KASSARI RANNA SUPLUSEVEE PROFIILID

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KASSARI RANNA SUPLUSEVEE PROFIILID"

Väljavõte

1 TERVISEAMET KASSARI RANNA SUPLUSEVEE PROFIILID Hiiumaa, Käina vald Koostatud: Ülevaadatud: Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel

2 Profiili koostamises osalesid: Tiina Vainomäe Reelika Tammai Aune Annus Ene Reitsnik Anu Saue Marianne Sädeme Mart Kesküla Rita Miller Aili Küttim Terviseamet Lääne talituse Hiiumaa esinduse inspektor Terviseameti Lääne talituse Juhtivinspektor Terviseameti peaspetsialist veealal Käina Vallavalitsus majandusnõunik Hiiumaa Keskkonnaameti veespetsialist AS Kärdla Vesi spetsialist Hiiumaa Keskkonnaameti Vee-elustiku spetsialist Keskkonnaameti looduskaitse bioloog RMK Saarte piirkonna juhataja Tel Tel Tel Tel Tel Tel Tel Tel Tel

3 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Suplusvee direktiiv... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Eesti seadusandlus... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Pädev asutus... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1. SUPLUSKOHA, SELLE VEEKOGU JA VALGALA KIRJELDUS... TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD SUPLUSKOHA ANDMED SUPLUSKOHA KIRJELDUS SUPLUSVEE KVALITEET KASSARI-ÕUNAKU LAHE JA SELLE VALGALA KIRJELDUS LÄÄNESAARTE ALAMVESIKOND KLIIMA LÄÄNESAARTE AVAMERE RANNIKUVESI KASSARI- ÕUNAKU RANNIKUVESI KASSARI ÕUNAKU LAHE SEISUND POTENSIAALSED REOSTUSALLIKAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA SUPLUSVEE KVALITEETI SADAMAD ASULAD MUUD POTENSIAALSED REOSTUSALLIKAD REOSTUSOHU HINNANG LÜHIAJALINE REOSTUS MUU REOSTUS POTENSIAALSELT TOKSILISTE TSÜANOBAKTERITE POOLT PÕHJUSTATUD ÕITSENGUD. 18 KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID: LISA 1. Kassari ranna suplusvee kvaliteet a

4 SISSEJUHATUS Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas on vee, sealhulgas ka suplusvee alase poliitika osatähtsus aasta-aastalt kasvanud. Vee kasutamist ja kaitset on direktiividega reguleeritud juba ligi 30 aastat. Vanemad veekaitsedirektiivid käsitlesid küllaltki kitsalt üht või teist valdkonda (nt suplusvesi, joogivee saamiseks kasutatavate pinnaveekogude kaitse, reoveekäitlus, põllumajanduslik nitraadireostus jne). Jõupingutused veepoliitika alal püüab ühildada a vastuvõetud veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ). Selle kaks peamist ja tähtsamat eesmärki on meie veekeskkonna kaitse ja selle seisundi parandamine ning säästlikule, tasakaalustatud ja õiglasele veekasutusele kaasaaitamine. Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) üheks olulisemaks põhimõtteks on valglakeskne veemajandus, sest reostus ei tunnista administratiivpiire, vaid kandub piki jõge ühest külast, vallast või ka riigist teise. Vastavalt VRDle tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast piirkonna kirjeldust ning täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärke. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse erinevate arengukavade ning planeeringute koostamisel aastal algatas Euroopa Komisjon diskussiooni ka suplusvee alase poliitika kaasajastamiseks, kuna suplusvee direktiiv 76/160/EMÜ peegeldab kahekümnenda sajandi seitsmekümnendate aastate alguse teadmiste taset ja kogemusi aastal välja antud suplusvee kvaliteeti käsitleva direktiivi eesmärgiks oli tagada, et ranniku ja siseveekogude suplusvesi ei sisaldaks bakterioloogilist ega keemilist saastet, mille tase võiks tervisele ohtlik olla. Kõnealune direktiiv on Euroopa Liidus üks vanimaid keskkonnaalaseid õigusakte. Seetõttu vajas direktiiv ülevaatamist, et arvesse võtta ka viimasel ajal lisandunud teaduslikku ja tehnilist teavet aastal võeti vastu uus suplusvee direktiiv 2006/7/EÜ, et tagada kooskõla ELi teiste vett käsitlevate õigusaktidega, eelkõige veepoliitika raamdirektiiviga. Uue direktiiviga 2006/7/EÜ tunnistatakse direktiiv 76/160/EMÜ kehtetuks alates 31. detsembrist aastast. Märtsiks 2008 olid liikmesriigid kohustatud direktiivi üle võtma oma siseriiklikku õigusesse, kuid selle täielikuks rakendamiseks on liikmesriikidel aega kuni aastani. Seoses uute nõuetega muutub suplusvee kvaliteedi hindamine ja järelevalve oluliselt. Uus direktiiv kehtestab uued nõuded vee kvaliteedile, seirele, klassifitseerimisele ja hindamisele ning elanike teavitamisele. Ühe olulise suplusvee kvaliteedi juhtimise meetmena võetakse kasutusele suplusvee profiilid ehk andmestikud, mille eesmärgiks on veekvaliteedi juhtimine (water quality management) võimalike erinevate reostusallikate tuvastamine, nende mõju ennetamine ja vähendamine supluskohtadele. Suplusvee direktiiv aastal võeti vastu uus suplusvee direktiiv 2006/7/EÜ, et tagada kooskõla ELi teiste vett käsitlevate õigusaktidega, eelkõige veepoliitika raamdirektiiviga. Uue direktiiviga 2006/7/EÜ tunnistatakse direktiiv 76/160/EMÜ kehtetuks alates 31. detsembrist aastast. Märtsiks 2008 olid liikmesriigid kohustatud direktiivi üle võtma oma siseriiklikku õigusesse, kuid selle 4

5 täielikuks rakendamiseks on liikmesriikidel aega kuni aastani. Seoses uute nõuetega muutub suplusvee kvaliteedi hindamine ja järelevalve oluliselt. Uus direktiiv kehtestab uued nõuded vee kvaliteedile, seirele, klassifitseerimisele ja hindamisele ning elanike teavitamisele. Ühe olulise suplusvee kvaliteedi juhtimise meetmena võetakse kasutusele suplusvee profiilid ehk andmestikud, mille eesmärgiks on veekvaliteedi juhtimine (water quality management) võimalike erinevate reostusallikate tuvastamine, nende mõju ennetamine ja vähendamine supluskohtadele. Suplusvee profiil peab sisaldama erinevaid andmeid suplusvee ja supluskoha kohta, näiteks: 1) põhilisi andmeid supluskoha ja supluskoha veekogu kohta, vajalikke füüsikalisi, geograafilisi ja hüdroloogilisi andmeid, 2) potentsiaalseid reostuse allikaid, erinevate reostuse esinemise tõenäosust, kestust, olemust ja sagedust, 3) sinivetikate, fütoplanktoni ja makrovetikate levikut ning nende leviku võimalikkuse hinnanguid, 4) kvaliteedijuhtimisemeetmeid. Profiilide koostamisel kasutatakse juba olemasolevat infot suplusvee ja keskkonna seire tulemusi, mis on kogutud näiteks veepoliitika raamdirektiivi raames. Vajaduse korral tuleb profiili ajakohastada. Kui supluskoht on klassifitseeritud kvaliteedilt «heaks», «piisavaks» või «halvaks», tuleb suplusvee profiil regulaarselt üle vaadata (sagedus on toodud Vabariigi Valitsuse määruses nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale ). Suplusvee profiilide koostamise eest vastutab Terviseamet. Profiilide koostamine nõuab tihedat koostööd erinevate asutuste vahel (Terviseameti, omavalitsuste, Keskkonnameti ning teadusasutuste vahel). Suplusvee profiilide koostamise eest vastutab Terviseamet. Profiilide koostamine nõuab tihedat koostööd erinevate asutuste vahel (Terviseameti, omavalitsuste, Keskkonnaameti ning teadusasutuste vahel). Suplusvee kvaliteedi eest on vastutav suplusveekogu valdaja ehk Käina Vallavalitsus, kes tagab suplusranna ohutud kasutustingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ja avaldab teabe suplusvee kvaliteedi kohta. Eesti seadusandlus Eestis reglementeerib vee kasutamist ja kaitset veeseadus. Veeseaduse järgi on suplemine, ujumine, veesport ja veel liikumine veekogu avalik kasutamine. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on kinnitanud Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul. Veekogu haldamist korraldab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas. Tal on õigus ajutiselt piirata veekogu või selle osa avalikku kasutamist inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks. Supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal veesõidukitega liigelda ei tohi, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid. Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine või kehtestada liikluskiiruse piirang kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus häirib teisi veekogu kasutajaid Ranna ja kalda alade kaitset ja kasutamist reguleerib looduskaitseseadus. Vastavalt sellele on supelrand selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Supelrannas viibimine on tasuta. Supelrannal puudub veekaitsevöönd. Kohalik omavalitsus määrab detailplaneeringuga või selle puudumisel 5

6 ehitusmäärusega supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse ning kehtestab ranna kasutamise ja hooldamise korra. Inimese tervise kaitsmist, haiguste ennetamist ja tervise edendamist reguleerib rahvatervise seadus. Vastavalt sellele peab suplusvesi olema ohutu, mis on üheks elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeks. Seadus supelranna omanikku või valdajat, avaldama teabe suplusvee kvaliteedinäitajate kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale sätestatud nõuetele. Suplusvee kontrolli- ja kvaliteedinõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. aprilli a määruses nr. 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale. Määrusega kehtestatakse nõuded suplusveele ja supelrannale, suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele. Suplusvee kontrolli- ja kvaliteedinõuded kuni a lõpuni olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuli a määrusega nr. 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele. Pädev asutus Suplusveeprofiilide koostamise osas on pädevaks asutuseks Terviseamet. Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Terviseameti ülesanded: 1. suplusvee seire korraldamine ja riiklikku järelevalve teostamine; 2. suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning nende rakendamisel osalemine; 3. suplusvee profiilide koostamine; 4. suplusvee andmete kogumine ja töötlemine; 5. suplusvee kvaliteedinäitajate kohta teabe avalikustamine; 6. otsustamine kvaliteedinõuetele mittevastava suplusvee kasutamise üle; 7. igal aastal suplusvee aruande koostamine kvaliteedinõuetele vastavuse kohta; 8. rahvusvahelise koostöö teostamine suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Kassari suplusranna profiili koostas Terviseameti Lääne talituse Hiiumaa esindus, s.h. kogudes vajalikke andmeid ning kordineeris tööd erinevate ametkondade vahel. Pädeva asutuse kontaktandmed: Terviseamet: Paldiski mnt 81, Tallinn Tel: Faks: E-post: Lääne talituse Hiiumaa esindus: Uus 16, Kärdla Tel: Faks: E-post: 6

7 Mõisted Supluskoht - nii supelrand kui supluskoht, mis on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Suplusvesi - supluskohana tähistatud veekogu vesi, mis on suplejatele üheselt arusaadaval viisil tähistatud ja eraldatud, näiteks praktikas levinud veepinnal nähtavate poidega. Suplushooaeg ajavahemik 1. juunist kuni 31. augustini. Reostus - tähendab sellist ainet või energiat, mis võib olla ohtlik inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja veekogu ökosüsteeme, olla takistuseks veekogu õiguspärasele kasutamisele, s.h kalapüügile, kahjustada vee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele, inimesepoolset otsest või kaudset sisselaset veekokku. Reostus võib olla keemiline, füüsikaline, mikrobioloogiline ja kiirguslik. Suplusvee reostus - reostuse all mõistetakse soole enterokokkide ja Escherichia Coli (ehk E.coli) bakterite esinemisel kehtestatud piirarvu ületamist või mõne muu aine või jäätmete esinemist, mis võivad mõjutada suplusvee kvaliteeti. Suplusvee lühiajaline reostus mikrobioloogiliste näitajate piirväärtuste ületamine, kuid mis ei mõjuta suplusvee kvaliteeti kauem kui umbes 72 tundi. Valgala - hüdroloogiline üksus, maa-ala, millelt voolu- või seisuveekogu saab oma vee. Vesikond valgalapiirkond, mis on maa- või mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos nendega seotud põhjavee ja rannikumerega. 7

8 1. KASSARI RANNA JA SELLE VALGALA KIRJELDUS 1.1. SUPLUSKOHA ANDMED Supluskoha ID: Asukoht (riik, maakond, omavalitsusüksus): Koordinaadid (ETRS89): Veekogu nimi: Veekogum: Veekogu liik: Veekogu ID: Veekogu riiklik registrikood: Hinnatav suurim külastatavate inimeste arv (tipphooajal): Supluskoha rannajoone/kalda pikkus: Supluskoha maksimaalne ja keskmine sügavus Supluskoha omanik/valdaja: Supluskoha kontaktisik: Supluskoha omaniku/valdaja kontaktandmed: EE KASSARI Eesti, Hiiu maakond, Käina vald PL: 59,0081 IP: 22,7467 Kassari rand Kassari - Õunaku lahe rannikuvesi Meri EE_14 VEE , keskmine inimeste arv m pikk ja m lai Maksimaalne sügavus 1,7 m Käina Vallavalitsus Ene Reitsnik Hiiu mnt 28, Käina, Hiiumaa Tel , faks E- mail: 8

9 Kaart 1. Kassari rand ( punane joon ranna piir,punane täpp seirepunkt) 1.2. SUPLUSKOHA KIRJELDUS Kassari rand asub Hiiu maakonnas Käina vallas. Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindala on 19,3 km². Elanike arv on 328. Tema randa uhuvad Jausa, Käina, Vaemla, Kassari ja Õunaku lahe veed, kus on kokku 40 laidu, karet ja rahu. Kassari vabandes mere alt 3000 aastat tagasi. Kassaris võib kohata liigirikkaid ranna- ja puisniite, kadastikke, leht- ja okaspuusalusid. Saare edelaosas lookleb kaugele merre pikk kiviklibune maasäär- Sääretirp, mis on üheks meelispaigaks saarekülalistele. Sääretirbi teeääres asubki Kassari supluskoht. 9

10 Kassari laht on Hiiumaa linnurikkamaid paiku. Rändeaegadel võib siin korraga näha kümneid tuhandeid uju-ja sukelparte. Pesitsusajal annavad siin tooni kühmnokk-luiged, kuid leidub ka põnevamaid linde, näiteks roohabekat, hüüpi ja naaskelnokka. Linnustikuga aitab tutvuda Orjaku mäele ehitatud esinduslik linnuvaatlustorn ja õpperada. Kassari rand on kiviklibune ja osaliselt taimestikuga kaetud. Randa ääristab väga kaunis kadastik. Rand on madal ja lauge ning pisut kivine, kuid 4-5 m kaugusel on merepõhi juba liivane. Kassari kaldavesi on üks soojemaid Eestis. Osa supelranna äärsetest aladest ulatub eramaadele, kuid kuna Kassari elanikud on alati olnud külalislahked ei ole siiani sellest probleeme tekkinud. Ametlik supelranna osa, mis kuulub Käina vallavalitsuse omandisse asub järgmisel alal: X= , Y= Valla poolt on randa paigaldatud prügikonteinerid, riietuskabiin, rannast 80 m kaugusel asuvad kuivkäimlad. Igal aastal sõlmib Käina Vallavalitsus supelranna hoolduseks lepingu mõne firmaga. RMK poolt registreeriti 2010.a Kassaris külastust. 10

11 1.3. SUPLUSVEE KVALITEET Kassari ranna suplusvee kvaliteet on väga hea. Aastatel on vee kvaliteeti kontrollitud kokku 32 korral. Proove on võetud vastavalt tervisekaitsenõuetele. Kõik võetud proovid on nii mikrobioloogiliste kui füüsikalis- keemiliste näitajate osas vastanud kõikide näitajate osas suplusveele kehtestatud normidele. Suplusvee analüüse võetakse suplushooajal vastavalt ranna valdaja seirekavale kui ka Terviseameti Lääne talituse Hiiumaa esinduse poolt riikliku järelevalve käigus. Vastavalt VV 25. juuli a määrusele nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele ja VV 3. aprilli a määrusele nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale oli suplusvee kvalitee Kassari supluskohas aastatel väga hea. Samuti vastas vesi ka kõigil viiel aastal nii direktiivi 76/160/EMÜ nii kohustuslikele kui rangematele soovituslikele nõuetele (tabel 1) kui ka uue suplusvee direktiivi 2006/7/EC nõuetele. Veeproovide tulemused on esitatud tabelina profiili lisas. Tabel 1. Suplusvee klassifikatsioon a vastavalt direktiivile 76/160/160EMÜ ja 2006/7/EC Kassari rand Veeproovides määratud värvus ja läbipaistvus ei ole rangelt reglementeeritud, kuivõrd need sõltuvad igal konkreetsel juhul veekogu iseärasusest ja hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Tormiste ilmadega võib juhtuda, et Kassari randa on uhutud Väinamerest meremuda. Muda ei riku suplusvee kvaliteeti, kuid omab ebameeldivat lõhna. 11

12 1.4 KASSARI-ÕUNAKU LAHE JA SELLE VALGALA KIRJELDUS LÄÄNESAARTE ALAMVESIKOND Alamvesikonda kuuluv Hiiu maakond koosneb Eesti suuruselt teisest saarest Hiiumaast ja tema ümbruses asuvatest väikestest saartest, mille arv on kuni 200 (mõnedel andmetel kuni 400) kogupindalaga 1024 km 2. Enamik neist on väga väikesed (kuni 0,5 ha). Hiiumaa (pindala 980 km 2 ) ümbruse saartest on suurim Kassari (19,3 km 2 ), mis on Laisna ja Orjaku tammi kaudu ühendatud Hiiumaaga. Elanikkonna registri järgi on Kassaris elanike arv 328. Läänesaarte alamvesikonna kogu maistmaast moodustab Hiiu maakond 26%. Läänesaarte alamvesikonna territooriumil alaliste elanike arvuks a alguse andmetel oli kokku inimest. Hiiu maakonnas elab inimest ehk 23%, Kärdla linnas 3927 inimest KLIIMA Mereliste niiskete õhumasside valitsemisest hoolimata kuuluvad Läänemere saared sademete poolest Eesti vaesemasse piirkonda. Aastane sademete hulk on Hiiumaal vee aurustamisega enam-vähem tasakaalus või veidi suurem, kusjuures eriti kuiv on kevad-suvi. Hiiumaad võib pidada Eesti kõige vähesema lumega ja üldiselt kõige pehmema talvega piirkonnaks. Püsiva lumikatte kestus on olnud Läänesaartel alla 100 päeva. Lääne rannikumere aasta keskmine temperatuur on +7,1...+7,5 C. Kõrgemad temperatuurid on juulis ja augustis pinnakihis kuni +25º C. Tabel 2. Sademete hulk EMHI Ristna mõõtejaama andmetel. Kuu sademete summa, mm Aasta Mai Juuni Juuli August September Aasta sademete summa, mm ,3 37,3 115,7 89,3 93,6 807, ,7 64,7 34,6 148,3 50,0 753, ,2 95,3 66,2 84,1 29,8 615, ,5 56,2 47,4 129,7 74,3 693,0 12

13 Eesti rannikul on valdavaks edela- ja lõunatuuled. Talvel on Läänemerel rohkem idatuuled. Kevadel ja sügisel on tihti lõuna- ja edelatuuled, suvel valdavalt lääne- ja loodetuuled. Tabelis 3 on toodud suplushooaja ööpäeva keskmine õhutemperatuur ja veetemperatuurid. Veetemperatuuride kajastamisel on arvesse võetud suplusvee proovide võtmisel fikseeritud veetemperatuurid. Tabel 3. Suplushooaja 01.juuni kuni 31.august) keskmine õhu- ja veetemperatuur Aasta Ööpäevane keskmine õhutemperatuur, C Veetemperatuur, º C Miinimum Maksimum Keskmine , , , ,7 16, , , ,2 13,5 16,1 14, LÄÄNESAARTE AVAMERE RANNIKUVESI Läänemeri on maailma ühe suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Eriliste geograafiliste, klimaatiliste ja okeanograafiliste tunnuste tõttu on Läänemeri oma valgalal, kus elab 85 miljonit inimest, väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Läänemeres ei ole välja kujunenud tugevaid püsihoovusi. Läbi Taani Väinade toimuva soolase vee sissevoolu ja jõgedest kantava mageda vee koosmõju tulemusena jääb ringhoovuse kiirus piiridesse 5-8 cm/s. 13

14 KASSARI- ÕUNAKU RANNIKUVESI Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi asub Käina lahe-kassari maastikukaitsealal, mille suuruseks on 5652 ha. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahe ja muid olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku, kaitsta looduslikku loomastikku ja taimestikku. Väinamere lääneosas paiknev Kassari laht on idaosast eraldatud väikesaarte võrgustikuga ning ühenduses Läänemere avaosaga Soela väina kaudu. Kassari- Õunaku lahe rannikuvee pindala on 625,0 km². Kassari lahe soolsus on suhteliselt kõrge psu. Tugevate läänetuulte tõttu, kui lahte tungib läbi Soela väina rohkem avamere vett, võib soolsus olla veelgi kõrgem. Lahes domineerivad pehmed põhjad savi, saviliiv või liiv. Esineb üksikuid väiksemaid kive, suuri kive esineb harva ( Trei, 1991). Piirkonnas on keskkonnatingimuste seiret läbi viidud ülevaateseire programmi käigus KASSARI ÕUNAKU LAHE SEISUND Tegemist on loodusliku veekoguga, mis kuulub tüüpi V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi. Kassari- Õunaku lahe rannikuvee pindala on 625,0 km². Ökoloogilise seisundi hindamisel andsid kolm elementi hinnangu hea (taimestiku ja selgrootute koondhinnang) ning fütoplankton hinnangu väga hea. Üldhinnang on sellele veekogule hea. Hinnangu usaldusväärsus on keskmine, kuna kolm elementi näitasid sarnast klassifikatsioonitulemust, aga osaliselt tugineb see vaid üheaastastele mõõtmistele. Tabel 4. Kassari Õunaku rannikuvee hüdrokeemilised ja bioloogilised näitajad. Näitajad Väärtus Ühik Läbipaistvus 0,58 m Ptot 0,7 µ mooli/l Ntot 0,95 µ mooli/l Klorofüll a (Chl a) 0,84 mg/m³ Fütoplanktoni biomass 0,98 mg/l 14

15 1.5. POTENSIAALSED REOSTUSALLIKAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA SUPLUSVEE KVALITEETI SADAMAD Orjaku sadam asub Kassari saare lääne rannikul ning kuulub Käina vallale ( 58º 47,3 N ; 22 46,4`E). Sadam asub Kassari supluskohast 4 km kaugusel. Sadamat hakati ehitama 1912.a. Tsaari Venemaa merejõudude vahenditega, eesmärgiga luua siia Läänemere miinilaevastiku baas. Läbi aegade on sadamat uuendatud ning süvendatud. Tänaseks on Orjaku sadam kujunenud turismisadamaks. Sadamas on 3 kaid ja 2 ujuvkaid 2011.a. alustati kalasadama basseini ehitust. Lisandub 2 uut kaid. Sadamat on külastanud 70 väikealust, milleks on jahid ja kaatrid. Pidevalt talvitub sadamas 5 alust. Orjaku sadamas on kokku 25 kai kohta alustele pikkusega kuni 12 m, lisandumas on veel 20 kaikohta. Kohapeal saab sadamas ära anda pilsivett. Sadama kail on kanal, mis on ühendatud 300 m kaugusel asuva puhastusseadmega. Orjaku sadamas on puurkaev, mille veekvaliteet vastab joogivee nõuetele nii mikrobioloogiliste kui keemiliste näitajate osas. Sadamas on veel 7 kohaline majutusettevõte ja 24 istekohaga Orjaku pubi. 15

16 ASULAD Käina vald asub lõuna Hiiumaal. Valla keskuseks on Käina alevik, mis on elanike arvu poolest Kärdla linna järel Hiiumaal suuruselt teine asundus. Maapiir on Pühalepa, Kõrgessaare ja Emmaste vallaga. Valla üldpindala on 186,5 km². Käina vallas on seisuga kokku 2218 elanikku. Kassari saar kuulub Käina vallale ja on suuruselt 5 saar Eestis, pindalaga 19,3 km³. Saarel elab kokku 328 inimest. Külasid on 4: Kassari - Orjaku küla 105 elanikuga, Esiküla 95 elanikuga, Tagaküla 25 elanikuga ja Kassari supluskohale kõige lähim Kassari küla 103 elanikuga. Kassari saare imeline loodus ja turvalisus meelitab suvekuudel saarele tuhandeid külalisi üle kogu maailma MUUD POTENSIAALSED REOSTUSALLIKAD Kassari saare põhjarannikul asub Käina laht, mis on looduslik linnukaitse ala ja oluline lindude rändepeatus- ning pesitsuspaik. Kassari ranna lähedal ei tegeleta intensiivse põllumajandusega, puuduvad farmid ega ole ka põllumajandusettevõtteid. 16

17 2. REOSTUSOHU HINNANG 2.1. LÜHIAJALINE REOSTUS Kassari supluskohas on lühiajalise reostuse esinemise tõenäosus väga väike kuna: suplusvee kvaliteet on väga hea, mida näitavad ka a suplusvee andmed; ranna ümbruses puuduvad olulised reostusallikad, mis võiksid mõjutada veekvaliteeti; piirkonna asutustihedus on väike. Lühiajaline reostus võib olla põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest kui tugevate tuultega ja vihmaperioodil võib merepõhjast üles keerutada ja tuua kaldale meremuda, mis suurendab vee hägusust. Juhul kui esineb lühiajalist reostust, siis võetakse kasutusele vastavad meetmed. Lühiajalise reostuse tuvastamisel teavitab Käina Vallavalitsus supluskoha valdajana suplejaid veekvaliteedist rannas olevate infotahvlite kaudu. Reostuse põhjuste väljaselgitamiseks, terviseohtude avastamiseks ja kõrvaldamiseks toimub koostöö Terviseameti Lääne talituse Hiiumaa esinduse, Käina Vallavalitsuse ja keskkonnajärelevalveasutuste vahel. Lühiajalise reostuse avastamisel teavitatakse sellest üksteist ning avalikkust. Reostuse ulatuse või lõppemise kindlaks tegemiseks võetakse kohe üks lisaproov. Terviseameti Lääne talituse Hiiumaa esindus teavitab veeproovide tulemustest koheselt Terviseametit, kes avalikustab veekvaliteedi näitajad ning teavitab avalikkust lühiajalisest reostusest ning sellega kaasnevatest ohtudest oma koduleheküljel ( MUU REOSTUS Kassari rannas ei ole aastatel esinenud pikemaajalist mikrobioloogilist ega muud reostust. Muud reostust võib esineda vaid erakorraliste sündmuste nt avariide korral. Pikemaajalise reostuse esinemise tõenäosus on väga väike. 17

18 Juhul kui esineb reostust võetakse kasutusele järgmised meetmed: Reostuse esinemise korral teavitab Käina Vallavalitsus supluskoha valdajana suplejaid rannas olevate infotahvlite kaudu reostuse iseloomust ning eeldatavast kestusest. Terviseamet teavitab avalikkust oma kodulehel, vajadusel korraldatakse info edastamine meedia vahendusel, et võimalikult paljud oleksid võimalikust ohust teadlikud. Reostuse avastamisel informeerib reostuse avastaja koheselt teisi ametkondi (TA Lääne talituse Hiiumaa esindust, Käina Vallavalitsust ja keskkonnajärelevalveasutusi). Kuna pikaajalise või muu reostuse põhjuseks on sageli avariid, on sellisel puhul oluline avariide tagajärgede kiire likvideerimine ning koostöö erinevate ametkondade vahel suplusvett mõjutada ja suplejate tervist ohustada võiva reostuse hindamisel ning võimalike põhjuste väljaselgitamisel. Reostuse põhjuse väljaselgitamine on asukohajärgse keskkonnajärelevalveasutuse pädevuses, tervist ohustava reostuse hindamine ja otsustamine suplusvee kasutamise üle on Terviseameti pädevuses POTENSIAALSELT TOKSILISTE TSÜANOBAKTERITE POOLT PÕHJUSTATUD ÕITSENGUD Sinivetikate õitsenguid esineb kogu maailmas peamiselt mage- ja riimvees. Õitsendgud tekivad soojades, aeglase veeliikumisega ning toitainete rikastes veekogudes. Nad põhjustavad haigussümptomeid nii inimestel kui loomadel kokkupuutudes vetikatest reostunud veega või lendunud toksiine sisse hingates. Toksiinid on enemuses ohtlikud veeloomadele ja kaladele, inimestel põhjustavad nad mürgistusjuhtumeid toksiine sisaldavat vett allaneelates, kokkupuutes veega võib tekkida nahale lööve ning sisse hingates tekitab hingamisraskusi või allergiat. Sobivate ilmastikuolude korral võib tsüanbaktereid levida ka supluskohas. Viimati esines Kassari suplusvees sinivetikaid 2004.a. augustis. Terviseameti poolt võetud suplusvee proovides esines väga suurel hulgal potensiaalselt toksilise sinivetikaliigi Nodularia spumigena poollagunenud niite. Vähesel määral leidus ka teise potensiaalselt toksilise 18

19 perekonna Planktotrix niite. Viivitamatult sai teavitatud Käina Vallavalitsust ja elanikkonda potensiaalselt toksiliste tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsengu ohust. Kui supluskohas täheldatakse sinivetikate esinemist teavitatakse sellest viivitamatult Käina Vallavalitsust, kui supluskoha omanikku, Keskkonnainspektsiooni, Terviseametit, Mereinstituut. Supluskohast võetakse proovid vetikaliikide ja koguse määramiseks. Supluskoha valdaja peab ohu korral koheselt randa üles panema teabe, et suplemine ei ole soovitatav. Terviseamet teavitab sinivetikate esinemisest oma kodulehe kaudu. Elanikke teavitatakse ohust Kadi raadio ja ajalehe kaudu, viimane ei ole kuigi operatiivne, sest kohalik leht ilmub ainult kaka korda nädalas. 19

20 KOKKUVÕTE Kassari supluskoht asub Hiiumaal Käina vallas Kassari-õunaku lahe ääres. Käina vallas elab aastaringi 2218 elanikku, kellele suvekuudel lisanduvad suvitajad üle kogu maailma. Kassari rand on looduslikult ilus osalt kiviklibune, teisalt liivane rand ja armastatud suvituskoht paljudele Hiiumaa külalistele. Kassari on Hiiumaa pärl, siin on palju vaatamisväärsust ja väga ilus loodus. Tipp hooajal ilusate ja soojade ilmade korral võib rannas puhata 2-5 korda rohkem puhkajaid ja suplejaid kui tavaliselt rannas käib. Seda näitab ka RMK poolt kogutav Sääretirpi külastusarv. Rannas on loodud soodsad tingimused puhkamiseks. Ranna-ala on korrastatud ning varustatud riietuskabiini, prügiurnide ning tualettidega. Kassari ranna lähedal asuv kaasaegne ja väga hubane toidukoht Lest ja lammas kutsub külalisi nälga kustutama. Kassari ranna vee kvaliteet on viimasel viiel aastal olnud väga hea. Vastavalt VV 25. juuli a määrusele nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele ja VV 3. aprilli a määrusele nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale oli suplusvee kvalitee Kassari supluskohas aastatel väga hea. Samuti vastas vesi ka kõigil viiel aastal nii direktiivi 76/160/EMÜ nii kohustuslikele kui rangematele soovituslikele nõuetele kui ka uue suplusvee direktiivi 2006/7/EC nõuetele. 20

21 Kasutatud materjalid: 1. Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava eelnõu. Aprill Käina valla arengukava aastateks Käina valla ühisveevõrgu ja kanalisatsiooni arengukava 4. Käina valla korra eeskiri 5. Käina valla kodulehekülg 6. Eesti Meterioloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed 7. Keskkonnaameti kodulehekülg 8. TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehekülg 9. Terviseameti kodulehekülg Marksoo, P. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine. 2008; Keskkonnaministeeriumi Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne 21

22 LISA 1. Kassari ranna suplusvee kvaliteet a MIKROBIOLOOGILISED NÄITAJAD VEEPROOVI VÕTMISE KUUPÄEV COLI-LAADSED FEKAALSED COLI-LAADSED SOOLE ENTEROKOKID ESCHERICHIA COLI arv 100ml vees arv 100 ml vees arv 100ml vees arv 100 ml vees <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 < <10 <

23 ORGANOLEPTILISED, FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÕUDED ph* VÄRVUS MINERAALÕLIDE ESINEMINE PINDAKTIIVSED AINED FENOOLID LÄBI- PAISTVUS LAHUSTUNUD HAPNIK VEEPINNA PUHTUS VEEPROOVI VÕTMISE KUUPÄEV visuaalselt või Pt.Co skaala visuaalselt või laboris (mg/l) visuaalselt või laboris (mg/l) olfaktoorselt või laboris (mg/l) cm % küllastusastmest; mg/l ,05 8 ei esine ei esine ei esine >30 94% puhas ,64 6 ei esine ei esine ei esine >30 101% puhas ,71 34 ei esine ei esine ei esine > puhas ,77 4 ei esine ei esine ei esine > puhas ,81 3 ei esine ei esine ei esine > puhas ,35 12 ei esine ei esine ei esine >30 95 puhas ,71 4 ei esine ei esine ei esine >30 95 puhas ,54 4 ei esine ei esine ei esine >30 95 puhas ,64 2 ei esine ei esine ei esine > puhas ,61 3 ei esine ei esine ei esine > puhas ,82 3 ei esine ei esine ei esine >30 90 puhas ,79 2 ei esine ei esine ei esine > puhas ,76 3 ei esine ei esine ei esine < puhas visuaalselt 23

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

(Microsoft Word - T\374ri tehisj\344rve suplusvee profiil.doc)

(Microsoft Word - T\374ri tehisj\344rve suplusvee profiil.doc) TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Türi, Järvamaa Koostatud: 04.02.2011 Ülevaadatud: 12.10.2013 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Profiili koostamises

Rohkem

(Microsoft Word - Matsim\344e P\374haj\344rv supluskoha profiil.doc)

(Microsoft Word - Matsim\344e P\374haj\344rv supluskoha profiil.doc) MATSIMÄE PÜHAJÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Järvamaa, Paide vald, Võõbu küla Koostatud: 24.03.2011 Profiili täiendamine vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Profiili koostamises osalesid:

Rohkem

(Microsoft Word - P\344rnu Keskkranna, Vana-P\344rnu, Mai ja Raek\374la ranna suplusvee profiil.doc)

(Microsoft Word - P\344rnu Keskkranna, Vana-P\344rnu, Mai ja Raek\374la ranna suplusvee profiil.doc) PÄRNU KESKRANNA, VANA-PÄRNU, MAI JA RAEKÜLA RANNA SUPLUSVEE PROFIIL Pärnu linn Koostatud: märts 2011. a Profiili täiendamine vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel Profiili koostamises osalesid:

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc)

(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc) EMAJÕE UJULA SUPLUSVEE PROFIIL Tartu Koostatud: 24. märts 2011. a Ülevaadatud: 18. aprill 2012. a Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

Microsoft Word - Juhend_suplusvee_profiilide_koostamiseks.doc

Microsoft Word - Juhend_suplusvee_profiilide_koostamiseks.doc EE06-IB-TWP-ESC-02 Suplusvee direktiivi 29006/7/EÜ rakendamine Eestis Twinning Light projekt Tervisekaitseinspektsiooni ja Austria Keskkonnaameti koostöös Koostajad: Markus Mattl Calum McPhail Irene Zieritz

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh

TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 197/26/EÜ, Artikkel 31 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Toote nimetus 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx

Microsoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Vastavusdeklaratsioon. Külli Suurvarik Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist 625 6570 Ettekandes tuleb juttu Toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete raamistikust

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12)

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12) Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn 2016 1 (12) Töö nimetus: Projekt Jälgimisnimekirja ainete uuringu korraldamine Töö autorid: Mailis Laht Greta Nurk Katri Vooro Töö tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

I etapp

I etapp Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem