Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse istungil.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse istungil."

Väljavõte

1 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse istungil. Näeme Euroopa Liitu kui riikide liitu, mitte kui liitriiki. Eesti huvides on maailmas mõjukas ja ühtne ning väärtuspõhine, solidaarne ja sisemiselt tõhusalt toimiv Euroopa Liit. Aastatel peab Euroopa keskenduma keerulistele ülesannetele julgeoleku-, loodus- ja tehnoloogilise keskkonna muutumisel, samuti kodanike ja ettevõtete probleemide lahendamisele. Laiapindne lähenemine julgeolekule võimaldab Euroopa Liidul panustada üha suuremal määral Euroopa ja liikmesriikide kaitsesse ja julgeolekusse. Meie jaoks on tähtis, et Euroopa Liidu aluslepingu solidaarsusklausel (ELTL art 222) saaks ühiselt mõistetava sisu. Eesti jaoks on oluline hoida Lääne ühtsust, mistõttu on võtmetähtsusega Euroopa Liidu koostöö ja lähedased suhted NATOga ja Atlandi-üleste liitlastega ning ka tulevane suhe Ühendkuningriigiga. Toetame Euroopa Liidu ühise aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist õiglaselt ning turumajanduse loogikat, liikmesriikide konkurentsivõimet ja eripärasid arvestavalt. Meile on oluline, et Euroopa Liidu järgmine strateegiatsükkel (pärast aastat) sisaldaks ÜRO kestliku arengu eesmärke ja toetaks strateegia Eesti 2035 eesmärkide saavutamist. Euroopa tehnoloogilise võimekuse ja sujuva digitaalse ülemineku ühiskonnas tagab ennekõike märksa suurem panustamine tehnoloogiliste võimete arendamisse, siseturu arendamine, innovatsiooni toetava andmemajanduse võimaluste avamine olulistes sektorites (nt energia, transport, tervis) üle Euroopa ja kaubandussuhetes ning õigusselguse loomine tehisintellekti arendamiseks. Euroopa Liidu ühine välispoliitika algab ennekõike naabritest, mistõttu peame oluliseks aktiivset ja ambitsioonikat Euroopa Liidu naabruspoliitikat. Eesti jaoks on oluline selgetel põhimõtetel ja kriteeriumidel toimiv laienemispoliitika, mis jätab igale Euroopa riigile liitumise võimaluse. Euroopa Liidu suhete arendamisel Venemaaga tuleb lähtuda ühiselt kokku lepitud viiest põhimõttest 1. Lähiaja olulisim eesmärk on saavutada kokkulepe Euroopa Liidu pikaajalises eelarves ( ), mis on mahult kas praegusest suurem või võimalikult lähedal sellele ja mis toetab majanduslikku, sotsiaalset ning kliimakonvergentsi. Meie eesmärk on suurte taristuprojektide Balti riikide energiavõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ning Rail Baltic lõpule viimine. Seisame põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest. 1 Euroopa Liidu välisasjade nõukogu avaldas aasta märtsis viis juhtpõhimõtet Euroopa Liidu suhtluseks Venemaaga: 1) Minski kokkulepete täielik rakendamine on peamine tingimus Euroopa Liidu seisukohtade muutmiseks Venemaa suhtes (st Minski kokkulepped on seotud sanktsioonipoliitikaga Venemaa suhtes); 2) suhete tugevdamine Euroopa Liidu idapartneritega ja teiste naabritega, sealhulgas Kesk-Aasia riikidega; 3) Euroopa Liidu vastupanuvõime tugevdamine, sealhulgas energiajulgeoleku, hübriidohtude ja strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas; 4) valikuline koostöö Venemaaga Euroopa Liidule huvipakkuvates valdkondades; 5) toetada Venemaa kodanikuühiskonda, arendada inimestevahelisi suhteid. 1

2 Kodanike ning nende õiguste ja vabaduste kaitsmine Euroopa Liidu sisepiirideta ala ja isikute vaba liikumine on Euroopa üks olulisemaid saavutusi. Eesti huvides on Schengeni ala probleemideta toimimine, et tagada isikute vaba liikumine ning samal ajal parem turvalisus ja õiguste kaitse. Peame oluliseks, et julgeolekuküsimustega tegeletaks laiapindselt kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Schengeni ala turvalisust suurendab liikmesriikide ja Euroopa Liidu ametite hea koostöö Euroopa Liidu välispiiri haldamisel, rasket kuritegevust puudutav andmevahetus ja liikmesriikide ametiasutuste praktiline koostöö. Oluline on Euroopa Liidu välispiiri valvamine ühtlaselt kõrgel tasemel, võttes seejuures arvesse piiritüüpide eripära. Peame vajalikuks Euroopa Liidu välispiiri valvamise miinimumstandardi kehtestamist eesmärgiga tagada täielik teadlikkus olukorrast piirilning ebaseaduslike piiriületuste tõhus tõkestamine. Rakendada tuleb uued Euroopa Liidu piirihalduse infosüsteemid 2 ja tagada nende koostalitlus teiste sisejulgeoleku infosüsteemidega. Schengeni ala turvalisuse hoidmiseks tuleb laiendada reisijate broneeringuinfo (PNR) süsteemi lennutranspordile lisaks ka raudtee- ja meretranspordile ning luua toimiv rahvusvaheline PNR teabevahetus. Politseikoostöös tuleks Prümi andmevahetusmehhanismi peale DNA, sõrmejälgede ja sõidukiregistri andmete laiendada uutele biomeetriliste andmete liikidele, eelkõige näokujutistele. Schengeni viisataotlusprotsessis on vaja kasutusele võtta e-viisa. Kui liikmesriigid on täitnud selleks ettenähtud kriteeriumid, tuleb edasi liikuda ka Schengeni ala laienemisega. Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekut murendavad mitmesugused hübriidset laadi ohud, teiste seas näiteks info- ja küberrünnakud, vaenulik mõjutustegevus ning tehnoloogiasõltuvuse ärakasutamine. Et neile ohtudele adekvaatselt reageerida, tuleb Euroopa Liidus võtta julgeoleku tagamisel suund laiapindsele lähenemisele. Selleks on vaja parandada Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikavaldkondade vahelist koordinatsiooni ning arendada Euroopa Liidu ühist olukorrateadlikkust ja eelhoiatussüsteemi. Peame tähtsaks korraldada regulaarseid Euroopa Liidu õppusi ja stsenaariumipõhiseid arutelusid, et suurendada teadlikkust hübriidohtudest ja parandada neile tõhusat ja kiiret reageerimist. Oluline on arendada edasi Euroopa Liidu kriisi- ja vastumeetmeid. Küberjulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide vähendamiseks välja arendada võime ja ühtsed protseduurid, kuidas hinnata olulise mõjuga infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonitoodete ja -teenuste turvalisust (sealhulgas võrguühendusega toodete, asjade internetti ühendatud seadmete ja elutähtsa taristu turvalisuse sertifitseerimiseks). 5G võrgu turvalisuse kindlustamiseks on vaja kokku leppida Euroopa Liidu ühised miinimumnõuded 5G turbeks. Parandada on tarvis ka küberjulgeoleku ja -turvalisuse alast koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel, teiste sektoritega ning kolmandate osalistega. Euroopa Liidus peab olema tagatud elutähtsa taristu ja teenuste piiriülene toimepidevus ning varustuskindlus nii tehnoloogia- kui ka energiasektoris. Elutähtsa taristu katkematuks töös hoidmiseks on vaja leppida kokku sideteenuste toimepidevusnõuded. Energia varustuskindluse seisukohalt on oluline tihedam regionaalne ja piiriülene koostöö kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja strateegilise energiataristu väljaehitamine. 2 Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS). 2

3 Euroopa Liidus tuleb jätkuvalt arendada ühist valmisolekut reageerida liikmesriikide elanike turvalisust mõjutavatele raskete tagajärgedega kriisidele (suurõnnetused, looduskatastroofid, relvakonfliktid jne), kasutades muu hulgas Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi võimalusi ja teisi tsiviilmeetmeid. Kodanike turvalisuse tagamisel ning kuritegude tõkestamise eesmärgil tuleb maksimaalselt ära kasutada andmetöötluse ja uue tehnoloogia võimalusi, sealhulgas arendada sisejulgeoleku, rändehalduse ja õiguskaitse valdkonnas usaldusväärseid tehisintellekti lahendusi. Näiteks on suur potentsiaal videoanalüütikal, kõne- ja tekstituvastusel ning suurandmete ja biomeetriliste andmete analüüsil, mille kasutuselevõtuks tuleb arendada andmeanalüüsi võimet ja leida tasakaal Euroopa Liidu andmekaitsereeglitega. Arvestades isikute mobiilsust Euroopa Liidus ning raskete kuritegude iseloomu, on oluline, et õiguskaitseasutustele oleks kättesaadavad kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalikud sideandmed sõltumata nende andmete asukohast. Seetõttu on vaja kehtestada sideandmete säilitamise ühtne regulatsioon, mis loob tasakaalu julgeoleku tagamise ja privaatsuse kaitse eesmärkide vahel. Kuritegude edukaks lahendamiseks tuleb Euroopa Liidus tagada ka efektiivne piiriülene juurdepääs tõenditele, eriti elektroonilistele tõenditele. Kuna turvalisuse tagamine Euroopa Liidus tugineb suurel määral usaldusväärsetele infosüsteemidele ja andmevahetusele, siis peame oluliseks, et Euroopa Liidus arendataks välja üksus, mis pakub järjepidevat ja professionaalset tuge Euroopa Liidu infosüsteemide valdkondade üleseks arendamiseks ja haldamiseks. Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks peame vajalikuks arendada tolliinfosüsteemide koostalitlusvõimet Euroopa Liidu sisejulgeoleku infosüsteemidega. Võitluses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning ebaseadusliku tulu konfiskeerimise parandamisel tuleb Euroopa Liidus kuritegude ennetamisel ja uurimisel veelgi tõhustada pädevate asutuste vahelist teabevahetust. Toetame Euroopa Liidu tasandil rahapesuvastaste nõuete ja rahapesuvastase järelevalve ühtlustamist. Piiriüleses kohtumenetluses ja liikmesriikide vahelises õigusalases koostöös tagavad infotehnoloogilised lahendused ja piiriülesed e-teenused õigusasutuste sujuva piiriülese koostöö ning õigusalase informatsiooni ja andmete kättesaadavuse. Kohtutele tuleb luua piiriüleste tsiviilvaidluste puhul võimalused tõendeid elektrooniliselt koguda ja piiriülese kohtumenetlusega seotud dokumente elektrooniliselt kätte toimetada. Parandada tuleb õigusalase info, sealhulgas kohtulahendite kättesaadavust eri keeltes, tagamaks, et nii kohtud kui ka muude õiguskaitseasutused rakendaks Euroopa Liidu õigust ühetaoliselt. Tegeleda tuleb ka digitaalsete lõhede vähendamisega liikmesriikide kohtusüsteemide vahel. Seeläbi saavutame tõhusa õigusemõistmise (lihtsam ja kiirem infovahetus, lühemad menetlusajad), mis on oluline tegur õigusriigi toimimisel. Toetame tehisintellektil põhinevate tehnoloogiliste lahenduste, näiteks masintõlke, arendamist ja kasutamist piiriüleste õigusvaidluste lahendamisel ning kohtute tööprotsesside tõhustamisel. Digitaalsed lahendused ja teenused olemasolevate justiitskoostöö instrumentide rakendamiseks tuleks Euroopa Liidus korraldada võimaluse korral tsentraalselt, eelistatult eu-lisa ameti abil. Euroopa Liidu rändepoliitika peab olema terviklik ja tasakaalustatud. Rändepoliitilised meetmed peavad toetama majanduse arengut, ühiskonna sidusust ja siseturvalisust. Rändega seotud sõlmküsimuste ühiseks lahendamiseks Euroopa Liidus on välispiiri kontrolli parandamisele lisaks vaja teha laiemat koostööd päritolu- ja transiidiriikidega rände algpõhjuste vähendamisel ning tagasisaatmispoliitika rakendamisel. Jätkata tuleb võitlust inimsmugeldamise ja inimkaubandusega, ajakohastada Euroopa Liidu 3

4 varjupaigasüsteemi ning tegeleda kontrollitud seadusliku sisserände võimalustega liikmesriikide vajaduste ja võimaluste kohaselt. Kolmandate riikide rändehalduse ja tagasivõtualase koostöö parandamiseks tuleb kasutada sihipäraselt Euroopa Liidu arenguabi-, kaubandus- ja viisapoliitika kõiki võimalusi ning samal ajal kiirendada liikmesriikides tagasisaatmise menetluste läbiviimist. Toetame Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi reformi lõpule viimist, et senisest paremini abistada tõelisi abivajajaid ning parandada varjupaigataotlejate ja majanduslikel põhjustel rändajate segavoogude haldamist. Peame oluliseks, et suure rändesurve alla sattunud eesliiniriikidele tagatakse piisav Euroopa Liidu operatiiv- ja finantsabi ning kõik liikmesriigid toetavad eesliiniriike vastavalt oma võimekusele ja võimalustele. Ümberasustamise, ümberpaigutamise ja võimalike ajutiste lahenduste loomise korral Euroopa Liidus on Eesti jaoks oluline vabatahtlikkuse põhimõtte säilimine. Euroopa Liidu rakendatavad meetmed ei tohi tekitada tõmbefaktoreid ebaseaduslikule sisserändele ega suurendada teiseseid liikumisi Schengeni alas. Tööränne kolmandatest riikidest peab arvestama liikmesriigi tööturu vajaduste ja nõudmistega ning toetama tootlikkuse kasvu majanduses. Euroopa valimisõiguse ja ennekõike esikandidaatide süsteemi üle toimuvates aruteludes peame oluliseks, et institutsioonide juhid valitaks läbipaistvalt ning et väikeriikide huvid oleksid jätkuvalt kaitstud ja esindatud. Eesti peab oluliseks, et kõik liikmesriigid ja ka Euroopa Liit järgivad õigusriigi põhimõtet. Õigusriigi põhimõtte järgimiseks võetavate meetmete puhul tuleb vältida dubleerimist teiste olemasolevate õigusriigi põhimõtete, põhiõiguste ja põhiväärtuste järelevalvet ja kaitset reguleerivate instrumentidega. Meie majandusliku baasi arendamine: Euroopa mudel tulevikuks Euroopa konkurentsivõime aluseks on takistusteta toimiv ühtne turg, kus kaubad, teenused, kapital ja inimesed saavad vabalt liikuda. Eesti huvides on, et meie inimesed ja ettevõtted saaksid 500 miljoni tarbijaga ühtsel turul tegutseda piiranguteta ja sujuvalt, olgu tegemist ühtse turuga selle klassikalises mõttes või digitaalses keskkonnas. Ühtse turu funktsioneerimist peavad toetama kõik poliitikavaldkonnad, mis mõjutavad turu toimimist ja konkurentsivõimet. Eesti on huvitatud stabiilsest majandus- ja rahaliidust, mis toetab siseturu toimimist ja kus on võimalik lahendada kriise rahaliidu sees. Peame oluliseks, et euroala usaldusväärsuse tagamiseks on olemas tugevad kaitsemehhanismid ja nõuded, mis kindlustavad finantssektori suutlikkuse kriisidega ise toime tulla ja välistavad liikmesriikide sattumise rahalistesse raskustesse. Euro kui vääringu rahvusvahelise positsiooni parandamiseks on esmatähtis hästitoimiv kapitaliturgude liit, mis aitab loomulikul teel kaasa euro kasutamise kasvule maailmamajanduses. Majandus- ja rahaliidu toimimise aluseks on eelarve- ja majanduspoliitika reeglite täitmine. Eelarvereeglite lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine aitaks neid paremini rakendada. Riigi majanduskasvu märkimisväärselt toetavate investeeringute täiendav soodustamine võib osutuda põhjendatuks ja seetõttu tuleks sellist võimalust Euroopa Liidu tasandil põhjalikumalt kaaluda. Selline meede peaks olema avatud ainult väikese võlatasemega riikide jaoks ja see ei tohi ohustada majandus- ja rahaliidu stabiilsust. Kui liikmesriigid on täitnud selleks ettenähtud kriteeriumid, tuleb edasi liikuda ka euroala laienemisega. 4

5 Pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljaarendamine aitab tagada majandus- ja rahaliidu stabiilsust. Eesti jaoks on selle juures oluline, et liikmesriigi õigus pankadele rangemaid nõudeid kehtestada säiliks vähemalt seni, kuni pankade probleemide korral on kohustused, nagu näiteks hoiusekindlustuse tagamine, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamine ja pankadele erakorralise likviidsusabi andmine liikmesriigi ja tema keskpanga kanda. Toetame keskse hoiusekindlustuse süsteemi väljatöötamist ja rakendamist eeldusel, et järjepidevalt tegeletakse pankade riskide vähendamisega. Toimiv, mitmekesine ja tugev finantssektor loob omakorda ettevõtetele võimalused stabiilseks äritegevuseks ja suudab kriisidele paremini vastu seista. Ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tuleb Euroopa Liidu tasandil soodustada rahastamisallikate mitmekesistamist ning eriti just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele ka tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades. Ettevõtluse rahastamisel peame oluliseks kliima- ja keskkonnahoidlike tegevuste senisest suuremat rahastamist. Eesti huvides on, et ettevõtete rahastamisel oleks üleminek rohelistele investeeringutele ja võlakirjadele järkjärguline, et tagada panganduse ja finantsturgude tõrgeteta toimimine ja ettevõtete ligipääs rahastamisallikatele. Siseturu paremaks toimimiseks peab suurenema teenuste piiriülene liikumine. Hoolimata teenuste osakaalu pidevast kasvust teenustumise, digitaliseerumise ja innovatsiooni tagajärjel, jääb teenuste piiriülene liikumine Euroopa Liidu sees jätkuvalt võrreldes liidusisese kaubavahetusega tagasihoidlikuks 3. Teenuste turu killustumise vältimiseks tuleb arendada Euroopa Liidu üleseid süsteeme (nt ühtse digivärava töölerakendamine, mis võimaldab lihtsat ligipääsu vajalikule informatsioonile ja reeglitele Euroopa Liidu ühtsel turul tegutsemiseks 4 ), et teenuste pakkumine uuel turul oleks ettevõtja jaoks võimalikult lihtne ja arusaadav. Tuvastada ja lahendada tuleb eri teenuste sektorites suurima mõjuga kitsaskohad, mis takistavad piiriülest liikumist. Reeglite ajakohastamisel digitaalsete teenuste osutamiseks ning digitaalsete kaupade pakkumiseks ühtsel turul tuleb silmas pidada, et vastav õigusraamistik kujundataks tulevikku vaatavana ja uusi ärimudeleid arvestaval viisil. Põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse ja ettevõtlusvabaduse kindlustamiseks ning toetades vahendaja piiratud vastutuse kontseptsiooni säilitamist, ei pea Eesti võimalikuks toetada kõikehõlmava andmeseire ja digitaalse sisu filtreerimise kohustuse kehtestamist. Avalik sektor, sh Euroopa Liidu institutsioonid peavad olema eeskujuks digilahenduste ja tehisintellekti võimaluste juurutamisel. Ametiasutuste vahel peab toimuma kohustuslik digitaalne suhtlus kõigis valdkondades. Euroopa Liidu kaubanduspartneritega tuleb kokku leppida vastastikuse elektroonse identiteedi ja usaldusteenuste tunnustamise põhimõtted vastavalt eidase raamistikule. Eesti huvides on Euroopa Liidu andmemajanduse toimimine, et meie ettevõtted saaksid luua oma tooteid ja teenuseid, kasutades selleks kogu ühtse turu potentsiaali ja lähtudes seejuures Euroopa Liidu andmekaitsenormidest. Selleks tuleb luua ühtne ja kvaliteetne Euroopa andmeruum ja arendada välja taristu, et nii era- kui ka avaliku sektori andmed oleksid lihtsasti kättesaadavad ja kasutatavad, sh üle piiri. Vajaduse korral tuleb andmete 3 Euroopa Liidu sisene kaubavahetus moodustas aastal 23% sisemajanduse kogutoodangust, samas teenusvahetus kõigest 8% ning seda olukorras, kus teenused annavad kokku üle 70% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust (Copenhagen Economics: Making EU trade in services work for all. Raport, ). Kasutades ära kogu siseturu potentsiaali, oleks võimalik aastaks 2030 kasvatada Euroopa SKTd 5 9% võrra ning luua juurde vähemalt 7,5 miljonit töökohta (European Parliament. Cost of Non-Europe in the Single Market; European Parliament. EU single market: Boosting growth and jobs in the EU). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri a määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/

6 kättesaadavusele läheneda valdkondade kaupa. Andmete vaba liikumist edendavad põhimõtted tuleb juurutada ka Euroopa Liidu kaubanduspartneritega, et parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet 5. Andmemajanduse kiireks edendamiseks tuleks välja valida konkreetsed valdkondlikud uutmissihid, kus tulemust on võimalik saavutada Euroopa Liidu tasandi koostöös toimuva nutistamise kaudu. Eesti soovib käivitada Euroopa Liidu tasandil reaalajamajanduse kontseptsiooni, mis säästaks ettevõtetele üle Euroopa märgatavalt aega ja vahendeid ning parandaks seeläbi nende konkurentsivõimet. Reaalajamajanduse eesmärk on luua digitaalne ökosüsteem, kus eri osaliste (riik, ettevõtja, kodanik) vaheline andmesuhtlus toimub reaalajas ning toiminguid ja tehinguid tehakse automaatselt reaalajas ning standardiseeritud digitaalses vormis. Selleks tuleb andmete struktureerimise, andmevahetuse, usaldus- ja turvastandardite suhtes jõuda Euroopa tasandil kokkuleppele. Kvaliteetsete andmete kättesaadavus on eelduseks ka tehisintellekti kasutuselevõtuks, mille suhtes tuleb ellu viia aasta detsembris kokkulepitud tegevuskava 6. Tehisintellekti raames on vaja integreerida muu hulgas mitmekeelseid keeletehnoloogia rakendusi, et saaks toimida piiriülene digitaalne ühtne turg. Analüüsida tuleb ning vajaduse korral täiendada tehisintellektiga seotud valdkondlikke õigusraamistikke, pöörates erilist tähelepanu vastutuse küsimustele. Õigusraamistiku võimalikud muudatused peavad aitama kõrvaldada tehisintellekti kasutuselevõttu pärssivaid regulatiivseid tõkkeid ning vältima ülearust halduskoormust. Euroopa tööstuspoliitika peab põhinema ausal konkurentsil. Euroopa Liidu konkurentsireeglid tagavad õiglase ja avatud turumudeli, mis on aidanud ettevõtetel kasvada, areneda ning (globaalselt) vastupidavaks muutuda. Seetõttu on oluline Euroopa Liidu konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka globaalsetes ja digiajastu muutunud tingimustes, mh suure turujõuga tehnoloogiaettevõtete (sh internetiplatvormid) suhtes. Selle tagamiseks tuleb analüüsida Euroopa Liidu konkurentsireegleid eesmärgiga neid vajaduse korral ajakohastada. Eesti jaoks on oluline, et ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d) oleks tagatud ligipääs Euroopa tööstuse väärtusahelatele, et suurendada nende konkurentsivõimet ning võimaldada neil liikuda väärtusahelates kõrgemale. Seetõttu on oluline osaleda Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõime tugevdamisele kaasa aitavates koostööprogrammides ja partnerluses (nt programmi Euroopa horisont partnerlus). Arvestades intellektuaalse omandi kaitse olulisust innovatsiooni soodustamises ja ettevõtete, eriti VKE-de konkurentsivõime tagamises, tuleb jätkuvalt tagada intellektuaalse omandi kõrgetasemeline kaitse ja tõhus jõustamine Euroopa Liidus ning asjassepuutuva õigusraamistiku vastavus tehnoloogia arengule. Innovatsioonivõime ja teadmismahuka majanduse osakaal peab kasvama kõigis liikmesriikides, et püsida globaalses konkurentsis USA ja Aasiaga. Selleks peab Euroopa Liidu tasandil olema tagatud võrdne konkurents, avatud ja läbipaistev juurdepääs innovatsiooni soodustavale rahastamisele, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, ning toimima 5 Uuringud on näidanud, et digitaalsed vood andmed ja informatsioon mõjutavad sisemajanduse kogutoodangu kasvu maailmakaubanduses rohkem kui traditsiooniline kaubavahetus (Digital globalization: The new era of global flows, McKinsey Digital; 6 Komisjoni 7. detsembri a teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava (COM(2018) 795 final). 6

7 koostöö keskuste ja äärealade, digitaalselt arenenud ja vähemarenenud riikide vahel. Euroopa Liidu tasandil tuleb kujundada meetmed, mis aitavad ettevõtteid uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja digitaliseerumisel sõltumata ettevõtete suurusest. Maksusüsteem peab olema õiglane ja tõhus. Majanduses toimunud arengu tulemusel on ettevõtjatel võimalus teenida tulu eri riikides ilma seal füüsiliselt kohal viibimata. Praeguste maksureeglite kohaselt jäävad sel viisil teenitud tulult maksud tasumata. Selline olukord tekitab konkurentsimoonutusi ja õiguslikku ebakindlust maksumaksjate jaoks. Peame oluliseks viia füüsilisest kohalolekust lähtuvad rahvusvahelised maksustamise põhimõtted kooskõlla maailmamajanduse digitaliseerumisega, et oleks tagatud maksustamine riigis, kus tulu teeniti. Maksudest sõltuvad otseselt riigi võimalused pakkuda elanikele teenuseid ja rahastada riigi tegevust. Seetõttu on maksustamine liikmesriikide suveräänne õigus ja maksuküsimused tuleb endist viisi otsustada ühehäälselt. Kuna vaatamata konvergentsile on erinev riikide arengutase, samuti riikide majandusstruktuur ning kodanike poliitilised valikud, siis peab otseste maksude määrade, maksu tasumise hetke ja maksubaasi üle otsustamine jääma riikide otsustamispädevusse. Toetame igati Euroopa Liidu tegevust võitluses maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumisega. Käibemaksupettuste varajaseks avastamiseks on vaja käibemaksusüsteem muuta pettusekindlamaks, sh liikmesriikide maksuhaldurite vahelise koostöö ja parimate maksukogumise tavade vahetamise kaudu. Euroopa Liidu lõplik käibemaksusüsteem peab lihtsustama ettevõtete piiriülest majandustegevust ja käibemaksu tasumist. Ettevõtete tulu maksustamisel Euroopa Liidus on tarvis vähendada maksudest kõrvalehoidumist, hõlbustada suurte hargmaiste ettevõtete piiriülest majandustegevust ja lähtuda võimalikult laiast maksubaasist. Seejuures on oluline, et ühtse konsolideeritud ettevõtte tulumaksubaasi kehtestamine (CCCTB) ei võtaks Eestilt ja teistelt liikmesriikidelt õigust ise määrata kasumi maksustamise hetke ja määra. Energiatoodete ja elektrienergia aktsiisiga maksustamisel peab tagama siseturu toimimise. Seetõttu vajavad maksumäärad ajakohastamist ja maksustamisel tuleb arvesse võtta ka vahepealset tehnoloogia arengut. Peame oluliseks biokütuste ja teiste alternatiivsete kütuste maksustamise suhtes õiguskindluse suurendamist. Rakendada tuleb meetmeid ebaausate konkurentsieeliste maandamiseks võrreldes kolmandate riikidega, kelle kliimaambitsioon on Euroopa Liidust tunduvalt väiksem. Võimaliku süsiniku piirimeetme aruteludes toetab Eesti sektoripõhist lähenemist, mis ei kahjustaks globaalses kaubanduses osalevate tööstusharude konkurentsivõimet võrreldes praeguste reeglitega. Toll on üheks siseturu ja Euroopa turvalisuse valvuriks. Tollil on oluline roll nii Euroopa Liidu sisejulgeoleku, rahvatervise, tarbijakaitse, keskkonnanõuete kui ka põllumajandustoodete kvaliteedi tagamisel. Euroopa Liidu tollipiiri efektiivseks toimimiseks on ennekõike oluline liikmesriikide vaheline koostöö, samuti koostöö erinevate piiril töötavate ametkondade vahel. Kaupade liikumisega seotud turvalisuse ja julgeoleku riskianalüüs peab olema tehtud ühetaoliselt kogu Euroopa Liidu territooriumil. Peale hästitoimiva koostöö on tolliliidu ühtse toimimise saavutamiseks oluline liikuda järk-järgult tolliinfosüsteemide keskse arendamise poole. Keskse arendamisega vähenevad kulud, paraneb Euroopa Liidu tollireeglite ühetaoline kohaldamine ja tagatakse ühesugune teenusekvaliteet kõigile ettevõtjatele, sõltumata sellest, mis punktist kaup Euroopa Liidu tolliterritooriumile siseneb. Teenusekvaliteet sõltub teenuse osutajast, mistõttu tuleb infosüsteemide arendamisele lisaks võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, tõsta ametnike teadmiste ja oskuste taset ning suurendada nende motivatsiooni teha oma tööd tulemuslikult. Tolliasutuste piisav ja tõrgeteta rahastamine, sealhulgas tollikontrolliks vajalike tehniliste vahendite soetamine, on tolli järjest suurenevat rolli arvesse võttes vaieldamatu tingimus. 7

8 Põllumajandussektoris on ühtse turu toimimise ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eelduseks Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mida ka edaspidi rahastatakse valdavalt Euroopa Liidu eelarvest. Jätkata tuleb nii ÜPP rakendamise ja nõuetele vastavuse süsteemi lihtsustamisega kui ka otsetoetuste ühikumäärade ühtlustamisega. Euroopa Liidu põllumajanduse arenguks on vaja realiseerida biomajanduse potentsiaal. Selleks tuleb väärindada senisest enam biotoorainel põhinevaid ressursse ja liikuda toiduainete väärtusahelates suurema lisandväärtuse poole, kombineerides selleks erinevaid Euroopa Liidu rahastamisvõimalusi. Samuti tuleb põllumajanduses pöörata senisest rohkem tähelepanu ressursside jätkusuutlikule majandamisele ning kliimat, elurikkust ja keskkonda säästvate põllumajanduslike tootmisviiside (sh digitaalsete lahenduste) arendamisele ja ulatuslikumale rakendamisele. Metsade majandamisel tuleb arvestada riiklike eripäradega ning endiselt lähtuda jätkusuutlikkuse põhimõttest. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T ülevaatusel ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel on oluline tagada Eestile strateegiliselt tähtsa piiriülese transpordiprojekti Rail Baltic valmisehitamine ja jätkuv rahastamine senistel tingimustel. Samuti soovime Põhjamere-Balti transpordikoridori ühendamist perspektiivse Arktika mereteega ning võimalust Tallinna Helsingi tunneli uuringute rahastamiseks. Eesti jaoks on oluline samm-sammult digitaalse veoseteabe suurem kasutamine kogu logistikaahela ulatuses (sh tolliformaalsuste täitmisel ning transpordiliikide üleselt) ning transpordiga seotud andmete suurem avatus Euroopa Liidus. Peame vajalikuks tervikliku isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava ja võimaldava keskkonna väljaarendamist Euroopa Liidus. Euroopa Liidu lennunduspoliitika raamistik peab arvestama liidu äärepiirkondade vajadusega hoida ja arendada otseühendusi. Euroopa õhuruumi ümberkorraldus peab tagama ohutu ja jätkusuutliku lennukliikluse ning samal ajal vastama pidevale lennukliikluse mahu kasvule. Maanteetranspordis on oluline tagada ka äärepoolsete riikide vedajate konkurentsivõime ja võrdsed võimalused teenuste pakkumiseks. Eesti jaoks on oluline osalemine Euroopa Liidu kosmoseprogrammi hangetes ja koostööprogrammides ning kosmosevaldkonna terviklik toimimine Eestis ja mujal Euroopa Liidus (sh valdkondliku iduettevõtluse, ettevõtete teadusja arendustegevuse, avaliku sektori teenuste, jmt arendamine). Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu pikaajaline eelarve toetaks teadust ja innovatsiooni, digitaliseerimist, oskuste arendamist ja kliimaeesmärkide saavutamist. Samuti toetame senisest suuremat keskendumist julgeoleku-, rände- ja kaitsevaldkondadele. Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel on eriti just ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika kaudu oluline roll Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamises aastaks Eesti lähtub Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel neljast peamisest lähtekohast. Esiteks, võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks Eesti põllumajandussektorile tuleb kiirendada Euroopa Liidu sisese ebavõrdsuse tasandamist otsetoetuste süsteemis. Teiseks, konvergentsi suurendamiseks Euroopa Liidu piirkondade vahel on jätkuvalt tähtis ühtekuuluvuspoliitika rahastamine, mis peaks piirkondade jõukuse kasvades vähenema sujuvalt. Kolmandaks, peame oluliseks piiriüleseid ühendusi, sh Rail Balticut ning Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimist Euroopaga. Lisaks peame oluliseks Euroopa Liidu välispiiri rahastamist, mis on liidu selge ühishuvi. Euroopa Liidu eelarve tulude kogumise süsteem peab olema võimalikult lihtne ja läbipaistev ning eelarve tuluallikad stabiilsed, piisavalt ennustatavad ja õiglased. 8

9 Kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine Jätkusuutliku heaolumajanduse tagamine Euroopa Liidus eeldab nii puhta keskkonna, suure sotsiaalse sidususe kui ka inimeste hea tervise tähtsustamist. Keskkonna- ja kliimaküsimused ei sõltu riigipiiridest, mistõttu on oluline tegeleda meie ees seisvate proovikividega Euroopa Liidus ühiselt ning valdkondade üleselt. Loodusressursside kestliku kasutuse ja elurikkuse säästmise seisukohast on oluline eri valdkondade nagu ressursikasutustõhusus, ringmajandus, ökoinnovatsioon, kliimamuutustega võitlemine omavaheline tugev ning vastastikku toetav seostatus ja juhtimine. Üleminek kliimaneutraalsust toetavale majandusele aastaks 2050 loob meie ettevõtetele ja kodanikele palju uusi võimalusi, kuid paneb nad ka proovile. Euroopa Liidu pikaajaline aasta kliimastrateegia peab kõigi liikmesriikide konkurentsivõimele ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale kaasa tooma positiivse mõju ja pakkuma uusi võimalusi. Juba kokkulepitud aasta energia- ja kliimaeesmärkide suurendamine ei tohi olla automaatne: vastavat vajadust tuleb hinnata nii Euroopa Liidu üleselt kui ka liikmesriigiti, võttes arvesse liikmesriikide eripärasid ja senist panust Euroopa Liidu üleste eesmärkide ja sihtide saavutamisse. Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks tuleb leida kulutõhusad viisid kokkulepitavate kohustuste täitmiseks ning investeerida teadus- ja arendustegevustesse, et leida sobivad ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad süsiniku püüdmiseks ja töötlemiseks ning alternatiivkütuste kasutuselevõtuks, hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia salvestamiseks. Oluline on järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Vajalike investeeringute tegemiseks tuleb tagada paindlike finantsinstrumentide ning eri kaasrahastusvõimaluste kättesaadavus. Kuna liikmesriikide ja regioonide stardipositsioonid kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on erinevad, siis on oluline arvestada kõikide liikmesriikide võimaluste ja erineva lähtetasemega, jätmata kedagi maha. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu tasandi fookuses oleksid kindlasti fossiilkütuseid tootvate regioonide tööstuse moderniseerimise ning tööjõu õiglase ülemineku toetamise meetmed. Kliimaeesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta energeetika sektori reaalseid võimalusi panustada heitmete vähendamisse, võttes arvesse, et samal ajal oleks tagatud energiajulgeolek. Kuivõrd hooned moodustavad ligikaudu 40% Euroopa Liidu energia kogutarbimisest (Eestis 50%), siis tuleb senisest enam kiirendada korterja väikeelamute rekonstrueerimist ning energiatõhusate uusehitiste rajamist ja luua vastavad tingimused. Rakendada tuleb meetmeid ebaausate konkurentsieeliste maandamiseks võrreldes kolmandate riikidega, kelle kliimaambitsioon on Euroopa Liidust tunduvalt väiksem. Võimaliku süsiniku piirimeetme aruteludes toetab Eesti sektoripõhist lähenemist, mis ei kahjustaks globaalses kaubanduses osalevate tööstusharude konkurentsivõimet võrreldes praeguste reeglitega. Eesti jaoks on oluline tagada võrdne konkurents kolmandate riikide elektritootjatega, et suurendada investeeringute motivatsiooni piirialadel. Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu energia siseturu toimimine ning selleks vajaliku energiataristu rajamine ja ühtsete turukorralduse reeglite rakendamine. Taastuvenergia senisest suurem kasutuselevõtt vajab suurel määral kogu Euroopa Liidu energiataristu ajakohastamist, et tagada energiasüsteemi stabiilsus. Varustuskindluse seisukohalt on oluline tihedam regionaalne ja piiriülene koostöö kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, sealjuures 9

10 Eesti jaoks Läänemere piirkonnas. Energiajulgeoleku tagamiseks on oluline sünkroniseerida Balti elektrisüsteemid Kesk-Euroopa sagedusalaga aasta lõpuks ning selle elluviimiseks maksimaalses võimalikus ulatuses Euroopa Liidu vahendite tagamine. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks soovib Eesti arendada piiriüleseid taastuvenergeetikaprojekte, eelkõige meretuuleparke. Põlevkivi kasutamise vähendamiseks elektritootmises tuleb arendada kodumaiste taastuvate energiaallikate kasutamist ning vastavate energiaallikate salvestustehnoloogiad, et tagada jätkuvalt energiajulgeolek ning vähendada impordisõltuvuse ohtu. Eesti jaoks on tähtis biomassi kasutamine ühe taastuvenergiaallikana, tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul viisil keskkonda kahjustamata. Euroopa Liidu gaasi siseturgu tuleb arendada vastavuses kliimaneutraalse majanduse põhimõttega, et võimaldada taastuvatest allikatest toodetud gaasi senisest suuremat kasutuselevõttu, kuid säilitades samal ajal maagaasi rolli üleminekukütusena. Üleminek keskkonna- ja kliimahoidlikule transpordile ning liikuvusele nõuab terviklikku poliitikalähenemist ning investeeringuid, kombineerides tegevusi ja kasutades sünergiat (heiteta ja vähese heitega sõidukid ja alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam logistika, mitmeliigiline transport, ühistranspordi infrastruktuur ja käitumismuutused). Alternatiivkütuste taristu väljaarendamisel toetame nii erasõidukitele kui ka raskeveokitele mõeldud alternatiivkütuste taristu arendamist Eestis ja TEN-T koridoridel. Vaja on TEN-T põhikoridoridel leppida Euroopa Liidu tasemel kokku ühistes alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes (sh on oluline arvestada äärealadelt tulevate veokite vajadust läbida pikem distants). Eesti peab oluliseks soodustada maagaasi ja biometaani suuremat kasutamist transpordisektoris (sh merenduses ja maanteetranspordis). Euroopal tuleb ühiselt minna üle ringmajanduse põhimõtete kasutamisele kogu majanduses, sest ainult nii suudame tagada ressursside kestliku kasutamise. Ringmajanduse eelduseks on ressursside parem kasutus, mis hõlmab nii ökodisaini põhimõtteid, ühtset tootepoliitika raamistikku (nt digitaalne tootepass), jäätmete taristu arendamist kui ka tootmise tarneahelate ressursitõhusust. Need tagavad toodete ühtlase kvaliteedi üle liidu ning mõjutavad ja suunavad ka imporditavate kaupade kvaliteeti, suurendavad jäätmete kasutamist uue tootmisressursina esmase toorme asemel ja kiirendavad seeläbi üleminekut ringmajandusele. Ringmajanduse ja digitaliseerimise koostöövõimalused on Eestile potentsiaalseks eduvaldkonnaks. Ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ning tervise- ja keskkonnamõjude vähendamiseks on oluline, et Euroopa Komisjon esitaks esimesel võimalusel Euroopa Liidu mittetoksilise keskkonna strateegia, mis annab olulise suuna ohutu materjaliringluse saavutamiseks. Euroopa Liidu uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 raames on Eesti jaoks oluline ebasoodsas looduskaitselises seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamine, meetmed võõrliikide leviku piiramiseks, ökosüsteemiteenuste hindamine ja väljaselgitamine ning riiklikesse arvepidamissüsteemidesse viimine. Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika peab tagama kalavarude jätkusuutliku majandamise, arvestades regionaalsete eripäradega. Kalapüügikvootide kehtestamisel tuleb järgida vastuvõetud pikaajalisi piirkondlikke majandamiskavasid ning ühise kalanduspoliitika aasta maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Samas tuleks Euroopa Liidu ühises kalanduspoliitikas võimalikult laialdaselt üle minna individuaalsete kvootide süsteemile. Individuaalsete püügivõimaluste jaotamine võimaldab säästlikumat ressursikasutust ning 10

11 vähendab liigset püügivõimsust kalandussektoris. Samuti aitab see kaotada kuluka ning bürokraatliku püügivõimsuse piiramise regulatsiooni, mis sektori arengut pärsib. Euroopa Liidu ühtne turg vajab tõrgeteta toimimiseks ja suurima väärtuse pakkumiseks asjakohast sotsiaalmõõdet. Isikute vaba liikumise jätkuvaks tõrgeteta tagamiseks on oluline kokku leppida sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse uuendamises ja ühetaolises rakendamises. Tulenevalt uutest töövormidest ja tehnoloogia arengust peab tagatud olema töövormist sõltumatu sotsiaalkaitse-, tööohutus- ja maksusüsteem, mis ei piira uudsete ettevõtlusmudelite tegevust (nt platvormitöö). Eesti jaoks on oluline säilitada riikliku miinimumpalga kehtestamise raamistik, kus töötasu miinimum kehtestatakse lähtuvalt tööandjate ja ametiühingute esindajate kokkuleppest. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ühiskondliku kaasamise põhimõtetega tuleb arvestada läbivalt kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Soolise ebavõrdsuse üheks komplekssemaks väljenduseks on sooline palgalõhe. Eesti peab oluliseks tõhustada, koordineerida ja toetada Euroopa Liidu tasandil soolise palgalõhe vähendamise meetmeid. Tehnoloogia kiire areng, aga ka nt kliimapoliitikast tõukuvad muudatused majanduse struktuuris suurendavad elukestva õppe rolli. Olulised on investeeringud inimeste haridusse ja oskustesse, et tagada ühiskonna sidusus ning konkurentsivõime. Parandada tuleb juurdepääsu tasemeõppele ning laiendada täiend- ja ümberõppe võimalusi, et viia vastavusse omandatavad oskused ja tööturu vajadused. Eesti toetab Euroopa haridusruumi realiseerumist aastaks 2025, et õpialane (eri haridustasanditel ja -vormides) liikumine Euroopas toimuks takistuste vabalt ning paraneksid haridus- ja tööalased võimalused. Tähtis on tagada Euroopa Liidu tasandil loodud oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja tunnustamise vahendite omavaheline koostoime, mis toetab õpi- ja tööalast liikuvust Euroopas. Eesti ja Euroopa kõrghariduse jätkuva väga hea kvaliteedi tagamiseks toetame Euroopa ülikoolide algatust, mille eesmärk on tihedam strateegiline üleeuroopaline koostöö Euroopa ülikoolide vahel, mis pakub teadlastele, õppejõududele ja üliõpilastele võimalusi kogemuste ja teadmiste vahetamiseks. Õiglase ja sotsiaalse Euroopa saavutamise üheks aluseelduseks on inimeste tervist edendav ja tervisealast ebavõrdsust vähendav Euroopa Liidu tasandi koostöö. Rahvatervise parandamiseks peame vajalikuks Euroopa Liidu tasandi koostöö tõhustamist ning ühtseid reegleid piiriülese mõjuga valdkondades, nagu näiteks toiduainete koostises soola, suhkru ja rasva sisalduse vähendamine, pakendi märgistus ning reklaam. Eesti soovib, et Euroopa Liidu tasandil kehtestataks ühtsed nõuded alkohoolsete toodete koostisosade ja toiteväärtuse märkimiseks toote pakendil. Euroopa Liidu toiduohutuse, looma- ja taimetervisega ning geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud riskide hindamisel ja asjakohaste meetmete väljatöötamisel toetame teaduslikult põhjendatud lähenemist ja suuremat läbipaistvust teadushinnangute ning mõjuanalüüside koostamisel. Leiame, et Euroopa Liit peab jätkama AMR (antimikroobne resistentsus) vastast võitlust, seda nii Euroopa Liidu sees kui ka olles eestvedaja globaalsel tasandil vastavalt Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud põhimõtetele 7. Peame vajalikuks Euroopa Liidu tasandil regulatiivseid ja toetavaid meetmeid, mis aitavad parandada ravimite kättesaadavust, sh tagada nii uute kui ka juba turul olevate tõendatud kasutusega ravimitega varustamine kõikides liikmesriikides. Uute innovaatiliste ravimite puhul on oluline tagada Euroopa Liidu tsentraalse müügiloa saanud ravimite võrdne 7 Komisjoni 29. juuni a teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks, (COM(2017) 339). Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Ühe tervise põhimõttele rajaneva lähenemisviisi kohaseid järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (2016/C 269/05). 11

12 kättesaadavus kõigis liikmesriikides, lähtudes konkreetse riigi ravivajadustest. Samuti peaksid Euroopa Liidu meetmed toetama ravimite taskukohasust ja hinnakujunduse läbipaistvust. Eesti prioriteet on luua Euroopa Liidu tasandil tingimused personaalmeditsiini rakenduste arendamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks tervishoius. Laiendada tuleb terviseandmete piiriülese vahetamise võimalusi ning parandada juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele teaduse ja innovatsiooni eesmärgil. Selle eelduseks on õigusruumi, taristu, andmete ühilduvuse ja koosvõime standardite arendamine ja ühtlustamine. Euroopa Liidu terviseandmete piiriülese vahetuse tagamiseks on vaja ajakohastada ning ühildada olemasolevad infrastruktuurid. Euroopa Liidu tasandi võimete kasv suurendab ka Eesti ettevõtete võimalusi oma IT-lahendusi eksportida. Toetame Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ja algatustes läbivalt kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, loominguvabaduse ja meediavabaduse põhimõtet. On oluline, et Euroopa Liidu tasandi koostöö ja programmid kultuuri- ning spordivaldkonnas panustaksid jätkuvalt sidusa ühiskonna kujundamisse, näiteks publiku arendamise ja kultuurile ligipääsu tagamise kaudu, sh digitaalsete vahendite ja digipädevuste arendamise abil. Kultuuri- ja loomevaldkonnas tuleb suurendada ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust, võimaldada rahvusvahelistumist, edendada sektori ekspordivõimalusi ning võimaldada piiriülest koostööd ja mobiilsust. Toetame igakülgset koostööd Euroopa Liidu tasandil Euroopa rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ning eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide arendamiseks ja säilitamiseks. Et toetada ühiskonna sidusust ning tugevdada noorte sidet kogukonnaga, on Euroopa Liidu noortestrateegia 8 elluviimisel oluline soodustada noorsootöö valdkonna süsteemset arengut. Spordivaldkonnas on Eesti prioriteediks Euroopa Liidu tasandi fookus liikumisharrastuse edendamisele kogu elutsükli vältel ning Euroopa Liidu tasandi koostöö keelatud ainete kasutamise, spordivõistlustega manipuleerimise ja teiste spordi ausust ohustavate piiriüleste probleemide vastu võitlemisel nii tipp- kui ka harrastusspordis. Euroopa huvide ja väärtuste edendamine maailmas Üha muutuvamas maailmas on kasvanud Euroopa Liidu roll multilateraalse ja reeglitel põhineva korra hoidjana, mis võimaldab koostöös ühiseid eesmärke saavutada. Euroopa Liit peab senisest rohkem kasutama oma mõjujõudu põhiväärtuste eest seismisel ja Euroopa majandus- ja julgeolekuhuvide teostamisel. Eesti lähtub neist põhimõtetest ka ÜRO Julgeolekunõukogus mittealalise liikmena Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas on oluline hoida Euroopa Liidu ühtsust ning panustada Euroopa Liidu mõjukuse kasvu ning demokraatia, ühiste väärtuste ja julgeoleku edendamisse eelkõige Euroopa Liidu vahetus naabruses, aga ka maailmas laiemalt. Eesti eesmärgiks on Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste kestlikkus, ühtsus ja konsensuslikkus. Peame tähtsaks transatlantilise ühtsuse hoidmist ning Euroopa Liidu - USA koostöö edendamist rahvusvahelistes suhetes. Eesti huvides on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise järel lähedase suhte ja mitmekülgse välis-, julgeoleku- ja kaitsealase koostöö sujuv jätkamine ja vajalike kokkulepete sõlmimine. Euroopa Liit peab olema Venemaa-poliitikas 8 Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia (2018/C 456/01). 12

13 ühtne ja järjekindel, et kindlustada Euroopa julgeolekut ja selle aluspõhimõtteid Venemaa agressiivse käitumise vastu. Euroopa Liidu naabruspoliitika ja selle edendamine kõigis poliitikavaldkondades tugevdab Eesti ja Euroopa julgeolekut. Naabruspoliitika riikides peame oluliseks tähelepanu pööramist demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rakendamisele, kerksuse suurendamisele, strateegilisele kommunikatsioonile, küberturvalisusele, digitaalsete lahenduste ning e-valitsemise arendamisele. Toetame idapartnerite poliitilist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga, sh neile Euroopa perspektiivi andmist. Kahepoolsete partnerluste kõrval on tähtis ka kõiki idapartnereid hõlmavat poliitikat edasi arendada. Jätkame solidaarselt, lähtudes oma võimetest, panustamist lõunanaabrusriikide toetamisse, mis võimaldaks nende liikumist stabiliseerimise ja arengu kursil. Peame oluliseks Euroopa Liidu laienemispoliitika jätkumist aluslepingutes sätestatud tingimuste kohaselt. Vajalikud eeltingimused täitnud kandidaatriigid peavad saama võimaluse alustada ühinemisläbirääkimisi. See tagab Euroopa Liidu usaldusväärsuse laienemispoliitikas ja kindlustab Euroopa julgeolekut. Laienemispoliitika riikides tuleb Eesti hinnangul toetada õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide kinnistumist ning majanduse ja konkurentsivõime arengut, et kindlustada piirkonna stabiilne areng. Riikidele, kes edenevad lõimumisprotsessis, tuleb tagada keskpikas perspektiivis ligipääs neljale Euroopa Liidu põhivabadusele. Euroopa Liit peab jääma väliskaubanduspoliitika eestvedajaks nii multilateraalselt kui ka kahepoolselt, kaitsma ja toetama WTO reeglitel põhinevat väliskaubanduspoliitikat ning soodustama avatud, vaba ja õiglase väliskaubanduse jätkumist. Eesti huvides on tagada kaubandussuhetes avatud turg ja võrdsed konkurentsitingimused. Kaubandusläbirääkimisi tuleb aktiivselt jätkata kõigi oluliste Euroopa Liidu globaalsete majanduspartneritega. Eesti erilise tähelepanu all on läbirääkimised nende kaubanduspartneritega, kus on Eesti ettevõtjate kaubandushuvid ja -võimed. Toetada tuleb suurema lisandväärtusega eksporti nii Eestist kui ka Euroopa Liidust ja kasutada selleks enam Euroopa Liidu esinduste tuge kolmandates riikides. Et suurendada Eesti toiduettevõtjate ekspordivõimet kolmandatesse riikidesse, tuleb Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute sõlmimisel võtta senisest konkreetsem ja harmoneeritum lähenemine põllumajandusküsimustes (eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarnõuete peatüki sõnastamisel), et tagada kolmanda riigi turu avanemine kogu Euroopa Liidule ühel ajal ning välistada liikmesriikide ebavõrdne kohtlemine. Säilitada tuleb Euroopa Liidu kui maailma suurima toidukaupade eksportija positsioon. Uute turgude avamisele lisaks on oluline Euroopa Liidu aktiivne roll Euroopa toidukaupade tutvustamisel ja reklaamimisel. Euroopa Liidu globaalset konkurentsivõimet suurendavate meetmete puhul on tarvis jälgida, et ei tekiks turgude sulgumist ja soovimatut protektsionismi. Riigihangete turul toetame lahendusi, mis aitavad saavutada kolmandate riikide turgude avatust ning läbipaistvust ega too kaasa riigihangete märgatavat kallinemist ega liigset lisakoormust hanke osalistele. Suurima üleilmse arengukoostöö doonorina peab Euroopa Liit jätkuvalt kaasa aitama kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti erihuvideks on naabrusriikide arengu toetamine ning digitaalsete lahenduste edendamine arengukoostöös. Kasvavalt tuleb tähelepanu pöörata partnerlusele Aafrika riikidega, kliimatemaatikale ning rände algpõhjustega tegelemisele. 13

14 Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edendamisel tuleb keskenduda liikmesriikide kaitsevõime parandamisele transatlantilisi liitlasi ning teisi võimelisi ja meiega samu väärtusi jagavaid riike kaasaval moel. Eestile on strateegiliselt tähtis Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ja teineteist täiendav koostöö. See eeldab kaitsekulutuste suurendamist kokkulepitud tasemeni ja oma kaitsevõime parandamist Euroopa Liidu algatuste rakendamise kaudu. Peame vajalikuks kaasata Euroopa Liidu kaitsealgatustesse Euroopa julgeolekusse panustavaid ja Euroopa Liitu mittekuuluvad Eestile olulisi strateegilisi partnereid. Eesti toetab Euroopa Liidu kriisireguleerimisoperatsioonide elluviimist, jätkab neisse panustamist ning peab oluliseks kiirreageerimisevõime parandamist Euroopa Liidu lahingugruppide suurema ühisrahastamise kaudu. Missioonide ja tsiviil-sõjalise koostöö paremaks koordineerimiseks tuleb arendada Euroopa Liidu sõjalist juhtimisvõimet, mis vastaks Euroopa Liidu tegelikele vajadustele ega dubleeriks NATOt. Samuti tuleb suurendada Eesti valmisolekut panustada Euroopa Liidu tsiviilmissioonide ettevalmistamisse ja mehitamisse. Sõjalise mobiilsuse parandamiseks peab Euroopa Liit investeerima kahese kasutusega transporditaristu arendamisse ning toetama piiriületusprotseduuride lihtsustamist ja kiirendamist. Euroopa Liidu kaitsetööstuse innovatsiooni- ja konkurentsivõime parandamiseks on oluline toetada kaitsealaseid teadusuuringuid, tehnoloogilist võimearendust ja tulevikutehnoloogiatele suunatud koostööprojekte. Samuti tuleb soodustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete piiriülest koostööd. Tehisintellekti arendamine kaitsevaldkonnas peab lähtuma rahvusvahelisest õigusest, andmekaitsest ja küberturvalisusest ning vältima ülereguleerimist. Toetame Euroopa Liidu tegevusi küberjulgeoleku tsiviilvaldkonna edendamisel ning Euroopa Liidu abi liikmesriikide küberkaitsevõime arendamisel. 14

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS 19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu C 355/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010 Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

COM(2015)671/F1 - ET

COM(2015)671/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 15.12.2015 COM(2015) 671 final 2015/0310 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks

Rohkem

AM_Com_NonLegReport

AM_Com_NonLegReport EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. aprill 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 5419/16 DATAPROTECT 2 JAI 38 MI 25 DIGIT 21

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. aprill 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 5419/16 DATAPROTECT 2 JAI 38 MI 25 DIGIT 21 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. aprill 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 5419/16 DATAPROTECT 2 JAI 38 MI 25 DIGIT 21 DAPIX 9 FREMP 4 CODEC 52 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.6.2017 COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise

Rohkem