MAJANDUSAASTA ARUANNE

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MAJANDUSAASTA ARUANNE"

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: registrikood: tänava/talu nimi, Kadaka tee 63/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond telefon: faks: e-posti aadress: veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 13 Bilanss 13 Kasumiaruanne 14 Rahavoogude aruanne 15 Omakapitali muutuste aruanne 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad 17 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 23 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad 24 Lisa 6 Laenukohustised 25 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 26 Lisa 8 Võlad tarnijatele 26 Lisa 9 Eraldised 27 Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad 27 Lisa 11 Osakapital 28 Lisa 12 Müügitulu 28 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 29 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 29 Lisa 15 Tööjõukulud 30 Lisa 16 Intressikulud 30 Lisa 17 Seotud osapooled 30 Lisa 18 Tuludesse kandmata liitumis- ja muud teenustasud 31 Lisa 19 Ettevõtte majandustegevuse jätkuvus 32 Aruande allkirjad 33 Vandeaudiitori aruanne 34 2

3 Tegevusaruanne 2018

4 2018. AASTA TÕI EELTÖÖ VÕRGUTASU LANGUSEKS JA UUE TURUMUDELI SIDEVÕRGUS JAANUS TIISVEND Elektrilevi juhatuse esimees Kliendid ootavad Elektrilevilt võimalikult kvaliteetset elektriühendust mõistliku hinnaga. Seetõttu töötame kindla ja kvaliteetse elektriühenduse nimel, hooldades ja arendades selleks elektrivõrku aastal liikusime taas töökindlama võrgus suunas: rikkeid oli aasta varasemaga samas suurusjärgus ( tk) ja seda vaatamata kolmele tormi- ja erakordsele ilmastikuolule, mis 2018.aastal elektrivõrku mõjutasid. Asjaolu, et äärmuslike ilmaolude tingimustes on elektrikatkestusi samal tasemel või isegi mõnevõrra vähem, näitab, et elektrivõrk on ilmastikukindlam. Eriti märgatav on töökindluse kasv madalpingevõrgus ehk valdavalt maapiirkondades, kuhu oleme viimastel aastatel ka suure osa investeeringutest suunanud. katkestusi. Seda aga selleks, et tulevikus oleks võrguteenuse kvaliteet järjest parem ja kasvaks klientide rahulolu meie tegemiste osas. Eesti hajaasustuse tingimustes on taristuhaldajate oluliseks väljakutseks see, kuidas pakkuda kapitalimahukaid taristuteenuseid võimalikult tõhusalt ja mõistliku hinnaga. Elektrilevi on teinud märkimisväärseid pingutusi selle osas hoiame püsikulusid kontrolli all ja järgime läbimõeldud investeerimisstrateegiat, kasutades igas võrgu ja asustuspiirkonnas just sellist tüüpi lahendusi, mis toovad suurima mõju optimaalseimate kuludega. Võrguteenuse osutamisega seotud kulusid saame juhtida ka võrguteenuse hinnakujundusega näiteks püsitasu osakaalu suurendamisega, mis vähendab kasutuna seisvat võrgumahtu ja suunab sellise elektrivõrguteenuse tellimisele, mis vastab rohkem tarbijate tegelikele vajadustele. Võrguteenuse hinnakujundus kaasab optimaalseima võrgu kujundamisse seega ka meie kliendid. Jätkame aasta-aastalt võrgu uuendamist maa- ja õhukaabli osakaalu suurendades ning aasta lõpuks oli ilmastikukindla elektrivõrgu osakaal jõudnud madalpingevõrgus 88 protsendile ja keskpingevõrgus 38 protsendile. Madalpinge võrgu järel oleme nüüdsest oma investeeringuid järk-järgult suunamas keskpingevõrgu ilmastikukindlamaks muutmisele ja linnade vananevate kaablivõrkude uuendamisele. Paralleelselt jätkub ka elektrivõrgu digitaliseerituse suurendamine. Väärtuslikke andmeid elektrivõrgus toimuva kohta annab meile arvestite kauglugemissüsteem, samuti saame rakendada võrgu kaugjuhtimist, paigaldades selleks nutikaid lülitusseadmeid. Digitaliseeritud ja kaughallatav elektrivõrk tähendab, et rikete korral saame voolu klientidele kiiremini tagasi tuua rikkekoha leidmiseks läheb üha vähem vaja kilomeetrite kaupa liinide läbikäimist, samuti saame üha rohkem ja kiiremini elektritoidet ümber suunata teiste liinide abil aastal oli rikkeliste elektrikatkestuste keskmine kestus kliendi kohta 141,8 minutit, mis on aasta varasemast suurem, kuid seda eelkõige ilmastikule avatud keskpingevõrgus toimunud sündmuste tõttu. Kuid kahjuks pidid meie kliendid kogema varasemast rohkem ka plaanilistest elektrivõrgu hooldus- ja uuendamistöödest tingitud elektri aastal laienes püsitasu kasutuselevõtt ja see on muutnud efektiivsemaks võrgu kasutamise. Viimase aasta jooksul on Elektrilevi kliendid loobunud 3%-st kasutuseta seisnud võrguvõimsusest ja lõpetanud enam kui 2000 võrgulepingut kohtades, kus elektrit ei tarbitud. See võimaldab meil ka investeeringuid tõhusamalt planeerida ja kokkuvõttes hinda vähendada aastal ette valmistatud hinnalangusel oli mõistagi aga ka teisi mõjureid läbimõeldud hinnakujunduse ja Elektrilevi kasvanud efektiivsuse kõrval hinda mõjutasid suurenenud tarbimismahud ja madalad intressid inantsturgudel. Seetõttu läbisime mahuka kulude-tulude analüüsi ja hinnamenetluse Konkurentsiametiga ning saime 2019.aastast võrgutasu Elektrilevi klientidele langetada keskmiselt 8 protsenti. Hinnalangus on suurim ettevõtetele, kellele võrgutasu vähenes keskmiselt 9%. Koduklientidele langes võrgutasu keskmiselt 6%. Ühtlasi langesid 2019.aasta 1.jaanuarist aastast mitmed Elektrilevi lisateenuste hinnad. Oluline suund, mis lõppkokkuvõttes võimaldab kulusid ja hinda mõistlikuna hoida ka elektrivõrguteenusel, on Elektrilevil suurte võrkude ühishaldus siit sünnib kokkuhoid ja võimalus klientidele ja ühiskonnale pakkuda efektiivselt uut väärtust. Nii haldab Elektrilevi juba mitmeid 4

5 aastaid tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus, mis kokku moodustab ligikaudu 40 protsenti Eesti tänavavalgustuspunktidest. Elektri- ja tänavavalgustusvõrku koos hallates ja arendades saame töid ja kompetentse ühildada ning mõlemaid teenuseid pakkuda efektiivsemalt. Märgilisena jääb 2018.aastasse uue turumudeli testimine ja käivitamine sidevõrgu turul. Seni on Eesti sideturul suurel osal sidevõrgu püsiühendusega klientidest puudunud võimalus valida erinevate teenusepakkujate vahel. Samuti on klientidel suur ootus ja vajadus kiire internetiteenuse järele. Elektrilevis nägime võimalust kasutada elektritaristut ühiskonnale ja klientidele olulise lisaväärtuse pakkumiseks kiire interneti võrgu rajamiseks eelkõige kohtadesse, kus täna kvaliteetset püsiühendust ei ole. Uudse lahendusena asume ehitama avatud ehk nii-öelda operaatorineutraalset sidevõrku elektritaristule. Luues sidevõrgu täiesti uue ärimudeli, saavad seeläbi internetiteenust pakkuda ka need operaatorid, kellel seni ei ole olnud võrgu ehitamise võimekust see kasvatab sideturul konkurentsi ja kliendi jaoks paraneb nii hind kui ka teenus aastal viisime läbi operaatorineutraalse internetivõrgu rajamise pilootprojekti Tallinnas Veskimetsas ja võitsime riikliku konkursi kiire interneti toomiseks hajaasustuse piirkondadesse. Edasise viie aastaga soovime uuel mudelil põhineva avatud võrgu tuua vähemalt hooneni Eestis. Oluliselt mõjutab võrguettevõtte tegevust tulevikus ka elektromobiilsuse areng. Transpordisektoris suureneb märgatavalt elektrienergia kasutus, mis tähendab võrgus hüppeliselt suurenevaid energiakoguseid. Planeerides elektrivõrku sünergias elektritranspordi laadimistaristutega on võimalik ühiskonnale täiendavat väärtust tekitada. Seetõttu osales Elektrilevi ka Eestit katva autode kiirlaadimisvõrgu hankel, et seda hallates ja arendades luua uut väärtust. Sõltumata konkreetse hanke lõpptulemusest jääme elektrivõrgu planeerijana elektritranspordi laadimistaristu arengus kindlasti olulist rolli mängima. Taristute ühishaldus lahendab Eesti ühiskonna ja klientide jaoks mitmeid olulisi kitsaskohti ja pakub erinevaid võrguteenuseid senisest tõhusamalt seetõttu arendab Elektrilevi kindlasti oma tegevust selles suunas. Soovime, et tänu nutikatele võrgulahendustele muutuks mugavamaks Eesti inimeste elu ja veel edukamaks meie ettevõtted. MAJANDUSTULEMUSED Äritulud tuh aasta äritulud kokku olid 248,6 miljonit eurot. Tulude langus võrreldes eelmise aastaga oli 4,3 miljonit ehk 1,7 %. Võrguteenuse müügimaht ületas esimest korda Elektrilevi ajaloos 7 TWh piiri kujunedes GWh. Eelmise aastaga võrreldes suurenes müügimaht 2,2 % ehk 150 GWh. Müügimahtu suurendasid soodne majanduskeskkond ning keskmisest jahedamad ja niiskemad ilmastikutingimused aastal oli keskmine võrguteenuse hind 32,7 /MWh, vähenemine võrreldes aastaga oli 1,6 /MWh ehk 5%. Keskmise võrguteenuse hinna langust mõjutas aasta novembris toimunud tariii muudatus. Võrguteenuse müügimaht GWh Võrguteenuse müügimaht Müügimahu muutus % 4,5 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0,5 5

6 Ärikulud tuh aasta ärikulud kokku olid 193,3 miljonit eurot. Kulude kasv võrreldes eelmise aastaga oli 4,9 miljonit eurot ehk 2,6 %. Tulenevalt võrgukadudeks ostetava elektrihinna kallinemisest aasta jooksul kasvasid kao kulud eelmise aastaga võrreldes 3,7 miljonit eurot aastal oli keskmine kadudeks ostetava elektri hind 47,68 /MWh, hinnatõus võrreldes aastaga oli 10,3 /MWh ehk 28%. Ärikuludest moodustasid suurima osakaalu võrguteenuse ostukulud, mis vähenesid 1,4 miljonit eurot võrreldes aastaga. Selle tingis põhivõrgu edastusteenuse tariii langus aasta juulist 7,6 % võrra. Kadu GWh ,5% 4,8% 4,1% 4,7% 4,3% Kadu Kadu % % 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 Peamiselt remondi ja hoolduskulude hindade kallinemisest ja aasta jooksul toimunud mitmete tormitagajärget likvideerimise erakorralistest kuludest tulenevalt kasvasid püsikulud 3,4 miljonit eurot ehk 7,1%. Võrgukaod olid 319,2 GWh ehk 4,3 % võrku sisenenud elektrist (2017. aastal 343,4 GWh ehk 4,7%) aasta novembri tulemustes kajastati Laagri alajaamas aastatel mõõtmata jäänud energia 34 GWh ulatuses. Elektrilevi avastas Eleringi mõõteandmetes vea aasta sügisel. Kaoenergia maht on jäänud stabiilselt madalale tasemele tulenevalt kaugloetavate arvestite kasutuselevõtuga saavutatud täpsemast elektrikoguse arvestusest. Võrreldes aastaga vähenes kaoenergia kogus 7,1 % võrra. Ärikasum Ettevõtte kasumlikkus langes. Võrguteenuse ärikasum kahanes aastal 14,3% võrra 55,4 miljoni euroni (-9,2 miljonit eurot). Ärikasumi langus tulenes peamiselt keskmise võrguteenuse müügihinna langusest, kao kulu kasvust ja püsikulude suurenemisest aastal tasus ettevõte dividende summas 9,9 miljonit eurot ja sellest tulenevalt ka dividendi tulumaksukulu summas 2,5 miljonit eurot. Laenu intressimäär oli 2018 aastal 1,55% (2017 aastal 0,76%). Tulenevalt kõrgemast intressimäärast kasvasid intressikulud 2,2 miljonit eurot võrrelduna aastaga aasta puhaskasum oli kokku 48,3 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes -9,2 miljonit ehk 16,0 % vähem. Ärikasum tuh Puhaskasum tuh

7 Varade maht kasvas miljoni euroni aasta investeeringud moodustasid kokku 81,6 miljonit eurot. Laenukapitali maht majandusaasta lõpus oli 278,5 miljoni euro tasemel, mis tähendas 22,7 miljoni eurost langust võrreldes aastaga. Omakapitali suhe investeeritud kapitali oli 63 %. Elektrilevi palgakulud majandusaastal olid tuhat eurot. Keskmine töötajate arv majandusaastal oli 737 ja juhatusele arvestatud tasud olid 324 tuhat eurot. Finantssuhtarvud Finantssuhtarvud Omakapital/Investeeritud kapital 63% 59% Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) % 7,4% 8,8% Võlakohustused/Ärikasum enne kulumit 2,7 2,7 investeeritud kapitali tootlus = ärikasum / majandusaasta keskmine investeeritud kapital investeeritud kapital = omakapital + võlakohustused + eraldised + tuletisinstrumendid (pika- ja lühiajalised) - inantsinvesteeringud - tuletisinstrumendid (põhi- ja käibevara) - raha ja selle ekvivalendid - üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades ELEKTRIVÕRGU ARENGUD Investeeringud Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks investeeris Elektrilevi aastal 81,6 miljonit eurot (2017. aastal 74,6 miljonit eurot) aastal ehitati 270 uut alajaama ja 1556 km liini (2017. aastal ehitati 221 uut alajaama ja 1572 km liini). Investeeringud aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpinge võrgust ilmastikukindel 88% (2017. aasta lõpu seisuga 84%). Kokku suurenes aastaga ilmastikukindel võrk 1395 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 1425 km võrra aasta lõpu seisuga oli kogu madalpinge ja keskpinge võrgust kokku ilmastikukindel 68% (2017. aasta lõpus 64%). Investeeringute tulemus: aastaks 2018 oli 68% Elektrilevi võrgust ilmastikukindel. Ilmastikukindel võrk % % 64% 61% 50 54% 56%

8 Töökindlusnäitajad Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli aastal 142 minutit (105 minutit aastal). Plaaniliste katkestuste keskmine kestus oli 90 minutit (80 minutit aastal). Plaaniliste katkestuste kestus sõltub võrgu korraliste hoolduste ja uuendamise mahust. Rikete arvu mõjutab eeskätt ilmastik, mis oli aastal vähem soodne kui aasta varem. Plaanivälise ehk riketest tingitud SAIDI (keskmine elektrikatkestuse aeg kliendi kohta) kasvu mõjutasid tuulised ilmastikuolud aasta teisel poolaastal. Seetõttu oli ka plaaniväliseid elektrikatkestusi rohkem kui aasta eest. Elektrikatkestusi aitab vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega. Katkestusi aitavad lühendada kaugjuhitavad seadmed ja võrku paigaldatav automaatika. Elektrivõrgu veelgi paremaks juhtimiseks sõlmisime aastal lepingu tipptasemel elektrivõrgu juhtimissüsteemi (SCADA) ostuks, mis võetakse Elektrilevis kasutusele aasta suveks. Soetatav võrgu juhtimissüsteem on kasutuses 80 riigis üle maailma ja selle abil saavad elektri ligikaudu 100 miljonit inimest. Võrreldes tänase juhtimissüsteemiga, mis on kasutusel alates aastast, on uuel lahendusel täiustatud jaotusvõrgu seire ja kaugjuhtimine. Samuti on uuel juhtimissüsteemil lisavõimalused, mis toetavad tarkvõrgu kontseptiooni ja reaalajas võrgu juhtimist. Terviklahendus vastab turvanõuetele, mis kehtivad elutähtsa teenuse osutamise infosüsteemidele. Rikete vähenemine tk Rikete arv Plaaniliste katkestuste kestus (min) Rikkeliste katkestuste kestus (min)

9 UUED VÕRGU- JA LISATEENUSED Uue suunana on Elektrilevi laienemas tegevusvaldkondadesse, kus elektrivõrguga sarnaste taristute haldamisel on võimalik saavutada sünergiat. Juhtides Tallinna ja alates aasta oktoobrist ka Tartu tänavavalgustusvõrku, haldame kokku 40% Eesti tänavavalgustuspunktidest. Lisaks valgustusvõrgu opereerimisele hakkasime 2018.aastal omavalitsustele pakkuma ka energiasäästliku tänavavalgustuse arendamist, mille raames paigaldame kaasaegsed LED-tehnoloogial põhinevad valgustid, juhtimissüsteemi ja teeme vajalikud tööd, et tagada valgustusvõrgu ohutus. Jätkates ühendatud taristute suunaga, rajasime aastal esimese operaatorineutraalse sidevõrgu Tallinnas Veskimetsa piirkonnas kuni 600-le majapidamisele. Operaatorineutraalne võrk rajatakse ja hooldatakse sünergias elektrivõrguga, mis tagab ressursside optimaalse kasutuse ja teenusepakkujatele võrdsed võimalused pakkuda sarnaselt elektriturule teenuseid lõpptarbijale. Elektrilevi võitis ka TTJA (Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ameti) korraldatud konkursi, millega kaasatakse 20 miljonit eurot riigi vahendeid, et operaatorineutraalne võrk viia üle Eesti ka tiheasustusest kaugemale aasta novembris sõlmisime TTJA-ga lepingu, mille kohaselt rajame 2019.aastal sidevõrgu ühendused vähemalt 4982 aadressile ja aastaks 2023 kokku aadressile riigitoetust kaasates. Täiendavalt soovime avatud sidevõrgu tuua ligi aadressile ka väljaspool riigitoetusega alasid. mistõttu alustasime ekspordi ettevalmistusi Balti- ja Põhjamaade suunas aastal valmisid Elektrilevi automaatikute projekteerimisel kolm 110 kv alajaama Soomes, mis pakkusid uusi väljakutseid meie automaatikainseneridele. Soomes tegutsemiseks loodi ka iliaal, Suomen sivuliike. Projektide realiseerimine oli professionaalne ning tagasiside koostööle Soome võrguettevõtetelt väga positiivne. Naaberriigis saadavad uued teadmised annavad võimaluse kasutada neid kogemusi Elektrilevi enda võrgu automatiseerimisel aastal kaardistati koos erialaliitudega äriklientide ja telekomisektori vajadusi lühiajaliste pingekōikumiste ning töökindluse tõstmise teenuste osas, mille põhjal töötatakse a välja sobivad lahendused. Digitaliseerimise areng viimastel aastatel on pakkumas uusi tehnoloogilisi võimalusi tööstusele ja võrguettevõtetele. Ka elektrivõruettevõtted otsivad sellest arengust lähtuvalt uusi ärimudeleid. Elektrilevi soovib rakendada innovaatilisi ja digitaalseid lahendusi ja platvorme klientidele mugavamate lahenduste pakkumiseks. Elektrilevil on aasta lõpust täielikult automatiseeritud kaugloetavate arvestite süsteem, mida paljudel teistel Euroopa võrguettevõtetel ei ole aastal alustasime konsultatsioonidega teenuse pakkumiseks teistele võrguettevõtetele aastal töötasime välja esimese digitaalse lahenduse, mis võimaldab kliendil valida sobiv võrguühenduse kaitse. Uue ajastu elektrivõrgu väljakutse on võrgu optimeerimine vastavalt klientide vajadustele. Elektrilevi tegutseb olukorras, kus umbes 60 % võrgust teenindab vaid 5 % tarbimist. See tähendab, et mitmetes hajaasustusega piirkondades kasutatakse võrguressurssi minimaalselt. Selle väljakutse üks lahendusi on võrguvabade energialahenduste arendamine, mis hajaasustuse tingimustes pakuvad elektriliinide uuendamisele soodsamat alternatiivi. Elektrilevi on välja töötanud innovaatilise Of-Grid hajajaama lahenduse, mida oleme piloteerinud tavalise võrguteenuse alternatiivina kohtades, kus üksikud metsaliinid vajaksid uuendamist. Samuti hakkasime aastal hajajaama lahendust pakkuma võrguliitumise alternatiivina klientidele, kes seda soovivad. Elektrituruseadusesse viidud muudatusega hakkame osutama esimesena Euroopas hajajaama lahenduse abil võrguteenust sarnastel alustel kui võrgu abil. Hajajaama lahenduse vastu on huvi tundnud ka naaberriigid, Elektrilevi lõi aastal elektritranspordi teenuste äriüksuse, eesmärgiga toetada keskkonnasäästliku elektritranspordi kasutuselevõtmist Eestis, pakkudes klientidele mugavaid ja töökindlaid laadimislahendusi aastal osalesime konkursil ELMO kiirlaadimistaristu omandamiseks ja opereerimiseks, mille lõplik tulemus selgub aastal. Elektritranspordi teenuste üksuses tegeletakse ka teiste elektritranspordiliikide äriarendusega, s.h. näiteks elektriautode ja -busside parkide laadimislahenduste analüüsiga ning raudteede ja praamiliikluse elektriitseerimisest tulenevate võimaluste kaardistamisega. Elektritranspordi areng tähendab võrgus hüppeliselt suurenevaid elektrikoguseid, mis tähendab, et võrguettevõte peab võrgu planeerimisel elektritranspordi laadimistaristuga arvestama ja saab siin sünergiat luua. 9

10 Katkestusteta ja toimiva elektriühenduse kõrval ootavad kliendid Elektrilevilt ladusat asjaajamist juhul, kui neil on võrguettevõttega toiminguid olgu see siis elektrivõrguga liitumise, paketivahetuse, liiniküsimuste, elektrikoguste arvestamise või muudel teemadel. Soovime, et klient saaks oma asjad Elektrileviga võimalikult sujuvalt ja kiiresti korda ajada ning suudaksime oma olemuselt mõnevõrra keerulisel elektrivõrgu teemal kliendiga suhelda arusaadavalt, avatult ja õigeaegselt. Kõige tõhusamalt, kiiremini ja konkreetse kliendi põhiselt saab suhtlus toimuda digitaalsetes kanalites seetõttu arendame infosüsteeme ja iseteenindust, et luua klientidele väärtust proaktiivse ja konkreetse kliendi põhise infoga. Iseteeninduse kasutamine on aasta-aastalt suurenenud oleme selleks arendanud keskkonna kasutusmugavust ja viinud klientide seas läbi teavitustegevusi aastal lõime iseteenindusse erinevad teenuse tellimuse esitamise vormid, mis võimaldavad protsesse automatiseeritult ja kiirelt läbi viia. Samuti võimaldasime kiire interneti soovi- avaldusi esitada läbi iseteeninduse keskkonna, mis oli kliendi jaoks mugav ja lihtne. Tuleviku fookus on iseteeninduse jätkuval arendamisel aastaks 2022 soovime, et iseteeninduse abil saaks mugavalt tehtud 75 % kõigist Elektrileviga seotud toimingustes. 35% 45% 57% aasta lõpuks tegid kliendid 57% Elektrileviga seotud toimingutest iseteeninduse kaudu Teeninduskanalites eristame kolme erinevat kliendisegmenti koduklient, äriklient ning suur- ja võtmeklient. Erinevate kliendisegmentide osas oleme välja töötanud ka erinevad teeninduskanalid. Suur- ja võtmeklientide osas uuendasime teenindusmudeli, mida viime ellu aastal. Seejuures hõlmavad aastal elluviidavad muudatused juba ka ärikliente tervikuna ärikliendid saavad endale koduklientidest erineva teeninduskanali. Pöördumiste osas töötame igapäevaselt selle nimel, et klient saaks kiire vastuse ja info lahenduse kohta. Peamised teemad, mille osas 2018.aastal kliendid pöördusid, oli elektritarbimise mõõteandmed, liinidega ja võrgulepinguga seotud küsimused. Klientide rahulolu ja ootusi uurime iga-aastaselt uuringuga aasta tagasisidest selgub, et kuigi rikete trend on langev, tajub klient tekkinud katkestusi ebamugavalt. Siinkohal on klient rahul, et katkestusest teavitatakse teda sms i teel, kuid tunneb puudust täpsemast infost, mis juhtus ning täpsest taastamise prognoosajast. Arendame infosüsteeme, et saaksime kliente riketega seonduvast täpsemini teavitada. Äriklientidele teevad muret aga standardikohased pingekõikumised, mis mõjutavad ettevõtete tundlikke elektriseadmeid. Tegime mitmeid koostöökohtumisi nii ettevõtjatega kui ka erinevate liitudega ja töötame välja lahendusi, mis peaksid leevendama kiirete pingekõikumiste mõju tundlikele tööstusseadmetele. Samuti tuli tagasisidest välja, et ärikliendid soovivad kodukliendist erinevat teeninduskanalit. Selle viime ellu aastal. Kitsaskohana on kliendid välja toonud ka liitumiste väljaehitamise protsessi pikkust ja keerulisust, mille tulemusena viisime läbi liitumiste auditi ja töötame seejärel välja tegevuskava liitumiste kiirendamiseks. 10

11 LIITUMISED ELEKTRIVÕRGUGA Elektrilevi jaotusvõrguga liitus aastal 2242 (2017. aastal 1928) uut võrguteenuse klienti, kellest 50 (2017. aastal 45) liitusid keskpinge võrguga. Keskpingel liitujatest pooled olid tarbijad ja pooled elektrienergia tootjad. Üle poolte (56%) madalpingevõrguga liitumiste ja peakaitsme suurendamiste puhul oli liituja kinnistul elektrivõrk olemas ja liitumistellimuse täitmiseks ei olnud vaja koostada ehitusprojekti ega teha mahukaid liiniehitustöid. Nende liitumiste puhul oli liitumiseks vajalike ehitustööde mediaankestus alates liitumistasu arve maksmisest veidi üle kolme nädala - 23 päeva. Ülejäänud juhtudel tuli elektrivõrguga liitmiseks ehitada täiesti uus elektriliin või asendada olemasolev liin või alajaam võimsamaga. Sellisel juhul kulub kohalikust omavalitsusest vajalike lubade hankimiseks ja liini projekteerimiseks 3-6 kuud. Koos ehitustööde ja mõnel juhul ka ehitaja leidmiseks vajaliku hanke korraldamisega kulus liitumispunkti väljaehitamiseks alates liitumistasu esimese osamakse arve laekumisest keskmiselt 220 päeva. Möödunud aastal võttis Elektrilevi fookusesse elektrivõrguga liitumise protsessi eesmärgiga muuta seda liitujate jaoks lihtsamaks ja kiiremaks. Aasta jooksul valmis analüüs protsessi kitsaskohtadest ning koostati tegevuskava aasta suuremate parendustegevuste jaoks aastal valmis ka suuremahulist liitumist planeerivate tarbijate ja tootjate jaoks informatiivne kaart, millel on toodud piirkonnaalajaamades kasutamata võimsused, et lihtsustada investeeringuotsuste tegemist ja suunata liitujaid piirkondadesse, kus kulupõhine liitumistasu on tänu võrgutugevdustööde vajaduse puudumisele keskmisest soodsam ja seega liitumine kiirem aastal jätkab Elektrilevi elektrivõrguga liitumise protsessi lihtsustamise ja kiirendamise tegevustega. Koos üle-eestilise sidevõrgu väljaehitamisega jätkame tegevusi elektri- ja sidevõrguga liitumisprotsesside ühildamiseks. Elektritootjate liitumistes rekordiline aasta Tootjate liitumise arv näitab aasta-aastalt üha kiiremat kasvu. Nagu a lõpul prognoosisime, sai aastal senine elektrienergia tootjate liitumiste rekord purustatud aastal liitus Elektrilevi võrguga 611 elektrienergia tootjat summaarse tootmisvõimsusega üle 24 MW. Mikrotootjaid ehk kuni 15 kw võimsusega elektrienergia tootjaid oli liitujate hulgas 390 (2017. aastal 241) ja nende koguvõimsus oli ligi 4 MW. Peaaegu kõik mikrotootjad on päikeseelektrijaamad. Kokku on Elektrilevi võrguga seitsme aasta jooksul liitunud 1335 mikrotootmisseadet kogu- võimsusega veidi üle 12 MW. Möödunud aasta läks lisaks üha kasvavale mikrotootmisseadmete liitumismahtudele ajalukku ka kw elektrijaamade rekordilise liitumismahuga: neid liitus kokku 194 jaama koguvõimsusega ca 17 MW. Ühe põhjusena saab siin välja tuua taastuvenergia toetuste süsteemi muutumise a lõpu seisuga. Lisaks taastuvenergia toetuste süsteemi muutustele oota- vad aastal elektritootjaid ees muudatused tulenevalt Euroopa Liidu määruste alusel kehtestatavatele võrgueeskirjadele, mis peaksid tagama üle-euroopalised ühtsed nõuded kõigile tootjatele. Näiteks uueneb kogu seni kasutatud mõistete süsteem: elektrijaama mõiste asemele tuleb tootmismooduli mõiste ning nimiaktiivvõimsuse asemel hakatakse lähtuma maksimumvõimsusest. Suure osa liitujate jaoks muutuvad tehnilised nõuded ja liitumisprotsess lihtsamaks, sest kaob tänasel kujul nõue kooskõlastada elektrijaama liitumine põhivõrguettevõtjaga Elering ning senine rangemate tehniliste nõuete piir tõuseb 200 kw-lt 500 kw-le. 11

12 VÕRGUTASU LANGUS JA MUUDATUSED HINNAKUJUNDUSES a algusest jõustus varasemal aastal kooskõlastatud võrgutasudest osa, mis hõlmas kuutasude rakendamist nendele tarbimiskohtadele, kus elektri kasutamine puudub või on olnud väga väike (kuni 250 kwh aastas). Muudatuse rakendamisega kaasati võrgu ülal hoidmisesse panustama ligi 76 tuhande tarbimiskoha kliendid, kes enne võrguteenuse eest ei tasunud või tasusid minimaalselt. Elektrilevi algatas a täiendava võrgutasude muutmise ja uute hindade rakendamise alates aasta algusest. Lisaks a toimunud ligi 9-protsendilisele langusele, väheneb alates a. algusest võrguteenuse hind veel keskmiselt 8% aastal läbiti mahukas ettevõtte kulude ja tulude analüüsi ja uute võrgutasude kooskõlastamise protsess, mille tulemusel langeb aastal võrgutasu ettevõtetele keskmiselt 9 ja koduklientidele keskmiselt 6 protsenti. Hinnalangus sai võimalikuks tänu soodsatele majandusmõjudele ja ettevõtte kasvanud efektiivsusele, mida mõjutas ka suurema püsitasu osakaaluga hinnakujundus. Aastatel suuremas ulatuses rakendatud püsitasu on kasvatanud elektrivõrgu kasutamise efektiivsust. Selle tagajärjel on loobutud 3% kasutuseta seisnud võrguvõimsusest ja lõpetatud enam kui 2000 võrgulepingut ühendustel, mida ei kasutata ja kus elektrit enam ei tarbita. Võrguteenuse tarbijatele väljenduvad tõhusama võrgukasutuse kasud hinnalanguse näol. Võrguteenuse hind ,87 0,87 0,96 1,04 0,77 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 1,04 1,04 0,89 1,04 0,45 0,45 0,45 0,45 3,79 3,73 3,64 3,64 3,64 3,40 3,32 3,32 3, Võrguteenus Elektriaktsiis Taastuvenergia tasu 12

13 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevarad Põhivarad Materiaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed Eraldised Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed Eraldised Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Omakapital Osakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku omakapital Kokku kohustised ja omakapital

14 Kasumiaruanne Lisa nr Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse langus ,5 Muud ärikulud Ärikasum (kahjum) Intressikulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)

15 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus ,5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist Muud korrigeerimised ,18 Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Makstud intressid ,7,16,17 Makstud ettevõtte tulumaks ,11 Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist , Muud laekumised investeerimistegevusest ,18 Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi saldo muutus ,17 Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood

16 Omakapitali muutuste aruanne Kokku Osakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Väljakuulutatud dividendid Muutused reservides Aruandeaasta kasum (kahjum) Väljakuulutatud dividendid Omakapitali kohta on toodud täiendav informatsioon lisas

17 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon (edaspidi ettevõte) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Finantsvarad Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Väärtuse langemise tühistamised: juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutaks loetakse kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest 17

18 kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda äritegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille väärtus on alla euro, kantakse nende ostmise hetkel, kui väheväärtuslik inventar, otse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetamismaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooni määr määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Sarnase eeldatava kasuliku tööeaga põhivara objekte (näiteks elektriülekandeliinid ja elektriülekandeseadmed) arvestatakse kogumitena. Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhatuse poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatava amortisatsioonimäärade ning amortisatsioonimeetodi põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objekt alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Kogumite mahakandmine Elektrilevi kogumitest mahakandmisele kuuluva demonteeritud vara maksumuse leidmiseks kasutatakse kogu majandusaasta jooksul eelmise aasta lõpul fikseeritud vastava kogumi ühiku hinda. Töövõtja poolt koostatud töö üleandmise aktide alusel demonteeritud vara koguse ja fikseeritud ühikuhinna alusel arvutatud vara maksumuse võrra vähendatakse ealiselt kõige vanemat kogumit. Erandina kantakse kogumitest, mille soetusmaksumus on 0 eurot, vara maha 0 hinnaga. Alates a aruandeaastast kantakse kogumeid maha reaalajas ja kogustes, kasutades fikseeritud ühikuhinda. Kuna aastal tekkis vajadus maha kanda põhivara objekte, mille soetusmaksumus on 0 (objektid saadi Eesti Energialt aastal), hakkaski kehtima see kogumite arvestuse korras väljatoodud erandjuhtum. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (tarkvara ja maa kasutusõigus) kajastatakse bilansis siis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu, vara soetusmaksumus on vähemalt eurot ning usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (maa kasutusõiguse puhul loetakse soetusmaksumuseks kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingujärgne kasutusõiguse tasu). Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga varaks. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast (Maa kasutusõiguse puhul loetakse kasulikuks elueaks lepingujärgset maa kasutusõiguse aega. Tähtajatu lepingu puhul loetakse eeldatavaks kasulikuks elueaks 100 aastat). Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning meetodi põhjendatust. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. 18

19 Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 3 kuni 5 aastat. Põhivarade arvelevõtmise alampiir eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 35 Muud masinad ja seadmed 32 s.h. mõõtetehnika* 15 Muu põhivara 3 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Tervisekahjustuste hüvitamise eraldis 19

20 Ettevõte on moodustanud eraldise kõigi kohtuotsuste alusel väljamõistetud tervisekahjustuste hüvitiste väljamaksmiseks (lisa 9). Tehnovõrkude ja rajatiste talumise tasu Tehnovõrkude ja rajatiste talumise tasu on asjaõiguseseadusest tulenev kohustus, mille järgi on tehnovõrgu või rajatise omanik kohustatud maksma tasu kinnisasja omanikule tehnorajatiste talumise eest oma maatükil. Tasu tuleb maksta tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2004, kui vastav taotlus esitati hiljemalt aasta 1. juuliks. Seadusest tulenevat kohustust kajastatakse bilansis viitvõlana (lisa 7). Lepingutest tulenevate kohustiste eraldis Ettevõte on moodustanud eraldise hankelepingust tuleneva kohustise täitmiseks (lisa 9). Keskkonnakaitseliste kohustiste eraldis Keskkonnakahjustuste likvideerimise nõue on seadusest tulenev - või faktiline kohustus, mille järgi ettevõtte on kohustatud teatud reostusi likvideerima (lisa 9). Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema perioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Alates on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksusüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekkis jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 10. Seotud osapooled aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a) omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b) teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad); c) tegev- ja kõrgemat juhtkonda; d) eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. emaettevõtja on Eesti Energia AS, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ja kuulub omakorda Eesti Vabariigile. Liitumis- ja muud teenustasud Elektrivõrguga liitumise tasu määratakse vastavalt võrguga liitumiseks tehtavatele kulutustele. Liitumistasud kajastatakse tuluna konkreetse liitumise käigus soetatud vara keskmise eluea jooksul aastal amortiseeriti liitumistasusid keskmiselt 32 aasta jooksul (2017: 32 aastat). Kuni aastani 2011 kajastati liitumistasud tuludena eeldatava kliendisuhte perioodi jooksul, milleks loeti 20 aastat. Tuludesse kandmata liitumistasud kajastatakse bilansis pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena 20

21 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Ettemaksed Nõuded emaettevõtja ja teiste kontserniettevõtete vastu Kokku nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded 1 1 Ettemaksed Nõuded emaettevõtja ja teiste kontserniettevõtete vastu Kokku nõuded ja ettemaksed Nõuete osas oli aastal tehtud allahindlusi summas 3 tuhat eurot, aastal ei ole teostatud allahindlusi. 21

22 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks Käibemaks Üksikisiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Aktsiisimaks Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad Maksude ettemaksete kohta on täiendav informatsioon esitatud lisas 2. Maksuvõlgade kohta on täiendav informatsioon toodud lisas 7. 22

23 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad Kokku Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muud materiaalsed põhivarad Lõpetamata projektid ja ettemaksed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Allahindlused väärtuse languse tõttu Müügid Ümberliigitamised Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Allahindlused väärtuse languse tõttu Müügid Ümberliigitamised Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas Maa Ehitised Masinad ja seadmed Transpordi- vahendid Muud masinad ja seadmed Muud materiaalsed põhivarad 3 0 Kokku

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10590020 tänava nimi, Keemia tn 4 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava tee 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80071250 tänava/talu nimi, Laki tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80403108 tänava nimi, maja ja korteri number: Pikk tn 84-64 linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12043500 tänava/talu nimi, Udeselja tn 4-1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Elektrilevi OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Ka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Elektrilevi OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Ka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 ärinimi: registrikood: 11050857 tänava/talu nimi, Kadaka tee 63 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi,

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi, MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80342051 tänava/talu nimi, Ringi tn 10 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn maakond:

Rohkem

(Microsoft Word - ESL\ aastaaruanne_2_.doc)

(Microsoft Word - ESL\ aastaaruanne_2_.doc) Juriidiline aadress: Vana-Kalamaja 20, Tallinn 10414 Äriregistri kood: 80103010 Telefon: 53 994 731 Faks: 62 72 132 E-post: info@saksalambakoer.ee Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2007-31.12.2007 Põhitegevusalad:

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: NB Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: NB Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11701510 tänava nimi, Väike-Kuke tn 8-27 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Luke Mõis registrikood: tänav

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Luke Mõis registrikood: tänav MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008100 tänava nimi, Voika 23 maja number: alevik: Nõo alevik vald: Nõo vald maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: registrikood: 80096043 tänava/talu nimi, Majakovski 14-3 maja ja korteri number: linn: Sillamäe linn maakond: Ida-Viru

Rohkem

MTÜ EESTI SAKSA LAMBAKOERTE ÜHING a. majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Äriregistri kood: Telef

MTÜ EESTI SAKSA LAMBAKOERTE ÜHING a. majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Äriregistri kood: Telef MTÜ EESTI SAKSA LAMBAKOERTE ÜHING 2008. a. majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Äriregistri kood: 80103010 Telefon: 51 78 657 E-post: info@saksalambakoer.ee Aruandeaasta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik registrikood: tänava

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik registrikood: tänava MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80208720 tänava/talu nimi, Kiriku plats 3 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11483929 tänava nimi, maja number: A. H. Tammsaare tee 47 linn: Tallinn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Aruande vaatamine

Aruande vaatamine MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 sihtasutuse nimi: registrikood: 90007098 tänava nimi, maja number: Rüütli 25 linn: Paide linn maakond: Järva maakond postisihtnumber:

Rohkem

Lisa 15 - RTJ

Lisa 15 - RTJ Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine muutmine Lisa 15 (muudetud sõnastuses) RTJ 15 LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON SISUKORD punktid

Rohkem

Microsoft Word - GFC aastaaruanne 2014 VD IS lyplik.doc

Microsoft Word - GFC aastaaruanne 2014 VD IS lyplik.doc 2014. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Juhkentali tn 15-14 Tallinna linn, Harju maakond, 10132 Eesti Vabariik Registrikood: 12423254 Telefon: +372 6290050 E-mail: info@gfc.ee Põhitegevusala:

Rohkem

ET

ET ET LISA IFRSide 2010. 2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused 1 1 Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada

Rohkem

Microsoft Word - show_viide.p

Microsoft Word - show_viide.p RTJ 9 RENDIARVESTUS (MUUDETUD 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1 3 RAKENDUSALA 4 5 MÕISTED 6 RENTIDE KLASSIFITSEERIMINE KAPITALI-JA KASUTUSRENDIKS 7 17 RENTIDE KAJASTAMINE RENDILEANDJA

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: EESTI PARALÜMPIAKOMITEE registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: EESTI PARALÜMPIAKOMITEE registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 nimi: registrikood: 80097278 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 102c maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

AS Tuleva Fondid Majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Telliskivi 60 Tallinn, Eesti Vabariik Äriregistri nr:

AS Tuleva Fondid Majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Telliskivi 60 Tallinn, Eesti Vabariik Äriregistri nr: AS Tuleva Fondid Majandusaasta aruanne 01.01.2018-31.12.2018 Juriidiline aadress: Telliskivi 60 Tallinn, 10412 Eesti Vabariik Äriregistri nr: 14118923 Telefon: +372 644 5100 E-mail: tuleva@tuleva.ee Audiitor:

Rohkem

Microsoft Word - LHV Varahaldus _templitega_ est.docx

Microsoft Word - LHV Varahaldus _templitega_ est.docx AS LHV Varahaldus Majandusaasta aruanne 2010 Majandusaasta aruanne 01.01.2010-31.12.2010 Ärinimi AS LHV Varahaldus Äriregistri number 10572453 Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145 Telefon (372)

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201 Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, 10116 Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood 74000240 30. märtsil 2012 MAJANDUSAASTA ARUANNE 2011 Majandusaasta algus Majandusaasta

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu registrikood: 90007

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu registrikood: 90007 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90007081 tänava/talu nimi, Roheline aas 5 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Pimemassööride Ühing registrikood: tänava/talu

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Pimemassööride Ühing registrikood: tänava/talu MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80067596 tänava/talu nimi, Tondi tn 8a maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: AS Levira registrikood: tänava ni

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: AS Levira registrikood: tänava ni KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 10203566 tänava nimi: Kloostrimetsa tee 58a linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: tänava

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: tänava MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12734109 tänava nimi, maja number: Narva mnt 5 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft Word - AS Kawe Kapital 2007 aruanne.doc

Microsoft Word - AS Kawe Kapital 2007 aruanne.doc MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2007 aruandeaasta lõpp: 31.12.2007 ärinimi: AS KAWE KAPITAL registrikood: 10179365 tänava nimi/maja number: Pärnu mnt. 15 linn: Tallinn postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS registrikood: 1

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS registrikood: 1 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 10854476 tänava/talu nimi, Sompa tn 3 maja ja korteri number: linn: Jõhvi linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80064793 tänava/talu nimi, Endla tn 59 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: 90000096 tänava nimi ja maja number: Keskuse 18 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: tänava/ta

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: tänava/ta MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11961369 tänava/talu nimi, Narva mnt 2 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - RTJ 3 Finantsinstrumendid _2011_ docx

Microsoft Word - RTJ 3 Finantsinstrumendid _2011_ docx RTJ 3 FINANTSINSTRUMENDID (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4-5 MÕISTED 6 ESMANE ARVELE VÕTMINE 7-10 EDASINE KAJASTAMINE ÜLDREEGLID 11-27 Finantsvarade kajastamine

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word - majandusaruanne09

Microsoft Word - majandusaruanne09 MAJANDUSAASTA ARUANNE ÄRINIMI KORTERIÜHISTU KADAKA TEE 161 ÄRIREGISTRI KOOD 80242378 ETTEVÕTLUSE VORM MITTETULUNDUSÜHISTU AADRESS KADAKA TEE 161 12615 TALLINN MAJANDUSAASTA ALGUS 01.01.2009 MAJANDUSAASTA

Rohkem

Aruande vaatamine

Aruande vaatamine MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 nimi: registrikood: 80067113 tänava/talu nimi, Tulika 19 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum registrikood: 80321

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum registrikood: 80321 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 04.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 nimi: registrikood: 80321126 tänava/talu nimi, Rõõmulamäe, maja ja korteri number: küla: Aasuvälja küla vald: Väätsa vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus registriko

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus registriko MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: registrikood: 90013236 tänava/talu nimi, Estonia pst 9 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond:

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2018-31.12.2018 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 726 307 501 Faks: 3 726 311 410 Elektronpost: nlib@nlib.ee

Rohkem

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc AS LHV Varahaldus I poolaasta aruanne 2009 I poolaasta aruanne 01.01.2009-30.06.2009 Ärinimi AS LHV Varahaldus Äriregistri number 10572453 Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145 Telefon (372)

Rohkem

Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2008, 57, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica

Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2008, 57, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2008, 57, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit majandusaasta aruanne 2007 TEADE «Riigi Teataja

Rohkem

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine äri- ja

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx Vahearuanne 6 kuud 2017 Sisukord TEGEVUSARUANNE... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE... 6 Konsolideeritud koondkasumi aruanne... 6 Konsolideeritud

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2006.doc

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2006.doc AS SEB ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS 2006. aasta III kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Kindlustusseltsi üldandmed...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne 3. kvartal

Rohkem

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp:

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 01.01.2018 30.09.2018 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed on rahvusvaheline

Rohkem

2_LII_EFTEN-majandusaruanne-2016_EST.indd

2_LII_EFTEN-majandusaruanne-2016_EST.indd Konsolideeritud I poolaasta aruanne 2016 EfTEN Kinnisvarafond II AS Registrikood: 12781528 Aruandeperioodi algus: 01.01.2016 Aruandeperioodi lõpp: 30.06.2016 Aadress: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-posti

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing BPW Estonia registrikood: tänava/

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing BPW Estonia registrikood: tänava/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80036176 tänava/talu nimi, F. R. Faehlmanni tn 3-2 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond:

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Balti Keskkonnafoorum registrikood: tänava nimi, maj

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Balti Keskkonnafoorum registrikood: tänava nimi, maj MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80191103 tänava nimi, maja number: Liimi tn 1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne1kvartal2008.doc

Microsoft Word - Vahearuanne1kvartal2008.doc AS SEB ELU- JA PENSIONIKINDLUSTUS 2008. aasta 1. kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne...7 Rahavoogude aruanne...8 Omakapitali

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: aktsiaselts PÄRNU VESI registrikood: tänava/talu

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: aktsiaselts PÄRNU VESI registrikood: tänava/talu MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10120395 tänava/talu nimi, Vingi tn 13 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx Vahearuanne 12 kuud 2017 1 Sisukord Sisukord... 2 Tegevusaruanne... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne... 6 Konsolideeritud koondkasumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Nähtamatud Loomad registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 nimi: registrikood: 80413845 tänava/talu nimi, Ristiku tn 40/2-12 maja ja korteri number: küla/alev/alevik/linn: Põhja-Tallinna

Rohkem

Lisa 2 - RTJ

Lisa 2 - RTJ Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine muutmine Lisa 2 (muudetud sõnastuses) RTJ 2 NÕUDED INFORMATSIOONI ESITUSVIISILE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDES

Rohkem

AASTA- ARUANNE 2016 EESTI GAAS 1 AASTAARUANNE 2016

AASTA- ARUANNE 2016 EESTI GAAS 1 AASTAARUANNE 2016 AASTA- ARUANNE 2016 1 AASTAARUANNE 2016 AASTAARUANNE 2016 Sisukord Ärinimi: AS Eesti Gaas Äriregistri kood: 10178905 Aadress: Liivalaia 9, Tallinn 10118 Telefon: +372 6 303 004 Faks: +372 6 313 070 E-post:

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2007.doc

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2007.doc AS SEB ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS 2007. aasta 3. kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne...7 Kasumiaruanne 3. kvartal...8 Rahavoogude

Rohkem

2018 RTJ yldkontrollleht.docx

2018 RTJ yldkontrollleht.docx majandusaasta aruanne KONTROLL-LEHT RTJ AASTAARUANDE KOOSTAMISEKS Käesoleva kontroll-lehe nõuded on kohustuslikud raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2018 ja hiljem algavate aruandeperioodide

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2007, 58, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica

Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2007, 58, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2007, 58, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit 2006. a majandusaasta aruanne TEATED «Riigi Teataja

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit registrikood: tänava/t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit registrikood: tänava/t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit registrikood: 80096126 tänava/talu nimi, Kiriku 6 maja ja korteri number: linn: Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - show_viide.p

Microsoft Word - show_viide.p RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE EESMÄRK 5-8 PÕHILISED MÕISTED

Rohkem

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend Toetuste kajastamine üksustes, kes lähtuvad raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) Täiendatud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 10057662 tänava/talu nimi, Marja tn 4d maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

AS TALLINNA VESI aasta 2. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. juuli 2019

AS TALLINNA VESI aasta 2. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. juuli 2019 AS TALLINNA VESI 2019. aasta 2. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. juuli 2019 Valuuta tuhandetes eurodes Aruandlusperioodi algus 1. jaanuar 2019 Aruandlusperioodi lõpp 30. juuni 2019 Aadress Juhatuse

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem