Hooliv Eesti. Tagasivaade kooliajale. Juhtkonna veerg. uudised. toimetus KARMEN KUKK

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Hooliv Eesti. Tagasivaade kooliajale. Juhtkonna veerg. uudised. toimetus KARMEN KUKK"

Väljavõte

1 AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM MAI 2019

2 toimetus Hooliv Eesti Viimasel ajal on juttu olnud, kuidas eestlased on nende ümber toimuva osas ükskõiksed ja passiivsed. Ammune tõde on ka see, et põhjamaalased ongi tuimad, külma südamega rahvad. Mina usun, et sellised väited teevad eestlastele ülekohut. Hiljuti sõitsin hilisel tunnil pimedas rattaga koju. Sõitsin, pea laiali, mõtted mujal, kõrvaklapid peas, ja lisaks nägemine pea miinus neli. Kuna kodukandis käib tee-ehitus, siis jäi mulle märkamatuks järsku ilmunud sügav auk asfaldis. Järgmisel hetkel olingi pikali maas, püksid katki, TOIMETUS Ester Asso Kati Ilus Helene Maria Kikas Karmen Kukk Markus Laanoja Kertu Liisa Lepik Kirke Maria Lepik Anna-Leena Rämson Elo Saal Johannes Sarapuu Liisbet Teema KEELETOIMETUS Kirke Laura Allik Kadri Jõul Grethen Saar põlv verine, ise maailma peale pahane, et miks minuga kogu aeg midagi juhtub. Samal ajal nii mõnigi möödasõitev auto aeglustas, üks isegi peatus. Pea pistis välja meesterahvas ja uuris, kas mul on ikka kõik korras. Kuna ma otsest abi ei vajanud, sõitis ta edasi. Üks armas naisterahvast jalakäija tuli samuti minu juurde, aitas püsti, vaatas haava üle ja oli väga abistav. Sellistel momentidel tundub, et häid, abivalmeid ja hoolivad inimesi on ikka olemas ja kõigil pole ükspuha, mis nende ümber toimub. Käisin hiljuti tudengite öölaulupeol, kus JUHENDAJA Age Salo PEATOIMETAJA Andrea Jagur KÜLJENDUS Anette Habanen Ela Lõhmus Olaf Tamm Liisa Tämm KAANEPILT Elisabeth Prants FOTOGRAAFID Tanel Tamm tundsin sedasama justkui võõrad mu kõrval oleksid tegelikult ammused tuttavad. Erinevad inimesed said üheks õhtuks kokku, et koos laulda, tunda ühtsustunnet ja näidata enda hoolivust. Julgustan teid üksteist märkama ja teineteisega arvestama. Ärge olge see autojuht, kes sõidab mööda või kõigest aeglustab, pidage oma sõidumasin kinni ja näidake, et hoolite. Märkame üksteist! ANDREA JAGUR peatoimetaja Aitäh, Kirke, usalduse ja võimaluse eest! HUGO KIIDAB: kevadväsimusest hoolimata pingutavaid õpilasi MAURUS LAIDAB: abituriente, kes ei käi eksamieelsetel konsultatsioonidel ÕNNITLEME: Madis Reemann Ehtel Timak Ülli Roostoja Jaan Paaver Ott Ojaveer Age Salo Raimond Lepiste Tagasivaade kooliajale KARMEN KUKK Aprilli keskpaigas jätsid abituriendid hüvasti tavapäraste koolipäevadega, et seejärel üheskoos algavale eksamiperioodile vastu astuda. 17. aprillil toimus lapsepõlve meenutuse päev, kus kaheteistkümnendikud said kooli tulla just nii, nagu nad olid seda teinud 12 aastat tagasi. Seega võis koolimaja peal märgata äärmiselt lapselikes riietes õpilasi, kes mängisid õhupallidega ja puhusid seebimulle. Samuti oli abiturientide päralt võimla, kus sai mängida lapsepõlvest tuntud mänge. Päevast võtsid mõneti osa ka õpetajad ja nii ei õnnestunud näiteks hilinejatel vaikselt tundi hiilida, vaid tuli õpetaja nõudmisel kogu klassi ees põhjendada, miks hiljaks jäädi, nagu oli kombeks algklassides. 18. aprill oli aga eriliselt pidulik päev, kui koolipingi nühkimisega Treffneris jäeti ametlikult hüvasti. Igal klassil toimus lemmikõpetaja tund (12.a-l Siim Oksa, 12.b-l Priidu Beieri, 12.c-l Kristiina Punga, 12.d-l Hele Kiisli ja 12.e-l Andre Pettaiga), kus meenutati koosveedetud aegu ja jagati vahvaid mälestusi. Viimase koolikella aktusel anti abiturientidele eksamiteks kaasa viimased õpetussõnad ning tänati parimaid. Peatseid lõpetajaid tuli üllatama Liis Lemsalu, kelle esinemine muutis algselt kurvana tundunud päeva aga kordades naerusuisemaks. Pärast õppealajuhataja Aime Punga viimase koolikella helistamist oli üks periood abiturientide elus lõppenud. Ees olid veel ainult eksamid! FOTO: TANEL TAMM FOTOD: ELISABETH PRANTS Juhtkonna veerg uudised Miks ei kasuta kantselei vastas asuvat vanapaberi prügikasti nii õpilased kui õpetajad nii palju kui võiks? Kuidas seda muuta? Direktor Ott Ojaveer: Vanapaberi prügikast on mõeldud just õpilastele, sest õpetajatel on peaaegu igas ruumis oma vanapaberikast ning tööruumides kogutakse küll vanapaberit. Tegelikult on linnas igal pool vanapaberi prügikastid, koolihoovis ka. See kantselei vastas olev kast sai pandud, sest varem polnud kuhugi vanapaberit panna, nüüd aga on. Üsna keeruline on panna kõiki õpilasi prügi sorteerima. Õpilased kurdavad, et viimasel ajal pole õpetajad eriti aktiivsed olnud korraldamaks õpilaste jaoks üritusi. Näiteks varem on õpetajad 1. aprillil õpilastele näidendeid teinud, aga viimastel aastatel pole sellist asja nähtud. Miks see nii on? Direktor Ott Ojaveer: Mitmetel õpetajatel on aastast aastasse kuhjunud ülekoormus, sest tundide ära jaotamisega on probleeme ning neil lihtsalt ei ole energiat seda teha. Samas ei tasu meelt heita, sest näiteks kooli aastapäeval oli näidend ning õpetajad endiselt madistavad õpilastega saalihokis. juhtkonnalt küsis Ester Asso 2 Miilang Miilang 3

3 reportaaž reportaaž KLIIMA NIMEL TEGUDELE! KIRKE MARIA LEPIK Mullu augustis otsustas 15-aastane rootslanna Greta Thunberg kooli minemise asemel reedeti Stockholmis Rootsi parlamendihoone ees streikima hakata, et mõjutada poliitikuid kliimamuutuste ärahoidmiseks tegutsema. Greta alustas kliimastreiki ihuüksi, kuid pool aastat hiljem on tema ettevõtmisega liitunud üle miljoni õpilase 125 riigist. Märtsis tulid esimest korda tänavale ka Eesti õpilased, mina teiste hulgas. Päikesepaistelisel 15. märtsi hommikul seadsin sammud Tartu Raekoja platsi poole, kaenlas eelmisel õhtul vanast karbist rebitud papile maalitud plakat loosungiga Muudame süsteemi, mitte kliimat!. Ühinesin Suudlevate Tudengite kuju ees ligi 200 noorega, kellele samuti keskkonna tulevik korda läheb. Tallinnas Riigikogu ees avaldas samal ajal meelt umbes pool tuhat õpilast ja ka Paides kogunesid keskkonnateadlikud õppurid linna keskväljakule. Nädala pärast toimus kliimastreik ka Rakveres. Miks me streigime? Thunbergi eeskujul on õpilased tänavatele tulnud, et kinnitada, et me ei saa enam pead liiva alla peita: kliima soojenemisesse tuleb suhtuda kui kõige tõsisemasse kriisi, millega inimkond kunagi silmitsi on seisnud aastal sõlmitud Pariisi kliimalepe oli küll oluline... me ei saa enam pead liiva alla peita: kliima soojenemisesse tuleb suhtuda kui kõige tõsisemasse kriisi, millega inimkond kunagi silmitsi on seisnud. samm soojenemise pidurdamiseks, ent lepingus seatud eesmärkidest ei piisa, et hoida Maa keskmise temperatuuri tõus alla 2 C. Lisaks varjutavad edumeelsemate riikide ponnistusi riigijuhid, kes ikka veel usuvad (ja seda häälekalt väljendavad), et globaalne soojenemine on majanduskasvu pidurdamiseks välja mõeldud skeem. Kõrgema keskmise temperatuuriga kaasnevad merevee taseme tõus, Muudame süsteemi, mitte kliimat! ekstreemsed ilmaolud, kõrbestumine ning paljude alade elukõlbmatuks muutumine. Maailma Majandusfoorumi andmetel tuleneb kliimamuutustest veel enne sajandi lõppu 43 triljoni dollari suuruses majanduslikku kahju. ÜRO hinnangul kaotab aastatel igal aastal ligi veerand miljonit inimest kliima muutumise tagajärgede tõttu elu. Oht inimkonna ja planeedi tulevikule on tõsine ja praegu on viimane aeg tegutseda. Mis saab edasi? Ülemaailmsed streigid on saanud vastakaid reaktsioone. Nii Suurbritannia kui Austraalia peaministrid on väljendanud protestijate suhtes oma pahameelt ja teinud selgeks, et nende arvates peaksid õpilased koolitöödele keskenduma. See pole aga õpilasi morjendanud ning paljud on lubanud reedeti tänavatele ja väljakutele tulla nii kaua, kuni tunnevad, et poliitikutele on nende sõnum kohale jõudnud. Ka Eestis korraldatakse lähiajal uusi meeleavaldusi, selle kohta leiab infot Facebookis leheküljelt Fridays for Future Eesti. Streikijatele on toetust avaldanud eri riikide teadlased ning ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Lisaks esitasid Norra parlamendiliikmed Greta Thunbergi Nobeli rahupreemia kandidaadiks, et tunnustada tema tegevust kliimaaktivistina. Mida saad Sina teha? Greta alustas streiki üksinda, nüüdseks on tema tegevusest innustust saanud üle miljoni õpilase üle maailma. Mis võikski olla veel ilmekam näide, et üksikisikul on võim maailmas muutusi esile kutsuda? Lisaks streikimisele saab igaüks meist oma käitumisega teistele eeskujuks ja inspiratsiooniks olla. Tarbida vähem plastikut, süüa vähem loomset toitu, eelistada ühistransporti või kondimootorit, sorteerida prügi, uurida, kuidas olla keskkonnateadlikum kodanik, rääkida kliimast ning Maa tulevikust oma lähedaste ja sõpradega. Kliima soojenemine on meie kõigi ühine mure ja vastutus! Süsinikuneutraalne Eesti: seda nõudsid Tartu kliimastreikijad. FOTO: SILLE ANNUK/ PM/ SCANPIX BALTICS Mõõt on täis: õpilased Riigikogu ees streikimas. FOTO: PRIIT MÜRK 4 Miilang

4 ETTEVÕTLUS Tänased noored on homsed liidrid ANNA-LEENA RÄMSON Kui oled juba pikemat aega mõelnud, miks mõni klassikaaslane jutustab aeg-ajalt midagi sotsiaalsest ettevõtlusest ja turundamisest, siis ilmselt on tegemist Changemakers Academy noore maailmamuutjaga. Mängu tuleb üks väga tähtis sõna - motivatsioon. Tihti tekib probleem oma motivatsiooni suunamisega õigel ajal õigesse kohta. On siis noorel motivatsiooni puudu või on seda hoopis üle, Changemakers Academy aitab noortel kasutada oma täit potentsiaali, meeskonnas töötamise võimet ja loovust mõne päris probleemi lahendamisel. Changemakers Academy on väga hea võimalus näha ettevõtete telgitaguseid, tutvuda sotsiaalse ettevõtlusega ja saada väga palju praktilisi kogemusi nii turunduses kui ka üldiselt ettevõtluses. Changemakers Academy annab noortele tiimidele võimaluse teha kahe kuu jooksul koostööd ühe sotsiaalse ettevõttega, et luua turundusplaan ja lahendada probleem, mis ettevõttel esineb. Pärast kahekuulist tööprotsessi selgub võitja, kes sõidab preemiareisile Londonisse. Kindlasti on Changemakersi puhul oluline see, et tähtis pole üksnes võit, vaid ka osavõtt. See, mida iga osaleja programmist omandab, on vägagi märkimisväärne kogemus. Suur 6 Miilang sõpruskond, head tutvused ettevõtlusmaailmas, kogemused, motivatsioon - kõik see kuulub Changemakers Academy pagasisse. Changemakers Academy avasündmusel tutvutakse tiimidega ja tehakse erinevaid (team building) mänge, mis aitavad jääd lõhkuda. Rõhku pannakse just tiimiliikmete omavahelisele heale koostööle, mis on tänapäeval ka tööturul väga oluline kriteerium. Iga tiim tutvub ka enda mentoriga, kes neid vajadusel suunab ja toetab. Kahe järgneva kuu jooksul toimuvad koosolekud nii tiimidel eraldi kui ka koos ettevõtjaga ning algab usin ettevõtte turundusprobleemiga töötamine ning see võistkond, kellel on kõige parem lahendus, ongi programmi võitja. FOTO: ANDRY PADAR Oluline on jõuda hea ideeni, see selgelt ära kaardistada ning kahekuulise protsessi lõpuks teha valmis terviklik plaan, mis kirjeldab väga täpselt ettevõtet, probleemi ja lahendust. Lahendus ei hõlma aga lihtsalt ideed, mis kuskile ripakile jäetakse, vaid selles peab olema ka jätkusuutlik teostus. Neile, kes on programmi juba edukalt läbinud, aga Changemakers Academy ka tähtsaks saanud, saavad ka edaspidi tegemistes kaasa lüüa näiteks vabatahtlikuna töötades. Tavaliselt aidatakse ürituste korraldamisega, CA tegemiste kajastamisega sotsiaalmeedias ja üldisereklaamimisega. Kui väga hästi läheb, on järgmisel või ülejärgmisel aastal võimalik ka mentoriks saada. Preemiaks sõit Londonisse: Peaauhinna nimel valatakse verd ja pisaraid, kuid võit on seda igati väärt. Changemakers Academy aasta osaleja Sarah Maasikmets: Changemakers Academy on üks suur kommuun, seal on iga-aastased osalejad, vabatahtlikud, korraldajad ning lisaks sellele veel ettevõtteid, kes oma turundusprobleemile lahendust soovivad. Programmis osaledes on võimatu vältida uute tutvuste ja sõprade saamist, eks see on ka üks eesmärkidest, miks seda korraldatakse. Kõigepealt peab programmist huvitunu (7-12. klassi noor) ennast registreerima ja seal põhjendama, miks on just tema sobiv osaleja. Kui ta osutub valituks, siis võib ta kindel olla, et teda ootavad ees kaks närvesöövat kuid väga elamusrikast kuud. Edaspidi hakkavad toimuma programmi raames erinevad üritused, näiteks Avasündmus, kus tutvutakse esimest korda oma tiimi ja mentoriga ning ettevõtte esindajatega, kellega hakatakse koostööd tegema. Lahendus ei hõlma aga lihtsalt ideed, mis kuskile ripakile jäetakse, vaid selles peab olema ka jätkusuutlik teostus. Kõige olulisem, seda ütlevad ka programmi korraldajad, on aga mõelda kastist välja, ainult siis tulevad ainulaadsed, lihtsad ning ühiskonda tabavad lahendused, mis on ka parimad ettevõttele ja kestavad pikemas perspektiivis. FOTO: MERILI GINTER ettevõtlus Suur sõpruskond, head tutvused ettevõtlusmaailmas, kogemused, motivatsioon - kõik see kuulub Changemakers Academy pagasisse. Ideede kogumine ja ajuragistamine: Ühise eesmärgi nimel tuleb ette palju koosolekuid, osalemist konverentsidel ja koos aja veetmist. Changemakers Academy aasta võitja Kadri Joala (E17): Changemakers Academy on koht, kust saad täpselt nii palju, kui võtta tahad. Tõeliselt pingutades annab see erinevaid võimalusi - osaleda konverentsidel, jagada oma mõtteid laiemale publikule, harjutada pitchimist ja nii edasi. Samas kui sa ei soovi oma aega nii palju pühendada, on võimalik olla vähem aktiivne ning tegeleda ainult sinu rühmale määratud probleemiga. CA teise hooaja võitjana võin omast kogemusest öelda, et isegi kui võtad n-ö selle väiksemamahulise paketi, siis aega, mida panustada tuleb, on ikkagi omajagu. Tuleb arvestada iganädalaste koosolekute, kokkusaamiste ning muu ajakuluga. Suurimateks proovikivideks joonistusid minu jaoks välja kaks punkti. Esimeseks probleemiks kujunes inimestevaheline suhtlus - üksteise ühtne mõistmine ja pingevaba kommunikatsiooni püsimine. Järgmiseks üleüldine arusaam, mida minult täpselt nõutakse. Esimese raskuse võib panna osaliselt ka selle süüks, et ma ei ole just maailma kõige suhtlemisaltim inimene ning teise probleemi lahendas suures osas ikkagi ära meie grupi mentor, kellelt sai alati abi. Soovitan enne osalemist teha väikese eeltöö ning uurida, kas see on tõesti tegevus, mida naudiksid ning millele sa soovid oma aega pühendada. Vastupidises olukorras ei näe ma mõtet sinna rahmeldama minna. Changemakers Academy aasta osaleja ja hetkel vabatahtlikuna töötav Ketlin Peldes (C17): Kogu õhkkond on ülivahva - nii korraldajate, mentorite, vabatahtlike kui ka osalejate seas. Kõik on omavahel sõbrad ja kuigi on võistlus, ei ole rivaalitsemist, vaid tähtis millegi tähelepanuväärse kordasaatmine. Miilang 7

5 ÜTLUSED Õpetajad teavad, mida räägivad Orav-Puurand:Kui ma näeks teid 5 korda nädalas, läheks ma segi Oks seletab füüsikat, vaatab aknast välja, näeb, et sajab, jääb poole sõna pealt vait: No mida kuradit Soodla: Mul on ka seal Annaabis konto, ma tean, et seal on häid kokkuvõtteid Oks: Iga asja jaoks on mõni prantslane, kes selle omal ajal leiutas Oks kui klass lärmakaks muutub: Kuulake nüüd!...anekdoot tuleb! Orav-Puurand: See kiri tuleb emakeeleõpetajalt, nii et sealt pole mingit loogikat oodata Kerpa: Kala? Klass: Puudub Kerpa: Jumal tänatud! Õpilane: Õpetaja, kas ma võin Evat lüüa? Oks: Ei, löö parem Paavelit Õpilane: Ega nõiad päriselt ei lennanud Kerpa: Mina olen küll lennanud Hildebrandt: I don t know who we should pardon - the turkey or Trump Kerpa: Kas sulle midagi üldse meeldib ka peale iseenda? Õpilane: Ma üritan enne aru saada, kui ma kirjutama hakkan Orav-Puurand: Siis sa selles tunnis kirjutamiseni vist ei jõua Pettai: Rasputin, Rasputin, lase alla oma juuksed Õpilane: Oo, tark õpetaja! Orav-Puurand:Oo, mitte nii tark õpilane! Reemann: Teie hariduse ja minu palga juures saavad asjad ainult paremaks minna. Mõlemad on väikesed Paaver: Puudu jäi veel tahtejõud, mis minu väga isikliku arvamuse järgi on elektromagnetiline jõud. Kes on orm mõru? ELO SAAL Orm Mõru on 10.e klassi poiss, kes on tulnud Treffnerisse Ilmatsalu Põhikoolist. Teda huvitavad ajalugu, kirjandus ja filosoofia. Klassikaaslased iseloomustavad teda kui elavat entsüklopeediat, kes on lisaks tarkusele ka enesekindel ja tore. Kuidas sulle Treffneris meeldib? Oi, mulle väga meeldib. Ilmatsalu Põhikooli, kust tulin ja mis oli maakool, ja sellise prestiižse linnakooli vahet võib näha näiteks selles, kuidas maakoolides otsitakse kogu aeg ikka mõnda õpetajat. Võetakse tööle kõiki, keda saada on ning tihti töötatakse korraga mitmes koolis. Treffneris on iga õpetaja selle maja külge aheldatud ja neil on kõigil oma isiksus, mis seostub just selle kohaga. Õpetajad on õpetajad suure tähega. Mis sind huvitab? Ajalugu kindlasti. Kui mind teatakse, siis enamasti teatakse juba seda ka. Kirjandus huvitab samuti: see on ajalooga muidugi väga suuresti seotud. Reaalainete vastu pole ka midagi, välja arvatud füüsika. Kord, loogilisus ja ratsionaalsus on kõik minu suured sõbrad. mida ma väga austan ja kus minu ema ka töötab, aga samas kui käisin Kõrgema Sõjakooli avatud uste päeval, ei tundunud seal ka mulle üldse paha. Nagu juba öeldud, siis mulle meeldib kord ja organiseeritus. Seega, kindlat teadmist, kelleks ma saada tahan, ei ole juba väga pikka aega. Kas sul on miski, millest on kahju, et sa selleks kunagi ei saa? Minust ei saa kunagi saada normaalset inimest. Sellist normaalset inimest, kes oskab elust pidevalt rõõmu tunda, sest on selleks piisavalt rumal. (Siinkohal tekkis intervjueerimisel väikene segadus, sest Ormil oli keeruline tunnistada, et on tark. Seega lahkume sellest sulust teadmisega, et Orm on üsnagi võimekas.) Ma kipun üsnagi palju mõtlema. Just hiljuti lugesin Tartu Ülikooli praktilise filosoofia õpiku sissejuhatust, kus oli kirjas, et lugege see õpik läbi, sest praktilise filosoofia mõte ei ole taasleiutada jalgratast. Selle peale mõtlesin kohe, et just jalgratast uuesti leiutada ma tahangi, sest seoste otsimine ja mingisuguste reeglite leidmine on igale inimesele personaalne ja see on vaja läbi teha. Ei saa nii, et loed mõnest õpikust mõned tõed, õpid need pähe ja hakkad sinna midagi rebaseankeet uut peale ehitama. Mina tahan ikkagi ise aru saada. Elufilosoofiaks seda võibolla päris ei saa nimetada, aga midagi sinnapoole. Kas on midagi, mida saaksid nimetada oma elufilosoofiaks? Tean vaid seda, et ei tea mitte midagi, ega saa ka kunagi teadma. Sellegipoolest püüdlen tõe poole. Hiljuti, kui võtsime ajalootunnis vanakreeka filosoofe läbi, siis Sokratese juures mõtlesin küll: Oota, see olen ju mina. Olen neid samu jalgrattaid leiutanud enne ka. Mida sa teed, kui sul on raske? Enne Treffnerisse tulemist ei olnud mul raske olnudki. Põhikool võrreldes praegusega oli ikka lihtsalt istumine. See, et ma olen püüdnud uue koormuse all kõike võimalikult hästi teha, on pannud mind arenema ja palju efektiivsemalt õppima. Aga kõige raskemal momendil, mis ma ikka tegin. Ma ei teinud mitte midagi. Lihtsalt puhkasin natuke. Mõtlesin, et ah, seda ei jõua. Istusin arvuti taha ja vaatasin natuke Youtube i. Peale seda märkasin, et hakkasin endalt natuke vähem nõudma, millega see varasem ülepingutamine tasakaalustus. Nüüd on parem olla ja tulemused ka paremad. Beier: Ta häda oli tema kehv välimus Orav-Puurand kui õpilased koolis telefone laevad: Ma saan aru, et te kasutate paketti Sõbra juures Oks: Uve ja elekter ei käi ikka kokku Pettai: Kamm, millega juukseid kammitakse - asi, millest mina midagi ei tea 8 Miilang Kelleks sa saada tahaksid? Kui ma seda teaksin, siis oleksin tõenäoliselt selleks juba saanud. Mul on hetkel mõttes selline viisaastaku plaan. Kõigepealt käin Treffneris ära, vaatan, mis siin on, ja teen igasuguseid toredaid asju ja siis hüppan ajateenistusest läbi. Meil Tartus on suur ja vägev ülikool, Orm tegeleb ka ajalooringiga: Ballikonkursi filmimist võiks ikkagi mõne teise ukse taga harrastada.

6 Kirjandusklassikast Pane siia midagi Persoon modellinduseni - üks päev Liis-Kristiin Närska ANDREA JAGUR Pikka kasvu ja tumedate lokkidega Liis-Kristiin (12.d) jääb koolimaja peal silma. Ta on andekas ja hooliv abiturient, kes vallutab moelavasid, unistab lihtsatest asjadest ning naudib kirjandusklassikat ja inimestega suhtlemist. Kuidas sa ennast kirjeldaksid? Ma ütleksin, et olen väga tahtejõuline ja sõbralik inimene. Mis on kõige olulisem asi, mida teised peavad sinust teadma? Vahel ütlen küll järsult, aga ma ei taha kunagi halba. Tahan ainult parimat ja kui vaja, siis alati aitan. Millega armastad vabal ajal tegeleda? Loen hästi palju ja vahepeal käin ka tööl ning tegelen modellindusega MJ Modelsi agentuuris. Oleksin kaelkirjak, sest nad on rohusööjad, pikad ja tunduvad natukene aeglased. Kuidas jõudsid modellinduseni ja kui kaua oled sellega tegelenud? Saatsin nalja mõttes ise oma avalduse ära. Arvasin, et ei saa sisse, see oli lihtsalt sõpradele nali, aga võeti vastu. Tegelenud olen 3 aastat. ne. Seda suhtumist üritatakse praegu parandada, aga tegelikkuses on selles maailmas moeks ikkagi ebatervislikud ilustandardid. Kes sind motiveerib, kas sul on iidoleid? Kõik mu sõbrad, nad on väga-väga sihikindlad ja püüdlikud, nemad enam-vähem veavad mind edasi. Ilma nendeta hõljuksin ei tea kus. Kust eelistad ise riideid soetada? On sul ka lemmik stiiliajastu või moeikoon? Mulle meeldib käia kaltsukates, sest see pole nii kallis, on omanäoline ja loodussõbralik. Tartus muidugi pole see nii lihtne, aga ma olen välismaalt palju huvitavaid asju saanud, massitoodangust hoian pigem eemale. Stiili poolest meeldivad väga 90ndad, näiteks grunge. Otseselt sellist eeskuju pole. elus Kui sa oleksid üks loom, siis milline ja miks? Oleksin kaelkirjak, sest nad on rohusööjad, pikad ja tunduvad natukene aeglased. Üks asi, mida muudaksid enda juures? Tahaksin olla kannatlikum. Kui sa võidaksid lotoga, mis oleks esimene asi, mida teeksid võidetud rahaga? Investeeriksin kinnisvarasse. Millest praegu unistad? Hetkel on mu unistus saada kuldmedal kätte, paar takistust on veel jäänud. Mul ongi pigem sellised lühiajalised realistlikud soovid. Ma arvan, et lõppude lõpuks on kõigi inimeste unistus õnnelikuks saada, aga ma ei tea veel, kuidas seda teostada. Kui keeruline on olnud ühendada kool, modellindus ja enda muud tegemised? Mul väga vedas, sest mu klassijuhataja Aare Ristikivi oli väga mõistev ja lubas mul pikemaks ajaks ära minna. Eks see oli raske ja ma ei soovitaks, kui just endal ei ole väga suurt tahtekindlust ja tunnetust, et jah, ma saan hakkama, ja kindlasti mitte lõpuklassides. Ise olin pikemalt ära Jaapanis, kui käisin seal kuuks ajaks kümnenda klassi kevadel, tavaliselt käin aga lühematel reisidel. Mis on modellinduse juures kõige raskem? Seal avaldatakse kehale suurt survet ja öeldakse halvasti. Tuleb ise tugev olla, näha asja kriitiliselt ja mõelda, et ma ei pea ennast näljutama, see pole tegelikult normaal- Kelleks tahtsid väiksena saada? Ja nüüd? Juuksuriks, nüüd psühhiaatriks. Mulle meeldib inimestega suhelda ja see valdkond on ka huvitav. Mis on su plaanid peale gümnaasiumit? Ma võtan vaba aasta, töötan ilmselt Londonis või Jaapanis ja peale seda tahaksin minna Tartu Ülikooli arstiteadust õppima. Kirjelda oma 3 aastat Treffneris. Alguses, kui ma tulin, oli kõik väga teistmoodi kui ootasin. Ma olin endale loonud sellise roosamanna ettekujutuse sellest koolist. Esimesel perioodil oli mul kohe kunstiajalugu ja jäigi mulje, et kõik siin ongi väga raske, aga kindlasti läks paremaks. Kui saad aru, mis sa enam-vähem tahad, siis ei olegi nii hullu. 10 Miilang Miilang 11

7 persoon Mis õppeaine oli su lemmik ja mis kohe üldse ei istunud? Üldse ei istunud füüsika, täiesti olenemata õpetajast, lihtsalt ei istugi, ei mõika kuidagi seda. Väga meeldis prantsuse keel ja üleüldse keeled. Ajalugu polnud ka hull. Kunstiajalugu, see oli raske, aga see on ikkagi väga huvitav, tõesti eraldi kogemus. Mida on sulle Treffneri kool õpetanud? Asjade prioritiseerimist: see, mis on oluline, enne, sest kõike korraga ei saa. Mis sulle Treffneri juures meeldib, mis mitte? Meeldib, et siin on väga toredad inimesed ja ei meeldi võib-olla veidi liiga sügavalt juurdunud konservatiivne mentaliteet, mis siin valitseb. Pikk Tegelikult mul on väga lihtsad soovid. Mida oskad enda arvates kõige paremini teha ja mida kohe üldse mitte? Arvan, et 12 aastat koolis ja eriti Treffneris käimist on mind õpetanud väga hästi õppima ja samuti olen ka hea kuulaja. Absoluutselt ei oska kõike, mis on spordiga seotud, näiteks trepijooks. Kirjelda enda ideaalset päeva. Ma arvan, et see ei kaasa kooli. Ilmselt selline, et päike paistab ja õues on soe, olen sõpradega kusagil või hoopiski loen õues. Tegelikult mul on väga lihtsad soovid. Kui sa saaksid maailmas parandada ühe asja, siis mis see oleks? Aga Eestis? Ma kindlasti tahaksin, et inimesed näeksid, praegu on viimane hetk märgata, et meie muudame planeedi ökosüsteemi ja võib-olla hetkel veel pole liiga hilja tagasi pöörduda. Eestis aga võiksid inimesed olla tolereerivamad, vähem viha võõra vastu. tee veel ees: modellitöö ja arstitudengielu ootavad. Mis on su kõige suurem hirm? Kui ma tahaks sügavamõtteliselt vastata, siis hirm läbi kukkuda, aga kui ma ütlen ausalt, siis pimedus. Kui me korraldasime balli, siis pidin üksinda kolmandal korrusel käima ja see oli nii jube. Mida märkad inimestes esimesena? Pikkust ja stiili. Mida hindad inimeste juures kõige rohkem? Empaatiavõimet. Mis on sind enim elus enim mõjutanud? Kindlasti minu ümber olevad inimesed: eri eluetappidel on olnud isikuid, kes on mind suunanud erinevale teele Mis on su suurim saavutus? Modellindusega tegelemine, sest see paneb kõvasti proovile ja on mind inimesena palju kasvatanud. Ma poleks ette kujutanudki, et hakkan sellise alaga tegelema. Mis sind kõige rohkem naerma ajab? Aga vihale? Mõlema vastus on teised inimesed. FOTO: TANEL TAMM Mis on su lähituleviku eesmärgid? Olla võimalikult avatud kõigele, mis võib ette tulla. Mis raamatut peaksid kõik vähemalt korra oma elus lugema, miks? Emily Brontë Vihurimäe, sest see on klassika ja väga hästi kirjutatud, ma arvan, et selle teose keelekasutus arendab igat inimest, kes seda loeb. Mida jääd Treffnerist taga igatsema? Osad õpetajad on siin väga huvitavad karakterid, nii et neid kindlasti, muidugi oma sõpru ja klassi ikka, maja on ka täitsa tore. OOD KADUVALE EESTILE Püha ja kallis Eestimaa! Sinu järjepidevat kadumist on vaadata nukker. Kuis kaovad Su inimesed: tulevik helge ootab ju mujal! Ülikondnikud Toompeal aga ei taha neid noori minema lasta. Vangi, vangi visatakse need, kes iseka eesmärgi nimel - oma elu elamise nimel - rahvuse hülgavad! Noored jäävad Eestimaale ja uusi noori siia ei lase! Suud ärgu noored, kel tulevik veel ees, kes siin maal elama hakkavad, kes seda riiki edendama ja juhtima hakkavad, lahti tehku. Sõnavabadusel on piirid, mis ulatuvad nüüdseks vaid magamistoast aiaukseni. Noor, kes midagi arvab, on tõusiklik teismeline, mäslev ja kasvatamatu. Sealjuures, pidage meeles, pole lauset veel lõpuni kuulatud, sest sõnavabadus jäi välisukse taha kinni. Noored jooksevad hooga ning vähemused on valguskiirusel juba läinud. Välismaalane pistetakse erineva nahatooni tõttu pokri: seal on tema koht. Seal ei saa ta keelt õppida ega kooli minna. Seal ta ei kasva eestlaseks, ei kohane eluga Eestis. Seal jääb ta ohtlikuks välismaalaseks nahatooniga, mis pole kusjuures värvispektril beežist eriti kaugel. LIISBET TEEMAA OOD Kuis kaob Su mets, Su soo, Su helkiv rohelus - majandus nõuab emake looduselt Ta hinge, Ta olemuse. Rahaks teha kõik need vähegi elumärki näitavad puud, põõsad, puhmad, sood, rabad, järved ja jõed. Mis toob sisse raha, see murda maha! Mõistmatuks jääb, miks kukub üks puhtaima õhuga riikidest üha madalamale, kui puid vaid raiume ja raiume Ei mahu üldse pähe, miks lindudele siinne olustik enam ei sobi, miks loomaliike üha väheneb. Ei saa kuidagi aru, miks kliima kuumeneb, kui kummutame prahi jõkke ning laseme ümber Eesti ringreisile või anname riiklikult hoogu põlevkivitööstusele alternatiivenergia asemel. Asi pole ju meis, ei saa olla! Kuis kaob Su uuendusmeelsus, vaba hing ja hingamine - head aega inimsõbralik, elurõõmus maa! Tere tulemast taandarenev, naine - nõrk, mees - tugev Eesti! Hei, Sind ma ju igatsesin, Sind, kes Sa võitleks inimõiguste vastu, mitte nende eest! Kes Sa hoiduksid toetamast vähemusi ja annaksid hoogu äärmustele! Mu armsad sõbrad eestlased peavad oma elu ja väärtuste säilitamiseks kolima välismaale, sest nemadki tahavad abielluda, nemadki tahavad lapsendada, et anda täisväärtuslik elu lapsele, kellelt see elualgul ära võetud oli. Mu armsad sõbrad naised ja tüdrukud kõnnivad juba 13-aastastena tänaval, pipragaas taskus, sest neid ohustavad teised eestlased, valged mehed. Ning kui õnnetu pipragaas ei tööta, tuleb 14-aastaselt sünnitada laps, sest abort pole võimalus ega inimlik. Elu annab elule elu, mistahes tingimustes, meestel on nüüd see võim, see lõplik sõna. Saa see laps ja ela sellega. Kuhu kadus see Eesti, kuhu sündisin? See Eesti, kes armastab oma loodust ja inimesi - on nende üle uhke. Ei hoia neid kinni, ei viska neid minema. Eesti, kes uskus põnevasse tulevikku, mis hoiaks meid ühtsena ka siis, kui mees armastab meest ja naine tunneb end valesti naise kehas. Ühiskonnast, mis toetas inimeste vaba valikuvõimalust ning tema õigust omaenda elule. Maale, kus sai talviti käia kelgutamas looduslikult maha sadanud lumel ning kevaditi alustada jalutuskäikudega rabas ja suviti jätkata jalgrattamatkadega rohelises Eesti looduseses. Kõigi eest ole Sa, Eesti, kogu elu: inimeste, loomade, looduse eest. Kuhu kadus minu Eesti? Meie Eesti? Kõigi Eesti? 12 Miilang Miilang 13

8 SÕNUMeiD PIIRI TAGANT ERIK RAUDSEPP - VILISTLANE KAUGEL OOKEANI TAGA LIISBET TEEMAA Erik Raudsepp on Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud aastal Ülle Hüva klassis, kust edasi liikus Tartu Ülikooli. Ülikoolis oli ta ka üliõpilasesinduse esimees. Erik on vilistlane ookeani taga ehk elab ja töötab USAs, kuid pole senini unustanud ei kodumaad ega Treffnerit. Tema loodud on Treffneri õpetajaid toetav stipendium. Alustakski Treffnerist. Kuidas Sa sinna õppima sattusid? Mida mäletad sellest ajast kõige selgemalt? Unistus Treffnerisse minna tekkis ühel hetkel põhikoolis. Enne käisin Kivilinna Gümnaasiumis ning klassis, kui klassijuhataja vahetus, tekkis mõte, et peaksin gümnaasiumile mõtlema. Sain klassijuhatajaga hästi läbi, mis mind aitas. Meie klass Kivilinnas oli üsna kehv, olime kooli peal kurikuulsad. Tänu tolleaegsele klassijuhatajale hakkasid mul tekkima tulevikuks eesmärgid ja visioon ja õnneks olin tolleks hetkeks piisavalt enda jaoks asjad paika saanud, nii et lõpuks sattusin ikka Treffnerisse. See oli ainuke kool, kuhu sisseastumiskatsed tegin. Ühel õhtul ootasin tulemusi. Olin juba registreerinud Kivilinna Gümnaasiumi sisseastumiskatsetele, aga siis õhtu otsa uuendasin lehte ja nägin, et olen vastu võetud. Järgmistele katsetele ei läinudki. Õnneks läks Treffneriga väga hästi. Kas Sa oled Treffnerit vahepeal külastanud? Hoiad Sa endise klassijuhatajaga või mõne teise õpetajaga kontakti? Minimaalselt, ma ütleks. Seoses balli tantsukursustega olen sattunud koolimajja mõnel korral. Mõnda õpetajat tänaval olen näinud, aga muidu pole kooli sattunud. Mõne inimese jaoks on gümnaasium elu tipphetk, et sealt läheb edasi allapoole. Mina hoidsin distantsi, tegelesin põhjalikult erinevate asjadega, et mitte ühte kohta kinni jääda. Mõned klassivennad hoidsid küll rohkem kokku ka hiljem, kui ülikoolis õppisid, kuid ise tahtsin pigem uuelt lehelt alustada. Lõpetasin Tartus bakalaureuse aastal infotehnoloogia ning majanduse kõrvalerialana ja pärast seda kolisin USAsse kohe, mille tõttu on kontakt veel kaugemaks jäänud. Olen püüdnud paljude klassikaaslastega Eestis käies kohtuda ja sidet hoida ja nüüd siis ka vilistlasena kooli toetada. Kuidas tekkis idee USAsse elama minna? Millega seal tegeled? Pidin olema 2 aastat üliõpilaskonna esimees ja minema hiljem poliitikasse või ei teagi, mida hiljem Eestis tegema. Võimalusi tundus hästi palju olevat. Ühel sügishommikul, paar päeva enne ülikooli akadeemilise aasta avaaktust pidin üliõpilaskonna esimehena välisüliõpilastele tervituskõne pidama ja jäin seal oma tänasele abikaasale silma. Hakkasime kohtamas käima, käisin USAski ja siis enam polnud muud võimalust, kui USAsse kolida. Asusin sinna elama teadmisega, et lähen eelkõige tööle ja vaatan kuidas asjad arenevad. Töötan Bostonis ühes care coordination tarkvara platvormi ehitavas idufirmas ID-tarkvara arenduse direktorina, aga elan Nebraskas, kuhu kolisin umbes aasta tagasi. Meeskond on Bostonis, Pennsylvanias, Oregonis, Budapestis ja Indias - inimesed tahavad töötada seal, kus on pere või kus neile meeldib. Kliente on erinevatest maailma paikadest, kes seda tarkvara kasutavad. See on Harvardist välja kasvanud idufirma. Kas Sa oled USAs elades Eesti uudistega? Sageli öeldakse, et Eesti ning USA poliitline areng on olnud sarnane. Mida Sa oskad või tahad sellel teemal öelda? Aeg-ajalt loen ikka uudiseid ja vaatan mida Facebookis postitatakse. Enamik Eesti uudiseid tunduvad sisutühised - analüüsi ja tasakaalustatud meediat on vähe. Massachusetts, kus 5 aastat elasin, on üks kõige liberaalsemaid osariike, nemad legaliseerisid esimesena gei-abielud. Seal on MIT (Massachusettsi Tehnoloogiainstituut) ja Harvard ning tohutult üliõpilasi, liberaalne keskkond, kust kolisin konservatiivsesse Nebraskasse, vabariiklaste kanti. Suudan samastu- PILT: ERAKOGU Treffneri vaimus üles kasvanud: hetkel Bostonis id-tarkvara idufirmas direktor da mõlema keskkonnaga. Kõik on lõpuks head inimesed, kui äärmuslased kõrvale jätta. Tegelikult võiksid nad omavahel hästi läbi saada, aga elavad väga erinevates reaalsustes ja tundub, et ühise keele leidmine on poliitikas järjest raskem. Käisin Hillary Clintoni valimispeol, mis toimus tema alma mater is. Kõigil oli selline breaking the glass ceiling ülev meeleolu. Algul loeti hääled osariikides, kus demokraadid võidutsesid. Hiljem aga isegi nuteti ja kardeti, kui halvaks võib olukord riigis kujuneda. Mina olin enne valimisi kõik oma USA aktsiad maha müünud, kartuses, et Trumpi presidentuuri algul võivad aktsiad kukkuda. Tegelikult pöörasid need koheselt tugevalt tõusule. Samamoodi nagu praegu Eesti meedias - kõik riskid ja hirmud pandakse lauale. USAs 2,5 aastat hiljem ei ole vist ühtki äärmuslikest hirmudest realiseeritud. USAs toimub 2-3 valimistsükli pikkune pendeldamine ja tasakaalu otsimine. Liberaalsed jõud astuvad enda valitsemise ajal tugevalt liberaalseid samme ja kui 1-2 ametiperioodi jooksul on nad astunud neid liiga palju nii, et valitakse vastukaaluks konservatiivid, kes siis astuvad konservatiivseid samme kuniks neil valijate toetusest puudu jääb ja pendel hakkab taas teises suunas liikuma. Valitsuse mõjuvõimu suurendatakse, siis jälle vähendatakse, ilmselt nii nagu Eestiski. Püüan Eesti uudistega kursis olla. SÕNUMeID PIIRI TAGANT Kas Sa arvad, et õpilased peaksid olema poliitiliselt või ühiskondlikult aktiivsemad? Hiljuti toimus ülemaailmne kliimaprotest, kust ka treffneristid osa võtsid. Mida Sina sellest arvad? Noortele soovitan teha neid asju, mida tahate, kuid proovige end poliitilise kuuluvusega noorelt kitsale teele mitte suunata. Kui ühined kindla erakonnaga juba noores eas, võib hiljem see väga ühejoonelisele teele suunata, kust hiljem on raske kõrvale astuda, eriti Eestis. Poliitliselt tuleb olla aktiivne ja kaasamõtlev, kuid liiga noorelt ei tohiks end ühe variandiga siduda. Olen õppinud, et alati tuleb küsimusi küsida. Selle asemel, et midagi väita, tuleb oma väide küsimuseks sõnastada. Noore inimesena kuhugi kogemuseta midagi nõudma minnes või väites, võib faktiliselt panna päris puusse. Sellist inimest peetakse nooreks kraaklejaks, kes ei tea, mida ta tahab. Küsimustele aga peab vastama, vastustest saab infot, millega saad siis järgmise sammuna sisukamalt läheneda. Ma ei usu, et Eestis ollakse asjadele väga vastu, nt kliimamuutuse probleemi adresseerimine. Mida saab selle koha pealt üldse teha? Ametnikud ja otsustajad on tihti väga hõivatud.. Tehke neil elu lihtsamaks ja aidake neid sisukate ideede, analüüsi ja mõtetega.. Alustage muutustega iseendast. Minul Nebraskas on päikesepaneelid ja istutan ka puid regulaarselt. Võimalik on palju asju ära teha. Näiteks on Eesti inimestel kokku üle 16 miljardi euro panga hoiustel, mis teenib 0 lähedast intressi aastas. Samal ajal kui Eestis on päikesepaneelide projekti tasuvuse aeg umbes 10 aastat ja pärast seda on veel umbes 20ks aastaks tasuta elektrit. Kui te tahate midagi muuta, siis mõelge välja kuidas ja kellele see muutus võiks 14 Miilang Miilang 15

9 SÕNUMeID PIIRI TAGANT ARVAMUS kasulik olla ja aidake neid. Probleemidele näpuga näidata oskame me kõik. Treffnerist on Sul päris helge mälestus. Kuidas tulid Sa ideele koostada õpetajate stipendium? Milles see täpsemalt seisneb? Ei teagi, kust alustada Algul oli mõte anda iga aasta vähemalt ühele õpilasele sülearvuti, siis oli mõttes ka rahaline fond, kust jagatakse ainult tootlust. Fondi tootlusest tehakse stipendiumeid. Pärast direktoriga rääkides tekkis küsimus, kuidas on õpetajate toetusega. Millised on õpetajate palgad Eestis? Kas me premeerime ja väärtustame õpetajate tööd piisavalt? Millised on nende võimalused end erialaliselt täiendada või midagi uut kogeda? Võimalused on piiratud, kitsad. Mul on tunne, et direktor oli skeptiline, kuid väga ära ootaval seisukohal. Mõte oli, et toon esimese summa usalduse saavutamiseks lauale. Sealt saigi alustatud ning usun, et stipendiumit peaks oluliselt kasvatama. Mõte on, et õpetajad ja personal saaksid end välismaal erialaselt täiendada, kogemuse tagasi kooli tuua, miskaudu jõuaks see õpilasteni. Ma arvan, et Treffneri kool on maailmas väga eriline ja kordumatu. Mõned minu kolleegid käisid Phillips Exeteri akadeemias näiteks ja pärast nende gümnaasiumi kogemusest kuulmist saadaks ma tulevikus oma lapsed parema meelega Treffnerisse. Päeva lõpuks annavad Treffnerile näo ja kuju meie õpetajad ja nende tubli töö. Meil tuleb vilistlastena hea seista selle eest, et ambitsiooniga õpetajad saavad meilt tuge ja toetust. Mida Sa soovitad neile, kes kooli lõpetavad või neile, kes ei tea kuhu edasi? Soovitan alustada õpinguid Eestis ja siis minna mõneks ajaks kuhugi Õnnelik perekond: Erik Raudsepp abikaasa Hannah ja tütar Charlotte iga mujale. Kui kohe pärast gümnaasiumi välismaale minna, siis võib juhtuda, et tuntakse end Eesti ühiskonnast välja lõigatuna, ja ei teki ülikooliaegseid sõpru-tuttavaid Eestis. Tagasi tulles võib olla selline kodutu tunne. Välismaale minnes tuleb olla valmis, et pead end tõestama ja rohkem pingutama. Tartu Ülikooli on Eestis väga tuntud ja kohati võib tekkida vale arusaam, et tegemist on terve maailmas tuntud ülikooliga.usas on Tartu Ülikool no-name brand, ja sellise alusega võib alguses raske olla tööd leida. Minule anti töökohal kätte kolm proovitööd, mida peeti mulle liiga raskeks. Tegin need aga ilusti ära, andsin vastused tagasi ning sain intervjuu, kuigi seda minult alguses ei oodatud. Minu juhendaja ülikoolis Erkki Leego ütles pidevalt, et kui on tahe, siis on ka võimalus. Tuleb alati demonstreerida tegude ja tulemustega kui väga sa midagi tahad. Mitte lihtsalt sõnadega, et ma väga tahan ja luban, et pingutan Soovitan kindlasti minna töövarjuks, mind aitas see palju. Soovitan leida ka mentoreid, kes on head sellel ala mida sa tahad ise teha või õppida. Tihti ei ole neil aega, et ülikoolis lõpetada, aga minutit, et helistada või kokku saada nad ikka leiavad. On sul endal midagi veel öelda? Õpilastele, õpetajatele? Õpilastele, et Treffner on väga hea kool. Kui vaatan selles perspektiivis, mis koolid on Bostonis, ka väga head koolid, kuhu saadetakse oma lapsi üle maailma õppima. Kuid mul on tunne, et sealt ei saa nii hea kogemust kui Treffnerist. Treffneris saad olla heas keskkonnas, kus mõeldakse palju ideaalidele. Ja võetakse aega, et õppida erinevaid ained, mul, on tunne, et paljudes maailma osades sellele aega ei kulutata. Mina olen õppinud ju palju ajalugu, kunstiajalugu ja ühiskonnaõpetust, paljudes kohtades see aga jäetakse vahele, et liikuda kiiremini näiteks programmeerimise juurde. Aga ma arvan, et see on väärtus omaette, õppida erinevaid aineid. Treffneri vaimus üles kasvada on väga hea asi. PILT: ERAKOGU CARPE DIEM! HELENE MARIA KIKAS Nädalavahetus on tihti nädala oodatuim aeg ja puhkus argipäevast on tingimata vajalik. See on täiesti okei, kui aeg-ajalt on reede saabumine ainus asi, mis lootust annab, kuid liiga paljud elavad päevast päeva ainult nädalavahetuse nimel ja see on probleem. Viimasel ajal on mul kombeks telefonis hommikuse äratuse juurde mõni ilus, kohati ehk naiivne mõte kirjutada. Olgu selleks siis tõuse ja sära või täna tuleb hea päev. Tundub klišee, aga üksnes see idee, et hommikul ärgates on kohe silme ees tore mõttetera, aitab juba iseenesest ennast eesolevaks päevaks positiivselt meelestada. Paar nädalat tagasi kirjutasin suurema tagamõtteta pühapäeva õhtul esmaspäevaks: Proovi mitte nädalavahetuse nimel elada. Esmaspäeval mõtlesin terve päev sellele, et eks ma siis see nädal tõesti üritan. Mulle meeldib mõelda, et see oligi tõuge selle poole, kuidas ma igat päeva võrdsena nägema õppisin, olgu see siis teisipäev või reede. Tegelikult on mõlemad sama kaaluga. Eskapism nagu iga teine See võibolla tundub läbi leierdatud teema, et iga päev tuleb elada, nagu see oleks viimane ja iga hetke tuleb nautida, aga mulle tundub, et ikka veel ei võeta seda kuulda. Eriti gümnaasiumis, kus kool on ajaliselt mahukas ja vahel raske ning tüütu kohustus, mis väga oskuslikult varjutab selle, et ka argipäeva võib nautida ja ka teisipäeva või kolmapäeva üle võib rõõmu tunda. Ning siis kui see õnnis reede saabub, on kõik justkui hästi, sest õhtul saab ju peole minna ning järgmisel päeval saab lõunani magada. Ja teate mis, siis on meil üks öö veel, aga sellega lõpebki elu nautimine ning algab taas argist vingumist täis nädal. Argipäev on nii suur osa elust, et seda raisata ja ennast apaatse zombina nädalast läbi vedada on lihtsalt pisut rumal tegu. Kõige hullem ongi see, et gümnaasiumis oodatakse tulevikku, sest siis saan ise oma ajaga teha, mida tahan ja ei pea iga päev nii vara ärkama või mis iganes muu põhjus selleks on. Seetõttu lihtsalt lohistatakse ennast nädalast läbi ja nädala lõpus pidutsetakse ohjeldamatult, nagu see olekski lahendus. See on lihtsalt eskapism nagu iga teine. Aga elu on see, mis juhtub väljaspool eskapismi. Lihtsalt ela iga päev ja ära hoia ennast tagasi, tee ükskõik mida, mis sind õnnelikuks teeb. Isegi kui on raske Mõni nädal ongi raskem ja nõmedam kui teine ning reede saabumine tundub olevat ainus päästerõngas. Vahel aga tuleb sellega lihtsalt leppida, et nädalad ei ole vennad ja ei saagi kunagi olema. Ei tasu ka vinguda selle üle, sest kõik tunnevad aeg-ajalt samamoodi ja keegi ausalt öeldes ei viitsi vingumist kuulata, kui endal on täpselt sama tunne. Samas peaks vähemalt üritama ka see nädal endale meeldivaks teha, mitte sellest autopiloodil läbi kihutama. Niikuinii ei tee kihutamine kunagi head, sellega ainult riskid. Enne kui arugi saad, on mitu päeva raisku läinud. Elu ei ole iseenesestmõistetav, kõike võib juhtuda. Keegi lihtsalt kunagi ei arva, et temaga midagi juhtuks, ning seetõttu elataksegi nagu nädalavahetus on ainus aeg, mil päriselt on aega, et teha kõike, mida tahaks. Tegelikult on aeg kõik, mis meil siin maailmas on. Meie endi teha on see, kuidas seda kasutame. Haara ohjad Tihti kuuleme inimeste lugusid, kuidas mõni õnnetus või traagiline sündmus on muutnud tema perspektiivi ning alles nüüd saab ta aru, kui habras elu on. Aga miks on meil vaja mingisugust suurt pauku, et elu hindama hakata ja igat päeva väärtustada? Tegelikult saab ka ilma suure pauguta oma perspektiivi selgeks mõelda ning ka argipäeva endale meeldivaks teha. Isegi kui on väga vastik päev ja miski ei lähe nii, nagu tahaks, tuleb lihtsalt võtta aega, et teha miskit, mida naudid. Võta ohjad enda kätte, nii et päeva lõpus voodisse pikali heites oled rahul, et oli vahva päev, mitte õnnelik selle üle, et nüüd on lihtsalt reedeni üks päev vähem. Kuidas siis mitte elada nädalavahetuse nimel? Tegelikult on ju sellele üks lihtne vastus: lihtsalt ela iga päev ja ära hoia ennast tagasi, tee ükskõik mida, mis sind õnnelikuks teeb. Mine kinno või vaata lihtsalt terve õhtu voodis sarju. Söö sõpradega kooki või loe uuesti oma lemmikraamatut. Tee üks lõunauinak (või mitu), sest tegelikult on kogu maailma aeg meie endi kätes. Ära mõtle, kuidas tuleb halb päev, kui päev pole isegi veel alanud. Kanna oma kõige paremaid riideid ja neid kõige uuemaid lumivalgeid ketse, isegi kui vihma sajab. Muuda päev eriliseks, mitte ära oota erilist päeva. Nii et carpe diem (ja mitte ainult nädalavahetusel)! 16 Miilang Miilang 17

10 EBATAVALINE ERIALA EBATAVALINE ERIALA kuidas saada laevakapetniks? JOHANNES SARAPUU Läinud aasta sügisel sattusin Eesti Mereakadeemiasse tudengivarjuks. Tutvusin kooliga ning seal tegutsevate tudengite ja õppejõududega. Simulaatoris sain isegi laeva roolida ning hiljem ka koolitoitu maitsta, viimane on muuhulgas tasuta. Uurisin oma teejuhilt Olari Verevilt Mereakadeemias õppimise kohta. Milles seisneb su eriala? Õpin Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemias laevajuhtimise eriala. Õpe kestab 5 aastat, mille jooksul on kohustuslik sõita vähemalt 12 kuud praktikat. Esimesed 3 aastat õpime akadeemias, millele järgneb akadeemiline vaheaasta merepraktika sooritamiseks ning peale seda veel viies aasta (4. kursus) akadeemias. Praktika on minu erialal jaotatud kahte osasse: koguhulgast vähemalt 2 kuud peab sõitma laeval madrusepraktikat ja vähemalt 6 kuud silla- ehk tüürimehepraktikat. Praktikaarvestusse loetakse reaalselt laeval oldud aeg. Merendussektoris ja laevanduses on tekkimas kriis: nõudlus tööjõu järele aina kasvab, huvilisi on aga aina vähem aastal olid merendussektoris töötavatest inimestest ligikaudu pooled 50-aastased või vanemad. Sellise trendi jätkudes ähvardab Eestis sektorit tõsine puudus vajalikest spetsialistidest. Eriti on vaja just meremehi ja -naisi, kes töötaksid otseselt laeva peal: mehaanikuid, tüürimehi ja kapteneid. Tegemist on igati põneva, vaheldusrikka ning seiklusi pakkuva erialaga, mis võiks sobida nii mõnelegi, kes ei kannata paigal istumist ning Miks valisid sellise eriala? Võib kõlada klišeena, kuid mulle meeldib meri. Seda eriala julgengi soovitada vaid neile, kellele meri päriselt meeldib. Juba praktikal saab aimu, et olgugi tööd ja toimetused laeval on päevast päeva sarnased, ei sarnane ükski päev merel siiski eelmisele. Mis on laevajuhtimise eriala omapära? Juba õppetöö algusest harjutatakse meremehi (akadeemias vastavalt laevajuhte ja -mehaanikuid) pidama lugu meretraditsioonidest, mis hõlmavad endas nii igapäevast vormikandmist kui ka vahipidamist: laevadel peetakse teatavasti vahti 24/7. Võib öelda, et alates laeva ehitamisest kuni tema lammutamiseni kümnete aastate pärast ei ole laevasild kunagi tühi. Tuleb enda jaoks valmis mõelda, kas oled valmis vähemalt poole oma tulevasest elust veetma merel: perest, Seda eriala julgengi soovitada vaid neile, kellele meri päriselt meeldib. Kellele laeva juhtimine kõige paremini sobiks? Soovitan laevajuhtimise eriala neile, kellele meeldib meri see on põhiline. Laevajuht õpib, et minna tööle merele, millega kaasneb küll prestiižne amet ja pole salata, ka vastav palk. Kuid sellest kõigest enam tuleb enda jaoks valmis mõelda, kas oled valmis vähemalt poole oma tulevasest elust veetma merel: perest, sõpradest ja tuttava- Mida sa seal õpid? Lühidalt kokku võttes õpingi laeva juhtima. Küll aga ei tähenda laeva juhtimine ainult laeva manööverdamist ja roolimist, vaid hõlmab ka kogu meeskonna ja kaubaveoga kaasnevat vastutust ning korraldamist. kaheksast viieni tööd kontoris. Kui meri pakub huvi, ole julge, uuri võimalusi ning äkki saab just sinust ükskord laevakapten. sõpradest ja tuttavatest eemal. Triiksärk ja pagunid: Mereakadeemia tudengitel on oma vormiriietus. 18 Miilang Miilang 19

11 eksperiment eksperiment kolm nädalat ainult muru ELO SAAL Passiivse seikluse otsingul võtsin vastu 21-päevase veganismi-väljakutse. Loobudes lihast, piimast, munast, želatiinist ja meest, jääb esmapilgul toidulaud kesiseks. Proovilepaneku lõpuks olin aga avastanud igasuguseid häid retsepte, mille järgi endiselt küpsetan. Kolm nädalat veganlust mõjub mingis mõttes ka nagu kolm nädalat dieeti, mida aga minul oli lihtsam järgida kui lihtsalt tervislikult toitumist. Olles väljakutse enam-vähem edukalt lõpetanud, julgen seda kindlasti soovitada kasvõi lihtsalt meditatiivse enesekontrolli eesmärgi saavutamiseks. Mida ma üldse sõin Hakkasin varasemast palju rohkem sööma salatit, mis oli väga tervislik valik. Hästi lihtne ja hea salat: tomat, kurk ja uba. Kui külmkapis peaks leiduma veel head kraami, võib ka lisada näiteks salatilehti, avokaadot, punast sibulat jne. Põhiline toiduaine taldrikul ei pea üldsegi olema liha. Õnneks mõeldi kunagi ammu Araabias välja selline võileivamääre nagu hummus. FOTO: KÄRT KOKKOTA Tunnistan ausalt üles, et kui Ülle Seevri oma sünnipäeval kommikoti ringile saatis, ei saanud ma ei viisakusest ega ka armastusest geograafiaõpetaja vastu keelduda. Kui pool taldrikut on riis, kartul, tatar või kinoa ja teine pool salat, siis saab kõhu hästi täis küll. Põhimõtteliselt vahetasin liha muru vastu välja. Vahepeal tegin juurde ka erinevaid vegankotlette. Kui oli kiire, siis sõin Reinu Pizza köögiviljakotlette, mis maksavad poes 6tk umbes 1, kui oli aega, tegin ise kodus päris peedist Sandra Vungi retsepti järgi peedikotlette. Minu võileibade tarbimus on peaaegu et religioosne, nii et mis asi üldse on võileib ilma võita. Õnneks mõeldi kunagi ammu Araabias välja selline võileivamääre nagu hummus. Väljakutse käigus hakkas see mu emale ka väga maitsema, nii et sööme seda kodus ikka veel. Igasugused veganmaiustused maksavad minu rahakoti jaoks küll vastikult palju. Jällegi leidsin palju tervislikuma lahenduse pähklites, kuivatatud jõhvikates ja Alpro šokolaadipiimas. Nagu paljudele inimestele, on ka minule kohv mingil määral püha jook. Võibolla ikkagi mitte piisavalt, sest nii karge naisterahvas ma pole, et seda mustalt juua. Seega mängib olulist rolli piim. Varem olin korra joonud kohvi kookospiimaga: kahetsusväärne tegu, kodus mitte proovida. Keemiliste katsetuste tulemusel tunnistasin väga heaks kohvipiimaks mandli-kaerapiima. Mandlipiim oli iseenesest ka hea, aga jättis vesisema maitse. Seega oli kohv päästetud. Libastumised Minu ema võis küll hummust osta, aga ta ostis juustu ka. Meil oli kodus külmkapp terve aja head ja paremat loomset kraami täis. Koolis olid klassikaaslastel kogu aeg sünnipäevad ja nad jagasid hästi palju kommi. Tunnistan ausalt üles, et kui Ülle Seevri oma sünnipäeval kommikoti ringile saatis, ei saanud ma ei viisakusest ega ka armastusest geograafiaõpetaja vastu keelduda. Veel mäletan hästi, kuidas sõin ühe tüki pitsat ananassiga. Tegelikult oli küll raske hakkama saada. Proovisin lihtsalt kogu aeg mõelda võimalikult lühikeses perspektiivis: Ma saan need viis minutit hakkama jne. Muutused Täiesti võimalik, et ma kujutasin seda endale ette, aga ma ütleksin, et ma muutusin rahulikumaks. Kelleltki hindult kuulsin kunagi, et liha söömise lõpetamisel väheneb kohe vägivalla-aspekt kehas, mis on ilus mõte. Kõige suurem muutus oli näonahas, mis tõesti palju paranes. Ei saa kindel olla, kas akne kadumine tulenes piima või suhkru tarbimise vähenemisest. Võtsin kaalus ka alla, sest kiusatuslik ebatervislik toit oli enamasti loomne. Õppeedukus paranes ka, aga ma arvan, et see tulenes pigem ilmast. Minu lemmikretsept: Sandra Vungi kakao-apelsiniküpsised Neid küpsiseid tegin mitu korda, esmalt seetõttu, et küpsetamine on väga lihtne. Viisin ükskord sõpradele proovida ka, kõigile maitses. Sellest kogusest tuleb umbes 20 küpsist g täistera nisujahu g nisujahu - 2 kuhjaga sl kakaopulbrit (mina panin isegi natuke rohkem) - 1 tl küpsetuspulbrit - ¼ tl soola g suhkrut (mina panin vähem) - 75 ml õli - 1 keskmine küps banaan - ühe väiksema apelsini riivitud koor - 1 sl apelsinimahla (panin palju rohkem) Pane ahi 180 kraadi juurde kuumenema. Sega jahud kakaopulbri, küpsetuspulbri ja soolaga läbi. Teises kausis vispelda jõuliselt suhkur õliga. Lisa suhkru-õli segusse kahvliga puruks tehtud banaan, riivitud apelsinikoor ja apelsinimahl. Sega korralikult läbi. Nüüd sega kuivained märja seguga hoolikalt läbi. Peaks jääma nätske tainas. Vormi tainast väikesed pallikesed ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vajuta iga pallikese peale kahvliga muster. Kui ahi on soovitud temperatuuri saavutanud, pane küpsised ahju ja küpseta neid 9-10 minutit. Lase enne söömist jahtuda. FOTO: SANDRA VUNGI 20 Miilang Miilang 21

12 MUREKOHT MUREKOHT treffoonia argine seksism MARKUS LAANOJA Kooliaasta on lõppemas ja toimumas on vältimatu põlvkondade vahetumine. Järgmisel õppeaastal aastal on koridorides näha uusi innukaid ning vahel veidi eksinud näoga õpilasi. Nendega esmase tutvuse sobitamiseks luuakse igal kevadel Facebookis kommuun, mille liikmeteks lisatakse varasemad, praegused ja tulevased treffneristid. Rebastel on võimalik grupi seinale postitada enesekirjeldusi, et teistele hea esmamulje jätta. Kuid viimasel kahel aastal pole minu tähelepanu köitnud peatsete kümnendike nutikad šedöövrid, vaid hoopis nende all olevad kommentaarid, mis jätavad sageli suhu halva maigu. Kas siis nalja ei võigi enam teha? Loomulikult ei ole kommenteerimine iseenesest vale: sedasi saab tekitada vestlust, näidata oma heakskiitu (või pahameelt) ja visata maitsekaltt nalja. Kahtlemata kõike seda ka tehakse, ent toredate sõnavõttude vahele eksivad ära nii mõnedki sellised, mis panevad pigem kulmu kergitama. Nende eesmärgiks paistab olevat oma ego tõstmine ning vaja oleks justkui näidata enda eelisseisundit nende ees, kes ei õpi veel Eesti parimas gümnaasiumis. Eriti tihti ilmuvad sellised kommentaarid just tüdrukute postituste alla, kus poisid hindavad neiu sportimisharjumusi või arutavad, kes neist oleks kõige parem liigutaja. Niiviisi kerkivad esile mitmed potentsiaalsed probleemid:, näiteks saab nimede tag imisega võrdsustada naise kohtlemist objektina, mida saab kiire kommentaariga endale või oma sõbrale deklareerida. Minu meelest on aga kõige markantsemaks mureks tõsiasi, et tüdrukul endal on praktiliselt võimatu piire sätestada ja öelda, millal nali pole enam naljakas. Esiteks on osapoolte positsioonid täiesti erinevad: poiss on koolis juba vähemalt aasta õppinud ning loonud endale tugisüsteemi, kes alati valib tema poole, samas kui tüdruk siseneb võõrasse keskkonda ning peabks algselt üksinda enda eest seisma. Lisaks on tutvuste loomiseks mõeldud kommuunis veider ennast näidata justkui frigiidse ja ründavana, sest intuitiivsem oleks paista mängulise ning naerusuisena, et jätta meeldiv esmamulje. Nendel põhjustel tekib keskkond, kus on alati nõrgem pool, kellel on keeruline ennast kehtestada. Problemaatilisi kommentaare ei ole ebamugava olukorra kujunemiseks isegi eriti palju vaja, kuna tihti saavad need väga palju tähelepanu ja paistavad teiste seast välja. Seega ei põhjusta probleeme ainult sõnavõtud ise, vaid ka iga püstine pöial või naerunägu, mis kommentaari külge ilmub. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea Just meeletu tähelepanu ongi ilmselt põhjus, miks sellised kommentaarid ikka ja jälle rebaste gruppides esile kerkivad, kuna need muutuvad viisiks, kuidas kogukonda kuuluda ja saada positiivset vastukaja, tekitada endale kooli kontekstis staatust. Seda ihaldavad igal aastal uued inimesed, mistõttu ei kao seksistlikud naljad enne, kui koolipere lõpetab selliste killuviskajate ülistamise. Praegune keskkond toetab igati trendi jätkumist ja häiriv käitumismall saab alles jääda. Ent koolis kogetu voolib ka meie edasist suhtumist ja eluviisi. Ilmselt mõtlevad paljud, et need ongi lihtsalt naljad, mille tegemist ei peaks kuidagi kritiseerima või piirama. Kust läheb siis piir? Millisel hetkel astuks keegi meist üldse vahele? Kas tegemist peab olema meie lähedasega või oleks vaja, et neid kommentaare tehtaks otse, mitte virtuaalruumis? Kui praegu selg pöörata, on suurem tõenäosus, et ka hiljem ei märka me soolist ebavõrdsust ega proovi ebamugavaid olukordi lahendada. Sellisel juhul ei jätku ainult hoolimatud naljad koolis, vaid lõppu ei tule ka raskematele probleemidele, mis meid ümbritsevad. Oma tolerantsi seksismi suhtes peaks hoidma võimalikult madalana, et ennetada selle veel suuremat normaliseerumist ning edasikandumist tulevastele põlvedele. Ühiskond on kaldus ja katkine. Äkki on nüüd aeg aukudest üle astumise asemel hakata neid kinni ajama? Alati on lihtne järgida voolu, liikuda samas suunas teistega. Vahel on vaja aga peatuda ja mõelda, kas poleks mõistlikum ümber pöörata. Igapäevase ebavõrdsuse kaotamine on samm paremuse poole, mille astumisele saab kaasa aidata igaüks. 22 Miilang Miilang 23

13 PÄRIMUS PÄRIMUS RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE VÄLIMÄÄRAJA PILT: MALL HIIEMÄE KARMEN KUKK Pea iga nädal leiab kalendrist mõne rahvakalendri tähtpäeva. Tihti ei teata aga väga palju sellest, mis peitub nende kummaliste nimede taga. Nüüd on hea võimalus teha tutvust paari vähem tuntud pühaga ning miks mitte ka ise vanarahva tarkusi järele proovida. Küünlapäev ehk pudrupäev (2. veebruar) Üks tuntumatest talvepoolituspühadest, mis tähistas Lääne- ja Saaremaal jõulude lõppu. Esimene suurem naistepüha, kus naistel oli õigus kõrtsis või külas käia, samal ajal kui mehed tegid kodus naiste töid. Algasid ettevalmistused kevadeks: näiteks hakati otsima abitööjõudu ning alustati kangakudumisega. Kui küünlapäeval oli ilm selge, siis oli oodata head suve, sajuse ilma korral aga vihmast. Samuti pidid sel päeval tehtud küünlad eriti hästi põlema. Söödi jõulutoite, kas ülejääke või siis lihtsalt sarnaseid, sealiha ja tanguputru. Tuhkapäev (vastlapäevale järgnev kolmapäev või 40 päeva enne ülestõusmispühi) Päeva nimetus ja sellega kaasnevad kombed on seotud tuha raputamisega, mis sümboliseerib puhastamist ja kurja eemale tõrjumist. Eeskätt viidi tuhka põllule ja aeda, et suurendada viljakust. Oluline oli koristamine ja pesupesemine, et laiskus terveks aastaks majast välja peksta. Traditsiooniks oli poisiks riietatud nukku ehk tuhapoissi salaja teise pere ukse taha viia, kust see tuli võimalikult kiiresti edasi toimetada. Kelle ukse taha nukk lõpuks jäi, oli terve aasta pilkealuseks laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannataski nende käes. Keelatud oli pead kammida, et vältida kõõma või juuste halliks ja inetuks muutumist. Tuhkapäeval tuli vara tõusta ja vara magama minna, sest muidu oli oht üle töötada. Kui oli mõni patt hingel, siis oli õige aeg neid pihtida: sellest tähtpäevast on tulnud ütlus endale tuhka pähe raputama ehk sügavalt kahetsema. Samuti algab kirikukalendris tuhkapäevaga suur paast, mis kestab kuni ülestõusmispühadeni. Seitsmevennapäev (10. juuli) Kalendrireformi tõttu on see päev lootusetult segunenud seitsmemagajapäevaga (27. juuni) nende lähestikku asumise tõttu. Kirikukalendris on see päev seitsme märtrina hukatud venna mälestamiseks. Väike-Maarja vanarahva uskumuste järgi ei soovinud seitse kohalikku venda sakslaste toodud uut usku vastu võtta. Seetõttu oli neid kolm päeva järjest tules põletatud ning hiljem hukati samamoodi ka nende ema Maret. Vennad olid enne surma andnud tõotuse, et kui seitsmevennapäeval sajab, sajab seitse nädalat jutti. See on üks ilmaenne, mida tänaseni usutakse ja mis pidavat ka päris hästi paika pidama. Allikad: Lauritsakivi Lauritsapäev (10. august) Lauritsapäev on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Eestis on selle kohta oma legend: Kuusalu kiriku ehitaja püha Laurentsius põletati kiriku lähistel teeäärsel kivil ning selle tunnistuseks püsib kivi pinnal põletusresti ja tuletangide jälg. Lauritsakivi juures käidi ohverdamas ja pidutsemas veel 20. sajandilgi. Paljud kombed on seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Tulekahjude vältimiseks visati hommikul katusele vett. Lisaks pandi ohu vältimiseks ahjule viht ja pangetäis vett, et Laurits vihelda saaks. Tuletegemine ja igasugused suuremad tööd, näiteks rohu niitmine, külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, puuviljade korjamine, hobusega töötamine, olid rangelt keelatud. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev, Lõuna-Eestis aga sokutapmise päev, mille järel algas rukkikülv. Lauritsapäev on üks paljudest pühadest, mis märgib lõikusaja algust. Ussimaarjapäev (8. september) See päev sümboliseeris looduse hääbumise algust. Keelatud oli töötegemine ja metsaminek, sest loodus vajas puhkust. Samas oli lubatud minna marjule. Ussid hakkasid kolima talvepuhkuseks mätaste alla ning nende teele ei tohtinud ette jääda. Kohati oli levinud õmblemisja ketramiskeeld, et vältida ussi salvamist. Samas usuti ka, et maasse pugedes kaotab uss just oma mürgi. Ussimaarjapäeval valmisid õunad ning algas õige jõhvikaaeg. Naljatades kasutatakse ussimaarjapäeva kui võimalust tööst kõrvale hiilida. Andresepäev (30. november) Lõppes kadripäevaaegne sula ning saabusid talvekülmad. Sel puhul tehti terve öö tuld. Jätkus mardija kadripäeva sandiskäimise komme. Andresesandid olid mehelikult maskeeritud mehed, kes laulsid mardi- ja kadrilaule refrääniga Andres, Andres. Andresepäev oli esimene talvistest tähtpäevadest, mil tegeldi ennustamisega: unes sooviti näha oma tulevast kaasat. Selleks kasutati mitmeid abinõusid, näiteks puistati voodi ette viljateri või linaseemneid, enne magama minekut söödi soolast, pestud nägu jäeti kuivatamata ja pandi vastassoo riidesse. Samuti usuti, et kui panna veenõu voodi alla, toob tulevane unes vett juua. Keelatud oli unenäos kelleltki midagi vastu võtta, sest sellega võis endale kaela tõmmata mõne õnnetuse või isegi surma. Magades aga kellelegi midagi ära andes võis kaotada mõne endale kalli inimese või eseme. 24 Miilang Miilang 25

14 statistika statistika Netflix n chill Kas vaatad seriaale? treffneristide lemmiksarjade top Game of Thrones Friends Grey Anatoomia How I Met Your Mother Stranger Things seriaalisoovitused Versailles Uve Saargi on seda vaadanud! Aga muidu on huvitav ja kuigi vahel üpris šokeeriv, siis aitab ehk toda ajastut paremini mõista. Kardashianid Aitab aru saada, mida tähendab, kui raha on käes liiga palju. Kust vaatad seriaale? jah 80% ei 20% The Big Bang Theory Riverdale Hercule Poirot Aitab halle ajurakke ergutada. Tekib intelligentne tunne. House of cards Poliitika ongi nagu House of Cards, ainult inimesi sureb palju vähem. Netflix 78 Piraatlus 71 Telekanalitelt 66 popcorn time 43 Suvaliselt klikin selle peale, mis ok tundub. Miks seriaale ei vaata? Gossip girl Meie kooli elu korda 4. Troonide mäng Troonide mäng on fcking iconic, seal on lohed ja lahe plot. Pealtnägija Ei langeta intelligentsust. Kuidas mõjutab seriaalide vaatamine sinu elu? Hea ettekääne kohustuste edasilükkamiseks. pole aega ei viitsi pole, mida vaadata Sõbrad soovitavad 73 Kuidas leiad seriaale, mida vaadata? Otsin internetist soovitusi 33 Reklaamid 16 Vaatan lihtsalt neid seriaale, mida ma juba 10 aastat vaadanud olen. 1-4h Vähem kui 1h 4-7h Aitab mõtteid mujale viia 7-10h Sõpradega on millestki rääkida 10-14h rohkem Mitu tundi nädalas vaatad seriaale? Ei mõjuta Oma elu? Kui binge watch in, siis ei saa keegi mind kätte. Tore/ huvitav /hea meelelahutus 26 Miilang Miilang 27

15 Pane kunstiveerg siia midagi Värvi kevadist mandalat ja lahenda ristsõnade kõrvalt jalutama läinud sudokut, et oleks midagi muud ka tavapäraste koolitundide vahel. ALLIKAS: JUSTCOLOR.NET 28 Miilang

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem