võrra madalam kui suurtööstuses. a. aga see vahe oli vastavalt vaid ca % ja %. Naiste tunniteenistuse vahekordades sellist murrangut ei ole. Suurtööstuse töölistega võrreldes naised teenisid kesktööstuses peaaegu endiselt ca % ja väiketööstuses ligi 0% tunnis vähem. Tõsi, mainitud kolme ettevõtete suuruserühma koostis on neisse kuuluvate ettevõtete erialade poolest teatud määral lahkuminev. Keskmine teenistus töölistel tunnis (snt) suur, kesk ja väiketööstuses ja selle suhe %sgain effectif moyen des ouvriers (par heure en snt) dans les grandes, moyennes et petites entreprises industrielles et leur comparaison en %... Suurtööstus.. Kesktööstus.. Väiketööstus ). Suurtööstus.. Kesktööstus.. Suurtööstus.. Kesktööstus.. Väiketööstus ). Suurtööstus.. Kesktööstus.. Grandes entreprises.. Entreprises moyennes. Petites entreprises )..» Suurtööstus. Kesktööstus. Suurtööstus. Kesktööstus. Väiketööstus ).... Suurtööstus. Kesktööstus x ) Juuli Juillet. Keskmine teenistus tunnis (snt) Gain, moyen horaire (snt) M. N. % Teenistus suurtööstuses = 00 Gain dans les grandes entreprises 00 H. F. 0 a. II poolaasta II semestre de.,,,,,, 00 0,, a. I poolaasta I semestre de., I, II 00 I,0 ], ], a. H poolaasta,,, II semestre de., 00 0,,,,, a. I poolaasta I semestre de., I, II 00 0, I,, a. II poolaasta II semestre de. 0,,0,,,0, 00,,0,, a. I poolaasta I semestre de., 00,0, 0 a. II poolaasta II semestre de 0.,»,,,,, 00,, 0 a. I poolaasta I semestre de 0.. I, 00.,0, 00, 0, 00, 00.,, 00, 00,0, 00,0 00,, 00

20 Nii suurtööstuses on arvestatud peaaegu kõik riigija omavalitsuse ettevõtted, kus töötasunormid ja teenistusetase on kõrgem. See asjaolu osutub juba üksipäini teatud määral lahkuminekute põhjuseks. Kuid teisest küljest näitab erinev teenistusetase, kuivõrt raske on vähe mehhaniseeritud kesktööstusel ning organisatsiooni ja tootmistehnika seisukohalt käsitöö iseloomu kandval väiketööstusel võistlus suurtööstusega. Need on arvatavasti tähtsamad käsiteldud lahkuminekute põhjused. Kahtlemata on siin olemas muidki põhjusi, muuseas arvatavasti suhteliselt kõrged kaudsed kulud väiksemates ettevõtetes.. Tööliste teenistuse vahekord tööstuseharude ja tööliste soo järgi a. II poolaastal. Comparaison du gain des ouvriers d'après les industries et le sexe des ouuriers en II semestre de. Üksikute tööstuseharude järgi tööliste teenistusetase on suurja kesktööstuses teravalt lahkuminev. Suhteliselt kõrgema tööliste teenistusega esinesid a. esiteks omavalitsuse ettevõtted ja selle järgi sellised harud, kus kõrge kutseoskusliku kvaliteediga töölisi on palju. Tavaliselt trükitööstus on kõrgeima palgatasemega alasid. Nagu tab. toodud arvudest nähtub, on aga meil trükitöölised teenistusetaseme poolest teisel kohal, kuna esikohal on kõrge tasuvusega omavalitsuse elektrijaamades, gaasivabrikutes ning linnade vesivarustuse alal töötavad töölised. Seal tunniteenistus ületas üldkeskmise suur ja kesktööstuses ümmarguselt 00% võrra. Trükitööliste teenistus ületas üldkeskmise suurtööstuses vähe alla 0%. Kolmandal kohal on teenistuse poolest metallitööstus, kus meeste teenistus ületas a. üldkeskmise % ja naiste oma % võrra. Siin rühmas suure osa moodustavad riiklikud ettevõtted, kus üldiselt teenistus ja töötasunormid on märksa kõrgemad kui eraettevõtetes. Suurtööstuses peale mainitu meestöölistest veel nahaning toit, maitseainete ja jookide tööstuse tööliste teenistus ületab veidi teenistuse üldkeskmise. Naiste hulgast teenistusega üle üldkeskmise esinevad murdude ja kaevanduste töölised, keemiatöölised, tekstiilja paberitöölised. Üldkeskmisega võrreldes kõrgema teenistusega esineb veel puhastusetööstus, kus teenistuse keskmise tõstavad kõrgele Tallinna linna pesumaja töölised. Teenistuse lahkumineva käigu tõttu mõnede tööstusharude vahekord teenistuse üldkeskmisega on a., võrreldes eelmise aastaga, oluliselt muutu Tööliste teenistuse suhe tööstuseharude ja tööliste soo järgi suur ja kesktööstuses a. II poolaastal. Relation du gain des ouvriers d'après les industries et le sexe des ouvriers en II semestre de 0.. Suurtööstus Grandes entreprises KcsktööstosEntreprises moyennes Teenistuse suhe üksikutes tööstuseharudes üldkeskmisega g'j Jj Relation du gain à la moyenne SES I. Murrud ja kaevandused Industries extractives II. Mineraalide töötlemine Transformation des pierres et des terres III. MetallitööstusIndustrie des métaux TV. Keemiatööstus Industrie chimique V. Nahatööstus Industrie des cuirs et peaux VI. Tekstiiltööstus Industrie textile VII. PuutööstusIndustrie du bois VIII. PaberitööstusIndustrie du papier IX. Poligraafiatööstus Industrie polygraphique. X. Toit, maitseain. ja jookide ts.ind. de l'alimentation et des boissons.... '. XI. Kehakatte ja pudukaupade ts. Confect. de vêtem. et jubr, de mercerie XII. Ehitusetö ostus Industrie de bâtiment Xm. Elektrijaamad ning gaasi ja veevärk Usines électriques, à gaz d'éclairage et..distribution d'eau XIV. PuhastusetööstusIndustrie du nettoyage N : II, I'\ ell 0 (Hi a. arvud Keskmine Moyenne... chiffres pour 0,, r » nud. Muuseas palgataseme tõusu tõttu on üldkeskmisele nihkunud ligemale tekstiil, puu ja paberitööliste palgad. Senini teenistuse üldkeskmist ületanud kehakatte ja pudukaupade ning ehitusetööliste teenistus on aga nihkunud üldkeskmisele lähemale teenistuse languse teel. Kesktööstuses on vahekorrad suurtööstuse vahekordadest mitmeti lahkuminevad. Meestöölistest oli seal a. esikohal peamiselt raske füüsilise töö tegijate rühm murdude ja kaevanduste töölised. Peale selle suhteliselt kõrge teenistusega esinesid seal, samuti kui suurtööstuses, omavalitsustele kuuluvate elektrijaamade töölised, kus palgad 0% võrra üle üldkeskmise. Selle järgi kõrgema teenistusega esinevad veel metalli, keemia, mineraalide töötlemise, Poligraafia ja ehitusetöölised. Kõigil teistel aladel

21 teenistus oli keskmisest madalam. Kõige kaugemale ulatus «teenistuse vahe meestel alla üldkeskmise puutöölistel, mille põhjuseks on saeveskitööliste madalad palgad. Naistöölistest keemia, paberi ja trükitöölised kuuluvad kõrgema teenistusega tööliste kihti. Mees ja naistööliste teenistuse vahekord on jäänud a. endiseks. Suurtööstuses oli naistööliste tunniteenistus madalam meeste omast endiselt ca % ja kesktööstuses ca 0% võrra. 0. Tööliste rühmitus S a. juuli teenistuse järgi. Répartition des ouvriers d'après leur gain en juillet. Tööliste ja ettevõtete administratiivpersonaali jaotus teenistuse, resp. palgarühmadesse. Oskus ja lihttööliste ning Répartition des ouvriers qualifiés, des A. Melied Hommes. { Suurtööstus.... Keskmine < Kesktööstus.... Viiiketööstus... ( Suurtööstus.... Oskustöölised '. Kesktööstus... ^ Väiketööstus.., f Suurtööstus.... Lihttöölised { Kesktööstus... i, Väiketööstus... ( Suurtööstus.... Õpilased l Kesktööstus... ^ Väiketööstus... B. Naised Femmes. ( Entreprises grandes. Moyenne < moyennes \ petites. ( grandes. Ouvrières qualifiées! moyennes \ petites. ( grandes. Manoeuvrières < moyennes y petites, f grandes. Apprenties... <,, moyennes \ petites. teostatakse Keskbüroos n.n. isiklikkude tööaja ja palgaandmete põhjal. Selleks tööliste kohta (iga ühe kohta eraldi) arvutatakse keskmine teenistus normaal töötunni kohta. Selleks ajaviisi tehtud ületunnid korrutatakse samal protsendimääral, mil määral nende eest on makstud normaal tööajast kõrgemat tasu ja korrutatult liidetakse normaal ja tükitöö tundidega. Keskmise arvutamisel on võetud arvesse kõik lisatasud rahas samuti naturaaltasud. Kuna aastaid tagasi perekonnaabiraha maksmine kandis rohkem üldise süsteemi iseloomu, jäeti see kui puht sotsiaalse iseloomuga palgaelement mainitud keskmiste arvutusel teenistuse üldsummast välja. Nüüd aga, kus perekonnaabiraha maksmisest paljud on loobunud ja kohati see on ettevõtetes arvatud põhipalga normide juure, tuli alates a. perekonnaabiraha võtta keskmiste arvutamisel teenistuse sisse. Seda asjaolu tuleb pidada silmas tööliste palgarühmittise kohta toodud, andmete ajalises võrdluses (vt. tab. ). Madalapalgaliste arvu vähenemine alates a. on, näiteks, põhjustatud osalt perekonnaabiraha arvamisest palga juure. Eespool võisime konstateerida tööliste teenistuse alal suuri kõikumisi üksikute tööstuseharude järgi. "Veel suuremat erinevust tuleb aga konstateerida tööliste palgarühmituses üksikutel kutsealadel teenistuseastmete (palgaredeli) järgi, kus on kõrvaldatud aritmeetilise keskmise tasandav mõju. Järgnevad andmed näitavad, et tööliskonnas, mis muidu näib olevat sotsiaalselt homogeenne koostiselt ühtlane kompleks, tulevad ilmsiks teenistuselt suurel määral lahkuminevad töölisrühmitused. Kõrgemapalgaliste kihi, kus teenistus ulatub ametniku õpilaste jaotus tunniteenlstusc järgi ja nende teenistuse vahekord juulis a. manoeuvres et apprentis d'après leur gain et relation du gain des ouvriers en juillet de. Sellest % Dont en % Tööliste arv, kelle kolata andmed käivad N. des ouvriers, concernant lesquels on dispose des données Teenistus tunnis (snt.) Gain horaire (snt)., 0, 0, 0,,0,,,,,0, 0,,,,,,,,,,,,,,,,,0,,,,,,,,,,, 0,,,0,,,,,, l 0, 0,,,, 0,,,, 0,, 0,, 0,,0,,,,,,, T,,,,,,,,, 0,,, 0,,, 0, 0, 0,!,,,,,,, 0, 0, E 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, I, 0, 0,,, 0, 0, 0, 0, 0, J, 0, 0, 0, 0, 0, 0, Keskmine teenistus tunnis (snt.) mediaan Gain moyen horaire (snt.) médiane,,,,,,,,,, 0,,,0,,,0,,,,0,,,, Teenistus suurti ses = 00 Gain dans les gi entreprises = Il või, näiteks, riigiteenija keskmise palganormini, vahest osalt isegi ületab seda, moodustavad peamiselt kõrge kutseoskusliku kvaliteediga töölised, "üksikud jõuavad sellesse kihti ka raske füüsilise tööga. Kui lugeda mees oskustöölise kõrgeks teenistuseks snt tunnis, siis langeb kõrgemapalgaliste kihti suurtööstuses mees

22 ( awoipçw) siuds us JM>MI[ 'Rom UVOQ [(ubejpaui) jus stuurrç strçstuasviniisaa. sdpuuop sap ssodsip uo sprib saj ujiaauoo MIW sop 'm puare^ O'OS'U S'iiX'Qi O'ui'Zl S'SiX'Oi O'Oi'iO S'iX'S O'SQ ' imoj, mpio^i Ot' Ot'IS' OS'XÛ' 00''S 0'SX' 0'SXt'S Ot'XS'S 0'SX0' l'hûq^ûo ofotoo to OOCD <N IN IN CO IN <N CI Çï Ci O Cw», M', w CO rh * r» "+ 00 to * m (M IN os oo * to oi q ofc» I^OJOKS OCON COCSOT* *Mron IN \n 0 ïft" «O tj" t^t ^ <VT rft r^ fm ra cv\ rft rft r~i ri r\t ^ j" r* rr* 00 O VO IN IN IN IN IN IN (M CM CO COCO CO CQ (N IN IN <N IN IN IN rh \a o œ õ i> «b (N"xn csi ai irt IN «00 il Cl * I> OS m i i O O»0 NMHOÎ ONH =0 COCO m (NO HOIOH **nii) <* CC CD ^ OJlDH»o *+ in o OîOlOH. OOO OOOO OOO Ö O Ö C õ o o" OOOO OOO OOOO OOO OOOO OOO doo"rt" rtrhin ift rh H lo * «IN ^ to H. M. M. N B «* te oo o"o"o ct O O O ih dd^" d d! o" o"? ncoh S s o" o o" o'ooo" o" I oo" S'X'0 OO'SX't OHHH 0'0'AS 0't~X't S'iSX'SS 0'tXt't i rt IN IN IN Tl r OOOO OOO O'SS'SS Ot'tXS't 'SSX'0 os'txo't IN OU (N 00 CT rl IN O'OS'it 'itx't O'St'St S'StX'Ot 00'tX'g 0'X' 0'gXt'S ot'exs's UJ t * IN io W lo S N»»io"oo"eî Ö * t rh O OO * < 00 ^,inihinco w o o COIN in r f B H IN co IN ** *ININ çj H IN IN" IN ««"H" IN" co coco m" coco d o d o d d o oo ao IN t> S oo co I>NW IN " co ce œ co **i * as * co CN rfiîefef e>îitih «NiNcorf cotffin o o o o o o o Õ. m * o i H co t i> co to IN aoi>co iniracoco of co ofinectoî coca IN coco *" * ^ÎCO"CO d o d o o d d m N m o t> an:q TH co t^ o + en co weoef IN" ININCO" * *«* *co"t)r lf î. lf. ÎTÎIT ddo" O'Ot'AS OS'XO'S 'ISX' 00'I'S O'SS'S 0'X* s'sex'os *Xt'S 0'0'iS Ot'SXS'S S'iSx'ss 0'SXO'S o'ss's s'ssx'os OO'SX'X 0'XT'X ih rlrlri MOOOi» o to"»n*o o'os'ix 'XXt'X IMHH ih (NCM S'AXx'sx ot'xxs'x o'sx'sx os'xxo'x s'sxx'ox o'ox OO'X0'0 0'0 CO > 00 O co «s riddonsi meiho OXBN MMHO OOOI> MDIHO ojoor P B II I'? ^% && tt t s Î Â > g ll SS^ft^ Sjï &( HHri HHHrl

23 0 oskustööliste üldarvust (juuli kokkuvõtte järgi oa 000 töölist) veidi alla 0%, kesktööstuses % ümber ja väiketööstuses veidi alla %. Suurtööstuses rõhuv enamus (ca %) oskustöölistest meestest langes a. juulis rühmadesse teenistusega snt tunnis; kesktööstuses kuulus sellesse rühma ca % ja väiketööstuses ca 0%. Selles rühmas peaks teenistus võimaldama keskpärase töölisleibkonna kohase elatisstandardi. Sellest madalam teenistus osutub juba keskmise suurusega leibkonna ülalpidamiseks napiks juhul, kui leibkonnas peaks ülalpidamiseks hankima sissetulekut vaid üks perekonnaliige ja kui leibkonnapeal peale enese palgatöö ei peaks olema lisasissetulekut mõnest muust allikast. Siia rühma (teenistusega, snt tunnis) kuulus a. juuli andmeil meesoskustöölistest suurtööstuses %, kesktööstuses,% ja väiketööstuses ca %. Väike osa oskustöölistest ei saavutanud isegi seda teenistusetaset. Lihttöölistest enamik kuulus rühma teenistusega,, snt tunnis, nimelt suur ja kesktööstuses ca %, väiketööstuses veidi alla 0%. Nii meestöölistest üldiselt õige piiratud osa kuulub teenistuse poolest sellisesse rühma, kus tavalise töölisbüdžeti tuludekulude osad annavad seada suurema vaevata tasakaalu ja üksikuil vahest osutub võimalikuks koguda isegi tagavara. Suurem osa aga saab oma majapidamises vaevalt otsotsaga kokku, osal koguni tuleb elu ülalpidamiseks hankida lisasissetulekuid kas teiste perekonnaliikmete teenistuse näol ehk mõnel muul teel. Naistöölised asetsevad teenistuseredelil märksa madalamail astmeil. Üldiselt naisoskustööliste jaotus teenistuse järgi on väga lähedane meeslihttööliste jaotusele, kuna need kuuluvad enamikus rühma teenistusega, snt tunnis. Samasse rühma kuulub suurem osa ka naistöölistest. Õpilased, loomulikult, kuuluvad veel madalamatesse palgaastmetesse. Nende teenistus tõuseb vaid erandjuhtudel üle snt tunnis, kesk ja väiketööstuses on aga teenistus enamjaolt nii poistel kui tüdrukutel alla, snt tunnis (vt. tab. ). Tööliste teenistuse muutusest põhjustatud ümberasetumisi teenistuseredelil viimase a. kestel näeme tab. toodud andmete järgi. Sealt nähtub, et ühes teenistuse üldise languse kalduvusega viimaseil aastail madalamad palgaastmed on muutunud tööliste arvult tihedamaks. Eriti oli seda tunda a., võrreldes eelmise aastaga. Samast näeme, et riigi ettevõtetes, millistena on võetud arvesse ka kommerts alusel tööta. Tööliste jaotus teenistuse järgi suurtööstuses juulis Ï» a. (koos arvatud õpilased). Répartition des ouvriers des grandes entreprises industrielles d'après le gain en juillet de (y compris les apprentis). Teenistus tunnilise tööpäeva eest Gain par jour ourable de S heures Kr. s I * S s g a s s s s.s^ ait' Keskmine Moyenne Melied Hommes 0 0 0,,,,,,,,,,,,0,,,0,,,,,,,,,,0,,, 0,,, 0,,,, 0,,,,,,,,,,,,,,,,,0,0,,,,,,,,,, 0,,,0, 0,,,,,,,,, 0, 0, 0, 0,, 0, 0,,, ,,0,,0,0,,, 0,,0,,0,, Naised Femmes 0,,,,,,,0 0,,,,,,,,,,,,,,,,0,,,,,0 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, ,,,0,,,, vad riigile kuuluvad ettevõtted ja kus töötasu normid on kõrgemad kui eraettevõtetes, madalamad teenistuseredeli astmed on õige hõredad. Õieti riigitöölise tunniteenistus algab meestel snt paale arvatud kaasa lihttöölised ja õpilased, kuna eratööstuses see algab peäle juba, snt tunnis. Tab. toodud kokkuvõttes töölised esinevad üksikute ametalade ja ettevõtete suuruserühmade järgi kogu oma palgataseme mitmekesiduses. Sealt näeme kuivõrt erinev on teenistus üksikute ametalade esindajail ja kuivõrt see on lahkuminev üksikutel töölistel ja töölisrühmitustel koguni ühel ja samal ametalal.

24 l i 0 Tööliste rühmitus keskmise tunniteenistusc jiirgi nii»» oskus ja lihttööliste teenistuse suhe (%) juulis a. ). Répartition des ouvriers d'après hur gain moyen et rapport entre le gain des ouvriers qualifiés avec celui des manoeuvres en juillet..! % ÉSl Teenistus tuimis (snt.) Gain horaire (snt.) <N) m ira i i? s S rh U J. i Œ> Ir? bh la S ip< A. MEHED HOMMES. I. Suurtööstus (ettevõtted ja enam töötajaga) Grandes entreprises (ayant et plus de travailleurs). Üleriiklik keskminemoyenne générale.... I? """ "'" j ~~~ ~,...,,;,, ~., 0, 00,... Sellest: eratööstns Industrie privée ,,,,, 0, 00, Dont: riigitööstusindustrie d'état ,,,l,,, 0, ioo, Eratööstus Industrie privée, Põlevkivi väljavõtjad Extract, de schiste combustible,,, 0, 00, Lukusepaa Serruriers 0,0,,0, 00, a) metallitööstuses en industrie des métaux. 0, 0,,, 00, b) tekstiiltööstuses CM industrie textile...,, 0,, 00, c) puutööstuses en industrie du bois....,0,0,, 00, d.) paberitööstuses en industrie du papier.. e) muis töüstuseharudes en autr. ind....,,,, 00,,,,,0 U 00, Rauatreiala Tourneurs en er 0 0,0,,,, 00,0 Valajad Fondeurs 0,,,, 0,, 00, Toornaliatöölised Ouvriers, en cuir.' 0,, 0,. 0, 00, Poolmeistrid (tekstiilt.) Sousmaitres 0 Ketrajad Vileurs 0,., 0,, 00,, 0,,, 00, Tislerid.'Menuisiers 0,,0,,, 00,, Puusepad Charpentiers,,,, 00,0 Puusaagijad masinail Scieurs du bois à la machine,,, Trükiladuj ad käsitsioomposit. d'imprim. à la main ~ loo,,,,, 0, Müürisepad Maçons 0,,0 00,i, 0, Masinistid Machinistes,, 00,,, Kütjad Chauffeurs 0 Faberivalmistajad Ouvriers du papier 0,,, 00,0,,.,, 00, il,, Muud oskustöölised Autres ouvriers qualifiés. 0, 0,, 00,, Lihttöölised Manoeuvres 0,, 00,0 a) murdudes ja kaevandusis enjnd. extractives 0 0,,, "o^, 00, b) metallitööstuses en ind. des métaux... 0 S,,,,, 00,, o) tekstiiltööstuses en ind. textile 0 0, 0,,, 00,, d) puutööstuses en ind. du bois 0 ;,,0, 0, 00, e) ehitusetööstuses en ind. de construction.. 0 0,,,,, 00, î) muis töüstuseharudes en autr. ind....,,,,, 00, Õpilased Apprentis 0,0, 0,,, 0, 00,0 0, 00, Keskmine Moyenne Liùsîusepad Serruriers Laudsepad Menuisiers Saeveskifcöölised Ouvriers des scieries Trükiladujad käsitsioomposit. d'imprim. à la main Masinistid Machinistes Kütjad Chauffeurs... Muud oskustöölised Autres ouvriers qualifiés '. Lihttöölised Manoeuvres Õpilased Apprentis Keskmine Moyenne. LukusepadSerruriers Laudsepad Menuisiers '. '., MeieridFabricants de beurre Pagarid Boulant/ers '.'.'. Kingsepad Cordomiiers.. Muud oskustöölised Autres ouvriers quau'iés LihttöölisedManoeuvres õpilased Apprentis B. NISED FEMMES. I. Suurtööstus üleriiklik keskmine Moyenne générale Sellest: Dont: II. Kesktööstus (ettevõtted töötajaga) entreprises moyennes (ayant tmvatilèum).? 00 0,?, 0,, 0, 0, 0, 0,,0,,0, 0 0,,,,0 0.,,,0,,,0,,,,,,,,,, 0, 00,,,,,,, III. Väikctööstus (ettevõtted alla töötajaga) Petites entreprises (ayant moins de travailleurs), 0, 0, '.'.'.',, eratööstusindustrie privée riigitööstusindustrie d'état Ketrajad Kangrud Poolijad Bobineuses Karbitegijad Boitelières '.'.'.'.'. Trükiladujad käsitsicomposit. d'imprim. à la main Paherossitoppij ad Cigarettières Kompvekivalmistaj ad Oonjiseuses (drageuses). Muud oskustöölised attires ouvrières qualifiées. Lihttöölised Manoeuvrières a) murdudes ja kaevandusisen ind. extractives h) tekstiiltööstuses en ind. textile c) puutööstuses en ind. du bois d) toit ja maitseain. ts. en ind. de l'aliment. e) puhastusetööstuses en ind. du nettoyage. f) muis tööstuseharudes en autr. ind.... Õpilased Apprentis ,,,, 0,,,,, 0, 00,,,, 00 0, 0,,,, 00,,,,, 00,,,,,0,,, 00, 0, bb,,,, 00,, 0,,.00,,,,,, 0, 0, 00,,,,, 0, 00, j 0,, 0, 00, (ettevõtted ja enam töötajaga) Grandes entreprises (ayant et plus de, travailleurs) 0 0,,, 0, 0, 00 0, 0 n ' " 0 " " "" i~~~i,..i,,, 0)0.00,0 0,,,,0 00,0] Eratööstus Industrie privée.,, 0,0,, ~ 00, 00, 0,,, 00,,, 00,0,0,0,0,0 00, 0,, 00,0,,,, 00,. 0,,, 0, 0, 0, 00, 0,,, 0, 0, 00, 0,, 0, 00,,,, 0, 00, 0,,,0 0, 0, 00, j,0, 0, 00,,, 00, 0,0 0,, 0, 0, 00,,,, 00, II. Kesktööstus (ettevõtted töötajaga) Entreprises moyennes'(ayant travailleurs) 0 0 0,, 0, M 0, 0,,,,, 0, 0, 00,,, tucriiklik keskmine Oskustöölised Ouvrières 'qualifiées Lihttöölised Manoeuvrières '.. Õpilased Apprentis ir».,i w *, UL ViUkctööstus (ettevõtted'aua töötajaga),, Petites entreprises (ayant moins de travailleurs) Keskmine Moyenne il gool 0 ï 0,,,0 0, Oskustöölised Ouvrières qualifiées....., 0 I,,0, 0, Lihttöölised Manoeuvrières ' ' 0,,, Õpilased, Apprentis ] ' ' ' * J,, ÎOO; ',],,, oliksfvmäsuted? eskmroos l0mas töölifc a0tus ^soluutarvudes pikema teenistusredeli järgi (tunniteenistuse intervall', mida soovikorral võib kasutada, ,,,0,».a.g s s fc» snt),

25 0 Erinevusi põhjustavaid tegureid on siin igatahes mitu. Kõigepealt ühel ja samal ametalal töötavail isikuil on teatud määral lahkuminev kutseoskuslik tase. Väga palju oleneb teenistus igal juhul peale kutseoskuse ka töölise puht isiklikest omadusist. Peale selle ühe ja sama ametala tööliste töötasunormide tase on üksikutes tööstuseharudes sageli märksa lahkuminev. Kujuka näitena esinevad selles mõttes tab. lukuseppade ja lihttööliste rühmitused teenistuse järgi ja nende tunni teenistuse keskmised. Teravalt lahkuminevad töötasunormid üksikutes riigi osades, eriti lahkuminekud linnas ja maal asuvate ettevõtete vahel, esinevad siin oluliselt tähtsa teenistuse erinevuse põhjusena. Samast tabelist näeme, et riigitööliste teenistusetase on üldisest teenistuse tasemest eraettevõtteis tunduvalt kõrgem. Meeste keskmise tunni teeni tüse vahekord oli a. juulis riigi ja eraettevõtetes,s snt pro,l snt ehk vahekorras :00 riigitööliste kasuks. Naistel oli sama vahekord snt pro snt ehk 0:00. Mil määral tööliste teenistus riigi ettevõtetes on kõrgem üksikutel ametaladel, seda iseloomustavad osalt järgmised arvud. Lihttöölisel}. Trükiladujad (käsitsi). Keskmine normaaltöötunni teenistus (««0 riigi,,0,,,,0 Ettevõtted,,,0,0,, teenistus eraettevõtetes = 00 Toodud ametalade teenistuse kohaselt riigi tööliste teenistus ületas tööliste teenistuse era ettevõtetes keskmiselt (võrdkaalustamata) % võrra. Kuna aasta varem riigi tööliste teenistus oli samadel aladel kõrgem % võrra, tuleb oletada, et riigi ettevõtetes on aasta jooksul kärbitud töötasu norme rohkem kui samadel aladel era ettevõtetes. Tab. antud kokkuvõte sisaldab eneses kogu arvulises materjalis ainulaadseid andmeid selles mõttes, et nende järgi on võimalik teha teenistuse võrdlusi üksikute kutsealade järgi. Kõrvutades oskusetööliste teenistuse lihttööliste omaga, kui kindla baasiga, näeme, et teenistuse keskmine tase üksikutel tööliste kutseoskuse rühmadel on sellega lihttööliste teenistusega tunduvalt erinevas vahekorras. Meestest kõrgustipul asuvad teenistuse poolest suurtööstuses käsitsi trükiladujad ja valajad metallitööstuses (peamiselt malmi valajad), kelle keskmine teenistuse tase ületab lihttööliste oma ca 0% võrra. Teenistuse alanevas järjekorras neile järgnevad jälle mehaanika alalteotsevad, nimelt lukusepad ca 0%se, rauatreiälid ca 0%se ja masinistid ca %se teenistuse ülekaaluga lihttööliste omast. Tähelepanu väärib asjaolu, et era põlevkivitööstuses põlevkivi lahtimurdmise ja väljavõtmise alal teotsevate tööliste teenistus ulatub kõrge kutseoskusega tööliste teenistuse tasemini, sellele vaatamata, et kogu põlevkivi tööstuse piirkond asub maal, kus palgatase tavaliselt on madal. Sellise töötasu õigustuseks peab märkima, et põlevkivi väljavõtjate töötingimused on meil üldse raskemaid tööalasid raske füüsiline töö peamiselt maaalustes kaevandustes. Peale mainitud kutsealade kõrgemapalgaliste rühma kuuluvad toornahatöölised, tekstiilvabrikute poolmeistrid, ketrajad, laudsepad, puusepad, müürsepad ja veel mõned eriti nimetamata kutsealad, kus tööliste teenistus on lihttööliste omast kõrgem vähemalt % võrra. Kesk ja väiketööstuses kõrgema teenistusega esinevad samad kutsealad, mis suurtööstuses (üksikasjad vt. tab. ). Naistöö alal ei ole oskusetööliste ja lihttööliste teenistuse vahe üksikute alade järgi nii suur kui meestel. Tunduva teenistuse ülekaaluga esinevad siin vaid käsitsi trükiladujad, kes. a. juulis teenisid tunnis % võrra rohkem kui lihttöölised ning paberossitoppijad, kelle enamteenistus peamiselt tükitööga tõusis, võrreldes lihttööliste teenistusega, %le. Teistel kutsealadel enamteenistus ei ületa naistel suurtööstuses %; kompvekitööliste teenistus on koguni madalam lihttööliste omast. Kõik. Tööliste teenis uuli piklikud tööaja ja tüse raiooniüne palgaandmed on palkade osas Com/wrato)ii "êa gains töötletud üksikasjaliselt stad'après les rayons sia tistiliste raioonide järgi eraldi. üstiqnes. J O Kokkuhoiu mõttes avaldamisele kuuluvad vaid üleriiklikud kokkuvõtted. Teenistuse raiooniliseks võrdluseks kasutame iseloomult stabiilseima ja tööliste arvult tähtsama, nimelt lihttööliste rühma. Tab. antud võrdlusest näeme, et Tallinna palgatase ületab tunduvalt kõigi teiste raioonide taseme. Üldiselt PõhjaEesti piirkonnas palgad on kõrgemad ja lähedalt ühtlased kogu PõhjaEesti osas. Selle järgi veidi madalam on palgatase Viljandija Pärnumaal. Kagupoolses osas Tartu, Valga, Võru ja Petserimaal tööstusetööliste teenistus on madalaim. Tallinnaga võrreldes, on seal töötasu madalam meeslihttöölistel ca 0% ja naistel ca % võrra. Tõsi, teenistuse lahkuminekut põhjustab, võibolla, vähesel määral raioonide järgi erinev ettevõtete tegevuselaad, tegevuseala. Kuid üldjoontes lähedalt sellistena tuleb neid vahekordi võtta. Kuna puuduvad andmed elumaksumuse vahekordadest neis raioonides, jääb küsitavaks, kuivõrt soodsamad on tööliste elutingimused ühes kui teises raioonis. Üks on siiski kindel, et tööstusetööliste teenistuse poolest Tallinn ei asu tõeliselt selliselt valitseval kohal, nagu seda vahest ekslikult järeldada võiks tab. andmete järgi, sest seal on ka ülalpidamine peaaegu kõigi kululiikide suhtes võrratult kallim kui teistes riigi oades, eriti aga maal.

26 0 Lihttööliste jaotus teenistuse järgi statistilistes raioonitles ja teenistuse raiooniline võrdlus a. juulis ) Répartition des ouvriers non qualifiés et comparaison des nains d'après les rayons statistiques en millet.. a) Jaotus tmmiteenistuse jiirgi {%) Répartition d'après le gain horaire (%) A fl PH ti a Hi rt d Hi Mehed Hommes Femmes 0,,,,0,,,,0,,,,0,,, 0,,,,0,,, 0,,,,0,,,,0,.. Kokku Total... Tööliste arv, kelle kohta andmed käivad Nombre des ouvriers, dont on dispose des données Keskmine teenistus tunnis (snt) Gain moyen horaire (snt) Tallinn = 00 0, 0, 0,,,0,,,,,,,,,,,, 00 00, 00 0, 0,,,,,,,,,0,,, 0, 0, 0, 0,, 00,,,,,,,,,0,,,,, 0, 0, 0, 0,, 00,, 0, 0,, 0,, 0,,0,,,,,,0 0,,, 0,,0 00,, 0, 0,,,0,,,,,,, 0, 0, 0,, ,0, 0,, 0, vax,,,0 0,,0,, 0, 0, 0,, 0,,,,,0,,0 0, 00 0,,,,,,,,,0,,, 0, 0, 00, ,,,,,,,,,,,, 0, 0, 0, 00,,0,,,,,,,,, 0,,, 0, 00,,0. Admlnlstratilvpersonaali palgad. Salaires du personnel administratif. Andmed administratiivpersonaali palkade kohta (tab. ) on koostatud samuti juuli isiklikkude palgaandmete põhjal. Administratiivpersonaali palganormid on samuti silmnähtavalt lange. Adniinistratiivpcrsonaali jaotus palgarühmade jiirgi suurtööstuses juulis a. (%). Répartition du personnel administratif d'après les groupes de salaire dans les grandes entreprises en juillet 0 (%) A. Mchcd Hommes.. Tehniline personaal Personnel teehn. a) inseneridingénieurs.. b) Tehnikud Techniciens. Sellest c) Konstruktorid ja joonestajad Constructeurs et dessinateurs d) Meistrid Maîtres.,.. e) Künmikud Chefs d'équipe ï) muud Autres Direktorid, juhatajad Directeurs.. Raamatupidajad Teneurs de livres. Arveametnikud Comptables.... Muud Autojuhid Chauffeurs Öö ja väravavahid Veilleurs et gardien Muud B. Naised^Femmes.. Ametnikud Employés Masinakirjutajad Dactylographes.. Muud jlutres. Alamtc ienijadservice 0, 0,, 0,,0,,,,0, 0,», J,,,,,0,0,,0,,,,,, 0,?,,,,,,?,,,0,, T,,,,,,,,,,0,,,r f i,,,,,0,, 0,,,,, J 0,,,,,, Kuupalk rh, 0,,,0,,,,?,,,, a,» 0, 0,, H,,,0,0,,,,T,t,,,,,,,, 0,?,,,,,, kr)~ Salaire X Ti,,,,,, 0, 0,,, HI,,,,0,,,,0,,,,,, 0,, 0,, 0,,,,, 0, 0, mensuel (Ar) I IN,,,, 0,,0,,,, Ol,,,,,,0,0, 0, 0, J, w P,,?,, 0,,,0,,0, <N 0,, 0,,,, 0, J, <N,,, 0,,0,,0. ~ 00 ') Tallinna raioon Tallinna linn. PõhjaIda Virumaa ühes linnade ja alevitega. LõunaIda Tartu, Valga, Võruja Petserimaa ühes linnade ja alevitega. LõunaLääne PõhjaLääne " Pärnu ja Viljandimaa ühes linnade ja alevitega. Järva, Harju, Lääne ja Saaremaa ühes linnade ja alevitega,.välja arvatud Tallinn. M, as, AR,,,,0, 0, 0, 0 a N mo te arv, kelle andmed käivad I i alariés, concern, I on dispose des \.a * >s,<s "Sg Si.» «s.,.. JaS T Ul.* 0,,, 0,,,0, 0,,,,0,0 r r 0,,,,,,,

27 0 nud. Viimase kolme aasta andmeil kuupalganormide Naised: liikumine on järgmine (arvud kroonides): Ametnikud, ; o,, Alamteenijad,,,, Mehed: a. Tehniline personaal.., Ametnikud 0, Alamteenijad, a. a.,,, 0,,0 Vähenemine (%) ( = 00),,, Toodud arvud ei haara veel täiel määral viimasel ajal teostatud palgakärpimisi, sest kokkutõmhumme algas esmalt ennem suurteks pühadeks makstud lisatasude kärpimisega, mis on sisult samuti palga vähendamine. Ühes lisatasude kärpimisega, millised ennem andsid põhipalgale juure kohati kuni 0%, administratiivpersonaali palganormide langus on nähtavasti suurem tööliste töötasu normide kärpimisest. Töö ju palgaolude kollia tööstuses Keskbüroo väljaandeis ennem ilinnnud artiklid ja andmed: Palgaolud tööstuses a., K. Sõrnms, Eesti Statistika nr. (), Ihk.. Tööolud tööstuses a. I poolaastal. Ii. Sõrmus, E. Stat. nr. (), Ihk.. Tööolud tööstuses I poolaastal a., li. Sõrmus, Eesti Statistika nr. (0), 0 a., Ihk Palgaolud tööstuses a., li. Sõrmus, Eesti Statistika nr. (), a., Ihk.. Tööstuseolud a.. R. Sõrmus, Eesti Statistika nr. (), a., Ihk.»0. Tööolud suurtööstuses a., R. Sõrmus, Eesti Statistika nr. (), a., Ihk.. Palgaolud olevikus (0 a.), R. Sõrmus, Eesti Statistika nr. (), a., Ihk. 0. Palgaolud tööstuses a., Ii. Sõrmus, Eesti Statistika nr. 0(), 0 a., Ihk.. Palgaolud tööstuses a., R. Sõrmus, Eesti Statistika nr. 0(), 0 a., Ihk. 00. Palgaolud tööstuses a., R. Sõrmus, Eesti Statistika nr. 0(), a., Ihk. 0. Riigiteenijate palgaolud a., A. Tooms, Eesti Statistika nr. (), a., Ihk.. J. Kits. VALIS ja RANNASÕIT ning KAUBA ja REISIJATEVEDU a. NAVIGATION et TRANSPORTS MARITIMES en. Sisu:. Üldisoloom, Ihk. 0.. Sadamate tegevus, Ihk. 0. Välissõit:. Sadamad, riigid ja laevaliigid, Ihk. 0.. Laevade rahvuslipp, Ihk... Liinilaevade tegevus, Ihk.. liaunasõit:. Veod, Ihk... Laevaliinid, rahvuslipp ja laevaliigid rannasõidua 0 a. Ihk Sissetulnud laevade arv Ja maht. Nombre et tonnage des navires entrés. Laevade arv Nombre 0 fi Laev S ide maht n. regt. Tonnage , 0 0, 0 0,,, 0, g II 0,,0, 0, 00. Üldiseloom. Laevade liikumine meie sadamates elavnes a. võr Caractéristique générale reldes eelmise aastaga tunduvalt. Eelmine aasta oli meil laevade liikumise poolest vaiksem alates a. ja a. oleme rõõmustavalt sellest madalseisust jõudnud üle, kuid ei küüninud siiski a. tasemeni, mis oli kõrgemaid. Liikumine meie sadamates suurenes a. nii valis kui rannasõidus ja laevade arvu ning mahu poolest, sealjuures rannasõit elavnes suhteliselt enam. Välissõidus tuli a. sisse laeva mahuga n. rgt. eelmisel aastal aga laeva mahuga 0 n. rgt., suurenemine mahu järgi ulatus,%ni. Rannasõidus tuli sisse a. laeva 0 n. rgt. eelmise aasta laeva ja 0 %. rgt. vastu, suurenedes seega,% võrra. Kogu sissetulnud maht suurenes a. võrreldes eelmisega

28 0,% võrra, jäädes taha suurimast aasta jooksul sissetulnud mahust, rnis oli viimase 0 a. jooksul a., Kauba ja reisijate vedu Transport ti >s marchandises et voyageurs Valissõit Long cours.a ä % Rannasöit Cabotage f K) à? &a Es Tonnid Toimes, 0 0, 00 0, , 0, , 0 0 0, 0, ,0 0 0, , 0 0, Reisijate arv Nombre des voyageurs. 0, 00, 0 0C, C 0 0, 00, 0, 00,! 0, ,,,,,,,,,, 00, 0,,,,0,0,, 00 vaid,% võrra. Ühenduses laevade liikumise elavnemisega suurenesid ka veod. Kaupade vedu välissõidus tõusis a. 0 tnni eelmise aasta 0 tn vastu, suurenedes,%) võrra, mis annab küll ainult / 0 tagasi eelmise aasta vähenemisest. Iga 00 laaditud netto rgt. tn kohta tuli kaupu: a, tn,, 0,, Rannasõidu kaupade veos on tõus tunduvam: eelmise aasta 0 tn asemel veeti a. 0 tn sadamatesse sisse ja välja, seega,% enam. Reisijatevedu tõusis samuti a. ja enam kohalikus liikumises' kui välissõidus. Välissõidus oli reisijate läbikäik meie sadamates a. 0 inimest eelmise aasta reisija vastu, enam seega,% võrra. Rannasõidus osutus a. reisijate läbikäik eelmisest aastast suuremaks,% võrra. Vedude suurenemist laevadel tuleb panna üldise kaubandusliku läbikäimise elavnemise arvele, mis majandusekriisi lõdvenemise tunnuseks. Laevasõit ja kauba ning reisijate vedu sadamate jiirgi a. Navigation, transport des marchandises et des voyageurs d'après les ports en. Sissetulnud laevad Entrés Kaubavedu Transp. des marchand. Reisijate vedu Transp. des voyageurs Välissõidus Rannasõidus Kokku Long cours Total Cabotage Välissõidus Rannasõidus Arv Maht net. Nombre net. Arv net. Ton aid To rme& Arv Nombre Tallinn Pärnu Kuivaste Virtsu Kuressaare, Eohukiila, Heltermaa Kärdla Triigi Taaliku '..., Jaagurahu Panga rand. Loksa Haapsalu Kun^a Paldiski Orissaare NarvaJõesuu Kiimu Vergi Pidula rand Käsmu Papissaare rand.... HiiuSuursadam.... Orjaku Mõntu. Kaberneeme Kokku Total UH Ö S no Soo ? 0» T Sadamate tegvus. Activité des ports. mate hulgas ületades Tallinna sadam on endiselt kaupade ja reisijate läbikäigu poolest esikohal teiste sadaneid mitmekordselt, kuid ta osatähtsus on a. veidi langenud Pärnu sadama läbikäikude tunduva suurenemise tõttu. Kogu mahust, mis sadamates käinud, langeb a. Tallinna sadamale,%, (,%), kaubaveost kuulub Tallin

29 0 nale a.,% ( a.,%) ja reisijate veost,% ( a.,%). Tallinnale järgneb läbikäikude suuruse poolest Pärnu, olgugi vedude alal ligi korda väiksemate arvudega, kui Tallinn. Teised sadamad kõik on nimetatutest märksa väiksemad ja moodustavad laevade läbikäigust mahu järgi kokku,%. Kaubavedu sadamate järgi jaguneb järgnevalt: üldkaubaveost langeb Tallinnale,%, Pärnule,%, Jaagurahule,%, Kuressaarele,%, Narva Jõesuule 0,% ja teistele le sadamale kokku,%. Nimetatud sadamate kaudu, peale kahe viimase, on veetud peamiselt välissõidu kaupu. Kuressaare kaupade läbikäigu moodustab aga peamiselt rannavedu ja NarvaJõesuu läbikäik koosneb mõlema ranna ja välisvedudest pea ühesuuruselt. Üldse veeti välissõidu kaupu sadama kaudu, milledest sadama läbikäik, peale esikohtadel olevate Tallinna, Pärnu ja Jaagurahu sadamate, moodustab kogu välissõidus veetud kaupadest ainult,%. Rannasõidu kaupu veeti kõigis sadamais, kuid sealjuures langeb Tallinnale,%, Pärnule,% ja kõigile ülejäänud sadamale kokku,% kogu rannasõidu kaubaveost. Reisijateveos on peäle Tallinna, kust kaudu toimus peamiselt välisreisijate vedu, suur osatähtsus sadamatel, kust kaudu peetakse ühendust mandri ja saarte vahel, nagu Kuivaste, Virtsu, Rohuküla, Heltermaa, Haapsalu ja Kuressaare. VÄLISSÕIT LONG ÖOURS. Laevasõit riikide järgi a. Navigation d'après les pays en 0, Laevasõit (sissetulnud, väljaläinud) Navigation (entrés, sorties) Kaubavedu Transport des marchan Reisijate vedu Riik Pays Nombre Maht riet. Ton. net. Neist laaditult Avec cargaison Importation Välja Exportation Kokku Total Sisset. Väljal. Kokku Arv Nombre Maht net. Ton. net, Tonnides Toimes Briti Angleterre Saksa Allemagne PrantsuseFrance Rootsi Suéde. SoomeFinlande Belgia Belgique Poola Pologne HollancU PaysBas Ühendriigid ÉratsUnis Taani Danemark S.N.V.L. U.R.S.S Danzig Dantzig^ Leedu Lithuanie Läti Lettonie Muud riigid Autres paps.... Merelt tagasi Navir. rentrés... Kokku Total Ï Î T I » 0 SO C 0. Sadamad, riigid Tihedam laevaühendus oli meil Ports^pa^et articles eelmiste aastate eeskujul ka de commerce. a. riigi ga ja nimelt Soome, Briti ja Saksaga; esimesele langeb kogu läbikäinud mahust,%, teisele,% ja kolmandale,%. ülejäänud riikidele jääb kogusummas,% läbikäinud mahust. Laevasõidu tunduvamat elavnemist võib panna tähele EestiBriti vahel ja peale selle riikide juures, kellega meil läbikäimine väiksem, nagu Poolaga, Taaniga, "Ühendriikidega j.n.e. Kaubaveos riikide järgi on a., nagu varemgi, esikohal EestiBriti vaheline kaubavedu, moodustades üldsummast,%. Eesti ja teiste riikide vahelised veod on märksa väiksemad. Mi riikide vahelises veos teisel kohal asuv EestiSaksa vaheline kaupade läbikäik on kolm korda väiksem EestiBriti vahelisest veost, moodustades veetud kauba üldsummast,%. Kolmandal kohal on EestiPrantsuse vaheline kaubavedu,%ga üldsummast. Kaupade läbikäik Eesti ja teiste riikide vahel oli veel väiksem. Kuna a. võrreldes eelmisega kaubavedu suurenes, näeme suurenemist EestiBriti, EestiPrantsuse ja teiste riikide juures, kellega meil kaupade läbikäik väiksem. Reisijate vedu. Reisijate liiklemine oli elavam EestiSoome vahel, andes,% kogu Eesti'ja välismaa vahel liikunud reisijaist. Peale selle näeme suurimat reisijate arvu veel EestiRootsi, EestiSaksa ja EestiLäti vahel, mis moodustasid,,, ja,% reisijate üldarvust. Tähelepandav on P.A. Ühendriikide esinemine suurema reisijate arvuga, mis tingitud Tallinna külastamisest turistide laevade poolt. EestiBriti vaheline kaubavedu oli a. tn eelmise aasta 0 tn vastu, suurenedes seega,% võrra. EestiBriti vahelises kaupade veos moodustab väljavedu meilt Britti domineeriva osa, nimelt,%. Väljaveo arvele tuleb ka panna kaupade läbikäigu suurenemine EestiBriti vahel, sest vedasime a. sinna rohkem kaupu 0 tn ehk,% võrra. Sissevedu Britist jäi a. eelmise aasta tasemele, s.o. tuh. tn. Transiitkaupu EestiBriti vahelises kaubaveos a. oli vähe, nimelt 0,% üld

30 0 summast, mille moodustab pääasjalikult Läti metsamaterjal, mis Pärnu sadama kaudu veetud Britti; vähe oli transiitkaupade hulgas ka N.S.V. Liidu lina ja vineeri, mis veeti Britti. Läinud aastal moodustasid transiitkaubad EestiBriti vahelises veos,%. Väljaveos Britti omab domineeriva osatähtsuse metsamaterjal, moodustades,% kogu väljaveost; peale selle on nimetamisväärt veel tselluloos 0,%, vineer,%, või,%, peekon,% ja lina,% üldväljaveost Britti. Sellega piirdubki veo mõttes kaaluvate kaupade nimekiri Britti. Britist laevadel meile toodavate kaupade nimekiri on veel lühem, kivisüsi, suhkur ja petrooleum ongi kaaluvamateks kaupadeks, sealjuures moodustab kivisüsi üksinda,% sisseveost laevadel Britist. Briti sadamaid, kust kaudu Eestiga laevaühendust peeti, oli, kuid nad kõik polnud kauba ja reisijate veo alal tähtsad. Ainult 0 sadama kaudu veeti kaupu. Meie väljavedu tingibki nii suure arvu Briti sadamaid, kuna ta jaguneb väikeste kogustega paljude sadamate vahel. Nende hulgas omavad suurema osatähtsuse meie kaupade sihtpunktidena Londoni,%, Hull,% ja Grangemouth,% üldväljaveost Britti. Londoni veeti meilt vineeri, tselluloosi, võid, peekonit, metsamaterjali, viimane moodustab ligi % kogu väljaveost Londoni. Hulli ja Grangemouth osatähtsus on tingitud metsamaterjali väljaveost, samuti põhjeneb teiste Briti sadamate osatähtsus peaasjalikult metsaveol. Meie sadamatest läks Britti kaupu Tallinnast ja Pärnust; suurem osa metsamaterjalist väljus Pärnust. Sisseveos Britist esinevad London ja Hull, mis olid meie kaupade peamisteks sihtsadamateks, ka tähtsamate lähtesadamatena, esimene moodustab,%, teine,% sisseveost Britist. Ülejäänud osa (%) sisseveost Britist tuleb enamjaolt sadamaist, mis pole meie kaupade sihtsadamateks. Seega on EestiBriti vahelises kaubaveos sadamate arv suur, kuna kaupade sihtsadamad erinevad lähtesadamatest. Reisijate liiklemine EestiBriti vahel polnud suur ja see toimus TallinnaLondoni vahel. EestiSaksa vaheline kaubavedu, mis juba eelmisel aastal tunduvalt kahanes, läks ka a. tagasi, olgugi mitte palju, nimelt alanes 0 tn ehk,% võrra, ulatudes a. 0 tnni eelmise aasta tn vastu. Vähenemine sündis sisseveo arvel nagu aasta varemgi, kuna väljavedu jäi eelmise aasta tasemele. EestiSaksa vahelist kaubaveo vähenemist mõjutas esmajoones transiitkaupade ärajäämine, teiseks ostude vähenemine Saksast. Varematel aastatel läks suuremal arvul N.S.V. Liidu kaupu Saksa ja tuli sealt meie sadamate kaudu, ka tuli meile Saksa sadamatest P.A. Ühendriikide kaupu. a. on aga N.S.V. Liidu kaupu meie kaudu Saksa ja Saksast veetud ainult tn, kuna a. see arv ulatus tn ja veel aasta varem tn. Ka Ühendriikide osatähtsus kaubaveos on tõusnud, mille tõttu Saksa osatähtsus vahetalitajana Eesti ja Ühendriikide vahel vähenes ja sellega ka kaubavedu Saksa sadamatest. EestiSaksa vaheline kaubavedu on mõlemas suunas enamvähem ühesuurune, väljavedu meilt Saksa on vähe suurem sisseveost sealt. Saksa vedasime suuremate kogustena järgnevaid kaupu : metsamaterjali.. võid.. tn peale selle veel mitmesuguseid meie kaupu väiksemate kogustena läks välja kogusummas tn ja N.S.V. Liidu kaupu tn. Viimaste hulgas olid peamiselt seemned. Meilt veetud või ja munad läksid Stettini. Muu nimetatud kaup, peale lubjakivi, suuremjaolt Hamburgi, osalt aga ka Bremeni, lubjakivi läks enamikus Elbingi, väiksem osa Königsbergi. Sisseveos Saksast on koguse poolest kaalukamaks sool, kivisüsi, keemiaained, väetisained, metallid ja mitmesugused, muud väiksema kogusega kaubad. Saksa sadamaid, kellega meil a. peeti laevaühendust, oli. Neist viie kaudu ei toimunud ei reisijate ega kaubavedu. Kaubavedu EestiSaksa vahel sündis peamiselt Hamburgi, Bremeni ja Stettini kaudu, sealjuures Hamburg on teisi mitmekordselt üle kaaluvalt esikohal, nagu näitavad järgnevad arvud: Sissevedu Väljavedu tn % tn % Hamburg, 0, Bremen, *,0 Stettin 00,, Üldse Saksa Reisijate liiklemine sündis Tallinna ja Stettini vahel, ainult üksikuid reisijaid tuli ja läks ka teistesse sadamatesse, sealjuures peamiselt Hamburgi. Ees tipra nts u s e vaheline kaubaveduon tunduva suurenemise tõttu a. jõudnud kolmandale kohale. Eelmise aasta tn asemel veeti a. tn, rohkem seega 0% võrra. Suurenemisele vaatamata on EestiPrantsuse vahelisel veol siiski võrdlemisi väike osatähtsus üldkaubaveos. Kuna EestiPrantsuse vaheline kaubavedu koosneb peamiselt meie väljaveost Prantsusse (väljavedu omab,% läbikäigust), põhjustas väljavedu läbikäigu suurenemise Eesti Prantsuse vahel. Väljavedu kasvas tnüt a. 0 tnte a. ehk,% võrra. See on tingitud meie tselluloosi ja paberimassi väljaveo kasvamisest Prantsusse, mis moodustasid a. ligi % väljaveost Prantsusse ja mida a. veeti meilt tn, eelmisel aastal 000 tn. Peale paberitoorainete oli suuremaks veoartikliks Prantsusse metsamaterjalkoguselt 00 tn. Muid kaupu väljaveos polnud palju ja nad on koguselt väiksed. Sissevedu laevadel Prantsusest ulatus ainult 0 tn. Ostsime aga Pratsusest kaupu 00 tn,

31 0 mis koosnesid peamiselt väetisainetest ja nietallkaupadest. Need kaubad tulid meile enamasti Belgia sadamatest. Meie kaupu läks seitsmesse Prantsuse sadamasse, kuid % väljaveost läks Roueni. Reisijaid tuli meile ainult Rouenist mõned üksikud; üldiselt polnud EestiPrantsuse vahel elavat reisijate liiklemist. EestiRootsi vaheline kaubavedu oli a. 00 tn eelmise aasta 0 tn asemel, vähenedes,% võrra. Vähenes just sissevedu Rootsist pea sama võrra kui üldläbikäik. Väljavedu, mis üldläbikäigust moodustab,%, jäi eelmise aasta tasemele. Eesti Rootsi vaheline vedu väheneb juba mitmendat aastat, näiteks eelmisel aastal oli suurem (0%line) tagasiminek, mille põhjustas meie väljavedu Rootsi. Turu puudumine meie kaupadele Rootsis pidurdas nähtavasti Rootsi kaupadele meie turule pääsmist. EestiRootsi vahel veeti tänavu, nagu varemgi, omamaa kaupu. Transiitkaupade vedu EestiRootsi vahel polnud. Sisseveos Rootsist on kaalu poolest domineerivaks väetisained, moodustades / kogu sisseveost. Muudest on nimetamisväärt loomasööt ja metallid. Väljaveos on kaaluvamaks kaubaks lubjakivi, moodustades,% kogu väljaveost Rootsi, peale selle veel märksa väiksema osatähtsusega kartul, karjasaadused, kalakaup ja metsamaterjal. Laevaühendus oli meil Rootsi sadamaga, kuid kaubavedu toimus märksa väiksema arvu kaudu, sealjuures meile sisseveetavad kaubad tulid peamiselt Limhamn'ist, meie väljaveo sihtsadamateks olid aga paljud sadamad ilma erilise ülekaaluta üksikute kasuks. Reisijate liiklemine, mis oli EestiRootsi vahel võrdlemisi elav (,% üldarvust), toimus Tallinna ja Stokholmi vahel. EestiSoome vaheline kaubavahetus omab,% osatähtsuse üldises kaubaveos ja on võrreldes eelmise aastaga läinud,% võrra tagasi. Vähenes väljavedu Soome, kuna sissevedu sealt veidi suurenes. Meie ja Soome vahelistes vedudes on tunduvas ülekaalus meie väljavedu, moodustades 0,% läbikäigust, kuna müüsime sinna raskekaalulisi kaupu, nagu lubjakive, kartuleid, kipsi, kartulijahu j.n.e. Ostsime Soomest aga märksa vähem kaupu, kui sinna müüsime. Sisseveos Soomest meile esinevad raskema kaaluga paberitoorained, paber ja kivid. Soome sadamate arv, kust meile laevad tulid ja läksid, ulatus ni ja enamjagu neist kas saatis või sai meilt kaupu, sealjuures omab aga siiski Helsingi meie kaubavahetuses Soomega domineeriva osatähtsuse, nimelt tuli Helsingist pool kogu sisseveost ja sinna läks,% meie väljaveost Soome. Samuti toimus reisijate vedu, mis EestiSoome vahel õige elav (, % kogu laevadel liikunud reisijaist), Helsingi kaudu. Ainult mõned üksikud reisijad tulid ja läksid teiste sadamate kaudu. EestiBelgia vaheline kaubavahetus kasvas a. tunduvalt võrreldes eelmise aastaga, nimelt tnilt tnm, suurenedes,% võrra. Juurdekasv sündis nii sisse kui väljaveo arvel, viimane on aga veelgi kaks korda väiksem sisseveost. Sissevedu Belgiast ulatub tn ehk,% EestiBelgia vahelisest läbikäigust. Selles on Belgiast ja Prantsusest ostetud kaubad. Belgia kaupadeks on metallid ja Prantsuse väetisained ja metallid. Koik sisseveetud kaubad toodi Antverpeni sadamast. Väljavedu Belgiasse oli tn, millest,% N.S.V. Liidu kaupu. Belgiasse läks meie kaupadest metsamaterjal, tselluloos ja vähe lina; JSF.S.V. Liidu kaubaks, mis veeti meie sadamatest Belgiasse, oli lina. Lina läks Genti, tselluloos täielikult Antverpeni, kuna metsamaterjal läks osalt Brüggesse, osalt Antverpeni. EestiPoola vaheline kaubavahetus ulatus a. tnni eelmise aasta tn vastu, suurenedes,% võrra. Suurenes nii sisse kui väljavedu. Sissevedu omab ülekaaluva osatähtsuse (,%) Eesti Poola vahelises kaubaveos ja ulatus a. tn eelmise aasta tn vastu. Kaalult raskemateks kaupadeks sisseveos Poolast olid: kivisüsi, suhkur, sool ja naftasaadused. Poola ostab meilt vähe, selle tõttu on väljavedu meilt Poola võrreldes sisseveoga sealt väga väike, olgugi et see a. võrreldes eelmise aastaga kasvas kahekordseks. Müüsime sinna rohkem vanu metalle, mis oma raske kaalu tõttu peamiselt moodustabki iga aasta väljaveo Poola. Koik Eesti Poola vaheline kaubavedu toimus Gdynia kaudu. EestiHollandi vahel veeti a. kaupu tn, rohkem eelmisest aastast,% võrra. Kasvas nimelt meie väljavedu Hollandi, kuna sissevedu sealt läks märgatavalt tagasi (,% võrra). Eesti Hollandi vahelises kaupade läbikäigus omab väljavedu,0% osatähtsuse arvult 0 tn, mis eelmisest aastast suurem,% võrra. Väljaveos meilt Hollandisse moodustab metsamaterjal /, ülejäänud on paber, vineer, tselluloos. Sisseveos Hollandist on suurem j aolt teiste riikide kaubad. Hollandist ostetud veo suhtes tähtsamaks kaubaks on väetisained. Laevaühendust pidasime a. Hollandi sadamaga, kuid veo mõttes on tähtsamad Rotterdam ja Zaandam, esimene on meile tulnud kaupade peamiseks lähtesadamaks, teine meilt minevate kaupade tähtsamaks sihtsadamaks. Kaunis palju meie väljaveost Hollandisse (0,%) läks ka Rotterdami. Meilt veetud metsamaterjal läks välja enamikus Pärnu sadamast. EestiP.A. Ühendriikide vaheline vedu ulatub esmakordselt 0 tn, mis eelmisest aastast,% võrra enam. Olgugi et EestiÜhendriikide vaheline kaubavahetus iga aasta oli märksa suurem, ei veetud neid otseühenduse teel, vaid teiste riikide sadamate kaudu. a. aga on üle poole EestiÜhendriikide vahel müüdudostetud kaupadest veetud õtse Eesti Ühendriikide vahel. Varematel aastatel sissevedu Ühendriikidest meile toimus täielikult ümberlaadimise teel teiste riikide sadamates, a. aga,% sisseveost tuli otsekohe Ühendriikidest. Sisseveetud kaupadeks olid väävel, naftasaadused ja puuvill. Väljavedu

32 0 P.A. Ühendriikidesse oli üldse tn. Sellest veeti laevadel otsekohe P.A. Ühendriikidesse tn. See koil oli tselluloos, mis meilt läks peamiselt South Haven'i sadamasse. Tselluloos moodustabki kaalu järgi,% kogu väljaveost P.A. Ühendriikidesse. EestiTaani vaheline kaubavahetus püsib a. eelmise aasta tasemel, s.o. 0 tn. Muutusi oli sisseja väljaveo vahekorras, nimelt suurenes sissevedu ja vähenes väljavedu. Sissevedu omab,% Eesti Taani vahelisest kaubavahetusest. TaaniEesti vaheline kaubavedu on suurem, kui meie kaubavahetus Taaniga, mis tingitud muude riikide kaubaveost Eesti Taani vahel. Nimelt osa meie kaubavahetusest Ühendriikkidega toimus Taani sadamate kaudu. Sisseveos Taanist on kaalu poolest raskemateks kaupadeks väetisained ja võitünni lauad, väljaveos tselluloos ja tekstiiltööstusesaadused. Kopenhaagen on tähtsamaks kaupade lähte ja sihtsadamaks. EestiN.S.V. Liidu vaheline kaubavedu laevadel oli ühekülgne, koosnedes ainult sisseveost meile. Nimelt toodi laevadel ligi x /s kogu sisseveost meile, mis ulatus tnni. Väljavedu meilt N.S.V. Liitu oli üldse väike, ka N.S.V. Liidu ostud meie kaudu välismaalt jäid äärmiselt väikseks, mille tõttu väljavedu oli erakordselt madal ligi 000 tn ainult ja see toimus raudteed kaudu. Sisse veeti meile N.S.V. Liidust laevadel soola ja petrooleumi. EestiDanzigi vaheline vedu on a. mitmekordselt vähenenud, nimelt oli see a. tn eelmise aasta tn asemel, mille põhjuseks Gdynia sadama osatähtsuse kasvamine; Gdynia kaudu tulevad meile nüüd varem Danzigi kaudu tulnud kaubad. EestiLeedu vaheline kaubavedu laevadel jäi a. ligi poole väiksemaks eelmisest aastast ja seda EestiLeedu vahelise kaubavahetuse vähenemise tõttu, nimelt müüsime sinna a. märksa vähem lubjakivi ja bensiini kui aasta varem. EestiLäti vaheline kaubavahetus püsis kaalult eelmise aasta tasemel, kuid kaubavedu laevadel Eesti Läti vahel näitab tagasiminekut tnilt a. tnni käesoelval aastal. Laevadel on veetud ümmarguselt / i EestiLäti vahelisest kaubavahetusest. Tagasi on läinud nii sisse kui väljavedu. Laevadel veetud kaupade koostis Composition des 'marchandises transportées. tonnides Sissevedu Väljavedu tonnides Suhkur. Sool Heeringad Soja jahu Puuvill Džuut Kivisüsi ja koks Petrooleum ja bensiin.... Superfosfaat Muud väetisained Väävel Metallid Keeniiatööstusesaadused... Muud. Kokku Ž,,, 0,,,,, 0,,0, 0,,0, 00 Või Munad Peekon Kartul Kartulijahu Metsamaterjal Vineer ja vineertoolipõhjad Tselluloos Paber Lina ja takud. Kips Lubjakivid Kivid Vanaraud Muud.. Kokku 0 0Ü T0, 0,,0, 0,,,,,, 0,, 0,,, 00 Laevadel veetud kaupade koostis oleneb a. pea täielikult meie sisse ja väljaveo koostisest, kuna transiitkaupu oli sel aastal vähe vedada. Sisseveos on veo mõttes tähtsamaks kivisüsi ja koks, sellele järgnevad kaks korda väiksema osatähtsusega üldsisseveost superfosfaat, metallid, suhkur, petrooleum ja bensiin, sool millega loeteldud,% üldsisseveost. Väljaveos moodustab metsamaterjal ligi poole, peale selle on nimetamisväärt veel tselluloos, lubjakivi, vineer ja või, mille järgi muudele kaupadele jääb üle vaid,% üldväljaveost. Huvitav on panna tähele missugustesse sadamatesse meie tähtsamad väljaveoained läksid. Seda näitab tab. a. Metsamaterjalist läks,% Britti ja sealjuures Briti sadamasse, milledest ainult Hull ja Grangemouth omavad suurema osatähtsuse. Hollandisse veetud metsamaterjal läks Zaandami, Prantsusse veetud Rouen'i ja Djeppe, Belgiasse veetud a. Tähtsamad väljaveo kaubad sihtsadamate järgi. Metsamaterjal Britti Sellest: Hull Grangemouth.. London Manchester... Bo'ness Grimsby.... St. Helier (Jersey) KingsLynn... WestHartlepool. Prantsuse Sellest: Bouen Dieppe... Hollandi Sellest: Zaandam.... Saksa... Sellest: Hamburg.... Tselluloos Prantsuse Sellest: Bouen..... TonnayOharente. Britti Sellest: London..... Gravesend.... Preston Bochester.... tonnides» ri 0 0 0

33 Tähtsamad väljaveo kaubad sihtsadamate järgi (järg). Ühendriigid Sellest: SouthHaven Saksa Sellest: Hamburg.. Bremen.., Vineer ja vineerist toolipõhjad Britti Sellest: London Saksa Sellest: Hamburg.... Lina ja takud... Britti Sellest: Belfast. Liverpool Belgia Sellest: Gent.. Saksa Sellest: Stettin. Või Britti Sellest: London Saksa Sellest: Stettin Lubjakivid.... Rootsi Sellest: Gävle.. Iggesund. Skutskär. Saksa Sellest: Elbing. Soome Sellest: Kotka. tonnides * Briigge'se. Huvitav märkida, et suurem osa metsamaterjalist läks välja Pärnu sadamast. Tselluloos läks Prantsusse, Britti, P.A. Ühendriikidesse, Saksa, Belgiasse ja Taani.. Laevade rahvus L^asõitu Eesti ja välisriilipp.. kide vahel toimisid riigi Pavillons nationaux. laevad, kuid kolmveerand kogu sissetulnud mahust kuulus nelja riigi laevadele, nimelt Eesti, Saksa, Soome ja Briti laevadele. Kaubaveos laevadel on Eesti lipp,% osatähtsusega üldsummast esikohal, sellele järgneb Saksa,0%. Teiste riikide laevade osatähtsus kaubaveos on märksa väiksem, ulatudes kõige enam %rd. Nimelt Taani laevadel veeti 0,%, Briti laevadel,% ja Soome laevadel,% kogu kaubaveost. Norra,. Sisse ja väljaläinud maht n. rgt. Tonnage importé et exporté Sellest Dont: Eesti lipu % Pavillon eston. en % Vastava riigi lipu % Pavil. du pays cor, en %... Saksa lipu % % du pavillon allemand Kaubavedu tonnides Transport des marchandises en tonnes Sellest Dont: Eesti lipu % Pavillon eston. en % Vastava riigi lipu % Pavil.. du pays cor, en %... Saksa lipu % % du pavillon allemand Laevasõit ja kauba ning reisijate vedu laevade rahvuslipu järgi a. Navigation, transport des marchandises et des voyageurs d'après les pavillons nationaux en.. Lipp Pavillon. Eesti Estonie.... Saksa Allemagne.. Taani Danemark.. Briti Angleterre... Soome Finlande.. Norra Norvège... Bootsi Suède.... Läti Lettonie.... Poola Pologne... N.S.V.L. U.R.S.S,.. Leedu Lithuanie.. PrantsuseFrance.. Danzig Dantzig... Kreeka Grèce.... Hollandi PaysBas. Panama Panama.. Albaania Albanie.. Belgia Belgique... Rumeenia Roumanie TSehhoslov. Tchêcosl. Ühendriigid États Un. Kokku Total Sissetulnud maht Tonnage import. n. rgt %,,,,,,,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 00 Kaubavedu (sisse + välja) Import et export. de nuirchand. tonnid %,,0 0,,,,,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 00 Reisijate vedu Transport voyageurs arvw.,., 0 %,, 0,, 0,, 0, 0 00 Rootsi, Läti ja Poola laevade osatähtsus kaubaveos on,% piires. Ülejäänud riigi osatähtsus on alla %. Üldse võttis kaubaveost osa riiki. Võrreldes eelmise aastaga on a. Eesti lipu osatähtsus kaubaveos veidi alanenud 0,%lt,%le, veel rohkem aga vähenes Saksa osatähtsus,lt,0%ni. Nimetatud vähenemiste arvel suurenes Taani ja Briti lipu osatähtsus. Reisijate veos esinesid riigi laevad. Pool kogu reisijaist veeti Soome laevadel, sest EestiSoome vahelist reisijateveo liini teenib Soome laev. Eesti laevadel on reisijate veos,% osatähtsus ja. Saksa laevadel,% ja Briti laevadel,%, sellega ongi loetletud pea kogu reisijatevedu. Missuguste riikide laevad võtsid osa milliste riikide vahelisest veost, näeme tab.. Kaubavedu rahvuslipu ja riikide järgi Transport des marchandises d'après les pavillons nationaux et pays. si,,,, ',,,,, 0, 0, 0,»,,.,,,, II,,, 00,,, l! a>f*î,,,,,, fflï,,,,0 ff,,,,, 0, II,,,,,, ï II 0,,, 0,,, M* II,,,,, ^,,,, Muud j a merelt tagasi Autr. paysetnav.renir., ~, 0,,

34 Eesti laevad vedasid kaupu peaaegu kõigi riikide vahel, kellega meil üldse oli kaubavedu, kuid suurem osa Eesti laevade veost toimus järgnevate riikide vahel: Väiksema osatähtsusega kaubaveos esinevate riikide laevad toimetasid peamiselt Eesti ja oma riigi kaubavedu. Eesti laevade vedu üldse. Sellest EestiBriti vahel.,, Rootsi Prantsuse Poola,, Taani,,. tn %,,,,,. Laevaliinid a. Lignes de navigation en..bj' Välislipp Autres pavillons nationaux br. reg. tn. Eesti lipu osatähtsus oli kõige suurem EestiRootsi vahelises kaubaveos, millest,% veeti Eesti laevadel. Veel omab Eesti lipp suurema osatähtsuse riikide juures, kellega meil väiksem kaubavahetus, nagu EestiPrantsuse (,%), EestiPoola (,%), Eesti Läti (,%) j.n.e. Saksa laevade vedu koosnes järgnevatest vedu Saksa laevade vedu üldse Sellest EestiSaksa vahel Briti Belgia Hollandi 0 tn 00 %,,, 0, Kõige enam veeti saksa laevadel seega Eesti Saksa vahel liikunud kaupu. Saksa lipu osatähtus oli suur EestiSaksa vahelises veos, ulatudes 0,%, peäle selle oli saksa lipul suureni osatähtsus veel Eesti Soome vahelises veos. TallinnHelsinki StettinTallinnSoome sad.... LondonRigaTallinnLondon.. GöteborgMalmöHelsingborg KarlshamnMeernelDanzig Liibavi liigatallinnhelsinki. TallinnRigaKopenhagenPrant HamburgTallinnSoome sad... TallinnHelsinkiDanzigGdynia AntverpenRotterdamGdynia PärnuKuressaareRigaHelsinki BremenTallinnViipiiriBremen 0 Soome Soome Saksa Saksa 0 Saksa Briti Saksa 0 Rootsi Prantsuse Taani 0 Saksa Soome 0 Poola 0 Saksa Saksa. Liinilaevade Laevaliine oli meil a. tegevus. ühe võrra eelmisest aastast' Lignes de navigation. vähem, nimelt jäi ära Tallinn Hanko vaheline liin, teised on peaaegu samad, mis eelmistel aastatel. Samuti teenivad enamusel laevaliinidel Saksa laevad. Eesti laevad peavad ainult kaht liini TallinnaStockholmi ja PärnuICuressaareRiiga Helsinki vahel. Liinilaevade tegevus a. Mouvement des lignes de navigation en. Kaubavedu tonnides Transport des marchandises (en tonnes) Reisijate vedu (arv) Transport des voyageurs S S o A x Üldse Qr. total AS ' ÏÏ* H 0 "S ^? S S g S fi Uldse Or. total «ê> Eesti Estonie Saksa Allemagne.... Taani Danemark.... Briti Angleterre.... SoomeFinlande.... ÏTorra Norvège Rootsi Suède Läti Lettonie..... Poola Pologne S.N.V.L. U.R.S.S.... Leedu Lithuanie..., Prantsuse France.., Danzig Dantzig..., Kreeka Grèce Hollandi PaysBas... Panama Panama... Belgia Belgique.... Rumeenia Roumanie.. AlbaaniaAlbanie... "Ühendriikide ÉtatsUnis Tšehlioslov. Tchécosl ,,,,0, 0,,, 0 0 0,,,,0,,0, Kokku Total.. 0 on, 0 0 Ï.

35 Kaubaveos on liinilaevade osatähtsus, mis enneni <d polnud suur, a. veel langenud, nimelt 0,%lt a.,%ni a. Kuna laevaliine teenivad peamiselt Saksa lipu all sõitvad laevad, on ka kaubaveos liinilaevadega Saksa osatähtsus kõige suurem,o%, sellele järgneb vedu Briti laevadel,%sc osatähtsusega. Sealjuures on,% Saksa laevade ja,o Briti laevade veost liinilaevade veod. Reisijate veos on kaliinilaevade osatähtsus a. võrreldes eelmise aastaga kahanenud. Liinilaevadel veeti a.,% reisijaist eelmisel aastal,. Ligi L liinilaevadel veetud reisijaist liikus Soome laevadel ülejäänud Saksa ja Eesti laevadel. RANNASÕIT. Veod. Kaupade läbikäik vaatlusel Trafic. olevates sadamates ulatus a. 0 In eelmise aasta 0 tn vastu, suurenedes,% võrra. Sadamate läbikäik veel otsekohe ei näita veetud kauba kogust, sest osa kaupu on arvestatud kaks korda, nimelt väljumise ja sissetuleku puhul. Rannasõidua veetud kauba kogust näitavad enamvähem täpsalt sisseveetud kaubad. Kahe viimase aasta sissevedu kõrvutades näeme, et a. veetud kauba kogus suurenes,% võrra. Tunduvalt suurenesid veod Tallinna ja Pärnu, millised sadamad ainult ongi ranna vedude sihtpunktideks. Tallinna tuli,% ja Pärnu 0,% kogu sissetulnud kaupadest. Veoartikliteks on rannasõidua peamiselt metsamaterjali, kivid, Vosvoriit, nagu näitavad järgnevad arvud : Sadamatesse veeti üldse.. tn 00 % Sell. küttepuitu, muud metsamaterjali., metsikuid kive...., telliskive , vosvoriiti,,,0 Tallinnast ja Pärnust läks välja teistesse sadamatesse peamiselt segakaupa, Rannasõidu liinilaevad a. Lignes de navigation de petit cabotage.. TallinnHeltermaaKuivasteVirtsuKuressaarePärnu TallinnKärdlaTaalikuOrissaareTriigiSöruPangaNinaseVaiguKihelkonnaHeltermaa TallinnB oliuldilakuressaare. TallinnKärdlaOrissaareTaalikuTriigiSuruOrjaku RohukülaHeltermaa RohukülaTriigiOrissaareTaalikuSorti.. VirtsuKuivaste TallinnHaapsaluHeltermaaKuivasteKuressaare TallinnNarvaJõesuu. Märkus. Vajaduse korral läbistab laev nii minnes kui ka tulles Loksa, Võsu (Käsmu) Kunda sadamad HaapsaluVormsi HaapsaluEsterby Veod Iaevaliikide järgi a. Transport des marchandises et des voyageurs d'après les catégories de. navire en. 0, Aurulaevadel Par les navires à vapeur Mootor ja mootorpurjelaevadel Par les navires à moteur et à molenr Purjelaevadel Pur les nnrireu à Praamidel Chalunds OA BO TAO E. Kokku Total.. Kaubavedu Transport des marchandises ïoimid Tonnes :J 0 S,f,, 0, 00 Reisijate vedti Transport voyageurs Arv Nombre 0, Missugustest sadamatest Tallinn ja Pärnu kaubad peamiselt said, näitab tab.. Sealt näeme, et Tallinna tulid kaubad väikeste kogustega väga paljudest rannakohtadest. Teiste sadamate sisseveos, peale. Tallinna ja Pärnu veetud kaubad lähtekoha järgi. Tallinn tuli sisse., Lähtekohad: Aseri.... Kr u rand.. Heltermaa.. Hararaud.. Kuivaste.. Kalesti rand. Käsmu... Kõrgessaar.. Kärdla.... Kõpu.... Küdema... Kaherneeme. Kuressaar.. Luide.... Laugu rand. Loksa.... Merelt.... NarvaJõesuu Nööriõue rand Nõva rand.. Naissaar... Orissaar... Paarika rand Panga.... Pedaspea... Punniku... Puulaidu.. Pärnu.... Prangli... Pidula.... ltikholdi... Spitham... Sõru Tõstamaa.. Triigi.... Tsitre.... Vihterpalu.. Vainopea... Vormsi... Vergi.... Vaigurand.. Viru rand.. Vaiste.... õngurand., "Ülgaste... Muud.... Pärnu tuli sisse... Lähtekohad: Kiimu..... Tallinn... Sorgu.... Virtsu...., Ülgaste.., Vaiste... Manija.. Muud... toimides 0, 0, S S

36 Pärnu, omab Tallinn domineeriva 0% ulatuva osatähtsuse lähtesadamana. Kaupu veeti liinilaevadel vähe, nimelt,% veetud kaupadest toimus liinilaevadel. Nende tegevuseks oli reisijate vedu ; liinilaevadel liikus,% sissetulnud reisijaist. Reisijate läbikäik sadamates rannasõidua suurenes samuti, kui kaubavedu a. võrreldes eelmisega. Juurdekasv reisijate läbikäigu juures ulatus,%ni ja sissesõitnud reisijate arvu juures,%ni. Suurenes tunduvalt Tallinna, Kui vaste ja Virtsu sissesõit niite arv. Viimase kahe sadama reisijate arv suureneb aasta aastalt järjekindlalt ühenduses RaplaVirtsu raudtee kasutamisega. Missuguste sadamate vahel oli elavam reisijate liiklemine, näitab tab... Laevaliinid, rahvuslipp ja laevaliigid rannasõidua a. Lignes de navigation, pavillons nationaux et catégories de navires, saluesterby vahel. Rannasõiduliine oli meil eelmise aastaga võrreldes võrra rohkem, nimelt tuli juurde järjekindla ühenduse pidamine TallinnNarva Jõesuu ja Haap. Tallinn Sellest: Heltennaa Kärdla... Kuressaare Mu uci.. Kuressaare.... Sellest: Pärnu.. Rohuküla Tallinn. Muud.. Rohuküla Sellest: Hellermaa. Kuressaare Muud.. Hellermaa.... Sellest: Rohuküla Tallinn. Muud.. Haapsalu.... Sellest: Ksterby Sissetulnud reisijad lähtekoha järgi. Reisijaid Järv) Ü 0;!,') S Valis ja rannasõit Laevasõidu ja kauba ning reisijateveo kohta ennem Keskbüroo väljaandeis ilmunud artiklid. uiiik kiiulia ja reisijatevedu il.,.t. Kits, Kesti Statistika nr. 0()() 0 n., Ihk. a.,.t. Kits, Kesti Statistika nr. 0() a Ulk. ( a.,.t. Kits, Kesti Statistika nr. ()() a liik. 0 a.,,t. KitsÕisman, Eesti Statistika nr. 0().() Ihk. a.,,t. Õisman, Kesti Statistika nr. 0(0) a., Ihk. : Laevasõit ja kaubavedu veeteel Kestis 0 a., Kesti Statistika nr. () a., Ihk.. Krivi: Ujaanne: Eest i sadamad, veeteed, kaulialnuvastik ja laevasõit. Seeria Resti Majandus" v,. a.

37 . Aurulaevadel Navires à vapeur. îïootorjamootorpurjelaevadelnavires à moteur et moteurvoiles. Purjelaevadel Navires à voiles. PraamidelChalande* Tallinna l'iinin Kuressaare Tab.. Reisijate ja kaubavedu rannasõidus a. Transport des voyageurs et des marchandises en cabotage en Pansa rand.. Vergï NarvaJõesuu.. Kärdla Rohuküla... i Kuivast e.... Kihnu Käsmu Orisaare.... Papissaare rand. Hellermaa... Virtsu Jaagurahu... Taaliku.... Haapsalu.... Muud... Kokku i i Kaubad tonnides Marchandises en tonnes ". : "' Sissevedu Importation Üldse "Ï S 0» S »!. 0! * '. i ms ;»! 0 SO ; seo 0 00! 0 «C ' Sellest laevad fi Î 0 ( 00 0 ÏC Väljavedu Exportation Gr. total ~Ï S 0 00 «0 0 0 ( 0 f 0 0 C f 0 Dont par les navires de : '"'ot 0 i «00 «0, 0 0 Üldläbikäik Mouvement gêner. Üldse 0 )t I:M Î 0 0 Ö Sellest laevad SOO I 0 0. ï Ï Sisse sõitnud Entrés Üldse « ( 0 «S Õ z? " Reisijate arv Nombre des >oyageurs Sellest laevad "j 00 :i Olo' Välja sõitnud Sortis Gr. total 0 S 0 S S? litt 0 S 0 osao Dont par les navires de ligne J, 0. S 0 G Kokku Total Üldse ""0" 0 fi » Ö S f Sellest liinilaevad Ï S 0 z ? P 0 0 S e

38 . Välissõit Long cours. Ilannasõit Cabotage Tallinn.. Haapsalu. Heltermna, Jaagurahu.. Kuressaare Kunda Kui vaste Kärdla. Loksa.. NarvaJõesuu Paldiski Piirini Rohuküla Taaliku.. Triigi.. Virtsu., Vcrgi... Muud *).,., *.,, tlldseor. total. ' Tallinn.... Haapsalu... Hellermaa, Jaagurahu.. Kuressaare Kunda Kulvastc Kärdla Loksa.. NarvaJõesuu Paldiski Piimu Rohuküla Taaliku. Triigi.. Virtsu. Vcrgi.. Muud **) l '.. l,.. i, a.. a * i ÜldseQr. total + as G Jaanuar Janvier Neist laadit. Malit G G A Veebruar Février < I cargais. Ton. Märts Neist Maht TI 00! ' S ê Avril Neist laadit, Maht Mai Mai Vab.. Laevasõit kuude järgi a, Neist laadit. Maht II»] J 0 S 0 j S =n Neist laadit ! S! 0 ~M aia 0 0 «as 0 (! aa ai UOO 0 0 J UOO Ö G IL Väljaläinud 00,j0 0 ' H! ' 0 Ï *) Panga rand ranna Orissaare ranna Kihnu viilis ranna Pidula rand valis ranna ' 0 0] 0' ;. j 0 Käsmu välte ranna 0 Papissaare rand valis ranna HiiuSuursadam : ranna S 0 0 0, ! Maht SI S I. Sissetulnud 0S 0 0 0Î 0 J 0! » ( G 0 0 ' ma 0 0» Mõntu valis ranna Orjaku ranna JCabernceiöo valis ranna 0 0 0

39 Kamaation d'uprès les mois en. Entres. 0 il! :! 0 m 0 0! 0 0 Sortis. 0 " , S H » ', '! 0 0 ai Ö Ï00, 0 0 S ' GII ; 0 0,! : ; ' 0 S( 0! ,! ' **) Panga rand, ranna 0 Orissaare: ranna Kihnu: valis ranna Pibula rand,: valis Cö % '! Kl t U U( S 0, G ] ( 0 0! I I ' 0 0, S C 0 0» 0 0, S S '" ' , G 0 0 0» 0 Ul S 0 Käsmu: valis ranna Papissaare rand: valis ranna 0 HiiuSuuraadam : ranna 0 0 S Mõntu: väjis ranna Orjaku: ranna Kaberneeme valis ranna 000,

40 i % m ta P (. H.S (.«MpUHKH Il pil A iiîfn'a opiidiurtf ti ' SMiaiimin/i uonnfmn mypiiiiu pi;i:i ')sai î)g Aiy (xsapiuuo^ iipoa assis optîdnus ti ö " oaay n.molhiiio/i uoswfuvo ^IJUUI pctil ^souag jau '«OiE!)iHiH AV (jsapittiioq. npa ni. SMdôWÏOA ptîcistoïï uosivluno <.iyjjqisiu vj.quiojs A.ty (soppincrç npoa assis optidm. d sumûtifloa puijsiqig; UOSWÛJLVO p««i ÎHS Mqiuofi Aiy (Bspniuo^ npc»a cftija opudm Î S puft,a.i WJUWÛVM 0My%\\vm pfllir ÎJSIIS Uq!«0jV r (xsapiimoj npa assjs apüdrica; d! P SMVÙVHOA ptiftstaix' uosmûwo piï«i ^sanag * «s? n» Ä «c A?<m!<O,T; S S a s s S! S s a S s» eo «î «««w«!i«0at L AV H' as, MII se ""il sa l TT~ s i, o to >ra eo Si j i e M i ll s isl itâi M i i il M M a i M i rri iilini n a* ^V I 0 «to CO OS 00 eo ira SôwS i s*, co ira JSS*! gl SS Il' O U l * H t» el eo oi ^J O 0 m ss^* «rö" ~'~er M h I ol «s co co es corn ci MHM ö «i v ira ^S^ M ett ii in il ' ' a* OS H ri 00 CO rlco õ$ r co CM.^S w "> SS** Kî Ö ~ e M pi M isisii i i i s iiir^ M i is M M II M II II M M M ç? i es to oo ira HOIÛO to ira «S» CO 00 00,0 0 (M 00,,,,, * * oi i~. a to eo oi es oi i i i liî 0 "H l O 0 rt rl M i co.,, (i, H O,,, ira n ri H,, eo r,, "Mill rt II III * M M M M M i M M i r i M i i M i il i ' & i M i M l i i i M ' il i i ~! Ci O O 00 CO O N O C f C0 Ol C O td ri rtoooo, CM o ci ira ri o,,, œ eo i ira rt t». eo m th B o o H i e i o N i oo ri e ~)< co î,,h A H rfookohm H B l H î l H M riiir"iiriiiiii rii tfi eo oo où er. oo o to eo "r n o w t i o * ira o u o o o H t i t f f l i o a o,,,.,,,,. O, Ä r i a t e eotioorioeo t o o o o î o «M O H Ol C0 ira ri t' ti t ira ri rt oo eo oo oo es oo ira to eo en o o s n n n iiraou o oo o* i t C O I O O O,. H, (ri CS CO O l O r l O OtOOOtO I OS CO CO ri HttiOH N eo t< ira rt ri MCOCOC,,, ri eo to.0 0,.O W O to ri OI III 0!«N O + 00 ih O O l*î in O CD O ri rt <M rm SI I e "* l l ISi= lssi M i ri M s " M i M oi M rt i * eo ri co i n co to ira OI «i f co o to o ira oi a oi.,,,, l ia ' l'm ISS I MS Il II SI oo CM o ri i^ co to i oo o to ira eo KO ce ri oo ri o eo to es (M 0 0 0,,,,,,,,,, 0 eo ira ira ira f i eo f * ri to n 00 ri n ri ire CB i> 0 tm I OC ri., Ol Ol Ol 0 ri H,,, 0 00,,, ri Ci CO ri,,, S I I rt J " I w i I I iitîrcnö 'ïi O! rjrjriv'tjton"^ ^"ÕeTÕJ ^êotri'rî'o'to'rl M i M o o o to tira n o to * ri rti œttoirani,,, M o ira ri i ira eo i to irati oi to o t» ira en 0 * co «N H H C to to Cl CO ri C ri M< ri 0 l ri Ol ri ta 0 CO t< i^r i M r co i i ri i m lin i M O OS C ti ri to C0 0 ri 0 00 ri to I H ira as ira oi r O O I M I I < I ira, 0 es i to ira eo es 0,, ira 0 ç» 00 0 to 0 0 ri 0 00 to co 0 eo ira co 0 to cg m eo ri ri eo co ira ri to Ol ** to to ri ri oo es os ti to to co ri 0 00 es to r t( ira Nicseii to 00 to t< 00 rai a ri m eo es 0,,,, * eo es 00 oi eo 0 O n 0 to co 0 0 in 00 O to ÇCiraeOrll Iri COflOrt 0 w O O C H H I u, eo co cl,, (M H n ta 0 N, eo, ri n *, eo t> ri CI, II H j eo to j <m o m h 0 * 00 rt 0 \rs ri ri ri CO es? 0 O 0 i«0 ri * 0 ï g I e "* IM l S lsf! ii i ^S n r M n flm M M M H i II M «S O it (TO * rt 00 ÎOvtîiO l I^ISIM ISSI l«sil ea es eo n eo eo 0 o to in to ira «( t K co n m ci 0 0 es ira w,,,,.. S O IlilOISOM» to * I \ r$ ri 00 * ((M rl(m ri to». JIM. a» r>i, ol 0 0 eo n 0,,, m 00,,, ri os co ri, S I I II "' Il in II ÏT il "i I i.s * III H II il r? r ii ii i l ii aj r ai S i M l 00 cb lira I to co eo gjäl M la l'.t II ISI""^ ISI! S S ti r, r a r i I II M M c I I I I H "nir SI s rh J CO "* "irr * L ri OS II II 00 ici ï rh,, 00 C U) O is 0 00 to r es,, 00 r~ m 0 00 to to 0 eo eo oi 00 * eo, oi, en ira 00 eo ri ri ira * n.i m 0,0, 0 0 «t ira 00 ö i < > ] 0 OO lo ^. ri,, 00 es m to eo ta to ri 'fl td 00 N C O, 00 l* ift f> (M KOÇOîO r, SO M W H T «M S? fî s "s R S S «U S!: s à? CO i> r;i II i s ip i s \'ê~ II II II " II M II II II II M II II ^ M ^ w "f SB^rg Cl '^ gïi? g; *>M.S r>.fc. &< ils, > ci s «ara "ifit S j S Il «ö M nlll N " ce n 0 co ti xn 00 i 0 0 ira «f l g ri ri "* ira O ri ri lit ira 00 ri ri «S «S,, jr S O S. OD t* t 00. ira rh OD P ri ri Ol CO ~oo 0 0' êo~ iss to eo I r 0 ri eo ira nui W H O ira to erî co w ira» co to co 0 CO to to K ri IN co 00 ira to Os eo 0, ira *. co ira co 0 «S to t j) ri IN 00 0 os eo «0 I ri OS çs ira CO ri i ls s e* ri ti ri eo 0 N os eo 00 eo ira M ri C0 # Ol «Ç 0 0 ri t< lo «I...! '. r is II «eo S gïï «oeo gg OÎ0 il II gg> S SS «, n P ' ' A'!! a, g a s ^ lif ' "S *! M r> N M B

41 i! mu iiiiân s i iiiiii s iiiiiiiir a i s iiiim r M M M T i! M M II III II II II II II II II "irilllll II II il I»»" " se ~ Ol Ol si SO 0 * 0 00 (M Ol "H i si isirm rt l "Il II II II II II II "MIMMI T l M M M 00 z^«min "i rr~\\ ""i "un M i i M i i iit MM Mill 0 SS 0 W H I H IIIII i I T I Min M M II ^ II II II lll II îl lll^l I S " M II M M II lllil M II M "" II II II II II II M II II I II M II rt i r M M i M i M ^i M M M i ili M M i r li iii^si "ri M i M M ' s S =^œ ^ T i M M M M T M M M i M"TI M i" si r*"ti B rn II II II rtcst^"^ î* '* rt co»rs D i o w *( IH *p ir: o oi ci t* o co oo *o o a co ** i *ï oo o io cõ co o aê's ««M'gôirH ss i ii œ m M m M is m m s i s Misi sis si ^ i Ue!" ru M s i H im s n "i iiiriiiii riii i^i^tiii n r T r *CO l 0«rH rh, «pcocm, O f H * ''*, T OlCO, ri CM,,CO,, rh, rlco, * «O, OrtHrt, 00 rt». «H îl O ul H l.ê» * "* M M «M «M Il II «ri «ri lo ri g rtg Ol rh ~ W Š II II MININI SIININI g II I * II SS S 0 00 S S M» CO rh SO Ol,, rh ** 0 ri,,, rh O lo H OCO ira eo rh,, CO ri Ol # t< 0 ri,, ih O rh iraco Ol 00 rhco Ol» HJ Hl COHJH, WH Il ««j Si «M I N H * j 0.0 ]«rh g rh rh 0 0 so e* eo *» i* m co ira ira r 0 0 eo oc co «0 0 CM m m 0 ira O «J O «0 HI» 0 * IH' TI te rn H 0 0 ira 00 co o ira 0 M «B,,, XM0NMOHH OS, f rh ltî ri # CO O O l.o f m SO rico, CO 'S 00 rt 00 t Ol 0 CO «M Ol «rh rh rp rl in 00 HCO SOCO»Oj«IH I t O H U hlîoo>m «rh lr O SO rh CO OS 0 O rjl rh rh o Oî 0 M O SI r l H Î H Olli US Ol rh rh S* CO rh rh CO» O ira lh ^r eo w* "^r ol " es,oi*<.., o», r oo,, ö ö, M,,. o o,. *,,eo,oa,,rh *seorhiraco,cö,iooi «oo», H * H, N, ^ sis* M i i il m.il i II J i il ii ifj i il «i i " i i i f ol eo so eo so ira ol r m p i»ra ira oc eo o 0 co eo rai o toranso o o m ol o >H <*I o o so oo en oo o * eo ira o o ijicocî >ra, ira,, o t< i oi, oi r so oo, «M eo, f ira eo, es,,, eo, ira o m oo co eo oo eo ira m HH, to so * to * IH CO O CM to eo ira SS O r M N 0 OS US» ri «CS ttco r Ol O CO rh 0 00 O *ï ri OlCCO SO 0: to Ol Si H O loso td. rt Hl H «lot Il! O» "f rh ira 0 SO OU CM r rh rh SO if. rhcm CO ri *» OS ri lo C0 P.. TP ri ri TJ«r CM rt "f* CO CO SO OS. ss to ol co oo eo ira so es ira 0 c ira f i X oo «0 to ol so co f f co CE co o ira fi so oo ira 0 co co * 0 os «ihhoioaioiflto ss 0 to co 0 ira m 0 n rai em ss ss f tr» Mtot r eo co ira rh 0 so ira so m IH 0* ira 00 IH 0 00 *, so to 0». eo ri in es ^ 0 ri os WCOSC0 so ol eo on m ol eo m rh ira i* ira s o o oieio H I 0 es ol * f *" eo ira ira 0 e* ira to co eo 00 es rh eo to i f; 0 C0 TH ira OI.j SO SO IftOll eo rh rh rh rh rfl SO rh * 0 rl CO ri SO rh CS 0 H SO 0 rhco «rih *rh r H» «r l! j l 0 IfSCO O "* «tq S>i,rHrH, MCOOIOI rhssrjlrh ***<, M 0CO rco SO CO,, H O H ri (M îl H S*rHrf<OrHa0rH,SC0 OHI Ofl LO OOSHi* fo O O 0 I. snol rl * irarhol O H B M ri ri O H rh MffltO ûcoos CO " < I l H I I I I *i l r i» r a i * r i SICO 0DI< * OI irai O rh «lco CM O ri CO rh m.0 ri * ri O O t rjl O ti ira 0i>,,.,,., «s IH, ira IH OS, sis ira eo ira eoicoirarh;,,,oo so os, ira ça, o, «, ri so «co <rh «j s r i o i i r a i o e o c o o i e o i r a so* HJ H O * «c o c o ri M i l l «In S ' S M l l r H O i 0 I I I oosotol oileol aol*lri II * 0 0 O SOCOCO " Õ rhc rh «C 00CO 0 ri ri CO SO C ri. * g rillil II II SI II ISI Illi ö S SMI N ' i S us ço m * eo ol rh ira f rai v\,, rh WIMH OS OI ira SO ri ri eo o eo tf so oi IH I rh «IH ri CM t~ OS ira ri CÎS SO tm os so to oo so ri, ira ri ï!i,ri B» l» ri «Si 0 M i l,»ri»l I.0 m CO» 0 riso ri TI grlçj Brios ] rh 0

42 S P (jsapiuuo^ np»a cfl«a opednwji d uns Bn Ilo A pcfistaj]; uosivûjmo odiy^qoui pirni paitas %du UOJ} <>M)W0A[ Aiy dsoptuucrç npaa assis pcdn«i " gj/naùvlloa. puçisioy: uoswfwoo oddy(jqum ptîtît ^sanag pu uoj, (TO exquiofi Aiy (jsapiuuoq. npaa ufoja apcdnca; (TB undûviioa putlsio'ji uosyntum ptîui ^sanag q.qi?h dxquiog. A.iy pianos npaa sis aptsdmsa; sumûn/loa. püctsiay; uoswluvo omy^qijui ptroi (jsaijas PU jqiuq [ uojj (jsaptnno:) npaa TafnîA apudmoi > smabn/loa. PBftStOU uoswlijtm od.iy'^qiîtu putii ^sanag pu uoj; vxm. AJy (xbptuu0^ tlpoa assis apiîdivb a xmdùvtioa pufisia'a: uoswluvo oa.iyinrmii ptibi ^sanaa Siht Ja saatesadam Port de provenance et de destination S Sï s a g S a a a a a s» CO o ««pu uox i tuqiuoft Aiy M II II M II II II II II Il M*'M i II ll^ll II II Il II M Il M M M l l s MIIM llllll H H in co in O H ira 00 0 lo CO CÎ il il o,, **,, so Cl, in Il II" o O T t t ri oo ira * co o TjH o o o., CM Oi TI rl m O» Ol O t> rh KS CO rh coeo+iitt<oi «s rh H O S H r i O*ireHrt0000TlrH rh rh in rl Cl "aa'eefin' "' oo o * l" * ' S ""l ci ai o ci O m co MHtO, 00 t t CO ci oo o m m Cl M Cl»# co «ii i in i i o 00 «0 o o m ~ rh t CC Cl IDtlOrtHOlO'* O O i Cl rh i» os m r» in co m cl o eo L H C J C0 Cl 00 > rh OS # in a es,, eo M, o e0 w es Cl i~ «o m «s m eo ci rh O 00 O CD 00 O O, MC0O» g H 0 H «O M * O i n H O Cl m Cl CO O Cl * eo * os ~* a r t O H Cl*C0rt<, H O f H C0 Cl p * Cl Cl co ira uoeo, 00HH Ui rh rl CO rh Cl Cl T* CO to O HIflOH rh in I. CO m cl eo m es cl m m ci co cl WHCClONHOlOO) cotirhooooeotm iiîwmooniooioo rh rh rh ira OJCOOCOlOOOOOrJHI HlOHS! 00 Cl Suursaari.... Seitskari.... Turku Tytärsaari... Tammisaari... Viipuri XJuraa Uusikaupunki.. MIIM Il M Il II II II S II M II " II II II ro M M M II M s l g II II Il M Il M M M a i.a i. M eo ] MMM oo,, ö cõ, s ' ' ' l H l ~O0 Ö I rh o S rh eo Cl, o «S ira co oo o "H ci ci eo eo II M O H O l O Î O H M.TH MOCIO eo ii ci ci m o S: f Cl!> rh d W H» N Cl 00 rh Cl t Ifi O " v Cl Cl rh V Hra TH rh O Cl rh Il M M SI CO ] Il II l!t l «W e rh cõ cl, o es ira co oo o T< ci Cl co co lillil Sft TH OCO CO HI»* rh t * OS CB. ira i~f cl * in o» * Cl t" rh H< O0 rh O Cl CO ti MHNtDCiffl o TI cl os m o»q * Cl Cl H * 0 rh rh rh Cl rh S.N.V.L Batum tr.b.,sf.s Kovorossisk.. Leningrad... Luuga Tuapse M II M II ** i M i M M i r Il II M M M M M oo co oo in o ci oo t» oi m co,,,,,, ira co i i co co O CO rh OO O M «!*,, Cl, l>, rh,,00 00 j jrh oo co ira cl M M M «r r ip Il M II II M lie M üiiiiisims Ir ili 0 Çl "* CO ilil i i i M l s M M * r r os co o in cl m i» O ci in fi K O O t 00 Cl O H rh * COrH CO00C OiH *" Cl rh Cl M M ri i ri WOOOOOOtHOJ 00 Cl < co ci co ira m cl m., i> ci O Cl T(H rh C0 CD rh * lo 00 rh rh C0 (N Cl 00 O CD OO C0 TH» 00 ^ O H* Cl CO (M * * ira "* t l»» Cl * rh lo CS TH Cl rh * CD ti rh rh l OS»n 00 Cl *' Cl * CD il H rh i* I.» et m i o i M M r i s M M M M 00 OS rh r OS on ira O oo co,,,,,,, i» M H H * O OS rh "K CD Il ITISI ISI «M rn r'r 0' co o ira cl m co o ci in ^^icooloocl,,*ih CO COrH OOOSClCOrH är» Cl H Cl uiiriii 00! «ecocoooott(co oo ci w cl es co cl oo in ira i> ira,. «TSCl^riaSOOCOrl ^ift 00 rh H 00 OIOCOOCOOJCOMHNOOOS et ih cl co >* i< oo m cl t i> oo S o d H N l O M H l H r i f r i W * rh Cl Cl H Cl M l Cl TJI ira * CD ih Cl rl * Taani Danemark Aalborg... Assens Kallundborg..... Kjöge Körsör Kopenbagen MariagerFjord Middelfast.. Odense Bonne Muud m II M M II II II II! II II II II II M M M M M II M lillil II II et H K J «ir», * ci o il l> oo o S ^' Hi MM lis en es! oo o oo O O rh t î «M oo o ira ci iilü i i r il i <M t ira oo *» * cl o S rh0,i ~ II M IllS M iiiiii CO O OO I,,co! ci! [ s il g.si '^s '«s '.«om B «s ä S S M o i% S o w g s? e* Si i i i i i i il g SI fecï! il MCI MCI i i < et S ; n r i j. I ira i s Sî i s i i S i i i i s i i g S i i ï i il

43 Rahvuslik lipp Pavillons nationaux. SissetulnuàEntrés Eesti Albaania Briti Belgia Danzig Hollandi Kreeka Leedu Läti Norra Poola Panama Rootsi raani. VäljaläinudSortis 'šelilio jhend iig. takku Idläbikäik > «? Ü ^ Belgia 0 0 Tu* co S Tab. W Belgique 0S Saksa 0 ioomo ~ 0 S 0 00, o '<i I h Briti 0 Eesti sadamate läbikäik välisriikidega Communication avec les pays étrangers. 0 C ! Jll'ï $ r j g J? n g *» S ^ sl Angleterre f SS 00 S 0S S «a 'f, 0! "ei 0, ö =«W# 0 r~ > < ~ I 0 0 a a d afs m a 0 I «\Aiš Danzig Dantzig Hollandi PaysBas 0 I 0 " b 0 0! 0 0 S0 0 S 0 > < OS A. % 0 00 is 0 0 S 0 0 d öü 0 S 0 0 ** a M# Ü 0 Õ 0 00 > < "? a Ö s'a <«S S Poola Pologne 0 00; g g Wfä st lbaania riti elgia ï anzig l ollandi reeka eedu iti orra rantsiiso aola marna l umeenia ootsi iksa i >ome N.V.L. ï Prantsuse France 0 SIC Läti Lettonie 0 elihomkkia l iendr. okku i dlabiküik 00 Ü liootsi Suède j so I ai Taani aa ai S J Ï0 Danemark 0 as ! Saksa S 0 Allemagne ] an a 0 Soome Finlande C S 0 Ž J Muud, riigid jamer.tag. Autr.'pays etnav.rent S

44 Kokku kõigis sailamnis Totul pour tous If. iiorts Tab.. Reisijate ja kaubavedu laevadega a. välissõidus Tallinn Rahvuslik lipp Pavillons nationaux Sissevedu Importation Väljavedu Exportation Üldhlbikäik Mouvement général Sissevedu jj Väljavedu Importation Exportation Kokku Total Sissevedu Importation Väljavedu Exportation Kokku Total a) h) a) b) a) j b) b) h) h) 0 lîesti Estonie.. Sollast : aurulaevadel Mootorja mootor]). Purjelaevadel.. Saksa Allemagne. Taani Danemark Briti A ngleterre. Soome Finlande. Norra Norvège B notai Stieda.. läti Lettonie.. Poola Pologne S.N.V.L. U.R.S.S, Leedu Lithuunie Prantsuse France Danzig Lantüg. Kreeka Grèce.. Hollandi PaysBas Punama Panama Kokku Total Sellest :aur ulaevadel mootor ja mootorp. purjelaevadel.. praamidel.... Sellest: aurulaevadel Soome Saksa Briti Rootsi Poola '.'.'.'.'.'. Belgia Taani Lati Rumeenia.... Hollandi Albaania Ühendriikide.. TSehhoslovakkia.. Kokku Totul Sellest: aurulaevadel mootor ja mootorp. purjelaevadel.. 0!) !! 0, 0 ' Î S , ; S S 0 S S 0 I0Î? S S ) 0: 0 0S S 0 m 0 0 a) Kokku Total, h) Sellest liinilaevad Dont navires de ligne. llahvuslik lipp Pavillons nationaux Eesti Estonie.... Albaania Albanie.. Briti Angleterre... Belgia Belgique,... Danzig Dantzig.., Hollandi PaysBas. Kreekà Grèce.... Leedu Lithuunie.. Läti Lettonie.... Wõrra Norvège... Prantsuse France.. Poola Pologne... Panama Panama.. Rumeenia Roumanie Rootsi Suède.... Saksa Allemagne.. Soome Finlande.. S.N.V.L. Ü.R.S.S... Taani Danemark.. TSehhoslov. Tchéeod. Ühendriikide ÉtatsUn. Kokku Total.... P < 0 Sisse tulnud Entrés S a sê C 0C Üldse rand total Neist laaditult Arv Maht Ton. net S te; 0 0? S S S 0. Välja läinud Sortis ag OS ?? 0 Avec cargaison Arv \ Î Maht Ton.net iilissõit ! ?? 0 0? p. < Lon<? ? 0 00 A S Kaub ~ 0 0 averti! (tonnides) 00 S 0 S R. Be sijate Transport des SS 0 00 S 0 ~ 0 ; 0 i! 0! 00 vedu (i il il Tab.. Laevasõit laevade rahvusliku lipu jiirgi Sellest Tallinn Dont port de Tallinn Sisse tulnud Entrés S Sï Se I cours ? Neist laaditult Arv 0 SII Maht Ton. net S 0S 0 0 p. ü 0 0 Välja läii ud& ortis Se "Neist" aaditult Arv 0 S Maht Ton.net SDÜ ÎSW

45 S * r Transport des voyageurs et des marchandises en long murs en 0. Kuressaare Narva Kunda Paldiski, r==w "^h>~ II marchandises (en iun.?i jl "a) b) "n b)!) humes). 0JJ 0 00 «sg Û 0 0 si jifiq 0 0, M M KJ. M il fi l % si Loksa "&, i 0 ~ i w si oi 0; i Haapsalu.J t>kî 0 T il > 0] i 0 J 0 Jaagurahu.J t>t^ 0S 0 0 S 0 00 M ' = K Munil.S fcj T W!! ] S ~ ~ «( il il l?, 0 IW 00 Transport rft'* voyag eurs' 0 0 fin? ai S0 (nombre) j 0 0 G i» G ' i! i 0 0 ( ' Ï» ' GS 0 \ 00 S i Navigation d'après les pavillons nationaux. Üldse Totaux Sellest Tallinn Dont port de Tallinn Sisse tulnud Entrés Välja läinud Sortis Sisse tulnud Entrés Välja läinud Sortis Rahvuslik lipp Pavillons nationaux: H& Neist laaditult Arv Maht Ton. net le Neist laaditult Arv Maht Ton. net =? Neist laaditult Arv Maht Ton. net Neist laaditult Arv Maht Ton. net. Aurulaevu. Mootor ja mootorp.. Purjelaevu. Praame S S S S0 0 Rannasõit Cabotage. Eesti Briti Hollandi liiti Saksa Soome Taani ! ï Kokku Total «. Navires à vapeur... Navires à moteur et moteur voiles... Navires à voiles. i. " ; ' 0i S S

46 K. Rumma. Sisu:. Arv ja tegevusala, Ihk... Tegevus, Ihk... Arv ja tegevusala. Nombre et occupations. ÄMMAEMANDAD a. SAGESFEMMES de.. Rahvus, Ihk... Eelharidus ja kutse omandamise koht, Ihk... Vanus, Ihk.. a. oli Eestis ämmaemandat, neist töötas elik,% hailgas, 0 elik,o% haiglas ja vabalt praktiseerivana, elik,% vaba praktika alal ja ehk,0% jaoskonnaämmaemandana. a. kestel tuli juurde ämmaemandat, kuna lahkus ja aasta lõpuks jäi ämmaemandat. Neist töötas 0 ehk.,% haiglas, 0 ehk,% haiglas ja vabalt praktiseerivana, ehk,% vaba praktika alal ja 0 ehk 0,% jaoskonnaämmaemandana. a. kestel tuli juurde ämmaemandat, lahkus ning jäi ämmaemandat. a. tuli juurde ämmaemandat, lahkus ja jäi 0 ämmaemandat. Siit näeme, et ämmaemandate arv suureneb aastaastalt. Ämmaemandate tegevus ja a. Activité des sagesfemmes en 0 et. > Sünnitamiste arv õigcajalisi Sündinud laste N. des aea ments à terme mclie N. des enfants a < i te* î. fin ë Paldiski ) Põltsamaa Türi Viljandi 0 0 OB 0 0 G 0 0 G 0 0 ii i) z ï S Maad Arrondisg Viljandi Petseri Kokku Total S IC 0 0. Rahvus Eesti rahvusest ämmaemandad moodustavad a.,% ämmaemandate üldarvust, sakslased,%, venelased,0% ja kõik muud rahvused kokku,%.. Haridus ja kutse omandamise koht. Éducation et lieu de l'émanation du diplôme. 0 Ämmaemandate koostises oli a. hariduse järgi keskkooli lõpetanuid 0 ehk,%, keskkooli lõpetamata ehk,0% ja algkooli haridusega L ) Kooä Saaremaaga ) Koos Harjumaaga Ilo 0 * I i S ~ 0 G 0 G 0 0 no ehk,%; ning haridus teadmata ehk,o%; kuna ülikool lõpetamata oli ühel juhul. Suurim arv ämmaemandaid a. koostises on kutse omandanud Tartus, nimelt ehk,%, siis Tallinnas ehk,% ja mujal ehk,%; kuna kutse omandamise koht teadmata ehk,0%.. Vanus. Rohkeim arv ämmaemandaid A Q e ' leidus vanuserühmas a. ehk,%, siis a, ehk,% ja a.

47 %. Ämmaemandad vanuse, rahvuse, hariduse ja kutse omandamise kolia järgi a. Répartition des sagesfemmes par âge, nationalité, éducation et lieu de l'émanation du diplôme. ns A'je Rahvus Nationalité Haridus Éducation Keskkool École, secondaire Kus kutse omandanud Lieu de l'émanation du diplôme H Kl 0 ) :.... Teadmata Inconnu.. Kokku Total 0G T ehkl,% ning 0 a. elik,%, kuna kõige nooremaks vanuserühmaks oli a. 0 ehk,% ja kõige vanemaks vanuserühmaks a. ehk l,o%, selle juures väiksema vanuserühma moodustab 0 a. ehk,%, kuna ämmaemandaid 0 a. ja vanemaid oli a. üldse 0 ehk,%. Kutse omandamise aasta suhtes oli kõige hilisemaks möödunud aasta ja kõige varasemaks a., s. o. a. eest. a. ämmaemandate koostises esineb ehk,o% ämmaemandat, kes on kutse omandanud enne a., s. o. enne Eesti iseseisvust. Kui aga vaadelda ja a. ämmaemandate koostist töökoha ja vanuserühma suhtes, siis näeme, et ja a. haiglas töötas kõige nooremast rühmast a. peale kuni a. (incl.) vanuse rühmani ja juba 0 a. vanusest peale töötavad, peale ühe, ainult vabalt praktiseerivana ( a. 0' % ]' a a.,%) ja jaoskonnaämmaemandana a.,% ja a.,0%).. Tegevus. a. registreeriti ämma Actioüe. emandalt üle riigi 0 sünnitust, millistest oli 0 ehk,0% õigeajalist loomulikku, ehk,% õigeajalist kunstlikku ja 0 ehk,% enneaegset sünnitust. Nimetatud sünnitustest oli imikut, kelledest oli ehk,% elussündhxut ja ehk,% surnult sündinut ning 0 kaksikut. Kuna a. registreeriti ämmaemandalt üleriigi sünnitust, millistest oli ehk,% õigeajalist loomulikku, ehk,% õigeajalist kunstlikku ja 0 ehk,% enneaegset sünnitust. Mainitud sünnitustest oli imikut, neist 0 ehk,% elussündinud ja ehk,% surnult sündinud ning ühed kolmikud ja 0 kaksikud. Linnades lj a. registreeriti ämmaeinandailt 0 sünnitust, millistest oli ehk,% õigeajalist loomulikku ja ehk,% enneaegset sünnitust. Nimetatud sünnitustest oli 0 imikut, kelledest ehk,% elusalt sündinud ja ehk,% surnult sündinud. Kuna a. registreeriti ämmaemandailt 0 sünnitust, kelledest oli ehk,% õige 0? ST T ajalist loomulikku, ehk,% õigeajalist kunstlikku ja ehk, enneaegset sünnitust. Mainitud sünnitustest oli imikut, neist ehk,% elusalt sündinud ja ehk,% surnult sündinud. Maades oli a. registreeritud ämmaemandatelt sünnitust, sellest ehk,0% õigeajalist loomulikku, ehk,% õigeajalist kunstlikku ja ehk,% enneaegset sünnitust. Neist sünnitustest oli imikut, kelledest oli ehk,0% elussündinud.ja ehk,0% surnult sündinud. Kuna a. registreeriti ämmaemandailt maades sünnitust, sellest 0 ehk,% õigeajalist loomulikku, ehk,% õigeajalist kunstlikku ja ehk,% enneaegset sünnitust. Neist sünnitustest oli 0 imikut, kelledest ehk,o% elussündinud ja ehk,% surnult sündinud. Üleriiklikult tuli a. iga ämmaemanda kohta, sünnitust ning, imikut, sellest, elussündinud ja 0, surnult sündinud. a. tuli iga ämmaemanda kohta, sünnitust ning,0 imikut, sellest, elussündinud ja 0, surnult sündinud. a. üleriiklikult ämmaemandatelt reistreeritud imikutest suri esimese päeva jooksul, neist linnades ja 0 maades. Sünnitajate hulgas tuli ette surmajuhtu ja sünnitusepalaviku juhte. Kuna a. oli üleriiklikult ämmaemandatelt registreeritud sündinute hulgas surmajuhtu, neist linnades ja maades ning sünnitajate hulgas oli surmajuhtu ja sünnitusepalaviku juhte. Nagu ämmaemandate arvust ja asukohast näha, asuvad nad peamiselt linnades, kuna maal erapraktikal asuvaid on väga piiratud arvul. Nimetatud nähtust mõjutab suurelt meie maainimeste liig tagasihoidlik ämmaemanda abikasutamine eelistades sünnitajale abi andjana ikkagi rohkem mõnda usaldusväärset vanemat inimest. Ka puuduvad mõnes tervishoiuarsti jaoskonnas ämmaemandad või asuvad need liiga kaugel ja on kättesaamata. Nii on ämmaemanda tegevusejaoskonna läbimõõt 0 km piires. T0

48 EestiLäti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie I.. Elusloomad (arvnombre) II. Toit ja maitseained, joogid. Tera ja jahvatatud vili. Aia ja juurvili. Karjasaadused. Kala, kalasaadused ja vähid G. Muud toit ja maitseained ning joogid... Loomasööt III. Toor ja poolvalmisnincd. Loomariigiained (peale rasvade). Seemned, taimed ja nende osad Metsamaterjal. Paberitoorained. Tekstiiltoorained. Ärtsid ja metallid töötlemata (metallimurd). Mineraalid peale ärtside. Keemiatööstuse toorained: a) sellest õlid, rasv., vaigud, kummi toorelt b) väetisained IV. Vnlmissaadused 0. Nahad töötletud ja nahkkaup. Puutööstusesaadused. Paberitööstusesaadused. Tekstiiltööstusesaadused. Metallid. Põllumajandusemasinad ja riistad.... Jõu ja töömasinad Metallkaup. Eloktrimasinadaparaadid ja tarbed... Instrum., apar.(peale, eleküiapar.) ja lasker. Transportabinõud. Keraamika ja muud mineraalkaubad.. Keemiatööstusesaadused. Muud eraldi nimetamata kaubad... V. 0. Knllismetallid ja kivid Kokku ( kg l %. Märts Mars.... I.0. IV. a. I.. Animaux vivants II. Denrées alimentaires et coloniales, boissons. Céréales et produits de minoterie. Produits des potagers et des vergers.... Produits de l'élevage du bétail. Poissons, leurs produits et écrevisses... G. Autr. denrées aliment, et coloniales et boissons. Fourrage III. Matières premières et demifabriquées.. Produits animaux (non compr. grais et huiles). Semences, plantes vivantes et leurs parties 0. Produits forestiers. Matières pour papier. Matières textile. Minerais et métaux bruts. Minéraux (non compris minerais)... Matières chimiques a) dont huiles, graisses, résines et caoutch. brut b) engrais. IV. Produits fabriqués. Peaux apprêtées et articles en cuir et peau. Ouvrages en bois.... Articles en papier et imprimés. Articles textiles. Métaux ouvragés. Outillage et machines agricole. Machines motricesetmachinesindustrielles.. Articles en métaux non spécial, dénommés,. Machin, et appareils éleclr. et leurs parties. Instruments, appareils et armes à feu.... So. Moyens de transport. Céramique et autres produits minéraux.... Produits chimiques. Autres articles non spécialement dénommés. V. 0. Métaux et pierres préc., perles et coraux Total ( kr \ % Märts Mars.... I.0. IV. a. Tab.. Sisse ja väljavedu aprillis a. Kokkuvõtted on tehtud lühendamata arvude järgi. Arvud alla kg ja kr on märgitud,0 0",,0 0, 0.,S,,,,0,, 0, 0, 0,,, 0, 0, 0,,,0, 0,,0 ",,, 0 0 S Ul 0 0»? ' a,,, 0,, 0, 0,, ( , a tk.+ + kg,,,,,0,,,,0, 0,, 0, 0,, 0,,, 0, S ,0 0 N.s.V.L. V.R.S.S. 0, Dans les chiffres du tableau les marchandises \ passées en transit ne sont pas comprises.!!,,.,, Trafic de perfectionnement, réexportation être! (* r bre Lithuanie importation sont compris. I ta ne Letto Poola Danzig Pologne Danzig France Rootsi Suède Prant Tšeh Saksa hoslo Alle vakkia magne Tchéco I slovaq. I o Ï a B " " A. Sissevedu tonnides Importation en tonnes 0,,0, 0,, 0,,,,,,, 0,,,,, 0,0 000,,, <>n si,, 0,,,,0 0,S,,0 0, 0, 0,.,,, 0 0,, 0,,,0,,0,0, 0, 0,,0,, 0,, 0,,,,0 0, 0,., 0, 0, 0,,, f)',, 0,, 0,,, 0,,0,, 00,,, 0,, 0,, 0,,,,,,.,,,,,,0, 0,,0,0, 0, 0^0, 0,, 0, 0, 0, B. Sissevedu kroonides Importation en kr H , ,, G ,,) 0,,, 0,., 0,, 0,,0, z ,,,,,,, 0,, 0,,0 0, 0, 0,, 0, 0,,,0,, Muud riigid Autres pays 0, 0, 0, 0,,0,, ï, 0,,, 00, 0,, 0. 0,. 0,. 0, KU, 0,,0 0, 0,,, Kokku Total tk.+ + kr,.0, ' 0,,0 0,,,, 0,, 00, 0,,,),, 0SS. 0,. 0, 00, *)0,,! S,i,!)!,;»,;,!,0!,! 0,! i m*.! 0,!, ; ie,ii,0; CI,!,!,!,! lfics.,;!,),0:,:,!,;,0;,0!,!,!,,: *),0r 0,!,!,:,,; : 0,!,!,:,!!,! ,0,, 0,, 0 0 0,'; *) Sellest: ) Välismaal töötletud eesti kauba tagasiveilu välismaalt kg kr. Dont réimportation des marchandises estoniennes entées pour perfectionnement ultérieur kg kr. ) Välismaa kauba ajutine sissevedu täiendavaks töötlemiseks lest* kg 0 kr. Importation des marchandises étrangères pour la fabrication kg0 kr.

49 Importation et exportation en avril. Maux sont établis d'après les chiffres nom abrégés. Les chiffres moins de hj et kr sont indiqués par.," Aprill. T. 0. IV. Belgia Belgi Briti Gr. Bretagne Lettonie N.S.V.L. U.R.S.S. I.eedu Lithuanie Prant France Rootsi Suède Saksa Allemagne Soome Finlande Taani Danemark Muud riigid Autres Kokku Total Aprill Avril. I. 0. IV. 'Jl, 0. o,a,0 fi,!>,0, 0,,,f, 0,,0, 0, 0, 0,, 0, 0,,0 0, 0, 0,, lou?,!,,0,, 0,,,,,,,,0,0 0, 0,,, 0,, 0,,, 0,,, 0,, 0,» 0, 0,,0 0, 0. 0,?S,r> 0,!>,(,,0 0,,,, 0,, 0, 00,, 0,,0 0,,, 0,,,,0,?,,, 0,, G 0, 0,,,0,0,0, 0, 0, 0,,,,,, A. Väljavedu tonnides Exportation en ks + + k.,0,,,,0, 0,,0 00,,,0,0,,,r (!,!,, 0, 0,,0 0,,,0, (,, 0, 0, 0,,( 0, 0, 0,,,,,0 0,,, 0, 0, 0,., l),0, 0,, 0,,0,, 0,,, 0,,,0, 0,, O.f 0,,e 0, 0,,0 0, 0,,,0 ',, 0,,,0 0, 0,, 0,,0, 0, 0,f 0, 0, 00,, 0, 0, 0, 0.0 0, 0,,, 0,0 tonnes. tk.,, 0,,,0,, 0,.,, ( 0, 0,,, 0,( 0,,0, 0,,,,,,.S,0,0,,,,0 0,, 0,,, kai + tk. I,, 0, 0,, 0,,0,,,, 0,,,,,, 0, 0,,0,,, 0,,, 0, 0,, 0, 0, 0,,,,., 0, 0,,,,,0,'),.,,0,0 0, 0, 0, 0.,0,,0, 0, 0,, 0,,,,,,,0,, 0,,,, 0, 0,, 0, tk. 00, 0,.0,,? 0,,,0,0 0,,, 0,, 0, %,,, 0,,,0 0,,,0 0, 0,C,0,0, l S + tk.,,,,,, 0,,,, 0, 0, 0. 0,,,, 0,,0 0,,,,0 0,,0,,,, ,,0.. TT. III. 0 a) b) IV. 0 V. 0, 0, 0.,0 0,, H,,'ï,,,( 0,,i,0,, 0, 0,,0,!:,,, 0, s;o 0,,0,,0 0. 0, kr. 0,,,,0, S,, G0,,,0,,,0,,,,,0 00,,,0 ',, 00,,,,0,0,,,,, SA,,\,0, À\,0],],!)],? 0,,,À,],0],0] 00,],,0], 0, 0,, 0,],,,l],0] \,0, S,\,,0,, 0,,0 [, SO S 0f C 0f 0 0! ,, 0 0 B. Vüljavcdu kroonides Exportation en kr. 000 kr <, 0, ,,, 0,, ,,0 0C 0 t.,,0 0 00,0, 00, 0 0, 0 0 f> SI!) ,, ,0, e 0 S 0 0 0,, J S; 0 0, ,,0 00 0, 0,,,, 0,, 0,,0 0,,0 0,,,,0 ) 0,,,,, 0, 0,,,,,,,, 0, 0,,,,,,,,,0 0, 0, 0,, 0,,, 00,,,,,,, 0,,,0,,,,,, 0,,, 0,, 0, 0,, 0,, 0, 0,,,0,, 0, I. II.,,, 0,,,0,,,0,,,,,, 0, 0,, 00, 0,, 0, 0,,, 0,,,,,,S '*) BelgiaLuksemburgi majand. Hit BelgoLuxembourg Union économ. ) Sellest: Eestis töötletud välismaa kaulia tagaaivedu välismaale 0 kg hr. Réexportation des marchandises travaillées 0 kg kr., G III. S 0 là a) b) IV. S V.0

50 Rahvusvaheline statistiliste territooriumide numeratsioon ICI , 0. S , Järjek. nr. täielikus üksikainete nomenklat. II. Argentiina Argentine.... Austria Autriche BelgiaLuksemb. m.. Belgoluxembourgeoise, Union économ. Brasiilia Brésil Briti asumaad J ) Colonies britanniques ') Austraalia Australie.... EgiptuseSudaanSoudan angloégyptien Honduras Honduras.... IdaAafrika Afrique d'est. India Inde Jamaika Jamaïque Kanada Canada Küprus Chypre LöunaAafrlka Ühendriigid Union Sud Africaine LääneAafrikaAfrique d'ouest Palestiina Palestine.... Tseilon Ceylan UusMeremaaNouvelleZélande Vahe Ameerika Amérique centrale Bulgaaria Bulgarie Ecuador Equateur..... Egiptus Egypte Guatemala Guatemala.... Hiina Chine Hispaania Espagne Hispaania asumaad ) Colonies espagnoles l ) Kanaari saared lies Canaries Maroko Maroc Hollandi PaysBas Hollandi asumaad ] ) Colon. néerlandaises ] ) Curaçao Curaçao IdaIndia Inde Honduras Honduras Iiri Irlande Itaalia Italie Jaapan Japon Kolumliia Colombie Tab.. Väliskaubandus muude riikidega aprillis a. Commerce extérieur avec les autres pays en avril. Arvud alla ku on märgitud,," Les chifjres moins de kg sont indiqués par,,". Sissevedu Väljavedu Importation Exportation,,,,,,0,,,0 0,,0,,S 0, 0, 0, 0,, 0,,0 Ter J0, S,,,, 0, ' 0 ( S 0 0 0; :! 0S (>\ 0, 00, 0, 0,,0 0, 0,,,,,0,,0 0,, 0,,,,,0 0,,, 0, 0,, hr SIS S S RS OU Numération internationale des territoire statistiques Korea Corée Kreeka Grèce Kuuba Cuba Lõunaslaavia Yougoslavie... Malta Malle Mehhiko Mexique N'orra Norvège Panama Panama Paragvai Paraguay Peruu Pérou PoolaDanzig PologneDanzig. Portugal Portugal Portugali asumaad x ) Colonies portugaises IdaAafrika Afrique d'est. LääneAafrikaAfrique d'ouest Prantsuse asumaad ) Colonies françaises AlžeeriaAlgérie. LääneAafrikaAfrique d'ouest Maroko Maroc Somaaliran. Côte des Somalies Süüria Syrie Tuneesia Tunisie Pärsia Perse Siiani Siam Soome Finlande Šveits Suisse Taani Danemark Türgi Turquie TšehhoslovakkiaTchécoslovaquie Tšiili Chili Ungari Hongrie Urugvai Uruguay Venezuela Venezuela P.A. Ühendriigid ÉtatsUnis d'amérique P. A. Ühendriikide asumaad ) Colonies des États Unis d'am.. Eilippiinid Philippines... Havai Havaï Puudulikult märgitud riigid Pays non indiqués Tab.. Tähtsamate ainete väliskaubandus aprillis a. Commerce extérieur des 'principaux articles en avril. EestiLäti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie Toit ja maitseained, joogid Tera ja jahvatatud vili Nisu Sel.: Nisujahu el.: Briti Eiis Sel.: Br. India Aiu ja juurvili Apelsinid ja mandariinid 0 Sidrunid 0 Puuvili ja marjad kuivatatud Kala, kalasnaduscd ja vähid Heeringad Muud toit ja maitseained ning joogid, 0,,. Loomasööt, a III. Kohv toores, ubadena Kakao ubadena ja pulbrina. Tee igasugune Suhkur peenike ja rafinaad. Sel.: Briti Sool Viinad ja veinid Kliid igasugused (loomatoit) Sel.: N. S. V. L.... Õlikoogid Sojatangud Loomalubi Toor ja poolvalmisained. Loouiariigiained, peäle rasvade Toored loomanahad ern. Sel.: Paragvai.,. Kolumbia... Prantsuse... sismxmvimportation,,g G,0,0,,,,,, S,0,,,,,0, 0, 0,, «,»,,,, 0,,,,,0, 0 G Krcouronne! Karusnahad..... Seemned, taimed ja nende osad 0, 0 d'estonie Linaseemned Kopra Txibak lehtedena, kasvudena.. Sel.: Prantsuse BelglaLuksemb. m.l. Taani Hollandi Humalad 0 Pabcritobraincd Tselluloos kuiv. Tckstiiitooraiucd Sissevedu Importation,, 0,,,,,, Puuvill toores Sel.: P.A. ühendriigid.. Br. Egiptuse Sudaan Kanep Sel.: Br. India Džuut.. Vill värvimata Sel.: Br. LõunaAafrika. Briti Tooressiid. Ärisid ja metallid töötlemata (metallimurd) Malm toores Inglistina. Seatina.. Mineraalid peäle artsidc. I Vabrik.Ja ehit. tarvitatav savi I Kivisüsi Sel.: PoolaDanzig... Briti Keemiatööstuse toorained a) Õlid, rasvad, vaigud, kummi toorelt Loomarasv tehniliseks tarbeks Sojaõü Palmiteraõli 0, 0,,0,, 0,,,,,, 0, 0, 0, 0, Väljavedu Exportation,,,,,0 0,,0 0,,0,,,0,, hr,, 0, 0,0, 0(,0 0, 0 0,, 0,,,, 0, !) 0,, 0 0 J ) Hominioonld, asumaad, valdused, protektoraadid, mandaatterritooriumid Dominions, colonies, possessions, protectorats etterritoi 'es de mandat.,, 00,,, 0,,,, 00, 00,, 0,,,,0,,, 0,, 0,,,,,,0,, 0,,0,,, 0, 00 CM Ö 0 % 0 0 %tt 0 0 «0. 0.» 0

51 ~mek. nr. täielikus üksikainete nomenldat. Tab.. Tähtsamate ainete väliskaubandus aprillis a. (järg). Commerce extérieur des principaux articles en avril (suite). Järjek. nr. EestiLäti ühine nomenklatuur täielikus Nomenclature unifiée pour ton kr üksikainete Ercouronne d'estonie Estonie et Lettonie nomenklat. ton, a Kookosõli Sel.: Saksa Kakaovõi Nafta ja gaasiõli Sel.: N. S. V. L P.A. Ühendriigid. Masuut Petrooleum Sel.: Briti M". S. V. L Bensiin Sel.: Briti N. S. V. L Parafiin Määrdeõli ern Sel.: P.A. Ühendriigid. N. S. V. L Kautäuk ja guttapertä toored Kampol Sel.: P.A. Ühendriigid. Terpentiinõli, b) Viictisained Tšiilisalpeeter Väävelhapu ammoniaak.. Superfosfaat, Kaalisoolad c) Ainud keemiatööstuse toorained... II Väävel toores, tükkidena... IV. Valmissaaduseä.. Nahad töötlctud ja nahkkaup. Suured parknahad Töötletud peensord. nahad 0 Masinarihmad. Pnutööstnscsaaduscd Vineer liimimata. Aami ja puusepatöö Tisleri ja treialitöö. Pabcritööstuscsaadnsed,,. TckstiiH östusesaadused ). 0 ~ Puuvillaniit ja lõng,,0, 0 0, 0 0,,,, C 0. Metallid Puupapp, värvimata Sel.: Soome Kaltsupapp katusepapi tööst. Paherossipaber Pergament ja pergamiinpaber. Päevapildipaber Tapetid ja bordüürid Raamatud ja muu trükitöö.. Pimvillariiei) Sel.: Läti Saksa Puuv. masinarihmad..... Sukad, sokid Muud kujutud tööd ern.... Puuv. kardinatüll Villane lõng Villane riie kangastena.... Sel.: Saksa Briti Villased ja puuvillased kangad tehn. tarbeks Siidjakunstsiidniitjalõng.., Raud ja teras (vits.,latt.,sordi jne.) Sel.: BelgiaLuksemb. m.,,, 0 Siidi ja ktmstaiidi riie... Vahariie ja vahariidest kaup Köied ja nöörid Kalavõrgud Peakatted igasugused... Raud ja terasplekk Sel. : BelgiaLuksemb. m.. Briti Raudja terastraat igasugune. Vask Sel.: Rootsi Vasktorud Vasktraat isoleeta igasugune. Pöllumajaniliisemaslnad ja riistad (siia ka phmatalit. sisseseaded) 0 Traktorid., ;, 0, 0,,,,0,,, 0,,,,,,,, 0,?,?,, 0 000,, 0,, 0, 0, 0,,,, 00,,,,,,,,,,,,, 0,, 0,,0, 0,, 0, 0, m,i,0,,,,,, 0,,,,0,» 0 IT?r>». 0 0? 00? OÖ U? SISSEVEDUIMPORTATION. 0, Viljapeksugarnituurid 0, Jõu ja 0 0 0,. Metallkaun S 0? 0 0* jõumasinaga ja ilma Niidumasinad Vikatid Separaatorid ja m. piimanduse masinad Piima transportkannud.... Põllutöömasinate osad.... töömasinad Plahvatusjõumasinad Veskite sisseseaded Kudumismasinad Õmblus ja pilutamismasinad ja nende osad Töömasinad ja abinõud igasugused Masinate ja aparaatide osad.. Malmist itud nõud... Rauast ja terasest taotud, pressit. ja valatud kaup ern... Raud ja terastorud ja nendo ühendusjaod,, Raudtraatnaeladjaneedid.., Muu treitud, poleeritud, lihvitud 0, raud ja teraskanp igasugune, Raudplekkkaup ern. lihtne Okastraat Vasktraatkangad Raudjaterastraatkaupern Noakaup igasugune 00, Ern. käsitööriistad 00 Viilid ja keermetislõik. abinõud. Vaskkaup igasugune..... Alumiiniumkaup ern. Elektriniasinad, aparaadid ja tarbed., El.dünamod, " " mootorid, transformaatorid. El. mõõtmisaparaadid.... Elektri hõõglambid El.kaablid metallpantseriga.. El.juhed isoleeritud Raadioaparaadid, osad ja tarb. Instrumendid, aparaadid (peäle elektriapar.) ja laskeriistad 0a Päevapildi apar. ja osad.. Arstiriistad, aparaadid ja tarbed Kellad Muusikariistad Laskeriistad. Transportabinõud Veesõiduriistad Sõiduautod 00 Veoautode raamid ühes mootori ja ratastega 00 Mootorrattad Autode osad 00 Jalgrataste ja mootorrataste osad.. 00 Jalgrattad?. Keraamika ja muud mineraalkaubad 0 Kaiad, tahud loomulikud 0 Tulekindlad kivid ja tahvlid (šamottkivid) Fajansskaup Portselaankaup Klaaskaup Kecmiatööstuscsaadused. 0 Kaseiin 0 Albumiin 00 Pehmest kummist teosed.. 0 Veoautode massiivkummišiinid, Knmmist jalanõud Väävelhapu alumiinium... Pesusooda Söögisooda Seebikivi puhastamata.... Väävelhape igas Kaltsiumkarbiit Sahariin Rohud. 0 Lõhna ja kosmeetikaained.. Parkimisekstraktid,,, II Mineraalvärvid Alisariinvärvid ern......!) Sellest: Välismaal töötletud eesti kauba tagaslvedu välismaalt kg Ucr; välismaa kauba ajutine sissevedu täiendavaks töötlemiseks Eestisse kg 0 kr.,,,",fi,,,0,,,,,?,0, 0,,0,, 0,,0, 0,,,,,, 0, 0,,, 0,, 0, 0, 0, 0,, tk. tk. tk.,0,,,? 0,,,'Õ,?.0, 0,,,0,,,, 0, 0, 0,, 0,,

52 0.Tärjek. nr. täielikus üksikainete nomenklat. Tab., Tähtsamate ainete väliskaubandus aprillis a. (järg). Commerce, extérieur des principaux articles en avril (suite). EestiLäti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie kr Järjek. nr. täielikus üksikainete nomenklat. Ercouronne d'estonie 0 Trükivärv Pronkspulber Linoleum..!. Elusloomad (arv). Hobused (arv) Veised (välja arvatud vasikad) (arv) II. Toit ja maitseained, joogid Aia ja juurvili Kartul, toores Sibulad Sigur, värske ja kuivat. Õunad,. Karjasnadused Peekon Sel.: Briti.... Sealiha värske ja soolatud Loomaliha Sel.: Soome.... Lambaliha Sel.: Kootsi.... Piimapulber Või Sel.: Saksa.... Briti.... Munad. Kala, kalasaadused ja vähid 000 Värsked kalad 0 Tindikala,. Kalakonservid C. Muud toit ja maitseained ning joogid Kartulijahu Šokolaad Kompvekid 0 Teraleib, pain normal Piiritus III. Toor ja poolvalmisained. Loomariiginined, peäle rasvade Loomanahad kuivalt soolatud 0 Sel.: Saksa Loomanahad märjalt soolatud Sel.: Tšehhoslovakkia.. Hollandi Karusnahad Jõhvid Sooled. Seemned, taimed ja nende osad..., Linaseemned 0. Mctsamaterjal,. Paberitoöraincd. TckstiiHöorained Haavapakud Propsid Kuuse ja männilauad japlangucl Sel.: Prantsuse Briti Puumass märg Tselluloos. Sel.: Briti Prantsuse Lina Sel.: Briti Saksa Takud.,,0, tk 0 tk. tk. B,,, J 0,,,,,,,, 00,,0, 0 tk. 0,,,,0,, 0,, G,,,,, 0,, U,* 0, 0,, thm., 0, 0,,,,,,,,,,,, SISSEVEDUIMPORTATION. I. Muud eraldi nimetamata kaubad. II Nööbid igas 0 I 0 Kirjutusematerjal ern. VÄLJA VEDÜJBX PO TITA TION.. Artsid ja metallid töötlemata (metallimurd) 0 Vanaraud 0 Sel.: Läti Saksa, Vanavask Sel.: S äär» «S 0. Äläneraaiid peäle ürtsidc 0a Kips Kaltsiitkivi (Eesti).... Keemiatööstuse toorained a) Olid, rasvad, vaigud, kummi toorelt Eesti bensiin Põlevkiviõli a Bituumen ) Keemiatoorained punkt a ja b nimetamata.. Kunstsarv töötlemata.... IV. Vdlmissaadused. IC. Nahad töötlctud ja nahkkaup, j Suured parknahad. Fuutööstusesaadiised.... a Vineer Sel Briti.. Itaalia.. Vineerist toolipõhjad Sel.: Prantsuse. Briti... Saksa.. 0, 0 Mööbel. Pabcritööstnscsaadnsed, Pakkimispaber.... Itotatsioonpaber.... Kirjutuse ja trülripaber. Tcfcstiillööstusesaaduscd ), 0 ~ Puuvillaniit ja lõng as. S. 00 0a Sel.: Saksa Norra Puuvillariie ) Sel.: Läti Norra Linane lõng Linane riie jäme Pakkimis ja kotiriie džuudist Sel.: Taani Saksa Jõu ja töömasinad Külmutamisseadised Metallkaup 0 Radiaatorid malmist Elcktrimasinad, aparaadid ja tarbed... Telefoni apar. ja n. osad. Keraamika ja muud mincraalkaubad 0 Soment Sel.: Läti Tahvelklaas lihvini ata. Kccmiatööstiisesaaduscd 0 I Kaseiin Tuletikud.... Muud crn. kaubad.... Kunstsarvkammid, 0, 0,,,,0,,,0 0,, 0,, 0S.,,,,,,,, 0, 0,,,,,,0 0, 0,,,, 0, 0, 0,,,, 0, 0,,,0,0,G, 0,,0,0, 0,,0,,0, Tab.. Tolliametite läbikäik aprillis a.activité des bureaux douaniers en avril. Ton. ÜldläbikäikTotal de Vimport, et de l'exp er. Väljavedu Exportation.».. Üldläbikiük Total de l'import. et de l'exp... Tallinn 0 Valga 0 0 Pärnu s Narva * ' 0 Loksa *) Sellest Eestis töötletud välismaa kauba tagasivedu välismaale 0 kg kr väärtuses. salu B Kuressaare Kunda 0 0G. Paldiski Kokku Total 0'

53 Auru ja mootorronges.. Sel.: PaldiskiKeila... HaapsaluKeila... KeilaTallinn.... TallinnTapa.... TapaKohtla.... KohtlaNarva... TapaTartu.... TartuPetseri... TartuValga.... ValgaPetseri... PetseriIrboska... Tähtajalisi kogu raudteel. Elektrirong. Tall.Pääsküla Kokku Total Märts en mars a... Aprili en avril 0 a.. LIV 0. IV..... IV 0. IV IV.... Sel.: TallinnSad.Türi.. TüriMõisaküla... MõisakülaPärnu.. LiivaVääna.... KaplaVirtsu.... LellePapiniidu... TüriTamsalu... OrajõeRiiselja... MõisakülaValga.. ValgaMõniste... SondaMustvee... Tähtajalisi kogu raudteel. Kokku Total Marte en mars a... Aprill en avril a... IV 0. IV..... IV 0. IV IV.... Tab.. Riigiraudteed aprillis. Tähtsamad andmed piirkondade jižrgi P.~ 0 0 ) a Reisijate (000) Voyageurskm (WOO) Üldarv Total » 0 0 S »! liî kl. /// el i,,s,, 0,,0,0,,,,,,0 0,,,0,,0,,,, 0,,,0 S,S,0,,,,,,,, Chemins de fer en avril. Données principales d'après les districts du réseau. Laaditud kâubavag. keskmine Keskmine nettokaal kõigil kau telje koorem*) Poids moyen barongelpoids par essieu d'un moy. net de train wagon chargé pour march. II Oldveospadel Maksul. Erakau Traf. Trafic March. 'P. <* total payé privées a) Laiarööpmelised teed Voie large.,., 0,,,,0,,,,0,,,,,,00,0,,,,0,,0,,,,, 0,, J,0,*,,,,,,0,0,, (i!,,0, b) Kitsarööpmelised teed,,,,,,,,,,0,,,,,,,,,0,,,,,,,0,0,0,g,,s,,,,,,,,0,,,,0,0,0,,0,,,, as» Voie 0 0 S 0 nz 0 0 Ametveol Transp. de service n étroite. ï 0 0 Keskmine kaùbïf rongi bruttokaal (üldv. tn)poids moy. brut d'un train à marchand, (traf. tôt. ton) Tallinna suunas Tallinn 0 0! ooo ] 0 m fämet nast^lw dep. de Tallinn Keskmine"kaubarongi telgede arv Nombre moy. d'essieux pour un train de march. Tallinna suunas Vers Tallinn SI ' Ti Tallinnast A v dep. de Tallinn Ul Ul Laiarööpmelised teed Voie large KitsarööpmcUscd teed Voie, étroite Kõigi saadetiste kaalpoids: Ton Tnkm. Sell.: maksulised saadet.dont les murch. payables: Ton Tnkm Sellest erakaubaddont marchand, privées : Ton... Tonkm.. Kaal (poids (tuh. In) ln.km (tuh.) Eeiäijato üldarv Nombre total de voyageurs.... Sellest / Välisühendus Communie, avec l'étranger.. Dont \Kohalik liikumine Mouvement local... Sellest in klassis Reisijaifem üldarvvoyageurskm SellestDoftfc ElektrirongidTrains électriq Äeisijaid teekm peäle Keskmine sõidukaugus Parcours moyen Magamiskaartide üldarv Oart. pour wag.uts vend. Perronipileteid Tickets d'entrée vendus Eongfon üldarv Trainskm Sellest reisironges Dont trains de voyageurs.... kiirkaubaronges Dont trains de mardi, rapides kaubaronges Dont trains de marchand.,, tööronges Donttrainsouvriers Telgfcm üldarv Bssieuxkm..'.. Sellest / Vaguntelgta Voitures à voyageurs... Dont \Vankritelgfcm Wagons à marchand.... Kesk. tlg. arv rong. Moyen, des essieux par train (Aurureisironges Trains de, voyageurs... Elektrironges Trains électriques..... Bensilninoot.rongesTrains àmoleur (benz.) Kaubaronges Trains de marchand Tööronges Trains ouvriers. Keskm. kaubar. bruttokaal üldveostpoids de tr. march, Aprillis 0 0, S S, , 0 0, ,,,0,,0,,,,,,, 0 0 *) Kitsarööpmelisel arvestatakse teljekoormatus teljepaari peäle. /IV /IV / Aprillis /IV 0/IV I 0/IV 0/IV 0/IV I. Kaubavedu (000) Transport des marchandises (WOO). 0 S /IV 0/IV Pagasivedu Transport des bagages. 0, II, 0, 0, î 0, 0, 0. Reisijate vedu (000) Transport des voyageurs (WOO) , S» 0, 0 0 0, 0,0 0 0, 0 0, H 0, 0, 0,, 0, 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,. Vecrcvkoosscisu kasutamine (000) Exploitation du matériel roulant (000). Ul Ul ,,0,0,,, ,,,,, 0 0 0,,,,,,,,, 0,,,,,0,,, 0,,,,,0 / 0/IV 0,,,0, 0, 0,,0,,

54 Rahvuslik lipp Pavillons nationaux Eesti Sell. wi.dontbat.à rap. Briti Hollandi.Läti Norra Prantsuse Poola. Rumeenia Rootsi Sataa Soome Taani Ühendriigid Kokku Total.... I.. V.. Aprill Mai RannasõitPetil cabot. Mai Eesti Sell. aur.doni hat.a vap Briti Hollandi Norra Prantsuse Poola Rumeenia Rootsi Saksa Soome Taani "Ühendriigid Kokku Total.... I.. V.. Aprill Mai RannasõitPetit cabot. Mai *) Chargé. ^sš Tab.. Tallinna sadama tegevus mais a. Mouvement du port de Tallinn en mai. Üldse Grand total Maht laaditult ) Maht Ton. net Rootsimaaltle Devers Suède Maht net Saksamaaltle Devers Allemagne Maht Ton. Neist laaditult Maht Ton. net Soomemaal tle Devers Finlande Maht Ton. net Neist laaditult Maht Ton. net i I l JO i ï j H I. SAABUNUD LAEVAD VÄLISSÕIT J. ENTRÉES LONG COURS.» ( Ü !» «0 0 S 0 0! 0 S 0 ) ! 0 0 ; 0j S 0!! OUI S0 0: 0 0 0! 0 lj 00 S 0 SG0 0S 0 ' RANNASÕIT CABOTAGE, 0 0 m ; ÖE IL VÄLJUNUD LAEVAD VÄLISSÕIT II. SORTIES LONG CODES. S là Hill KANN A SÕIT CA 0 TAGIS Tab.. Eesti Panga äriseis. mail a. (000 kr). Bilans de la Banque d'estonie le mai (000 er). 000 kr br Laevadega veetud Transport de Reisijaid (arv) Voyageurs (nombre) M C 0 00 H Aktiva Actif Passiva Passif Kattevara Réserve a) kuldrahas ja kangides or monnayé et non monnayé b) välisraha'devis, étrang. nettes Vahetusraha Pile, de mon. d'ap. est.. Sisevekslid Effets intér. escompt.... a) kaubavekslid commerciaux.., b) põllurnajandusl. agricoles.... c) metsatööstusl. rel. au coin, de bois Laenud Prêts et avances: valitsusele à l'état teistele divers Kinnis ja vallasvara Propr: im. et mat. Muud aktivad Antres actifs *) ),,,,,0,,,',,,, 0,,,,,, 0,, 0, Põhikapital Capital Tagavarakapital Fonds de réserve... Jooksvad kohustused Exigibilités courantes. A. Pangatähed liikvel Billets en circulation B. Jooksvad arved Dépôts à vue et comptes cour a) valitsuseétat b) pankade banques c) teised divers Muud passivad Passifs divers Kokka Total...» Kokku Taial Kattevara vahekord jooksvate kohustustega. V. a.,% Proportion de la réserve par rapport aux exigibilités courantes:,%,, M,.., 0.IV.,,,%,.,,..,% x ) Selles summas Vab. Val. poolt garanteeritud laene (tuh. kr).., 0,,0,,,,, 0,,0,,,,,,

55 Tab. 0. Era ja tähtsamate ühispankade äriseis. mail a. Situation financière des banques privées et des principales banques coopératives au. mai. erapanka banq. privées ühispanka banq. coopér. erapanka banq. privées ühispanka banq. coopér. Tab.. Üksikute pankade äriseisu summad. mail a. Montant des bilans des banques au. mai.. v kr u, Kassa Caisse Hoiuarved teîsis rahaasut. Comptes courants a) Sellest Eesti pangas Dont à la Banque d'estonie Pt. ja kokku Total p.letz... Panga päralt olevad väärtused Effets en portefeuille a) Väärtpaberid Effets ) Sellest riigi ja riigi poolt garanteeritud b) Välismaa rahad ja kallismetallid. Métaux prec. et effets en valeurs étrang. d) Tšekid ja maksukäsudckèq. et ordr. Laenud Prêts a) Disk, vekslid Escomptes.... ) Sellest sisemaa vekslid Dont du pays b) Tähtajal, laenud Prêts termin.. d) Riiklikud laenud Prêts d'état. c) Ktokrt. laenud Autres prêts.. Garantiide deebitorïd Garanties.. Korrespondendid Correspondants. a) Sisemaa en Estonie i x tro b) Välismaaà l'étranger l jyjstro Protestitud vekslideffets protestés. Osakondade arved Succursales.. Kinnisvara Immeubles Vallasvara Mobiliers. Jooksvad kulud, makstud % ja komisj.frais courants, intérêts etcommissions payés Üleminevad summad Actifs transitoires,. Muud aktivad Actif s divers....". a) Mitmesugused deebitorid.... KokkuTotal. Panga kapitalid Capitaux et réserves a) Aktsiakapital Capital versé.. b) Tagavarakapital Réserves... d) Muu erakapital Réserves spéciales. Hoiusummad Dépôts a) Tähtajal, hoiusummad Dépôts termin b) Jooksvad arved Comptes courant. d) Ktokrt. arv. kred. saldodautres dépôts. Rediskont Réescompte a) Sellest sisemaal Dont payables à l'intérieur du pays. Võlaarved teist. asut. Créditeurs.. a) Sellest sisemaal Dont établissements du pays. Pt. jakokku Totalp., d.... Korrespondendid Correspondants. a) Sisemaa en Estonie < Nnstro b) Välismaaà l'étranger l Nostro.. Maksukäsud Transferts..... Väljamaksmata % % restant à payer.. 0. Väljamaksmata osakasu Dividendes restant à payer. Garantiide kreeditorid Garanties. Osakondade arved Succursales.... Saadud prots. ja muud tulud Intérêts et commissions reçus..... Jagamata puhaskasu Bénéfice net.. Üleminevad summad Transitoires. Muud passivad Passifs divers.. a) Amortisatsiooni kapital... b) Mitmesugused kreeditorid.... Kokku Total 000 kr SIS ( TO ÏS Aktiva nn» Passiva Ï,0 0,,, 0, 0, 0.0 0,,0,0,,,, 0, 0,,0 0, ^ 0,, 0,, 0, 00 Passif..,,0 0, 0,,,,,,,,,,0 0, 0,, 0, 0, %,,, 0,,0, 0, 00,0, 0,,,,, 0.0,0,,0 0,,,,,, 0, 0, 0,, 0,, 0,,,0 00,,, 0,,,.,,,,, 0,, 0,, 0, 0, 0,,., 0,,,, 00 Erapangad Banques privées.. Krediitpank a.s... G. Scheel ja Ko... Tartu pank Tallinna linnapank... Tartu linnapank.... Kaubapank a.s. Sakala pank Eesti laenupank a.s.,. 0. Tallinna aktsiapank.. 0. Tartu tööstuspank... Valga pank Pärnu krediitpank. Viru pank Rosen ja Ko Võru pank... >.. Kokku Total 0 0 0,0 : n Tähtsamad ühispangad Principales banques coopératives....'...',.. Eesti Rahvapank......,j... Tallinna majaomanikkude p : 00. Eesti laenu' ja hoiuühis. Tartus * j. Tartu majaomanikkude paiik 0. Viljandi ühispank Põllumeeste, Keskpank..'.., L". Tallinna laenu ja höiukassa,. Põllumajanduse:Pank..,...>.'?.vi 0. Pärnu Eesti laenuja hoimih. 0. Hakvere ühispank....'. '',; ; ;. Võru ühispank. Põltsamaa üüispaiik'..'... Narva ühispank. Tallinna juudi ühispank.. 0. Jõgeva ühispank. Pärnumaa põllumeeste ühispank. Põllupidajate ühispank... Tartu juudi ühispank j... Lääne Eesti ühispank.... Saarde laenuhoiu ühisus... Võhma ühispank 0. Tõrva ühispank. Saarte ühispank. Kinnisvara omanikkude pank. Petseri laenuja hoiuühisus. Kokku Total....»? Märkus: Alates maist k. a. langes välja likvideerimisele määratud Paide ühispank.

56 Tab.. Riigi sissetulekud aprillis a. (000 kr). Recettes de VÉtat en avril (WOO Kr). Aprill Korralised tulud Recettes ordinaires: I. OTSEKOHESED MAKSUD ~ CONTRIBUTIONS DIRECTES:. TulumaksImpôt sur le revenu. Äri ja tööstusemaksud Impôts sur bénéjices industriels et commerciaux. Maa ja hoonetemaksud Contributions foncières. Maks kapitali % peältimpôt sur les intérêts. Kinnistusemaks Mutations, immeubles et droits immobiliers 0. PärandusemaksImpôt sur les successions.. II. LÕIVUD JA TASUMAKSUD TIMBRES ET ENREGISTREMENTS.. Tempelmaks ja lõivud Timbres. Patendid ja proovid Brecets, droits de vérification. Mitmesugused tasumaksudenregistrements. III. KAUDSED MAKSUDIMPÔTS INDIRECTS: 0. TollidDouanes.. Aktsiisid Droits et tances (accises) IV. RIIGIMONOPOLIDMONOPOLES DE L'ÉTAT. Piiritusemonopol Monopole d'alcool.... V. RIIGI ETTEVÕTTED JA VARANDUSED ENTREPRISES ET PROPRIÉTÉS DE L'ÉTAT:. Eiigi kapitalidfonds de l'état. Maad, hooned, metsad ja veed Domaines, forêts et eaux de l'état. Raudteed ~ Chemins de fer. Sadamad ja laod Forts et dépôts..... Post, telegraaf, telefonpostes, télégraphes, téléphones... Mitmesugused riigi ettevõtted Entreprises diverses de l'état. Mitmesugused riigi varandused Propriétés diverses de l'état.. ' VI. SEGATULUDRECETTES DIVERSES:. Segatulud Recettes mixtes KokkuTotal Eelmiail kuudel p. all saadud tuludest tagasi makstud. Tagasi makstud eelmiste aastate maksu Reversements des années précédentes Erakorralised tulud Recettes extraordinaires Operatsioonifondide ja laenude tagasimaks Encaissement des fonds déroulement Tulud metsadest Üldse sissetulekuid Total des recettes 0 C \m 0 'JO? 0 :ï:is SO». y? 0 Ä» 00 00» 0. ÕI SI " ö «Méthodes de calcul des nombreindices. Les nombresindices du coût de la vie pour Tallinn sont établis conformément aux résultats de l'enquête budgétaire parmi les ménages ouvriers à Tallinn en octobre (V. Recueil Nr. /), Le nombreindice pour l'alimentation comprend fe coût d'un panier de provision de produits dif. lérents dont la valeur nutritive égale calories. Les nombresindices du loyer sont calculés d'après les renseignements recueillis par l'inspecteur de l'habitation et concernant plus que 000 logements L'indice est sujet à la révision chaque semestre. Poids des groupes sont suivants: Alimentation S,% Loyer,,, Chauffage et éclairage, Habillement,/' Hygiène du corps et nettoyage,',', Voyages, circulation, poste 0,'' Frais d'instruction ( journaux),'' Cinéma, théâtre, tabac, boissons,,', Autres dépenses,',] Comme prix sont appliqués: les prix de produits d'alimentation au marché de Tallinn de même que dépenses pour l'électricité et chauffage; prix des vêtements et chaussures. dans les magasins de confection, les salaires dans les ateliers des tailleurs etc. Les nombresindices des prix de gros sont les moyennes géométriques non pondérées. Le nombreindice général comprend articles. Liste des marchandises, le groupement ainsi que les données de 0 v. Recueil () pp 0. Tab.. Valuuta ja väärtpaberite hinnad Tallinna börsil mais a, Cours du change à Tallinn en mai.. NewYork,. London,. Berlin,. Helsinki,. Paris,. Bruxelles,. Zürich,.. Milano,. Stocldiolm, 0. Kjöbenliavn,. Oslo,. Praha,. Amsterdam,. Riga,. Moskva,. Wien,. Budapest,. NVarszawa,. Kaunas,. Danzig, 00 S (dollar) (Inglis n.).. 00 Saksa riigimarka 00 Soome marka. 00 Prantsuse franki 00 Belgia, belgat.. 00 Helveetsia franki 00 Itaalia liiri.. 00 Rootsi krooni. 00 Taani krooni.. 00 Norra krooni.. 00 Tšehhoslovak. to. 00 Hollandi kuldnat 00 Läti latti Tšerv. rubla 00 Austria šillingit 00 Ungari pengöt. 00 Poola slotti.. 00 Leedu litti.. 00 Danzigi kuldnat Kõrgeim mai *,00,00 0,,0,,0,00,0 0, 0,,0,,00,,,0,00 m.,00,00,,0,0,00,,0,0,,0,,,0, 0,. Madalaim mai 0.,00,00,,,,0,0,0 0, 0,,0,,,0,0,, m. 0,00,,0,,00, 0,,0,0,,00,,,0,0,, mai 0.,0,00,,,,0,0 0,,0 0, 0,,,,0,,,,0 m.,0,00,,0,,,0 0,,0,0,,0,,,,,0 aprill 0.,,00,0,,,,0,0 0, 0,,,,0,,,,0 Kesk mine m;,.,00,0,,, 0,,0,0,,,,,.,, U,. I. V a.. 0., S0,,0.,,, 0,, 0, 0,,,,,,,, m.,,00 0,,0,,, 0,,,,0,,,,,,, mai a. 0.,,0,,0,0,,,0,,,0,,0,,,00 m.,0,0,,,0,0,,,,,0,,,,,,00,,,00

57 Tàb.. Vabariigi piiridest ülesoitnute arv mais a. Nombre de personnes ayant passés les confins de la République en mai. Välispassidega Passeports pour l'étranger Eesti Estonie Ameerika Üliendr. ÉtatsUnis. Austria Autriche Belgia Belgique." Danzig Dantzig Helveetsia Suisse Hiina Chine Hispaania Espagne Hollandi PaysBas Inglise Angleterre Itaalia Italie Jaapan Japon. Kanada Canada Kreeka Grèce Leedu Mlhuanie, L.SlaaviaYougoslavie... Läti Lettonie Norra Norvège N.S.V.L. (Vene) Ü.R.S.S... Poola Pologne PrantsuseFrance RumeeniaRoumanie..... Rootsi Suède Saksa Allemange Soome Finlande Taani Danemark TšehhoslovakkiaTchécoslovaq.. Türgi Turquie ungari Hongrie, Muud riigid Autres pays.., RükkondsusetaN'ayant auc. suj Sissesõitn. Entrées Väljasõitu. Sorties a) Riikkondsuse järgi D'après la sujétion 0 * S Reisikaartîdega:Carl. de voyage Eesti Soome Sisepassidega Passeports ordin. Eesti Estoniens Läti Lettons Välispassidega Passeports pour l'étranger Tallinn Valga Narva. Mõisaküla Haapsalu Paldiski Pärnu Kuressaare (ka Ruhnu).... Koikküla Irboska NarvaJõesuu Piirivalvepunktid D'après les cordons de la gardefrontière. Kokku Total.... Reisikaartidega Cart. de voyage Tallinn Teised punktid Kokku Total.... Sisepassidega Passeports ordin. Tallinn. Valga Mõisaküla Haapsalu Koikküla Mõniste Kuressaare.. Piirivalvepunktid Kokku Total.... Üldse Gr. total.....i. V a..... Vastav kuu a Eelmine kuu a b) Piiripunktide järgi l'après les cordons de la frontière 0 i Regïstrecrit elanikkude arv. maiks a. Nombre de la population au l/v Tab.. Linnade rahvastik mais a. Mouvement de la 'population dans les villes en mai. Sisseregistreeritud Enregistrés Sündisances Sisaesõitnuid Arrivés Teise korkolijaid Changement du logement VäljaregistreeritudRayés des Ustes Dires Väljaaôitnuid Départs Teadmata kuhu Inconnu Korterist kolijaid Changement du logement B egistreeritud elanikkude arv. juuniks a. Nombre de la population au /VI Kokku M. N. M. N. M. N. M. N. M. N, M. j N. M. N. M. N. Kokku ' M, N. Tallinn Haapsalu. Kuressaare Narva.. Nõmme Paide.. Paldiski ). Petseri ). Pärnu.. Põltsamaa Rakvere. Tapa... Tartu... Tõrva.. Türi... Valga... Viljandi.. Võru... Kokku Total Keskmine. I. V a. Aprill a.... Mai a ! 0 S S 0 0 0]. S 0 0 j 0 0) '!* S «0 Q0 0 : (

58 ÏKK ww TH*MTM rh th î( rh th C CO GO «S $ l * iq ÖS. 00, H W liî M Cl ï UJfI.iV S > «H.W rh?( rh TH TH rh aœooîii'jici't'oinaj ÜSS 0 Ss o,c,, «) CO H M 0 W C C M ^! II S Ï^M 'jqaaa S CrtCOCOC^wsOOSOtOOJOCOCOOOf ««SiOHTCOCfleOrHlSOCO'H'CCIrHcDl^O'. *» H»*THilrirH. il rh cioto«i»in^oioei oc N CO CO N "««O O CQ «O OD M CD 00 H< OS H< (M «O * 00 SO SO O CO P OS i m * O 0} «H O CO T* 00 rh SO I> O t" OO00 in*oi0 0! 00 TH *«* rhr W rf rh TH t» S* Il» P «è «s SS 'UCTjf taas^oq THA0.H Il il C0C0<NSSSO SOCO0D«>SOC0* "*(Me*rHCOCO^OCH I>0 H i* rh rh H rh rh rh M<<NSO"*ODSOSO CO«D ostdoooswin^nomos <SS # ( «Tõö C<f * SO SOOOfrOSSOOOHl OS 'J N to >*» œ to o m ts ossoooosusirstfoicsos H MOO w^cococmm'sooeocoitiaisoco* OS»X(M!0"*at>tOtDOOTeö o sess "»" WWCOCOCN^SDOSOOOioOSSOCOtl MUMO^lODlDDQroB S* ir» * «ft»ira*nœ<nmrh<k>coiraaootdi~o fr» cstocoaswushiomo» M»" ri m th H rh rh H rh «ffl ri O "to CO rjtöj >rhhh00x»oosoo. * (M so * as to «o o eo as oo as to oo os w m * o io os ao oocowimwoocsi^osioeîiorh IN THcosD^frsosoreo'** ö 0 * t«so<*co!m>*oaioini>o»oi>0(n ad ostooooswin^asioo os,j w* i H l ^ H r t H r i rt H r i! «ihrhw< M ao»ho!d<*fstolo*mm asixmoswio^tmo So ^ g HiÜH SB!"iâ rtophls W. S s g! '.. I i '^ pil il* ^ WrrfiS II hi EÏ ^ :a S. S &«g a H HPHH S li I Scîf So ale l'sa «s Y I B I I S j» > «o iplls II "~ M > K Hi H W PH (H«OOHNHIOM MHtoeaNHH H P QÏÏ! Moet>*OlSNO»»^0000M00eiS!i»l»«Ji00MHa»M0OO»<0WIB, Oin<DNHiNeH<e H< <N so co oo t co eo M co IrHrHClCOtJlrHrHCOO V.Q VQ HI rh O l> tfs rh rh G> rh ' lorimomoh t^ocaoo^ooitaotdh<cooocmc00uweoi(sh^ooeoocococoocoot<omoorot>th<wcrheo «H«.»«H H HH<NH<inosi~œcoi*lco thrhrhrhtmcocmrhrhcoso i.< H< CO rh O SO tf rh rh P] rh rtf OS rh * CO O rh Ol MHMMNHH sis NCO to 00OS COO I \J UJ ^Jrf UH "ïjl Wrf ÏT" I Ul Ul IONSUNCSOS^IMI» O O H M N O M TO rh ^* C0 N ih rh.'g Š «Cltx...ti ti ip ««SS o as O,» n tnœir^pkl

59 Tab.. Turuhinnad mais a. Prix de detail en mai. Tallinn e» il i Sealiha, sea viisi Viande de porc Sealiha, keeduliha Viande de porc II s Sealiha, praeliha Viande de porc I s Seapekk Lard Loomaliha, supiliha Viande de boeuf II s.... praeliha Viande de boeuf I s Vasikaliha, estai, veer. Viand de veau Ils.... tag. veer. Viande de veau I s.... Lambaliha, esim. veer. Viande de moût. Ils... tag. veer. Viande de moût. I s.... Searasv, sulatam. Graisse de porc sulatatud Saindoux Loomarasv sulatam. Graisse d. boeuf, n. fond... sulatatud Graisse de boeuf, fondue Teevorst Saucisson Sink Jambon Räimed, värsked Petits harengs baliigues, frais. Kilud, värsked Esprott frais Haugid, värsked Brochets frais Ahvenad, värsked Perches fraîches Särjed, värsked Gardons frais Räimed, soolatud Petits harengs baltiq., salés.. Kilud, soolatud Esprots salés Heeringad, soolatud Harengs salés Kilud toosides Esprots en boites Rukis Seigle Nisu Froment Oder Orge Kaer Avoine Rukkijahu Farine de seigle Nisujahu, liht Farine de froment sõela Farine de froment blutée.... Odrajahu, inimtoiduks Farine d'orge (pour alim. de l'homme) Odrajahu, loomat.far. d'orge (p. fourr.).... Odratangud'Gruau d'orge... Kruubid Orge perlé Rukkileib Pain de seigle Peenleib Pain demiblanc de seigle. Sepik Pain de froment Sai Pain blanc Piim, rõõsk Lait frais Koor, rõõsk Crème fraiche. hapu Crème aigre Kohupiim Caillebotte Või, meierei Beurre de ferme, frais köögi Beurre de cuisine Kanamunad Oeufs de poule Kartulid Pommes Porgandid Carottes Peedid Betteraves Kaalikad Navets de terre Herned Pois secs Oad Fèves sèches..., Kapsad, hapud Choucroute värsked Choux frais SibuladOignons Riis Riz Manna Manne MakaronidMacaronis. KartulijahuFéculede pommes déterre.... Suhkur Sucre en poudre Mesi Miel Köögisool Sel de cuisine Viljakobv Café de grains.. Sigurid Chicorée non torréfiée Pesuseep, sinine Savon Petrooleum Pétrole Tikud Allumettes Ristikhein Trèfle Timutihein Fléole Aasahein Autres herbages Luhahein Foin des prés Soohein Foin des marais. Rukkipohk Paille de seigle Kaerapõhk Paille d'avoine Odrapõhk Paille d'orge.. Segaviljapõhk Paille des cultures mixtes.. Kasepuud Bois de bouleau Männipuud Bois de pin, Kuusepuud Bois de sapin..'.«kg toos ) 0 kg kg. paar ) 0 kg kg pakk*) 00 kg 0 liô a *) 0 ) 0 ) , (!, Uinnad sentides Prix en sents Ï 0 0 Ö "0 " 0 0 G \ \ 0 SO 0 " "Ï 0 "èo u Î 0 \ ] 0 0 Märkus: KursÜvIga kaupluste väikemüügihinnad Chiffres en italique désignent les prix en magasin* et boutiques. *) boite,»)paire, *) paquet, *) rukkiõled, ) lt.

60 "h Šf fssl 'Al'l no smaiugyo ap uqvxoft (»fsx 'A/"T A.J! IVOfQQÎ WJQQI spidiu aovjd ap uqwofi AJB B^MIBBB PQQX siout np srnoo no spupihamg pn^uaa'usisoi Itis"iooÇ tina piapaapul siout, np spisoy; pnawtain fsbi'ainnsdpwa m saanid, ap aj,qmo$[ "0 *St "A/'X A.IT pootoj[ apbqtja? I 'Al'l nv unamgyp, ap axqiuo^ (» "B ïs 'Atl Aie ngfg^ V^QQX spidia aov\d ap ajtqwoft AJE!>nUTîlîf Q'QQX suovfmi Bppp ap auqwojg AJU oimapws aiqöi SdJ,l)U aiqiuotf S0j,llo,p AIU 0!}S}UIpIlJ>lI OJSIJ Ö<n pnjogaisus^x S?U»M AIC Q^SflQQ} pm nou piioof nnx mriiriäi "i M r* " M r Ï MÏÏÏÏT'TIT" M M r i,,, MM,,, III. Ol, im l ~ **, O Ml H M II II II M* II cco j a oi M< co IH ol ii eo IN co os co co co to co >tocom<cûasm<coosimtqco T uu u. T VJ iw im t Ml im ih Ö l l~~eo «~õo'eo~. g o t= COrf CO (M CO CO ih CM CC 0 O II M ' M M M M s Il II M Il M II M II ri] II,Sj * M M M SII M M II II i?". M M III! M M II II M II M Ï [ M M II M " Il M M Il II II! II SIIIIIIIIIII Il II M " Il II II II M ss 0S Ol Ol M M M M T* i. iir."*s J S g : : i. : : : : : : : : : : IN ^isf".0 CO O CJ M~~r~Te» (M O m n H» O B a a i o o eo co t co co os t t» i «CO H 0 TM H = i! : i i :: : : : : SM r~ MM C0"iH OHO'tD ( ( Ol 0 CS O " ::::::::::::: Il II sj W «"! o ii oo oo «H C0 M CI 00 i r i ( O (M 0 O IM Ml Ml ( OS OS Ml, > co N t ca to 0 co œ l 0 rh CO M< Ol OS Ml ( ~ o o i > w a g CO CO H M : M "MUI Il M MII M ol ri ". r. ** *H Oi O WS 00 rh + Õ "fn'ïh"^ Ö"^+T T UJ u in w ^f f O (M rh ^ O *+ i>. w*ii«w lîi ii I ih TH ^«SMOMipicotogco OHIO cot~ i oo ij o» i> m IM op CM i H N to ia j Mi io tm H M< t lo 0 I H g Ol rh 0 Ol Ml CO O (. H» O l> S.t: ri oo eo o oi co M< g"(m CO Ol tm im tl MCSOOCOCIMIOSCO I OT ^ OS Ml O Ml (M CO.. Ml U îm Ol rh <a «co i oi HOOStOCSCOMICOCO C M «0 Ml m CO CO ( Ol Ol im I io im l~ Cs Mi l> ( Ol O O O Os 0 Ol Ml CO tm Ol Mi ri il 0 HtMHOlQ 0 rh fci SI F *!l PI g^s" WM "TT Isf "*«î 0^ C0*'" m O O rl ïo O <+ ro Ci ** C0 ** O ^^SS^ i Ol "^ to OJOHÛID CO Mi Os O Ol t Ol rh to C0 CO to CO CSOHOI^ to Mi Os o Ol a < " '* S w»hk If CO US 0 Mi C0 00 saiyruodwd} znm vi} sap uoijnopxa,j saj.d0 g?iflt&i 'p "À; (c AJB G^IIUJIIJJS "H? M L?ISÎ W as U n iï sjowt wp w?wa re» spdjsi/lutig; pn~xraài?sjo,i {nsjioof mia SHlOt I I OlOMi CM CO O f us t* Mi Oi eo~ml H OI W 00 to m M + O «O H «H O CQ0 OOirïlMHS)OOOl!"*. Ml ( +T lo'oïctf^" ra rh 0 ifwds~$j"r^"a) C S H E O S eo os co oo o os o oo ol ira oo in oi «IO«0«IOHHOOOt>illS Ol il Ol th il ih il 0 to I ( CO os oi Ml 0 «in OS io K CD"Ml t^ CO'l to to ~ CO O*CS Ml rh ÏO t Ml C0 L td to t H N r i t O.iM ( ( o. co coca «J \ 0 CO t I M ' n W H t».'oo os tc * I MIMllO * OS ( K Si 00 rh oo i>~to" CO I Ol rh O C0 OS lusppfjd swiu np s?}san ptiubufaiî} ' SHB 00 rl ( CO Ml f ( to OS ( 0 (M O M< O (M M O Ol Mi t lo M< " O CO lo ldl : c «l cs g «.a Si «Š'Äögsg ëâ I i,i «^ S a a ' AS *'Ö S? ihtncõinodesothcõosomiinw rhc^eõušoscjoqiosöosö HiMiMHOlCMOlIN

61 mocü nwa c w a is * a o n O W H ia w s H o to a.s S ä g s Ö. S gyicuds psfraaax sjzuano pasiiqqi IONMUIO eo annhonanois» (00 =? AI '!) ooypui'k Si[apui OOOOOOiHCJJOOOOOO d'hwœœoc'oo'o'nhioo HOO"I + I feei wm ny ts'et niîoi '\ sosrrçsiuaax smaj^ sflltjdy m oo >n»o CO Oi <M H< OOOOIO >n ^! K co i TH i + T + Î I rh M +!T +!M i.o rh œ O O rh 00 i.ï + + USOOOMOrlrlONMBl (M Ol r( I HjrtHflH M ++I I'I+++ teifttt "õ" *% eo oo co * ce H o f + i~ rh oi es r* co *» rh»? HWC0^00*O!>lO>Mt eo o oc * > Ci 0 O rh»+ t «j CO 00CM f IC r rh oi *< co et * ce co eo i m a itéra* co ii oi CM m ><o oo oi»«co CM *< ot... + U SpJ,}U )UOg PÎ in o o CO rh CO rh o so oi ec ce te es oi sraaa} Biio^dy iu.iv ny lomirmc s» t liskoonotoofflifl i" co :c co oi IH eo o co 0 0 O X O ed MOrt«sasirçsmaox (00 ÇSI AI "X) wipuiw B[opai psgt.«"««f FST ItTUi saäiv^snraax "N H O N O O M H f US * Tf fflof'toor^cioo rh Cl!Û( o q q o q q q q q p i 0»MH <N * IH f Cl ' rh C S to, o o j. I n i, + r r ID imiühu»;! IgrHrHtfOCOOOtMOl, INHÎCH 00UO rh rh!n ~T fit ' ^ o *> o'csi w L.M eo 'v w T' Ci L"«* C0 r ft. o o ectit oo od o o r L g OHOSSSOOCiOt IOOIHMOOIIT, 0 (M (M I rh rh i r^ I++" +^ ([tinhoainoio WONNiOOiHtHO + m ce uo rh «w Sa il il M» pnind JUQ sirraaj sjiiudy JMV U S?J,JUB juog punnist) assii^ siuaa? sifludy iuam ny sasuqsmaax fsï pw»f?si inbyz pnm^adgi îjsiiaasaq srifudy uan U jouol y cjsnaasai sinudy yuav ny niiijdu pisbjqqx i ci co m m co (M HtoociofocaHioacocoH ««JOO O C Cl C0 00 t~ rh Cl oi co rh co rh m n oo o o oo en >* m «OMCSWONOrKMOlHCO 00 r(l rh rld rh m r" co * c eo * ö oo t i"\r*i (M rh^corh rhco aj (> MM "". f! Tl Ml M M M *! = rh U «SOlOrlHJfOHllSaHMO lh*n*iihhiob(0 ol =D oi cl ira o rh i* iro m HOmCQOWtCffîHfHlOO COSOOlClTflCSrHT^CamrH M r i fin NTII I I M r I nf ri 00 M rh l! " IMtOCMCM'tOrH'HOfH..! i * rh i l S «Ö 'Il Ial".ê I 'ffõ i š i >ö g s.g So =S o «striai g r«<u «h ins «> EPJ!» *» iri ia'ël's'sg's'a^'sasg SS^&SS^BS. S H H Mo

62 0 Pour la nomenclature franc, s'adresser à la page. IIL Metallitööstus... VIII. Paberitööstus X. Toit, maitseain. ja jookide tööst. XI. Kehakatte ja pudukaupade tööst. XIII. Elektrijaamad ning gaasi ja veevar. Tah.. Tööõnnetused tööstusettevõtteis aprillis a. Accidents du travail dans les entreprises industrielles en avril. Suurtööstus ( ja üle tööt. ettevõtted) 0 0 ja iile töötajaga ettevõtted ' Sellest töötajaga ettevõtted Kesktööstus ( töötajaga ettevõtted) Kokku 0 Miirtsis 0 Kokku Total.. Kokku. L 0. IV. a. Total «Täb.. Tööstusetööliste arvu liikumise indeksid (ks kuup.); ehitusetööstus arvestamata. N.indices du mouvement du nombre de mainä'oeuvre dans Vindustrie (au er du mois); bâtiment non compris. À. Liikuval baasil (eelmine kuu = 00 järgmise kuu jaoks) B. Indeksid baasi :.. = ÖÕ A. Base mouvante (chaque mois précédent = 00 par rapport au mois suivant). B. Base:. I. = 00 Juuni.... Juuli.. August. September Oktoober November Detsember Jaanuar. Veebruar Märts.. Aprill.. Mai... Linnad Villes.. Tallinn Haapsalu.... Kuressaare.... Narva Nõmme Paide, Petseri Pärnu Põltsamaa.... Bakvere Tapa Tõrva Valga Viljandi Võru Maad Arrondissent. Viru Järva Harju X&äne Saare Pärnu Viljandi Tartu Valga Võru Petseri Kokku Tota l '. Töötajad ) Travailleurs en général ) Sellest ettev. :^ J 0 p Oi M,,, , 00,, 0, 0, 0, 0, Hei 0,,,, 00, 0 00,, 0, 0, 0, 0, SOjaüle tööt. 0,,,0, 0,, 00,, 0, 0, 0, 0, 0,,,,, 0,,,, 0,, 0, wii 00,,, 00, 0, 00, 0. 0, 0, 0, 00, tmfs sl 0,,,, 00, 00, 00,, 0, 0, 0, Töölised Ouvriers l II 0,,,, 00, 0 00,, 0, 0, 0, 0, Dont entr. ayant H «s g II «a 0,. g,,,,,,, 0,,, 0, 00,,, 0, 0,, 0, 0, 0,, 0, 0, hi s Sa* lié 0,,, 0, 0, 0, 00, 0, 0, 0, 0, 00, Töötajad ) Suur ja kesktööstus 0, 0, ',,,,,, 00, 0, 0,, Ï Töölised Tab.. Nakkusehaigused aprillis a. Maladies contagieuses en avril. i S.S 'J à*> a fjs! * * I i 0 ' 0 00 *) Ehitusetööstuse andmete puudulikkuse tõttu ehitusetööstus on jäetud välja ja indeksid 0 a. detsembrist peale arvutatud OmbeF, x ) Töölised, tehniline personaal, ametnikud ja teenijad Ouvriers, personnel technique, employés et service. sl ne, 0 phalitla gica Entreprîtes grandes et moyennes Menincerebr.. fil 0, 0,,,,,,, 00, 0,, 0 T 0. 0 $ 0 ' 0? G Eedaktor A. Tooms. Rédacteur A. Tooms.

63 TÄHTSAMAD ARTIKLID JA ÜLEVAATED «EESTI STATISTIKAS" METODOLOOGIA. Tähtsamaid jooni Eesti majanduselust 0 a Nr. (), Ihk. Põllumajanduslik üleskirjutus a. Rahvusvaheline majandusstatistika meetodite ühtlustamise konventsioon. Rahvusvahelised mõjud statistika korraldamisel Statistika iseseisvuse ajal Rahva suhtumine statistikale Eestis. IV EestiLäti statistika konverents.. (), (), (), (), (), 0 RAHVUSVAHELISED ANDMED. Rukki ja nisukasvatus ja kaubandus maailmas Nr. 00(), Ihk. Balti riikide väliskaubandus a. (), Väljaja sisseränd ilmas a.. (), 0 Võrdlusandmeid Balti riikidest a. (), Palgaolud välisriikides a... (0), RAHVASTIK. Väljaränd a Nr. (), Ihk. Rahvaliikumine üle piiri a.... (), Sündivus, surevus, abielluvas ja rahvastikuarv (eelkokkuvõte)....,,(), 0 Vallaslapsed a., (), Sündivus, surevus, abielluvus ja rahvastikuarv a (), Rükkohdsuse vahetamine a. 0(), Talundite rahvastik a 0()0(), Eestlaste arv Venes (N.S.V.L.)..., 0(), Ihk. Vastsündinute pikkus, kaal ja peamõõdud Tallinnas a..... (), Linnade ja alevite rahvastik a.. Noorsõdurite pikkus, kaal ja käejõud (), 0 0 a. (), HABKDUS. Alg Ja keskkoolid / õ/a....nr. Raamatukogud algja keskkooles... Õpilaste ühiseluruumid maaalgkooles. Ühingud vaimse kultuuri alal 0 a. õppeasutised Eestis 0/ õ/a...,.. Alg ja keskkoolide majad ja maad (), Ihk. (), (0), (), (), 0/ õ/a. ~. (), Alg ja keskkooli õpperuumid ja tervishoidukud tingimused 0/ õ/a. (), 0 Täiendusekoolid a, (), Lasteaiad 0/ a. Tartu Ülikool a (), (), Kirjastus ja ajakirjandus a. (), Avalikud raamatukogud / a... ^(), Ühingud ja seltsid 0 a.<... (), TÖÖ JA PALGAD. Töökaitse a Nr. (), Ihk. Streigid tööstuses a (), Avalikud tööd 0// a. talvel (), Tööõnnetused a (), Töölispalkade rahvusvaheline võrdlus.,, 0(), Toodang ja tööjõud suurtööstuses... 00(), Tööbörside tegevus a (), 00 Töötaolu maal /a. talvel...» ()(), Haigusekindlustus 0 a, (), Tööolud tööstuses a. I poolaastal (), Palgaliste arv ja töölolu (), Töötaolu linnades / a ()(), Palgaolud tööstuses a (), Noored töötud?.... ()(), Tööpäeva pikkus tööstuses a... (),,, Põllutööliste palgad... (), Meremeeste töö ja palgatingimused / a Naiste, alaealiste ja raukade töö suurtööstuses " (), Omavalitsuseteenijate palgaolud 0/ (), TERVISHOID. Imikute surevus a...,.... Nr. Nakkusehaigused a. :... '... 0()(), (),. Ihk. (),.(),. 0 (), Suguhaigused a Surmapõhjused a Haigekassade liikmete haigused ja surevus... : ;.;,;. *. i0()ii(),sisso Haigemajades ravitavad haigused.. 0()0(), Kaitseväe tervishoidlik seisukord a. (0), Ihk. 0 Tuberkuloos 0 ja a.....":. (), Arstkond Eestis a (0), Jaoskonnaarstide tegevus 0 a... (), Kohtumeditsiin 0 a.. '...,..;. (0); Immaemandatetegevus 0 a..', ; ;,, (0),; HOOLEKANNE. Hoolekanne ja lastekaitse /0 a.. Nr. (), Ihk. 0 KURITEGEVUS JA ÕNNETUSED. Tulekahjud a Nr. (), Ihk. Salakaubandus 0 a (), ; õnnetused inimestega a... 0()0(), Kohtute tegevus (), Enesetapped a. '.,.. (), Õnnetused mootorsõidukitega ja sõidumääruste rikkumised a... (), Süütegevus a.....,, (), 0 Vangid 0 a 0(), TÖÖSTUS. Kesk, väiketööstuse ja käsitöö osatäht sus tööstuses.. Nr. (), Ihk. 0 Kesktööstusettevõt. töötajaga a.. '. 0(), Toodang ja tööjõud suurtööstuses a. (), 0 Kütteainete tarvitus tööstuses a. 0()0(), Jõumasinad ja mehaanilise jõu tarvitus suurtööstuses a 0(), 00 Suur ja kesktööstuse leving linnades, aleveis ja maal 0 a. 0(), VÄLISKAUBANDUS. Kaubanduseleplngute mõju sisseveole. Nr. Metsasaadused meie väliskaubanduses a Tollimaks ja väliskaubandus tollitariifide kohaselt a Eesti tööstussaaduste väljavedu ja a, Põllumajandus ja tööstusained väliskaubanduses a.... HINNAD. Elumaksumus Eesti linnades a. Nr. Elusloomade hinnad laatadel a.. Suurmüügi ja elumaksumuse indeksid a Toiduainete võrdlev maksum. a. Põllumaj andussaaduste hindade indeksid (), Ihk. S0 (), (), C (0), (), 0(), Ihk. (), (), (), C 0 TRANSPOBT JA SIDE. Sisevete tegevus a nr. (), Ihk. Mootorsõidukid (), Mootorsõidukite lüklemine üle piiri..,, (), Kaubavedu raudteel /0 a.... 0(),. Raudteede tegevus / a..... (0), Valis ja rannagõit ning kauba ja reisijatevedu a.... ;..... ' 0()(), Kaubalaevastik ()(), 0 Era lennuasjandus 0 a (), Post,telegraaï,telefonjaraadiol/a. (); Autobuseliinid 0 a ()(), KINDLUSTUS. Kindlugtuseseltsid Nr. (), Ihk. Haigusekindlustus a.. (), Pensionid ,.. (), KREDIIT JA KAPITAL. ' Asunikkudele antud riiklikud laenud ja toetused a..... Nr. (), Ihk. Pikalaenu pank a (), Aktsiaseltside ja osaühisuste äriseisud J, Ja a Erapankade tulud ja kulud a.. (), (), Pankade tulud ja kulud a.... Maapanga tegevus a....;. (), (0), v EAHANDUS. Riigi majapidamine a.... Nr. VaUavalitsuste tulud ja kulud / m.a....,.,...;..... Maksukoormis 0/ a. Ja riigimaksude laekumine /0/ a.... PÕhiärimaks 0 a Maavalitsuste tulud ja kulud / a. Linnade ja alevite tulud ja kulud / Rahvusvaheline maksubiïanss Puhaskasumaks a ' Tulumaks 0 a Aruandvate ettevõtete maksud (), Ihk. 0 (),,, (), ' 00 0(), 0 0()(), 00 (), (), 0 (0), (), (), ;...ÜHISTEGEVUS. :. Tarvitajate ja majandusühingud Ö a. Nr. ; (), Ihk.

64 Kanapidamise tasuvus a m. (), liik. Riigi metsamajandus / m.a... (), Kalandus a. (), Talundite hooned 0(), Väikemajapidamised (kuni 0 lia).. ()(), Masinakasutamine Eesti põllumajanduses ()(), Riigimaa suurus ja kruntide arv.. a. (), Kunstväetiste tarvitamine / a.. (), 000 Põllumajanduse erakorraline krediteerimine ja a, (), Maaparanduse seisukord (), Põllumajanduse tasuvus / p.a.. (), 0 Maakorraldus ja a (), Maareformi teostamine a... (), POLITIKA. Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks Nr. (), Ihk. 0 VAKIA. Alkoholjook. toodang ja tarv. 0 a. Nr. 0()(), Kultuurkapitali tegevus (), liik. Rahalised loteriid 0 a.... ". Kirikuelu a (), 0(), Pandimajad U a kinnisvara''oksjonid a.... (), 0(), Suvitajad suvitusekohtades a... (), 0 Spordistatistika 0 a Korterite üürihinnad Tallinnas kuni 0(), a Üürihinnad ja elumaksumua, (), (), 0 Ehitustegevus linnades ja alev. 0 a.,(), Turism Eestis 0 a (), a. ÎTï. /,,,; T,> Liik A. Vihk I.» II. III. IV. RIIGI STATISTIKA KESKBÜROO ERIVÄLJAANDED. EESTI DEMOOBAAFIA Haridus Bestia I Sündivus, surevus, abielluv, ja rahvalükum. a.. Tervishoid Eestis Rahvastik ja tervishoid Surmapõhjuste regitreerimikord ja rahvusvaheline surmapõhjustenomenklatuur,.....,'., EESTI JPÕLMJSIAJANOUS Vihk, IL Eesti põllumajandus II HI. Loomapidamine Eestis.....,.. > ;..... IV. Eesti põllumajandus a V. Eesti põllumajandus à, ;..... VI. Eesti põllumajandus a VII. Eesti põllumajandus a. '.. j..... VIII. Eeti põllumajandus a IX. Eesti põllumajandus 0 a. X. Eeti põllumajandus a.. XI. Eesti põllumajandus a Liik B.. Üldrahvalugemise eelkokkuvõtted.. Sugemed vigaste laste kohta Eestis. II Riigikogu valimised Eesti väliskaubandus.. J a. Üldrnuvauigemise andmed Vink I. IL IIL rv. v. VI. vn. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis Üleriikline kokkuvõte (tab.). Rahva tööala ja ühiskondline küütus Virumaakond Järvamaakond.... L, Harjumaakond ja Tallinn a) Läänemaakond.. ; b) Saaremàakond. Pärnuinaakond Viljaadimaakond Tartuja Valgamaakond Võru ja Petserimaakond vin. ix. X. '«XI. a. Üldrahvamg. andmete läbitöötam. plaan ja tabelite sisu... Asumaa majapidamised Eestis a.... ' i '. a. Põllumajandusliku üleskirjutuse andmed Statistiline album, v. I. Maa ja rahv. ( dia ja kart. värv.).. Statistiline album, y. H. Majandus ( dla ja kart. värv.)... Statistiline album, r. m. Põllumajandus, lhk. (joonised, fotod ja tekst) ;. :...'.' '. '.. in Rügikogu valimised Karjamajandus ja karjasaaduste turg välismail ja Eestis.... IV Rügikogu valimised ' a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed, vihkl.,.. a..põllumajandusliku üleskirjutuse andmed, vihk II'.... Eesti fl. Arvuline ülevaade (üuköites) '.!' V v Riigikogu valimised... k ; Lhk. +, +,. +0,. 0, 0. Lhk. +,. EESTI MAJANDUS Vihk I. Väliskaubandus a... Lhk. +,.,, " II. Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit... 0,. III. Raudtee, post, telegraaf ja telefon Eestis ,. IV. Väliskaubandus a.' '....' ,. V. Tööstus Eestis '.' 0,., VI. Riigiraudteed a ,. VII. Väliskaubandus a... 0,. VIII. Väliskaubandus a,... IV+ 0,. IX. Aktsiaseltside, osaühisuste ja ühisteg. asut. äriseisud.. +,. X. Väliskaubandus a 0,. XI. Eeti väliskaubandus a.,. XII. Väliskaubandus a, 0. XIII. Väliskaubandus 0 a.,. XIV. Väliskaubandus a. 0,. XV. Väliskaubandus a ,. XVI., Väliskaubandus a '.,. ^ hind. kokku Kr. 0. "'. ; i '" ; :'.' : ' '. Mik F. EESTI STATISTIKA KUÜ KIKI: ' : r.'. / '.: ''.] Nr. ' hind tokku Kx....~.^,. +0,. ; +,. VTII+,. VIII+,. Vin+,. VIII+, 0. Vm+,. Vm+,. VIII+,.,.,\., Ü. 0+,.. \,. \, +,. +,. +,. +0,. 0+,. +,. +,. 0+,. +,. 0+,. 0+,.,. +0,. +,.. v. \.. ',.,.,. XT+, 0. iiv++,. XV+0,.,. Kr Kr ',', ö!...,','.'..»..».....». Kr..... Kr....~ '.. 0 a. Hr. 0 hind koliku Kr.. ''0 ' '. '.,, j,. j,,i,., ; f, à..,.i.; Hind Kri,SÖ. rssstr