EELARVENÕUKOGU ARVAMUS VALITSUSSEKTORI STRUKTUURSE EELARVEPOSITSIOONI EESMÄRGI SAAVUTAMISE KOHTA AASTAL

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EELARVENÕUKOGU ARVAMUS VALITSUSSEKTORI STRUKTUURSE EELARVEPOSITSIOONI EESMÄRGI SAAVUTAMISE KOHTA AASTAL"

Väljavõte

1 EELARVENÕUKOGU ARVAMUS VALITSUSSEKTORI STRUKTUURSE EELARVEPOSITSIOONI EESMÄRGI SAAVUTAMISE KOHTA AASTAL Aprill 2020

2 Sisukord Arvamus... 3 Seletuskiri... 4 Valitsussektori eelarvepositsiooni aasta eesmärk... 4 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamine... 5 Nominaalne positsioon... 5 Struktuurne positsioon... 7 Kumulatiivne struktuurne positsioon... 9 Kokkuvõte... 9 Eriteema. Eesti majanduse ilmakaart Eelarvenõukogu Estonia pst 13, Tallinn

3 Arvamus aasta kevadel selgus, et valitsussektori struktuurne puudujääk oli aastal suurem, kui eelarvereeglites lubatud. Seepeale käivitati riigieelarve seaduses sisalduv korrigeerimismehhanism, mille järgi tuleb struktuurset eelarvepuudujääki vähendada igal aastal vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra, kuni struktuurne tasakaal on uuesti saavutatud. Rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi järgi oli struktuurne eelarvepuudujääk aastal 1,7% SKPst. Selleks, et tagada eelarvepuudujäägi vähenemine 0,5 protsendipunkti võrra, pidi valitsus veel aasta sügisel jooksva aasta eelarvepositsiooni 50 miljoni euro võrra parandama. Valitsus seadis aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks puudujäägi 1,2% SKPst aasta kevadise hinnangu järgi oli valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk aastal 1,9% SKPst. Valitsuse seatud eesmärgiga võrreldes on puudujääk 0,7 protsendipunkti võrra suurem: 0,4 pp muutunud majandustsükli hinnangu ja 0,3 pp oodatust suurema nominaalse eelarvepuudujäägi tõttu. Võrreldes aastaga ei ole valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon seega paranenud. Eelarvenõukogu hinnangul ei täitnud valitsus aastaks seatud arvulist eelarve-eesmärki ega korrigeerimismehhanismi nõudeid, mis on vajalikud struktuurse tasakaalu taastamiseks. Struktuurne puudujääk on esinenud juba kolmel viimasel aastal ja eelarvereeglite nõuete vastu on eksitud kahel järjestikusel aastal. Koroonakriisist tingitud eriolukorra tõttu aktiveeriti aasta kevadel vabastusklauslid nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eelarvereeglites. Vabastusklausel annab valitsusele võimaluse ka sel aastal korrigeerimismehhanismi nõuetega mitte arvestada. Eelarvereeglitest kinnipidamine ja reservide kogumine majanduse headel aegadel on eelduseks, et majandust saaks raskematel aegadel toetada. Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt aasta sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos sammudega eelarvetasakaalu taastamiseks. Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets Tartus 30. aprillil

4 Seletuskiri Riigi ametlike majandusprognooside hindamise kõrval on eelarvenõukogu ülesanne jälgida riiklike eelarvereeglite täitmist. Selleks hindab eelarvenõukogu kevaditi möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamist ja annab oma arvamuse riigi eelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks seatud eelarve-eesmärkide kohta. Ehkki sel kevadel teatas valitsus, et riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks lükatakse edasi sügisesse, saab eelarvenõukogu siiski hinnata aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamist. Koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutega kaasnenud majanduslangus ei mõjutanud riigirahandust aastal. Küll aga mõjutab aasta kevadel kujunenud eriolukord ja eelarvereeglites sisalduva vabastusklausli rakendamine seda, milliseid hinnanguid ja soovitusi saab eelarvenõukogu möödunud aasta tulemist lähtuvalt anda. Valitsussektori eelarvepositsiooni aasta eesmärk Kui tavaliselt seab valitsus oma eelarve-eesmärgid riigi eelarvestrateegias neljaks aastaks ja täpsustab neid vahetult eeloleva aasta riigieelarve koostamisel, siis aasta struktuurse eelarvepositsiooni arvuline eesmärk muutus aasta jooksul korduvalt. Selle põhjus oli lubatust suurem eelarvepuudujääk aastal. Riigi eelarvestrateegias aastateks seati aasta valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks struktuurne tasakaal (0% SKPst). Sellest eesmärgist lähtuti ka aasta riigieelarve koostamisel. Struktuurse tasakaalu saavutamine eeldas selle aja hinnangute järgi, et nominaalne eelarveülejääk ulatub 0,5%ni SKPst aasta riigieelarve koostamise ajal (2018. aasta sügisel) prognoosis rahandusministeerium, et struktuursesse tasakaalu jääb ka aasta eelarvepositsioon. Aga pärast seda, kui aasta kevadel selgus, et valitsussektori aasta eelarvepositsioon on osutunud kavandatust nõrgemaks ja struktuurne puudujääk ületab eelarvereeglitega lubatud puudujääki, käivitati riigieelarve seaduses sisalduv korrigeerimismehhanism, mille nõuetest tuli juba aasta eelarvepositsiooni kujundamisel lähtuda. Valitsuse eesmärgiks sai tagada, et aasta struktuurne eelarvepuudujääk oleks vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra väiksem, kui see oli aastal aasta kevadise hinnangu järgi oli aasta struktuurne puudujääk 1,4% SKPst (vt tabel 1). Ehkki aasta riigieelarve kavandati struktuurses tasakaalus, oli selleks ajaks märgatavalt halvenenud ka aastaks oodatav eelarvepositsioon. Selleks, et tagada eelarvepositsiooni parandus vähemalt 0,5% võrra SKPst, tulnuks aasta kevadise majandusprognoosi järgi aasta eelarvepositsiooni tugevdada (ligikaudu 50 miljoni euro võrra). Valitsus otsustas eelarvepositsiooni otsekohe mitte korrigeerida ja hinnata korrigeerimise vajadust uuesti sügisel pärast rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi valmimist aasta sügiseks oli muutunud nii aasta kui ka aasta struktuurse eelarvepositsiooni hinnang. Täpsustunud oli aasta nominaalse puudujäägi suurus ja rahandusministeerium oli ümber hinnanud majandustsükli seisu, mida mõjutas ka hiljutine SKP andmete revideerimine. Kuna selle tulemusel muutusid mõlema aasta eelarvepositsioonid sarnases ulatuses, polnud muutunud eelarvepositsiooni parandamise vajadus võrreldes kevadise hinnanguga. Sügisel koostatud hinnangu järgi ulatus aasta struktuurne puudujääk 1,7%ni SKPst. Seega pidi valitsus tagama, et aasta struktuurne puudujääk ei ületaks 1,2% SKPst. 4

5 Tabel 1. Struktuurse eelarvepositsiooni parandamise vajadus aastal (% SKPst) täidetud täiendav a struktuurse a struktuurse paranduse paranduse positsiooni hinnang positsiooni prognoos samm vajadus a kevadise prognoosi järgi 1,4% 1,0% 0,4 pp 0,1 pp a suvise prognoosi järgi 1,7% 1,4% 0,3 pp 0,2 pp a riigieelarve järgi 1,7% 1,2% 0,5 pp 0,0 pp Allikas: rahandusministeerium aasta suvise majandusprognoosi järgi ulatus aga aasta struktuurne puudujääk 1,4%ni SKPst, mistõttu tuli jooksva aasta eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 0,2% SKPst ehk 50 miljoni euro võrra, et korrigeerimismehhanismi nõudeid täita aasta sügisel, kui valitsus asus arutama aasta riigieelarvet, kavandati ka vajalikud parandused veel lõppeva aasta eelarvepositsioonis. Selleks leiti 15 miljonit eurot lisatulusid ja vähendati kulusid 35 miljoni euro võrra. 2 Uuendatud prognoosi järgi pidi valitsussektori aasta struktuurne puudujääk olema 1,2% SKPst. Ehkki korrigeerimismehhanism nõuab eelarvepositsiooni iga-aastast parandust, mis oleks vähemalt 0,5 protsendipunkti, seadis valitsus eesmärgiks parandada eelarvepositsiooni täpselt 0,5 protsendipunkti võrra nii aastal kui ka aastal. Eelarvenõukogu soovitus aasta sügisel oli kavandada eelarvepositsiooni jõulisemat parandamist, kuna nii suur struktuurne puudujääk polnud majanduse hetkeoludes õigustatud. Ka Euroopa Liidu eelarveraamistik sisaldab põhimõtet, et majanduse headel aegadel tuleb eelarvepositsiooni parandada tavapärasest suurema sammuga. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamine Nominaalne positsioon Selleks, et struktuurne puudujääk ei ületaks aastal 1,2% SKPst, vähendati nominaalset eelarvepuudujääki (s.t selle prognoosi) aasta sügisel 18 miljoni euroni. Seejuures eeldati, et majanduse reaalkasv on aastal 3,3% ja SKP lõhe 2,6% SKPst (vt tabel 2) aasta kevadel on aga selgunud, et puudujääk osutus oodatust suuremaks statistikaameti hinnangul oli aasta nominaalne eelarvepuudujääk 90 miljonit eurot (0,3% SKPst). Tabel aasta valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine (% SKPst) kevad 2018 sügis 2018 kevad 2019 sügis 2019 sügis 2019 kevad 2020 RES riigieelarve 2019 kevadprognoos 2019 suveprognoos 2019 riigieelarve 2020 tegelik Nominaalne positsioon 133 mln 130 mln 67 mln 68 mln 18 mln 90 mln Nominaalne positsioon 0,5 0,5 0,2 0,2 0,1 0,3 SKP reaalkasv (%) 3,2 3,0 3,1 3,3 3,3 4,3 SKP lõhe 1,3 1,3 1,6 2,6 2,6 3,4 Tsükliline komponent 0,6 0,6 0,8 1,3 1,3 1,7 Ühekordsed meetmed 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Struktuurne positsioon 0,0 0,0 1,0 1,4 1,2 1,9 Allikas: rahandusministeerium 1 Ümardamise tõttu on kevadise ja suvise majandusprognoosi järgi eelarvepositsiooni täiendava parandamise vajadus erinev (vastavalt 0,1 ja 0,2 protsendipunkti), kuid rahaliselt tähendas see mõlemal juhul ligikaudu 50 mln eurot. 2 Lisatulusid kavandati riigiettevõtete dividendidest (5 mln eurot) ja TS Laevade liigitamisest valitsussektorisse (10 mln eurot). Kulude kokkuhoidu oodati tegevuskulude (16 mln eurot) ja muude väiksemate kulumeetmete arvelt (19 mln eurot). 5

6 Eelarve tulude poolel jätkus aastal maksutulude kiire kasv tingituna heast majandustsükli seisust (vt Eesti majanduse ilmakaarti lk 11). Riigieelarve maksutulud on seejuures laekunud paremini (vt joonis 1), kui eeldati aasta riigieelarve koostamisel või aasta sügisel, kui kavandati viimaseid eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid. Võrreldes riigieelarve koostamisel seatud ootustega laekus aasta riigieelarvesse makse 101,3%. Rahvamajanduse raamatupidamises kasutatava metoodika järgi küündis maksutulu aastakasv pea 9%ni. Välistoetused, mis oleksid pidanud olema aastal lõppeva Euroopa Liidu eelarveperioodi tipptasemel, jäid aga eeldatust märksa väiksemaks ega küündinud ka aasta tasemeni. Kokku kasvasid valitsussektori tulud aastaga 8,1%. riigieelarve maksutulud kokku Joonis aasta maksutulude laekumine võrreldes aasta riigieelarve prognoosi ja kõige hilisema prognoosiga (mln eurodes) Allikas: rahandusministeerium sotsiaalmaks aktsiisid füüsilise isiku tulumaks juriidilise isiku tulumaks käibemaks võrreldes riigieelarve prognoosiga (sügis 2018) võrreldes kõige hilisema prognoosiga (sügis 2019) Valitsussektori kulud kasvasid aastal 7,5%. Tervikuna ei erinenud see oluliselt prognoositust, kuid nii kulude kui ka nende rahastamise struktuur ei olnud päris see, mida aasta riigieelarve koostamisel eeldati. Erinevalt varasematest aastatest kasvasid kohalike omavalitsuste investeeringud prognoositust märksa kiiremini. Samal ajal jäid keskvalitsusel ellu viimata mitmed ELi eelarvest rahastatavad projektid ja rahapaigutused põhivarasse jäid isegi väiksemaks kui aastal. Seetõttu oli valitsussektori kulude rahastamise struktuur eelarvepositsiooni kujunemise seisukohalt märksa ebasoodsam kui riigieelarve väljatöötamisel eeldati ning nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste kulud ületasid tulusid. Kokkuvõttes on valitsussektori eelarve olnud nominaalses puudujäägis aastast saati (vt joonis 4 lk 8). Eelarvepuudujääke on rahastatud peamiselt reservide arvelt. Rahandusministeeriumi aasta suvise majandusprognoosi järgi moodustasid valitsussektori likviidsed finantsvarad kokku 8,5% SKPst aastal, 7,8% SKPst aastal ja 7,1% SKPst aastal aasta suvel oli juba tarvilik riigikassa likviidsuse parandamiseks emiteerida 200 miljoni euro ulatuses lühiajalisi võlakirju. Eelarveülejäägita ei ole aga võimalik riigi reserve täiendada. Reservide kogumine majanduse heades oludes on vajalik, et anda valitsusele rohkem võimalusi ja paindlikkust majanduse toetamiseks kehvematel aegadel. Teisisõnu et riigirahanduse jätkusuutlikkust kahjustamata rakendada vastutsüklilist eelarvepoliitikat majanduse langusfaasis, tuleb seda eelnevalt teha ka majanduse tõusufaasis. 6

7 Struktuurne positsioon Valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni arvutamisel korrigeeritakse eelarve nominaalset positsiooni majandustsükli ning ühekordsete ja ajutiste eelarvemeetmete mõjuga. Ühekordsetest kuludest mõjutasid aasta eelarvepositsiooni vaid kohalike omavalitsuste ühinemistoetused mahus 0,1% SKPst (21 miljonit eurot). Eelarvepositsiooni parandamisel aasta sügisel lähtus valitsus rahandusministeeriumi hinnangust, et aasta SKP lõheks kujuneb 2,6% SKPst. Võrreldes teiste institutsioonide sügistalviste hinnangutega Eesti majandustsükli seisule paigutus ministeeriumi hinnang keskele (vt joonis 2). rahandusministeerium (2019. a sügis) IMF (2019. a oktoober) OECD (2019. a november) Euroopa Komisjon (2019. a november) Eesti Pank (2019. a detsember) rahandusministeerium (2020. a kevad) Joonis 2. Hinnangud Eesti SKP lõhele aastal (% SKPst) 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 Allikad: Eesti Pank, Euroopa Komisjon, IMF, OECD, rahandusministeerium Kuna Eesti aasta tegelik majanduskasv kujunes oodatust kiiremaks (3,3% asemel koguni 4,3%), on rahandusministeeriumi aasta kevadise kiirhinnangu järgi kujunenud suuremaks ka hinnang positiivse SKP lõhe suurusele. Kuid arvestada tuleb, et rahandusministeeriumi hinnang SKP lõhele on sel kevadel koostatud keerulisemates oludes kui tavapäraselt. Prognoositust paremal majandustsükli seisul on struktuursele eelarvepositsioonile negatiivne mõju. Kui võtta aluseks, et Eesti SKP lõhe oli aastal 3,4% SKPst, moodustas valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk eelmisel aastal 1,9% SKPst. Võrreldes möödunud sügisel koostatud prognoosiga, kui eesmärgiks seati struktuurne puudujääk 1,2% SKPst, on struktuurne eelarvepositsioon halvenenud 0,7 protsendipunkti võrra: 0,4 protsendipunkti majandustsükli hinnangus tehtud muudatuste tõttu ja ligikaudu 0,3 protsendipunkti oodatust suurema nominaalse eelarvepuudujäägi pärast (vt joonis 3). Seega jäi eelarvenõukogu hinnangul aastaks seatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk saavutamata. 0,0-0,2-0,4-0,6-0,8-1,0-1,2-1, nominaalse eelarvepositsiooni mõju (pp) eelarve tsüklilise komponendi mõju (pp) ühekordsete eelarvemeetmete mõju (pp) muutus struktuurses eelarvepositsioonis (pp) Joonis 3. Muutus ja aasta struktuurse eelarvepositsiooni hinnangus (protsendipunktides) 3 Allikad: rahandusministeerium, eelarvenõukogu arvutused 3 Joonisel on võrreldud rahandusministeeriumi kõige viimast prognoosi vaatlusaluse aasta sügisel ja esialgset hinnangut järgmisel kevadel, kui eelarvenõukogu koostab oma arvamuse möödunud aasta eelarve-eesmärgi saavutamise kohta. 7

8 Sügisel prognoositust märksa nõrgem struktuurne positsioon on kujunenud juba kahel kevadel järjest aasta struktuurne puudujääk osutus esialgsel hinnangul 1,4 protsendipunkti võrra oodatust suuremaks. 4 Nominaalse eelarvepositsiooni mõju struktuurse positsiooni halvenemisse oli toona ligi 1,1 protsendipunkti ja majandustsükli mõju 0,3 protsendipunkti. Kahe aasta peale on struktuurne puudujääk kujunenud seega prognoositust suuremaks koguni 2% SKPst. Kui majandustsükli seisu on mõistetavalt keeruline mõõta ja prognoosida, siis riigieelarve tulude ja kulude vahekord on otseselt valitsuse kujundada. Suurema osa eelmiste aastate prognoosiveast on põhjustanud just oodatust suurem nominaalne puudujääk. Korrigeerimismehhanism nõuab struktuurse eelarvepositsiooni parandamist vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra igal aastal, kuniks struktuurne tasakaal on uuesti saavutatud. Võrreldes aasta struktuurse eelarvepositsiooniga ( 1,7% SKPst) ei ole valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon aastal mitte paranenud, vaid hoopis 0,2 protsendipunkti võrra halvenenud (vt joonis 4). Seega pole valitsus suutnud aasta eelarvepositsiooni kujundamisel tagada, et korrigeerimismehhanismi nõuded oleksid täidetud ja struktuurne puudujääk väheneks vähemalt 0,5% võrra SKPst. Kõrvalekalle eesmärgiks seatud eelarvepositsioonist, mis taganuks korrigeerimismehhanismi nõuete täitmise aastal, on rahandusministeeriumi kevadise hinnangu alusel 0,7 protsendipunkti. 5 1,2 0,6 0,0-0,6-1,2-1,8 kumulatiivne struktuurne positsioon (mln, skaala paremal) nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst, skaala vasakul) struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst, skaala vasakul) , Joonis 4. Valitsussektori nominaalne, struktuurne ja kumulatiivne struktuurne eelarvepositsioon Allikad: rahandusministeerium, eelarvenõukogu arvutused Koroonakriisist tingitud eriolukorra tõttu aktiveeriti aasta kevadest vabastusklauslid nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eelarvereeglites. Kui tavaoludes tulnuks aastal eelarvepositsiooni parandamist jätkata, annab vabastusklausli rakendamine Eesti valitsusele võimaluse aasta eelarvepositsiooni kujundades korrigeerimismehhanismi nõudeid mitte arvestada. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi võib valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk (koos lisaeelarves tutvustatud majanduse abimeetmetega) sel aastal ulatuda üle 5% SKPst. Seega jätkub struktuurse eelarvepuudujäägi süvenemine veel ka aastal. Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt aasta sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos sammudega eelarvetasakaalu taastamiseks. 4 Hiljem on aasta struktuurse puudujäägi suurust täpsustatud. Seda on mõjutanud nii nominaalse eelarvepuudujäägi täpsustamine, SKP andmete revisjon ja sellest tulenev majandustsükli seisu ümberhindamine kui ka Eesti eelarvepositsiooni tsüklitundlikkuse ümberhindamine. 5 Eesti riigieelarve seadus ei kirjelda otseselt, mis saab juhul, kui parandussamm ei ole piisav. Kui aga sellises ulatuses kõrvalekalle Euroopa Komisjoni hinnangul ilmneks, võib sellele järgneda olulise kõrvalekalde menetlus (Significant Deviation Procedure). Selle raames määrab Euroopa Komisjon iga-aastase eelarvepositsiooni parandamise vajaduse ja jälgib hoolikalt selle täitmist. Kui liikmesriik nõudeid ei täida, võib menetlus lõppeda rahaliste sanktsioonidega. 8

9 Kumulatiivne struktuurne positsioon Lisaks korrigeerimismehhanismile sisaldub Eesti eelarvereeglites kompenseerimismehhanism, mis käivitub siis, kui struktuurne tasakaal on pärast eelarvereeglite vastu eksimist uuesti saavutatud. Kompenseerimismehhanism nõuab, et möödunud aastate lubatust suurem struktuurne puudujääk kompenseeritakse tagantjärele samas ulatuses struktuurse ülejäägiga. Lubatust suurema puudujäägi üle peetakse arvestust kumulatiivse struktuurse positsiooni mõõdikuga, mis liidab kokku aastate jooksul kogunenud ülejäägid ja puudujäägid (vt tabel 3). Riigieelarve seaduse järgi pole puudujääk kumulatiivse positsiooni arvestuses lubatud, mistõttu tuleb pärast valitsussektori struktuurse tasakaalu saavutamist saavutada tasakaal ka kumulatiivse struktuurse positsiooni arvestuses. 6 Tabel 3. Kumulatiivne struktuurne positsioon aasta lõpu seisuga (mln eurodes) Kevadel fikseeritud hinnangu järgi Allikad: rahandusministeerium, eelarvenõukogu arvutused Valitsussektori kumulatiivne struktuurne positsioon laskus puudujääki juba aasta lõpus ja puudujääk on süvenenud selles ulatuses, kui suureks kujunes aasta struktuurne puudujääk. Kui lähtuda hinnangust, et struktuurne puudujääk oli aastal 1,9% SKPst, kasvas kumulatiivne struktuurne puudujääk aasta lõpuks umbes 700 miljoni euroni. Kehtiva eelarvereegli järgi tuleb see puudujääk hiljem kompenseerida nii, et struktuurne ülejääk oleks vähemalt 0,5% SKPst aastas. Kumulatiivne puudujääk süveneb ja kompenseerimise vajadus kasvab ka iga järgmise aastaga, kuni struktuurne eelarvepositsioon püsib struktuurses puudujäägis (v.a vabastusklausli ajal, eelduslikult). Kokkuvõte Kokkuvõttes oli aastal oodatust suuremas puudujäägis nii valitsussektori nominaalne kui ka struktuurne eelarvepositsioon aasta kevadise hinnangu järgi oli Eesti valitsussektori struktuurne puudujääk aastal 1,9% SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon võrreldes aastaga ei paranenud aasta struktuurse puudujäägi ulatuses süvenes ka kumulatiivne struktuurne puudujääk, mis oli aasta lõpus 700 miljonit eurot. Eelarvenõukogu hinnangul ei täitnud valitsus aastaks seatud arvulist eelarve-eesmärki ega korrigeerimismehhanismi nõudeid, mis on vajalikud struktuurse tasakaalu taastamiseks. Lubatust suurem puudujääk aastal andis valitsusele võimaluse kavandada eelarvereegleid rikkumata struktuurne puudujääk ka aastal, kuna reeglid võimaldavad puudujäägi järkjärgulist vähendamist. Veel aasta sügisel arvati, et valitsussektor jääb aastal struktuursesse tasakaalu. Ehkki valitsus seadis uueks eesmärgiks struktuurset eelarvepositsiooni aastal 0,5 protsendipunkti võrra parandada (võrreldes eelmise aastaga) ja aasta sügisel koostatud rahandusministeeriumi prognoosi järgi see nõue ka minimaalselt täideti, on oodatust nõrgem nominaalne eelarvepositsioon ja muutunud majandustsükli hinnang toonud siiski kaasa kavandatust suurema struktuurse puudujäägi (1,2% asemel 1,9% SKPst). Kavandatust nõrgem struktuurne eelarvepositsioon on võtnud aset juba viimasel kahel aastal ja sellises ulatuses, et see on toonud kaasa eksimuse eelarvereegli nõuete vastu aasta kevadel, pärast lubatust suurema puudujäägi ilmnemist aastal ja korrigeerimismehhanismi käivitumist, andis valitsus teada kavatsusest kodumaist tasakaalureeglit muuta. Muudatuse eesmärk on loobuda eelarvereeglis sisalduvast kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni arvestusest ja kompenseerimismehhanismist, mis kohustavad valitsust kavandama eelarveülejääke pärast struktuurse tasakaalu saavutamist aasta kevade seisuga ei ole riigieelarve seaduses sisalduvat eelarvereeglit veel muudetud. 9

10 Eelarvenõukogu hinnangul on risk reeglite rikkumise vastu suurem, kui arvulised eelarve-eesmärgid on seatud reeglitega lubatud piiri peale. Ehkki eelarvenõukogu soovitas eelarvepositsiooni parandamist kavandada suurema sammuga kui 0,5 protsendipunkti aastas, seadis valitsus oma eesmärgiks täita miinimumnõuet ehk parandada eelarvepositsiooni täpselt 0,5% SKPst, jätmata varu prognoosi- ja mõõtmisvigadele. Ka sellegi paranduse tagamiseks vajalikud muudatused tehti alles aasta lõpu poole. Eelarvenõukogu on korduvalt soovitanud, et eelarve-eesmärke tuleks seada väikese varuga, et arvestada ebakindlusega majanduse tsüklilise seisu ja struktuurse eelarvepositsiooni hindamisel aastal ei olnud lõplikuks eesmärgiks seatud struktuurse puudujäägi suurus (1,2% SKPst) ka majandustsükli seisu arvestades eelarvenõukogu arvates põhjendatud. Eelarvenõukogu hinnangul on muret tekitav, et Eesti valitsussektori eelarvepositsioon on juba kolmel viimasel aastal olnud suures struktuurses puudujäägis ja eelarvereeglite nõuete vastu on eksitud kahel järjestikusel aastal. Lisaks püsib ebaselgus, millise kodumaise eelarvereegliga kavatseb valitsus pikemas ettevaates jätkata. Kehtiva eelarvereegli nõuete osalisest mittetäitmisest ja riigieelarve seaduse muutmise kavatsusest on valitsus juba eelnevalt teada andnud. Kuna aasta kevadel tegelevad riigid koroonakriisi põhjustatud majandusmõjude leevendamisega ja eelarvereeglite nõuded ajutiselt ei kehti, ei järgne korrigeerimismehhanismi nõuete mittetäitmisele aastal Eesti valitsusele sel aastal otseseid tagajärgi. Vabastusklausel lubab valitsusel ka sel aastal korrigeerimismehhanismi nõuetega mitte arvestada. Eelarvenõukogu hinnangul tuleb riigirahanduse olukorda ja järgmiste aastate eelarve-eesmärke põhjalikult analüüsida vahetu kriisi möödumisel, arvestades ka vabastusklauslite eeldatavat kehtivust. 10

11 Eriteema. Eesti majanduse ilmakaart Selleks, et hinnata struktuurse tasakaalu reegli täitmist ja makromajandusprognoosis sisalduvat SKP lõhet, on eelarvenõukogul tarvilik analüüsida Eesti majandustsüklit. Lisaks tehnilisele SKP lõhe arvutusele jälgib eelarvenõukogu mitut lihtsamini mõõdetavat majandusnäitajat, mis annavad aimu majanduse tsüklilisest seisust. Selle analüüsi lõpptulemuse saab esitada n-ö ilmakaardi kujul (vt joonis 5), kus sinise tooni tumenemine tähistab majanduse jahtumist, oranži tooni tumenemine aga hoiatab ülekuumenemise eest. 7 Joonis 5. Eesti majanduse ilmakaart (I kv 2007 IV kv 2019) Allikad: Eurostat, konjunktuuriinstituut, statistikaamet, eelarvenõukogu arvutused Eesti aasta majanduskasv üllatas positiivselt ja viitab esialgsetel andmetel koguni ühe protsendipunkti võrra kiiremale kasvule, kui rahandusministeerium prognoosis aasta sügisel (3,3% asemel 4,3%). Samas näitab eelarvenõukogu koostatav Eesti majanduse ilmakaart aasta lõpus juba mõningast jahenemist aasta neljandas kvartalis on selgelt langenud hinnangud nõudlusele ja rakendatuse määrale tööstuses ning ka üleüldine majandususaldusindeks. Tegemist on pigem ettevaatavate majandusindikaatoritega, mille mõju jõuab reaalmajandusse üldjuhul viitajaga. Kuigi ka palgakasv neljandas kvartalis aeglustus, viitasid tööturu näitajad tervikuna aasta kokkuvõttes siiski majandustsükli tugevale seisule. Ilmakaardi koondhinnangu järgi jäi Eesti majandustsükli haripunkt aasta teise poolde ja aastat iseloomustas sellest haripunktist järkjärguline laskumine aastaks prognoosib rahandusministeerium sel kevadel juba kaheksaprotsendilist majanduslangust. 7 Ilmakaardi ülesehitusest loe lähemalt eelarvenõukogu aasta kevadel ilmunud arvamusest. 11

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 1 Põltsamaa valla eelarvestrateegia Põltsamaa valla eelarvestrateegia on omavalitsuse aasta e

Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 1 Põltsamaa valla eelarvestrateegia Põltsamaa valla eelarvestrateegia on omavalitsuse aasta e Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 1 Põltsamaa valla strateegia 2019-2022 Põltsamaa valla strateegia on omavalitsuse 2019-2022 aasta eesmärkidega finantsprognoos, mis esitab tegevustulud, tegevuskulud,

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA

EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA 2015 2019 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1. Ülevaade strateegia koostamisest...3 1.2. Eesti majandusprgnoosid...3 2. TULUBAASI ÜLEVAADE JA PROGNOOS...4 2.1. Tulumaks...

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Eesti Tööturu Ülevaade

Eesti Tööturu Ülevaade EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Aasta 2003 Eesti majanduses

Aasta 2003 Eesti majanduses AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures

Rohkem

Tööturu Ülevaade 2/2018

Tööturu Ülevaade 2/2018 EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Esitluse pealkiri

Esitluse pealkiri Teaduse rahastamisest ja ootustest süsteemile Indrek Reimand TeadusEST 8.12.2016 Tartu TA maht ja finantseerimisallikad Mln eurot % SKP-st Teadus- ja arendustegevuse kulutused 300 250 200 150 0,56% 100

Rohkem

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Finantssektori areng

Finantssektori areng 33 V Välisturgude soodsas likviidsuskeskkonnas viis kodumaiste pankade ja liisinguettevõtete finantsvarade suur kasv 23. a artalis kodumaise võlakoormuse suurenemiseni, mis keskendub üha enam majapidamiste

Rohkem

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201 2.9.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2014, mis käsitleb

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend Toetuste kajastamine üksustes, kes lähtuvad raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) Täiendatud

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Tööturu Ülevaade 1/2019

Tööturu Ülevaade 1/2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud

Rohkem

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud] Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts 1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.2.2019 SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2019. aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

(Microsoft Word - Kareda valla eeln\365u Eelarve strateegia \(2\))

(Microsoft Word - Kareda valla eeln\365u Eelarve strateegia \(2\)) Kareda Vallavolikogu 21.oktoobri 2014 määruse nr 13 LISA KAREDA VALLA EELARVESTRATEEGIA 2015-2018 Peetri 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus... 2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos... 2.1.Makromajanduslik

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem