Metsavarud METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSKESKUS

Väljavõte

1 Metsavarud

2 Metsamaa üldpindala (SMI hinnang, 1000 ha) Metsamaa tagavara (SMI hinnang, miljon tm)

3 Asustusala pindala muutumine ( ha) Asustusala on viimase 10 aasta jooksul suurenenud 50 tuhande ha võrra (pool Hiiumaa pindalast)

4 Männikute pindala Kuusikute pindala

5 Kaasikute pindala Haavikute pindala

6 Metsakategooriad (SMI andmetel) 77,8 68,8 22,7 16,1 6,1 8,5 Hoiumets Kaitsemets Tulundusmets 2007 Metsade keskmine vanus (SMI)

7 Metsamaa vanuseline jagunemine (SMI) 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0, Metsata vanuseklass Majandatava metsamaa vanuseline jagunemine (SMI) 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0, Metsata vanuseklass

8 Metsamaa pindala jagunemine riigimetsas (Metsaregister) 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 46,0 44, ,7 29,5 21,5 20,0 2,3 3,1 1,4 1,5 0,7 0,8 0,4 0,5 Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Teised Enamuspuuliik Metsamaa pindala jagunemine erametsas (Metsaregister) 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 35,7 28,7 31, ,7 23,9 19,3 10,0 10,9 2,9 4,7 1,9 2,4 0,9 1,3 Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Teised Enamuspuuliik

9 Riigimetsa männikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass Erametsa männikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass

10 Riigimetsa kuusikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass Erametsa kuusikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass

11 Riigimetsa kaasikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass Erametsa kaasikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass

12 Riigimetsa haavikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass Erametsa haavikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass

13 Erametsa hall-lepikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) Metsata vanuseklass 2008

14 Metsamaa vanuseline jagunemine Pindala (tuh. h 350,0 300,0 250,0 200,0 150,0 100,0 50, ,0 Lage Vanuseklass

15 Metsade jagunemine (SMI) Segametsad 27% Okaspuumetsad 37% Okaspuu või lehtpuu osakaal enam kui 75% tagavarast (MCPFE jaotus) Lehtpuumetsad 36% Metsade jagunemine (SMI) Puhtpuistud 17% Puhtpuistus on enamuspuuliigi osakaal tagavarast enam kui 95% Segapuistud 83%

16 Metsade jagunemine (SMI) Okas- ja lehtpuu segapuistud 14% Kõvalehtpuupuistud 1% Okaspuupuistud 31% Lehtpuu segapuistud 21% Okaspuu segapuistud 11% Lehtpuupuistud 22% SMI klassifikatsioon klassi aluseks on 70% osakaal puistu tagavarast, okas- ja lehtpuu segapuistus on nii okas- kui lehtpuid vähem kui 70%

17 Puistute pindala 1000 ha (SMI ) Enamuspuuliiki 70% või enam Enamuspuuliik Kõik Pindala % Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Kokku Puistute pindala 1000 ha (SMI 2007) Enamuspuuliiki 70% või enam Enamuspuuliik Kõik Pindala % Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Kokku

18 Kehtiv: Lageraie lubamise aluseks enamuspuuliigist ja boniteediklassist sõltuvad küpsusvanused ja rinnasläbimõõdud A enamus >=AK enamus raie lubatud D enamus >=DK enamus raie lubatud Eelnõu: Lageraie on lubatud kui puistu koosseisuga kaalutud keskmine vanus on võrdne või suurem puistu kooseisuga kaalutud küpsusvanusest A kaalutud >=AK kaalutud

19 Küpsusvanused ja diameetrid enamuspuuliigiti Boniteediklass Enamus- IA I II II IV V puuliik A/D A/D A/D A/D A/D A/D Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp

20 Puistu koosseisukordajatega kaalutud vanus A=(koef Pl1 *A Pl1 +koef Pl2 *A Pl2 + )/100 Koosseiskordajatega kaalutud raievanus AK=(koef Pl1 *Ak Pl1 +koef Pl2 *Ak Pl2 + )/100 Kooseisukordajate ruutudega kaalutud raievanus AK=(koef Pl1 2 *Ak Pl1 +koef Pl2 2 *Ak Pl2 + )/(koef Pl1 2 +koef Pl2 2 + ) A A Pl AK koef Pl Ak Pl Puistu vanus Koosseisuliigi vanus Raievanus Puliigi koosseisukordaja Puuliigi raievanus

21 Kaalutud raievanuse arvutus kuuse-haava II bonitediklassi segapuistu näitel Koosseisukordaja Raievanus kaalu- Raievanus kaalu- KU HB tuna kooseisu- tuna kooseisu- KU HB küps.van. küps.van. kordajatega kordajate ruutudega Kaalumine koosseisukordajate ruutudega vähendab suhteliselt väikese osakaaluga, kuid enamuspuuliigist oluliselt erineva küpsusvanusega puuliigi mõju raievanuse kujunemisele

22 Arvutused metsaregistri andmetel riigimets ja ha erametsa Keskmised vanused ja küpsusvanused (a) (keskealised ja vanemad puistud, tulundusmets) Koosseisuga Enamus puu- Koosseisuga Enamus Enamus- kaalutud liigi küpsus- kaalutud puuliigi puuliik küpsusvanus vanus vanus vanus Mänd Riigimets 95,6 97,8 82,5 83,0 Eramets 94,8 97,8 70,9 72,1 Kuusk Riigimets 74,0 75,4 63,5 64,0 Eramets 75,1 77,0 70,4 72,4 Kask Riigimets 65,3 66,1 61,7 61,4 Eramets 67,7 68,0 55,3 55,0 Haab Riigimets 44,6 38,6 61,0 60,8 Eramets 47,7 41,1 59,4 58,8 - Männikute ja kuusikute keskmine raievanus väheneb, vastavalt 2-3 ja 1,5-2 aastat - Kaasikute raievanus jääb peaaegu samaks (vähenemine 0,5 aastat) - Haavikute raievanus tõuseb 6-7 aastat - Üldjuhul on muutused erametsas suuremad kui riigimetsas

23 Kaalutud keskmine vanus võrrelduna enamuspuuliigi vanusega (männikud) Suurem 5% Väiksem 23% Võrdne 72% Okaspuu enamusega puistute koosseisuga kaalutud keskmised vanused on sageli väiksemad enamuspuuliigi järgi määratud vanustest, seda eelkõige erametsades. See näitab, et koosseisuliigid on enamuspuuliigist nooremad Madalam keskmine vanus vähendab kaalutud raievanuste mõju lageraiekõlbulike puistute olemi kujunemisele

24 Kaalutud raievanuste rakendamise mõju lageraiekõlbulike puistute ja raiutava puidu olemi kujunemisele Riigimets Eramets Väheneb raiet lubava rinnasläbimõõdu äralangemise tõttu. Läbimõõdu osa tunduvalt suurem kui riigimetsas (kolm korda). Okaspuu enamusega puistute raie ei oluliselt suurene, sest vastukaaluks raievanuste vähenemisele väheneb Jääb praktiliselt samaks või suureneb minimaalselt. Raiet lubava rinnasläbimõõdu äralangemise kompenseerib raievanuse mõningane langus. ka puistute vanus. Liigiliselt võivad väheneda männipuidu ja suureneda kasepuidu raiutavad kogused Väheneda võib kõigi puuliikide, kuid eelkõige okaspuupuidu raie

25 Kaalutud raievanuste rakendamise plussid ja miinused + võimalus raiuda segapuistuid optimaalses eas. SMI 2006 järgi moodustavad puistud, kus kaaspuuliike on üle 30% tagavarast 45% Eesti metsade pindalast - kohanemisraskused traditsioonilisest oluliselt erineva süsteemiga (eelkõige eramets). Keerulisema koosseisuga puistute korral ei saa ole võimalik otsustada raiumisvõimaluse üle ilma arvutusi tegemata.? raiekõlbulike puistute olemi vähenemine

26 Tänan kuulamast!