Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded"

Väljavõte

1 Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded 1 Tasasusindeksi IRI mõõtmine Teekatte tasasust iseloomustava näitajana kasutatakse IRI-arvu (International Roughness Index). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana etteantud teelõigule ning mõõtühikuks on mm/m. Teekatte tasasuse mõõtmiseks kasutatav seade peab kasutama IRI-arvu arvutamisel maailmapanga poolt 1970.a välja töötatud algoritmi. IRI arvutamise metoodika on toodud Maailmapanga tehnilises dokumendis nr 46. Mõõtmistulemuste registreerimine ja nende salvestamine peab toimuma automaatselt arvuti vahendusel. 1.1 Nõuded tee vastuvõtul kasutatavale mõõteseadmele Uute asfaltkatete vastuvõtumõõdistustel kasutatava mõõteseadme nõutav täpsusklass 1 vastavalt standardile ASTM E950, seega tuleb tee vastuvõtul teekatte tasasuse mõõtmisel kasutada laserseadet. 1.2 Nõuded tee kontrollil kasutatavale mõõteseadmele Tee kontrollil võib teekatte tasasuse mõõtmisel lisaks laserseadmele kasutada kiirendusanduril põhinevat mõõteseadet. Tee kontrolliks loetakse mõõdistusi, mis ei ole teostatud uuel asfaldist kulumiskihil, vaid alumiste asfaldikihtide, kruuskatete, lumikatete jms mõõdistamine. 1.3 Tee vastuvõtul kasutatava seadme kalibreerimine ja kontroll Tee vastuvõtul kasutatava teekatte tasasuse mõõteseadme laser ja kiirendusandurid tuleb igal aastal enne mõõtmishooaega kalibreerida ning esitada sellekohane tõend. Lisaks kalibreerimisele tuleb enne mõõtmistöödega alustamist iga-aastaselt kontrollida mõõteseadme korrasolekut Maanteeameti poolt määratud erineva tasasusega 5 testilõigul. Testilõikude piirid on: IRI<1,5, 1,5<IRI<2,5, 2,5<IRI<3,5, 3,5<IRI<4,5, IRI>4,5. Ühe testilõigu pikkus on 2 3 km. Testilõigud peavad paiknema teelõikudel, kus mõõtmisperioodi vältel ei ole plaanis teostada suuremaid remonditöid. Testi käigus teostatakse mõlemas sõidusuunas vähemalt 3 võrdlusmõõtmist. Teekatte tasasuse mõõtmised teostatakse 20 m mõõtmissammuga. Võrdlusmõõtmiste ehk paralleelmõõtmiste erinevusele on piirid on seatud selliselt, et teatud süstemaatiline erinevus, mis alati mõõtmistulemustes esineb, on lubatud. Mida suuremad on mõõdetud IRI-arvud, seda suuremad erinevused on lubatud paralleelmõõtmiste tulemuste osas. Paralleelmõõtmiste võrdluse piiride seadmisel on kasutatud kahte piirväärtust: Süstemaatiline erinevus, milleks on arvestatud 0,5 ühikut;

2 Erinevus, mm/m Erinevus, mm/m Erinevus, mm/m 10 5 Lubatud erinevuse kasv, milleks on 0,1 ühikut iga mõõdetud IRI täisarvulise väärtuse kohta. Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste erinevus, mõõtmine nr 1 vs mõõtmine nr 2 y = 0,1 * x + 0,5 0 IRI, mm/m 0,00 5,00 10,00 15,00 20,00-5 LMdif1-2 Ülemine piir Alumine piir -10 y = -0,1 * x - 0,5 Joonis 1. Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste võrdlus 1 vs Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste erinevus, mõõtmine nr 2 vs mõõtmine nr 3 y = 0,1 * x + 0,5 0 IRI, mm/m 0,00 5,00 10,00 15,00 20,00-5 LMdif2-3 Ülemine piir Alumine piir -10 y = -0,1 * x - 0,5 Joonis 2. Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste võrdlus 2 vs Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste erinevus, mõõtmine nr 1 vs mõõtmine nr 3 y = 0,1 * x + 0,5 0 IRI, mm/m 0,00 5,00 10,00 15,00 20,00-5 LMdif1-3 Ülemine piir Alumine piir -10 y = -0,1 * x - 0,5 Joonis 3. Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste võrdlus 1 vs 3

3 Joonistel 1-3 on toodud kolme paralleelmõõtmise tulemuste võrdluste näidised. Tabelis 2 on toodud paralleelmõõtmiste tulemuste kokkuvõtted ja esitatud on kolm erinevat parameetrit, millede väärtusi võrdluste teostamisel jälgitakse: Piirväärtuste sisse jäävate mõõtmistulemuste osa (%), mis peaks olema võimalikult 100% lähedal; Süstemaatiline erinevus, mis peaks olema võimalikult 0 lähedal; Korrelatsioon kahe paralleelmõõtmise vahel. Tabel 1. Teekatte tasasuse paralleelmõõtmiste tulemuste näidis koos piirväärtustega Võrreldud mõõtmine Piirväärtuste sisse jäävate mõõtmistulemuste osa, % Mõõtmistulemuste süstemaatiline erinevus Korrelatsioon Tulem Piirväärtus Tulem Piirväärtus Tulem Piirväärtus 1 1 VS 2 96,4% 95,0% 0,034 0,050 0,98 0,90 2 VS 3 95,3% 95,0% 0,036 0,050 0,98 0,90 1 VS 3 96,5% 95,0% 0,003 0,050 0,98 0,90 Testide tulemused esitatakse heakskiitmiseks Maanteeametile. Testide eesmärk on tagada erinevatel aastatel teostatud mõõtmistulemuste omavaheline võrreldavus. Seade lubatakse Maanteeameti poolt mõõtmistöödele pärast seadme osade kalibreerimisakti ja testiakti esitamist. Veendumaks, et mõõteseade on töökorras ning saadud mõõtmistulemused on nõuetele vastavuses, tuleb sarnaseid testmõõtmisi teostada regulaarselt, mõõtmishooajal soovitavalt vähemalt 1 kord kolme kuu jooksul või kohe, kui on ilmnenud olulised muutused kas mõõteseadme, mõõtja või mõõtesõiduki juures. Mõõteseadme väljavahetamise korral viib mõõtja testilõikudel läbi vana ja uue seadme võrdlusmõõtmise, tagamaks uue seadme andmete võrreldavuse eelneva seadme mõõtmisandmetega. Enne uue seadme kasutusele võtmist peab mõõtja esitama Maanteeametile võrdlustesti tulemused. Test viiakse läbi analoogselt iga-aastasele mõõtmistööde eelsele testile. 1.4 Mõõtmine Teekatte tasasust mõõdetakse uute teekatete vastuvõtuks, sõidutee mõlemal sõidusuunal kõigil sõiduradadel sõiduraja välimises sõidujäljes, tehes igal sõidurajal kolm läbikut. Teekatte tasasust mõõdetakse kuival ja puhtal teekattel, soovitavalt peale markeerimistööde lõppemist. Mõõtmiste samm on 20 meetrit, mõõtmisel kasutatav mõõtmiskiirus peab olema võimalikult ühtlane ja vastama üldisele sõidukiirusele. Eeldatavaks teekatte tasasuse mõõtmise kiiruseks tuleb arvestada keskmiselt km/h, kuid mitte vähem kui 50 km/h. 1 Piirväärtuseid korrelatsioonile saab kasutada nendel juhtudel, kus võrreldakse nn testlõike. Näiteks hea tasasusega ehk väikeste IRI arvudega teede (uute katete) puhul viib väike erinevus paralleelmõõtmiste vahel korrelatsioonikordaja alla.

4 1.5 Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine Mõõdetud teekatte tasasuse väärtused peavad olema seotud teeregistri aadress-süsteemiga mõõtmiste teostamise ajal. Tee vastuvõtul teostatud teekatte tasasuse mõõtmistulemused esitatakse peale vormistamist koheselt tellijale või tellija määratud isikule mõõtmiste näidisvormil, mis on toodud käesoleva dokumendi Lisas 1. Teekatte tasasuse mõõtmistulemused teeregistrisse kandmiseks esitatakse Maanteeametile kord aastas peale mõõtehooaja lõppu. 2 Tasasusindeksi IRI4 mõõtmine Asfaltkatte taastamistöödel, kus töövõtjal ei ole võimalik ehitustöödega tee pikiprofiili olulisel määral parendada, võib kvaliteedikontrollil kasutada parameetrit IRI4. Antud parameeter on sarnane IRI-arvule, kuid selle arvutamisel jäetakse arvestamata ebatasasused, mille lainepikkus on suurem kui 4 meetrit. IRI4 mõõtmine teostatakse sarnaselt IRI-arvu mõõtmisele. 2.1 Nõuded tee vastuvõtul kasutatavale mõõteseadmele Tee vastuvõtul tuleb teekatte tasasuse näitaja IRI4 mõõtmisel kasutada laserseadet. 2.2 Tee vastuvõtul kasutatava seadme kalibreerimine ja kontroll Tee vastuvõtul kasutatava teekatte tasasuse mõõteseadme laser ja kiirendusandurid tuleb igal aastal enne mõõtmishooaega kalibreerida vastavat pädevust omava isiku poolt ning esitada sellekohane tõend. Lisaks kalibreerimisele tuleb enne mõõtmistöödega alustamist iga-aastaselt kontrollida mõõteseadme korrasolekut Maanteeameti poolt määratud erineva tasasusega 3 testilõigul. Testilõikude piirid on: IRI4<0,5, 0,5<IRI4<1,5, 1,5<IRI4<3,5. Ühe testilõigu pikkus on 2 3 km. Teekatte tasasuse IRI4 nn etalonseadmeks on AS Teede Tehnokeskusele kuuluv seade LTM-1. IRI4 mõõtmiseks kasutatav mõõteseade peab olema võrreldud seadmega LTM-1 ning mõõtmistulemuste vaheline korrelatsioonikordaja piirväärtus R 2 peab oleva vähemalt 0,8. Testlõikudel tuleb mõõtmised teostada kahel erineval mõõtekiirusel 50 km/h ning 80 km/h, igal testlõigul teostatakse kummalgi mõõtekiirusel 3 paralleelmõõtmist. Erinevatel aegadel teostatud mõõtmistulemuste omavahelise võrreldavuse tagamiseks peavad testlõigud paiknema teelõikudel, kus mõõtmisperioodi vältel ei ole plaanis teostada suuremaid remonditöid. Teekatte tasasuse mõõtmiste tulemused esitatakse 20 m sammuga. Paralleelmõõtmiste võrdluse piirid on seatud selliselt, et teatud süstemaatiline erinevus, mis alati mõõtmistulemustes esineb, on lubatud. Mida suuremad on mõõdetud IRI4-arvud, seda suuremad erinevused on lubatud paralleelmõõtmiste tulemuste osas. Paralleelmõõtmiste võrdluse piiride seadmisel on kasutatud kahte piirväärtust: Süstemaatiline erinevus, milleks on arvestatud 0,2 ühikut; Lubatud erinevuse kasv, milleks on 0,1 ühikut iga mõõdetud IRI4 täisarvulise väärtuse kohta.

5 Erinevus, mm/m 2,00-3,00 Teekatte tasasuse IRI4 paralleelmõõtmiste tulemuste erinevus, mõõtmine nr 1 vs mõõtmine nr 2 y = 0,1 * x + 0,2 1,00 IRI4, mm/m 0,00 LTMdif1-2 0,00 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00-1,00 Ülemine piir y = -0,1 * x - 0,2 Alumine piir -2,00 Joonis 4. Teekatte tasasuse IRI4 paralleelmõõtmiste tulemuste võrdlus 1 vs 2 Joonistel 4 on toodud kahe paralleelmõõtmise tulemuste võrdluse näidis. Tabelis 2 on toodud paralleelmõõtmiste tulemuste kokkuvõtted ja esitatud on kolm erinevat parameetrit, millede väärtusi võrdluste teostamisel jälgitakse: - Piirväärtuste sisse jäävate mõõtmistulemuste osa (%), mis peaks olema võimalikult 100% lähedal; - Süstemaatiline erinevus, mis peaks olema võimalikult 0 lähedal; - Korrelatsioon kahe paralleelmõõtmise vahel. Tabel 2.Teekatte tasasuse IRI4 paralleelmõõtmiste tulemuste näidis koos piirväärtustega Võrreldud mõõtmine Piirväärtuste sisse jäävate mõõtmistulemuste osa, % Mõõtmistulemuste süstemaatiline erinevus Korrelatsioon Tulem Piirväärtus Tulem Piirväärtus Tulem Piirväärtus 2 1 VS 2 98,3% 95,0% 0,003 0,010 0,86 0,80 2 VS 3 98,7% 95,0% 0,001 0,010 0,88 0,80 1 VS 3 98,2% 95,0% 0,004 0,010 0,81 0,80 Testide tulemused esitatakse heakskiitmiseks Maanteeametile. Testide eesmärk on lisaks paralleelmõõtmiste korrelatsiooni hindamisele tagada erinevatel aastatel teostatud mõõtmistulemuste omavaheline võrreldavus. Seade lubatakse Maanteeameti poolt mõõtmistöödele pärast seadme osade kalibreerimise tõendi ja testlõikude mõõtmistulemuste esitamist. Veendumaks, et mõõteseade on töökorras ning saadud mõõtmistulemused on 2 Piirväärtuseid korrelatsioonile saab kasutada nendel juhtudel, kus võrreldakse nn testlõike. Näiteks hea tasasusega ehk väikeste IRI arvudega teede (uute katete) puhul viib väike erinevus paralleelmõõtmiste vahel korrelatsioonikordaja alla.

6 nõuetele vastavuses, tuleb sarnaseid testmõõtmisi teostada regulaarselt, mõõtmishooajal soovitavalt vähemalt 1 kord kolme kuu jooksul või kohe, kui on ilmnenud olulised muutused kas mõõteseadme, mõõtja või mõõtesõiduki juures. Mõõteseadme väljavahetamise korral viib mõõtja testilõikudel läbi vana ja uue seadme võrdlusmõõtmise, tagamaks uue seadme andmete võrreldavuse eelneva seadme mõõtmisandmetega. Enne uue seadme kasutusele võtmist peab mõõtja esitama Maanteeametile võrdlustesti tulemused. Test viiakse läbi analoogselt iga-aastasele mõõtmistööde eelsele testile. 2.3 Mõõtmine Teekatte tasasust mõõdetakse uute teekatete vastuvõtuks, sõidutee mõlemal sõidusuunal kõigil sõiduradadel sõiduraja välimises sõidujäljes, tehes igal sõidurajal kolm läbikut. Teekatte tasasust mõõdetakse kuival ja puhtal teekattel, soovitavalt peale markeerimistööde lõppemist. Mõõtmistulemuste esitamise samm on 20 meetrit, mõõtmisel kasutatav mõõtmiskiirus peab olema võimalikult ühtlane ja vastama üldisele sõidukiirusele. Eeldatavaks teekatte tasasuse mõõtmise kiiruseks tuleb arvestada keskmiselt km/h, kuid mitte vähem kui 50 km/h. 2.4 Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine Mõõdetud teekatte tasasuse väärtused peavad olema seotud teeregistri aadress-süsteemiga. Tee vastuvõtul teostatud teekatte tasasuse mõõtmistulemused esitatakse peale vormistamist tellijale või tellija määratud isikule. 3 Haardeteguri mõõtmine Haarduvust auto ratta ja teepinna vahel iseloomustatakse haardeteguriga µ. 3.1 Nõuded mõõteseadmele Teekatte haardeteguri mõõtmiseks kasutatava seadmega peab saama määrata niiske katte pikisuunalist haardetegurit. Seadme ratas peab olema paralleelne liikumise suunaga (risti mõõdetava katte paaniga). Seadme rattale peab olema mõõtmise jooksul rakendatud staatiline koormus massiga 500+/- 5 N, rehv peab vastama ASTM 1551 tabeli 2 nõuetele ning rehvi rõhk peab olema vahemikus 205 kuni 209 kpa. Seadmega peab olema võimalik mõõta järgnevalt: a) fikseeritud libisemisel, kus libisemistegur on fikseeritud vahemikus 1 kuni 75 %; b) fikseeritud libisemise kiirusel, kus libisemise kiirus peab olema väiksem kui auto liikumiskiirus; c) muutuval libisemisel, kus seadme ratas pidurdatakse vahemikus 0 kuni 75%, salvestades F30, F60 ja libisemisteguri/haardeteguri kõver. Seadme ratta pidurdamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud libisemisteguri kontrollitud väärtus kiiruse vahemikus 20 kuni 95 km/h. Seade peab olema varustatud süsteemiga, mis võimaldab tekitada 0,5 mm paksuse veekihi seadme ratta ette. Seade peab võimaldama kõikide andmete kogumist ja salvestamist (seadet vedava sõiduki kiirus, testiratta kiirus, testiratta pidurdusjõud ning staatiline jõud, mis mõjub rattale). Lisaks peab fikseerima mõõtmise hetke katte pinna ja välisõhu temperatuuri (käsitsi või automaatselt). Testiratas peab olema kinnitatud nii, et ta pöörleks vabalt ning talle ei tohi mõjuda mingid välised jõud, staatiline koormus rattale peab rakenduma igal ajahetkel, sõltumata tee ebatasasusest.

7 3.2 Seadme kalibreerimine ja kontroll Teekatte haardeteguri mõõtmise seade tuleb iga kahe mõõtehooaja järel kalibreerida. Kalibreerimise käigus tuleb teostada muuhulgas võrdlusmõõtmine vähemalt ühe sarnasel tehnoloogial põhineva ning kehtivat kalibreerimistunnistust omava mõõteseadmega. 3.3 Mõõtmine Teekatte haardetegurit mõõdetakse uute teekatete vastuvõtuks sõidutee mõlemal sõidusuunal kõigil sõiduradadel sõiduraja välimises sõidujäljes. Teekatte haardetegurit mõõdetakse kuival ja puhtal teekattel soovitavalt peale markeerimistööde lõppemist. Teekatte haardeteguri mõõtmised tuleb teostada fikseeritud libisemisel, kusjuures libisemise määr peab olema seadistatud 20 %. Mõõtmiste samm on 20 meetrit, mõõtmisel kasutatav mõõtmiskiirus peab olema võimalikult lähedal 60 km/h. 3.4 Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine Mõõdetud teekatte haardeteguri väärtused peavad olema seotud teeregistri aadress-süsteemiga mõõtmiste teostamise ajal. Teekatte haardeteguri mõõtmistulemused esitatakse peale vormistamist koheselt tellijale või tellija määratud isikule mõõtmiste näidisvormil, mis on toodud käesoleva dokumendi Lisas 2. Teekatte haardeteguri mõõtmistulemused teeregistri jaoks esitatakse Maanteeametile kord aastas pärast mõõtehooaja lõppu. 4 Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmine Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmised teostatakse langeva raskusega koormusseadmega (FWD-seadmega). 4.1 Nõuded mõõteseadmele Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmisel tuleb kasutada langeva koormusega seadet (Falling Weight Deflectometer FWD), mille põhiosadeks on langev raskus, koormusplaat ning jõu- ja vajumisandurid koos elektroonilise mõõteplokiga. Üheaegselt peab kasutusel olema vähemalt seitse vajumisandurit, millede asukohad koormusplaadi keskosa suhtes on järgmised - 0, 300, 600, 750, 900, 1200 ja 1500 mm. Mõõtmistulemuste registreerimine, töötlemine ning salvestamine toimub mõõteploki ja sellega ühendatud arvuti abil vahetult mõõtmiskohal. Lisaks läbivajumiste registreerimisele peab mõõtmiskohal registreerima mõõtmiste asukoha (vastavalt teeregistri aadress-süsteemile), kuupäeva, kellaaja, õhu- ja katte temperatuurid (nii katte sees kui selle pinnal) ning koormamise jõu. Langeva raskuse suurus ja langemiskõrgus peavad olema valitud selliselt, et saavutatakse normveoauto rattapaarile vastav koormus 50 kn. Samas peab olema võimalik seda vajadusel muuta. Kandevõime mõõtmisel tehakse kaks eellööki ja mõõtmistulemused registreeritakse kolmanda löögi ajal. 4.2 Seadme kalibreerimine ja kontroll Mõõteseade peab olema kontrollitud kord aastas mõõteperioodi välisel ajal. Kontrolli käigus kalibreeritakse seadme erinevad andurid: koormusandur, teekatte pinna infrapunatemperatuuriandur, õhutemperatuuri andur ning deformatsiooniandurid. Mõõteseadme andurite kalibreerimise kohta peavad mõõtjal olema kehtivad tunnistused. Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmiseks kasutatav seade peab olema läbinud rahvusvahelise võrdlustesti vähemalt kord kolme aasta jooksul.

8 4.3 Mõõtmine Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmised teostatakse kõigil sõiduradadel parempoolses (välimises) sõidujäljes 100 meetrise mõõtmissammuga. Kõrvutiasetsevatel sõiduradadel nihutatakse mõõtepunktide asukohti omavahel 50m (mõõtmine malekorras). Mõõtmise ajal registreeritakse teekatte pinna- ja õhu temperatuurid igas kandevõime mõõtmise punktis. Temperatuur teekatte sees (kattekihi keskosas) mõõdetakse mõõtmislõigu alguses ja iga 1 tunni möödudes või kui teekatte pinna temperatuur on muutunud rohkem kui 5 0 C võrra eelmisest mõõtmise kohast. Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmised katkestatakse kui temperatuur teekatte sees on langenud alla +5 0 C või tõusnud üle C või kui teekatte pinna temperatuur on alla 0 0 C või üle C. 4.4 Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine Mõõdetud teekonstruktsiooni kandevõimet iseloomustavad läbipainded ja erinevad temperatuurid ning muud andmed tuleb esitada Teeregistri aadress-süsteemis (tee on jagatud teeosadeks ja iga teeosa algusest esitatakse andmed 100 meetrise sammuga). Katendi üldise elastsusmooduli arvutus tuleb teostada vastavalt A. Aaviku doktoritöös Teekatendite tugevuse hindamise metoodilised alused Eesti teekatendite hoiu süsteemis (EPMS) a välja töötatud valemile: kus: E eq = C E e eq T t M i T bituumensideainega töödeldud kihi keskmine temperatuur FWD-ga mõõtmise ajal, C; Mi tegur, mis arvestab konkreetset kuud, millal FWD-ga mõõtmine toimus (i=4 10, aprill oktoober); C, e, t empiirilised konstandid (tabel 3). Tabel 3. Konstandid Eeq määramiseks Empiirilised konstandid e 0,793 t 0,098 C 2,039 Kuud arvestav tegur m4 aprill 1,000 m5 mai 0,911 m6 - juuni 0,830 m7 juuli 0,816 m8 august 0,831 m9 september 0,825 m10 oktoober 0,817 E_eq=(0,25πFS(1-v^2))/d_0 kus: F kontaktsurve koormusplaadi all, kpa; S koormusplaadi diameeter, mm; v Poisson i tegur; d0 deformatsioon koormusplaadi keskel, μm. Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemused esitatakse peale vormistamist koheselt tellijale või tellija määratud isikule mõõtmiste näidisvormil, mis on toodud käesoleva

9 dokumendi Lisas 3. Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemused teeregistri jaoks esitatakse Maanteeametile kord aastas pärast mõõtehooaja lõppu. 5 Jäävpoorsuse mõõtmine maaradariga Maaradar-tehnoloogia (GPR e. Ground Penetrating Radar) võimaldab mõõta teekatte dielektrilisi väärtusi, milliste põhjal omakorda arvutatakse teekatte jäävpoorsused. Meetod sobib kasutamiseks asfaldist kattekihtide jäävpoorsuse määramiseks, sõltumata mõõdetava kihi alusest. Meetodi kirjeldamisel on muuhulgas tuginetud alljärgnevale: PANK 4122, Asfalttipäällysteen tyhjätila, päällystetutkamenetelmä 1999/2008. Roimela P., Tielaitoksen selvityksiä 4/1998, Päällystetutkatutkimukset , TIEL Tielaitoksen selvityksiä 6/1999, Päällystetutka tiiviyden laadunvalvonnassa, TIEL PANK 4114, Asfalttipäällysteen tyhjätila ja muut tilavuussuhteet. Scullion T., Lau C. L., Saarenketo T., Performance Specifications of Ground Penetrating Radar; Proceedings of Sixth International Conference on Ground- Penetrating Radar. Sendai, Japan, p Ullberg J. et al Recommendations for guidelines for the use of GPR in asphalt air voids content measurement. Mara Nord Project. Erinevalt traditsioonilisest kvaliteedi kontrollil võetavate puurkehadega kontrollimisest, saadakse radariga mõõtmisel katkematu info kontrollitava asfaltbetoonkatte jäävpoorsuste väärtustest mõõtmisrajal. Kuna mõõtmiste maht on radariga mõõtmisel tuhandeid kordi suurem traditsioonilise meetodi puurkehade arvust, vähendab see oluliselt jäävpoorsuse määrangute juhuslikkust. Mõõtmistulemuste kalibreerimiseks võetakse kontrollitavalt, sama asfaltseguga lõigult, sõltumata objekti pikkusest ainult 8 puurkeha, mistõttu vajadus uut katet kahjustavate kontrollpuuraukude järele väheneb kordades. Piiranguks antud meetodi puhul on, et mõõtmisi ei saa teha märja või külmunud katte korral. Katte jäävpoorsuse all mõistetakse katte õhupooride mahu ja katte kogumahu suhet protsentides. Katte materjali dielektrilisi omadusi kirjeldavate väärtuste (suhteline dielektriline läbitavus) all mõistetakse elektrivälja poolt mõjutatava materjali võimet elektromagnetilist energiat salvestada ja seejärel edasi kanda. Samuti võib seda kirjeldada kui materjali omadust elektromagnetväljas polariseeruda ja sellest tulenevalt reageerida loodud elektromagnetlainetele. Materjali dielektriline väärtus on funktsioon materjali komponentide mahulistest proportsioonidest ja nende komponentide dielektrilistest väärtustest. Jäävpoorsuse mõõtmine põhineb katte dielektriliste väärtuste muutumisel. Dielektriline läbitavus on üks materjali elektrilisi omadusi iseloomustavaid näitajaid. Katte dielektrilised omadused sõltuvad katte komponentide dielektrilistest omadustest. Katet tihendades katte poorsus väheneb ning suurema dielektrilise läbitavusega komponentide - täitematerjalide ja bituumeni suhteline osakaal kasvab. Katte dielektriline läbitavus tihendades kasvab. Dielektriline väärtus leitakse õhk-paar antennidele hästi sobiva peegeldumistehnika abil. Katendi dielektriline väärtus leitakse arvutustega erinevate kihtide pindadelt tagasipeegelduvate elektromagnetlainete amplituudidest. Antenni saatja saadab välja elektromagnetilisi impulsse, mille tagasipeegeldused kattekihtide pindadelt püütakse kinni antenni vastuvõtjaga ja registreeritakse.

10 Õhk-paar antenni tööpõhimõte on kujutatud alloleval joonisel, kus T on antenni saatja (transmitter) ja R on antenni vastuvõtja (receiver) ning numbritega 1, 2 ja 3 on tähistatud kattekihtide pinnad, millelt toimuvad tagasipeegeldumised. Dielektriline väärtus εr leitakse alljärgneva valemiga: kus: 1 A a Am ε r = ( 1 + A ) a Am Aa - tagasipeegeldumise amplituud kattelt Am - tagasipeegeldumise amplituud metallplaadilt 2 Impulsi peegeldumiste amplituudide graafik t1 impulsi kulgemise aeg katte ülakihis t2 impulsi kulgemise aeg katte alakihis A1 peegeldunud signaali amplituud ülakihi pinnal A2 peegeldunud signaali amplituud alakihi pinnal 5.1 Nõuded tee vastuvõtul kasutatavale mõõteseadmele vähemalt 1,0 GHz õhk-paarantenn (air-coupled antenna); mõõtmisandmete registreerimise ja salvestamise süsteem; baassõiduk; arvuti koos andmetöötlustarkvaraga. 5.2 Tee vastuvõtul kasutatava seadme kalibreerimine ja kontroll Seadme töökindlust tõendatakse mõõtmiste teostaja poolt välja antava maaradari kalibreerimistunnistusega, milles näidatakse kahe samas kohas teostatud paralleelmõõtmise võrdlustesti tulemused ja millest nähtub paralleelmõõtmiste kokkulangevus. Mõõtmiste kokkulangevust näidatakse mõõtmisjoonte vahelise korrelatsioonikordajaga (peab olema > 0,5) ning mõõtmiste normaaljaotuste kokkulangevust normaaljaotuse väärtuste vahelise

11 korrelatsioonikordajaga (peab olema > 0,95). Mõõtmistulemused esitatakse kalibreerimistunnistuse lisana. Võrdlustesti mõõtmisandmed säilitatakse. Mõõtelõiguks valitakse vähemalt 500 meetrine lõik, millel tehakse ühest ja samast jäljest kaks järjestikust mõõtmist. Mõõtmistel tuleb jälgida, et paralleelmõõtmised paikneksid võimalikult samal joonel. Mõõtmised teostatakse maksimaalselt ühe tunni jooksul. Mõõtetööde tulemustena saadakse suhtelised dielektrilisuse väärtused (Er), mis taandatakse 1 meetristeks lõikudeks. Er väärtuste põhjal arvutatakse katendi teoreetilised jäävpoorsuse näitajad. Selleks valitakse mõõtejoonel üks ristlõige ja määratakse, et valitud kohas on hüpoteetiline jäävpoorsus. Saadud koefitsiendi abil arvutatakse jäävpoorsused ülejäänud lõigule. Kuna kaks mõõtejoont ei kattu ideaalselt (mõõtmisel tekivad paratamatult kahe joone mõningad piki- ja põikisuunalised kõrvalekalded), siis selle mõju vähendamiseks arvutatakse jäävpoorsusnäitajad 10 meetri jooksva keskmisena. Seejärel võrreldakse kahe mõõtmisjoone jäävpoorsuste väärtuste Pearsoni korrelatsiooni. Lisaks võrreldakse kahe paralleelmõõtmise (1 m taandatuna) jäävpoorsuse normaaljaotuse väärtuste (jäävpoorsus 0,1% sammuga) Pearsoni korrelatsiooni. 5.3 Mõõtmine Mõõtmistulemused salvestatakse minimaalselt sagedusega 4 mõõtmist (skaneerimist) meetri kohta. Mõõtmised teostatakse võimalikult ühtlase kiirusega. Üks mõõtmine haarab ala umbes 300 mm x 300 mm. Mõõdetakse vähemalt üks profiil igal põhisõidurajal rattajälgede vahelt 3 ning põhisõiduradade vahelised vuugid. Iga mõõtmine teostatakse ühtse profiilina algusest lõpuni. Põhjendatud vajadusel võidakse kokku leppida eeltoodust erinevas mõõtejoonte pikkuses, koguses ja asukohas. Mõõtmisi ei ole lubatud teostada vihmaga või märjal kattel. Samuti ei ole mõõtmisi lubatud teostada kui katend on külmunud või kui õhutemperatuuril alla +1 C. 5.4 Mõõtmisandmed, nende töötlemine ja esitamine Tee vastuvõtul teostatud teekatte poorsuse mõõtmistulemused esitatakse peale vormistamist koheselt tellijale või tellija määratud isikule. Poorsuse määramine põhineb katte keskmisel dielektrilisel väärtusel, kasutades ära uuringuid, milles laboratoorsete katsete abil on leitud funktsioon materjali dielektrilisuse ja jäävpoorsuse vahel (Roimela 1998). Potentsiaalsed tee ristlõiked proovivõtuks e. eelvalikukohad kinnistatakse värviga kattele vahetult enne mõõtmiste teostamist ning mõõtmiste ajal lisatakse elektroonilised asukohamärked maaradariandmetele. Eelvalikukohti peab olema vähemalt 3 ja need valitakse võimaluse korral täispikettidel selliselt, et eelvalikukohtade kaugused objekti otsest ja üksteisest oleksid võimalikult ühesugused so. ¼ objekti pikkusest. Proovivõtuks valitakse need eelvalikukohad (tavaliselt kaks kohta), mille piirkonnas εr väärtused on kõige lähedasemad katte keskmisele. Proovivõtuks valitakse selline koht eelvalikukoha piirkonnast, mille vahetus läheduses εr väärtused hälbivad vähim (εr kõikumine meetri kohta <0,2). Sellistest kohtadest võetakse kokku 4 proovikeha sõiduradadelt ja 4 proovikeha vuugist eeldusel, et kogu objekti ulatuses on kasutatud sama segu. Proovikehad peab võtma mõõtetööde teostaja poolt näidatud kohtadest viimase juuresolekul. Kalibreerimisproovikehad võetakse ning nende jäävpoorsused ja tihendustegurid ning erimass määratakse EVS-EN standardi kohaselt 3 Mõõtmised tuleb teostada rattajälgede vahelt kuna raskeliikluse mõjul võib rattajälgedes toimuda märkimisväärne järeltihenemine väga lühikese ajaga pärast katte avamist liiklusele.

12 akrediteeritud laboratooriumis. Igale mõõterajale arvutatakse jäävpoorsused 1 m pikkuste lõikude keskmistena alljärgneva valemiga. y = 272,93e 1,3012kε r, kus k on kalibreerimistegur; εr on mõõdetud dielektrilisuse väärtus. Tulemused esitatakse protokollina ja selles esitatakse vähemalt järgnev info: andmed mõõtmised teostanud organisatsiooni kohta (mõõtetööde teostaja); andmed kliendi kohta; viide mõõtmismeetodile ja teave kasutatud mõõteseadme ja tarkvara kohta; objekti number ja muu üldine teave; objekti kogupikkus; mõõtmise aeg; segu mark ja jäävpoorsuste normatiivsed piirväärtused (nii rajad kui vuuk); tulemused mõõdetud radade kaupa ja objektile: o raja kogupikkus; o dielektrilisuse keskväärtus, jäävpoorsuse keskväärtus ja standardhälve, tihendusteguri keskväärtus ja standardhälve; o kõrvalekallete maht piirväärtustest meetrites ja protsentides; o graafiliselt: jäävpoorsuse ja tihendusteguri normaaljaotus ning kõrvalekallete maht piirväärtustest meetrites; kalibreerimisandmed: o kalibreerimisproovikehade asukohad: eelvalikukohad, täpsed asukohad; o kalibreerimisproovikehade katseandmed: erimass, mahumassid, jäävpoorsused ja tihendustegurid ning kalibreerimistegurid; o keskmine kalibreerimistegur, sellele vastav keskmine jäävpoorsus ja dielektriline läbitavus; seguretsepti andmed: o seguretsepti number ja kuupäev; o seguprojekti andmed: erimass, mahumass ja jäävpoorsus; viited nõuetele ja vastuvõtueeskirjale; viited erisustele; lisad: o puurkehade katseprotokoll (erimass, mahumassid, jäävpoorsused ja tihendustegurid); o seguprojekt (esileht); Juhul kui kalibreerimistegurid erinevad üksteisest märgatavalt, peab aruandes esitama selle kohta põhjenduse. Maaradariga jäävpoorsuse mõõtmise täpsus mõõtmiste täpsus ±0,9% (Roimela 1998). Selline statistiline tulemus on saadud võrreldes puurkehade tulemusi ja maaradari mõõtetulemusi samades kohtades (R=0.9223). 5.5 Maaradariga jäävpoorsuse mõõtmise mittevõimalikkuse põhjendamine Jäävpoorsuse mõõtmine on üldjuhul soovitatav teostada maaradariga. Seda meetodi võime tõttu anda ülevaatlikud andmed kogu katte pikkuses. Siiski esineb üksikuid olukordi, kus katte

13 jäävpoorsuse maaradariga mõõtmine ei ole võimalik või puudub võimalus seda saada Eestist. Sellisel juhul peab maaradariga jäävpoorsuse mõõtmise teenuse tellija kinnitama, et esineb üks kolmest olukorrast: 1) Eestis teenust ei pakuta (vajalik Eestis registreeritud teenusepakkuja kinnituskiri) 2) ilmastikust tingitud põhjustel (vajalik teenusepakkuja kinnituskiri) 3) muud põhjused (vajalik teenusepakkuja kinnituskiri) Kinnituskirja peab koostama teenusepakkuja, kel on vähemalt 3-aastane maaradariga jäävpoorsuse mõõtmise kogemus. Ilmastikust tingitud põhjuseks loetakse olukorda, kus katte paigaldamise järgselt tellitud tööd pole olnud võimalik läbi viia mõõtmisteks vajaliku kuiva katte puudumise tõttu kuu 28 päeva jooksul. Selline olukord võib tekkida perioodil oktooberaprill. Muude põhjustena märgitakse olukord, kus mõõtmised küll teostati kuid andmed ei ole kasutatavad nt jäävpoorsuse ja dielektrilise väärtuse tavapärasest erinev suhe või muu keskkonnast või materjalidest tingitud häiring. Põhjendatud juhul, kui maaradariga mõõtmisi ei ole võimalik ehitustöövõtjast mittetingitud põhjustel teostada, on ehitustöövõtjal õigus teostada mõõtmised traditsioonilisel viisil, kasutades kogu objektil tavapärast, puuritud proovikehadel põhinevat meetodit. Kõik proovikehad võetakse poolte osavõtul akrediteeritud labori poolt ning nende proovikehade jäävpoorsused, tihendustegurid ja erimass määratakse akrediteeritud (EVS-EN standardi kohaselt) laboratooriumi poolt. 6. Ohutusnõuded sõidukile ja mõõtjale Mõõtmist teostav töövõtja vastutab ohutuse eest. Teekatte tasasuse mõõtmiseks kasutatav sõiduk peab olema varustatud nõutavate hoiatusvahenditega. Sõiduki katusel peab olema etteja tahapoole selgelt nähtav silt Mõõtetööd, ja vähemalt 2 kollast CE nõuetele vastavat vilkurit. Mõõtja peab sõidukist väljudes kasutama nõuetele vastavat ohutusvesti. LISAD Lisa 1 Teekatte tasasuse mõõtmistulemuste esitamise näidisvorm Lisa 2 Teekatte haardeteguri mõõtmistulemuste esitamise näidisvorm Lisa 3 Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemuste esitamise näidisvorm

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

SISSEJUHATUS

SISSEJUHATUS EESTI RIIGIMAANTEEDE KATETE SEISUKORD 2002 aastal Mõõdetud teekatte tasasuse väärtuste jagunemine põhimaanteedel 2000 a. 2001 a. 2002 a. 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Valguspeegelduvus põhimaanteedel aruanne_ERC _v2

Valguspeegelduvus põhimaanteedel aruanne_ERC _v2 Pilootprojekti Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mobiilne mõõtmine riigi põhimaanteedel aruanne 2017 Põhimaanteede valguspeegelduvus 2017 1 Tellija Pilootprojekti Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

HAARDETEGURI JA MAKROTEKSTUURI MÕÕTMISED KOOS AJAS MUUTUMISE ANALÜÜSIGA Projektijuht: Erko Puusaag Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna

HAARDETEGURI JA MAKROTEKSTUURI MÕÕTMISED KOOS AJAS MUUTUMISE ANALÜÜSIGA Projektijuht: Erko Puusaag Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna HAARDETEGURI JA MAKROTEKSTUURI MÕÕTMISED KOOS AJAS MUUTUMISE ANALÜÜSIGA Projektijuht: Erko Puusaag Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna tellimusel Tallinn 2016 Projektijuht: Erko Puusaag

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Raskeveokite mõju teekatendile ARUANNE Tallinn 2018

Raskeveokite mõju teekatendile ARUANNE Tallinn 2018 Raskeveokite mõju teekatendile ARUANNE Tallinn 2018 Raskeveokite mõju teekatendile Tellija: Maanteeamet Aadress: Teelise 4, 10916 Tallinn Kontaktisik: Marek Kask (e-mail: marek.kask@mnt.ee) Teostaja: Tallinna

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

TEE-EHITUSTÖÖDE KONTROLL- JA VASTUVÕTUTOIMINGUTE LOETELU aprill 2019.a A B C D E F G H I J K L

TEE-EHITUSTÖÖDE KONTROLL- JA VASTUVÕTUTOIMINGUTE LOETELU aprill 2019.a A B C D E F G H I J K L 8 0 8 0 8 0 MULLATÖÖD ETTEVALMISTUS- ja KAEVETÖÖD MULLETE EHITAMINE Kaeviku täitematerjali terakoostis - vastavalt lepingulistele nõuetele EVS-EN - Kaeviku täitematerjali filtratsioonimoodul - vastavalt

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest Radar hüdrometeoroloogilises seires Tanel Voormansik Riigi Ilmateenistus / Radarmeteoroloogia peaspetsialist 09.11.2017 Ettekande kava Radari tööpõhimõtted Rahvusvaheline koostöö Andmete kvaliteet Radariandmetest

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Microsoft Word - emv_1_161_Kohtla_Nomme RTVJ.doc

Microsoft Word - emv_1_161_Kohtla_Nomme RTVJ.doc ELEKTROMAGNETVÄLJA MÕÕTMISTE PROTOKOLL nr 6/4-6-1/161 01.08.2012 EAK akrediteeritud L128 1. Mõõtmiste tellija: TERVISEAMETI KESKKONNATERVISE OSAKOND aadress: Paldiski mnt 81, tel.: 694 3500, faks: 694

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Ülaveeris

Ülaveeris SÕIDUKI PILDISTAMISE JUHEND Sõiduki pildistamisel tuleb järgida allpool esitatud nõudeid. Nõutavate fotode näidised on juhendis. 1. Üldnõuded 1.1. Peale sõiduki tuleb fotol jäädvustada ka fotode saatmise

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch HelCor TERASTORUD HelCor PA torud on sobilikud kasutamaks kõikide tee klasside ja raudtee (kuni V=200km/h) rajatistena, vastavalt Euroopa standardile

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN

QUANTUM SPIN-OFF - Experiment UNIVERSITEIT ANTWERPEN 1 Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 3. osa: PRAKTILISED TEGEVUSED Elektronide difraktsioon Projekti Quantum Spin-Off rahastab Euroopa Liit programmi LLP

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TEEDEINSTITUUT Hr Marek Aun Verston Ehitus OÜ Pärnu 120, 72720 PAIDE GSM: 53327683 marek@verston.ee 07.06.2013 nr 11-40/ET/1414 Ekspertarvamus paekiviliiva kasutamise kohta Hydroscandi lao- ja tootmishoone

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!

Microsoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software,   a great PDF writer utility! EESTI STANDARD TOORNAFTA JA VEDELAD NAFTATOOTED HORISONTAALSETE SILINDRILISTE MAHUTITE KALIBREERIMINE Osa 2: Elektro-optiline sisemiste kauguste mõõtemeetod Petroleum and liquid petroleum products Calibration

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Elastsete katendite projekteerimisjuhendi täiendamine siirdetegurite osas nr Tallinn 2015

Elastsete katendite projekteerimisjuhendi täiendamine siirdetegurite osas nr Tallinn 2015 Elastsete katendite projekteerimisjuhendi 2001-52 täiendamine siirdetegurite osas nr 2015-8 Tallinn 2015 Elastsete katendite projekteerimisjuhise 2001-52 täiendamine siirdetegurite osas. Töö koostaja:

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

Remote Desktop Redirected Printer Doc

Remote Desktop Redirected Printer Doc VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile

Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile Pangalingi spetsifikatsioon Pocopay pangalingilt makse algatamiseks tuleb kasutada teenust 1011. Kaupmees teeb päringu Pocopayle aadressile https://my.pocopay.com/banklink. Vastuspäring tehakse makse õnnestumise

Rohkem

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST 10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

P9_10 estonian.cdr

P9_10 estonian.cdr Registreerige oma toode ja saage abi kodulehelt www.philips.com/welcome P9/10 Eestikeelne kasutusjuhend 2 Ühendage P9 kõlar Bluetooth ühenduse kaudu oma Bluetooth seadmega, nagu näiteks ipadiga, iphone'iga,

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõbehall Tehasetähis (VINkood) Valmistajamaa Rootsi Esmane

Rohkem

Dias nummer 1

Dias nummer 1 TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses Tallinna Tehnikakõrgkool MAANTEEAMET Tallinn 2011

Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses Tallinna Tehnikakõrgkool MAANTEEAMET Tallinn 2011 Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses Tallinna Tehnikakõrgkool 2011-23 MAANTEEAMET Tallinn 2011 KOHALIKE MINERAALMATERJALIDE OPTIMAALSE KASUTAMISE UURING EESTI

Rohkem