Helme keskaegse kabeli lugu

Väljavõte

1 Lk 5 Tõrva Raadio Lk 8-9 alustab taas Helme keskaegse kabeli lugu Tegus džässmuusik Lk16 Kirke Karja DETSEMBER TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, kuldne@kuldne.com, KUULUTATI VÄLJA UJULAKOMPLEKSI EHITUSHANGE Egon Ilisson Tõrva valla omandisse kuuluv OÜ Tõrva Veejõud kuulutas välja hanke Tõrva ujulakompleksi ehitaja leidmiseks. See on suureks sammuks edasi, et kohalike poolt kaua oodatud projekt saaks lähitulevikus reaalsuseks. Kui juba aasta alguses kirjutasime, et ehitustööd võivad alata tänavu sügisel, siis lähtudes reeglist kaua tehtud kaunikene kulus parimate lahenduste väljatöötamiseks veidi enam aega. Ehitushanke väljakuulutamisega hakkab projekt ideetasandilt aga kooruma juba käekakatsutavamaks. Esimese eskiisi saime valmis juba aastal 2010 ning oleme seda projekti hoolikalt läbi mõelnud pikki aastaid, külastades kõikvõimalikke ujulaid üle Eesti ja kaugemalgi, et vältida vigu ja töötada välja parim võimalik ja jõukohaseim lahendus, räägib Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, et entusiasmi kõrval peab selliste suurinvesteeringute puhul lähtuma ka vajaduspõhisusest ja kainest mõistusest. Sihiks avada 2021 Tegemist on äärmiselt tähtsa projektiga valla jaoks, kuna projekti elluviimine hõlmab väga suurt osa kogukonnast, eeskätt koolilapsi, kes ei pea enam ujumisõppe saamiseks sõitma bussiga Valka või Karksi-Nuia ujulasse. Samuti aitab see tõsta Tõrva Gümnaasiumi konkurentsivõimet, suurendades kooli atraktiivsust õpilaste ja õpetajate seas. Vähem olulisem ei ole asjaolu, et kooli juures paiknema hakkav kompleks pakuks gümnaasiumi juures olevate objektidega (staadion, discgolfirada, valgustatud terviserajad, Vanamõisa järv) terviklikku võimalust sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, spordilaagrite korraldamiseks ning erinevate sündmuste läbiviimiseks, räägib Ruusmann. Kavandatav ujulakompleks hakkab paiknema praeguse Tõrva Gümnaasiumi spordisaali vahetus läheduses Selline ujulakompleks peaks olema valmis juba aastal. Kavand: BOA OÜ ning hooned ühendatakse omavahel galeriiga. Ujulasse on planeeritud kolme rajaga 25m pikkune ujumisbassein koos eraldi lastebasseini, mullivanni, viie erineva sauna ning seesmise ja välise lõõgastusalaga. Plaanis on hakata pakkuma nii ujumisõpet ja -trenne, vesivõimlemist kui teisi teenuseid, mida kompleks võimaldab. Hoone teisele korrusele on planeeritud hostel tüüpi õpilaskodu majutusruumid kokku kuni 29 inimese majutamiseks. Oleme lähtunud projekti koostamisel eelkõige kompleksi ülesehitusel funktsionaalsusest ja praktilisusest, sest tänasel päeval ehitada pelgalt ujulabaasil toimiv hoone ei oleks majanduslikust vaatevinklist lähtudes võimalik, räägib Ruusmann, et planeeritav ehitusaeg on aasta I kvartal kuni aasta kevad. Üks samm korraga Vallajuhi sõnul on ehitushanke väljakuulutamine suur ja oluline samm lähemale avalikule objektile, mida Tõrva piirkonna inimesed on pikisilmi oodanud. Hanke eeldatavaks maksumuseks on ilma käibemaksuta 2,3 miljonit eurot. Lõplik ehitusmaksumus selgub hankemenetluse käigus, kuid planeeritava eelarvega peaks valmima vähemalt kompleksi esimene korrus täisfunktsionaalsuses. Projekteerijate tehtud ehituskalkulatsioon kogu kompleksi täislahendusele oli ilma käibemaksuta 3,1 miljonit eurot. Kuna sellist summat valla eelarvest kohe pole võimalik välja käia, siis oleme valmistunud ka selleks, et ehitame kompleksi valmis mitmes etapis, alustades vähendatud lahenduse elluviimisest nii, et vähemalt ujula- ja saunaosa osa oleks võimalik tõrgeteta kasutada, räägib Ruusmann, et osaliseks projekti kindlasti ei soovita jätta ja tulevikus on selge lõppeesmärk välja ehitada ka kompleksi II korrus, välialad ning parkla, välisvalgustus ja ligipääsuteed. Lõpliku otsuse, mida saame teha kohe ja mida hiljem saame teha kui hankepakkumused on esitatud ja tegelikud hinnad teada. Aastaringne spordikeskus Tõrva ujulakompleksi ehitamine annab äärmiselt olulise tõuke Tõrva valla sportimis ja vaba aja veetmise võimaluste parendamisele kõikide vanusegruppide seas, aidates muuhulgas tõsta Tõrva Gümnaasiumi kui piirkonna haridustempli konkurentsivõimet. Samuti toetab see ka Tõrva valla pikaajalist plaani kujundada Tõrva Gümnaasiumi juures olevast sporditaristust välja kaasaegne ja aastaringset tegutsemist võimaldav tervisespordikeskus, lisas Ruusmann. Omavalitsuse lähiaastate plaanides on veel ka Tõrva Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine ja kunstlumetootmiseks vajaliku taristu väljaehitamine. Ujulakompleksi projekteerijaks on OÜ BOA. Ehitustööd on plaanis rahastada Tõrva valla eelarvest. Tõrva ujulakompleksi hankes osalemise taotluste esitamise aeg on 27. detsember 2019.

2 2 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 Egon Ilisson AJAKIRJANDUSE AASTA Aasta 2019 on veel viimaseid nädalaid meie nautida ja kaob siis ajalooraamatutesse. Aasta, mis oli minu silmis justkui paljude asjade võimendamise aasta. Kui me veel 2018 olime justkui ootelseisus, et mis meie poliitikast ja majandusest saab, siis aastal võtsime me juba seisukohti. Ühed tõstsid käed taevani ja ütlesid, et aastakümneid kestnud ikaldus on lõpuks läbi ja nüüd on rööbas viie rikkama hulka ees ning litsu ainult pedaali. Teised jälle hoidsid peast kinni ja tundsid kõige toimuva üle piinlikkust. Igal juhul oli selge, et mõlemad leerid pidid oma seisukohti hakkama võimendama, sest ilmselt ma pole ainus, kellele tundub, et tänapäeva Eestis tuleb oma mõtteid karjuda kõigist üle, sest muidu sind lihtsalt ei panda tähele (kuulamisega on niikuinii halvasti). Kui loomariigis on tugevama õigus, siis inimeste seas on kõlavama õigus. Kõikide võimenduste ema on aga ajakirjandus. Kui sa juba oled lehes või teles, siis järelikult on sul ikka midagi äärmiselt tähtsat öelda. Nii riivaski tänavu teravalt silma see, kui palju inimesed läbi ajakirjanduslike arvamuste võimendasid oma tõdesid... või siis tõdesid oma arvamusi. Nende järgijad ja uskujaid loomulikult seda ka vapralt dubleerisid läbi oma suu ja sotsiaalmeediakontode. Vastasleer pidi veel rohkem hääletorusid õlitama, et üle karjuda. Ja niimoodi see läks. Inimesed, kes üksteist iialgi pole näinud ja kes sekund tagasi üksteise olemasolust midagi ei teadnud vaidlevad üksteisega arvutimonitoride taga, nagu nad oleksid suurimad vaenlased. Ühel rukkililledega foto (mis peaks vist patriootlikkust tähistama) ja teisel ka mingi foto. Ja siis nad seal üksteise pihta sülgmoona tulistavad. Vahepeal minnakse isiklikuks, vahepeal solvatakse, vahepeal suisa ähvardataksegi. Inimesi, keda veel mõni hetk tagasi ei tundnud, aga kes on nüüd ka ise süüdi kõiges selles halvas, mis Eesti riigis toimub. Ja üks, mis selge, siis oma seisukohtadest ei tagane keegi. Sa võid tõestada kõikide maailmade teooriate järgi ära, et 1+1 on 2, aga kui sinu oponent tuli väitlema teadmises, et see on kolm, siis kolmeks see ka jääb. Me juba teame ette teemapüstitusi ajakirjanduses, teame ka reaktsioone nendele. Kui poliitikauudise pealkirjas seisab sotsiaaldemokraatia, opositsioon või Siim Kallas, siis ma tihtipeale isegi ei vaevu võtma lahti neid huvitavaid teemaarendusi, mis uudise all on. Lihtsalt sa kaod sinna sisse ära. Kõikidesse nendesse 10 miljonit, pagulased, viie rikkama riigi hulka, 10 miljonit, ärge süüdistage inimesi, süüdistage bakterit, vaadake, millised teie enda ministrid olid, 10 miljonit... See on lõputu virvarr, millesse ma isegi teinekord nagu iminapaga tõmmatuna satun. Ja siis mingil hetkel ma saan aru, et olen viimased 20 minutit argumenteerinud (loe kahekesi monoloogi pidanud) kellegagi, kelle profiilis on kassi pilt ja keda absoluutselt tegelikult ei huvita mu arvamus. Ja kui sa sellest unest lõpuks üles ärkad, siis taipad, et tegelikult on maailm, mida päästa vaja, hoopis kusagil mujal. Seetõttu ma loodan, et aasta 2020 on meie enesepäästmise aasta ja me ei pea enam nii väga teisi maa peale raputama. Me võtame tooni võrra madalamaks ja ka vastaspool saab aru, et üksinda ei ole mõtet keset väljakut karjuda. Ja siis me lõpuks saamegi vaikselt räägitud, tsiviliseeritud inimeste kombel. Ehk anname üksteisele kättki. Rahulikku aastat ja... armastage! ILUSAT PÜHADEAEGA, HEAD TÕRVAKAD! Maido Ruusmann Tõrva vallavanem Vaikne ja rahulik aeg aastast on kätte jõudmas, aga kindlasti ei ole terve tänavune aasta seda nii Tõrva valla kui selle elanike jaoks olnud. Usun, et meil kõigil sai tehtud kõvasti tööd, mõeldud välja uusi ideid ning arendatud käimasolevaid. Ka vallavalitsusel on nagu ikka käed-jalad tööd täis ning erandiks ei ole ka mööduv aasta. Nii mõnedki suured projektid ja üritused nägid ilmavalgust, nii paljud väiksed, aga vajalikud said korda saadetud. Vallajuhtide ja ametnike esimene prioriteet on see, et vallaelanike igapäevane elu sujuks võimalikult õlitatult. See võib avalduda väikestes asjades, mis on meie igapäevaelus olulisel kohal. Need võivad olla näiteks imelihtsad teenused, mida me peame nii loogiliseks, aga mille taustal tuleb siiski panustada rohkelt aega ja ressursse. Tuleb hoolitseda selle eest, et lastaedades oleks kohti ja tasud mõistlikud, et meie õpetajad oleksid töötingimustega rahul, et Tõrva linnast kaugemalt kooli või ringidesse sõitvad lapsed saaksid seda endale lubada ilma logistilisi probleeme kannatamata. Et palju kasutust saavad hooned oleks korras ja tehniline infrastruktuur toimiks. Et toetused ja teenused abistaksid ka neid, kes enda eest ise nii hästi ei suuda hoolt kanda. Aga kunagi ei tohi ära unustada ka seda, et ettevõtjad näeksid potentsiaali nii meie taristus kui tublides inimestes, tuues siia investeeringuid ja töökohti. Lisaks nii tavapärased asjad, ilma milleta me isegi oma elu tänapäeval hästi ette ei kujutaks - tänavavalgustus valgustaks, kanalisatsioon toimiks, tänavad oleksid puhtad, kalmistud korras. Mida vähem on väikseid probleeme, seda muretum on elu ja seda väiksem on ka võimalus suuremate murede tekkeks. Jah, alati ei jõua kohe esimesel hetkel appi lumevangis olevale majapidamisele või tuleb vaadata ka ise kurvastusega kõrvalt kevadisi lagunenud teid, sest neid suurte vihmadega korda tegema hakates teeksime olukorra veelgi hullemaks. Aga me püüame alati kuulata ja teadvustada neid muresid ja seame endale eesmärgiks need esimesel võimalusel lahendada. Tänavuse toimeka aasta jooksul valmis kergliiklustee Tõrva ja Roobe vahel, valgustuse sai Tõrva Helme vaheline lõik, jätkusid konserveerimistööd Helme linnuse ja kiriku varemetes, soetati kinotehnikat, mis võimaldab nüüd ka uusimaid filme kohapeal näha, toetati puhta joogivee, kanalisatsiooni ja juurdepääsuteede rajamist maapiirkonde majapidamistesse ja mitmeid muid vallaelanike elu hõlbustavaid ja kodukohta väärtustavaid tegevusi. Samas paljud aasta jooksul tehtavad asjad ei ole kohe käega katsutavad ja silmaga nähtavad ning suurte projektide ettevalmistamine võib võtta aastaid nii tehti sel aastal märgatavaid ettevalmistusi Mulgi Elamuskeskuse ja tervisekeskuse KUU PILT rajamiseks, hoog on sees suurel, ülevallalisel tänavavalgustuslampide uuendamise projektil, jne. Neid asju valmiskujul saame juba näha lähimate aastate jooksul. Selle töise ja vahel ka tüütult argise kõrvalt aga saime ja oskasime ka nautida. Suvel toimus Tõrva keskväljakul suur ooperietendus ja valla erinevas paigus Tõrva Tule- Päevade erinevad üritused. Kino sai hoo sisse ja tuhanded külastuskorrad annavad märku, et kohalikud on selle hästi omaks võtnud. Need iganädalased üritused kultuurimajades, kammersaalis ja spordiväljakutel, kus nii osalejad kui vaatajad saavad toimuvat nautida, annab ainult tunnistust sellest, et asju tehakse õigesti. Siinkohal kummardus kõigile neile, kes on võtnud tööks ja vaevaks meie kultuuri- ja spordielu edasi kanda. Need tuleviku näitlejad ja olümpiasportlased on Teie hoole ja entusiasmi tulemus. Ja muidugi meie Magnus ja tema saavutused. On ülimalt hea meel tänavune aasta lõpetada positiivsel toonil. Üks suur ja kauaoodatud projekt ujulakompleksi näol on saanud kindla hoo sisse ning juba aastal 2021 on kõigil võimalus selle hüvesid nautida. Soovin Teile palju jõudu uueks aastaks. Õlg õla kõrval koostööd tehes ja meie vallast ühiselt hoolides saame luua veelgi parema homse. Ja müts maha kõigi Teie ees, kes olete juba aastakümneid panustanud Tõrva heaolusse ja naudite nüüd väljateenitud pensionipäevi. Ära unusta! Veel on käimas Tõrva valla elanike rahulolu küsitlus, mille saatsime novembrikuu Tõrva Teataja vahel. Kui Sa pole veel täidetud küsimustikku tagasi saatnud, tee seda palun enne 31. detsembrit või täida küsitlus Tõrva valla kodulehel. Vastanute vahel loositakse välja viiele inimesele 50 eurot puhtalt kätte. Foto: Kaire Kannistu Mustlas peetud 12. Mulgi konverentsil valiti Mulgimaa uhkuseks pikaaegne Tõrva kirik-kammersaali juhataja Ilmar Kõverik. Tõrva inimestele Ilmar Kõveriku nimi tutvustamist ei vaja. Loodusfestival Las jääda ükski mets või Helme kihelkonnast pärit tuntud inimeste elu ja loomingut tutvustav üritustesari Juured" on Ilmari töödest vaid väikene osa. Loodus- ja pärandkultuuri kaitsmise ja jäädvustamise oma südameasjaks võtnud Kõverik on elav legend, kelle tegemised ei ole õnneks ka märkamata jäänud. Tema tunnustuste ja aunimetuste nimekiri on muljetavaldav: aastal Valgamaa teenetemärk: aastal Muinsuskaitseameti parima muinsuskaitsja tunnustus; aastal Valgetähe teenetemärk, Valgamaa kultuuripärli aunimetus; aastal Valgamaa pärandihoidja elutöö sõlg; aastal Tõrva linna Mari Kulli nimeline kultuuripreemia aastal Mulgimaa uhkuse auhind.

3 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 3 VALGAMAA ROMUKAMPAANIAS TAGASIHOIDLIK Mälestusüritus Jaan Sootsi mälestuskivi juures. Foto: Ilmar Kõveriku erakogu MEENUTATI TARTU RAHULÄBIRÄÄKIMISTE ALGUST 4. detsembril aastal alustati ametlikke rahuläbirääkimisi Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mille tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartu rahuleping. Eesti-poolsesse rahudelegatsiooni kuulus teiste seas ka Helme kihelkonnast pärit kindralmajor Jaan Soots. Teisteks läbirääkijateks olid Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa ja Mait Püümann. 4. detsembril peeti neid viite meest meeles erinevate mälestusüritustega meeste sünni- või matmispaikades. Tõrva vallavalitsuse ja -volikogu poolt asetas Jaan Sootsi kodutalu juures asuva mälestuskivi juurde pärja vallavanem Maido Ruusmann. Mälestusüritusel võtsid sõna Helme kogude õpetaja Arvo Lasting, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ja Kaitseliidu Helme üksikkompanii esindaja Riho Karu. Üritust aitas korraldada Ilmar Kõverik. Keskkonnaministeeriumi, Kuusakoski AS-i ja Eesti Autolammutuste Liidu kahenädalase kampaania käigus koguti kokku 430 romu. Kõige rohkem viidi romusid ära Harjumaalt, Tartumaalt ning Võrumaalt. Valgamaal viidi utiliseerimisele vaid 6 romu. Väga edukas ettevõtmine suurepäraste tulemustega. Rõõm, et nii paljud eestlased kasutasid koduõuele tulnud võimalust ja said ilma igasuguste kulutusteta oma romud antud sinna, kuhu peab. Kahe nädalaga saime Eestimaa 430 romu võrra puhtamaks. Seda on 180 romu võrra rohkem kui mullu, ütles keskkonnaminister Rene Kokk, kelle sõnul on romukampaaniat plaanis korrata ka järgmisel aastal. Kõige rohkem korraldasid Kuusakoski ja Eesti Autolammutuste Liit romude äravedusid Harjumaal, kus koguti kokku 136 romu. Tollele järgnevad Tartumaa 79 romuga ning Võrumaa 47 romuga. Pärnumaal koguti kokku 40, Lääne-Virumaal 26, Viljandimaal samuti 26, Järvamaal 24, Jõgevamaal 14, Raplamaal 10, Põlvamaal 9, Ida-Virumaal 7, Läänemaal 6 ja Valgamaal 6 romu. Kuusakoski tegi äravedu ka Saaremaale, kuid seal kasutas võimalust vaid kaks romuomanikku. Autoromu, millelt ei ole eemaldatud ohtlikke osi, liigitatakse ohtlike jäätmete hulka. Maha kallatud või põletatud mootoriõli võib põhjustada ohtu nii keskkonnale kui tervisele. Autoromust eemaldatakse tolle käitlemise ajal 6 kuni 12 liitrit vedelikke (v.a kütus). Lisaks põhjustavad tõsist muret pliiakude vale käitlemine ning plastiku põletamine. Seetõttu tuleb autoromu anda käitlemiseks tolleks ettenähtud kohta. Lisaks hõivavad romud ära paljud parkimiskohad, mistõttu jääb näiteks lumekoristus poolikuks või ei saa inimesed oma kasutuses olevaid autosid parkida. Autolammutuste Liidu sõnul on viimasel ajal nende poole pöördutud ka sellega, et autode kinkimisel või müümisel hangeldajatele, kes lubavad registris asjad korda ajada, jääb tegelikkuses sõiduk ikkagi endise omaniku nimele. Sellisel juhul vastutab too ka kõiksugu trahvide ja muu sellise eest. VÕRKPALLIKARIKAST TULI KOLM MEDALIT TANTSUKOOL HOP DANCE AASTALÕPUKONTSERT Oleme astunud sammukese edasi ja alates käesoleva aasta septembrist tegutseme Tantsukool Hop Dance nime all. 8. detsembril toimus TG aulas Tantsukool Hop Dance aastalõpukontsert, kus oli võimalik näha esimese poolaasta loomingut. Lapsi ja noori õpetavad Kerli Vessin ja Jelena Melts. Tantsukooli perre kuulub 89 liiget, nendest 79 tüdrukut ja 10 poissi. Tantsijad on vanuses 3-16 aastat. Tantsurühmi on kokku 8. Kontserdil sai näha omanäolisi ja põnevate lahendustega tantse, nende seas ka kahte soolotantsu. Meie üheks suureks eesmärgiks on arendada laste loovust ja avardada läbi tantsu laste ja noorte silmaringi ning eneseväljendusoskust ning seetõttu on tantsudes kasutatud ka tantsijate enda loomingut, mis annab alati tantsule värskust ja eriilmelisust juurde. Kontserdil esitusele tulnud kavade autorid olid Kerli Vessin, Jelena Melts, Merit Mäekalle ja Mirell Suur. Merit ja Mirell esitasid oma loodud soolokavad. Foto: Ülav Neumann Esimesel poolaastal on trennisaalis tehtud kõvasti pingutusi uute kavade loomiseks. Osaletud on juba esimesel võistlusel Spotlight Challenge, mis leidis aset Tartus Ale Coq spordihoones 1.detsembril. Sellel võistlusel osalesid rühm Dream ja Shine, lisaks ka soolotantsijad Arabella Kruuse, Merit Mäekalle ja Violetta Pohlasalu. Saadi tore ja rikastav kogemus. Kuid suur töö ja võistlustrall on meid peagi ees ootamas. Peale väikest jõulupuhkust ootavad ees juba esimesed võistlused ja festivalid. Nendest esimene, Jõgeva Dancestar, leiab aset juba 11.jaanuaril Jõgeval. Soovin tänada kõiki tantsupere tantsijaid, vanemaid, armast õpetaja Jelena Meltsa ja enda perekonda. Ilma teieta ei oleks sellist vahvat tantsuperet. Meie erilised tänud kuuluvad Tõrva Avatud Noortekeskusele, Tõrva Kultuurimajale, Tõrva Vallavalitsusele, Tõrva Gümnaasiumile, Kertu Revale. Soovime tantsukooli poolt kõigile rahulikku advendiaega ja kauneid jõule. Hoidkem üksteist! Kevadine meistritiitel sai jätku karikavõistluste hõbedaga. Noorenduskuuri läbinud Tõrva naiskond saavutas hõbe- ja pronksmedalid. Tänavused võrkpalli maakonna karikavõistlused kulmineerusid finaalidega. Tõrva tuli medaleid suisa kolm. Tõrva gümnaasiumi spordisaalis toimusid karikavõistlused naistele. Turniiril osales 4 naiskonda. Kuigi Otepää Võrkpalliklubi viis kaasa võitjakarika, saavutasid Tõrva tiimid hõbeja pronksmedalid. Hõbeda võitnud Tõrva Võrkpalliklubi I naiskond mängis koosseisus: Karmen Mõts, Martiina Palumaa, Agnes Põldma, Gaida Kertu Roos, Raahel Tõnisson, Eike Engelbrecht, Katre Marit Liiv. Pronksise autasu sai kaela Tõrva II naiskond: Helen Elias, Anneli Külm, Kadri Pilm, Emma Lepik, Krislin Pirs, Heliisa Pilm, Laura Lõoväli, Bianka Uhtjärv. Tõrva Võrkpalliklubi treenerid Tiiu Loorman ja Kadri Pilm jäid oma hoolealuste tegutsemisega platsil igati rahule. Käärikul selgusid ka meeste võitjad ja finaalis läksid kokku vanad rivaalid: Võrkpalliklubi Otepää ja Spordiklubi Tõrva Pall. Poolfinaali haaravas mängus 3:1 Puka alistanud Tõrva Pall sedakorda finaalis talvepealinna meestele vastu ei saanud ja leppida tuli hõbemedalitega. Tõrva Palli meeskonda kuulusid: Rauno Mõts, Raigo Mõts, Janek Pisartšik, Taimo Jõemägi, Guido Kuum, Egon Ilisson, Randy Elias, Valmar Vahtre ja Kristo Vahar. : TÕRVA GÜMNAASIUM ALUSTAS TUGEVALT Võrus toimunud TV-10 Olümpiastarti avaetapil saavutas Tõrva Gümnaasiumi võistkond oma grupis 33 võistkonna hulgas 11. koha. Parima tulemuse sai kirja Jakob Elango, kes oli vanemate poiste teivashüppes seitsmes, tulemusega Tõrva Gümnaasiumi võistkonda kuulusid: Keili-Kessu Küla, Käroli Padar, Isabel Lillo, Heidi Pruus, Edward Lass, Ferry Liigand, Eerik Laanmäe, Tobias Oja ja Jakob Elango.

4 4 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 TÕRVA ETTEVÕTE PÄLVIS TUNNUSTUSE 28. novembril toimus Sangaste lossis Valgamaa ettevõtjate gala, kus tunnustuse pälvisid maakonna parimad ettevõtjad. Aasta startija kategoorias tunnustati ettevõtteid, kes on tegutsenud kuni kolm aastat ning kelle tegevust iseloomustab areng, uudsed tooted, teenused või ideed. Seekordne Valgamaa aasta startija 2019 on Tõrva valla ettevõte Arel Plus OÜ Ardi Kaljusaar, Elgo Üksvärav, Raul Uibopuu. Ettevõtte valmistatud Munasauna kollektsiooni toodetega saab igaüks luua endale puhke-, vee- ja tervisekeskuse. Munasaun on tuntud ja teatud kui väga hea toode ja kaubamärk, mis on toodetud Valgamaal. Aasta startija nominendid olid Valga Sinel OÜ, Arel Plus OÜ, Kraine OÜ, kodukohvik Johanna OÜ, А85 ОÜ, Nuustaku Pruulikoda OÜ, Sangaste Mõis OÜ, Gurmann OÜ, BirchLagoon OÜ. Konkurssi Valgamaa ettevõtluse auhind korraldatakse aastast ning selle eesmärgiks on tunnustada Valgamaa ettevõtjaid, kes oma hea maine ja aktiivse tegevusega on aidanud kaasa maakonna arengule. Konkursi korraldajateks on Valgamaa Omavalitsuste Liit ja Valgamaa Arenguagentuur. Tõrva valla sportlased ja suured spordisõbrad kogunesid tänavu Sangaste mõisa Ringtallis. Foto: Erakogu TÕRVA VALD TÄNAS SPORTLASI Tõrva Liigub Raul Uibopuu, Elgo Üksvärav ja Ardi Kaljusaar auhinda vastu võtmas. Foto: Monika Otrokova ARHITEKTUURIBIENNAALILE OODATAKSE FOTOSID UUTEST LINNASÜDAMETEST Tõrva vald kutsus enam kui 80 sporditegijat ja sportimisele innustajat erinevatelt spordialadelt sportlike tulemuste ja valla esindamise eest tänuüritusele, mis toimus Sangaste mõisa Ringtallis. Erinevatel põhjustel ei saanud aga mitmed sellel üritusel osaleda, kuid pea kõik Tõrva vallas toimetavate spordialade esindajad olid kohal. Suur tänu teile, hea spordirahvas! Tänusõnad lausus üritust avades vallavanem Maido Ruusmann, kel jagus vaid häid sõnu kõikidele kohaletulnutele: nii noorsportlastele kui veteranidele, erinevate spordialadega tegelejatele ja nende treeneritele ning vanematele. On olnud äärmiselt ilus spordiaasta ka meie valla sportlastele. Sangaste Ringtall pakkus hubase vastuvõtu, tutvustades oma tänavu avatud hoonet ja sealset põnevat näitust. Ühises suupistelauas sai kuuldut-nähtut omavahel muljetada ning vaadata Tõrva valla tänavuse aasta spordiürituste pildigaleriid. Aitäh selle kokkupanijale Margo Metsojale. Kahjuks ei saanud meie valla tuntuim sportlane, äsja aasta meeskergejõustiklaseks valitud Magnus Kirt üritusel osaleda, kuna viibis taastusraviga seonduvalt MULGIMAA ARENDUSKODA AVAB LEADER-MEETME TAOTLUSVOORUD kodumaalt eemal. Küll aga saatis ajakiri Jooksja väljaandja Donatas Narmont Tõrva valla spordirahvale tänuüritusel jagamiseks ajakirja värske numbri, kus esikaanel odaviskekangelane Magnus Kirt. Ajakirjas oli temast ka pikem lugu. Täname ajakirja Jooksja toimetust! Ühine spordipere kokkusaamine on saanud traditsiooniks- esmakordselt toimus tänuüritus eelmisel aastal, kui külastasime Tartus asuvat Spordija Olümpiamuuseumi. Tore pealelõuna erinevate spordialade tegijatega, kes võib- olla väga tihti omavahel kokku ei saagi, oli meeleolukas aastal Eestit Veneetsia 17. arhitektuuribiennaalil esindava ekspositsiooni Väärikas kahanemine autorid kutsuvad kõiki eestimaalasi üles saatma fotosid viimastel aastatel Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogrammi Hea avalik ruum raames valminud linnaväljakutest ja - keskustest Tõrvas, Põlvas, Valgas, Raplas, Võrus, Kuressaares, Elvas ja Rakveres. Kutsume üles pildistama nimetatud linnade uuendatud keskusi ning inimeste ja elu toimimist nendes. Tähtis on, et foto kannaks emotsiooni, sellel oleks näha inimesi nautimas ja kasutamas uut linnaruumi, ütles ekspositsiooni üks autoritest arhitekt Kalle Vellevoog. Valikut fotodest kasutatakse Veneetsia 17. arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioonil Väärikas kahanemine Veneetsias ning selle hilisemal ringsõidul mujal Euroopas ja Eestis. Biennaal on Veneetsias avatud 23. maist kuni 29. novembrini 2020 ja seda külastab tavaliselt kuni inimest. Eelistatud on horisontaalsed fotod ning pilte saab 31. märtsini üles laadida veebilehele avalikruum.ee/veneetsia2020, kust leiab ka täpsema tingimuste kirjelduse. Projektitoetuse taotlust saavad esitada Mulgi vallas, Tõrva vallas (v.a Soontaga küla) ning Viljandi vallas (v.a endise Kolga-Jaani valla külad) tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud (MTÜ), kohalikud omavalitsused (KOV) ja sihtasutused (SA). Taotlusvoorud on avatud järgmiselt: jaanuar 2020, I meede Ettevõtluse arendamine. Toetuse miinimumsumma eurot ja maksimumsumma eurot. Taotleda saavad Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas tegutsevad ettevõtjad. Toetust antakse kuni 60 % abikõlblike kulude maksumusest oktoober 2020, II meede Külakeskkonna ja kogukonna arendamine. Toetust antakse kuni eurot. Taotleda saavad MTÜ-d, SA-d ja KOV-id. Toetust antakse kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest. 27. märts -3. aprill 2020 III meede Konkurentsivõimeline ja omanäoline piirkond. Toetust antakse kuni eurot. Taotleda saavad ettevõtjad, MTÜ-d, SA-d ja KOV-id. Toetust antakse MTÜ-le, KOV-le ja SA-le kuni 90%, ettevõtjale 60% abikõlblike kulude maksumusest. Taotluste esitamine toimub elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Info taotlemise kohta on leitav MTÜ Mulgimaa Arenduskoja kodulehel toetuse-taotlejale/ Meetmete eelarve I meede II meede III meede Mulgi vald , , ,91 Tõrva vald , , ,13 Viljandi vald , , ,28

5 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 5 TÕRVA RAADIO ALUSTAB TAAS! Tõrva Raadio alustab oma 12. hooajaga juba 19. detsembril ning tõmbab juhtme seinast välja 4. jaanuaril. Talvehooaja saatekava saab olema põnev, sest tulemas on palju uusi saateid, kuid sekka hulganisti vanu klassikuid. Tavaprogrammi kõrval on talveraadios neli eripäeva: 24. detsembril, vana-aasta õhtul, uue aasta esimesel päeval ning raadio viimasel päeval. Eripäevade raames toome kuulajateni huvitavaid ja teistsuguseid saateid, võrrelduna tavaprogrammiga. Viie aastaga on Tõrva Raadio väga palju arenenud. Seda tänu paljudele projektidele ja toetajatele. Sellel aastal on liitunud meiega ka uusi raadiohääli, keda kuuleb juba õige pea Tõrva Raadio eetris, rääkis peatoimetaja Teve Rajamets. Paari kuu jooksul oleme käinud koolides ja kutsunud endaga kaasa uusi liikmeid, et tagada Tõrva Raadio jätkusuutlikkus järelkasvu näol, lisas peatoimetaja. Raadio meeskonna jaoks on viimase poole aasta jooksul olnud üritusi, mis on suurendanud ühtekuuluvustunnet. Nii on käidud üheskoos matkamas, tehtud ajurünnakuid, küpsetatud ja kaunistatud üheskoos piparkooke ning mängitud mälumänge. Esimesel advendil jagasid Tõrva Raadio liikmed vallarahvale keskväljakul omatehtud piparkooke ning jagati flaiereid, et teavitada vallarahvast peagi saabuvast raadiost. 8. detsembril toimus koolituspäev, kus üheskoos õpiti oma häält kasutama ning saadi uusi teadmisi ajakirjandusest. 5. detsembril toimus raadio ruumides tänuüritus toetajatele. Kohalolijatele jagati Tõrva Raadio raamatuid ja veepudeleid ning sõna võtsid Teve Rajamets ning päevavöönditoimetaja Karl Kirt. Muusikalist vahepala pakkus Rain Lepik ilusa kitarrisoologa. Aitäh kõigile toetajatele. Ilma teieta ei oleks Tõrva Raadiot olemas! ütles peatoimetaja Teve Rajamets. Programmis on toimunud mõningaid muudatusi. Reedel on tavapärase Tõrva talvitaja asemele tekkinud saade Start nädalavahetusele, mille raames mängivad saatejuhid selle aasta kõige popimaid lugusid. Laupäeval ja pühapäeval turgutab kuulajad voodist püsti 1. advendil käis raadiotiim vallaelanikele piparkooke pakkumas. Foto: Erakogu saates Tõrva ärataja kahe saatejuhi asemel üks. Sellega katsetame hommikuprogrammi uut formaati, mille kohta jagas teadmisi raadiohääl ning telesaatejuht Taavi Libe. Lisaks uued saated ja veel mitmeid muid üllatusi. Juba traditsiooniks on saanud Vabamuusika vöönd, kus kuulajatel on võimalik proovida enda muusikasaate tegemist. Kohad täituvad kiiresti, seega, kellel on veel huvi oma muusikamaitset maailmaga jagada, saab Tõrva Raadioga ühendust võtta i teel raadio@ torvanoored.ee või Tõrva Raadio Facebooki vahendusel. Tõrva Raadio on eetris 19. UUED SAATED: Tõrvakad väljamaal Ka mina olen siin Start nädalavahetusele: aasta parimad lood Ülbed üheksakümnendad Keskkonnatund Tammsaarad kirjandusest PEALE PUHKUST TAAS EETRIS: Alternatiiv Kantrilaks Kuldne klassika Otse südamesse Armastusega Venemaalt detsembrist 4. jaanuarini. Raadiot saab kuulata sagedusel 90,0 MHz Tõrva linnas ja selle ümbruses ning internetis raadio.torvanoored.ee Tõrva Raadiot saab toetada annetades MTÜ Tõrva Noorte Liit kontole EE kirjutades selgitusse Annetus Tõrva Raadiole. TÕRVA MUUSIKAKOOL SÜÜTAS TEISE ADVENDIKÜÜNLA Vello Jaska Traditsioonide kohaselt on teise advendiküünla Tõrvas süüdanud kohaliku muusikakooli õpilased koos oma juhendajate-õpetajatega. Niimoodi oli see ka nüüd. Kergest vihmasabinast hoolimata kogunesid Tõrva kirik-kammersaali muusikakooli õpilased, pillid käes ja laulusõnad silmade ees, ning hulk kuulajaid, et saada oma laste ja lastelaste esinemisest uusi emotsioone üha lähenevale jõuluajale. Ja lauluga Talv on jälle tulnud lõidki Sirelin Meltsas, Marilin Hindre ja Lisanna Laar Maie Kala klaverihelide saatel saalis hubase ning ootustele alti meeleolu. Helguse kuningas Lauluhelide vaibudes astusid publiku ette Tõrva muusikakooli direktor Thea Leitmaa ja Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting ning süütasid kõikide pilkudest haaratuna saali ette asetatud neljast küünlast teise. Täna nimetame seda aega helguse ajaks. Sest meile tuleb helguse kuningas. Et külvata rõõmu seal, kus elab mure, rääkis pastor Arvo Lasting päevakohases jõulupalves. Siis lõid aga õhtuhämaras kammersaalis jõuliselt helisema muusikakooli puhkpilliorkestri esitatud palad. Bert Langeleri taktikepi all kõlas Ülo Rahva ette on koondunud II advendi kontserdil esinenud Tõrva muusikakooli õpilased ja õpetajad. Fotod: Vello Jaska Esinevad Tõrva muusikakooli viiuldajad. Vasakult: Kristina Sidorova, Marilin Hindre, Roosi Rahnu, Charlotte Saarmäe, Gaida Kertu Roos, Kärt Karu. Tśellol õpetaja Heinar Hernits, kontrabassil õpetaja Mati Mölder. Vinteri Põhjamaa nagu pühaduse tõotus, mis vaieldamatult kõikide kohalolnute tundekeeli liigutas. Ajakohane Aisakell üksnes võimendas neid tundeid. Oma klaverimängu oskusi demonstreerisid siis noored õppurid Kristelle Mägi ja Triine Tamm. Nende õpetajaks on Kersti Reimund. Läbi kohevast lumest sahiseva loo mängis õpetaja Jana Vagula noor pianist Sirelin Meltsas. Nauditav oli ka sama õpetaja klaveritrio koosseisus Egle Udras, Sandra Raag ja Kersti Põldsalu esitatud jõululaul. Kuulata sai ka ansambleid Läbi aegade on Tõrva muusikakoolis õpitud muuhulgas ka viiulit, kitarri jne. Noored viiuldajad Kretteli Saavaste, Kelly Raudlam, Marilin Hindre jt on õpetaja Heinar Hernitsa juhendamisel väga hästi mängima õppinud. Neid saatis klaveril õpetaja Kersti Reimund. Tasemel olid ka õpetaja Mati Mölderi kitarriansambel koosseisus: Mirelle Veri, Mia-Mirell Rosenberg ja Elis Ütsik. Meeldivat vaheldust kuuldule pakkusid õpetajate Anton Kogani ja Mati Mölderi õpilased Eneli Vahtre flöödil ja Elis Ütsik kitarril ning keelpilliansambel Charlotte Saarmäe, Kärt Karu, Marilin Hindre, Gaida Kertu Roos, Roosi Rahnu ja Kristina Sidorova viiulil ning õpetaja Heinar Hernits tšellol ja Mati Mölder kontrabassil. Nende esitatud Jõulusagin oli igati aja- ja asjakohane. Jätkuvalt hästi laulsid õpetaja Novella Hansoni laululapsed. Laul See vaid, kes hoolib Riivo Pippari ksülofoni ja õpetaja Novella klaverihelide saatel läks publiku soovil kordamisele. Meeleoluka kontserdi lõpul soovis muusikakooli direktor Thea Leitmaa kõikidele turvalist koduteed ning rahulikku advendiaega. Kesk-Eesti Puidukoda müüb Eestis toodetud: puitbrikett 960 kg (kask) 8 mm pellet 975 kg (premium hele) turbabrikett (84 tk alusel) Kaminapuu lepp, kask (40 l võrkkotis) Kivisüsi 25kg kott (1 t) Jõulukuul tellijatele kingitus! hinda koos trantspordiga küsi:

6 6 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 AASTA 2019 TÕRVA VALLAS TÕRVA TEATAJA PILGU LÄBI Aastal 2019 kirjutasime taaskord tegusatest inimestest ja põnevatest üritustest meie vallas. Loomulikult ka nendest, kes Tõrva nime viisid kaugemale meie kodupaigast, suisa maailmaareenidele. Siin on tagasivaade sellele, mida pakkus meile tänavune aasta läbi ajakirjandusprisma. JAANUAR: Jaanuaris kirjutasime, et aasta alguspäevadest on toodetud Tõrva Gümnaasiumi juures aktiivselt kunstlund. Kui väljas on rohkem kui -10 kraadi, siis saab Õhne jõest saadava vee abil kahe kahuriga toota tunnis koguni 100 kuupmeetrit lund. Võrdlesime Tõrva ja Tallinna kütusehindu ning jõudsime järeldusele, et aasta lõikes on kütusehinnad Tallinnas tasakaalus. Uurisime, millised võimalused on korteriühistutel taotleda renoveerimistoetust ja kui usinalt Tõrva vallas seda ära kasutatakse. Taagepera külaselts on tõeliselt aktiivne. Foto: Erakogu APRILL: 24. jaanuaril tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõja Roobe lahingust ja Tõrva vabastamisest. Foto: Ilmar Kõverik VEEBRUAR: Veebruari esikaant ehtis uudis, et Ehitus-konsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatud Aasta Ehitusprojekt 2018 konkursi võitjaks kuulutati rajatiste kategoorias Tõrva Keskväljak. Esimeseks Tõrva valla kultuuripreemia laureaadiks sai Elmar Orav. T V-10 Olümpiastardi Tallinna etapil võitis vanemate poiste 60 meetri tõkkejooksu Romet Kivi võistlussarja kõigi aegade parima tulemusega 8,76. Valgamaa vapimärgi kavaler Matti Mõts. Foto: Sandra Saar Kultuuripreemia laureaat on Elmar Orav. Foto: Sandra Saar MÄRTS: Valgamaa vapimärgi pälvis teenekas ettevõtja Matti Mõts, teenetemärgi kergejõustikutreener Viljo Grauding. Vaatasime tagasi Riigikogu valimistele, kus meie vallast olid edukamad Maido Ruusmann (1093 häält) ja Ants Taul (814). Persooniks oli Pille Köörna, kes praktiseerib Holdres kraniosakraalteraapiat. Tõrva mälumänguseriaal tõi gümnaasiumi aulasse turniiri jooksul 115 mälu mängurit. Võitjaks osutus Valga TBMM, Palupera ja URSUSe ees. Rändasime sõnas ja pildis Taageperasse ja Soontagale ning rääkisime pikemalt külaliikumisest. MAI Maikuus selgus tänavune aasta ema, kelleks oli nelja lapse ema Reet Kaat. Väga ilusa mõtte oma ema koha ütles ka üks tütardest: Emme ütleb alati, et tüliga ei tohi magama minna ja üksteisest peab hoolima. Ukraina noormees Pavlo Samar rääkis elust piirivalvuri, tantsuõpetaja ja vabatahtlikuna. Sai lugeda suurt proloogi juunis toimunud klassikakontserdile, kus ettekandele tuli Giuseppe Verdi Messa Da Requiem /reekviem/. Kontsert oli pühendatud dirigent Eri Klasi 80. sünniaastapäevale. Tartu saamisel Euroopa Kultuuripealinnaks tehti koostööd. Foto: Mikko Leo Selg Pikemalt peatusime vallavalitsuse struktuurimuutustel ja rääkisime erinevate osakondade töökorraldusest. Alustasime tagasivaadet Tõrvale palju tähelepanu toonud Tõrva Laulustuudio neidudekoori võidust Laululahingu saates.

7 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 7 JUUNI Juunis nagu ikka kirjutasime pikemalt kooliaasta lõppemisest ja tõime välja tublimatest tublimad akadeemilises elus. Peaaegu poole ajalehest hõivasid haridusega seotud teemad. Nii sai räägitud Tõrva valla haridusvaldkonna analüüsist, muusikakoolist kui ka koolinoorte sõprusfestivalist. JUULI Juulis puhkasime hää oli! AUGUST Verdi Reekviemi ettekanne Tõrva keskväljakul. Foto: Andrus Abel Koolipere sünnipäeva tähistamas. Foto: Erakogu OKTOOBER Anti üle esimesed Tõrva valla kuld- ja hõbemärgid. Kuldmärgi kavalerideks said Urve Saks ja Valev Elerand. Esimesed hõbemärgid pälvisid Maire Appo, Monika-Evelin Liiv ja Arvo Lasting. Uurisime, kui suured prügitootjad Tõrva vallas oleme ja kui meelsasti me oma jäätmeid sorteerime. Riigihalduse minister Jaak Aab viibis seoses ametnike Kagu-Eesti välitööde projekti algusega visiidil Valgamaal ning kohtus ka Tõrva Vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajatega, et arutleda piirkonnale oluliste teemade üle. Tõrva Kodu tegus pere rääkis oma eluolust ning sellest, millega igapäevasel tegeletakse. Hokiklubi Tõrva Neanderthals loodab Tõrva hokilinnaks muuta ning selle tarbeks rajati Riiska linnaosas uisuväljak, mis loodetavasti esimeste suuremate külmadega saab endale ka korraliku jääkatte. Esikaanel Magnus Kirdi magus, aga ka kibe MM-võistluse kokkuvõte. Suurepärane hõbemedal, kuid see kõik tuli raske vigastuse hinnaga. Noor dirigent Rasmus Puur rääkis sellest, kui keeruline võib olla ühe orkestri-, koori- või tantsujuhi elu ja kuidas seda võiks paremaks muuta. NOVEMBER Ala põhikool sai 100- aastaseks ja selle vägeva verstaposti puhul piilusime tagasi kooli ajalukku, aga rääkisime ka sellest, kuidas kulgeb tänane päev. Janar Kadak krooniti sõidubagide Balti meistriks ja jätkas Tõrva meeste ülimalt vägevat seeriat, olles juba neljas tõrvakas, kes sel sajandil niisuguse uhke võidupärja kaela saab. Väärikate ühendus Eluratas tähistas 60. juubelit. Tagasivaatelises loos rääkisime neist, keda enam meie seas pole, ja ka neist, kes hetkel seda väärikat ühendust vapralt edasi veavad. Tõrva valla aasta isa tiitli teenis Tõrva linnas elav üheksa lapse isa ja 17 lapselapse vanaisa Arthur Jablonski. Taavi Liias, kes käinud nii Afganistanis ja Kosovos missioonil, tutvustas oma sõjakogemustel põhinevat sõjaromaani Talibani pojad, mis sai tänavusel romaanivõistlusel kolmanda koha. Tutvustasime Väikese Emajõe suudmealal Võrtsjärve lõunatipu lähistel asuvat looduskaunist Pikasilla küla, mille rolli Eesti ajaloos ei saa kuidagi alahinnata. Tõrvas politseimaja 100. juubelipeo puhul avati näitus, peeti rongkäik ja kontsert. Foto: Egon Bogdanov SEPTEMBER Eliksiiritehase avamine. Foto: Egon Bogdanov Tõrvas avati legendaarses saunahoones, kus varasemalt tegutsenud ka leiva- ja kohukesetehas, inimeste immuunsussüsteemi toetavaid eliksiire valmistav tehas. Tervisliku eliksiiri peamine koostisosa on chaga ehk must pässik (rahvakeeli kasekäsn). 23. augustil avati pidulikult Tõrva vallas Linna külas (Ritsus) mälestuskivi, meenutamaks Linna külas tegutsenud Valga EPT-d ( ). Kunagine Valga EPT oli paljude tootmisharudega asutus, mis andis Valga rajoonis tööd enam kui tuhandele inimesele. Seal tegutses puidutöökoda, maaparandusosakond ning automajand, mis oli suurimaks osakonnaks. Palju pahandust tekitanud karupaari Proša ja Polja seiklused Eestis said vähemalt osaliselt lõpu, kui Kulli külas Andres Oleski talu juures Proša uinutati ja transporditi Tallinna loomaaeda. Kruvisime pingeid enne Doha MMi ja vaatasime Magnus Kirdi senisele suurepärasele hooajale otsa. Aasta isa Arthur Jablonski oma lähedaste keskel. Foto: Egon Bogdanov DETSEMBER Nagu käesolevast numbrist lugeda võite.

8 8 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 HELME KESKAEGSE KABELI VAREMED PALJASTAVAD AJALUGU Heiki Valk Tartu Ülikool Tartu ülikooli arheoloogid on viimasel kahel aastal teinud väljakaevamisi Helme keskaegse kivikabeli Issanda Ihu kabeli varemetes. Helme keskaegse kivikabeli varemed (pilt 1) on kihelkonnakiriku omadest vaid pool kilomeetrit lõuna pool. Hoone, mida on kutsutud ka väikeseks kirikuks, on varemetes aastast, mil välk selle põlema lõi ja aastal korraldas Tartu Ülikool Mulgimaa kultuuriprogrammi rahalisel toel varemetes arheoloogilised uurimistööd. Lahti kaevati hoone läänepoolne ehk põlluteepoolne ots seinast kuni kolme, kohati nelja meetri kaugusele ja pinnas sõeluti. Kaevamistega sooviti leida vastust küsimusele, miks ehitati kivikabel kirikule nii lähedale ja tasasele maale, mitte kõrgemale kohale ilmselt pidi seal midagi olema juba varem. Ehk muinaskalme või muinasaegne ohvrikoht? Kirjalikud teated ja pärimus Vanimad teated Helme kabeli kohta on 16. sajandi algusest, kui ordumeister Plettenbergi kirja mustandis mainitakse Issanda Ihu kabelit. Siis oli Helmes kaks vikaarikohta üks kihelkonnakiriku, teine kivikabeli juures. Et mõlema palk oli nii väike, et ametikohad jäid täitmata, otsustati need ühendada. Preester pidi pühapäeviti ja suurtel pühadel missasid pühitsema suvel kabelis ja talvel suures kirikus. Igal neljapäeval tuli kabelis lugeda Püha Sakramendi ja igal esmaspäeval kõigi kristlike hingede missat. Poola-aegsete revisjonide (1590/1599, 1613) andmetel oli kabel siis katuseta ja varemetes. Seda mainitakse eestlaste, kihelkonnakirikut aga sakslaste kirikuna. Kantsu talus aastatel elanud Helga Pehme sõnul kabelivare on selle talu asukoha lähedal rääkisid tollal vanad taluperemehed, et kabelis käidi tavalistel pühapäevadel, kuid suurte pühade ajal, kui oli palju rahvast, mindi kihelkonnakirikusse. Rahva seas liikus kiriku ja kabeli vanuse kohta erinevaid jutte: kord on peetud vanemaks suurt, kord väikest pühakoda. On ka pärimus, mille kohaselt olevat kabeli ehitanud talupojad. Kivikabel ja selle ehituslugu Kahe ruudukujulise võlvikuga maakividest tehtud kabelil, mille müürid on 1,3 1,4 meetri paksused, Pilt 1. Keskaegse Issanda Ihu kabeli varemed Helmes aasta kaevamiste ajal. Foto: Heiki Valk INFO PÜHAPAIKADE KOHTA OODATUD Keskaegseid kivikabeleid on Liivimaalt teada vähe ja kusagil mujal ei ole see olnud kirikule nii lähedal kui Helmes. Veelgi erilisem on aga kivikabelist varasema puust pühamu jäänuste leid see aitab luua pildi esimeste ristiusu külapühamute väljanägemisest. Niisuguseid muistiseid Läänemere ruumis varem teada ega uuritud ei ole. Helme kabeli varemed ei ole laialt tuntud paik. Siiski on Ilmar Kõverik püüdnud neid Tõrva ja Helme rahva teadvusse tagasi tuua, tähistades varemetes 270 ja 275 aasta möödumist hoone põlemisest kultuurisündmusega. Kabeli varemed väärivad tähistamist ja säilinud müürid lammutusrusu alt välja puhastamist. Mõistagi peab sellega kaasnema nende konserveerimine, sest vana mördisegu on välja pudenenud ja kivid lahtised. Talletamist vajavad ka vanad rahvamälestused, mille teadjateks peamiselt talude aegse põlvkonna inimesed. Kuna pärimust Helme kabeli ja ümbruskonna teiste muistsete pühapaikade kohta on teada imevähe, on iga teade oodatud telefonil või aadressil olid kõrged otsaviilud (pilt 2). Vähemalt lõunapoolses küljes oli kaks klaasakent, millel oli vitraaže. Kõrge aken oli ka idas, altari taga. Kaevamistel selgus, et kabeli müürid on ehitatud kahes järgus (pilt 3). Ehitust on tõenäoliselt aastatel alustatud väga oskamatult. Kui üsna väikestest kividest müür oli laotud tolleaegsest maapinnast umbes meetri kõrguseni, on töö katki jäetud ilmselt oli kvaliteet allapoole arvestust ja keegi asjatundja leidis, et nii jätkata ei ole võimalik hoone ei jää püsima. Ehitustöö jäi nüüd pikaks ajaks seisma. Töö jätkus aasta paiku, seda näitavad neli ehitustööde ajal maasse sattunud münti. Nüüd on tegutsenud oma ametit hästi tundev ehitusmeister müür on tehtud väga suurtest, korrapärastes ridades maakividest. Hoone põrandat on maapinna suhtes tõstetud mõlema aasta kaevandis tuli nähtavale umbes kapsasuurustest, saviga pakitud maakividest laotud tihe aluspõrand (pilt 4). Selle kive katnud pruunikat savi oli pealt mördiga silutud ilmselt puust laudpõranda laakide toetamiseks. Kivikabeli ehitajad olid lisaks neljale mündile kaotanud väikese ristripatsi ja pliisulamist vöönaastu. Varemetesse jäämine, taastamine ja uus häving Kabel jäi esimest korda varemetesse Liivimaa sõja ( ) ajal ja Pilt 2. Helme kabel keskajal. Rekonstruktsioon Heiki Valk, teostus Mari-Ann Remmel Pilt sajandi ohvrirahasid Helme kabelile eelnenud pühamu juurest. Foto: Heiki Valk hoone puupõrand võeti üles. Nüüd on põllutööde tegijad hakanud võlvide all varju otsima vihma, tuule ja päikese eest. Sellest annab tunnistust must õhuke kultuurkiht, milles oli savinõukilde, loomaluid ja tuleasemete jälgi. Samas on kabeli varemetesse, nähtavasti müüripragudesse ohverdatud raha müüride rusudest leiti mõned aastate killingid. Kui suur kirik aastal Põhjasõjas maha põletati, on kabel taas üles ehitatud vaeseks ja väikseks jäänud kogudusel ei olnud esialgu jaksu kihelkonnakiriku taastamiseks. Pärast viimast, aasta põlemist on kabeli varemed lammutatud ehitusmaterjali võtmiseks: võlvid on alla lastud ja vähegi taaskasutuseks kõlblikud kivid rusudest hoolega välja korjatud. Arvatavasti lõhuti võlvid ja suur osa seinu 19. sajandil, päriseks ostetud talude väljaehitamise ajal. Idasein oli osalt püsti veel hiljemgi (pilt 5) aastatel tõmmati see traktorite ja trosside abil maha ja varemeid püüti lammutada ka aastate maaparandustöödel. Alates aastast on vähesed allesjäänud müüriosad ehitusmälestisena riikliku kaitse all. Ohvrirahad ja varasem puust pühamu Kivikabeli vundamendikraavidest välja visatud pinnase all tulid hoone edelanurgas nähtavale põlenud ehitise jäänused, mille üht serva tähistas looduslikku algsesse mullapinda vajunud aluspalgi jälg. Sellest lääne poole jäi põlemisel tekkinud söekiht, mille ja halli puutumata loodusliku alusmulla vahel oli 3 4 cm paksune kiht kollast liiva. Liiv

9 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 9 Pilt 3. Helme kabeli müürid on laotud kahes järgus. Foto: Heiki Valk Pilt 4. Kaevamised kabelivaremetes, näha on suurtest kividest aluspõrand. Foto: Heiki Valk Pilt 5. Helme kabeli varemed ja kirik enne viimast sõda. Vana foto Kaur Alttoa erakogust oli täiesti puhas, pori ja segamisjälgedeta ning näis olevat valatud ukseta ehitise sisse ülevalt siis, kui palkseinad olid juba kõrged. Kuigi ristpalkidest ehitise mõõtmed jäid ebaselgeks, sest liival olev söekiht oli kahest küljest kivikabeli alusmüüridega läbi lõigatud, võib selle suuruse hinnata umbkaudu 3, ,5 meetrile. Ehitise seinast ida pool oli vundamendikraavidest pärit pinnase all kunagine looduslik alusmuld, mille tume ülaosa sisaldas rohkelt sajandi ohvrirahasid kokku 60 enamasti imeväikest münti (pilt 6). Siiski on rahasid kunagi olnud palju rohkem. Sellest, et suur osa neid sisaldanud pinnasest on enne kivikabeli ehitamist ära kaevatud, andsid tunnistust rahadega kihi ebatasane pealispind ja heledasse looduslikku mineraalpinnase ulatuvad labidajäljed. Põlenud puuehitise alalt, ei söekihi alt, seest ega pealt, ei leitud ühtegi ohvriraha. Neid ei olnud ka kivikabeli lääneseina taga, kuhu samuti ulatus põleva pühamu varisemisel tekkinud söekiht. Ohvrirahade puhul oli tegu Tartu (33), Taani-aegse Tallinna (12), Ojamaa (8) ja Põhja-Saksamaa pennidega (7). Vanimad mündid on löödud Ojamaal üks enne aastat ja seitse aastate vahemikus. Tartu ja Tallinna ühepoolsed brakteaatpennid pärinevad aastate keskpaiga ja aastate vahelt, Põhja-Saksa hansalinnade rahad tulid Liivimaal käibele 13. ja 14. sajandi vahetuse paiku aastatel massiliselt vermima hakatud Tallinna artigite puudumine lubab arvata, et selleks ajaks oli ohverdamine juba lõppenud. Ohvrirahad söekihi kõrval näitavad, et põlenud ehitis oli väike pühamu. Arvatavasti alustati kivist kabeli ehitamisega varsti pärast selle põlemist. Kuna enamik münte leiti vaid umbes 2,5 m2 suuruselt alalt, on koht, kuhu rahasid visati, olnud väike ja selgepiiriline. Nähtavasti eelnes kivist kabelile üsna kõrgel ristpalkidest postamendil seisev rist, võimalik et ristilöödud Kristuse kujuga (pilt 7). Selle juurde ohverdatavad rahad visati palkraketise ette maha: ilmselt oli ehitis nii kõrge, et selle peale ei olnud kergeid kalasoomuse taolisi münte võimalik visata. Kuna rahasid leiti vaid ehitise idaküljelt, võib arvata, et oletatav Kristuse kuju vaatas näoga ida poole. Pilt 7. Helme kabelile eelnenud pühamu. Rekonstruktsiooni autor Heiki Valk, teostus Mari-Ann Remmel Helmed ja sõlenõel Ohvrirahadega pinnasest leiti 2 3 meetrise läbimõõduga alale laiali pillutatuna ka kokku 14 väikest kollast kudrushelmest (pilt 8), mis pärnevad sajandi kaelakeest, samuti kaks võib-olla ripatsit kandnud pronksrõngakest. Helmeid on ilmselt olnud rohkem, kuid arvatavasti korjati suur osa neist üles ja tõenäoliselt jäid mitmed läbi sõelasilma mahtuvaid pisihelme333d kaevamistel ka leidmata. Samast piirkonnast tuli nähtavale samaaegse väikese hoburaudsõle nõel. Niisugune kooslus võib olla märgiks sellest, et kas pühapaigas või kivikabeli ehitamise käigus on ühe helmekeega tüdruku särgi rinnaesist rabatud, nii et sõlg katki läks ja helmed laiali pudenesid. Mitut liiki pühapaigad Veel möödunud suvel kuuldud pärimus räägib aga ka kolmandast, hoopis teiselaadsest pühapaigast, mis asus kiriku ja kabeli vahel. Enne maaparandust oli seal võsatukake, kust kohalik vanem mees veel aastatel ei lubanud poistel rõukude alla lepaoksi võtta, sest paika peeti pühaks. Ka aastal Koorkülas Lohu talus Hendrik Eermalt Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud pärimusteade räägib Kantsu talu maadel need hõlmasid põllu kabelivaremete ja enne kirikut voolava oja vahele olnud muistsest ohvrikohast: Helmen on ollu nii, et lapsi ohverdati. Helme kiriku man oli ollu Konsu talu. Seal ollu sis tuu paik. Edimene poiglaps emal overdade. Emad olid pakkunud oma lapsi. Üks võeti sis ohvreks. Puudi võlla, säände noks oli lõvva alt sisse lüüdu. Helme ohvrimündid näitavad, et vaid põlvkond või paar pärast vallutust on kohalik rahvas ristiusu vägevust tunnistanud ja risti juurde rahaohvreid tuues uut jumalat palumas käima hakanud. Samas jäid kasutusele ka vana pühakohad ja neid peeti endiselt au sees. Uus ja vana usk elasid kõrvuti ning elumurede korral otsiti abi mitmelt poolt kõikjalt, kus võimalik. KABEL AJALOOLINE PÜHAKODA Egon Illison Kabel on kirikust väiksem sakraalhoone. Kabel võib kuuluda mõne suurema institutsiooni juurde nagu kirik, kool, haigla või vangla, ent see võib olla ka iseseisev ehitis. Erakabelid on olnud läbi ajaloo enamasti võimukandjatel, näiteks kuningatel ja piiskoppidel, hilisemal ajal ka jõukamatel lihtkodanikel. Mõnikord on erakabelite juurde määratud vaimulikke. Tallinna raekabeliks oli näiteks Pühavaimu kirik. Enamasti paiknevad kohalikud kabelid Eestis väljaspool kihelkonnakeskusi. Neil pole tavaliselt olnud oma kogudust ega palgalist vaimulikku. 15. sajandi teisel veerandil ehitatud Saha Püha Nikolause kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis. Kabeleid rajati ka aadlisuguvõsade matusepaikadele, kus neil oli ühtlasi hauamonumendi tähendus. Meie piirkonna üks tuntudmaid ja uhkemaid on Riidaja Gerdruta kabeli, mille lasi ehitada aastal 1777 mõisaproua Gerdruta von Stryk oma varalahkunud tütrele Louise Hedvigile. Kabeli ümber rajati mõisapere kalmistu. Praegune kabel on pärit aastast. 20. sajandil jäi kabel hooletusse ja see restaureeriti 20. sajandi lõpul. Kabelisse on maetud kümme ja kabeliaeda 27 Strykkide suguvõsa liiget. Von Strykkide pere taastas ajaloolise hoone ja 25. augustil aastal avati aastaid varemetes seisnud kabel uuesti ning pühitseti EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti poolt Gerdruta kabel-kirikuks, mida nüüd pühakoja ning kontserdipaigana kasutatakse. Pilt 8. Helmeid kabelile eelnenud puust pühamu juurest. Foto: Heiki Valk

10 10 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 TÕRVA VANIM ILUSALONG TÄHISTAS JUUBELIT Egon Ilisson Kui tänapäeval on ilusalonge ja kosmeetikuid pea igal nurgal, siis alati see pole nõnda olnud. Tõrva vanim, tänavu oma 20. juubelit tähistav Lea Ilusalong, oli siinkandis oma valdkonna teerajaja. Tänapäeval on paljud kosmeetikud rajanud endale isegi korteritesse nurgakesi, kus kliente kaunimaks muudavad. Kes paneb ripsmeid, kes geelküüsi, kes teeb näohooldust. Kuidas aga olid ajad siis, kui alustas Tõrvas esimene ilusalong? 11. detsembril aastal 1999 avati esimene ilusalong Tõrvas, kus töötasid koos kosmeetik kui ka juuksur. Ettevõtmise autor Lea Saar, kelle järgi ka salong nime kannab, oli juba aastaid unistanud oma ilusalongist ja alates avamise päevast kuni tänaseni on ta seda ettevõtmist vapralt eest vedanud. Sellest aastast lisandus usinate töömesilaste perre (nagu nad ise endid kutsuvad - toim) ka ripsmetehnik. Minu suur unistus oli saada kosmeetikuks juba kesk kool is, aga sellel ajal oli vaja omandada meditsiiniline haridus ja seega sai kõigepealt mindud hoopis meditsiinikooli, räägib Saar, kuidas need asjad toona käisid. Lisaks tervishoiust omandatud teadmistele asus Saar veel kosmeetikuks õppima ning hiljem omandas juurde pediküürija ja massööri kutse. Sujus ladusalt Kui tihtipeale hakkavad edulood sellega, et tuleb läbi raskuste murda, siis Saar suurematest karidest pääses. Kõik sujus hästi ja kuna tahtmist oli nii palju, siis suuri takistusi polnudki. Sobiv asukoht tuli ka justkui iseenesest minu juurde, pidades silmas Veski tänava hoonet, räägib Saar. Kui Lea Ilusalong alustas, oli põhinõudlus näonaha puhastuse järele, kuigi toonaseks olid ka juba erinevad hooldused olemas vastavalt näonaha tüübile ning naha seisukorra vajadusele. Nõuti enamasti ikka ainult näonaha puhastust ja siinkohal oli kosmeetiku suur töö hinnata ja analüüsida naha olukorda ja selgitada kliendile, mis oleks tema nahale ilu saavutamiseks kõige parem, räägib Saar, et sealjuures Nagu ikka ei puudunud sünnipäevalt ka tort oli omandatud meditsiinilisest haridusest väga suur abi. Teades naha füsioloogiat, anatoomiat ja nahahaigusi, on kindel tunne teha parim valik, tunnistab Saar, et kosmeetikute vastutus ei ole tegelikult sugugi väike. Kuid tegelikult ei ole ju 20 aasta tagune mingi iidne ajalugu ja juba siis olid moetrendid olemas ning plahvatuslikult kasvas naiste vajadus hooldusteenuste järele. Nii pakkus ka Tõrva esimene ilusalong ripsmete hooldust, kulmude keemilist püsivärvimist, maniküüri ja pediküüri ning depilatsiooni, jumestust ning massaaži. Püsivamad tulemused Siinkirjutaja mehelik arvamus on justkui klassikaline ehk aastaid tagasi Esimene tööpäev aastal Fotod: Erakogu Lea Saar on jäänud Veski tänava ruumidele tänaseni truuks. pidasid naised ennast kauniks ka ilma meigita ja lille löödi ennast ehk suuremate ürituste ja tähtpäevade tarbeks. Nüüd on paljud noored ja vanemad daamid piduehtes igapäevaselt. Tänapäeval on eriti popiks saanud happehooldused ja aparatiivne kosmeetika, et mõjutada nahka juba sügavuti, et soovitud tulemus saavutataks kiiremini ning oleks efektiivsem. Lisandunud on ripsmepikendused ja püsimeigid, geellakid ja geelküüned. Spaahoolitsused, spaamaniküürid ja -pediküürid, räägib Saar trendide muutumisest. Siiski on üks, mis aegade jooksul on valdavalt samaks jäänud, ja see on klientuur. Justnagu kindla ja harjumuspärase perearsti juures käiakse tihtipeale aastakümneid, on ka kliendid lojaalsed oma salongile. Naiste puhul on see suur julgustükk, kui ta usaldab oma välimuse kellegi teise kätesse. Kuigi juurde tekib palju uusi ilusalonge, kujuneb kõigile välja ikka oma püsiklientuur. Kuidas keegi kellegagi sobib kasvõi iseloomudelt ja jututeemadelt, ning väga kergesti mujale ei minda, räägib Saar kundede truudusest ning soovib neid kõiki tänada. Mehed on läinud julgemaks Tegelikult ei soovi ju ilusad ja hoolitsetud olla ainult naised, vaid on ka mehi, kes seda oma pühaks kohuseks peavad. Kui ehk 90-ndate muutuvas maailmas, kus kandiline soeng ja Kappa dressid oli kõik, mis ilus olemiseks vaja oli, siis nüüd nii lihtsalt enam läbi ei aja. Lea Saar tunnistab, et tabusid on vähemaks jäänud ja mehed pöörduvad üha rohkem kosmeetiku poole. Koolipoisid ja noorukid on küll julgelt abi küsima tulnud, kui on probleemid näonahaga, ja tänapäeval ka vanematel härradel pole enam häbi külastada kosmeetikut. Põhiliselt tullakse pediküüri- ja massaažisooviga, räägib kogenud kosmeetik ja julgustab ikka rohkem ka meesterahvaid naha ja tervise eest hoolitsema. Salongide ja teenindajate arvu järsu suurenemise tõttu on olnud juttu, et Eestis praktiseerivad tihtipeale ka iluteeninduses inimesed, kellel pole erialast haridust. Ka Lea Saar tunnistab, et valede töövõtetega saab näiteks massaažiga kliendile hoopistükkis kahju teha. Jõulise maniküüri või pediküüri korral võib samuti vigastada küüneplaati ja desinfitseerimata töövahenditega võib hooldusteenuste puhul infektsiooni tekitada, loodab Saar siiski, et kõik meie valla kosmeetikud ja salongid on heal tasemel ning töötajaid endid see töö väga huvitab.

11 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 11 JÄÄTMEJAAM ON ELANIKELE ABIKS Kõige mugavam ja keskkonnasõbralikum on viia jäätmeid, mida ei saa panna oma prügikasti, Tõrva valla jäätmejaama. Ära anda saab prügi nii tasuta kui raha eest. Seadus lubab prügi (v.a olme- ja pakendijäätmeid) koguda ainult selleks ette nähtud jäätmekäitluskohas, millele on antud keskkonnaametilt jäätmeluba. Selle loa saamiseks peab jäätmekäitluskoht vastama paljudele keskkonnaohutuse nõuetele nagu ilmastikukindlad konteinerid ja hooned, pädev töötaja, kaal jne. Ikka selleks, et prügi ei saastaks loodust ja võimalikult suurt osa prahist saaks taaskasutada. Selleks kohaks on meie vallas ainukesena Tõrva valla jäätmejaam, vana nimega Helme ühisjäätmejaam, mis asub Tõrva linna lähistel Härmal. Sinna juhatavad teed Tõrva-Pikasilla maanteel asuvad viidad. Enne jäätmejaama minekut tasub külastada Tõrva valla kodulehte, kus on info nii lahtiolekuaegade kui vastuvõetavate jäätmeliikide kohta. Lahtiolekuajad ja kontaktid toome välja ka selle artikli kõrval olevas kastikeses. Hummuli alevikus garaažide juures ohtlike jäätmete vastuvõttu ei toimu ning konteiner ise on viidud jäätmejaama. Seal on olemas inimene, Härma jäätmejaam on mugav võimalus jäätmetest vabaneda. Fotod: Madis Mumm kes need kaalub ja registreerib ning toimub nõuetekohane hoiustamine. Osa jäätmeliike on tasulised, paljud aga tasuta. Tõrva valla kodulehelt on hinnakiri kenasti leitav. Uudistes või sotsiaalmeedia Kollasesse segapakendikonteinerisse ei või klaaspakendeid panna, kui kõrval on spetsiaalne klaaspakendikonteiner. Kui klaaspakendikonteinerit pole, siis võib kollasesse konteinerisse ka klaasi panna. TÕRVA VALLA JÄÄTMEJAAM ON AVATUD HÄRMA KARJÄÄRI TERRITOORIUMIL T-K N-R L P-E Suletud Jäätmejaama telefon: Jäätmete toomisel palume kaasa võtta ID-kaardi, selle puudumisel mõne muu isikut tõendava dokumendi. Hinnakiri ja kogu muu infot leitav Tõrva valla kodulehelt postitustes näeb sageli, et näiteks kodumasinaid on viidud metsa alla. Meie jäätmejaamas saab elektroonikajäätmeid üle anda tasuta. Kahjuks kõiki jäätmeliike ei saa tasuta ära anda, kuna see oleks liigselt kulukas. Kindlasti ei ole jäätmejaam omavalitsusele kasumi teenimiseks, vaid on koht, kuhu peab peale maksma. Aga see on meie enda elukeskkonna hüvanguks. Kõige enam puutub elanik tasulistest jäätmeliikidest kokku ehitusja lammutusprahiga, mis maksab 98 eurot tonn. Kord oli kaks prügikotti ehitusprahti visatud Õhne jõkke, mis kokku kaalusid umbes 50 kilogrammi, ehk inimene hoidis kokku 5 eurot. Kusjuures auto kütusekulu võitu ei tulnud, sest kotid olid visatud jäätmejaama lähedusse. Eks oma kodu remontides tuleb muidugi hind suurem kui 5 eurot, aga ikkagi moodustab see töö ja uute materjalide rahast väikese osa. Kui on poest midagi ostetud, on see ostja hingel, et tekkinud või järelejäänud prügi jõuaks õigesse kohta. Edasi võtavad juba omavalitsus ja riik teatepulga üle. Jäätmejaamas on olemas ka papija paberikonteinerid ning segapakendikonteinerid, seega, kui on sinna asja, saab ka pakendid kaasa võtta. Küsimusi on tekitanud, et kas segapakendikonteineritesse võib panna klaastaarat. Väiksematel rohelistel plastikust konteinerite peal on kirjas kõik pakendiliigid, ka klaas. Suurte kollaste metallkonteinerite siltide pealt klaaspakendeid nimekirjast ei leia sinna võib klaastaarat panna sel juhul, kui kõrval pole spetsiaalset tünnikujulist rohelist klaaspakendikonteinerit. MULGI HÄÄRBERITE KAARDISTAMINE Tõrva valla üldplaneeringu käigus hinnatakse valla territooriumil asuvaid, kuid siiani vähe tähelepanu saanud mulgi häärbereid. Protsessi käigus valmib planeeringu kaardikiht, antakse esmane hinnang ning koostatakse häärberite andmebaas koos ajaloolise ülevaatega ning võimalike ehitustingimuste väljatöötamisega. Kuigi koostöö omanikega leitakse läbi vallavalitsuse ja mittetulundussektori kontaktisikute, on kõik huvilised ja omanikud oodatud endast märku andma teemaplaneeringu läbiviijale: Andres Rõigas, andres.roigas@gmail. com või tel detsembril toimus Tallinnas kultuurikeskuses Kaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) tänuüritus, kus jagati välja ka tunnustusauhindu rahvusvahelisel tantsupäeval esitatud tantsu Terve vald videote parimatele. 29. aprillil toimunud rahvusvahelisel tantsupäeval tantsiti üle Eesti folkloorset tantsu Terve vald. Tants tuli võtta videosse ja saata ERRS-ile, mille hulgast valis zürii välja erinevate kategooriate parimad. Tänavuseks parimaks lasteaiaks tunnistati Tõrva lasteaed Tõrvalill. Videosse tantsisid tantsu Terve vald kõik lasteaia kolm rühma: Päikesejänkud, Lepatriinud, Päevalille ja õpetajate rühm. Tänud kõikidele tantsijatele! Tantsulist uut aastat kõigile! TÕRVALILL EDUKAS RAHVUSVAHELISEL TANTSUPÄEVAL Ulvi Riitsalu, liikumis- ja tantsuõpetaja TÕRVA VALLAVALITSUS TÄNAB: Käärike Teenused OÜ Jeeger Auto OÜ Oja Ehitus OÜ OÜ Valga Puu Andrean Grupp OÜ Tõrva Politsei Vallamajanduse osakonna töömehed Teid, kes Te olite abiks Tõrva valla jõulukuuskede toomisel ja kaunistamisel.

12 12 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 PÜHADE AJAL OLLAKSE ROHKEM KODUS JA JUHTUB ROHKEM TÕSISEID TULEKAHJUSID Kodu peab igale inimesele olema koht, kus end turvaliselt tunda. Paraku juhtub enamus surmaga lõppevatest tulekahjudest just eluruumides. Kodune tuleohutus on talvel ja pühadeperioodil eriliselt tähtis, sest kodus viibitakse palju, kasutatakse lahtist tuld ja elektriseadmeid, millest tulekahjud sagedasti alguse saavad. Ohte, mis meid kodus varitsevad, saame me ainult ise kontrolli all hoida. Päästeamet aitab kodused ohukohad meelde tuletada ning annab nõu, kuidas õnnetusi ära hoida. Küünlaid ei tohi jätta järelevalveta põlema ning need peavad olema pandud kindlale mittesüttivast materjalist alusele, eemale süttida võivatest asjadest, näiteks kardinatest või ajalehtedest. Samuti ei tohi järelevalveta jätta küdevat ahju või pliidil valmivat toitu. Pliidile valmima unustatud süttiv toit süütab ümbruse ning sellest võib areneda äärmiselt tõsine tulekahju. Kõige rohkem toidukõrbemisi juhtub sellest, et minnakse toidu valmistamise ajal magama või korraks kodust minema. Eelmisel aastal oli üle 500 päästjate väljakutse seotud toidukõrbemistega. Väldi elektrivõrgu ülekoormamist, samuti kontrolli elektrijuhtmete korrasolekut. Vanad vigased juhtmed ning elektriseadmed tuleks kasutuselt kõrvaldada. Igaühe kodus, kes enda ja oma lähedaste elu tähtsaks peab, on suitsuandur. Seaduse nõudel peab igas kodus oleks vähemalt üks nõuetekohaselt lakke paigaldatud suitsuandur. Mida varem tulekahju avastatakse, seda suuremad on ka päästjate võimalused tulemuslikku abi osutada. Tulekahjude ränkade tagajärgede põhjuseks ei ole enamasti mitte päästjate hiline kohale jõudmine, vaid just tulekahjude hiline avastamine. Kõigil inimestel on võimalik saada kodu ohutusele päästjate hinnang. Päästjate kodukülastuse tellimiseks saate ennast, oma abivajavat naabrit või tuttavat registreerida päästeala infotelefonil Päästjad tulevad teie koju ja annavad nõu, kuidas seda ohutumaks muuta. Samuti aitavad päästjad vajadusel uue suitsu- või vingugaasianduri paigaldada või seadme patarei vahetada. Sageli on tulekahjude ohvrid vanemaealised üksikud inimesed. Hoidke oma eakate lähedaste või tuttavate kodude tuleohutusel silm peal. Aidake neid kütmisel, suitsuanduri kontrollil või seadme patarei vahetamisel. Hea jõulukink on vingugaasiandur, mida paljudel kütteseadme omanikel veel pole. Suitsuandur kütmisel tekkivat nähtamatut ja lõhnatut, kuid ülimürgist vingugaasi avastada ei suuda. Kui tunned suitsulõhna või kuuled anduri helisignaali, siis uuri, kas lahti on tulekahju, või helista kohe häirekeskusesse hädaabinumbril 112 ning kohale tulevad päästjad. 1. märtsist 2020 saab politseid kutsuda vaid numbrilt veebruaril 2020 suletakse riikliku otsusega jäädavalt seni politsei kutsumiseks kasutusel olnud lühinumber 110. Kuni sulgemiseni informeerib automaatteavitus helistajaid nende kõne suunamisest hädaabinumbrile 112. Alates 1. märtsist 2020 kõnesid ei suunata ja automaatteavitus informeerib helistajat, et number on suletud ja valida tuleks 112. Politsei lühinumbri sulgemine lõpetab riikliku projekti ühtse hädaabiteenuse loomiseks ja selle tulemusel jääb Eestis kasutusele üks hädaabinumber 112, kust saab kutsuda appi nii politseid, päästet kui ka kiirabi. See lahendus on aidanud muuta inimeste abistamist süsteemsemaks ja kiiremaks. Üks oluline põhjus, miks abivajajatel tuleb eelistada numbrit 112, on kahtlemata kiirus. Hädaabinumbrile 112 tehtud kõne tuleb meie süsteemi ilma suunamise ja automaatteavituseta. Teine ja veelgi olulisem põhjus on see, et helistajatejate täpsem positsioneerimine on võimalik vaid hädaabinumbrile 112 valides, kirjeldas Mikson, kelle sõnul on oluline, et teadmine 112-st kui ainsast hädaabinumbrist jõuaks kõikide inimesteni. Proovime omalt poolt teha kõik, et probleeme tekiks võimalikult vähe. Politseid saab numbrilt 112 kutsuda juba aastast 2015 ja enamik abivajajatest on selle muudatuse juba omaks võtnud. Viie aastaga on lühinumbri 110 valijate hulk langenud 2% kõikidest kõnedest, mida Häirekeskusele tehakse. Kuigi protsentuaalselt on see Häirekeskusel tehtavast miljonist kõnest väike hulk, räägime me hinnanguliselt siiski kõnest, kirjeldab Mikson probleemi tõsidust. Olukorra leevendamiseks ja veendumaks, et kõik hädasolijad saavad abi, monitoorib Häirekeskus alates 1. märtsist, kas vale numbri valinud siiski pöörduvad 112 numbrile. Peame olema kindlad, et keegi ei jää abita, ja selleks proovime veenduda selles, et kõned jõuaksid siiski abiandjateni. Ühtlasi paneb Häirekeskus inimestele südamele, et üle vaadataks erinevad teavitusmaterjalid majutusasutustes ja avalikes infokanalites, kus peab olema kirjas hädaabinumber 112, mitte muud numbrid. Pöörake tähelepanu, et erinevad stendid, voldikud, bülletäänid, reisi- ja matkajuhid, turismitaludes ning hotellides olevad meelespead oleks kaasajastatud. Vale info võib maksta halvimal juhul kellegi elu, ütles Mikson. Tõrva tublidest päästjatest on ilmunud ka aasta kalender. Foto: Airika Vettik Lõuna regioonis on politsei lühinumbri valimine suur Umbes pooled kõned numbrile 110 tehakse Tallinnas ja Harjumaal ehk Põhja regioonis. Teisel kohal on Lõuna-Eesti maakonnad, kust vanale politsei lühinumbrile tehakse 19% kõnedest. Jõgevamaalt helistatakse peamiselt Jõgeva vallast, sellele järgnes Põltsamaa ja Mustvee vald. Põlva maakonnast paistab valimisega silma Põlva vald, kust tehti pooled kõikidest maakonna kõnedest. Tartumaalt on peamiseks vale lühinumbri valijate asukohaks Tartu. Oma maakonna enamike valele numbrile helistajate enamusega paistavad silma ka Valga, Viljandi ja Võru.

13 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 13 HÕBETÄHT 20 Maimu Järv a oktoobris tegi tolleaegse Helme valla pensionäride ühenduse esimees Paul Udras Ala rahvamaja juhataja Liivi Arrole ettepaneku kokku kutsuda ümbruskonna eakad. Kohale tuli 12 tegutsemishimulist memme- taati Alalt ja Taageperast. Vajasime ka inimest, kes meid juhendaks. Ala kooli õpetaja Ene Vilipuu oligi nõus meiega ühinema. Ene on ju väga musikaalne ja teotahteline õpetaja. Esialgu lauldi tuntud seltskonnalaule ja lihtsamaid laulumänge. Mõne kuu pärast jõuti ka laulu ja tantsu juurde. Ees terendasid esinemised ja seepärast oli tarvis ka nime peale mõelda. Pakuti Ehatähte, ilus nimi, kuid see jäi ära, sest üks naine meie seast juba kandis sellist perekonnanime. Ja siis turgatas Aab Elinale pähe nimi - Hõbetäht. Nii jäigi. Hõbetähe sallid kujundas ja maalis siidile Ille Rüüsak. Liivi Arro abiga saadi ka rahvariided. Kui me pidasime oma 5. sünnipäeva, oli meid 20. Kokku on Hõbetähes osalenud üle 30 inimese, sealhulgas oli meil ka neli meest. Praegu on meid ainult 15. Osa on lahkunud tervislikel põhjustel, kuid 20 aasta jooksul on lahkunud taevastele radadele 13, nende hulgas kõik meie head mehed, pealegi laulumehed, kellest tuntum on Karl Käsper. Ene Vilipuu oli palju aastaid meie juhendaja, kuid uued väljakutsed viisid ta Alalt Tõrva ja sealt edasi Soome. Nüüd on meil kaks juhendajat - Viive Andersoo on Hõbetäht. Foto erakogu lauluõpetaja, Silvi Abolkaln tantsujuht. Meie armsaks hoidjaks oli kõik need aastad rahvamaja juhataja Liivi Arro. Tantsupidudel alati kohal Alates aastast 2002 oleme tantsinud kõigil maakonna tantsupidudel, 4 maakonna tantsupidudel, mis on kordamööda igas maakonnas a oli Valgamaa tantsupidu Otepääl Tehvandi hüppemäe jalamil 17. märtsil, tõelises lumises ja pakaselises talves. Oli vahva pidu, alatiseks meeldejääv! Iga kahe aasta tagant toimub Mulgi pidu, kus oleme ka tantsinud. Igal talvel või varakevadel on talvine memmede tantsupäev, mis on kordamööda erinevate rühmade korraldada. Jõulude ajal on eakate jõulupidu, kus on tulnud samuti laulda ja tantsida, palju aastaid kutsuti meid Taagepera jaanitulele ning Helme valla päevadele. Kuna tantsijaid on väheks jäänud, oleme esinenud isegi ainult kahe paariga. Aidanud on meid head tantsijad Liisudest, nagu Elina, Eda, Julia ja veel Merikan Karjatnurmest ja Ülle. Lauluõpetaja Viive näeb ka meiega kurja vaeva, et laulud esinemisküpseks saada. Me armastame mitmehäälset laulu. Viive on korraldanud meile palju esinemisi erinevates hooldekodudes ja kirikutes. Oleme palju laulnud Taagepera kirikus mitmesugustel tähtpäevadel, nagu jõulud, ülestõusmispühad, emadepäev, lõikustänupüha või suvine surnuaiapüha. Meie laulud on kõlanud Mõisaküla kirikus, Helme kirikus, Tõrva Misjonimajas ja Riidaja kabelis. Hooldekodudest oleme külastanud kunagist Taagepera ja Hummuli hooldekodu. Meeldejääv väljasõit oli Kärstna hooldekodusse 2017 juulis, kui hääled laulsime lahti Helme bussipeatuses. Laulude vahele teeb naljalugusid meie Tanja. Rõngu hooldekodu oleme külastanud kahel korral, Hellenurme hooldekoduski oleme laulnud. Tõrva Kodus oleme samuti kahel korral esinenud. Esinetud on Valgamaa vokaalansamblite päeval Pukas ja eakate ansamblite päeval Lüllemäel, Karksi- Nuia eakate peol. Juubelit tähistati Ala rahvamajas Tänu Viivele oleme sõbralikes sidemetes Rannu eakate tantsu ja laulurühmaga. Omapärane väljasõit oli Ritsu raamatukokku, kus toimus sügisluule lõuna. Sõbralikud sidemed on ka Tõrva Eiderattaga - oleme vastastikku külas käinud, esinenud juubelitel. Oma 20. juubelipeo pidasime koos sõpradega 30. novembril Ala rahvamajas. Kohal olid Eideratas, Hõbejuus, Jandali, Nurmenukk ja Liisud meie kõige nooremad sõbrad. Pidu juhtis tuntud ja tunnustatud õpetaja, tantsupedagoog ja tantsija Valdeko Kalamees suurepärane peojuht. Päev oli rõõmsalt päiksepaisteline. Muusikat tegi tubli ansambel Jauram. Kõik külalised esitasid toredaid tantse, kava oli lühike, kuid ilus! Peale esinemist järgnes õnnitlustevoor. Südantliigutav oli tervitus Enelt Soomest. Kollektiiv, miller kesmine vanus on 72,2 naudib endiselt Hõbetähes koosolemist! Oleme siiralt ja südamlikult tänulikud teile, kallid Viive ja Silvi! KOER LASTERAAMATUKOGUS! Silva Schütz Lasteraamatukogu juhataja Seda ei juhtu just väga tihti, et raamatu peategelast saab oma silmaga näha ja katsuda. Sarnane juhus oli aastaid tagasi, kui lugejatele tuli külla kohaliku kirjaniku Jaan Tangsoo vahva jänes Tillu, aga seekord oli võimalus lastel kohtuda lumivalge samojeedi koera Tähekiirega. Tähekiir tuli külla koos oma peremehe, rännumees Marko Kalduriga. Novembri alguspäevadel ilmus lasteaedade koolieelikute rühmade teadetetahvlitele teade, kus peal ilutses suure valge koera pilt ja kiri kutsus 20. novembril lasteraamatukokku kohtumisele. Kohale saabus 56 lasteaedade Tõrvalill ja Mõmmik koolieelikut koos lasteaiaõpetajatega. Tähekiir ootas neid juba raamatukogus. Lapsi paluti esialgu istuda koerast veidi Tõrva Lasteraamatukogus käis külas kirjanik ja reisimees Marko Kaldur koos oma samojeedi kelgukoera Tähekiirega. Fotod: Erakogu kaugemale lubadusega, et pärast saab iga soovija teha talle pai. Lapsed said kuulda 13-aastase Tähekiire rännakutest oma peremehega. Kirjanik kutsus lapsi kaasa mõtlema ja omapoolseid arvamusi pakkuma. Küsimuse peale, kuidas nii valge koer saab puhtaks, kui ta alles paar päeva tagasi oli üleni porine, tuli erinevaid vastuseid. Selgus aga, et selle tõu puhul kuivab pori ja libiseb karvadelt maha, ning koer ongi uuesti puhas. Põnevat vestlust jätkus tükiks ajaks. Veel rääkis külaline, Tähekiir oli laste suur lemmik. kuidas Tähekiir rakendit vedades laiskvorsti mängib. Nimelt märgati, et teiste koerte veoköied on pingul, tema oma aga lontis ja saba rullis. Neid lõbusaid lugusid oli mitmeid. Lapsed kuulasid huviga. Kohtumise lõpus said kõik soovijad, ja neid jagus, kallistada seda lumivalget karvakera ja teha talle pai. Kõiki neid ja teisigi lugusid saavad nüüd soovijad üle lugeda raamatust Valge Tähekiire seiklused ja kirjanik väitis lahkumise eel, et oodata on sellele raamatule ka järge.

14 14 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 Leiad meid ka Facebookis! AIA - JA METSATEHNIKA MÜÜK HOOLDUS RENT Rihvik OÜ pakub -Küttepuud alates 36 /rm Saematerjali müük 200 /tm Halumasina teenus Lõuna-Eestis Tel: ÄRA OOTA KEVADENI, VAID TOO OMA USTAV KODUABILINE HOOLDUSESSE. JUBA TÄNA! VÕI KÜSI NÕU VANA VÄLJAVAHETAMISEKS ROBOTNIIDUKID JA MURUTRAKTORID HEA HINNAGA! Mootorsaag MS 211 Mootorsaag MS 261 KÜSI PAKKUMIST ESINDUSEST! Pakume ka paigaldust THKK müüb OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee HOOLDUSESSE ON OODATUD VEEL: MOOTORSAED TRIMMERID VÕSALÕIKURID HEKIPÜGAJAD SURVEPESURID MULLAFREESID 249,00 349,00 VÄIKETEHNIKA REMONT JA HOOLDUS! 599,00 729,00 Pakkumine kehtib aasta lõpuni või kuni kaupa jätkub! Lõhutud lepa küttepuid, pikkustes 25 kuni 60 cm. Hind kuiva puud, pikkuses 30, 40 ja 50 cm hinnaga Tasuta transport Tõrva linn (kuni 5 km linna ümbruses) Tel: Vajad betooni? Meie aitame! AASTARINGSELT! VILJANDI TN. 82C, VALGA info@valgabetoon.ee,

15 DETSEMBER 2019 TÕRVA TEATAJA 15 KUIDAS EHTIDA AEGA? Arvo Lasting Kersti Merilaas kirjutab: Kas tunned õhtut, kuhu vaikib tuul ja kogu ilm käib muinasjutu radu ja kauge inglilaulu taeva alt toob maha imepehme lumesadu. Sel õhtul jõuluime ette koos kõik hardalt kummarduvad küünlavalgel, Ja nagu ükskord sõime kohal täht - lööb headus helendama igal palgel. Jõuluõhtu jõuab kohe ning aastagi lõpeb. On jäänud vähe päevi selle aasta sisustamiseks. Eriti niisugusel hetkel saame hoolsalt mõelda sellele, kuidas kasutame oma vähest aega. Jõuluõhtu peaks lööma helendama headuse igal palgel. Sest pehme lumesadu toob taevast inglilaulu meie juurde maale, meie palgelegi, mantli kraele ja taskusse. Siiski pole sugugi kindel, et lumesadu jõuluõhtul meid paitab. Hoopis morjendav vihm võib tuuseldada meie ümber. Kuid inglilaul Jeesuse sünni auks ei vaiki ühelgi jõuluööl. Tema leiab selleks tuju iga ilmaga. Vana aasta viimased vähesed päevad ootavad, et me kaunistaksime neid headuse ja tänulikkusega. Me harjume üha enam ise ootama ande, headust, tähelepanu ja tänu. Me harjume üha enam ise saama ja vastu võtma hoolitsust. Aina peab keegi andma meile elu hüvesid ja tagama meie toimetuleku. Kuid et võiksime vana aastat meenutada heade mälestustega, selleks on palju kindlam kujundada ise need päevad ja see vähene aeg võimalikult ilusaks. Üks väga ilus ehe on tänulikkus. Meile antakse vähe aega sel vanal aastal ja üldse meie elus. See napp aeg saab kauniks, kui leiame oma päevadest üles kõige ilusamad hetked, kui me kirjeldame neid ilusaid pilte väga detailselt, üksikasjalikult. Seda vähest aega, mis on meie käes, ei maksa raisata nurina ega kurtmise peale. Headuse- ja tänusära meie palgeilt peaks kaunistama meie elu ja aega. Tundub ka, et me räägime üha enam oma õigustest. Kuid ühtaegu kasvatab see ka meie nõudlikkust. Omakorda tõstab see uuesti pingeid ühiskonnas. Olen viimasel aastal kuulnud rohkem Foto: Erakogu tervisemuredest ja unepuudusest, mis tulenenud tööpingetest ja -nõuetest. Aga meil on õigus otsida aktiivselt võimalusi oma kaaslaste pingeid vähendada ning tuua palju rohkem sära üksteise päevadesse. Meil on vähe aega ja see pole iialgi mingi uudis. Vähene aeg vajab rikastamist headuse ja tänulikkuse säraga. Nõudlikkuse asemel olgem lahked jagama. TEATED 22. dets kl 15 jõuluootuse jumalateenistus Tõrva Misjonimajas, õp.valdo Maamägi ja Arvo Lasting, Tõrva Muusikakooli laulusolistid. 24. dets kl 14 jõuluõhtu jumalateenistus Taagepera kirikus. 24. dets kl 16 jõuluõhtu jumalateenistus Helme kirikus. 25. dets kl 11 I jõulupüha jumalateenistus Helme kirikus, armulaud. 25. dets kl 14 jõulu-jumalateenistus Riidaja kirik-kabelis. 31. dets kl 16 vana-aasta jumalateenistus Helme kirikus, armulaud. 1. jaan kl 11 uusaasta jumalateenistus Helme kirikus, armulaud. 5. jaan kl 11 kolmekuningapäeva jumalateenistus Helme kirikus, Hummuli ansambel. 12. jaan kl 11 jumalateenistus Helme kirikus, armulaud. 12. jaan kl 14 jumalateenistus Taagepera kirikus. LASTE JÕULUPUU HELME KIRIKUS 5. jaanuaril. Sõbrad, mängud, kringel, tee, kingid. Kell 11 perejumalateenistus, kell 12 jätkub laste jõulupuu. Võimalusel palume laste osavõtust teatada 3.jaanuariks. Facebook või arvo. lasting@eelk.ee; tel Tõrva Misjonimajas jumalateenistused pühapäeviti kell 15. Pühapäevakool kaks korda kuus. Foto: Marju Põhjala Foto: Thea Leitmaa NOOR METSASARVEMÄNGIJA UKU LELLE UUE PILLIGA Tõrva muusikakool taotles aastal projekti Igal lapsel oma pill (ILOP) taotlusvoorust toetust metsasarve ostuks. Projektitoetuse abiga on pill ostetud. Metsasarve mängib noor muusik Uku Lelle, kes alustab juba jaanuarist uue pilliga osalemist Tõrva muusikakooli puhkpilliorkestris. SIRELIN MELTSAS JA MARIJANNE PÕHJALA OSALESID EDUKALT TV7 LASTESAATE LAULUMAA FINAALIS. Laulumaa on kogu perele mõeldud meelelahutussaade. Maikuus toimuvale salvestusele on oodatud laululapsed vanuses Saates esitatakse laul koos saateansambliga, toimuvad intervjuud ja näidatakse eelnevalt saatesse saadetud koduvideosid. Eelvoorus astub üles kuni 40 lauljat. Alates septembrist saab saateid näha laupäeviti TV7 programmis. Igast saatest pääseb rahvahääletuse alusel finaali üks laulja. Neljanda hooaja Laulumaa finaal toimus 23. novembril EKNK Toompea koguduse suures saalis žürii ees. Finaalis võistles 8 lauljat. Marijanne Põhjala eripreemia kõige evangeelsema laulu eest. Sirelin Meltsas 3. koht. Lauljaid juhendas Maie Kala. Vaata kinokava

16 16 TÕRVA TEATAJA DETSEMBER 2019 KIRKE KARJA: KÕIGE SUUREMAKS INSPIRATSIOONIKS ON ELU ISE! Karl Kirt Tõrvast on pärit džässmuusik Kirke Karja, kellel on seljataga muusikaliselt väga tegus aasta. Lisaks muusikategemisele juhib ta Eesti Jazzliidu tegevust ning omandab doktorikraadi. Tegime temaga intervjuu, et uurida, kuidas tal muusikamaailmas läheb. Kirke, käisid Lauri Kadalipp Social Jazzi koosseisus väikesel tuuril. 10-päevasel Lääne-Euroopa kontsertsarjas andsite kuus kontserti sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Inglismaal. Kuidas kontserdid läksid? Kontserdid läksid kenasti, kuigi tuuritamine on tegelikult raskem, kui paistab. Igal hommikul tuleb ärgata väga vara, et sõita järgmisesse linna, seejärel on lavaproov, söögipaus, kontsert, asjade kokkupakkimine ja ongi öö jälle käes. Heal juhul jõuab selle graafiku juures natuke vaatamisväärsusi külastada, aga see on pigem erand. Kuidas tekkis sul üldse selline huvi muusika vastu? Ilmselt ema kaudu? Ilmselt jah. Meil oli kodus palju plaate ja hea klaver, kasvasin üles muusikat täis kodus. Mul oli väga äge klass, väga paljud lapsed õppisid koolivälisel ajal muusikat, see oli iseenesestmõistetav. Saime hiljuti klassikaaslaste Katriin Horni ja Edward Rebasega kokku ja meenutasime, kuidas me üksteist nii- öelda käima tõmbasime - käisime koos muusikakoolis, tegime ansambleid, valmistasime ette mardipäeva kontsertprogramme, planeerisime kontserte jne. Ükskord värvisime Katriini ema juuksevärvidega Edwardil juuksed siniseks ja läksime seejärel Rein Rannapi kontserdile esiritta istuma. Meil oli nii suur janu kõike näha, kuulda ja tegutseda. Olen tagantjärele mõelnud, et see on mingis mõttes nii tähtis loterii, kes on su klassikaaslased ja naabrilapsed. Mul vedas väga. Kust sa leiad inspiratsiooni? Kuna kirjutan päris palju ka tellimustöid ning enda projektide puhul on ka väga konkreetsed tähtajad, siis olen lihvinud endas oskust istuda lihtsalt maha ja hakata tööle. Enamasti tuleb siis inspiratsioon, mida ma üritan tegelikult iga päev natuke varuks koguda: käin erinevatel kontsertidel, teatris ja muuseumis ning üritan lugeda raamatuid. Kõige suuremaks inspiratsiooniks on ikkagi elu ise. Vahel juhtub nii kummalisi sündmusi, et on võimatu neil mitte ennast mõjutada lasta, ilmselt see kõik leiab Kirke Karja. Foto: Rene Jakobson mingil kujul vormi minu loomingus ka. Mõni vestlus või olukord jääb tükiks ajaks kummitama. Kuidas tuli mõte kandideerida Eesti Jazziliidu juhatuse esimeheks? Jazzliidus valitakse iga natukese aja pärast uus juhatus, hääle saavad anda kõik liikmed. Seejärel valitakse juhatuse ringis uus esimees. Ma ei tohi sellel ametipostil igavesti jätkata, kuna mul on ka erialased ambitsioonid, aga mulle tundus, et on oluline olla valmis kandma vastutust kogu valdkonna eest. Mis on sinu peamised eesmärgid, mida tahaksid saavutada Jazziliidu esimehena? Ma lähtun peamiselt Eesti jazzi Kirke Karja (sündinud 1989). Õppinud Tõrva Gümnaasiumis. Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise klaveri (BA) ja jazzmuusika (MA). Õpib EMTA doktorantuuris. Õppinud kompositsiooni ja vabaimprovisatsiooni. Töötab vabakutselise muusikuna aastal pälvis Noore Jazzitalendi auhinna. Liider mitmetes ansamblites: Pae Kollektiiv, Kirke Karja Kvartett, Captain Kirke and the Klingons. Kirke Karja Kvartett on üles astunud ohtratel kontsertreisidel ja festivalidel aastal pälvisid aasta jazzansambli auhinna. Eelmisel aastal esitas Euroradio Jazz Orchestra 40 minutit Kirke kirjutatud uudisloomingut. strateegiadokumendist. Seda koostas umbes 8-liikmeline töögrupp ning aruteludel said kõik jazzmuusikud, organisaatorid ja muusikaspetsialistid kaasa rääkida. Peamine on ikkagi edendada valdkonda: korraldada kontserte, sõlmida kontakte, teha haridusprojekte ja palju muud. Sa tõid ühes oma intervjuus välja, et muusikaharidus ja haridus laiemalt valmistab sulle südamevalu. Mis on täna suurimad rõõmud ja mured sinu hinnangul? Karl Moorits Kurvits oma õest Kirke Karjast Tõrva Gümnaasiumi õpilane, Tõrva Raadio liige Mulle isiklikult pole jazz just lemmik, kuid olen käinud Kirke mitmetel kontsertidel ja on mõned lood, mis täitsa meeldivad. Varem tegeles ta klassikalise muusikaga, aga jazz sobib talle paremini. Minu õde on hea näide, et tuleb alati olla edasipüüdlik ja kõva tööga jõuab kaugele. Tal on väga hea suhtlemisoskus ning ta on väga enesekindel. Seetõttu on ta mulle olnud eeskujuks. Kirke on juba praegu palju saavutanud, kuid arvan, et tema karjääri tipp on veel ees. Küsimus on väärtushinnangutes. Kui inimene oskab teha ja nautida kunsti, muusikat ja kultuuri, on ta õnnelikum ning saab elus paremini hakkama. Tal on huvitavam elada. Ma ei mõista, miks need teemad on mingis mõttes teisejärgulised. Ma ei taha öelda, et koolis õpetatavaid aineid oleks vähem vaja, aga nende kõrvale oleks vaja mahukamat ja sisukamat kultuuriplokki. Liiga palju hinnatakse minu meelest karjäärivaliku puhul seda, et see tooks palju raha sisse, aga liiga vähe hinnatakse seda, et töö oleks vajalik ja huvitav. Kui ma otsustasin muusika õppimise kasuks, siis ma õnneks ei lubanud endal isegi mõelda, et äkki mul pole tulevikus piisavalt tööd. Hetkel on olukord vastupidine: nii palju ägedaid asju saab muusikuna teha, et ei jõuagi ära teha! Milliste enda teoste üle oled kõige uhkem ja mida soovitad kuulata? Ma olen kokku andnud välja äkki umbes 8 plaati enda loominguga ja kõik on omamoodi armsad. Esimene ansambel, millega plaadi välja andsime, oli pisike orkester nimega Pae Kollektiiv. Mõned lood on meil päris toredasti õnnestunud. Kevadel ilmus Captain Kirke and the Klingonsi album, kutsusin sinna mängima kõige huvitavamad Euroopa muusikud, keda tean: saksofonistid Mikko Innanen Soomest ja Liudas Mockunas Leedust, kontrabassist Etienne Renard Prantsusmaalt ning trummar Hans Kurvits Eestist. See muusika on päris eksperimentaalne, aga mulle meeldib see jõulisus. Paar nädalat tagasi ilmus minu kvartetil teine stuudioalbum, ma pole seda veel jõudnud laiemalt levitada, aga mõned lood peaksid olema Youtube i kanalist leitavad. Millised on lähiplaanid muusikukarjääris? Teha nii palju tööd kui võimalik! Veebruaris salvestan järgmise plaadi koos muusikutega Pariisist ja Berliinist ning maikuus tuleb sooritada minu neljas doktorikontsert, mille teen koos ühe suurepärase Austria pianisti Elias Stemesederiga. Koos hea sõbra Raimond Mägiga salvestame õige pea tema materjali, ootan seda protsessi väga. Mis sellel aastal suuremad õnnestumised ja mida järgmisel aastal teisiti teha? See aasta on olnud väga töine, ise jäin üsna rahule Jazzkaare festivali avakontserdiks kirjutatud muusikaga. Samuti on tore tõdeda, et ühe aastanumbri sees sai välja antud kaks plaati. Kuna suvi ja sügis on möödunud väga tormiselt ning olen pidanud palju reisima, siis tahaksin nüüd olla mõnda aega rahulikumalt kodus, töötada uue muusika kallal ning kirjutada oma doktoritööd. Kui palju Tõrva viimasel ajal satud? Tahaks sattuda rohkem, viimasel ajal olen Tõrvas käinud ehk umbes kolm korda aastas. Seal on perekond, toredad metsad, turvalised ja puhtad tänavad, järved, suusarajad Kus sind järgmisena esinemas näha saab? Jaanuarikuu on mul väga vaikne, tahaksin natuke puhata ja uusi mõtteid koguda. 7. veebruaril on Tallinnas jazziklubis Philly Joe s kontsert, kus esinen koos oma uue trioga. Äkki mõni hea soov Tõrva inimestele? Loodan, et tuleb mõnus lumi ja et leiate mahti minna suusatama, kelgutama ja metsadesse jalutama!