Tallinna Ülikool. Ajaloo Instituut ZEUS. Referaat. Koostaja: Lende Saluvee. Rühm: EKL-1kõ (Y-ajalugu)

Väljavõte

1 Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut ZEUS Referaat Koostaja: Lende Saluvee Rühm: EKL-1kõ (Y-ajalugu) Tallinn 2011

2 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus Kreeka jumalad Zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi tee peajumalaks Zeusi abielud ja neist sündinud lapsed Zeusi armuseiklused Zeusi abieluvälised järeltulijad Kreeta Zeus Zeusi vasted teistes mütoloogiates... 8 Kokkuvõte Allikad Lisad

3 Sissejuhatus Zeus on minu arvates üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Siit ka minu huvi antud teema vastu. Mis põhjustas sellise vastandlikkuse Zeusi isikus? Referaadi esimeses peatükis iseloomustatakse väga lühidalt ja üldiselt (kuna see ei ole antud töö teema) kreeka jumalaid ja mütoloogiat. Teine peatükk on pühendatud klassikalisele kreeka mütoloogia peajumalale Zeusile. Erinevates alapunktides tuuakse välja tema sünd, lapsepõlv, tee peajumalaks, abielud ja neist sündinud järeltulijad, armuseiklused ja abieluvälised järeltulijad. Kolmanda peatüki eesmärgiks on iseloomustada Zeusi vähemtuntud poolt: Kreeta Zeusi. Kahjuks jäi see osa väga lakooniliseks, sest informatsiooni Kreeta Zeusi kohta oli võimalik leida vaid ühest allikast. Neljandas peatükis on välja toodud mõned Zeusi olulisemad vasted teistes mütoloogiates. 3

4 1. Kreeka jumalad Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi ( Lisa 1. Kreeka jumalad 1 ). Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua. (Hamilton, 1975, 8-9 Klassikaline kreeka panteon on täiesti eriline nähtus, mida ei saa võrrelda mitte ühegi teise kultuuriga. Iseloomult on kreeka panteon pigem novaatorlik kui alalhoidlik. Arvatakse, et jumalad olid olemas juba mükeene ajastul (u 1600 ekr 1100 ekr), sest kõigi jumaluste nimesid on leidud nende tekstidest. Nimeliselt ja toimeliselt said jumalakujud paika ilmselt umbes teise aastatuhande lõpul, seega põhiliselt hellaadi ajastul. Kreeka mütoloogiat peetakse üsna korrapäratuks segadikuks, mis tihti on loogikavastane ja mille traagelniidid on jumalate iseloomustustes kergesti leitavad. (Puhvel, 1996, ) Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. (Hamlyn, 1965, 97) Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. 2. Zeus 2.1. Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Lisa 2. Rheia 1) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas (Lisa 3. Rheia andis Kronosele Zeusi asemel mähkmetes kivi 1). Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama 4

5 ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes noored mehed ) kaitse all. (Fink, 2000, 285) Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt (Hamlyn, 1965, 106): Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse Zeusi tee peajumalaks Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. (Hamlyn, 1965, 106) Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled (thunderbolt and lightning), milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid (Lisa 4. Zeus 1). Ka Zeusi vennad Hades (Lisa 5. Hades 1) ja Poseidon (Lisa 6. Poseidon 1) said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. (Hamlyn, 1965, ) Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. (Fink, 2000, ) Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja, kes ütleb Iliases oma perekonnale: Olen võimsam ma taevasist kõigist. Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast... Zeusi... Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid 5

6 üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. (Hamilton, 1975, 20) 2.3. Zeusi abielud ja neist sündinud lapsed Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest. Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink, 2000, 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. Samas on väga levinud ka arvamus, et nii hooride kui moirade tähendusrikkad nimed on kõigest süstematiseerivate teoloogide leiutis. (Fink, 2000, 140, 205, 286) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat (Puhvel, 1996, 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. (Fink, 2000, 52, 119, 96, 286) Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne kangelane, kes oma naeruväärsuses inimestele seetõttu veelgi enam meeldis. Hera osa selles komöödias oli tüüpiline armukade naine, kelle leidlikkus abikaasa paljastamisel ja rivaalide karistamisel pakkus kreeklastele ohtralt lõbu ja lahutas nende meelt, nagu Hera teisikud seda tänapäevalgi teevad. (Hamilton, 1975, 10) 2.4. Zeusi armuseiklused Zeus oli kreeklaste silmis mehe võimekuse kehastus, samas vastandusid tema suhted alati harilikule ettekujutusele romantilisest armastusest ja püsisuhetest. Näiteks pettis Zeus kõiki 6

7 oma abikaasasid süümepiinadeta ja ilma mingi halvakspanuta ka teiste poolt. Enam on tema armusuhete keskmes ihade objekti vallutamine kõigi takistuste kiuste. Takistusteks võisid olla nii abikaasad, vanemad, kui ka lihtsalt suhte sobimatus. Õnneks oli Zeus jumal, mis tähendab, et ta võis end muuta kelleks iganes enamasti eelistas ta muundada end loomaks või linnuks, aga müütides esineb ka viiteid inimese või hoopis elutu nähtuse kuju võtmisest. Siinkohal oleks paslik välja tuua mõned näited müütidest, kus on juttu Zeusi erootilistest muundumistest (Dommermuth-Gudrich, 2004, 76): Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Tuntuim müüt Zeusi erootilistest muundumistest on kindlasti lugu Danaest ja kullavihmast: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. (Dommermuth-Gudrich, 2004, 76-77) Kreeka jumalustele on väga omane ka omasooiharus. Nii meeldisid ka Zeusile ilusad poisid. Ühe näitena võib välja tuua Ganymedese röövimise (Dommermuth-Gudrich, 2004, 78): Zeus võrgutas ja röövis kunginas Trosi poja, kauni Ganymedese. Selleks moondas ta end kotkaks. Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks. Huvitav on see, et kogu Kreeka mütoloogias kujutati armastust kahe mehe vahel sageli palju romantilisema, kestvama ja püsivamana, kui heterosuhet. Naine oli pigem vallutusobjekt, ihade sihtmärk või laste ema ja perekonna kooshoidja, kuid mitte romantiline ja kestev armastaja. (Dommermuth-Gudrich, 2004, 78) Kuid miks kujutatakse Kreeka peajumalat, taeva ja maa valitsejat sellise liiderliku abielurikkujana? Sellele on välja pakutud mitmeid erinevaid seletusi. Edith Hamilton on välja toonud järgmise põhjenduse (Hamilton, 1975, 21): Põhjust, miks kõige majesteetlikuma 7

8 jumala niisuguseid tempe kirjeldatakse, näevad õpetlased selles, et lugulaulude ja müütide Zeus on paljude jumalate kokkuliitmise tulemus. Zeusist sai lihtsalt kõigi erinevate piirkondade juba olemasolevate peajumalate sulam, mistõttu talle omistati nii kõik vana jumala omadused, kui loomulikult sai ta omale tema naise Zeusi abieluvälised järeltulijad Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. (Fink, 2000, 50, 160, 182, 189, 245, 286; Cotterell, Storm, 2006, 496) Siinkohal on ära toodud vaid Zeusi olulisemad suhted ja järeltulijad. 3. Kreeta Zeus Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Tegelikult on olemas ka Kreeta Zeus, kellel on klassikalise peajumalaga väga vähe ühist. Tema kohta kirjutab Jaan Puhvel (Puhvel, 1996, 135) nii: mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaaturistidele klassikalises Kreekas. Kuna kreeklastele oli Zeus muuhulgas ka surematuse kehastus, tulenes sellisest seiukohast palju pahandust, mille tulemusena on Kreekas siiani kasutuses vanasõna kreetalaste valelikkusest. 4. Zeusi vasted teistes mütoloogiates Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri 8

9 olemusse lisatud. (Fink, 1996, 154) Ta on muidugi laenamise korras omandanud tubli annuse viimase (Zeusi) ikonograafiat ja antropomorfsust. (Puhvel, 1996, 154) Veda (India) mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegu on küll pigem nimeanaloogi kui sisulise vastega. Indias minetas Djaus täielikult oma tähtsuse säilitades vaid oma müüdilise paarituse Maaga. Iseseisvana ei ole Djaus Veda mütoloogias kuigi oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel, 1996, 135) Sarnased peajumalad esinevad veel nii mõneski teises maailma mütoloogias. Indoeuroopa vaste Zeusile on Djeus, samuti esineb analoogseid jumalaid itaalia mütoloogias: oskaani Diovem ja umbria Juve. (Puhvel, 1996, 154) 9

10 Kokkuvõte Zeus on üks vastakamaid tegelaskujusid kogu maailma mütoloogias. Enamus müüte temast on keskendunud armusuhetele, samas on ka neid, mis tõestavad kõnekalt seda, et ta ei olnud ainult abielurikkujast pettur, vaid ka õiglane ja aus valitseja. Sellise vastuolulisuse peamiseks põhjuseks on Zeusi müüdi tekkelugu: Zeus võeti piirkonniti peajumalaks seniste vanade peajumalate asemele, seega omistati talle ka nii eelmise jumala isikuomadused kui ka tema naine. Loomulikult on see vaid üks seisukoht, mida teadlased tänapäeval esindavad, tegelikult jääb see meile igaveseks saladuseks. Edaspidi oleks väga huvitavaks uurimismaterjaliks Kreeta Zeus, kellest me tegelikult suurt midagi ei tea. See oleks ka huvitav väljakutse, sest nagu ma avastasin, on Kreeta Zeusist materjale minimaalselt. Teine võimalus, kuidas antud teemaga edasi minna, oleks uurida süvitsi ja võrdlevalt Zeusi erinevaid vasteid teistest mütoloogiatest. Kuigi nad on Zeusi analoogid, on siiski ka olulisi erinevusi, mis vääriksid käsitlemist. 10

11 Allikad Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita Hamilton E. (1975). Antiikmütoloogia Tallinn: Eesti Raamat Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak Hamlyn P. (1965). Larousse World Mythology The Hamlyn Publishing Group Limited Dommermuth-Gudrich G. (2004). 50 klassikut. Müüdid Tallinn: TEA h/wonderwoman_gods_big.jpg,

12 Lisad Lisa 1. Kreeka jumalad 1 12

13 Lisa 2. Rheia 1 Lisa 3. Rheia andis Kronosele Zeusi asemel mähkmetes kivi 1 13

14 Lisa 4. Zeus 1 Lisa 5. Hades 1 14

15 Lisa 6. Poseidon 1 15

16 16