Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava. Tiiu Bobrovski

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava. Tiiu Bobrovski"

Väljavõte

1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Tiiu Bobrovski DEMENTSE EAKA TOITUMISEGA SEOTUD TERVISERISKID, NENDE TEKKEPÕHJUSED JA ÕENDUSTEGEVUSED TOITUMISEGA SEOTUD PROBLEEMIDE ENNETAMISEL JA LAHENDAMISEL Lõputöö Juhenda: Reet Urban, RN, MSc, dotsent Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013

2 Käesoleva lõputöö autor koostanud iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite, kirndusallikate muudest allikatest pärinevad andmed nõuetekohaselt viidatud. Lõputöö autori allkiri: Kuupäev: 2013 a. Otsus kaitsmisele lubamise kohta Juhenda(d):.. /nimi akadeemiline kraad/.. /allkiri/ Kuupäev: 2013 a. 2

3 KOKKUVÕTE Käesolev lõputöö kirnduse ülevaate meetodil koostatud teoreetiline töö, mille eesmärgiks kirjeldada dementse eaka toitumisega seotud probleeme õendusabi võimalusi nende vähendamisel ennetamisel. Uurimistöö eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised uurimisülesanded: 1. Kirjeldada dementse eaka toitumist mõjutavaid tegureid. 2. Kirjeldada dementse eaka toitumisega seotud enamlevinud terviseriske. 3. Kirjeldada õendusabi võimalusi dementse eaka toitumisega kaasnevate probleemide lahendamisel. Dementne eakas, tingitud kognitiivsete võimete langusest, ei suuda ktrollida normaalset toitumist. Seoses sellega võivad kaasneda mitmesugused terviseprobleemid, milledest alatoitumine dehüdratsio kõige sagedasemad. Raskendatud toimetulek söömisel joomisel kujunenud alatoitumise kõige suurema tõenäosusega esinevaks riskiteguriks, viies organismi immuunsüsteemi nõrgenemiseni ning suurendades hospitaliseerimise suremuse riski. Toitumisega seduvate terviseriskide ennetamisel õendus- hoolduspersalil väga suur roll. Peamiseks probleemiks aga toitumisalaste teadmiste puudulikkus muutunud terviseseisundi hilinenud äratundmine. Seega oleks va muuta hooldustöötate meditsiinipersali suhtumist käitumist ning tõsta teadmisi läbi erinevate koolitusprogrammide. Käesolevas uurimistöös kirjeldatud dementse eaka toitumisraskusi neist tulenevaid võimalikke terviseriske ning antud ülevaade erinevatest toitumusliku seisundi hindamismeetoditest õendussekkumistest. Võtmesõnad: dementne eakas, alatoitumine, dehüdratsio, ennetamine 3

4 ABSTRACT This thesis is a literature review, which aim is to describe the demented elderly nutritirelated problems and possibilities of reducing and preventing those matters in nursing. The purpose of this review was the following: 1. To describe demented elderly factors of which influencing nutriti. 2. To describe demented elderly most comm nutriti-related health risks. 3. To describe nursing care to help solve the problems related to dementia elderly nutriti. Demented elderly, due to cognitive impairment, are unable to ctrol normal nutriti. This may result in various health problems, from which malnutriti and dehydrati are the most frequent. Difficulty coping with eating and drinking, malnutriti has become the most likely of risk factors, leading to a weakening of the immune system and increasing the risk hospitalizati and mortality. Maintainence and nursing staff have a very big role of preventing nutriti-related health risks. However, the main problems are the lack of nutritial knowledge and belated recogniti of changed health status. Thus, it would be necessary to change the attitude and behaviour of maintainance and the medical staff through various training programs. This research describes the difficulties of nutriti in the elderly with dementia, potential health risks and an overview of the different methods for assessment of nutritial cditis and nursing activities. Key words: demented elderly, malnutriti, dehydrati, preventi. 4

5 SISUKORD KOKKUVÕTE...3 ABSTRACT...4 SISUKORD SISSEJUHATUS UURIMISTÖÖ MATERJAL JA METOODIKA DEMENTSE EAKA TOITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kognitiivsed häired Keskkna vahetus Düsfaagia Meeleoluhäired emotsiaalsed muutused Dementseid eakaid hooldavate isikute vähene teadlikkus TOITUMISEGA SEOTUD ENAMLEVINUD TERVISERISKID Alatoitumine Dehüdratsio ÕENDUSABI VÕIMALUSED DEMENTSE EAKA TOITUMISEGA KAASNEVATE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL Toitumisraskuste hindamine mõõtmine Õendussekkumised dementsuse varases staadiumis Dehüdratsioi ennetamine õendussekkumine Enteraalne toitmine Õdede hoolduspersali koolitus ARUTELU JÄRELDUSED...38 ALLIKALOEND...40 LISAD Lisa 1. Edinburgi dementsete toitumise hindamise skaala Lisa 2. Uurimistöös kasutatud teadusartiklite välvõtuleht 5

6 1. SISSEJUHATUS Dementsus progresseeruv seisund, mille puhul häiruvad inimese kognitiivsed võimed, mistõttu ta ei ole võimeline igapäevaeluga toime tulema ega töötama. Dementsuse esinemissagedus suurenemas peamiseks riskifaktoriks peetakse kõrget vanust. Järgmise 30 aasta jooksul nähakse Ühendkuningriigis haigestumise kahekordset tõusu, mis viib selle näita 1,4 miljini, ülemaailmselt prognoositakse dementsete inimeste arvu 2040 aastaks 81,1 milji piirini (Cole 2012). Dementne eakas, tingitud kognitiivsete võimete langusest, ei suuda ktrollida normaalset toitumist. Seoses sellega võivad kaasneda mitmesugused terviseprobleemid: ala- liigtoitumine, dehüdratsio, hüpovitaminoos, aneemia. Alatoitumine veetustumine kaks olulisemat põhjust, mis mõjutavad kõige enam dementsete haigete suremust (Chang Li-Chan 2005). Dementsuse keskmises hilises staadiumis söömisega toimetulek raskendatud see kujunenud alatoitumise kõige suurema tõenäosusega esinevaks riskiteguriks, viies organismi immuunsüsteemi nõrgenemiseni ning suurendades hospitaliseerimise suremuse riski (Smith 2011). Vähenenud nutunnetuse väljendusraskuste tõttu võib olla häiritud vedeliku omastamisvõime ( Archibald 2006), põhjustades muutusi veebilansis kuni dehüdratsioini väl (Mentes 2006). Armolik Kiik (2011) leiavad oma uuringus, et lisaks dementsussündroomi alatähtsustamisele diagnoosimisele, jäänud tähelepanuta ka toimiv õppe- nõustamissüsteem. Puudub dementse inimese omaste hoolduspersali välõpe, mistõttu jäävad paljud muutused märkamata. Õdedel hooldatel ei ole piisavalt teadmisi oskusi märkamaks ning seeläbi ennetamaks võimalikke terviseseisundi muutusi. Triinu Kurvits (2010) kirjeldas oma uurimistöös, kuidas ennetada eakate alatoitumist läbi erinevate tegevuste selgitustöö, tagamaks normaalne elukvaliteet ning tervislik seisund. Ta nimetab alatoitumise peamiseks riskiteguriks dementsust leiab, et eriti ohustatud alatoitumise suhtes need dementsed eakad, kes elavad kodus üksinda ilma järelvalveta. Kuna puutun oma töös palju kokku dementsete patsientidega, siis näen, et eelkõige dehüdratatsioi alatoitumise ennetamisel õendus- hoolduspersalil väga suur roll. Peamiseks probleemiks toitumisalaste teadmiste puudulikkus muutunud terviseseisundi hilinenud 6

7 äratundmine. Töötate ebapiisav koolitus toitmiseks varutud vähene aeg peamiseks barjääriks dementse eaka toitumisvaduste rahuldamiseks. Seega va muuta hooldustöötate meditsiinipersali suhtumist käitumist ning tõsta teadmisi läbi erinevate koolitusprogrammide. Teadaolevalt puudub Eestis dementse eaka toitumisprobleeme sellega kaasnevaid terviseriske puudutav kaasaegsetel teadusuuringutel põhinev teave. Tulenevalt eelnevast käesoleva, teoreetilise uurimistöö eesmärgiks kirjeldada dementse eaka toitumisega seotud probleeme õendusabi võimalusi nende vähendamisel ennetamisel. Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt püstitati järgmised uurimisülesanded: 1. Kirjeldada dementse eaka toitumist mõjutavaid tegureid 2. Kirjeldada dementse eaka toitumisega seotud enamlevinud terviseriske 3. Kirjeldada õendusabi võimalusi dementse eaka toitumisega kaasnevate probleemide lahendamisel. 7

8 2. UURIMISTÖÖ MATERJAL JA METOODIKA Käesolev uurimistöö teoreetiline, mille koostamiseks rakendati kirnduse ülevaate meetodit. Teabe kogumiseks kasutati teemakohaseid õpikuid käsiraamatuid, teaduspõhiseid artikleid uurimistööde tulemusi. Teadusartiklite leidmiseks kasutati elektroilisi teadusandmebaase: PubMed,, EBSCO, ESTER, MEDLINE: Health Source: Nursing/Academic Editi otsingumootoreid Google Google Cholor. Kasutati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli elektroilist andmebaasi Rixweb, kui ka käsitsiotsingut. Artiklite leidmiseks kasutatati järgmisi otsingusõnu nende kombinatsioe: esmased otsingusõnad: eakas (elderly), dementne eakas( elderly with dementia), terviserisk (risk of healt), toitumine (nutriti), toitumisprobleem (nutriti problem), ennetus (preventi), õendustegevus (nursing activities) teisesed otsingusõnad: alatoitumine (malnutriti), dehüdratatsio (dehydratio), düsfaagia (dysphagia). Uurimistöös kasutatavate allikate otsingul piiritleti välandmise aeg avahemikuga , keeleliseks piiranguks oli eesti inglise keel. Allikate sisu pidi vastama uurimistöö eesmärgile uurimisülesannetele. Teadusartiklite valikul oli kriteeriumiks artiklite täistekstide tasuta kättesaadavus. Uurimistöö koostamiseks kasutati 38 teadusartiklit, kahte käsiraamatut,ühte ravi- diagnostikajuhendit ning kolme õe õppekava lõputööd. Sobivate artiklite otsimisel vaadati esialgu läbi pealkird, seejärel loeti kokkuvõtted tulemused. Sellest järeldati, kas artikkel vastab minu uurimistöö eesmärgile. Sobivuse korral tutvuti terve artikliga. Seejärel süstematiseeri artiklid lähtuvalt uurimistöö ülesannetest. Analüüsimiseks vastavad kirndusallikad tõlgiti refereeriti, moodustades loogilise struktuuri, et olemasolevat materli saaks võimalikult maksimaalselt ära kasutada. Võrreldi erinevate autorite nii sarnaseid kui erinevaid seisukohti ning moodustati sisuliselt terviklikud teemakohased lõigud, mis kodati sisu järgi peatükkideks alapeatükkideks. Kirndust kasutades järgiti eetilisuse tagamiseks viitamisreegleid, vältimaks plagiaati. Algallikate autorite mõtet töö käigus ei ole muudetud. Võõrkeelsete allikate puhul järgiti sisu täpset kastamist. Töös kasutati eelretsenseeritud teaduspõhist kirndust. Lõputöö koostati vastavalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kirlike tööde vormistamise juhendile. 8

9 3. DEMENTSE EAKA TOITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 3.1 Kognitiivsed häired Dementsus hilise elujärgu üks kõige koormavamaid seisundeid ning sellest tingitud järkjärguline enesetoitmise võime vähenemine. Toitumisraskused nagu söömine, toitmine erinevad toitumiskäitumised esinevad vanematel inimestel just keskmises hilises dementsuse staadiumis. Dementsuse progresseerudes süvenevad probleemid söömise, toitmise toitumiskäitumise osas veelgi ning sellel negatiivne mõju inimese toitumuslikule seisundile, mille tagajärjeks võib olla alatoitumus veetustumine. Kognitiivsuse langus halvendab igapäevatoimingutega (ADL) hakkamasaamist, viies hiljem sõltuvusele toitumisel (Wats Green 2005, Archibald 2006, Lou jt.2007, Lin jt. 2008, Aselage 2009). Dementsusega seotud tunnetushäirete, füüsiliste meelepuuete tõttu võib söömisvadus olla mittetunnetatav (Chang Li-Chan 2005, Lin jt. 2008). Keelelise väljenduse raskused, otsustusvõime sihipärase tegevuse nõrgenemine muudavad arusaamise veelgi raskemaks (Tulva 2008). Kognitiivsed muutused võivad tekkida juba haiguse varases staadiumis, isegi enne diagnoosimist ning sel võib olla mitmeid põhjuseid (Candy jt. 2009). Tunnetusprotsessi häiretega kaasneb harilikult või eelneb emotsiaalne pidurdatus, tuues sageli kaasa meeleolu- käitumishäireid (Ola 2009). Kognitiivsete võimete tähelepanu langus mõjutavad oluliselt dementse eakal toitumisülesande alustamist lõpuleviimist (Wats 2002, Archibald 2006, Chang Roberts 2008). Sõltuvalt tunnetuslik-kognitiivse kahjustuse ulatusest võivad dementsed eakad söömise täielikult unustada või vastupidiselt unustada, et nad juba söönud. Samuti võivad nad toitu mitte ära tunda süüa toidu pähe mittesöödavaid asju. Näiteks salvrätile või määrimine või suhkru valamine praele täiesti kohased käitumised. Visuaalagnoosiaga dementsed võivad mitte ära tunda tuttavaid objekte, samuti mitte mõista, miks pannakse lauale taldrikud, kahvlid, lusikad enne toidu serveerimist. Nad ei oska seostada neid esemeid järgneva söömisprotseduuriga (Wats 2002, Archibald 2006, Amella Lawrence 2007, Lou jt.2007). 9

10 Dementsed eakad võivad säilitada võime süüa, aga unustavad vahepealsed etapid nagu närimise neelamise (Eisenstadt 2010). Perekesksed toidutarbimistraditsioid kantakse elu aeg endaga kaasas antakse edasi järgnevatele põlvedele. Mälu nõrgenedes aga kauapüsinud käitumismustrid muutuvad kas haiguse, hooldamise või elukoha vahetuse tõttu ning toovad kaasa söömisvõime alanemise. Kui selline nõrgenemine märkimisväärne, võib see kaasa tuua alatoitumise (Aselage Amella 2009). Alatoitumise tekkeks ei ole üht ainust põhjust, vaid suur hulk tegureid, mis omavahel seotult mõjutavad üksteist (Wats 2002). Dementsel võivad esineda raskused toiduga seotud tegevuste sooritamisel nagu toidu tükeldamine, pakendite avamine, joogikruusi tõstmine. Keeruline võib olla toitu suhu panna seda närida ning neelata. Sageli hoiab ta toitu seni kaua suus kui abista tuletab meelde neelata, kasutades selleks sageli imiteerivaid liigutusi. Dementsed eakad ei pruugi tund nälga, neil võib olla raskusi söömise alustamisega või kui nad hakkavad sööma kui esineb mingeid häirivaid asolusid, ei õnnestu alati söömist lõpetada. Sageli ei suuda nad väljendada, et vavad abi söömisel, samuti seda, et nad vavad rohkem aega närimiseks neelamiseks. Kui hoolda proovib aidata, siis tihti hoolealune tõrgub, lükkab toidu eemale, keeldub suud avamist või sülitab toidu hoopis väl (Wats 2002, Amella Lawrence 2007, Lin jt. 2008). Samad autorid leiavad, et tegurid, mis vähendavad toidu tarbimist söögiisu langust vanematel patsientidel (valu, ravimid, iiveldus, suu- hammaste probleemid), võimenduvad dementsel eakal hoopis enam, sest nemad veelgi vähem võimelised sellistest probleemidest aru saama ning nendega toime tulema. Chang Roberts (2010) viisid läbi uurimuse Taiwani erinevates hooldusasutustes hindamaks alatoitumuse riski. Kokku osales 101 dementset eakat, skriinimiseks kasutati MNA testi KMI määramist. Tulemustest järeldub, et keeldumine söögist, naiseks olemine söömisele kuluv aeg olid märkimisväärseteks alatoitumuse riski ennustavateks faktoriteks. Need tulemused võivad aga olla seoses leiuga, et enamus dementsetest elanikest pikaalisel hooldusravil naised, samuti naised märkimisväärselt kõrgemas eas. Seoses sellega halveneb kognitiivne võimekus suureneb sõltuvus kõrvalaabist enam, kui meestel. Need faktorid võivad seletada seda, miks naissugu niivõrd suures seoses alatoitumuse alatoitumuse riskiga. 10

11 3.2. Keskkna vahetus Üheks toitumist mõjutavaks teguriks dementsel eakal haiglasse või hooldeasutusse sattumine st. kokkupuudet võõra, harjumatu keskknaga. Söömishäired võisid esineda ka juba varem, aga uues keskknas nad võimenduvad. Võõras ümbrus, müra, teistsuguse seltskna tajumine muutunud söögiad tekitavad segadust ning võimendava probleeme veelgi (Archibald 2006, Amella Lawrence 2007, Aselage Amella 2009). Samuti peab dementne eakas kohanduma teistsuguste toitudega, mida ta seni oli kodus harjunud tarbima. Teistsugune maitse toidu tekstuur tekitavad võõristust võivad olla ka kultuuriliselt sobimatud. Dementsel eakal eriti raske muuta elukestvaid toitumisharjumusi, kuna muutuste põhjused talle arusaamatud (Holmes 2006). Lin jt. (2008) viisid läbi uuringu, leidmaks põhilisi toitumist mõjutavaid tegureid hoolekandeasutuses. Uuritavatest (n=447) 58%-l olid elamistoimingute sooritamisel täielikult sõltuvad, 61,4%-l avastati söömisraskused 30,7%-l alatoitumus. Alatoitumise põhjustest olid söömisraskused esikohal, abivamine teisel, mõõdukas sõltuvus kolmandal, sugulaste külastamine nelndal, vanus viiendal sugu kuuendal kohal. Haiglad võivad olla hirmuäratavad igaühe oks, eriti aga dementsetele patsientidele, sest nad ei suuda meenutada, kes nad, kus nad miks neid siia toodi. Palati õhk võib olla liiga kuiv või palav. Haige võib olla närviline, hirmunud, erutatud ning persalil jääb vaka teadmistest mõistmaks dementset patsienti. See omakorda võib osutuda ebapiisava toitmise riskifaktoriks mõjutada haige ravi paranemise kulgu (Archibald 2006). Samuti võib võõras kohas segaduses desorienteeritud patsiendil sihitu ekslemisega kaasneda liigne energiatarbimine (Wats 2011). Globaliseerunud astul tavaline, et inimese hooldaks võõramaalased. Lou jt. (2007) uurisid Taiwanis kahte dementsete pikaalist hooldusasutust kolme kuu jooksul leidsid, et kultuuriline taust, suhtlemis- arusaamisraskused võivad oluliselt halvendada dementse eaka toitumist (Lou jt.2007). Kõik need häirivad faktorid võivad viia stressini. Ümberpaigutamise stressi sündroom - RSS (relocati stress syndrome) psühholoogiline, füsioloogiline sotsiaalne häire, mille sümptomiteks tujukõikumised, segadus, ärevus, anoreksia, 11

12 sotsiaalne isolatsio, kaalukaotus, mis lõpuks viivad alatoitumuse dehüdratatsioini (Wott jt.2008) Düsfaagia Düsfaagiat esineb peaaegu kõigil neuroloogilisi degeneratiivseid haigusi põdevatel dementsetel patsientidel. Düsfaagia suurt levimust dementsete patsientide hulgas seostatakse kõrge vanuse sensoorsete ning motoorsete funktsioide muutumises ( Kyle 2011, Norma 2012). Mõlema autori hinnangul esinevad kuni 45% hooldusasutuses elavatel dementsetel neelamisraskused paljud neist hilises dementsuse staadiumis. White jt. (2008) tõdesid, et dementsuse süvenedes kasvab düsfaagia näita 70 %-ni. Mõõduka dementsuse puhul esineb kõige sagedamini düsfaagia oraalfaasi dementsuse süvenedes neeludüsfaagiat, mis avaldub hilinenud neelamise alustamises, korduvate neelatustena ning hingeldusega. Need neelamisprotsessi kõrvalekalded muudavad söömise nii raskeks kui ka ebaturvaliseks, võivad kaasa tuua aspiratsioipneumoia edasise tõsise söömisraskuse ning probleeme vedelikutarbimisega, suurendades alatoitumise dehüdratsioi riski (Michell 2007, Koopmans jt.2007, Aselage Amella 2009, Pivi 2012). Düsfaagia kliinilistest tunnustest kõige iseloomulikumaks toidu kleepumine kurgus, köha, toidu tagasiheide suu või nina kaudu (White jt.2008). Düsfaagiat soodustab vähenenud nu tunnetus alanenud sülje produktsio, mis eelsoodumus suukuivusele. Toidu osad võivad peatuda osaliselt suus, tekitades hea kasvupinna bakteritele suurendades aspiratsioi pneumia riski ( Michell 2007). Samuti mitmed ravimid (kortikosteroidid, antipsühhootikumid, antidepressandid) võivad põhjustada suukuivust. Selle tulemusena toidu segunemine neelamine raskendatud (Kyle 2011). Sama autor leiab veel, et üheks toidust veest keeldumise põhjuseks hirm lämbumise ees, mis omakorda suurendab alatoitumise dehüdratatsioi riski. Kõige tavalisemaks düsfaagia tüsistuseks alatoitumus aspiratsioipneumoia. Viimane ka üks sagedasematest surma põhjustest ( Koopmans jt.2007, White jt. 2008, Eisenstadt 2010). Düsfaagiaga patsientidest esineb hingamiskahjustusi ligikaudu 50% 12

13 juhtunutest, kuid kliiniliselt väljendunud kopsupõletiku tunnuseid ei leita. Seda nimetatakse nn. vaikseks aspiratsioiks, mille tunnuseks võivad olla väike palavik saturatsioi langus. Arvataksegi, et 25% düsfaagiaga patsientidest kannatab vaikse aspiratsioi all (White 2008, Norma 2012). Samuti kaebavad eakad patsiendid kopsupõletikule iseloomulike sümptomite üle harvem kui nende nooremad kaaslased, seetõttu aspiratsioipneumoia sellel grupil sagedasti aladiagnoositud (White jt. 2008, Norma 2012) Meeleoluhäired emotsiaalsed muutused Dementsusega võivad 50-75%-l haigestunutest kaasneda erinevad meeleoluhäired. Sagedamini esiplaanil depressiivsed ilmingud, mida esineb 10%-l mõõduka dementsuse juhtudel 5,3%-l raske dementsuse juhtudel. Kurbusena väljendunud meeleoluhäire esineb üle poolte juhtudest sellega kaasneb sageli ärevus või apaatia (Linnamägi jt. 2006). Samas leiavad Erkinjuntti jt. (2007), et kõige enam moodustuvad dementsusega kaasnevatest meeleoluhäiretest masendus (60-80%) unehäired (60-70%). Püsiv kurbusetunne võib olla rohkem kui lihtsalt tujuprobleem see võib olla hoiatav mälukahjustuse märk (Depressi: Early warning of dementia? 2012). Varem toimekal dementsel võivad rahutus, tundeelu lamenemine algatusvõime pidurdus olla depressioistaadiumi saabumise tundemärk, mis omakorda toob kaasa kognitiivsete oskuste languse. Need samad sümptomid võivad märgatavalt nõrgendada kognitiivseid võimeid juba haiguse algperioodis. Seega, kui inimene tundub liiga murelik või ärritunud ei suuda süüa, oluline püüda väl selgitada põhjus (Ola 2009). Emotsiaalne ebastabiilsus üsna tavaline dementsusega kaasnev sümptom. Emotsioid, mida eakas dementsusega patsient väljendab, võivad olla kiiresti muutuvad ning mitte alati seotud käesoleva situatsioiga. Seega toidust keeldumise põhjus ei pea olema tingitud hetkeemotsioist, vaid põhjused võivad ulatuda varasematesse aegadesse. Näiteks meenub patsiendile mingi varasem läbikogetud situatsio, mis häirib teda just antud momendil (LeCleric jt.2004). Nii ärritatud olek kui ka masendus toovad sagedasti endaga kaasa söögiisu languse. Toitu, mida patsient varem oli armastanud, tundub nüüd mitte isuäratav (Depressi: Early warning of dementia? 2012). 13

14 Üheks stressi tekitavaks faktoriks valu, nii emotsiaalne kui füüsiline. Väljendusraskuste tõttu jääb see persalile tihti märkamatuks ning söömisest keeldumist tõlgendatakse mitmeti. Valu hinnata aga küllaltki keeruline kvalifitseeritud ülesanne. Olemasolevaid mõõdikuid kasutatakse vähe, põhjuseks oskamatus neid käsitleda hinnata, samuti hindamisele kulunud aeg (Jordan jt. 2011). 14

15 3.5. Dementseid eakaid hooldavate isikute vähene teadlikkus Mitmed autorid toovad väl alatoitumise suure esinemissageduse hoolekandeasutustes (2-83%), kus toitumisprobleemid tavalised sageli märkamatud. Põhjustena enam väl toodud persali vähest teadlikkust, toitmisele kulutatud ebapiisavat aega toitumusliku seisundi hindamisinstrumentide vähest kasutamist (Loy jt. 2007, Koopmans jt.2007, Lin jt.2008, Aselage Amella 2009, Saunders Smith 2010). Lin jt. (2008) poolt läbiviidud uurimistöö tulemustest erinevates hoolekandeasutustes selgub, et alatoitumisest ohustatud 30,7% elanikest õed võivad olla esimesed professiaalsed tervishoiu töötad, kes märkavad patsiendi söömisraskusi. Asutustes, kus töötad seda jälgisid, oli ka madalam tõenäosus patsiendi alatoitumiseks. Chang Li-Chan (2005) seisukohal, et suur hulk välõppeta persali ebapiisav aeg söögikordade oks olulisemaks barjääriks hooldeasutuste toitumisprogrammis. (Chang Roberts 2010) leiavad, et võimaldades pikemat söögiaega võimalik suurendada tarbitud toidu kogust sellega seoses säilitada adekvaatset toitumist. Õdedel ei ole alati ülevaadet patsiendi võimetest (nt. et ta ei suuda ise süüa/vab abi) neil puuduvad teadmised dementsusest, mis võib olla riskifaktor ebapiisavaks toitumiseks. Falkirki Kuninglikus Haiglas hinnati õdede poolt dementsete vadusi ning eelistusi vaatluse vormis. Leiti, et patsientide söömisel abistamine oli kõige ebapopulaarsem töö, eriti kui patsiendid olid raskesti abistatavad. Samas ei kulutanud mitte keegi õdedest aega õppimisele, kuidas paremini patsienti söömise al aidata. Leiti, et toitumisega seduv oli sageli vähemtähtis muude hooldusaspektide kõrval (Archibald 2006). 15

16 4. TOITUMISEGA SEOTUD ENAMLEVINUD TERVISERISKID 4.1 Alatoitumine Ameerika parenteraalse enteraalse toitumise ühing (The American Society for Parenteral and Enteral Nutriti) defineerib alatoitumist kui toitumisseisundi (disorder of nutriti status) häiret, mis viib toitainete defitsiidini, häiritud toitainete ainevahetuseni või alasöömiseni. Proteiini-energia alatoitumus kõige sagedasem tüüp (25-59%), mis eakatel esineb; füüsilised märgid võivad sisaldada madalat kehamassiindeksit(30-35%), madalat biokeemilist koostist (nt. madal albumiini, transferriini prealbumiini tase). Varane kõhu täitumine või isu kaotus sagedane ilming arenenud dementsuse puhul ning see võib soodustada alatoitumist. Madal vitamiinide mineraalide sisaldus võib põhjustada segasusseisundit kuni deliiriumini väl (Lou jt.2007, Aselage Amella 2009). Sõltuvus söömistoimingute sooritamisel peamine riskitegur alatoitumise tekkeks (Lin jt.2008), sama põhjuse toovad väl ka Lou jt. (2007), kes uurisid 34 dementset eakat Taiwani kahes hooldeasutuses ning täheldasid kaalukaotust 44%-l viimase 5 aasta jooksul 92% oli kaalu kaotanud käimasoleval aastal. Rohkem kui pooled uuritavatest (52,7%) vasid abi toitmisel või söömisel. Alatoitumine dementsuse teiste psühhiaatriliste ning kognitiivsete häirete peamine etioloogiafaktor, sagedasemateks tunnusteks kahheksia kaalulangus, kuigi sellega seoses ei ole midagi tõestatud. Dementsusega kaasas käiv kaalulangus võib olla korrelatsiois kõrgema infektsioiriskiga, korduvatest liigutustest põhjustatud energiapõletamisega kognitiivse defitsiidiga, mis kõik ohustavad patsiendi sõltumatust (Pivi jt.2012). Hollandi hooldeasutustes toimunud uuringute tulemustest järeldavad Koopmansjt.(2007), et kahheksia, dehüdratsio, kardiovaskulaarsed haigused kopsupõletik olid sagedasemad surma põhjustad lõppjärgus olevate dementsete patsientide seas ( 53,2%) kui ka nende, kes sinna faasi ei jõudnud (32,2%). On olemas koolkdi, kes väidavad, et kaalukaotus paratamatu dementsuse hilisemas staadiumis, toitumine dementsetel ei ole seotud kehakaaluga nende energiavadus ei erine 16

17 terve inimese omast. Samas leitakse aga, et kaalukaotus eelneb dementsuse algusele ning kditsio, mis viib dementsuseni, viib samuti keha ainevahetuse tasakaalutuseni (Wats 2002). On veel üks teooria, mis postuleerib, et arenenud dementsusega patsientidel homöostaasi seisund muutunud, mis väljendub aeglustunud ainevahetusega vähenenud kalorite vadusega (Michell 2007). Taiwani pikaalisel hooldusel olevate 84 dementsete eakate seas viidi läbi uurimus hindamaks alatoitumuse riski, kasutades MNA-SF testi KMI määramist. Testiga hinnati järgmisi kriteeriumeid: isu, kaalulangust, liikuvust, stressi või ägedat haigust, neuropsühholoogilisi probleeme KMI-t. Antropomeetriliste mõõtmiste alla kuulusid KMI, küünarvarre keskmine ümbermõõt, sääre ümbermõõt, kaal. Uuringu tulemusest selgus, et risk alatoitumuseks oli 90,4%-l elanikest (s.o. 74 dementsel eakal). Keskmine KMI oli 22,3 alatoitumise esinemissagedus 19,2%. Uuringus osaletest olid ise suutelised sööma 73,5% elanikest 31,3% vasid aga pidevat abi söömisel ( Chang Roberts 2010). Alatoitumise diagnoosimise üheks tähtsamaks kriteeriumiks peetakse KMI antropomeetrilisi mõõtmisi. Neid suhteliselt lihtne hallata, lihtne arvutada tõlgendada, lisaks meetod odav ning patsientide oks mitteinvasiivne. Seetõttu need muutunud laialdaselt kasutatavateks toitumuse hindamise parameetriteks (Lou jt.2007, Chang Roberts 2008,Pivi jt.2012). Siiski esineb lahkarvamusi, kas KMI piisavalt tundlik indikaator. Cook jt. (2005) hoiatavad, et kliinilises praktikas võib KMI varta olulist kaalutõusu ning seega ei suuda hoiatada õdesid toitumisprobleemidest. Kaalulanguse hindamist võivad raskendada sellised tegurid nagu tursed dehüdratsio. Lisaks ei iseloomusta KMI, kas tegemist rasva või lihasmassi kaotusega, mistõttu võib KMI olla eksitav anda valepositiivseid tulemusi loomulikult kõhnade inimeste puhul. Seetõttu soovitavad teadlased kaalu jälgimist kombineerida kliinilise vadusega. Kõige usaldusväärsem oleks kombineerida objektiivsed mõõtmised, kliiniline läbivaatus, haiguslugu biokeemilised markerid. Taiwanis, kahes eakate hoolekandeasutuse, viidi läbi uuring, mille eesmärgiks oli kindlaks teha pikaaliselt hooldeasutuses elavate dementsete eakate muutused kehamassiindeksis (KMI) ning tervist mõjutavad tegurid kolmekuulise perioodi vältel. Uuringus osales 55 dementset eakat, kellest ligikaudu pooled (47,3%) toitusid iseseisvalt suu kaudu, 12 inimest 17

18 (21,8%) toideti sdi kaudu õdede poolt. Enam kui pooli (56,4%) uuritavatest külastasid pereliikmed rohkem kui üks kord nädalas. Tulemustest selgus, et 18% ehk 10 uuritaval oli KMI vähem kui 18,5. Esines trend KMI vähenemisele 3-kuulise uuringu perioodil. Madala KMI-ga uuritavad vasid abi söögiaegadel. Sõltuvus toitumisel oli peamine tegur, mis eristas normaalse madala KMI-ga uuritavaid. Selles uurimistöös ilmnenud madal alatoitluse levimus võib olla põhjendatud sellega, et üle poolte uuritavaid (56%) külastasid pereliikmed rohkem kui üks kord nädalas ning enam kui 1/3 (36%) külastas perekd rohkem kui kolm korda nädalas. Pereliikmete külaskäigud võivad pakkuda aga olulist emotsiaalset tuge, aga ka lisatoitu, mis aitab säilitada normaalset toitumist (Lou jt.2007) Dehüdratsio 2009 aastal märkis USA Tervishoiu uuringute kvaliteedi agentuur (AHRQ) dehüdratatsioi üheks 20-st levinumast eakatele määratud diagnoosiks. Dehüdratsioi all kannatab 25% vanemaealistest inimestest dehüdratsio üks kümnest kõige sagedasemast diagnoosist haiglaravis (Archibald2006, Mentes 2006). Põhjuseks, miks dehüdratsio viimase kümnendi jooksul ei ole vähenenud, peetakse oskamatust märgata dehüdratsioile viitavaid tunnuseid vältöötatud mõõdikute vähest kasutamist nii omaste kui hoolduspersali poolt (Amstrg 2005, Shimizu jt. 2012). Vee bilansi moodustab tarvitatava keha poolt väljutatava vee koguse tasakaal. Seoses vanadusega tekivad nihked vee tasakaalu säilitamisel, mis võivad põhjustada organismi liigset hüdreerimist, sagedamini dehüdratatsioi. Viimane gi üks sagedasemaid vedeliku elektrolüütide tasakaalu häire vanematel inimestel. Eriti ohustatud sellest dementsed eakad oma kognitiivse defitsiidi väljendusraskuste tõttu. Seega väga oluline haigussümptomite varane äratundmine, hindamismeetodite kasutamine sekkumine vältimaks tõsist dehüdratsioi (Bossingham jt. 2005, Mentes 2006). Dementsel võib olla vähenenud nutunne, suhtlemisraskused ta võib unustada juua, mistõttu tema võime omastada vedelikku halvenenud. Selle tulemusena võib neil tekkida urotrakti infektsio, mis mõjutab nende haigestumust võib põhjustada kukkumisi 18

19 luumurde. Kroiline vaimne haigus, võime mitte rääkida või aru saada, raskused enda selgekstegemisel, võivad soodustada dehüdratsioi (Archibald 2006). On leitud tugev side dehüdratatsioi, hypernatremia dementsuse vahel, samuti seostatakse tunnetusliku funktsioi muudatusi dehüdratsioi riskiga. Samas vastupidiselt, dehüdratsio mõjutb negatiivselt lühimälu võimet mõelda või põhjendada oma mõtteid (Chassagne jt.2006, Wott jt.2008). Dehüdratsio tekib vedelikukao või ebapiisava vedeliku tarbimise tulemusel selleks võib olla kaks põhjust. Esimene põhjus vee defitsiit või hüpernatreemia, kus veres naatriumi liig. Selline dehüdratsio võib jääda pikalt avastamata, kuna vähesed muutused vererõhus naatriumi tasemes tekivad aeglaselt. Samas nu tunne võib olla olemas. Teiseks põhjuseks naatriumi defitsiit ehk hüpatreemia, mille puhul esineb samaaegne vee puudus See esineb ulatusliku vedeliku kao tulemusel, näiteks oksendamine kõhulahtisus. Eriti tundlikud dehüdratsioi suhtes hooldekodus elavad dementsed eakad, kes unustavad juua, neil väiksem joogivalik ning nad ei suuda verbaalselt väljendada nu (Archibald 2006, Mentes 2006, Wott jt.2008). Dehüdratsio võib olla äge või kroiline. Äge dehüdratsio erakorraline probleem, mis vab kohest ravi. Kroiline dehüdratsio pikemaaline vedelikutasakaalu häire jääb sageli märkamata, mille tagajärjeks võib olla ravimite imendumishäired, deliirium ning suurenenud suremuse risk. Kroilise dehüdratsioiga dementsed eakad vastuvõtlikumad väikestele keskknast tingitud füüsilistele stressoritele, mis soodustavad dehüdratsioi sellega seotud terviseprobleeme. Näiteks higistamisest tingitud vedelikukadu võib olla küll väike, kuid märkimisväärne palavikus patsientide või nende patsientide puhul, kes asuvad soodes või üleköetud osakdades või hooldekeskustes (Archibald 2006, Mentes 2006). Dehüdratsioi sümptomid eakatel patsientidel tagasihoidlikumad kui noorematel pole sageli tähelepandavad enne kui juba süvenenud, mistõttu erilist tähelepanu tuleb pöörata vedelikutarbimisele, naha turgorile, uriini värvusele hulgale. Kerge dehüdratsio ehk 1-2% kehamassist ei pruugi vähenda veel kehalist jõudsust, kognitiivseid funktsioe erksust (Amstrg 2005), küll aga vedeliku kaotus 10-15% vahel võib põhjustada neeru- südamepuudulikkust, krampe lõppeda surmaga (Bryant 2007). 19

20 Dehüdratsioi sümptomid võivad kujuneda aeglaselt või kiirelt, kuid võivad muutuda küllaltki tõsisteks. Sümptomite hulka kuuluvad peavalu, ktsentreeritud uriin segasusseisund. Ravimata juhtudel halveneb patsiendi seisund neerupuudulikkuse näol, mis viimaks lõpeb surmaga. Alati ei ole võimalik ära tunda dehüdratsioi vanemaealistel patsientidel kliinilises ktekstis. Need sümptomid võivad puududa või olla vartud ainult laboratoorsed analüüsid võivad anda kindla diagnoosi. Raskused kliinilises diagnoosis suuremad dementsetel patsientidel, sest neil lisanduvad muudele sümptomitele veel suhtlemisraskused võimalik hälbiv käitumine. Samas võib aga hälbiv käitumine olla dehüdratsioist tingitud selle tagajärjeks kõhukinnisus peavalu. Dehüdratsioi klassikalised sümptomid võivad vanemaealistel patsientidel ka hoopis puududa kuni probleemi süvenemiseni (Archibald 2006, Mentes 2006, Wott jt.2008, Shimizu jt 2012). Dehüdratatsioi tulemusena suureneb plasmas naatriumi ktsentratsio, seerumi osmolaarsus kapillaaride hiline täituvusaeg. See avaldab eelkõige mõju higistamisele sülje produktsioile. Füüsikalistest tunnustest viitab dehüdratatsioile kõige sagedamini suukuivus. Täheldatud ka naha turgori langust, aukus silmi, hilist kapillaaride täituvuse aega sülje tootlikkuse vähesust. Seda viimast suukuivust ei saa aga objektiivselt mõõta, annavad vaid subjektiivset infot ning dementne eakas ei oska neid tundmusi väljendada. Seega nad madala sensitiivsusega, määramaks dehüdratsioi. Olulise küllaltki täpse dehüdratatsioi märgina võib käsitleda kuivi kaenlaaluseid iseloomulikuks sümptomiks palavik (Chassagne jt.2006, Shimizu jt.2012). 20

21 5. ÕENDUSABI VÕIMALUSED DEMENTSE EAKA TOITUMISEGA KAASNEVATE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL 5.1. Toitumisraskuste hindamine mõõtmine Raskused söömisel, toitmisel toitumiskäitumises nõuavad täpset hindamist, et tuvastada muutusi, mis võivad viia alatoitumisele, dehüdratsioile tekitada tüsistusi nagu nahakahjustused, deliirium, varasem haigestumine ning suremus. Hindamist saab kasutada, et planeerida efektiivseid sekkumisi, leevendamaks puudujääke toitumises ning parandada suukaudset toidu omastamist (Manthrop jt.2003, Aselage 2009). Toitumusliku hindamise tähtsust rõhutavad mitmed autorid (Archibald 2006 Aselage 2009, Wats 2011) aga isegi siis, kui kehtivad üldreeglid toitumise parandamiseks paigas. Sageli võivad dementsed inimesed läbida haiglasüsteemi nii, et nende kognitiivne staatus jääb hindamata. Samas see väga tähtis teatud riskide k.a. alatoitumise dehüdratsioi tuvastamiseks, hindamiseks ennetamiseks. Kognitiivsete testide kasutamine (nt.mini- Mental-Test) võib persalile anda märku võimalikust kahjustuse ulatusest vastavalt sellele saab planeerida valikku hooldust ning ravi ( Wott jt.2008). Tegelikult peaksid dementsed eakad olema skriinitud juba vastuvõtul haiglasse või hooldekeskusesse, et saaks rakendada ennetamise või sekkumise strateegiaid (Bryant 2007). Õdesid küllaltki vähe kaasatud toitumisraskustega seotud valdkna töösse, samuti toitumisraskusi käsitlevatesse uuringutesse ning seega õdede roll toitumusliku staatuse hindamisel ebaselge (Wats Green 2005). Samuti ebaselge, kas õed tõepoolest hindavad toitumuslikku staatust või üksnes registreerivad potentsiaalseid probleeme enne meditsiini- dieetalal töötavate kolleegide sekkumist. Probleemiks dieetpersali vähesus ning see, et õed asuvad eesliinil. Intervjueerides õde-juhte Rootsis selgub, et toitumuslikke hindamisvahendeid kasutatakse harva ning hindamine ei ole järjepidev. Põhjuseks ktrollitud mõõdikute vähesus, ebapiisav aeg toitmiseks, samuti õdede vähene kaasamine multidistsiplinaarse meeskna töösse (Archibald 2006, Aselage 2009, Chang Roberts 2010, Wats 2011). 21

22 Amella Lawrwnce (2007) ning Aselage (2009) toovad oma töödes väl kaks kõige sagedamini kasutatavat skaalat, mis väl töötatud hindamaks spetsiaalselt dementsete söömis- toitumiskäitumist sõltumata dementsuse etapist. Söömiskäitumise skaalal (Eating Behaviour Scale -EBS) kasutatakse mõisteid: võimeline alustama söömist, võimeline leidma kogu toidu, võimeline hoidma tähelepanu söögil, askohane söögiriistade kasutamine, võimeline hammustama, närima, neelama ilme lämbumisohuta, võimeline lõpetama söömist. EBS-i skoor põhineb sõltumatuse taseme hindamisel vahemikus 0-18 (täielik sõltumatus täielik sõltuvus). Edinburgi dementsete toitumise hindamise skaala (Edinburgh Feeding Evaluati in Dementia Scale -EdFED) väl töötatud psühhogeriaatria õdede poolt testitud põhlikult hooldekodudes. Kasutatakse seda isikutel, kellel oli keskmine kuni hiline dementsuse staadium. Hinnatakse kümmet tegevust (Lisa 1) skaalat nullist kaheni: 0- mitte kunagi, 1- vahetevahel, 2- sageli. Võimalik saada 0-20 punkti. Sellest järeldub, kas patsient : toetav-õppimisvõimeline, osaliselt mitte hakkamasaav või täielikult mitte hakkamasaav. Kuigi esialgselt oli EdFED-i kasutatud vaid teadusuuringutes, seda vahendit laialdaselt tutvustatud levitatud spetsiaalselt kasutamiseks õdedele ning ka teistele meditsiinitöötatele kliinilistes oludes. See läbinud põhliku usaldusväärsuse kehtivuse testi ning sobiv eakate dementsete söömis- toitmisraskuste hindamiseks aasta augustis kuulutas New York`i Hartfordi Ülikooli Geriaatrilise Õenduse Instituut (HIGN) EdFED-i parimaks praktiliseks instrumendiks hindamaks eakate dementsete toitumist. Pivi jt. (2012) soovitavad veel küllaltki sageli kasutatavat MNA (Mini Nutritiel Assessment) testi, mis põhineb 18-l punktil, sisaldades antropomeetriat, toitumuslikku hindamist, üldist kliinilist hindamist tervise enesetunnetust. Seda võib kasutada nii skriininguks kui ka toitumusliku staatuse hindamiseks ning seda kohaldatakse koolitatud tervishoiutööta poolt. 22

23 5.2. Õendussekkumised dementsuse varases staadiumis Õed peaksid olema esimesed, kes märkavad söömise toitumise staatuse muutust ning pakkuma abi toitumisraskuste hindamisel uuenduslike toitlustusprogrammide rakendamisel, samuti perekdade õpetamisel nõustamisel, missuguseid meetodeid kasutada, et optimeerida patsiendi suukaudset toitumist (Candy jt.2009). Sekkumine söömaaega võib anda efektiivseid tagajärgi leevendada tüsistusi (Lou jt.2007, Lin jt. 2008).Toitumise keeruka iseloomu tõttu ei ole peamine mitte ainult tarbida adekvaatseid kaloreid, vaid säilitada ka dementse eaka isiksus austus läbi tuttavate rituaalide. Peremustrid üldiselt, religio ning veedetud puhkehetked võetakse mälus kaasa vanaduseni, seepärast mälestused, kuidas toitu söödi, tuletab vanana meelde naudingut tundeid nooruspõlvest (Aselage Amella 2009). Dementsed eakad isiksused ning üldised (kõikehõlmavad) meetodid ebaefektiivsed nende aitamiseks. Seega individualiseeritud hindamine sellele tuginedes abinõude rakendamine väga olulised (Wats Green 2005). Õed võiksid juhendada nõuda hooldatelt nendepoolsete sekkumiste dokumenteerimist, kuna nemad puutuvad patsientidega kokku kõige rohkem ning teavad kõige paremini viimaste iseärasusi ( Ullrich McCutche 2007). Nii Lin jt.(2008) kui Archibald (2006) leiavad, et hea kvaliteethoolduse tingimus olla empaatiavõimeline. On oluline suuta ennast panna patsiendi asemele, kui ta vab abi söömisel joomisel. On soovitatud patsiendile toitu andes võtta paralleeliks ema-lapse suhet, kuid kõigile ei ole see vastuvõetav tekitanud eriarvamusi. Dementsetel eakatel, kellel säilinud kognitiivne funktsio, tuleks hooldaid julgustada patsiente käsitsi söötma. Käsitsi söötmine võtab aga aega ressursse, mis ei pruugi alati olla saadaval ( Candy jt. 2009). Suukaudset toitmist saab suurendada muutes toidu maitset, koguseid, ksistentsi kättesaadavust. Lähtuda tuleks spetsiaalsetest strateegiatest ( Wats 2002, Chang Lin 2005, Aselage Amella 2009, Smith 2011): 1. Tõsta patsient istuma 45 nurga alla. 2. Suutäis olgu väiksem kui teelusikas. 3. Toit olgu tükeldatud või püreestatud. 4. Keelatud vedelad joogid, ksistents jogurti või kisselli taoline. 5. Köhatamise julgustamine peale iga suutäie neelamist. 23

24 6. Tuleks pakkuda kõrgema kalorsusega toitusid vedelikke, samuti toidulisandeid. 7. Pakkuda toitu al, mis dementne kõige ärksam. See ei pruugi küll langeda kokku normaalse söömise aga, kuid siiski. 8. Kasutada maitsetugevdaid, see võib suurendada toidu vastuvõtlikkust aidata stimuleerida neelamise mehhanisme. 9. Meeldiva toidu puhul manustada seda suuremas koguses (nt. kohupiim, banaan). 10. Söömaa pikendamine, et oleks aega närida neelata. Kui inimene ei ole enam võimeline nuga kahvlit kasutama, võivad nad toitu näppudega süüa ning sobiv pakkuda neile vastavaid toite, nt võileivad, vorstid pisikesed koogid. Kui dementne ei saa aru, et talle süüa pakutakse, õrn meeldetuletamine valik, näiteks suruda kergelt huultele või lõua alla, silitada rahustavalt või rõõmsameelselt vestelda. On soovitav kaasata söömisprotsessi ka patsiendi pereknaliikmeid, see annab neile võimaluse hoolitseda oma lähedaste eest tagada parema söömistulemuse (Li 2002, Archibald 2006). On leitud tõendeid ka selle kohta, et söögilaudade asetuse söögitoa dekoratsioi muutmine võiks parandada suhtumist osavõtlikust söögi suhtes. Leiti, et söögiaegadel kõlav vaikne rahustav muusika võib olla edukas suhteliselt ökoomne sekkumine. On viidatud ka asolule, et muusika mõjutab ka õendustöötate käitumist toidu serveerimist, pannes neid toidukordadel enam aega veetma dementsete eakatega. Samuti ergutav motiveeriv käitumine õdede poolt võib olla edukas parandamaks dementsete toitumist (Wats Green 2005). Düsfaagia all kannatavaid dementseid söödetakse muudetud tekstuuriga püreetoitudega. Kuid samas esineb olukordi, kui toitmise eest vastutavatel inimestel nii kodudes kui hooldusasutuste jääb puudus aga teadmistest püreetoidu valikkusest. Tulemuseks see, et dementsele eakale pakutakse vale dekstuuriga tahket tükilist toitu, mida ta ei ole suuteline neelama. See võib põhjustada hingamisprobleeme, kurkutõmbamisi jne. (Chang Roberts 2008). Küllaltki lihtsate meetodit abil võimalik säilitada normaalne toitumine. Üheks soovituseks pakkuda toitu vedelikke sageli väikeste kogustena. Kuna paljudel dementsetel eakatel söögiisu alanenud, siis tõenäolisem neile pakkuda kuus väiksemat söögikorda koos suupistetega kolme suurema asemel. Toidu püreestamisel lisatud vedelik 24

25 võib aga lahjendada toitu nii toiteväärtuse kui lõhna maitseomaduste poolest. Sel puhul soovitav kasutada nii lõhna- kui maitsetugevdaid (Shmith 2011, Norma 2012). Kodus aitavad söögikorrad olla emotsiaalselt seotud perega, sest sageli just söögikorrad n-ö päeva haripunkt, mis annab neile suhtlemist ning sotsiaalset tegevust. Söögikorda võiks kohandada nii, et ülejäänud istuvad lauas, kuni dementne lõpetanud, hoiavad üleval suhtlust julgustavad järgima etiketti nii kaua kui võimalik (Aselage Amella 2009). On vaidlus selle üle, mida dementsetele kõige rohkem süüa meeldiks. On teada, et hommikusöögi al söövad nad kõige rohkem, kuid võimekuse tase süüa siiski kõigub. On teada, et snäkid/vahepalad söökide vahepeal võivad olla samuti efektiivsed kaalutõstd olla (Wats 2002). Dementsete söömisraskused võivad olla tingitud erinevate õdede vaheldumisest nende järjepidevusest. Üks õde viitsib kulutada söötmisele rohkem aega oskab probleeme märgata enam, kui teine. On aga raskusi garanteerida, et üks õde toidab iga kord sama dementset patsienti (Chang Lin 2005). Samal seisukohal ka Lin jt. (2008), kes leiavad, et toitumisharjumusi dementsete patsientide hulgas võimalik parandada läbi püsiva koostöö ühe sama hooldaga. Alatoitumise vältimiseks peaks vältima madala kalorsusega ning madala rasva suhkrusisaldusega toite jooke. Soovitav lisada kõrge kalorsusega koostisaineid, tõstmata seega toidu mahtu. Üheks mitmekülgseks toidurikastaks kuivatatud piimapulber, mis oluline valgu- energeetikaallikas. Seda saab lisada nii putrudele, kastmetele, kui magustoitudele (White 2008). Mõned dementsed eelistavad magusaid toite ning neid võib ära kasutada muu toidu asendamiseks- tervisliku toitumise idee võib jätta kõrvale, et aidata dementsel valikul hulgal kaloreid saada (Wats 2002). On tõendid, et dieedi täiendamine toidulisanditega parandab dementsete eakate toitumuslikku seisundit olenemata haiguse faasist (Pilvi jt.2012). Eelnevad autorid leidsid, et täiendav 690 kcal päevas viis patsientide kehakaalu paranemisele, brahhiaalse ümbermõõdu suurenemisele nahavoldi paksenemisele, mis näitas toitainete täiendamise efektiivsust haiguse igas etapis. Morris (2009) leiab, et homotsüsteiini ktsentratsioi tõus veres halvendab 25

26 kognitiivset seisundit, seega oomega-3 rasvhapete, foolhappe B-grupi vitamiinide tarbimine omab kaitsvat mõju olemasolevate oskuste säilimisel Dehüdratsioi ennetamine Dehüdratatsio ennetatav kditsio (tulemuslik seisund) sekkumised tulemuslikud siis, kui need lähtuvad patsiendispetsiifilistest dehüdratsioi riskidest (Mentes 2006, Bryant 2007, Wott jt.2008). Kuna dementsus võib põhjustada deliiriumi muid tervisehäireid, siis dementsete eakate ravis oluline dehüdratsioi ennetamine ning patsientide vedeliku tarbimist väljutamist organismist tuleks tähelepanelikul jälgida. Soovituslik tarbitava vedeliku hulk dementsusega täiskasvanute oks 1500 ml ööpäevas; sellegipoolest võib olla valik täpsem kalkulatsio, mis arvestab patsiendi pikkust, kaalu isiku persaalseid vadusi. Sageli patsient füüsiliselt võimeline kuid kognitiivne halvatus piirab nende võimet mäletada juua, mistõttu nad vavad meelde tuletamist. On leitud, ainuüksi suulise jooma õhutamise peale suurenes vedelikutarbimine märkimisväärselt, samuti lisades erinevate jookide valikut. Kui pühendada vahetuse jooksul viis minutitki vedeliku pakkumisele, ei ole eriti tõenäoline, et see takistab ülejäänud töökohustuste täitmist (Archibald 2006, Mentes 2006). Kuigi vett peetakse parimaks joogiks, võib seda asendada puuvilmahlade, tee kohviga. Samuti võib anda suure veesisaldusega puuvilju (arbuusid, viinamard, virsikud) ning köögivilju (tomatid, suvikõrvits, salat). Õed peaksid arvestama patsientide maitse-eelistusi ning hoolitsema selle eest, et saadaval oleks erinevate maitsete laiem valik et jooke pakutaks ka toidukordade vahel (Pokk 2010). Dementsed eakad, kellel neelamisraskused, tuleks lasta üle vaadata logopeedil. Sellistele patsientidele soovituslik joomiseks pakkuda paksema viskoossusega vedelikke nagu nektarid, jogurtid, kissellid. On olemas ka spetsiaalsed vedelikupaksendad jookide hulka segamiseks (Norma 2012). Samuti tuleks varuda piisavalt aega ning kasutada joomist kergendavaid tilaga topse (Bryant 2007). 26

27 Paremate kognitiivsete võimetega dementsed väldivad vedeliku tarbimist uriinipidamatuse tõttu. Sellisel puhul mõttekas asetada voodi WC lähedusse, vadusel kasutada öösel siibrit ning liigesevalu vähendamiseks liikumise parandamiseks manustada valuvaigisteid (Archibald 2006). Kui dehüdratsioi sümptomid tundemärgid ei vähene pärast oraalset dehüdratsioi siis tuleks kasutada vedelike manustamist nii nahaaluse koe kaudu kui intravenoosselt. Vedelikena manustatakse tavaliselt 0,9% füsioloogilist lahust harvem 5% glükoosilahust. Sageli eksisteerib rehüdratsioi puhul oht patsiente oraalselt üle koormata seda eriti nende puhul, kellel piirangud vedelike suhtes tänu meditsiinilistele näidustustele, nagu südame neerupuudulikkus. Rehüdreerimisel peab õde jälgima, et manustatava vedeliku kogus ei oleks liiga suur kiirelt antud, mis võib omakorda tuua kaasa vererõhu tõusu kiirendada uriini eritumist, põhjustades tahhükardiat ning kiirenenud hingamist (Bryant 2007) Enteraalne toitmine Mõned kaugelearenenud dementsusega patsiendid kaotavad nältunde võime osa võtta söömisprotsessist (Wats 2002, Michell 2007), kuid siiski võib raske dementsusega inimese oks söömine joomine pakkuda rõõmu, mida tuleks sel juhul maksimeerida, et tagada optimaalne toitumine ning hüdratsio (Pivi jt.2012). Iga kord ei ole võimalik dementsuse viimases staadiumis säilitada head toitumust. Sellegi poolest tuleb ärgitada dementseid sööma jooma suu kaudu nii kaua kui võimalik (White jt.2008, Smith 2011, Norma 2012). Söögist keeldumine dementsetel eakatel fundamentaalne probleem. Ei ole teada, kas võimetus süüa tähendab mitte tunnetada nälga või jätavad nad söömata tahtest surra. Mõlemal juhul kui ei jooda või sööda, inimene veetustub ning nälgib surnuks. Esile kerkinud eetiline dilemma, kas jätkata dementse söögist keelduva inimese söötmist või mitte. Kui otsus dementset söögist keeldut edasi toita, siis võimalus, et too inimene hoitakse tema tahtele vastupidiselt elus. Tegelikult solvatakse teda pidevalt ilmuva toidu joogiga ning pidevate katsetega teda vastutahtmist sööta (Wats 2011). Enteraalne toitmisviis jätab dementse inimese ilma võimalusest teistega suhelda. Samuti ei võimalda see nautida toidu maitset, vähendab väärikust iseseisvust ning muudab persaalse hoolduse veelgi enam 27

28 instrumentaalseks ülesandele orienteerituks (Candi jt.2009). Otsus dementse inimese sditoitmise kasuks alati emotsioe tekitav, vastuoluline ning mõjutatud eetilistest küsimustest nagu kliiniline vadus, kohalikud tavad, arsti hoolda eelistused ning kas olemas eelnevaid direktiive või välarendatud hooldusplaane. Sagedaseks sditoitmise põhjenduseks võib olla elu pikendamine alatoitumise korrigeerimise läbi, vähendades aspiratsioiriski alatoitumise tagajärgi nagu lamatised, infektsio, nälg surm, /või elukvaliteedi optimeerimine edendades füüsilist mugavust (Li 2002, White 2008, Aselage Amella 2009, Candy jt.2009, Pivi jt.2012). Õed peaksid olema teadlikud sditoitmise kasulikkuse ning sellega seotud kõrvaltoimete kohta, sest neil lasub ülesanne nõustada sugulasi, tegemaks teadlikke otsuseid ning tegutseda patsiendi huvides (Candy jt.2009). Kunstliku toitmise hüdratsioi (Artifical Nutriti and Hydrati -ANH) kasutamine dementsete patsientide puhul väga vastuoluline ning nõuab eesmärkide kindlakstegemist arukate, ratsiaalsete otsuste tegemist. ANH kasutamise üle otsustamine tõsine välkutse ning paljud hooldad võivad teha otsuseid ilma piisava infota ning olla liialt optimistlikud (Candy jt.2009, Pivi jt.2012). Samade autorite nägemuse kohaselt kunstliku ANH kasutamine näidustatud vaid siis, kui tõsine oht alatoitumisele, raskendatud neelamisele, mille tagajärjeks võib olla aspiratsioipneumoia ning kui suukaudsed toitmismeetodid täiesti ammendatud. Enteraalseks toitmiseks kasutatakse sagedamini kahte meetodit: 1. Toidu vedeliku manustamine nasogastraalsdi kaudu, kus sd makku viidud läbi nina. 2. Prekutaanne gastrostoom (PEG), mis üsna levinud, kui toitumisteraapia võib kesta üle kuue kuu. Sdiga toitmise al soovitav hoida voodi seltugi vähemalt 30 º nurga all. Kui patsient võimeline suhtlema, küsida, kas esineb mõni järgmistest märkidest: iiveldus, täiskõhutunne, kõhuvalu või krambid. Need märgid viitavad aeglustunud mao tühjenemisele, mis omakorda võib suurendada tõenäosust regurgitatsioiks (taasväljutamine) või maosisaldise aspiratsioiks. Kui patsient ei ole suuteline antud märke hindama, soovitav 28

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd

_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia

Rohkem

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc)

(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc) Sotsiaalministri 20. detsembri 2007.a määruse nr 92 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord lisa 7 PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

TOITUMINE MÜÜDID JA TEGELIKKUS

TOITUMINE MÜÜDID JA TEGELIKKUS Kas toidul võib olla tervistav toime? Mis tingimustel see avaldub? Funktsionaalse toitumise ja teraapia olemus Annely Soots www.toitumisterapeudid, www.tervisekool.ee www.toitumisteraapia.ee Toitumisteraapia

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Luuravi

Luuravi Luuravi 10.01.2015 Edward Laane Multiipelne müeloom (MM) Pahaloomuline vereloome kasvaja, luuüdis paljunevad klonaalsed pahaloomulised plasmarakud ehk müeloomirakud Hüperkaltseemia (C) Neerupuudulikkus(R)

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Sepsise ravijuhend

Sepsise ravijuhend Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi koosoleku protokoll nr 3 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juhataja 12.mai 2017, 12.00-15.00 Tartu, Ravila 19, ruum 1038 Joel Starkopf (juht),

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Dopmin 40 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat Dopamiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nizoral, 2% kreem 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm kreemi sisaldab 20 mg ketokonasooli. INN. Ketoconazolum Abiainete täielik loetelu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks

Hapra eaka patsiendi käsitlus Kai Saks Kai Saks TÜ Sisekliiniku geriaatriadotsent TÜK Sisekliiniku arst-õppejõud Edukalt vananev inimene: tuleb oma eluga iseseisvalt toime vähemalt 85.-90. eluaastani on eluga rahul võib elada 100-aastaseks

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Sodium Bicarbonate Braun 8,4%, infusioonilahus 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1000 ml lahust sisaldab: naatriumbikarbonaati 84,0 g Elektrolüütide

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem