Aruanne arheoloogilisest leirest LIFE Mires Estonia projekti Laukasoo taastamisalal

Väljavõte

1 Kaarel Sikk Aruanne arheoloogilisest leirest LIFE Mires Estonia projekti Laukasoo taastamisalal Tartu, MTÜ Arheovisioon. Projekt Soode kaitse ja taastamine (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126). Projekti rahastatakse Euroopa Liidu LIFE Programmist

2 Sissejuhatus Seoses LIFE Mires Estonia (LIFEME) projekti soode taastamistegevusega viidi läbi arheoloogilised eeluuringud Laukasoo taastamisalal. Eeluuringute eesmärgiks on tagada kultuuriväärtuste kaitse tööde läbiviimise piirkonnas ning saada uut teavet soodega seotud kultuuripärandi kohta aastal koostati eeluuringute kava. Koostamise käigus vaadati üle asjasse puutuvad andmebaasid, arhiiviallikad kui ka publitseeritud materjalid ning ajaloolised kaardid Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist ( ning Maa-ameti kaardirakendusest ( Nende põhjal saadi teavet teadaolevate muististe ning võimalike huvipakkuvate objektide kohta. Lisaks sellele uuriti kaardimaterjali põhjal maastikupilti, mille alusel valiti välja piirkonnad, kus on suurem tõenäosus mineviku inimasustuse leidmiseks. Looduspildi uurimiseks kasutati Geoloogiakeskuse arhiivimaterjale, Maa-ameti lidariandmestikku, teisi kaardimaterjale jm. Kava koostamise käigus valiti välja taastamistööde lähedusse jäävad suurema arheoloogilise potentsiaaliga loodusobjektid ning viidi neil läbi arheoloogiline leire.

3 Uurimisalast Pilt 1. Laukasoo koos suletavate kraavidega. Laukasoo asub Lääne-Virumaal, Vihula vallas ning jääb Lahemaa rahvuspargi lõunapoolsesse äärde. Soo on kujunenud järve ning ümbruskonna maismaa soostumise tulemusena. Turbakihi all asub õhuke järvemuda kiht. Laukasoo vahetust lähedusest arheoloogilisi muistiseid teada ei ole, soo seest on teada üks sootee, mille kasutusele võtmise aeg ei ole teada. Lähimad uuritud arheoloogilised muistised asuvad Palmse mõisakompleksi ümbruses ning Laukasoost põhja poole jääval Võhma klindineemikul. Sellel on leitud asustusjälgi alates kiviajast - näiteks Võhma ja Vihasoo (Kriiska 1997). Osa neist asuvad ka Loobu jõe suudmes, mistõttu Loobu jõe Laukasoost mööduva ala ääres asuvad mineraalmaasaared on ka kõrge potentsiaaliga mineviku asustuspildi otsimiseks.

4 Välitööde kulg viidi läbi arheoloogilise leire Laukasoo Loobu jõe läänekaldal asuvatel liivastel küngastel. Leirel osalesid Kaarel Sikk, Kristiina Paavel, Andres Vindi ja Liivi Varul viidi läbi Loobu jõe idakaldal laiemale avalikkusele suunatud Raba päev. Ekspeditsiooni juhtisid Kaarel Sikk ja Pikne Kama Tartu Ülikoolist. Ekspeditsioonil vaadeldi Loobu jõe idarannikul asuvaid jõe äärseid piirkondi ja soos asuvaid mineraalmaasaari. Samuti tutvustati metallidetektori kasutamist ning šurfide kaevamist tehti kummipaatidega ekspeditsioon Loobu jõel, kus vaadeldi mööda jõge liikudes kallastel asuvaid liivapaljandeid. Ekspeditsioonil osalesid Kaarel Sikk, Kätrin Beljaev, Marko Kohv ja Piret Pungas-Kohv. Seoses ootamatute tehniliste takistustega (auto kummi purunemine ja raskesti läbitavad teed) jäi ekspeditsioon plaanitust lühemaks. Metoodika Varasemate eeluuringute põhjal valiti välja suurema arheoloogilise potentsiaaliga objektid. Need käidi läbi, vaadeldi visuaalselt ning vastavalt objekti tüübile viidi läbi täiendavad tegevused. Laukasoo arheoloogilised leired keskendusid peamiselt Loobu jõe äärsetele kõrgematele, liivastele pinnavormidele. Vaadeldi jõe kallastel asuvaid liivaseid paljandeid ning kaevati ka üksikuid proovišurfe. Kõikidel leiretel oli kaasas metallidetektor, millega otsiti võimalikke metallesemeid. Töö käigus selgunud vähese arheoloogiliselt potentsiaali tõttu uuriti ainult osasid algselt planeeritud objekte.

5 Uurimisobjektid Pilt 2. Laukasoos uuritud objektid varjutatud nõlvakalde kaardil. Kaart: Kaarel Sikk

6 LS5 Pilt 3. Ekspeditsioon objektil LS5. LS5 on segametsaga kaetud madalsoo peale ulatuv mineraalmaaneemik. Objekti inspekteeriti metallidetektori abiga, mille tulemusel leiti hulgaliselt vaigutustopsikuid ning üksikuid metsatöö riistasid. Kaevati ka šurfe, ühest šurfist leiti turbamätta alusest pinnasest ka põlemisjäänuseid, mis aga suure tõenäosusega pärinesid vaigu korjamisega seotud tegevustest. Arheoloogiliselt huvitavaid leide ei saadud.

7 Pilt 4. Šurf objektil LS5. Foto: Kaarel Sikk.

8 LS6 LS6 on paljanduva jõe poolt ära uhutav liivane kaldanõlv. Objektile mindigi liivapaljandi vaatlemiseks ning võimalike arheoloogiliste leidude otsimiseks. Kaldapaljandist piki jõge 30 meetrit kagu poole asus ka suhteliselt suur mägralinn, milles oli võimalik pinnast vaadelda. Liivapaljandil ega mägralinnas aga huvipakkuvaid objekte ei tuvastatud. Objektist kirde pool, jõest umbes 50m kaugusel leiti üks ristikivi (pilt 5). Pilt 5. Ristikivi koordinaatidel ,

9 Pilt 6. Mägralinn objektil LS6. Foto: Kaarel Sikk. Pilt 7. Söögipaus objektil LS6. Foto: Kaarel Sikk.

10 Pilt 8. Liivapaljand objektil LS6. Foto: Kaarel Sikk. LS7 On männimetsaga kaetud mineraalmaakõrgendik koos ortofotodelt jälgitava sootee algusega. Sootee alguse otsimiseks mindi piki turvast ligi 300 meetrit soo peale. Vaatamata mullasondiga proovimisele sootee konstruktsiooni ei leitud, metallidetektoriga samuti leide ei saadud.

11 LS10 Pilt 8. Liivane küngas objektil LS10. Foto: Kaarel Sikk. Pilt 9. Liivane küngas objektil LS10. Foto: Kaarel Sikk.

12 LS10 tähistab mitme väiksema liivkünkaga piirkonda Laukasoos. Piirkonda kontrolliti metallidetektoriga, kuid leiti vaid hulk vaigutustoose, mis annavad märku koha pealt toimunud aktiivsest vaigukogumisest. LS11 Pilt 10. Liivasel nõlval asuv männimets objektil LS11. LS11 inspekteeriti, kuna minevikus on antud kohas suubunud Loobu jõkke teine, tänaseks kuiv jõgi. Tegemist on liivase alaga, mida katab männimets. Ala vaadeldi ning kontrolliti metallidetektoriga, ühtegi leidu ei saadud. Jõesängide kohtumiskohas asus ka liivapaljand, mida vaadeldes samuti mineviku inimtegevusega seotut ei tuvastatud.

13 LS12 Pilt 11. Šurf objektil LS12. LS12 on Loobu jõe ääres paiknev liivane mineraalmaasaar. Varasemalt on saar ilmselt paiknenud keset jõge, tänapäeval on see aga kirde poolt ligipääsetav. Saarel otsiti metallidetektoriga, kuid leiti ainult tänapäevast prahti. Šurfide kaevamisel väärib märkimist, et liivakas muld oli siin suhteliselt tume ja üsna homogeenne kuni ca 40cm sügavuseni, kus tuli vastu heledam savikas liiv.

14 LS17 Pilt 12. Metsa objektil LS17. Foto: Kaarel Sikk Pilt 13. Vaigutustoos objektil LS17. Foto: Kaarel Sikk

15 Objekt LS17 on reljeefikaardil eristuv liivane küngas Loobu jõe ääres. Objekti vaadeldi visuaalselt ning otsiti metallidetektoriga. Objektil leidus rohkesti vaigutustoose, kuid arheoloogiliselt huvipakkuvaid leide ei saadud. Šurvides paljastus mättakihi ning ca 15 cm mullakihi all leetunud heleda liiva kiht ning selle all tumedam, oranžikas liiv. LS18 Pilt 14. Mulla sondeerimine objektil LS18. Foto: Kaarel Sikk

16 Pilt 15. Liivapaljand objektil LS18. Foto: Kaarel Sikk Pilt 16. Vaade Loobu jõele objekilt LS18. Foto: Kaarel Sikk LS18 on männimetsaga kaetud ala Loobu jõe idakaldal ning selle all asuv lammiala. Ala inspekteeriti metallidetektoriga, männimetsast leiti hulgi vaigutuse toose ning metsatööriistu ning jõe äärest tänapäevaseid kalapüügi vahendeid. Arheoloogiliselt huvitavaid objekte ei saadud.

17 Tehti ka paar šurfi, milles paljandus ca 10 cm mulla all tumedam liiv ning ca 40 cm sügavusel hele liiv. LS19 Pilt 17. Laagripaik objektil LS19. Foto: Kaarel Sikk Pilt 18. Šurf objektil LS19. Foto: Kaarel Sikk

18 LS19 on selgelt eristuv suhtelist järskude nõlvadega liivaküngas Loobu jõe ääres. Selle hästi eristuva positsiooni ja heade kalastamiskohtade tõttu on see tänapäeval aktiivselt kasutatav lõkkeplats. Metallidetektoriotsingute tulemusel leiti kohalt tänapäevast prahti, kuid selle suur hulk välistas ka põhjalikumad otsingud. Künka otsa tehti ka kolm šurfi (pilt 18), milles mättakihi ja 5-15 cm tumedama mulla all paljandus looduslik liiv. Leiti jälgi tänapäevastest lõkkeasemetest, kuid arheoloogiliselt huvitavaid objekte ei leitud. Suunised sootaastamistegevuse kohta Konkreetseid arheoloogilisi muistiseid objektilt ei leitud, küll aga tuleks vältida teadaolevate sooteede konstruktsioonide kahjustamist või kaasata tööde juurde arheoloogiline järelevalve. Samuti tuleb arvestada ristikivi olemasoluga maastikul. Summary Three archaeological surveys were conducted in Ohepalu mire on , and Objects were selected based on previous analysis of landscape and cultural heritage. 9 objects of highest potential were surveyed, but no significant archaeological artefacts or sites were found. Only a cross-market stone was found on the landscape, probably signifying border area. Also known winter-way through mire was surveyed but no indication of chronology of it s use was found.