Tallinna arengustrateegia 2025 ajakohastamine. Töömaterjal trendide analüüsiks ja Tallinna linna positsioneerimiseks

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tallinna arengustrateegia 2025 ajakohastamine. Töömaterjal trendide analüüsiks ja Tallinna linna positsioneerimiseks"

Väljavõte

1 Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tallinna arengustrateegia 225 ajakohastamine Töömaterjal trendide analüüsiks ja Tallinna linna positsioneerimiseks Täitja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 517, Rüütli 4 Tel Hankija: Tallinna Linnavalitsus Tartu 29

2 Ettevõtlus ja töö Tallinnas toodetakse pool Eesti SKPst. Keskpikas trendis on pealinna osakaal kasvanud SKP turuhindades, miljonit krooni 3962,5 452, , ,8 6742, ,8 1479,8 Regioonide osatähtsus SKP-s, % 46,8 47,3 47,9 48,8 49,3 5 48,5 5,8 44 Joonis 1. Regionaalne SKP Läänemere pealinnaregioonidest on Tallinna SKP kõige väiksem, kuid erinevalt Põhjamaade pealinnadest ei ole majanduse mastaabierinevus teiste Balti riikidega suur. SKP kasv on olnud Balti riikide pealinnades olnud kõigis enam-vähem võrdselt kiire Harju maakond Riia linn Vilniuse maakond Joonis 2. SKP muutus turuhindades, mln. krooni 2

3 SKP elaniku kohta Harjumaal teiste balti riikide pealinnadest kõrgem, samas jääb see väga oluliselt alla Põhjamaade pealinnaregioonide vastavale näitaja väärtustele Harju maakond Riia linn Vilniuse maakond Joonis 3. SKP elaniku kohta, kroonides Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus-, finantskeskus, milles paikneb enamuse üleriigiliste ettevõtete juhtimine. Rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid on samuti valdavalt Tallinnas. Tallinna osakaal Eesti kaupade ja teenuste müügis on üle 2/3 ning see on viimasel kümnendil kasvanud. 7,% 68,% 68,1% 68,1% 66,% 66,2% 66,3% 65,3% 65,3% 66,% 64,% 62,4% 63,5% 62,9% 63,8% 62,% 6,7% 6,% 59,1% 58,% 56,% 54,% Joonis 4. Tallinna osakaal Eesti kaupade ja teenuste müügis 3

4 Teisest küljest on Tallinn Läänemere piirkonna riikidest väikseima rahvusliku siseturu keskuseks. Linna, regiooni ja riigi majanduse ja ettevõtluse edukus sõltub konkurentsivõimest välisturgudel, nõudlusest seal. Tallinna osakaal ekspordis on 38% ning see on võrreldes 24 aastaga langenud ligi 1 protsendipunkti võrra. Linna ettevõtete ekspordi mahud on olnud suhteliselt stabiilsed, seoses sihtturgude nõudluse vähenemisega võib eeldada lühiperspektiivis mõningast langust. Tallinna ettevõtete import ületab ligi kahekordselt eksporti, mõningane impordi suhteline langus toimus 28.a Eksport Import Joonis 5. Tallinna ettevõtete eksport ja import, kroonides Ekspordi/impordi suhte alusel Tallinna majandus erineb selgelt muust Eestist, kus see on tasakaalus ning 28.a. ületas eksport importi. Tallinna ise impordi tarbijana, kuid samuti pealinna ettevõtete kaudu toimub import, mis sisekaubanduse võrkudes müüakse kogu Eestis. 4

5 25% 2% 184% 181% 199% 26% 184% 15% 1% 11% 93% 12% 15% 95% muu Eesti Tallinn 5% % Joonis 6. Impordi suhe eksporti Valdav osa Tallinna ettevõtetest on väikeettevõtted. Üle 5 töötajaga ettevõtteid vaid ligi 8 ning üle 25 töötajaga ettevõtteid 15. Töötajate arv Osakaal 25 ja enam ,3% ,% ,6% Vähem kui ,% Kokku ,% Rahvusvahelise konkurentsi mõttes on olulisi tegijaid Tallinnas vaid mõned üksikud, nt. Tallink teenuste eksportijana, BLRT Grupp laevaehituses. Kuid ka need Põhjamaade ja Ida-Euroopa kontekstis tagaplaanil. 28.a. Financial Timesi Kesk- ja Ida-Euroopa 5 suurima ettevõtte seas oli 2 Eesti ettevõtet, neist kõrgeimal kohal Tallink (228), 7 Leedu ja 5 Läti ettevõtet. Tallink Grupi müügitulu oli 28.a. 11,9 mrd. krooni, millega ta jääb kaugele Põhjamaade TOP 1st. Ekspordile suunatud tootearendus toimub eelkõige SMEdes ning pigem rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtetes (nt. Skype). Tööstustoodang on perioodil jooksvates hindades 3,5 kordistunud 1 mrd. kroonilt 36 mrd. kroonini. Vähenenud on Tallinna osakaal Eesti üldise tööstustoodangu mahus, seda eelkõige Harjumaale liikunud või seal tekkinud tööstusettevõtete arvelt. 5

6 Harjumaa osakaal Eesti tööstustoodangus on võrrelduna 199ndataega vähenenud vaid mõne protsendipunkti võrra. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% Tallinna osakaal Eestis Tallinna osakaal Harjumaal Harjumaa osakaal Eestis 3% 2% 1% % Joonis 7. Tööstustoodangu osakaal Mitmed linnasisesed tööstusalad on muutunud või planeeritud muutuma elamu- ja äripiirkondadeks. Peamiste tööstuspiirkondadena nähakse linnas Betooni tänava, Astangu, Suur-Sõjamäe, Peterburi mnt., Männiku tee piirkondi. Olulisemateks arendusteks linnas on Ülemiste City ja Tallinna Tehnoloogiapark Tehnopol Mustamäel ning linna ettevõttena Lasnamäe Tööstuspark. Ülemiste City on asutatud 25. aastal eesmärgiga ehitada endise Dvigateli tehase 33-hektarilisele territooriumile kaasaegne linnaosa, kus leiaksid endale uue kodu uuendusmeelsed ja teadmisi hindavad ettevõtted. Ülemiste City väärtustab kõrgelt inspiratsiooni, milleta ei saa ükski loominguline inimene ja edukas ettevõte. Ülemiste City arendusprojekt jaguneb tinglikult kolme tsooni - bürood, tootmisettevõtted ja messikeskus. Piirkonna väljaehitamisel leiavad Ülemistes Citys uue töökoha keskmiselt 3 inimest. Tehnopol on teadus- ja ärilinnak alustavatele ja kasvavatele ettevõtetele. Täna asub Tehnopolis 14 ettevõtet, Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. Tehnopol pakub ettevõtetele sobivaid äripindasid, äriarendusteenuseid, tihedaid koostöövõimalusi ülikoolidega ja rahvusvaheliste võrgustikega. Tehnopolil on: 14 pargis tegutsevat ettevõtet; 9,5 hektari suurune territoorium pargi pidevaks arendamiseks; pargis asuvatele ettevõtetele mõeldud äri- ja olmeteenused; täna ligi 36 m² renditavat pinda; Eesti suurim äriinkubaator, kus tegutseb 26 alustavat ettevõtet; vahetus läheduses kaks ülikooli 12 tudengi ja 11 teadlasega; 3 teadusarenduskeskust. Alates 22. aastast on Tallinnasse rajatud 3 ettevõtlusinkubaatorit, millest kaks - Kopli Ettevõtlusinkubaator (24) ja Ülemiste 6

7 Ettevõtlusinkubaator (23) - tegutsevad linnale kuuluva sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid raames. Lisaks tegutseb Tallinna Tehnoloogiapargi TEHNOPOL raames Mustamäe Tehnoloogiainkubaator (22), mis ning on suunatud eelkõige teadmiste- ja tehnoloogiapõhistele ettevõtetele. Tallinn on Eesti transpordi- ja logistikakeskus. Siin paiknevad rahvusvaheline lennujaam, kauba- ja reisisadam ning raudtee infrastruktuurid, mis rahuldavad ettevõtluse lähiperspektiivi vajadusi. Tallinna sadam konkureerib eelkõige teiste Balti riikide sadamatega Läänemere idakaldal ning kuulub 4 suurema sadama hulka, olles hetkel taandunud nii cargo kui ka konteinerite mahtude poolest kolmandale kohale. 27.a. seisuga oli Tallinna Sadam konteinervedudes Läänemere sadamate seas 1. kohal, jäädes liidrile St. Peterburi sadamale mahtude poolest u. 1-kordselt alla ning Kotkale ja Helsingile üle 2 korra. Tabel 1. Cargo transpordi mahud jaanuar/veebruar (mln tonni, Klaipeda Sadama andmed) / 28, % (+, -) Ventspils 5 427, 5 21, -4 Riga 4 698,1 5 14,6 6,7 Tallinn 5 77, ,6-7,2 Klaipėda 5 7, 4 282, -14,5 Tabel 2. Konteinerite vedu jaanuar/veebruar (TEU) / 28, % (+, -) Klaipėda ,1 Riga ,4 Tallinn ,1 Ventspils ,4 Tallinna Lennujaamast väljub 23 rahvusvahelist sihtkohta, mis on rohkem kui Vilniusest (17 sihtkohta) kuid vähem kui Riiast ja Põhjamaade pealinnadest. Reisijate arv on kasvanud 24.a. 1 miljonilt reisijalt 1,8 miljoni reisijani 28.a, mis on lähedane Vilniuse lennuvälja reisijate arvule (27.a. 1,7 miljonit), kuid jääb nii Riia (28.a. 3,7 mln reisijat) kui ka teiste Läänemeremaade pealinnade lennujaamade reisijate arvule oluliselt alla (27. a. Kopenhaagen 24 mln; Stockholm 19 mln., Oslo 15 mln, Helsinki 13 mln reisijat). Rahvusvahelise ettevõtluse ja tööjõu liikumise seisukohast on lennuühendus Tallinnaga rahuldaval tasemel. Tallinna tehnilise infrastruktuuri võimsus ja seisund ei ole ettevõtluse arengu seisukohast oluliseks takistuseks elektri-, 7

8 soojusenergia-, veevarustuse ja elektroonilise side kanalite võimsus ületab üldjuhul olemasolevat vajadust. Piirangud eksisteerivad üksnes kõrge vee- ja energiavajadusega tööstuse osas. Energia jms tehniliste sisendite hind on Läänemere regiooni kontekstis hetkel konkurentsivõimeline. Tallinn on Eesti tööjõuturu keskus, siin on parim töökohtade valik ja elukeskkonna võimalused. Kõrge tööjõu mobiilsus linnastu siseselt. Rahvusvaheliselt mitte väga konkurentsivõimeline tööjõuturg madal palgatase ning vähe väljakutseid ja meelitusi rahvusvaheliste manageride ja tippspetsialistide jaoks. Tallinna tööjõu suurus on viimase kümne aasta jooksul jäänud samale tasemele 225 tuhat inimest, Harjumaal on see tõusnud 1 tuhande võrra ning on ligi 3 tuhat inimest. Riia linna tööjõu suurus on 372 tuhat inimest ja Vilniuse maakonnas 439 tuhat inimest Harju maakond Tallinn Tööjõus osalemise määr Tallinnas Joonis 8. Tööjõud Tööhõive määr on Tallinnas ja teiste Balti riikide pealinnades kasvanud ning 27. a. Seisuga kõigis kolmes keskuses väga sarnane jäädes vahemikku 66-69%. 8

9 Tallinn Riia Vilnius Tabel 3. Tööhõive määr Tabel 4. Tööhõive määr vanusrühmades Tallinna tööjõuregiooni (st. Harjumaa) tööhõivestruktuuris toimusid peamised muutused primaar- ja sekundaarsektori osakaalu vähenemine ja tertsiaarsektori suurenemine 199ndatel a. on tööhõivestruktuur sektorite lõikes olnud suhteliselt muutumatu. 9

10 1% 8% 6% 4% 2% % Tertsiaarsektor Sekundaarsektor Primaarsektor Joonis 9. Majandussektorites hõivatute osakaal Harju maakonna tööhõives Tallinna regiooni hõivestruktuur majandusektorite lõikes on väga sarnane Vilniuse regioonile, sekundaarsektori osakaal neis ületab Põhjamaade pealinnasid 1-15 protsendipunkti võrra. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 68,2 68,6 82,4 84,4 86,6 Tertsiaarsektor Sekundaarsektor Primaarsektor 3% 2% 1% 3,5 28, 17,2 15, 12,8 % 1,3 3,3,4,6,6 Harju maakond Vilniuse regioon Helsingi regioon Kopenghaageni regioon Oslo regioon Joonis 1. Majandussektorites hõivatute osakaal Harju maakonna tööhõives 1

11 Hõives on Harjumaal alates 24. aastast ülekaalu saavutanud valgekraed, samas kui Eestis tervikuna on sinikraede osakaal jätkuvalt suurem Joonis 11. Hõive ametirühmade lõikes Üle 8% töötab erasektoris. Kiire muutus toimus 199ndatel, alates 2.a. aastast erasektori osakaal tõusnud veel 6 protsendipunkti võrra. Võrreldes Riia ja Vilniusega on erasektori osakaal Tallinnas 5 protsendipunkti võrra kõrgem. 1% Eesti - valgekraed Eesti - sinikraed Harjumaa - valgekraed Harjumaa - sinikraed 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% % Joonis 12. Tallinna tööhõive avalikus ja erasektoris Erasektor Avalik sektor 11

12 Kvalifitseeritud tööjõu juurdekasvul probleemiks ülikoolide suhteliselt kesine tase ja erialaline piiratus. Väga vähe uusi doktoreid, eriti Tallinna ülikoolidest aga ka üldisemalt Eestis. Paranenud olukord rakenduskõrghariduses ja kutsehariduses. Linna roll spetsialistide koolituses on institutsionaalselt tagasihoidlik. Palju on tööjõuturul pooliku haridusega noori ning korraliku erialase hariduse või ümberõppeta isikuid valedel erialadel. Täiendkoolituses osalevad peamiselt avaliku sektori töötajad, ettevõtete juhid ning töötud, kuid vähe kesktaseme spetsialistid. Elukestva õppe kultuur on nõrgalt juurdunud võrreldes Põhjamaadega. Töötus on viimastel aastatel olnud riigi keskmisest madalamal tasemel, eriti madal perioodil a. Lühiperspektiivis on toimumas kiire töötuse kasv nii Tallinnas, Harjumaal kui kogu riigis Eesti Tallinn Joonis 13. Töötuse määr Harju maakond Tallinn Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Joonis 14. Registreeritud töötute arv algus 12

13 Seoses majanduse tugeva tsüklilisusega on tööjõuturu vajadused üksikutes valdkondades kiiresti muutunud 2. aastate keskpaigas kahekordistunud ehituse ja kinnisvarasektoris toimunud nõudluse kasv on asendunud samakiire vajaduse langusega. Muus osas on tööhõive struktuur lühiperspektiivis küllaltki stabiilne. 5, Töötlev tööstus - Manufacturing 45, 4, Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont - Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles, motorcycles and personal and household goods Ehitus - Construction 35, 3, Veondus, laondus ja side - Transport, storage and communication 25, 2, Kinnisvara, rentimine ja äritegevus - Real estate, renting and business activities Haridus - Education 15, 1, 5, Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus - Public administration and defence Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne - Health and social work, Hotellid ja restoranid - Hotels and restaurants Joonis 15. Hõivatute arv tegevusalade kaupa Tööjõuvajaduse adekvaatsed prognoosid puuduvad ning nende koostamise võimalused prognoosimatus majanduskeskkonas on kahtlased. Ka on linnal väikesed võimalused tööjõuturgu olulisel määral mõjutada. Linna seni kõige jõulisem reaktsioon majanduslangusele ja töötuse kiirele kasvule - 5 sotsiaalset töökohta - kuulub pigem sotsiaalse kaitse valdkonda. Linnaeelarvest on ettevõtluse toetamiseks eraldatud kuni 1 miljonit krooni aastas ehk,12% eelarve kuludest. See on üle kahe korra rohkem kui kohalikes eelarvetes keskmiselt. 13

14 1,14% 9 8 7,12%,1% 6 5 4,8%,6% Ettevõtluse arengu toetamine, stardiabi osakaal kulude eelarves 3 2 1,4%,2% ,% Joonis 16. Ettevõtluse arengu toetamise kulud linnaeelarves Turism Tallinnal kui turismi sihtkohal on kolm peamist ja keskpikas perspektiivis muutumatut ressussi asend suuremate ja/või rikkamate linnade läheduses, keskaegne vanalinn ning riigi pealinnaks olemine. Välisturistide huvi Tallinna vastu toetab omavõõra dualism. Kui lääne jaoks on Tallinn lihtsalt kättesaadav ja huvitav endise NSVL riigi osa, siis idaturismi toetab Nõukogude nostalgia ja võõrdumise valu. Turismimajanduse mahtu hoiavad suures osas üleval siiski turismivood põhjast - Helsingi regiooni elanike jätkuv motivatsioon ja soov reisida Tallinnasse, mida toetab Eesti odavam hinnatase, teenindajate keeleoskus, hea ja odav laevaühendus. Konkurentseelis läbi odava hinnataseme on vähenenud ja väheneb edaspidigi. Kasvanud on huvituristide arv teistest Euroopa riikidest, milleks lõid head eeldused liitumine Schengeni ruumiga. Suuresti kasutamata on Peterburi regiooni potentsiaal turismimajanduses poliit-tehnilised (viisa), kultuurilised, poliitilised, transporditakistused. Teist ressurssi toetavad heal tasemel välja arendatud toitlustus ja majutusvõrk, üksikud vaatamisväärsused Tallinnas (Kadriorg, Rocca al Mare) ning teised Eesti piirkonnad oma loodusega ja suhtelise metsikusega (eelkõige Lääne-Eesti). Turismimajanduse arengu piiravateks teguriteks on linna väiksus, puhkamiseks vähesobiva 14

15 ilmaga päevade rohkus, pikemaajalise aktiivse või passiivse puhketurismi võimaluste nappus võrrelduna turismikuurortitega. Pealinna staatusega kaasneb korralik rahvusvaheline lennuühendus, riigi jt. kesksete institutsioonide tegevus (sh. regulaarsed üritused ja konverentsid). Pealinna staatus tähendab konkurentsieelist Eesti teiste piirkondadega kuid mitte Läänemeremaade teiste pealinnadega, kus pakutakse umbes sama ja seejuures suuremas mastaabis. Täiendavaid tulusid linna ettevõtlusele on andnud kasvanud kruisiturism. Majutuskohtade arv on a. tasemega võrreldes kasvanud Tallinnas ja Põhja-Eestis ligi 4 korda, vastavalt 14 ja 16 tuhande kohani. Hotellikohtade arv Põhjamaade pealinnades on Tallinnast suurem, teiste Balti riikide pealinnades mõnevõrra väiksem, kuid kasv on Tallinnas olnud kiirem. [statistiline probleem, kas Põhjamaade näitajad vaid hotellide kohta] Põhja-Eesti Riia regioon Kopenhaageni regioon Helsingi regioon Oslo regioon Stokholmi regioon Joonis 17. Majutuskohade arvu muutus Majutatute arv kasvas Tallinnas olulisel määral kuni 24.a. ning on järgnevatel aastatel püsinud samal tasemel. Mujal Eestis majutatute arv jätkas olulist kasvu kuni 27. aastani. 15

16 muu Eesti Tallinn Joonis 18. Majutatute arv Tallinna majutusasutuste ööbimiste arvust 1/3 moodustavad soomlaste ööbimised, mille arv on püsinud stabiilsena. Kuivõrd ööbimiste koguarv samal perioodil kasvas, siis on soomlaste osakaal vähenenud 15 protsendipunkti võrra. Teisel kohal ööbimistes on kodumaine tarbija, kus ööbimiste arvu tipp oli 27.a Soome Eesti Joonis 19. Ööbimiste arv Vähemalt kahekordistunud on ööbimiste arv ka teistest suurematest turismiriikidest. 16

17 Venemaa Saksamaa Rootsi Suurbritannia Norra Läti Itaalia Leedu Ameerika Ühendriigid Joonis 2. Ööbimiste arv Turismi infrastruktuur - rahvusvaheline lennujaam ja sadam, hotellid jms majutusasutused, konverentsikeskused suudab hetkel ning ka mõõduka turistide arvu kasvu korral rahuldada vajadusi. Kriitilisemaks ressursiks on suurte kaasaegsel tasemel konverentsiruumide puudumine Tallinnas, kuid Solarise keskuse valmimine peaks selle puudujäägi likvideerima. Turismikulude maht linnaeelarves on olnud kasvutrendis ning 28.a. kulutati turismi edendamiseks 18 miljonit krooni. Turismikulude osakaal ei ole tõusnud, võrreldes aastatega isegi langenud. Turismikulude osakaal Tallinna eelarves jääb Eesti keskmisele tasemele (,35%) selgelt alla. 2,3% 18 16,25% ,2%,15%,1%,5% Turism osakaal kulude eelarves ,% Joonis 21. Turismi kulud Tallinna eelarves 17

18 Kultuur Tallinnas tegutseb 41 muuseumi, 13 teatrit, 4 kino, 47 näitusesaali ja galeriid, 34 raamatukogu, 13 kontserdisaali, 16 rahvamaja. Linna omanduses on mitu muuseumi, 23 rahvaraamatukogu, Tallinna Linnateater ning loomaaed ja botaanikaaed. Linna hallata on läbi vastavate ühingute Tallinna Linnahall ning Tallinna Lauluväljak. Avaliku sektori kultuuriasutuste võrk on viimasel kümnendil olnud suhteliselt muutumatu. Olulisemateks arenguteks on KUMU, NO99 teatri rajamine, linna ja riigi kultuuri- ja vaba aja asutuste renoveerimised ja laiendamised (nt. loomaed, botaanikaaed, Vene Teater, Vene Kultuurikeskus). Lisandunud on mitmeid erasektori meelelahutus- ja kultuuriasutusi CC Plaza kino, mittetulunduslik Tallinna Kultuurikatel, mitmed väiketeatrid ja kunstigaleriid. 29.a. valmib Tallinna suurim meelelahutuskeskus Solaris. Kehvas seisus linnahalli renoveerimiseks ja arendamiseks on jõutud esialgsete kokkulepetele investoritega. Olemasoleva kultuuri- ja meelelahutuse infrastruktuuri, asutuste ning tugevnenud kultuurimanagemendi baasil on linnal kujunenud välja mitmekeskine kultuuri- ja meelelahutusürituste kalender, mille fokaalpunktideks on mitmed aastate jooksul kvaliteedilit ja kvantiteedilt arenenud rahvusvahelised festivalid Jazzkaar, PÖFF, Õllesummer. Lähiperspektiivi olulisemaks väljakutseks on Euroopa kultuuripealinna rolli täitmine 211 aastal. Elanike kultuuritarbimine on viimasel kümnendil üldtrendis kasvanud, kahanenud on vaid rahvaraamatukogude laenutuste arv. 27.a. oli Tallinna teatrites kokku u. 6 tuhat teatrikülastust. Muuseumite külastuste arv on kasvanud ligi 3 kordselt ning oli 27.a. 72 tuhat. 21.aastal avatud Tallinna ainsa multipleks kino CC Plaza külastajate arv ületas 1 mln piiri 27.a., 28.a. oli kinokülastajaid 1,3 mln. Peamiseks piiranguks kultuuritarbimisele - lisaks sisemisele vajadusele ja valmisolekule - on piletihindade suhteliselt kõrge hind võrrelduna elanike sisetulekutega, lisateguriks kultuuri käibemaksu tõstmine 29. aastast. Aktiivsete kultuuritarbijate osakaal elanikkonnast jääb 1-25% vahele. 1-2 korda külastab kultuuriasutusi veel 1/3 linlastest ning natuke vähem kui pooled elanikest erinevatesse kultuuriasutustesse aasta jooksul üldse ei satu. Rahvuslikud erisused elanike kultuuritarbimises ei ole suured, kui välja arvata teatrikülastused. 18

19 Laenutused, arvestusüksust Muuseumikülastajad Joonis 22. Rahvaraamatukogude laenutuste arvu ja muuseumikülastajate arvu muutused Elanike kultuurilise isetegevuse osalus on kesine ja tugevalt sotsiaal-demograafiliselt segmenteeritud. Erinevad on ka piirkondlikud võimalused. Paljud tegusad rahvuskultuuriseltsid on linna kultuurielu tugevuseks ja samas ka veel täielikult rakendamata potentsiaal. Üheks takistuseks on siin jätkuvalt märkimisväärne, kuid siiski vähenev lõhe eesti/lääne ja vene/ida kultuuritegevuse vahel. Arhitektuurse kultuuripärandi kaitses ja hooldamises on toimunud viimasel kümnendil olulisi edusamme. Paranenud on linna võimekus kaitsvate regulatsioonide kehtestamises (nt. nn. Viru Poja juhtum). Hoonete ehituslikus kaitses on vanalinna ja jt. arhitektuuri- ja miljööväärtusega hoonete seisundi paranemist toetanud pigem riigi ja erainvesteeringud, linna hoonetesse ei ole piisavalt investeeringuid tehtud ning nende hulgas on rohkem halvemas seisus hooneid. Arhitektuurselt on suhteliselt õnnestunud tööstusalade rekmonstrueerimine elamu- ja ärihooneteks. Eelkõige puitrajoone iseloomustab ebaühtlane miljööväärtuse hoidmine ja kaitse probleeme miljööväärtust kaitsvate regulatsioonide praktilises kehtestamises ning oluliseks piiranguks ka omanike vähene investeerimisvõime. Uueks probleemiks on nõukogude perioodi arhitektuuri nõrk kaitse. Kultuuri valdkonna kulude maht ja osakaal eelarves on viimase viie aasta jooksul püsivalt kasvanud. Kulude osakaal 7,7% on siiski natuka madalam tase kui Eesti kohalikes eelarvetes keskmiselt (8,2%). 19

20 7 9% % 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% kulud osakaal kulude eelarves % Joonis 23. Kultuuri valdkonna kulud Tallinna eelarves Kultuuri valdkonna kulud jagunevad erinevate alamvaldkondade vahel suhtliselt ühtlaselt. Suurim on rahva- ja kultuurimajade kulude osakaal 19%. Laululavad 4% Botaanikaaed 5% Muud kulud 1% Raamatukogud 12% Rahva- ja kultuurimajad 19% Loomaaed 15% Seltsitegevus 5% Kultuuriüritused 6% Muinsuskaitse 4% Teatrid 11% Kontsertorganisatsioonid 3% Muuseumid 6% Joonis 24. Kultuuri valdkonna kulude jaotumine 28 linnaeelarves 2

21 Haridus Lasteaialaste arv Tallinnas on kasvanud 2.a. 15 tuhandelt lapselt 28.a. 19,8 tuhande lapseni. Linnas töötab 132 munitsipaallasteaeda, milles käib 97% kõigist lasteaialastest. 2/3 lasteaialastest käib eesti õppekeelega rühmades ning 1/3 vene õppekeelega rühmades. Sama oli laste proportsioon õppekeele alusel ka 2.a Joonis 25. Lasteaialaste arv Lasteaiaealiste laste arvu kasv tähendab, et hoolimata investeeringutest olemasolevatesse lasteaedadesse ning uutesse lasteaedadesse on linnas jätkuvalt lasteaiakohtade vajadus on kavandatud luua täiendavalt 13 lasteaiakohta. Alustatud on ka lastehoiu süsteemi juurutamisega ning kiirelt on kasvanud kohtade arv eralasteaiedades. Eralasteaedade laste arv on 629, mis on viimase 5 aasta jooskul kolmekordistunud. Positiivseid, kuid mitte piisavaid arenguid, on toimunud lasteaedade pedagoogide tasustamise osas. Üldhariduskoolide õpilaste arv on langenud 199ndate teise poole 6 tuhandelt ligi 4 tuhande õpilaseni, kusjuures valdav osa langusest on toimunud vene õppekeelega klasside arvelt. Kogu perioodi jooksul on kasvanud eesti õppekeelega õpilaste osakaal, mis 28.a. seisuga on 68%. Selle üheks põhjuseks on muu emakeelega laste õppimaasumine eesti õppekeelega klassidesse. Tegemist on kasvava trendiga - 25.a. oli selliseid õpilasi 13,6%, 28.a. juba 18,3%. 21

22 Lähima 3-4 aasta jooksul on õpilaste vähenemist ette näha veel u. 3% gümnaasiumiastme õpilase ulatuses. Uus kasv, mille mastaap jääb toimunud langusele siiski alla, algab taas 1. kooliastmest lähiaastatel Muu õppekeel Eesti õppekeel Joonis 26. Üldhariduskoolide õpilaste arv õppekeele alusel Koolide õppetöö tulemused on Tallinnas ja tervikuna kogu Eestis põhikooli tasandil PISA uuringu kontekstis rahvusvaheliselt igati konkurentsivõimelised. Tallinna koolivõrgu tugevuseks on ka spetsialiseerunud, tugevate traditsioonidega nn eliitkoolide olemasolu. Õppetöö sisulistest muudatustest on olulisim vene õppekeelega koolide osaline ülemineks eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes, milleks linn on koostanud vastava programmi ning seda ka suhteliselt edukalt ellu viinud. Kiiresti on kasvanud ka keelekümblusklasside õpilaste arv koolides ja lasteaedades. Säilinud on probleemid halvasti edasijõudnutega, väljalangejatena õpiraskused seonduvad enamasti sotsiaalsete probleemidega. Linn on eelarvevahenditest ning RKAS ja eravahendeid kaasateks renoveerinud olulise osa koolihoonetest, millega on paratamatult kaasnenud aga maksekoormus edasisteks aastateks. Uut väljakutset nii koolihoonete kohandamise kui pedagoogilise kaadri komplekteerimise osas pakub PGS kavandatavast muudatustest tulenev vajadus koolivõrgu ümberkorraldamiseks 212. aastaks, eraldi põhikoolide ja gümnaasiumite väljakujundamine. 22

23 Kutseõppe õpilaste arv Tallinna kutsekoolides on võrrelduna 199- ndate aastate lõpu seisuga 2 tuhande õpilase võrra väiksem. Kokku õpib linna 17 kutsekoolis 9 tuhat õpilast. Valdavalt on tegemist riigikoolidega. Ainus munitsipaalkutsekool Tallinnas on Kopli Ametikool. Kutsekoolide igaaastane lõpetajate arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne u. 25 noort õppijad lõpetajad Joonis 27. Tallinna linnas asuvate kutsekoolide õpilaste ja lõpetajate arv Kuni 26. aastani kasvas kiiresti rakenduskõrgkoolide õpilaste arv. 5 riiklikus ja 1 erarakenduskõrgoolis õppis 27.a. kokku 14,7 tuhat õpilast - suurima õpilaste arvuga erakoolis Mainori Kõrgkoolis 3,3 tuhat ning suurimas riiklikus rakenduskõrgoolis Tallinna Tehnikakõrgkoolis 2,6 tuhat õpilast. Kutse- ja rakenduskõrghariduse tase ja prestiiz on viimasel kümnendil mõnevõrra tõusnud Joonis 28. Rakenduskõrgkoolide õpilaste arv 23

24 Tallinna 9 ülikoolis õppis 26.a. seisuga 26 tuhat õpilast, mis on üle poole Eesti üliõpilastest. Näiteks Vilniuse regiooni 11 ülikoolis on üliõpilaste arv 3 korda suurem - 74 tuhat. Tallinna suurim ülikool on Tallinna Tehnikaülikool, mille õpilaskond on viimastel aastatel ka kõige enam kasvanud küündides 11 tuhande õpilaseni. Võrdluseks Helsingi Tehnoloogiaülikoolis on u. 15 tuhat õpilast, Tartu Ülikoolis 17 tuhat, Läti Ülikoolis 23 tuhat, Stokholmi Ülikoolis 27 tuhat, Helsingi Ülikoolis 38 tuhat üliõpilast. Tabel 5. Tallinna ülikoolide üliõpilaste arv Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia International University Audentes Akadeemia Nord Estonian Business School Euroülikool EELK Usuteaduse Instituut Kokku Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning suuremate eraülikoolide õpikeskkonnad on viimasel kümnendil oluliselt paranenud, samuti üliõpilaskodude olukord. Kesises seisus on EKA, mille uue hoone ehitus on kavas lähima 5 aasta perspektiivis. Tallinna ülikoolide kollektiivne panus Eesti ja Läänemere piirkonna teadusesse ei ole suur. Hariduskulud kohalikus eelarves on ühtlase trendina kasvanud ning ulatusid 28.a. 2,4 mrd. kroonini. Hariduskulude osakaalu muutus ühest trendi ei oma. Valdkonna kulude osakaal jääb Eesti kesmisest tasemest 1 protsendipunkti võrra väiksemaks. 3 35% % 33% % 31% kulud osakaal kulude eelarves 1 5 3% 29% 28% % Joonis 29. Hariduskulud Tallinna eelarves 24

25 Noorsootöö, huvitegevus ja sport Tallinnas on 12 noortekeskust ning 47 huvikooli (neist 1 munitsipaalhuvikooli. Noortekeskused on kõikides linnaosades, munitsipaalhuvikoolid pouuduvad Haaberstis ja Pirital. Noortekeskuste arv on aastatega kasvanud ning samuti on kasvanud noortekeskuste külastused - 27.a. seisuga oli kokku 78 tuhat külastust. Samuti on viimase 5 aastaga kahekordistunud linna poolt toetatud noorteprojektide arv. Huvikoolide ringide ja õpilaste arv on lühiperspektiivis mõnevõrra vähenenud. 27/28 õppeaastal oli huvikoolide ringides 65 õpilast, 25/26 81 õpilast. Üheks põhjuseks on siin kindlasti õpilaste arvu üldine vähenemine. Sarnane on tendents ka üldhariduskoolide huviringide osalejate seas, kus ringides osalejate arv on vähenenud 4 aastaga 12 protsendipunkti - 25,5 tuhande õpilaseni mis on aga vähem kui õpilaste arvu langus Õpilasi koolis Õpilasi ringides Joonis 3. Õpilaste arvu ja koolide huviringide õpilaste arvu muutus Suur osa huviringidest on muusika-, tantsu- või kunstiringid huvikoolide 434 ringist 36 ning üldhariduskoolide 1515 ringist 515. Üldhariduskoolides on palju ka keele- ja spordiringe. Vähe on huvikoolides ja üldhariduskoolide juures huvitegevusringe tehnikaja looduserialadel. Jätkuvalt eksisteerib olulisel määral keeleline segregatsioon huvitegevuses. 25

26 kunstiringid keeleringid spordiringid muusikaringid ja klassid Joonis 31. Üldhariduskoolide ringide arv peamistel erialadel Tallinna 44 spordiklubis tegutses 27.a.a seisuga 28 tuhat noort ning kokku 68 tuhat inimest. Kasvanud on nii klubide kui ka harrastajate arv, kusjuures kõige kiirem on olnud spordiklubide tegevuses osalevate naiste arv, mis on 5 aastaga kahekordistunud. Kokku on tegutsejaid 94 spordialal. Kõige rohkem on klubisid kesklinnas ja Lasnamäel, kuid igas linnaosas/asumis on vähemalt 15 linna poolt toetatavat klubi. Viimasel kümnendil on samuti kasvanud rahvaspordiüritustel osalejate arv, mida on soosinud ka ürituste korraldamise taseme areng. 27.a. seisuga oli tervisespordiüritustest osavõtvate tallinlaste osakaal 13%, kusjuures eestlaste hulgas oli viimase 12 kuu jooksul vastav näitaja 17%, mitte-eestlaste seas vaid 9%. Tabel 6. Spordiklubide tegevusnäitajad Klubid Liikmed Tegutsejad Naised Noored Sportimisaktiivsuse kasvu on toetanud uute spordirajatiste ehitamine ja vanade rekonstrueerimine. Oluliselt on paranenud sportimisvõimalused näiteks tennises, suusatamises jms terviseradadel (valgustatud rajad), ujumises. 2/3 linna elanikest leiavad, et linnas on piisavalt sportimisvõimalusi. Keskmisest tasemest märkimisväärselt kõrgem on sportimisvõimalustega 26

27 rahulolevaid Pirital (82%) ja madalam Kristiines (48%, sh vaid 26% arvates on piisavalt sportimisvõimalusi Kristiines endas). Valdkonna kulud kohalikust eelarvest kasvasid kuni 26. aastani, mil need ulatusid ligi 4 miljoni kroonini. Hiljem on toimunud väike langus mahtudes ja selge langus osakaalus kõigist eelarvekuludest. 45 7% % 5% 4% 3% 2% 1% kulud osakaal kulude eelarves % Joonis 32. Noorsootöö, huvihariduse ja spordi kulud Tallinna eelarves Üle poole valdkonna kuludest läheb sporditegevuse finantseerimiseks, huvihariduse ja noorsootöö osa on kokku u. 4%. 27

28 Laste huvialamajad ja keskused 14% Täiskasvanute huvialaasutused 1% Noorsootöö ja noortekeskused 11% Laste muusika- ja kunstikoolid 15% Sporditegevus 59% Joonis 33. Noorsootöö, huvihariduse ja spordi kulude jaotus Tallinna eelarves Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Elanike sissetulekute poolest on Tallinn üks jõukamaid Eesti omavalitsusüksus. Suhtelise vaesuse määr, mis mõõdab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam, jääb Eesti keskmisest ligi poole võrra väiksemaks (vastavalt 11,1 ja 19,4 26.a. seisuga). 27.a. jõudis toimetulekutoetusi saavate perede arv oma miinimumtasemeni 111 peret Joonis 34. Toimetulekutoetusi saanud perede arv 28

29 Teisest küljest suurenes 28.a. töötuskindlustuse saajate arv võrerelduna 27.a. ligi kahekordselt ning 28.a. teisest poolest on kiiresti hakanud kasvama töötus. Riiklike struktuuride valmisolek ja võime töötute probleeme lahendada on pigem kesine. Linnal on võimalused pakkuda vaid ajutisi lahendusi. Märkimisväärne on heitunute ja asotsiaalsete eluviisidega inimeste arv, kes koonduvad piirkondlikult (eelkõige Põhja-Tallinn). Linna omaduses olevate sotsiaaleluruumide arv ning sotsiaalmajades elanike arv on üldtrendina kasvanud 27.a. elas linna poolt pakutud sotsiaaleluruumis üle 12 inimese Series Joonis 35. Töötuskindlustuse saajad Pensionäride osakaal linna elanikkonnas kasvas 199ndate esimeses pooles, sealt edasi on selle rahvastikurühma osakaal püsinud 25-26% lähedal. See on paari protsendipunktivõrra madalam tase kui riigis üldiselt. 27.a. lisandus 3 eakate päevakeskust ning 28.a. seisuga on Tallinnas 13 sellist keskust, milles on teenuseid pakutud ligi 3 tuhandele pensionärile. 29

30 Eesti Tallinn Joonis 36. Pensionäride arv Kasvanud on invaliidsuspensionäride arv, kuid seda oluliselt aeglasemas tempos kui riigis tervikuna, samuti koduteenuste kasutajate arv (27.a inimest) Eesti Tallinn Joonis 37. Invaliidusus/töövõimetus pensionäride arv 3

31 Sotsiaalset kaitset vajavate ja seda saanud laste arv on viimase 5 aasta jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsed kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsed Joonis 38. Sotsiaalset kaitset saanud lapsed Elanikkonna tervis on enesehinnagute alusel viimastel aastatel õige natuke paranenud 58% elanikest hindab oma tervist heaks ning 8% halvaks. Võrreldes näiteks Vilniuse regiooni elanike vastavate hinnagutega on Tallinna olukord parem. Seal andis 25.a. oma tervisele hea hinnangu vaid 48% elanikest. Ka on tallinlaste tervisehinnangud positiivsemad võrreldes Eesti keskmise tasemega. Võrreldes Põhjamaadega on arenguruumi aga palju. Tervelt 3% täiskasvanud tallinlastest tunnistab, et tal on pikaajaline haigus või terviseprobleem (24.a. 34%). 31

32 1% 9% % 7% % 5% 4% Halb või väga halb Ei hea ega halb Väga hea või hea 3% % 1% % Joonis 39. Elanike hinnangud oma terviseseisundile Regulaarselt alkoholi tarbijaid on linna elanike seas 26.a. uuringu põhjal 1/3, igapäevasuitsetajaid 29%. Riiklike piirangute mõju alkoholi müügile ja reklaamimisele ei ole veel selgeid tulemusi andnud. Küll on vähenenud suitsetajate osakaal elanikkonnas ning piirangute mõjul passiivse suitsetamise oht avalikes kohtades. Narkomaania on levinud rohkem proovivaid noori (7% küsitletud tallinlastest tunnistas, et on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud kanepit), süstivate narkomaanide kõrge osakaal võrdluses Põhjamaadega. Registreeritud HIV juhtumite arv on viimastel aastatel püsinud 2-3 vahel (1/3 Eesti juhtumitest). Teisest küljest on mõnevõrra paranenud elanike terviseteadlikkus, edenenud terviseedenduslik tegevus ning elanike osavõtte sellest. Samuti on paranenud arstiabi kvaliteet. Suured investeeringud haiglatesse sõltuvad eelkõige riigi tasandi otsustest, kus eelistatud on regionaalhaiglaid. Nii sotsiaalse kaitse kui ka tervishoiu valdkonna kulud kohalikus eelarves on püsivalt kasvanud ning moodustasid 28.a. kokku 68 miljonit krooni. Kulude osakaal eelarves on pigem langenud. 32

33 6 11% 5 1% 4 1% 3 9% Tervishoid Sotsiaalne kaitse osakaal kulude eelarves 2 9% 1 8% % Joonis 4. Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu kulud Tallinna eelarves Turvalisus Kuritegevus Tallinnas (ja kogu Eestis) on alates maksimumist 4 protsendipunkti võrra vähenenud, samuti on vähenenud Tallinna kuritegude osakaal riigi kuritegevuses ,% 5,% ,% 15 3,% Kuriteod Osakaal Eestis 1 2,% 5 1,% ,% Joonis 41. Registreeritud kuriteod 33

34 Poliitiliste pingete tulemusel jõudsid 27.a. Eestise Euroopa tähtsamates linnades populaarsed tänavarahutused ning nendega üldjuhul kaasnev vandalism. Avaliku korra kaitsel kasutatakse järjest enam mehitamata valvet, peamiselt valvekaameraid. Korralikult on arenenud naabrivalve süsteem. Esimesed naabrivalve piirkonnad loodi Tallinnas 2. aastal ning 28.a. seisuga on linnas kokku 153 naabrivalve sektori, neist 53 kesklinnas. Linnaruumis eristuvad nii statistiliselt kui ka tunnetuslikult ohtlikumad piirkonnad, milleks tänavakuritegude arvu alusel on kesklinn, Lasnamäe ja Põhja-Tallinn Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Joonis 42. Registreeritud tänavakuriteod Munitsipaalpolitsei poolt registreeritakse aastas u. 2 väärtegu. Üldist kahanemistrendi näitab ka tulekahjude arv. Jätkuvalt on suurimaks riskiallikaks hooldamata kinnisvara. Seoses linna läbivate ohtlike veoste vähenemisega ning kriisireguleerimise süsteemide edendamise ettevõtetes ja asutustes on keskkonnaoht linnas vähenenud. 34

35 tulekahju muud päästeteenistuse poolt registreeritud sündmused Joonis 43. Päästeteenistuse poolt registreeritud sündmused Liiklusõnnetuste arv saavutas viimaste aastate maksimumi Harjumaal 26.a. Viimase kolme aasta lõikes on toimunud õnnetuste arvu oluline vähenemine Liiklusõnnetused Hukkunud Joonis 44. Liiklusõnnetused Harjumaal Turvalisuse valdkonna kulud on viimase kolme aasta jooksul säilinud suhteliselt samal tasemel miljonit krooni piirides. 35

36 12 2,5% 1 2,% ,5% 1,% kulud osakaal kulude eelarves 2,5% ,% Joonis 45. Avaliku korra ja julgeoleku kulud Tallinna eelarves Maakasutuse ja ehitustegevuse suunamine Katasrtis registreeritud maa osakaal linna haldusterritooriumi pindalast on jõudnud 2/3-ni, kuid jääb oluliselt alla Eesti üldisele tasemele. 1, 9, 8, 76,3 81,2 83,7 83,7 86,5 7, 66,5 6, 5, 49, 52,2 55,3 58,2 Tallinn Eesti 4, 3, 2, 1,, Joonis 46. Katastris registreeritud maa osakaal Viimaste aastate kasv on toimunud eelkõige maade munitsipaliseerimise arvelt, mille osakaal katastrisse kantud maade 36

37 pindalast oli 27.a lõpu seisuga 28,6%. Eestis tervikuna on munitsipaalmaa osakaal,6%. Tallinnas asuv munitsipaalmaa moodustab 14% katastrisse munitsipaalmaana kantud maadest eramaa munitsipaalmaa riigimaa Joonis 47. Katastris registreeritud maa jaotumine omaniku alusel Ligi 3% maast kasutatakse elamumaana, 2% sotsiaalmaana. Kaitse all on 6 ha linna maad ehk alla,1%. 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% muu maa maatulundusmaa ärimaa tootmismaa transpordimaa sotsiaalmaa elamumaa 2% 1% % Joonis 48. Maakasutuse funtsionaalne jaotus 37

38 Tallinna üldplaneering on kinnitatud volikogu poolt 21. aastal. Samuti on kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneering ja Paljasaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. Mentelemisel on 5 üldplaneeringu teemaplaneeringut: Kõrghoonete paiknemine Tallinnas; Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine; Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed; Tallinna rohealad. Vastu on samuti võetud Pirita linnaosa üldplaneering ning erinevates menetlusetappides on Haabersti linnaosa, Kristiine linnaosa, Lasnamäe elamualade, Lasnamäe tööstusalade, Põhja-Tallinna linnaosa ning Nõmme linnaosa üldplaneeringud. Kinnisvara arenduse kõrgperioodiga kaasnes ka detailplaneeringute mentelemise ja kehtestamise tippaeg, alates 28.a. võib täheldada siin langustrendi. Linna võimekus avalike huvide eest seismiseks planeerimisprotsessi on aja jooksul kasvanud (nt. Viru Poja juhtum). Uueks väljakutseks on juba kehtestatud planeeringute realiseerimise edasilükkumine ning võimalik vananemine, mille tulemuseks on ebaühtlaselt arenev linnaruum. Teed ja transport Linnatänavate võrgu pikkus on mõõdukas tempos kasvanud. 95 % tänavatest on kõvakattega, kuid kõvakattega tänavate osakaal on pooleteise protsendipunkti võrra langenud, seda erinevalt Eesti üldisemast trendist, kus kõvakattega tänavate osakaal on viimastel aastatel suhteliselt kiiresti kasvanud 81%lt 88%-ni. Olulisemate muudatustena linna tänavatevõrgus on 199ndate lõpus rajatud Tammsaare tee läbimurre ning hilisemad Laagna ja Smuuli tee pikendused, Tartu maantee läbimurre, Tehnika tänava pikenduse esimene etapp. Alustatud on Ülemiste ristmiku ümberehitamist mitmetasandiliseks. Mitmed olulised läbimurded ja ristmike uuendamised nt. Põhjaväil, Haabersti ring - on edasi lükatud eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu. Linna jaoks on oluline Tallinna ringtee rekonstrueerimine. Teekatete kvaliteet on vähesel määral paranenud, kuid paljudes lõikudes jätkuvalt kesisel tasemel. 38

39 Linnatänavate pikkus kõvakattega tänavate pikkus kõnniteega tänavate pikkus valgustatud tänavate pikkus 4 Jalgteede ja jalgrattateede pikkus Joonis 49. Linnatänavate pikkus Tänavate ja kõnniteede juuredkasvu tempot on ennetanud tänavate valgustamise 82% linnatänavatest on tänase seisuga valgustatud. Kergliiklusteede pikkus on Põhjamaade pealinnadega võrreldes väike, kasv aeglane ning seega on eeldused kergliikluse kasvuks kesised. Sõiduautode ja teiste sõidukite arv jätkas 2.a. alguses kiiret kasvu, kuid kasvupotentsiaal ammendumas Sõiduautod Kokku mootorsõidukeid 1 elaniku kohta Joonis 5. Sõidukite arv 39

40 Ühistranspordi mahud on viimase 5 aasta jooksul olnud stabiilsed. Et eratranspordi liikumiste maht on kasvanud, siis on ühistranspordi osakaal liikluses vähenud. Tabel 7. Ühistranspordi näitajad Liinide arv Liinide pikkus [km] Sõidukite arv liikluses Liini läbisõit [1 km] Kohtkilomeetrid [mln kkm] Sõitude arv [mln] Ühistranspordi võrk on traditsiooniline, domineerib bussitransport, mille osakaal on viimastel aastatel isegi suurenenud. 1% 9% 8% 7% % 5% 4% 3% Trolliliiklus Trammiliiklus Bussiliiklus 2% 1% % Joonis 51. Ühistranspordi liinide läbisõit (tuh. Km) Ühistranspordisõidukite parki uuendatakse pidevalt ning kvaliteet on tõusnud. Linna ühistranspordi liinid on üldjuhul jätkuvalt piiratud haldusterritooriumiga ning linnalähiste asulate ja uute elamualade ühistranspordiühendus on sageli kesine. Koostöö Viimsi vallaga ühise ühistranspordisüsteemi edendamisel ei ole olulis muutusi elanike liikumisvõimaluste paranemise seisukohast kaasa toonud. 4

41 Kohaliku eelarve kulud tänavatevõrgu korrashoiule, liikluskorraldusele ja tranpordile kasvasid kiiresti kuni 26. aastani, mil kulude tase jõudis 1,3 miljoni kroonini, peale mida kasvutempo on aeglustunud % % % 19% 18% 17% kulud osakaal kulude eelarves % Joonis 52. Teede ja transpordi kulud Tallinna eelarves Tänavate korrashoid Liikluskorraldus Transpordikorraldus Joonis 53. Teede ja transpordi kulude mahud linnaeelarves 41

42 Elamu ja kommunaalmajandus, tehnilised infrastruktuurid ÜVK teenust osutab linnas ja süsteemi arendab alates 21.a. eraomandis olev AS Tallinna Vesi. Viimastel aastatel on veevõrgu pikkus püsinud samal tasemel, kanalisatsiooni- ja sadeveevõrgu pikkus on kuni 1 protsendipunkti võrra tõusnud. Kasvanud on nii vee- kui ka kanalisatsiooniühenduste arv. ÜVK arengu linnas suunab Tallinna Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Kava alusel kavandatakse linna veevajaduse rahuldamiseks Ülemiste järve vee kõrval suurendada ka põhjavee kasutust. Tabel 8. Vee- ja kanalisatsioonivõrgud Veevõrgu pikkus [km] Kanalisatsioonivõrgu pikkus [km] Sadeveevõrgu pikkus [km] Veeühenduste arv Reovee ühenduste arv % Tallinna elanikest tarbib ühisveevärgi- ning kanalisatsiooniteenuseid. Liitumisvajadus on eelkõige eramajade- ja endistes suvilarajoonides. Veetarbimine elanike ja ettevõtete poolt on püsinud stabiilsena. ÜVK teenuse hind elanikele on alates 21. aastast tõusnud 77% Müüdud vesi juriidilistele isikutele Müüdud vesi elanikkonnale Joonis 54. Müüdud vesi (1 m³) 42

43 Kütuse tarbimises on kõige enam suurenenud kohalike kütuste puiduhakke ja turba osakaal. Maagaasi tarbimine on peale 25.a. tippaega hakanud langema. Tabel 9. Kütuse tarbimine Kasv Kivisüsi, tuhat tonni ,% Turvas, tuhat tonni ,% Turbabrikett, tuhat tonni ,% Küttepuud, tuhat tm ,3% Puiduhake ja -jäätmed, tuhat tm ,7% Maagaas, miljonit m³ ,5% Raske kütteõli, tuhat tonni ,% Põlevkiviõli, tuhat tonni ,7% Kerge kütteõli ja diislikütus, tuhat tonni ,7% Autobensiin, tuhat tonni ,7% 2/3 Tallinnast varustab soojaenergiaga rahvusvahelisse energiakontserni Dalkia International kuuluv AS Tallinna Küte. Ettevõte haldab linna 4-kilomeetrist kaugküttevõrku, kolme suurt katlamaja ja kaheksat väikekatlamaja, mis kasutavad maagaasi. Lisaks enda katlamajadel toodetavale soojusele ostis ettevõte u. poole Iru Elektrijaamalt, mis kuulub AS Eesti Energia. 29.a. omandati puiduhaket ja turvast kasutav Väo elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Ettevõtte soojuse müük on viimastel aastatel olnud kerges langustrendis Joonis 55. AS Tallinna Küte soojuse müük (GWh) 43

44 Perspektiivseteks arengusuundadeks sooja- ja energiamajanduses on prügipõletusjaama ehitamine ning ühe alternatiivina Eesti tuumaenergia jaama ehitus Tallinna lähedusse. Linna telefoniside on valdavas osas digitaliseertud, üle 9% aastastest elanikest omab mobiiltelefoni. TV-signaal jõuab 9% tallinlaste kodudesse kaabelühenduse vahendusel. Koduse interneti võimalus on 68% tallinlastest. Linlastele ja selle külalistele on paljudes kohtades tagatud tasuta Wifi leviala. Ligi 94% leibkondadest elab korterelamus, vastav osakaal on ka viimastel aastatel püsivalt kasvanud. 1% 9% 9,4 8,5 7,3 7,7 6,3 8% 7% 6% 5% 4% 9,6 91,5 92,7 92,3 93,6 Pereelamu või ridaelamu Korterelamu või muu elamu 3% 2% 1% % Joonis 56. Leibkondade elukoht Eluruumide arv kasvas 2 kesksel suhteliselt kiiresti ning elanike elamistingimused paranevad. 44

45 Eesti Harjumaa Tallinn Joonis 57. Kasutusloa saanud eluruumid 1% 9% 8% 3,5 27,9 3,2 33, 36,2 7% 6% 5% 4% 36,8 38,6 4, 4,9 4,9 Rohkem kui üks tuba Üks tuba Vähem kui üks tuba 3% 2% 1% 32,7 33,5 29,8 26,1 22,9 % Joonis 58. Leibkondade tubade arv liikme kohta Jäätmekogumises on viimasel kümnendil toimunud olulised muudatused. Suletud on Pääsküla prügila, jäätmete ladustamise toimub kõigile keskkonnanõuetele vastavas Jõelähtme vallas asuvas Tallinna prügilas. Loodud on korraldatud jäätmeveo süsteem, loodud on eeldused (kogumissüsteemid) jäätmete sorteerimiseks ja ohtlike jäätmete kogumiseks. Tegutsevad Tallinna Ohtlike Jäätmete kogumiskeskus, Tallinna Jäätmete Sortimise Tehas, 4 jäätmejaama. 45

46 Ladestatud segaolmejäätmete ja ehitusjäätmete mahtude muutus ei ole viimastel aastatel järginud ühtset ühesuunalist trendi. Küll on aga kasvanud ja mitmekordistunud elanikelt kogumisvõrgustiku kaudu kogutud ohtlike jäätmete kogused , ,2 33,2 82,1 5,9 ehitusjäätmed segaolmejäätmed ,3 147,5 164,7 128,4 192, Joonis 59. Prügilasse ladestatud jäätmed (tuh. tonni) 1/3 linna territooriumist ehk 57 km 2 on rohealad. Rohealade osakaal on suurim Pirital ja Nõmmel, väikseim Kristiines. 1% 8% 13,1 1,8 1,4 1, 7,2 4,1 1,3,2 6% 4% 29,2 18,7 3,6 22,2 27,4 15,2 8,2 7,9 rohealade pindala pindala 2% % Nõmme Pirita Kesklinn Haabersti Lasnamäe Põhja-Tallinn Mustamäe Kristiine Joonis 6. Rohealade pindala (km 2 ) 46

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 5 6 Üldosa 1. Baltimaade pealinnade üldnäitajad... 8 2. Tallinna linna koostööpartnerid, 2003... 9 3. Suuremate keskuste kaugused Tallinnast... 10 4. Suuremate Eesti linnade kaugused Tallinnast... 10 5.

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja

Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond 85 2.1. Elamistingimused: korter ja maja 85 2.1.1. Korter ja maja Eestis ning Tallinnas 85 2.1.2. Korter ja maja Tallinna linnaosades 96 2.2. Teenuste kättesaadavus

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

Tallinn Arvudes 2005.indd

Tallinn Arvudes 2005.indd TALLINNA LINNAVALITSUS TALLINN CITY GOVERNMENT TALLINN ARVUDES 2004 SOME STATISTICS ABOUT TALLINN 2004 1. Üldosa... 7 2. Ilmastik ja keskkond..... 17 3. Rahvastik... 27 4. Tööturg. 37 5. Ettevõtted.

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem