Kangakudujate infopäev Vändras. Janek Õiglane on kümnevõistluses maailma kuues

Väljavõte

1 Nr 10 (19) P Õ H J A - P Ä R N U M A A V A L L A A J A L E H T 31. oktoober 2019 Janek Õiglane on kümnevõistluses maailma kuues Katari pealinnas Dohas 27. septembrist kuni 6. oktoobrini peetud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel tegi võimsa etteaste Eesti koondisesse kuulunud üheksa sportlase hulgas Vändra noormees 25-aastane Janek Õiglane. Õiglane kogus 8297 punkti, kuigi oli vahepeal ka 8400 punkti graafikus. Paraku kulges tema võistlus vaheldumisi õnnestumiste ja ebaõnnestumisetega. See oli võistlus, kus alad ei jooksnud kokku. Kümnevõistluses juhtub seda vahel. Vorm oli tegelikult parem kui kaks aastat tagasi Londonis," kommenteeris meediale toona 4. koha saanud Õiglane. Kurb, et nii palju jäi sisse. Aga ma pingutasin lõpuni ja olen enda üle uhke, et suutsin halvast seisust välja tulla. See näitab ka midagi." Õiglane püstitas isikliku rekordi 100 meetri jooksus, 400 meetri jooksus ja odaviskes. Tulemused: 100 m jooks 10,94; kaugushüpe 7.32; kuulitõuge 15.20; kõrgushüpe 1.96; 400 m jooks 49,14; 110 m tõkkejooks 15,13; kettaheide 43.37; teivashüpe 5.00; odavise 72.46; 1500 m jooks 4.36,24. Lõpptulemusena saavutatud 6. koht tagas Õiglasele kaheks aastaks B-taseme toetused. Kõige suuremaks moraalseks toeks on Janekile olnud igal võistlusel oma pere ema Terje, isa Jaan ja vend Jan elasid Janekile kaasa ka Kataris.,,Muljed on väga kuumad. Hääl hakkab juba tasapisi taastuma sealsest ekstreemsest temperatuuride mängust: väljas 45 kraadi, siseruumides 25. Sportlastel oli mõnus olemine, stabiilne 25 kraadi. Kümnevõistlus on karm ala ja see oli suur asi, mis ta korda saatis, räägib Terje Õiglane.,,Üsna äge on jälgida maailma tippe võistlemas ja mis seal salata, uhke tunne on ka. Tribüünidel elati kõikidele võimsalt kaasa. Meedias levinud jutt tühjadest istekohtadest pole õige, õhtuti oli alati täismaja. Nüüdseks on Janekil kaks nädalat puhkust läbi ja algas valmistumine olümpiahooajaks. Detsembri alguses sõidab ta kaheks kuuks Lõuna-Aafrikasse treeninglaagrisse. Õie Kuusk Põhja-Pärnumaa parim ettevõte 2019 LSAB Vändra AS 3. oktoobril tunnustas Pärnumaa Arenduskeskus Strand SPA ja Konverentsihotellis a Pärnumaa parimaid ettevõtteid ja ettevõtjaid. Põhja-Pärnumaa valla aasta parimaks ettevõtteks valiti LSAB Vändra AS. Vallavanem Jane Mets ja vallavolikogu esimees Ülle Vapper andsid kohapeal üle tunnustust tõendava karika ja valla tänukirja. LSAB Vändral on ligi pool tuhat klienti, kellest enamuse moodustavad saeveskid, aga ka mööbli, uste-akende või muude sisustustoodete valmistamisega tegelevad puidutööstused, toodetakse lintsaelinte ja saekettaid nii puidu kui metallitöö tööstusele ning osutatakse teritus- ja remonditeenust. Müüakse ja teritatakse ka hakkurite terasid ja freese. Oma tootegrupis ollakse Baltimaade suurim. LSAB Vändra kahes tootmishoones, peale laienemist a, on kokku 2500 ruutmeetrit tootmispinda. Ettevõte töötab osaliselt kolmes vahetuses ja annab tööd 36 inimesele a asutasid vändralased Kalle Tammai, Ülo Põder ja Rootsi firma Långshyttan Slipservice AB ettevõtte, mis kandis nimetust Vändra Saeteritus AS. Eelnevalt oli Kalle Tammai koos abikaasa Jutaga elanud poolteist aastat Rootsis ja kohalikus keelekeskkonnas töötades ning kursustel õppides omandanud mõlemad hea rootsi keele oskuse. Juta Tammai meenutab, et Rootsist naastes oli paljudel küsimuseks:,,kui palju te siis ka teenisite? Mõlema vastus oli üksmeelne:,,hea rootsi keele oskuse. Ülo Põder Üleriigiline XVII kangakudujate infopäev toimus tänavu 5. oktoobril Iida Käsitöökooli ja Kangakudumise Muuseumi majas ning Vändra Kultuurimajas. Kogunemispaigaks oli Vändra Kultuurimaja, kus kohalikud kangakudujad tutvustasid oma töötoa kangastelgedel pooleli olevaid töid, rääkisid ringi tegemistest ja Kalle Tammai, Juta Tammai, Jane Mets ja Ülle Vapper auhinnagalal. lahkus omanikeringist a.,,koos rootslase Runar Arnessoniga tegime esimesi plaane, kuidas tegutseda. Päris algus oli AS Kermi hoovi peal renditud kahes garaažiboksis koos kahe töötajaga. Kui minu käest küsiti, millega ma tegelen ja vastasin, et saeteritusega, oli vastuseks,,ahah, hea, et mingigi töö on, aga mis sa veel teed...? Keegi ei uskunud, et sellisel alal võib ka leiba teenida a ostsime praeguse hoone, Korraldaja Eva-Liisa Kriis tänab abi eest päeva korraldamisel Vändra kangakudujaid: (fotol vasakult) Tiiu Kont, Sirje Paberits, Ly Kitsing, Rita Pärgma, Ita Mangusson, Leili Soosaar, Lehta Rell. plaanidest. Kõige parema ülevaate kohalike käsitöömeistrite näpuosavusest andis külalistele kultuurimaja lavale ja saali üles sätitud kena näitus valminud kudumitest. Vändralaste ülesandeks oli ka pakkuda külalistele lõunasööki. Külastati Iida Käsitöökooli ja Kangakudumise Muuseumi, kus Eva-Liisa Kriis rääkis oma loodud Käsitöökooli lugu ja Vändra Kirikumõisa kujundamist Eestimaa ainulaadseks, ühe rahvakultuuri pärandi valdkonna säilitamise muuseumiks. Igal aastal toimub infopäeval ka soasulase näitus. Tänavuse näituse teema oli,,minu unistuste mantlikangas. Kaasa võis võtta kanga (1x1,4 m) või valmis endise mototsehhi, enampakkumisel Vändra Vallavalitsuselt a hankisime esimese lindimasina ja nii see läks, juba kolme aasta pärast oli suur ruumipuudus. Kontor oli viimane, mille korda tegime, meenutab Kalle Tammai a müüdi kogu grupp Rootsi börsiettevõtte Investment AB Latour gruppi kuuluvale ettevõttele. Uueks nimeks sai LSAB Vändra AS. 19 aastat Vändra Saeteritust juhtinud Kalle Tammai lahkus ettevõttest a. detsembris ja ettepanek juhi kohale asuda tehti samas ettevõttes 9 aastat finantsjuhina töötanud Juta Tammaile. Tänaseks on Juta Tammai LSAB Vändra peamiselt meestest koosnevat töökollektiivi ja tootmist juhtinud ligi seitse aastat a laiendati tootmispida 360 ruutmeetri võrra, ehitati-korrastati ettevõtte ümbrus. Oktoobrikuu viimasest nädalast alates töötab Kalle Tammai Rootsis LSAB Group AB idapiirkonna ettevõtete asepresidendina puidu alal.,,see on alles väga värske uudis. Kalle tutvustas juunis Vändras külas käinud LSAB Group-i juhtidele meie tootmist ja ettevõtte arengut. Oma tulevikuvisioonide ja senise tegevusega pälvis ta kogu grupi juhtide tähelepanu nii, et neil tekkis kohe soov teda emaettevõttesse Rootsi tööle palgata. Nii ka läks, alates 21. oktoobrist on Kalle Tammai uuel vastutusrikkal ametipostil, tunneb Juta Tammai rõõmu abikaasa igati väljateenitud ja esmapilgul uskumatuna tunduvast hüppelisest tõusust karjääriredelil. Õie Kuusk Kangakudujate infopäev Vändras mantli. Näitusele toodud kangad ja mantlid olid eksponeeritud kultuurimaja laval. Esitatud omakootud kangast õmmeldud mantli eest pälvis tiitli,,kangasulane 2019 Kaja Jürissaar. Infopäevast võttis osa 118 käsitööhuvilist. Õie Kuusk

2 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht Kokkuvõte oktoobrikuu vallavolikogu istungist Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu oktoobrikuu istung toimus 16. oktoobril 2019.a Kergu Koolis. Kooli direktor Imbi Uulimaa tutvustas hoones tegutsevaid asutusi ja rääkis kohalike tegemistest. Koos sõime maitsvat koolilõunat. Muudeti Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu määrust nr 54 Põhja-Pärnumaa valla kaasava eelarve menetlemise kord". Muudatuse kohaselt anti võimalus rajada objekt ka eramaale juhul, kui omanik nõustub andma maa avalikku kasutusse kümneks aastaks. Muudeti ka hääletuse korda nii, et edaspidi saab hääletada ainult ühe ettepaneku poolt varasema kolme asemel. Tunnistati kehtetuks Vändra Alevivolikogu otsus nr 11. Otsuse kohaselt nähti ette Vändra Muusikakooli praeguse hoone (Vändras Vana tn 61) rekonstrueerimine. Volikogu poolt vastuvõetud valla arengukava kohaselt renoveeritakse Vändra Muusikakooli jaoks ruumid aastal Vändra Gümnaasiumi hoones. Otsustati tasuta võõrandada seniste kasutajate omandisse garaažid Pärnu-Jaagupi alevis Tiigi 4/1 ja 4/2. Kuulati informatsiooni Pärnu Ühistranspordikeskuse tegemistest. Ülle Vapper Volikogu esimees Videosalvestusi istungitest on võimalik vaadata valla kodulehelt aadressil: Õhksoojuspumba mürale tuleb mõelda enne selle paigaldamist Terviseameti statistika näitab, et õhksoojuspumpadega seonduvate kaebuste arv on püsivalt kõrge 2019 aastal on Terviseametile esitatud 9 kuu jooksul 111 kaebust välisõhus leviva müra kohta, nendest 26 kaebust tehnoseadmete peale. Õhksoojuspumpade ja küttekehade poolt põhjustatud müra saab vähendada juba projekteerimise ja paigaldamise käigus. Pumba paigaldamine peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega, kortermaja seinale paigaldamisel on aga lisaks omavalitsuse loale vaja ka kõigi korteriomanike nõusolekut. Õhksoojuspumba paigaldamisel on oluline põhjalikult analüüsida nii agregaadi asukohta kui rakendada teisi müra leevendavaid meetmeid. Kuna soojuspumpade ümberpaigaldamine ja häälestamine nõuab täiendavat ressurssi ning keset kütteperioodi ei ole küttesüsteemi ümberehitamine alati võimalik, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata agregaadi õigele asukohale ja adekvaatsele mürasummutusele. Terviseameti soovituste kohaselt peaks õhksoojuspump jääma naabermajadest võimalikult kaugele, hea tulemuse võib anda ka pumba paigutamine müra takistavate hooneosade varju. Kui hoonestus rahuldavat lahendust ei paku, tuleb vaagida helilaineid neelavate müratõkete rajamist. Paigaldamisel tuleb arvestada, et tehnoseadme ekvivalentse helirõhutaseme ehk müra piirväärtus haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamute läheduses ei tohi päeval ületada 50 ja öösel 40 detsibelli (müranorme sätestab Keskkonnaministri määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ). Õhksoojuspumba müraga seoses saab terviseamet alustada järelevalve menetlust, kui kohalik omavalitsus on kontrollinud soojuspumba vastavust ehitusnormidele. Seega soovitame oma murega kõigepealt kohaliku omavalitsuse poole pöörduda. Natalja Šubina, terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik PÄÄSTEAMET 3. oktoobril kell käisid päästjad eemaldamas teele kukkunud puud Põhja-Pärnumaa vallas Võidula külas. 18. oktoobril kell said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa valda Tootsi alevikku Kooli tänavale. Naabrite sõnul tuli korterist suitsu ning kedagi kodus polnud. Päästjad tuvastasid toidukõrbemise ning likvideerisid selle. 22. oktoobril kell teatati häirekeskusele tulekahjust Põhja-Pärnumaa vallas Libatse külas. Eluhoonega kokku ehitatud 9 x 12 m suuruses garaažis oli puhkenud tulekahju. Eluruumid olid eraldatud tulekindla vaheseinaga ning seetõttu tuli edasi ei levinud. Suitsusukelduslüli sisenes põlevasse hoonesse ning kustutas tulekahju kell Tuli kahjustas garaažis asunud seadmeid ning seinakonstruktsioone. Värvikahjustusi sai ka hoones asunud sõiduauto. Tulekahjust suudeti päästa eluhoone ja kodukass. Vallavalitsus ootab Valla uhkuse aunimetuse kandidaate Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu määrusega nr 37 Põhja-Pärnumaa valla tunnustamise kord" sätestati Põhja-Pärnumaa valla tunnustamise põhimõtted, tunnustusavalduste liigid ja kirjeldused. Üheks tunnustusavalduse liigiks on Valla Uhkuse aunimetuse määramine. Valla Uhkuse aunimetus määratakse tunnustusena inimestele, kes on olnud elupäästjad, puuetega inimeste abistajad, loomakaitsjad, maaelu edendajad, lihtsalt kuldsüdamed, elu- ja külasädemed või kes on ootamatutel eluhetkedel käitunud kangelaslikult. Valla Uhkuse aunimetuse kandidaate võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Vallavalitsus ootab ettepanekuid Valla Uhkuse aunimetuse määramiseks 15. detsembrini Ettepaneku võib saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vald@pparnumaa.ee või postiga aadressile Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev Valla Uhkuse nimi kantakse valla auraamatusse, Valla Uhkusele antakse valla teenetemärk, tänukiri ja meene. Vallavalitsus Muudatused abivahendite määruses Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad määruse täiendused. Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama. Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi vajadus veel mitmetel abivahenditel, nt tualetitoolid, potikõrgendused, vanni- ja dušitoolid, käimisabivahendid (tugikepp, rulaator), kateetrid jne. Ennem abivahendi soetamist on mõistlik arutada ja küsida tõendi vajaduse kohta abivahendi ettevõttelt infot. Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muudatus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama esmast tõendit. Vajalik on vaid abivahendikaardi olemasolu, mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest kohapealt (Lai 14, Pärnu linn) või Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt koju tellida. Abivahendikaardi taotlemiseks saab abi paluda ka enda piirkonna sotsiaaltöötajatelt. Lisainfo abivahendite osas saab küsida: Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, PÄRNUS TEGUTSEVAD ABIVAHENDITE ETTEVÕTTED ON ENDISELT: Invaru OÜ Tervise Abi OÜ Inkotuba Hommiku tn 1, Pärnu Riia mnt 131, Pärnu (Maxima) Rüütli 47 (hoovis) Tel Tel , mob Tel E-post parnu@invaru.ee parnu@terviseabi.ee, E-post parnu@inkotuba.ee Avatud: E ; E-R E, T, K 9-17 N 9-18 R 9-15 T-R Iga kuu esimesel ja teisel laupäeval Lõuna Telia kiire koduinternet ja TV-teenus jõuavad Vändra alevi elanikeni Juba järgmise aasta alguses saavad paljud Vändra alevi kodud kasutama hakata Telia kiiret koduinternetti ja moodsat TV-teenust. Telia teenused jõuavad kohalike elanikeni Elektrilevi poolt rajatava internetivõrgu toel. Elektrilevi alustas sel kevadel erinevates Eesti piirkondades interneti püsivõrgu ehitusega ning see võimaldab kõigil nendel kodudel, kuhu Elektrilevi kaabel edaspidi ulatub, kasutama hakata Telia koduinternetti ja TV-teenust. Vändra alevis jõuavad Telia teenused ligi 800 aadressini. Telia Eesti erakliendiüksuse juhi Holger Haljandi kinnitusel võimaldab Elektrilevi poolt rajatav internetivõrk kasutada Telia koduinterneti pakette, mille maksimumkiirused ulatuvad 1 gigabitini sekundis. See rahuldab ka kõige nõudlikuma tarbija vajadused. Lisaks kiirele ja tänapäevasele koduinternetile saavad inimesed kasutama hakata ka moodsat Telia TV teenus. Telia teleteenus areneb pidevalt, et pakkuda klientidele uut, põnevat ning konkurentidest eristuvat meelelahutust. Kui aastal oli üheks märgilisemaks sündmuseks maailmakuulsa HBO sarjade keskkonna jõudmine Telia TV klientideni, siis aasta alguses hakkas Telia edastama otsepilti naiste profitennise turniiridelt. Järgmise aasta alguses tuleb Telia aga välja päris oma telekanaliga. Kõik need Telia kliendid, kes kasutavad korraga ettevõtte kolme põhiteenust ehk mobiilset andmesidet, koduinternetti ja TV-lahendust, saavad liituda Telia 1 pakkumisega, mis võimaldab kasutusele võtta kaks korda kiirema koduinterneti ning valida Telia TV videolaenutusest endale igas kuus kaks tasuta filmi. Kõige täpsema info selle kohta, millal ja millistele aadressidele Elektrilevi poolt ehitatav internetivõrk jõuab, leiab veebilehelt: Peale Elektrilevi internetivõrguga liitumist saavad kõik soovijad endale tellida ka Telia teenuseid, millega saab tutvust teha ettevõtte kodulehel asuvate alajaotuste TV ja Internet vahendusel. Telia interneti püsiühendust kasutab täna enam kui kodu, ettevõtte teleteenus jõuab aga enam kui majapidamiseni. Raigo Neudorf meediasuhete juht/media relations manager Telia Eesti AS mob: raigo.neudorf@telia.ee

3 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 3 Põhja-Pärnumaa vald tähistas 2. sünnipäeva Tarvi Tasane küpsetas laval leiba ja jagas selle korvidesse. Aasta laste ja perede heaoluedendaja 2019 Maarjakase lapsehoid ja Maarja Sepp Põhja-Pärnumaa vallavolikogu esimees Ülle Vapper ja vallavanem Jane Mets koos külalistega sõprusvaldadest: Gintaras Šurna Pakrujois (Leedu), Tatsiana Shcheberaka Smorgon (Valgevene), Rita Lambrughi Uggiate Trevano (Itaalia), Aivars Okmanis Rundale (Läti), Waldemar Brzostek Ostrow Maziowecka (Poola). Lauluviisi,,Oma laulu ei leia ma üles saatel tõstis Tarvi Tasane laval sümboolselt ahjust küpsed leivad korvidesse ja jagas stiliseeritud rahvariietes murueide tütardele, kes kostitasid uudseleivaga kõiki saalisolijaid. Vallavanem Jane Mets ja vallavolikogu esimees Ülle Vapper pidasid sünnipäevakõne mõtteteri elust, olemisest, tööst, aja kulgemisest. Seejärel kutsusid lavale sõprusvaldade esindajad Itaaliast, Valgevenest, Lätist, Leedust ja Poolast. Külalised andsid kuulajatele aimu, kuidas kõlab nende emakeel ja ütlesid selles oma sünnipäevatervitused. Vändra ja Pärnu-Jaagupi muusikakooli õpilased esinesid laulude ja pillilugudega. Jane Mets ja Ülle Vapper tunnustasid meenete ja tänukirjaga valla heakorrakonkursi,,kaunis kodu võitjaid. Võistluskategoorias elamud tiheasustuses 1. koht Siret Uuspõld ja Alar Sillandi Vihtra külast; 2. koht Mari ja Avo Schultz Vändra alevist; 3. koht Margit Perner ja Kaido Kivistik Vändra alevist; Terje Miido ja Ahto Tomson Pärnu-Jaagupi alevist. Võistluskategoorias maakodu omanik 1. koht Taimi Markson ja Sergei Kallo Annuse talu, Pitsalu küla; 2. koht Reivo ja Anne Tammai Suuretamme talu, Säästla küla; 3. koht Anu Raisma, Kärneri talu, Kõnnu küla. Kortermajade kategoorias pälvis tunnustuse korteriühistu Libatse 9. Sotsiaal-, äri- ja tootmisobjektidest tunnustati Aksel Puusti Väljaotsa talu Kirikumõisa külas. Konkursil,,Kaunis kodu osalejatest pälvisid tänukirja Marika Kivilo, Silvi ja Rein Aas, korteriühistu Soo tn 10, OÜ Hellar ja Pojad. Üllatustunnustuseks oli tiitel,,aasta laste ja perede heaoluedendaja 2019, mis anti üle Maarjakase lapsehoiu asutajale ja pidajale Maarja Sepale. Muusikakoolide ühiskontserdi lõpetasid tugeva aplausi saatel viiuli- ja rivitrummiansambel ning Theodor Veitmaa valgusemängus trummidel esitatud lugu,,king nothing. Tänu ja tunnustust väärivad õhtut juhtinud Vändra Gümnaasiumi õpilased Mirjam Matkur ja Marlon Kivisild ning kõik kontserdil esinenud noored lauljad, muusikud ja nende õpetajad. Väikese saalis ootas kõiki sünnipäevalisi kohv ja suur maitsev sünnipäevatort. Õie Kuusk 1. koht Siret Uuspõld ja Alar Sillandi 2. koht Mari ja Avo Schultz Silvi ja Rein Aas Diana ja Alayn Mägi (OÜ Hellar ja Pojad). 1. koht Taimi Markson 2. koht Reivo ja Anne Tammai auhinda vastu võtmas. 3. koht Anu Raisma Korteriühistu Libatse 9 - Helve Huberg ja Lea Ruus.

4 4 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht Tallinna Teaduspark Tehnopol viis Vändra Gümnaasiumis läbi minihäkatoni Vändra Gümnaasiumi ettevõtlusnädala lõpupäeval esinenud Tallinna Teaduspark Tehnopol viis läbi minihäkatoni gümnasistidele ning rohemajandustunnid seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilastele. Tundides uuriti, mis on rohetehnoloogia, kuidas mõõta inimtegevuse mõju keskkonnale ja kutsuda ellu muudatusi tervise, ennetuse ja sotsiaalhoolekande vallas. Gümnasistidele suunatud idufirma rajamise kiirkursuse viisid läbi Kadri Tammai, Brait Pilvik ja Martin Goroško. Minihäkatoni teemaks oli meie gümnasistide äriideede lahendamine uute tehnoloogiate abil. Kiirkursus lõppes oma meeskonna idee esitlusega 120 sekundi formaadis. Parimatena said Tehnopoli teadus- ja kommunikatsioonijuhilt Kadri Tammailt auhinnad lehmakarja juhtiva kiibi ja metsa eksinud seenelisi aitava võtmehoidja loojad. Auhinnatud ideedel on Martin Goroško hinnangul reaalseks tooteks kasvamise potentsiaali oktoobrini toimunud Vändra Gümnaasiumi ettevõtlusnädala läbivaks teemaks oli roheline eluviis. Tallinna Teaduspark Tehnopol oli ettevõtlusnädala peaesineja. Silja Enok Vändra Gümnaasiumi õpetaja Vändra Gümnaasiumis esines õpilastele firma Moomoo looja Allan Oras Moomoo on rattariiete bränd, mille tunnustatud jalgrattur Allan Oras rajas aastal. Moomoo on riietanud meie kodupaiga rattasangareid Tanel Kangertit ja Rein Taaramäed. Baltikumi suurimaks rattariiete brändiks tõusnud ettevõtte talvetoodangust läheb üle poole Norra turule. Moomoo on fraas viit võõrkeelt valdava ettevõtja ja tema abikaasa kunagisest lemmiklaulust. Õpilastele rääkis Allan Oras oma enam kui 30 aastat kestnud sporditeest ja selle kaudu ettevõtjaks saamisest. Sportlase, spordiettevõtmiste korraldaja ja harrastajana oli Allan märganud vajadust kvaliteetsete spordiriiete järele. Tärkas idee ise rattariideid tootma hakata. Turgu uurides selgus, et Eestis oli juba toimetamas teisi sarnase äriideega tootjaid, aga nende kaup liikus eelkõige välisturule. Tartu Ärinõuandla abistas ettevõtte äriplaani koostamisel. Laenuläbirääkimised pangas olid julgustavad ja perekond väga toetav, sest esmalt tuli võtta risk ja kodumaja laenu tagatisena panti panna aasta lõpul saigi loodud Moomoo. Tootmist alustati allhankijatega võeti tööle esimene oma õmbleja ja osteti õmblusmasin. Nii saadi tuul purjedesse ja aasta lõpuks kolmekordistati käivet aastaks oli tootevalikus juba 60 toodet ja soetatud sai juurdelõikusrobot. Äri laiendamine käib endiselt koostöös pangaga. Firma on aus maksumaksja ja hea partner pangale. Valmis toodangut saab osta e-poest. Edasimüüjate kasutamist ei peeta praegu vajalikuks. Ettevõtja unistus on saada omal alal parimaks Euroopas ja maailmas. Sammhaaval liigutakse firmaga selle unistuse poole aastal jõudsid Moomoo riided suusatamise MK-le. Järgmisel hooajal riietatakse Eesti laskesuusatamise meeskonda. Rohedisaini viljeleva ettevõttena hakati aastal rattariiete valmistamiseks kasutama taaskasutatud plastikust valmistatud kangast. Eesmärgiks on saada kõige keskkonnasõbralikumaks rattariidebrändiks maailmas. Auditooriumis tekitas elevust fakt, et aasta Rio olümpial sõitsid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe Moomoo rattariietega. Veel kuulub selle firma riiete tellijate hulka president Kersti Kaljulaid. Kuulajate seas oli tänaseid jalgrattaklubi Viko spordinoori. Neile ja teistele kuulajatele rõhutas ettevõtja Allan Oras eesmärkide püstitamise ja unistuste poole püüdlemise olulisust. Väga tähtis on austus ja usaldus, see on oluline nii peres kui äripartnerluses. Vändra Gümnaasium ja ettevõtja Allan Oras osalesid algatuses Minu Lugu ja panustasid juubeliaastal suurejoonelise rekordi sooritamisse: 181 ettevõtjat ja juhti jagavad oma lugu 208 korral 157 Eestimaa koolis. Silja Enok Vändra Gümnaasiumi õpetaja Sügis Kergu koolis Meie koolipere alustas õppeaastat jõuluteemaliselt. Nimelt sattusid meie aktusele Päka kooli krapsakad päkapikud Aadam ja Anna. Kuna nende koolis sai õppida ainult 5 aastat, aga päkapikkudel oli hiigelsuur õpihimu, otsustasid nad oma haridusteed jätkata meie väikeses ja hubases Kergu koolis. Suure lobisemise käigus juhtus selline lugu, et unustati saali tuua 1. klass. Õpetaja alustas muinasjutu vestmisega, märkamata, et õpilasi polegi kohal. Õnneks juhtisid Aadam ja Anna hajameelse õpetaja tähelepanu tühjadele toolidele ning ära unustatud kooliuusikud said lõpuks saali kutsutud. Ülejäänud aktus sujus päkapikkude valvsa pilgu all ladusalt. Kõik 9 esindikku said aabitsad kätte ning kooliaasta sai lõbusalt ja jõulumeeleolus alustatud. Kui olime mõned nädalad kooliellu sisse elanud, saabus sügise sünnipäev ning oli aeg pidutsema hakata. Sünnipäevalapsele kõlasid lasteaia mudilaste ja koolijütside tervituslaulud ning meeldisid tantsud. Et sügis meid ikka hästi kuuleks, lõime aknad valla ning kingituseks langes meile saalis ka mõni kirju sügisleht. Vastupidiselt tavapärasele kontrollisime seekord hoopis õpetajate teadmisi ja väitlusoskust. Õp Maret ja õp Mariann püüdsid üksteist veenda, kui hea ja tore või siis väljakannatamatult vastik on sügis. Tasavägine väitlus oleks ilmselt kestnud jõuludeni või järgmise sügiseni. Aga kuna sünnipäeval peab ikka mängida ja lõbutseda ka saama, olime sunnitud väitlejad katkestama ning oma programmiga edasi minema. Kui õpetajad olid proovile pandud, oli kord õpilaste ja mudilaste käes. Järgnes sõnadeta alias sügise teemadel. Ka siin jäi seis viiki ning võitjaks kuulutasime mängulusti. Et sügise võlusid ikka täiel rinnal nautida, asusime mõne päeva pärast seiklema Lääne-Virumaal asuvas puhta vee teemapargis. Osalesime KIKi projekti raames programmis Hakkamasaaja looduses klass seiklesid väga hõredas metsas, mille kohta meie ütleme siiski park. Koolilapsed said oma teadmistega hiilata ning giid oli sunnitud tõdema, et tal polegi meile eriti uut ja huvitavat pajatada. Tore oli näha, et meie lapsed käivad ikka metsas ning saavadki looduses edukalt hakkama klass suundusid peale kompassiga ilmakaarte tuvastamist giidiga päris metsa ja loomulikult eksisid täitsa ära. Eksinutele jagati häid soovitusi, kuidas hakkama saada. Paanika vältimiseks võiks näiteks jope tagurpidi selga panna ja siis uuesti õigetpidi tagasi pöörata. Selle tegevuse ajal on hea mõtteid koondada ja pisut rahuneda. Edasi asuti metsas leiduvatest materjalidest varjualust ehitama ning tulepulgaga lõket süütama. Ulualusega saadi edukalt hakkama, aga tulepulgast sädeme välja võlumine osutus parajaks pähkliks. Tulejumala tiitli sai omale õp Maret. Peale pikka seiklemist metsas ja pargis, hakkas nälg näpistama ning suundusime tagasi matka alguspunkti ja asusime kokkama. See supp, mille me metsas kokku keetsime, maitses ülihea. Aitäh, kokatädi Iivi! Järgmistel päevadel tegelesime õppetööga ja juba oligi kätte jõudnud oktoober ning õpetajate päev. Nagu enamus Kas pillid naeravad?! Pesamuna lasteaias toimus 16. oktoobril vahva kontsert-etendus Muusika teeb hingele pai. Meid külastasid muusikud, kes on kuulsad mitte ainult meil, vaid ka üle Eesti. Priit Aimla, Jaan Kirs ja Ado Kirsi olid kehastunud võluriks, karuks ja kontrakassiks. Ulakas võlur võlus meile uskumatuid pille, milleks olid kellud, lihvklotsid, aiavoolik, koogivorm, kõikide asjade nimesid isegi ei teadnud. Orkestris mängisid võlur karu, kontrakass, lapsed, lapsevanemad ja õpetajad. Kosmosetükk oli orkestri tegemise üks võtmetegijaid. Mänguliselt said selgeks trompet, akordion, trummid, kontrabass ja samuti meie head vanad lastelaulud. Terve saal laulis nagu üks mees kaasa. Sai naerda, pilli mängida, tantsida ja plaksutada nii, et käed tulitasid veel õhtulgi. Nii hea huumori, muusika ja tralliga kasteti meid kõiki üle kui kõige kallimaid taimi. Usun, et see muusikapisik nakatas meie lapsi ja igaüks leiab edaspidi oma tee muusika juurde. Sügav kummardus Teile väikeste ja suurte pesamuna laste poolt. Õpetaja Liina koolides, olid ka meie vanimatest õpilastest üleöö pedagoogid saanud. Endised õpsid suunati sujuvalt õppeklassi ja uued pedagoogid seadsid end sisse õpetajate tuppa. Kogu värskel töökollektiivil olid vahetundides kohvitassid auramas ja arutati pedagoogilistel teemadel. Suurimaks probleemiks tunnistati sel päeval endiste õpside, värskete õpilastega, hakkama saamine. Need ei teadnud midagi klassireeglitest, koolireeglitest ega üldtunnustatud viisakusreeglitest. Õnneks said noored pedagoogid marakrattide ohjamisega edukalt hakkama. Õpitulemused ei olnud just kõige paremad, aga mõnikord on osavõtt tulemusest tähtsam. Eriti karmid reeglid valitsesid Beriti kehalise kasvatuse tunnis. Võimlemisest ei päästnud dr Google tõend ega äsjamurtud jalaluu. Ka karkudega tuli kõik harjutused kaasa teha. Õnneks paranesid tunni lõpuks kõik vigastused võluväel ning noor direktor jagas ohtralt kiidusõnu ja kommi. Õpetajate päev lõppes noorte ja vähem noorte pedagoogide ümarlauaga, kus Beriti ema küpsetatud ülimaitsva kräsupea nosimise käigus vahetati haridusalaseid kogemusi ja näpunäiteid. Lisaks oleme me jõudnud kohtuda politseionuga, raamatukogutädiga, külastada paari teatrit ning pidada maha mitu klassiõhtut. Ja kaugel need jõuludki enam on. Kaunist sügise jätku kõigile Kergu koolipere poolt! Tiina Lelov Kergu kooli õpetaja

5 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 5 Õpetajate päeval tunnustati valla haridustöötajaid Aasta kooliõpetaja nominendid: Helbe Tamm, Ave Naano, Silja Enok, Ene Kitsnik, Katrin Juro ja Hille Uustamm Ene Kitsnik, Ave Naano, Mari-Liis Jaanson ja Silja Enok. Aasta klassijuhataja nominendid: Helen Ilves, Ester Esula, Tiina Lelov. 4. oktoobril kutsus vallavalitsus Vändra Kultuurimajja tänuüritusele kõik valla haridustöötajad õpetajad koolidest, lasteaedadest, huvikoolidest, koolijuhid ja ametnikud. Päevakohaselt pidulikuks kujundatud laval andsid vallavanem Jane Mets ja abivallavanem Tarvi Tasane parimatest parimatele üle karika, lilleõie ja tänukirja ning laususid tänusõnu. Kunstilist külakosti pakkus instrumentaalansambel La Phoeix. Jane Mets tõi näiteks rea a nõudeid õpetajale, kus kõige tähtsam oli igast raamatust selge arusaamisega ja komistamata lugeda, kirjutada ja rehkendada.,,kui palju oskusi peab tänapäeva õpetajal olema? Seda ei suuda ilmselt keegi täpselt öelda. Minu arvates on kõige suurem oskus see, kui õpetaja suudab oma õpilastes huvi äratada vajalikke tarkusi koguma. See eeldab eelkõige loovust ja professionaalset kompetentsust. Ja õpetajakutse on seotud eetika ja empaatiavõimega, rohkem kui ükski teine kaasaegne elukutse. Tänased lapsed, aga ka lapsevanemad, ei ole enam samad, kes sajand tagasi. Esmalt kutsuti lavale Pärnumaa Omavalitsuste Liidu hariduskomisjoni üleriigilisele tunnustusüritusele Eestimaa õpib ja tänab esitatud kandidaadid, Pärnumaa parimad haridustöötajad aasta klassiõpetaja Silja Enok Vändra Gümnaasiumist ja aasta lasteaiaõpetaja Sirje Raaga Vändra Lasteaiast. Tiitli,,Aasta hariduse sõber pälvisid Diana ja Alayn Mägi OÜ Hellar ja Pojad.,,Magus Kõrsik on olnud kooli koostööpartneriks juba aastaid. Meie õpilased on alati oodatud ringkäikudele vabrikusse ja mitte kunagi ei tulda sealt tagasi tühjade kätega. Õpilastele on jagatud ka ettevõtjaks saamise ja olemise tarkust. Diana ja Alayn on aidanud kooli nii nõu kui jõuga. Alati ollakse abiks ürituste korraldamisel. Diana on olnud kooli hoolekogu esimees juba mitmeid aastaid, tutvustas tiitli saajaid Tarvi Tasane. Aasta huvihariduse õpetaja tiitlit kinnitava klaasist meene võttis vastu Vändra Gümnaasiumi klassiõpetaja Ave Naano.,,Ave on jäänud truuks oma koolile, lõpetanud siin keskkooli ja tulnud nüüdsesse gümnaasiumisse tagasi kogukonna lapsi õpetama. Ta on pidevalt end täiendanud ja omandanud uusi teadmisi. Tema õpilased on saanud olümpiaadidel auhinnalisi kohti. Ave jääb alati kindlaks oma tõekspidamistele. Selle aasta tantsupeole pääses neli tema käe all harjutanud rühma - 1 rahvatantsurühm ja 3 võimlemisrühma. Ave kannab endas Eesti väärtusi, näidates seda oma tundides ja kolleegidega suheldes. Tema ideedest sündinud spordipäevad on lustlikud, vahvad ja ebatraditsioonilised ning pakuvad lastele mitmesuguseid loovaid tegevusi, on lühikokkuvõte kooli tantsurühma tantsija koostatud poeetilisest iseloomustusest. Aasta noorõpetaja nominentideks kuulutati Mariann Pärnoja ja Mari-Liis Jaanson. Tiitli pälvis Vändra Gümnaasiumi õpetaja Mari- Liis Jaanson.,,Heatahtlik ja rõõmsameelne kolleeg, kes vajadusel on eestvedaja ja algataja. Igapäevase koolitöö muudavad huvitavaks põnevad õppekäigud ja rahvusvahelisest õpetajate koostööprojektist Teaching for Tomorrow saadud uudsed metoodilised võtted. Mari-Liis juhib Vändra Aasta noorõpetaja nominent Mariann Pärnoja ja aasta noorõpetaja Mari-Liis Jaanson. Gümnaasiumis klassiõpetajate ainerühma tööd, on Vändra Gümnaasiumi hoolekogu ja Põhja-Pärnumaa valla haridus- ja noorsookomisjoni liige, veel naisrahvatantsurühma Vändrikud tantsija ja Vändra JK Vapruse vabatahtlik ning õpetajate korv- ja võrkpallivõistkonna liige, iseloomustasid oma õpetajat tema õpilased. Aasta kooliõpetaja nominentidena kutsuti lavale Helbe Tamm, Ave Naano, Ene Kitsnik, Silja Enok, Katrin Juro, Elle Redlich, Hille Uustamm, Urve Hillep. Tiitli pälvis Vändra Gümnaasiumi klassi- ja majandusõpetaja Ene Kitsnik. Tema koolitöö õpetajaametis algas Vändra Gümnaasiumis a. Ta on naeratav ja positiivse loomuga õpetaja, kes on loodud lapsi õpetama Tema tunnid on huvitavad ja väga hästi ettevalmistatud, täis energiat, loovust, mõtlemist, mängu, rühmatöid, projektiõpet, õuesõpet. Ta leiab aega õpilastega Vändrast välja minna, et avardada nende silmaringi muuseumidesse, teatrisse, kinno, õppekäikudele mööda Eestimaad ning ekskursioonidele paljudesse ettevõtetesse. Ta on ette valmistanud koolisiseseid olümpiaade ja neid läbi viinud. Tema juhendamisel on õpilased koolis ette kandnud mitmeid loov- ja uurimustöid ning tema ainealaselt tublimad õpilased on käinud kooli esindamas maakondlikel olümpiaadidel, kus mitmed on jõudnud esimese kolme hulka. Majandusõpetajana kuulub ta meeskonda, kes korraldab ülekoolilisi ettevõtlusnädala üritusi. Õpetaja Ene Kitsnik on empaatiline õpetaja, kes hoolib igaühest. Ta on sõbralik, toetav, innustav ja hea teo eest hea sõnaga meeles pidav õpetaja. Õpilased armastavad Aasta lasteaiaõpetaja nominendid: Terje Suurvärav, Anne Ojala, Tiiu Loidap, Liivi Vähesoo. teda ja lapsevanemad peavad temast väga lugu, seisab kolleegi koostatud iseloomustuses. Aasta lasteaiaõpetaja nominendid: Terje Suurvärav, Marje Pajula, Anne Ojala, Tiiu Loidap ja Liivi Vähesoo. Saalis olevate kolleegide tugeva aplausi saatel kuulutati tiitlikandjaks Vändra Lasteaia liikumisõpetaja Anne Ojala.,,Anne Ojala on olemuselt sportlik ja tegus inimene. Anne on ideede generaator. Tema korraldusel toimuvad igal õppeaastal spordinädalad sügisel, kevadel ja talvel. Lisaks viib ta läbi temaatilisi liikumisüritusi, näiteks Südamenädal, Metsloomad sügisel, fotojaht Vändra alevis, pimedas orienteerumine jne. Anne osaleb lastega Pärnumaa võimlemispidudel, et pakkuda lastele esinemiskogemust. Eelmisel õppeaastal toimus Vändra Lasteaia liikumispidu Mängulust, kus võis näha lapsi esinemas tema loodud ja õpetatud kavade järgi. Igal õppeaastal võtab ta koolieelikutega osa lasteaedade piirkondlikust spordipäevast Sinilillemängud. Kevadeti viib läbi perespordipäevi alevi staadionil. Õpetaja Anne energia ja eestvedamine motiveerib nii lapsi kui kolleege tema eeskuju järgima. Aasta klassijuhataja nominendid: Helen Ilves, Ester Esula, Tiina Lelov ja Riina Kirkmann. Aasta klassijuhatajaks kuulutati Pärnu-Jaagupi Põhikooli 9. klassi klassijuhataja (2018/19. õppeaastal) Helen Ilves.,,Õpetaja Helen tuli Pärnu-Jaagupi Põhikooli tööle Noored Kooli programmi raames. Eelnevalt õpetajana töötanud ei olnud. Ta oli nõus hakkama klassijuhatajaks 8. klassile, kellega oli koos kaks imelist aastat. Oma sära ja särtsakusega võitis ta kohe õpilaste südamed. Ta oli nende jaoks sõber, suunaja, inimene, kes nendest hoolis, aitas ja ära kuulas. Klassiga koos võeti ette toredaid reise Brüsselisse, Stockholmi, käidi Pärnu linna kalmistutel, põgenemistubades, korraldati klassiõhtuid ja piknikke. Lastevanematega oli tal hea kontakt ja vanemad teadsid alati koolis toimuvast. Tänaseks päevaks on Helenil juba uus klass juhtida. Seekord 4. klass. Tänukirja ja lillekimbu võttis vallajuhtidelt vastu Vändra Gümnaasiumi direktor Marget Privits.,,Ta on töötanud 30 aastat Vändra piirkonna haridusvaldkonnas ja -asutustes. Marget on empaatiline ja tolerantne juht, kelle poole võib iga koolipere liige oma idee, mõtte või projektiga pöörduda, saades sealt indu ja tuge nende elluviimiseks. Ta on uuendusmeelne, kannab soovi koolielu muuta, on leidnud võimalusi töö- ja koolikeskkonna parandamiseks. Raskeid probleeme lahendades jääb ta rahulikuks ning jätab mulje, et midagi hullu pole juhtunud. Margetil täitus sel sügisel viis aastat koolijuhina, seisab tunnustusele esitatud esildises.,,tänan teid kõiki, armsad õpetajad, tehtu eest ja soovin jätkuvat jõudu ning kannatlikkust uute sirgete ja sügavate vagude kündmiseks koduvalla hariduspõllul, tarmukust ja otsivat vaimu uuenduste tegemiseks ning alati lahket meelt ja südameheadust kõiges ja kõikjal, lõpetas teatrisaalis piduliku tunnustusürituse vallavanem Jane Mets. Kultuurimaja väikeses saalis ootasid kõiki tänupäevalisi kaetud suupistelauad ja peotort. Õie Kuusk

6 6 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht Meie valla koolide õpetajad on ühendanud jõud laste digipädevuste arendamiseks ehk Code Week 2019 Iga aasta oktoobrikuus toimub üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week. Pärnu linna ja mõned maakonna koolid panid pead kokku ja otsustasid korraldada ühise ürituse nimega Mängutuba. Meie valla koolidest osales selles projektis viis kooli. Õpiürituse käigus korraldas iga osalev kool vastuvõtmise piirkonna lasteaia vanemale rühmale. Pakuti ühe tunni jooksul õppetegevust, kasutades haridusroboteid või arvutiprogramme. Üritus oli eriline seepärast, et töötubasid viisid läbi õpilased, mitte õpetajad. Õpilasi juhendasid Käde Reinthal Tootsi Lasteaed-Põhikoolis, Madis Kivi Kergu Lasteaed-Algkoolis, Aile Jaansalu Pärnu-Jaagupi Põhikoolis ja Vahenurme Lasteaed-Algkoolis ning Raili Pärnoja Vändra Gümnaasiumis. Tootsi Lasteaed-Põhikooli viisid üritust läbi 2.-3.klassi õpilased, kes õpetasid lasteaialastele andma käsklusi Bee-Bot põrandarobotitele. Vahenurme Lasteaed-Algkoolis õppisid lasteaialapsed ehitama ja progema, kasutades Lego WeDo 2.0 komplekte. Neid juhendasid tublid klassi õpilased. Kahe masina kokku panemisel juhendasid suuremad aktiivselt väiksemaid. Kolmanda masina juures said lasteaialapsed juba iseseisvalt hakkama. Nii õpetajate kui õppijate jaoks oli äge kogemus. Kergu Lasteaed-Algkoolis õpetasid 4. ja 5. klassi õpilased eelkooliealistele programmeerimise esimesi samme veebipõhistes keskkondades. Pärnu-Jaagupi Põhikoolis käisid külas Pärnu-Jaagupi Lasteaia Pesamuna vanema rühma õpilased. Õpilasi juhendasid 5. klassi poisid. Koos ehitati Lego WeDo 1.0 ja 2.0 komplektidega erinevaid masinaid ja programmeeriti need liikuma. Oli põnev ja kasulik üritus kes sai uut õppida ja kes õpetamise kogemuse. Vändra lasteaedade lapsed külastasid Vändra Gümnaasiumi ning tutvusid töötoas põrandarobotiga Bee-Bot. Mängutoas õpiti Bee-Bot mesilasele käsklusi jagama, elati kaasa mesimummude võidujooksule ning lõpetuseks mängiti koos haridusrobotiga isetehtud lauamängu. Mängutoas olid lasteaialastele abiks õpilased 6. klassist, kes aitasid mängumatte valmistada ning õpiüritust läbi viia. Mängutubade korraldamise eesmärk oli suurendada erinevate õppeasutuste vahelist koostööd, arendada õpetajate ja õpilaste digipädevusi ning luua eeldused kaasaegse hariduse võimaluste paremaks kasutamiseks igapäevases õppeprotsessis. Kokku võttis õpiüritusest osa 116 inimest erinevatest valla koolidest. Aile Jaansalu KAS OLED HÄDAS OMA TEISMELISEGA, KES DISTSIPLIINILE EI ALLU? OLED VASTUTAV OMA LAPSE EEST, KES REEGLITEST KINNI EI PEA? SUL ON KODUS NOOR, KELLEGA ON PIDEVALT PROBLEMID? KUI JAH, SIIS SAAME SIND AIDATA SUVEL 2020 KORRALDAME KOKKU 3 PIKAAJALIST LAAGRIT TEISMELISTELE: LUGUPIDAMISE, EMPAATIAVÕIME, HÜGIEENI, KÄITUMISOSKUSTE NING VASTUTUSTUNDE, SUHTLEMISOSKUSTE ARENDAMISE EESMÄRGIL. SEAME ENDALE EEMÄRGIKS OTSIDA ÜLES NOORUKI SEEST TALLE HUVIPAKKUVA, ET ISESEISVALT EDASIMINEK OLEKS VÕIMALIK. Eelregistreerimine on alanud, kohtade arv on piiratud: tellimus@praktikakeskus.ee Henn Lahesaare mõtiskleb Elame juba mõnda aega vabas ja demokraatlikus riigis. Järjelikult peaksid meil kehtima ka vastavad seadused ja valitsema sobilikud maailmavaated. Kahjuks peab aga nentima, et paljuski on meil ka palju teha. Toon vaid ühe näite. Sobilike elamispindade leidmise vajadus valitseb meil juba pikemat aega. Vastav elukoht ning töö leidmine on sageli väga tihedalt omavahel seotud. Selle leidmine pole aga teps mitte kerge. Samas aga võib näha, kuidas nii maal kui linnas lastakse raisku minna maha jäetud, aga igati veel taastatavaid küllaltki korralikke elumaju. Sellele on osutanud tähelepanu isegi külalised väljaspoolt. Nii, et tuleks ikka enne taastada võimalikult palju ja lasta raisku võimakult vähe elamuid. See oleks mõistlik ja omane arenenud riigile. Kuidas lapsevanem kodus saab oma last aidata nii, et tal oleks hea õppida Pärnu -Jaagupi Põhikoolis toimus 24. septembril lastevanematele Kriste Talvingu loeng lapse toetamisest kodus. Lühidalt soovin kõikidega jagada loengust kuuldud uuemaid teadusuuringutel põhinevaid õpistrateegiaid. Artikli kirjutamisel on kasutatud Kriste poolt koostatud materjale. Kui vaadata, kuidas väga paljud inimesed õpivad või õpetavad, jääb mulje, nagu arvataks, et õppija on nagu makk või kaamera, mis salvestab nähtut-kuuldut. (Bjork, R. A., Dunlosky, J., & Kornell, N. (2013). Self-regulated learning: Beliefs, techniques, and illusions. Annual review of psychology, 64, ) Aga kas see ka nii on? Meil kõigil on omad uskumused õppimise suhtes, kuid tegelikkuses ei ole see nii. Suur osa vanematest väärtustab enim just häid hindeid. Tajub enam koduste koolitöödega seotud stressi ja kannab seda edasi ka lapsele. Ei hinda õppimisel tehtavaid vigu ja eksimusi, kuna need on märk kehvast võimekusest. On pigem kontrolliv ja ärev (tajub, et õppimisvõime on kaasasündinud ja nüüd ei olegi midagi enam teha appi). Annab lapsele kritiseerivat ja hinnangulist, mitte toetavat ja julgustavat tagasisidet. Ei pööra tähelepanu õigetele õpistrateegiatele, oluline on lõpptulemus, hinne, mitte pikaajaline teadmine. On kindel, et olemas on nt matemaatikainimesed ja keeleinimesed. (Ega see matemaatika ongi meile ülejõukäiv, no isa maadles ka sellega koolis ja et ta napilt 3 sai ega siis lapsel ka pole väga põhjust pingutada). Ka teatud lohutamine sisendab jäävususkumusi! Pole hullu, sa andsid endast parima! Ehk teisisõnu - sa ei olegi rohkemaks võimeline. Sellise vanema laps Hakkab vältima raskusi ja pingutust nõudvaid ülesandeid ning valib edaspidi vaid kergemad ülesanded, mis ei seaks kahtluse alla tema võimekust sest, kui ta eksib, näib ta ju rumal. Tunneb õppimise juures suuremat ärevust (ja ärevus ei soodusta õppimist). Õpib vaid hinde, tasu või karistuse vältimise pärast ja vajadusel spikerdab, tuubib seosetult õpitava pähe. Kehva soorituse, hinde korral süüdistab õpetajat (õpetaja tegi liiga raske töö) ning võrdleb tulemust klassikaaslaste omaga (Kati ja Mati said kahed, mul läks isegi hästi, et 3 sain). Valib õpistrateegiad, mis tagavad kiire tulemuse, aitavad kaasa hetkesooritusele, mitte pikaajaliste mälusisude tekkimisele. Temast ei saa ennastjuhtivat õppijat. Kuid tegelikult Võimekus ei ole kaasasündinud, vaid iga inimese puhul ALATI arendatav. Ei ole olemas matemaatikainimesi ja mittematemaatikainimesi. Vead on loomulik osa õppimisest ja arengust, soodustavad sügavat õppimist. Kõigi meie ajud on neuroplastilised, st aju on arendatav, kui luua selleks tingimused. Kõike seda teades, kuidas lapsevanem kodus saab oma last aidata nii, et temast kujuneks ennastjuhtiv õppija? Alustuseks: Ära mõtle sellele, kuidas teisi inimesi motiveerida. Mõtle parem, kuidas luua tingimused selleks, et inimesed ennast ise motiveeriksid. Millised on tänapäeva teadusuuringutel põhinevad efektiivsed õpistrateegiad? Õppimise käigus, lühiajalise mälusisu salvestamise ning kohese soorituse juures, annavad paremaid tulemusi meetodid, mis tegelikult õpitu pikaajalist meeldejätmist aga ei soodusta. Lastele ja ka lapsevanematele tundub, et kui kasutatud õpistrateegia aitab meid praegu, siis järelikult aitab see meid ka hiljem. Näiteks: tuupisin pähe ja koheselt see aitas ju aga kas see info sealt nt nädala pärast ka kättesaadav on, kui seda mõnes ülesande lahenduses vaja läheb? Arvan, et pigem mitte. Või: lugesin ju korduvalt läbi ja tundus, et kõik info on ju tuttav, aga kui peab seda siis ilma abimaterjalideta esitama, ei olegi see nii kerge. Tõhusad õpistrateegiad nõuavad pingutust, panevad õppimise ajal eksima ja vigu tegema, neid analüüsima ja nii kurb, kui see ka pole, ei kindlusta enamasti kiireid tulemusi. Siinkohal ära aja last õppimise juures stressi, ärevusse ja paanikasse. Ära kunagi võrdle teda teise lapsega. See tekitab ainult pahameelt ja enesehinnangu langust. Tõhusad õpistrateegiad on Materjali oma mälust ammutamine, nt mälu järgi üleskirjutamine (ja alles siis vaatad materjale!) Testimine ongi õppimine ja üks tõhusamaid õpistrateegiaid. Toeta lapse enesetestimist, paku testimiseks oma abi, küsides küsimusi, kuulates, kuidas laps räägib sulle õpitu oma sõnadega ümber, või julgusta last ennast ise testima, kõva häälega õpitut ümber jutustama jne. Hajutatult harjutamine, st pausidega, tehes vahepeal midagi muud. Mingi teema pikka aega järjest õppimine ehk massõppimine toob enamasti lühiajalist kasu. Pikaajalist meeldejätmist soodustab õppimis- ja harjutamisperioodi eraldamine, näiteks puhkepaus ja õues koeraga jalutamine, perega õhtusöögi söömine või teise õppeaine õppimine. Aju saab aru, et tulen tagasi (ja jätan nad vahepeal rahule?) ahaa, mind on siiski vaja Üks viis õpitu kordamiseks on luua õpitu vahel uusi seoseid ning nende erinevate seoste tekitamisega püüda õpilaste mälusisusid tugevamaks muuta. Materjali oma sõnadega ümberütlemine. Selline taas- või uuestiõppimine tõhustab pikaajalist meeldejätmist ja loob seega paremad eelteadmised uute teadmiste vastuvõtmiseks. Kui sageli aga lapsed seda teevad? Üldjuhul lõpetatakse õppimine sel hetkel, kui sooritus on esimest korda väga hästi välja tulnud, ning arvatakse, et nüüd ongi lugu selge. Eri kontekstides sama asja õppimine Probleemi lahendamise üritamine/katsetamine enne lahenduskäigu teadasaamist. Õpi väärtustama vigu, sest vigadest õpitakse kõige rohkem. Tingimused, kus õppimisel tehakse kõige rohkem vigu, on sageli need, mis viivad kõige sisukama ja edukama õppimiseni. Õpikeskkond peaks õpilasi julgustama vigu tegema ja neist õppima. Kui laps on eksinud, ole positiivne ja julgustav. Jess, nüüd on sul võimalus midagi õppida! Nii põnev, uurime koos, kus see vingerpuss sisse tuli. Julgusta nt lahenduskäiku üle käima ja sealt viga üles leidma. (Soderstrom, N. C., & Bjork, R. A. (2015). Learning versus performance: An integrative review. Perspectives on Psychological Science, 10(2), ) Lõpetuseks tahaksin öelda, et ole õpetamisel järjepidev, too näiteid igapäevaelust, märka ja tunnusta last, ole mõistev ja ära ärritu. Kiida pisikeste edusammude eest, kuid tähistage ka ebaedu kui õppimisvõimalust. Uuri igal päeval, mida uut laps koolist teada sai. Tunnusta lapse saavutusi, mitte hindeid. Kiida lapse pingutusi. Te ei pea ise olema targad ega õpetajad, aga teil on suurepärane võimalus suunata oma lapse harjumusi ja mõtteviisi. Meeli Tasane Pärnu-Jaagupi Põhikooli õppealajuhataja

7 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 7 Maal elamise päev Pärnu-Jaagupis 28. septembril korraldasid 36 valda üle riigi Eesti Külaliikumise Kodukant algatusel maal elamise päeva, mille eesmärgiks oli kutsuda maapiirkonnas omale töö- ja elupaika valima uusi tegusaid inimesi ja näidata huvilistele, millised võlud ja valud kaasnevad maal elamisega. Kuna ettevõtmine on plaanis ka järgmisel aastal, otsustati Põhja-Pärnumaal alustada Pärnu-Jaagupi piirkonna tutvustamisega. Huvilistele avasid uksed kõik valla allasutused, korraldati töötubasid, võis tutvuda kirikuga, muuseumide ja koolidega, vabatahtlike päästjate tegevustega, Lepiku-Mardi talu kollektsioonaiaga, ronida kellatorni, vaadata maailma parimate kõrsikute valmimist ja neid ka ahjusoojalt maitsta, jalutada alevis ning kultuuri- ja spordipargis, osta kohalike ettevõtjate toodangut, külastada ühepäevakohvikuid jne. Huvilistel Vändra ja Tootsi piirkonnast oli võimalus sõita kohale tasuta bussiga. Külastajaid oli kohalike korraldajate sõnul umbes 600 ja külastajamängust võttis osa 100 inimest. Kõige vilkam tegevus käis alevi peatänava ääres asuvas rahvamajas ja selle ette püstitatud kohvikutelgis. Rahvamaja juhataja Gerda Mölder vuristas pärast lasteetenduse lõppemist tolmuimejaga suurt saali puhtaks, et mõne tunni pärast algaval pidulikul kultuurikolde 85. sünnipäeval ja Heidi Tamme kontserdil oleks taas kõik värske ja puhas. Ootevalmis oli uhke sünnipäevatort. Samas üle tee asuvas valmisriideid tootva firma Clivia kaupluses oli maja ette ja eesruumi sätitud kohvituba. Müüja Marje Kritt selgitas, et hoone ja ettevõtte omanik Tiia Uffert küpsetab parajasti teisel korrusel õuna- ja pannkooke lisaks, sest kohvikukülastajaid on olnud üllatavalt palju.,,meie majas on rendipinnad veel juuksurile, kosmeetikule ja massöörile. Kõik vajalikud teenused käe-jala juures. Poest saab osta lisaks meie oma vabriku toodetele palju esmavajalikku jalanõusid, sukki-sokke, tekke-patju jne. Ei ole sugugi nii, et maal midagi pole, jutustab Marje ja näitab põnevamat poekaupa. Kui alevit vähem tundval külalisel on keeruline pelgalt aadresside järgi kõiki toredaid kohvikuid üles leida, siis enne Uduveret tabab vahva üllatus tee ääres on õhupallidega viit,,kohvik ja väike naeratav tüdruk nagu liiklusreguleerija suunab möödasõitja õigesse suunda Rohekünka kohvikusse. Talu perenaine Kati Kuldmaa naerab, et,,sisseviskajad tegutsevad nii aktiivselt, et ahi uute pirukate-saiade küpsetamiseks peab kogu aeg kuum olema. Privaatset kohta õue sätitud laudade ääres on juba keeruline leida ja järjepanu lisandub uusi uudistajaid. Lisaks pererahvale on menüüsse andnud oma tubli panuse kokk-kondiiter Kaire Kartau. Eriti vaimustunud oma õuel asuvast kohvikust ja külalistest on pere noorimad, kes püüavad igal sammul abiks olla. Palju külastajaid meelitab kohale alevi piirimail asuv kollastes värvides kõrsikuvabrik. OÜ Hellar ja Pojad on spetsiaalselt päeva tarbeks käivitanud tootmisliini, et huvilistele näidata, kuidas valmib Eestis ainulaadne toode nostalgiahõnguline magus kõrsik. Pereettevõtte üks omanikest Diana Mägi räägib külastajatele vabriku 26 aasta pikkusest arenguloost ja tutvustab tootmist.,,päevas valmistame keskmiselt 2700 pakki, suvel aga kuni pakki kõrsikuid. Puhta käsitööna valmivaid šokolaadiglasuuriga kõrsikuid jõuame teha kuni 700 pakki. 25 meetri pikkusel liinil levitavad magusat lõhna otse ahjust tulevad 20 meetri pikkused kõrsikud, mis lõpus tükeldatakse 18 cm pikkusteks ja pakendatakse kõigile tuntud lõbusa jänku pildiga helekollastesse karpidesse. Võimalust pakki ahjusoojade kõrsikutega kaasa osta ei jäta vist kasutamata ükski külastaja. Õie Kuusk Triin Karotam, Tiiu Karotam, Anne Marie Tasane ja Mia-Marii Künnapas pakkusid head-paremat rahvamaja kohvikus. Rahvamaja juhataja Gerda Mölder annab banketilauale viimast lihvi. Diana Mägi tutvustas kogu päeva külalistele kõrsikute valmistamist. Clivia kohvik: Kaja Allik, Triin Uffert, Marje Kritt ja väikesed abilised Mirtel ja Eliisa Aas. Rohekünka kohvik (Valistre tee 7): Kati Kuldmaa ja Kairi Kartau koos oma väsimatute abiliste Marta, Kristiini, Katriini ja Hannaga. Lii Nurmik, Kätlin Kuik ja Marianne Kuik pakivad küpsetusliinilt saabuva toodangu karpidesse. Pärnu-Jaagupi Põhikooli lapsed olid õppepäeval Silmal KIK-i projekti Silma õppekeskus Matsalu looduskaitse alal raames Pärnu-Jaagupi õpilased käisid õppekäikudel Silma õppekeskuses. Õpilastele tutvustati Läänemere elustikku: taimi, vetikaid, putukaid ning teisi selgrootuid, linde ja imetajaid klassi õpilased läbisid õppeprogrammi Kalamaimud ja puruvanad, klass Selgrootud Läänemeres ja klass Selgrootute kohastumused. Õpilastel oli võimalus ranna ääres ise kahvaga vees elutsevaid selgrootuid püüda. Selleks püüti veeselgrootud suurde vanni, kuhu sattus koos mudaga ka muid lisandeid. Seejärel tuli nad panna puhtasse vette väiksemasse vanni, kust omakorda ükshaaval lusikaga petritassile. Lapsed said hiljem leitud loomi mikroskoobi all uurida ja välimäärajaid kasutades isendeid tuvastada. Õpilased tutvusid kiili- ja sääsevastsete, ujurite, kaanide, selgsõudurite ja teiste selgrootutega, kes elutsevad rannaäärses vees. Programmi teises pooles tutvusid nooremad õpilased Läänemere lindude ning imetajatega. Vaadati õpetlikku filmi, millest saadi teada, et Läänemeri on suhteliselt mage ning et siin elavad hall- ja viigerhüljes ning pringel. Veel õpiti märkama lindude iseloomulikke tunnuseid ning digitaalseid välimäärajaid kasutades määrati neid rühmatööna. Tutvuti ning õpiti eristama hallja viigerhüljest. Käidi binokliga linnuvaatlustornist linde vaatlemas, räägiti, kuidas mõjuvad lindudele tuulegeneraatorid ja elektriliinid. Vanemate klasside õpilased tutvusid teises osas rannaniiduga ja said teada, millist rolli mängivad veised rannaniidu hooldamisel. Siin koguti putukaid nii mätta pealt kui mätta alt. Saadi teada, et rannaniidul on hoopis teised organismid kui vees klassi õpilased tuvastasid ka selgrootute kohastumusi erinevates veega seotud keskkondades: rannikuvees, rannaniidul ja sellest natuke kaugemal. Õppepäevad olid huvitavad ja harivad. Õppepäevade läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Hele Nööri (loodusainete õpetaja)

8 8 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht Tartu rahulepingule mõeldes Järgmisel küünlapäeval on Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Seda juubelit silmas pidades korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts koostöös Eesti Rahvaülikooli ja maakondlike keskraamatukogudega eelmise aasta lõpul ja selle algul ettekandeturnee Eesti kuues maakonnas, sh Pärnus. Eesmärk oli tutvustada seda lausa maailma ajaloo seisukohalt ülitähtsat dokumenti. Ühe taolise ürituse vähendatud variant toimus 3. oktoobril Pärnu-Jaagupi raamatukogus. Seal tuleb juba aastaid vankumatu järjekindlusega iga kuu esimesel neljapäeval Ester Kerge eestvedamisel kokku kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade seltskond. Nii ka seekord ja lektoriks olin mina ja Jaan Poska dokumentaalfilmi näitas Andrus Peetson. Üks minu ajalooprofessoreist ütles, kui lähete ettekannet pidama, ärge unustage näitlikke õppevahendeid. Nii ka seekord. Juba Jaagupi Vabadussamba taasavamise 30. aastapäevaürituselt tuttavad Petserimaa ja Eesti Ingerimaa kaardid olid laotatud lauale ja täies mõõdus nende alade lippe asendasid väikesed laualipud, millest Petseri maakonna oma anti ürituse lõpul kingitusena Jaagupi raamatukogule. Miks me ei väsi rääkimast Tartu rahulepingust kui meie riigi sünnitunnistusest ja miks ei julge seda suhu võtta need, kelle südametunnistus pole puhas ja kelle kohta on kohaldatav Karistusseadustiku riigireetmist sätestav karm paragrahv 232? Teema polnud jaaguplastele võõras. Umbes sama rääkisime samas paigas aasta hingedepäeval ja siis oli meie külaliseks Petserimaa kirjanik, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurm. Just teda ja tuhandeid Petserimaa eestlasi ehk setosid puudutab see teema valusalt, sest neilt tahetakse meie riigi heakskiidul nende maakond ära kinkida. Teema haarab kaht küsimust ja nimelt Tartu rahulepingut ja nn uut piirilepingut. Millegipärast on suur hulk Eesti poliitikuid koondunud EV idapiiri küsimuses mitte Tartu rahulepingus ja meie põhiseaduse sätestatud piiri, vaid hoopis aasta 23. augustil ebaseaduslikult vormistatud nn stalinliku piirijoone taha. Nende kahe piiri erinevus on see, et Eesti Vabariigilt on ära võetud kaks kolmandikku Petseri maakonnast ja kolm Narva-tagust valda Eesti Ingerimaalt. See maa-ala on üsna suur, olles võrdne Saaremaa ja lausa Euroopa Liidu ühe liikme, Luksenburgi Suurhertsogiriigi omaga. Et asjast paremini aru saada, joonistame Põhja-Pärnumaa valla kaardile Pärnu-Jaagupi kihelkonna piires umbes sellise kontrolljoone, mis saab alguse Kõnnust, läheb Kergu surnuaedade põhjamüürist otse Pööravere, Kaelase, Langerma, Vahenurme ja Virussare kaudu Lavassaare järve. Kõik, mis on sellest põhjapool, on Eesti oma, mis aga lõunas, on koos Pärnu-Jaagupi aleviga Venemaa annekteeritud ala. Paneme homme lõunapool kontrolljoont kehtima venekeelse koolihariduse, jumalateenistused ja asjaajamise ning haudade külastamiseks peavad eestlased Tallinnas Pikal tänaval järjekorras seisma ja viisasid nõutama. Kui aga teile see kontrolljoon ei meeldi ja te olete poe taga või bussijaamas sel teemal omavahel juttu ajanud, siis suursaadikuonu teile viisat üldse ei anna. Vaat just niisugune on lugu Petserimaal, kust oli pärit Jaagupi ja Kergu apteeker Rudolf Ferdinand Näks, Uduvere Bezanitski preestrisuguvõsa ja meie kihelkonnas võidelnud metsavend Viktor Rumjantsev. Kuidas meile see kõik meeldiks? Õnneks on meil võimul rahvuslik koalitsioon, kes seda riigireetmist läbi ei lase. Selle eest pälvib tänusõnu meie poolt valitud Riigikogu liige Andres Metsoja. Kõik huvilised on oodatud järgmise aasta jaanuaris Tallinnas toimuvale Tartu rahulepingu sajandale aastapäevale pühendatud konverentsile, mille puhul ilmub teemakohane trükis. Selle saavad Tartu Rahu Põlistamise Seltsi ja Petserimaa Suveülikooli kingitusena kõik Põhja-Pärnumaa valla raamatukogud. Aldo Kals Kel võim sel õigus Muusikakooli temaatika teeb jätkuvalt murelikuks ja samas on juba naljakas ka. Kui kõigest mõned aastad tagasi tundus ei tea mitmendat korda, et äkki nüüd pöörduvad asjad soovitud suunas ja eelmine volikogu võttis vastu otsuse, et tehakse praegune muusikakooli hoone korda ning sai see otsus ja maja ka valdade ühinemisel prioriteetide hulka ja puha... No justkui tundus, et ongi ehk hästi. Aga miski siin pole kindel enne, kui pole kindel. Kõik need tookordsed otsused on siis nüüdseks tühistatud ja kõik aastatetagused vaidlemised ja koosolekud ja sõnelused olid asjata. Taas on päevakorrale kerkinud muusikakooli ainuõige asukohana gümnaasiumi õpilaskodu ja ometi oli see hoone ainuke, mille meie, kes me muusikakoolis töötame, välistasime. See teeb kohutavalt kurvaks. Meile üritatakse rääkida suuremat sorti kokkuhoiu juttu ja et Vana tänava hoone taastamine on tohutult kallim kui kõik teised asukohad jne. Kas keegigi ütleks numbriliselt, milline kokkuhoid saabub, kui muusikakool asuks õpilaskodus? Kellel on ettekujutust, milline saaks muusikakool olema õpilaskodus? Missugune seest, missugune väljast? Keegi pole öelnud, kui palju ollakse suutelised ja nõus investeerima muusikakooli hoonesse. On ainult oletused ja et raha ei ole ja ei tule ja kokkuhoid peab olema ja tulema. Ja volikogu hääletabki. Sooviks väga küsida igalt volikogu liikmelt eraldi ja jõudumööda teengi seda, mille poolt või vastu te hääletasite? Mina olen selle supi sees olnud aastaid, aga mina küll pole aru saanud, mida meile üritatakse lahkelt pakkuda? Võib-olla liigub valitsuse ja volikogu liikmete vahel arvutusi ja analüüse sisaldav dokument, seda ma ei tea, aga põnev oleks seda näha. Kuigi vallavanem oma ajaleheartiklis räägib, et valla piirkondade areng sõltub piirkonna enda inimeste aktiivsusest ja nende ettepanekutest ja aktiivsusest, siis arengukavasse tehtud ettepanekuid isegi ei arutata või tehakse seda valikuliselt. Kõikeselgitav vastus ettepanekutele Ei arvesta on arusaamatu ja solvav. Kõik ei olnud nii halvad ettepanekud, et üldse ei oleks võinud kaaluda. Kui muusikakooli pöördumisele valitsusele ja volikogule on alla kirjutanud 10 õpetajat ja sama palju tungla omanike, siis sellest marsitakse lihtsalt üle kui ei millestki. Mainin lihtsalt et 10 võib olla väike arv, aga selle numbri taga on absoluutselt KÕIK muusikakooli õpetajad. Ei ole mõned. Äkki siis on ikka mingi mure meie hingel? Aga see ei ole otsustajatele argument. Aina sagedamini kostub valitsejailt ähvardavaid lauseid, et vot kui nüüd tuleb mingi tundmatu ametkond ja paneb selle praeguse maja hoopis kinni või et valitsus paneb ise kinni, siis teate: see jutt ei aita meil paremini töötada. See ei tekita erilist turvatunnet. Ongi teie otsustada ja otsustage siis ära, aga ärge tühja lausuge neid sõnu. Kui Vändra saab ilma muusikakoolita teie arust parem paik, siis otsused ongi teie kätes. Mind solvab, kui valitsuse liikmed räägivad, et sellistes tingimustes, nagu lapsed praegu on, külm ja ohtlik ja mis kõik veel, et lastest selles majas ei hoolita. Kõiges võite meid süüdistada, aga lastest mittehoolimise kohta sooviksin konkreetseid näiteid. Tuletan meelde, et hoone kuulub omavalitsusele. Jah, olen teadlik, et sellisesse olukorda ei sattunud maja eile ja eelmised valitsused ja volikogud võiksid endasse vaadata, aga keegi ju ei vastuta. Ei vastutata eilsete otsuste eest ega ka tänaste eest. Varsti on jälle uued valimised ja sellega seoses lõpeb ka vastutus. Võimalik, et tulevad jälle uued inimesed ja hakkab jälle see triangel otsast pihta. Aga täna teha toore jõuga vale otsus ja seda veel toorema jõuga ja suurte laenudega vägisi ellu viia ei oleks samuti mõistlik. Veel on öeldud et koolis peab olema lapsel hea ja mida õpetajad arvavad, see pole oluline. Näidake seda kooli, kus lapsed on õnnelikud ja õpetajad mitte ning kus tulemus kokku on hea! Ühe noore kujunemisel on õpetajal ikka väga suur roll, eriti olukorras, kus ollakse aastaid üks ühele tundides õppimas. Kui mõni punkt pannakse kord arengukavasse, siis võiks arvata, et pandi mingil põhjusel. Kuidas saab olla siis, et ilma erilise põhjenduseta seda muudetakse ja lükatakse-tõmmatakse või üldse ei arvestata? Miks meile ei meeldi see õpilaskodu variant siis? Ma ei tea, kas see oleks kasulik gümnaasiumile, et erinevate projektide jaoks oleks lastenumber suurem, või valitsusele, et näidata, kuidas meil koolireformi juba tehakse, aga muusikakool ei võida sellest vangerdusest midagi. Lisaks kõigele on ühiselamuks ehitatud maja kiretu ja ei inspireeri kuidagi kaunist kunsti tegema. On ju põnev kaasaegne koolihoone, kui keskel on pikk kitsas akendeta koridor ja kahele poole avanevad täpselt ühe lauaga löödud kabinetid. Hoonesse on juba sisse kodeeritud arhitektuurist tulenevalt hulk ebamugavusi. Tore perspektiiv järgmiseks viiekümneks aastaks. Mina ei oska näha atraktiivsust sellel tulevasel M. Lüdigi nim. kolmekordsel paneelmajal. Omavalitsus ju ometigi soovib atraktiivne olla. See maja sobiks vallavalitsuse hooneks kordi paremini. Üks noor edukas juht kirjutas eelmisel nädalal, et ülemustel oleks aeg-ajalt tark küsida, kas alluvad on õnnelikud töö juures? Ja et teinekord on üldise heaolu nimel tark miljööväärtuslikke hooneid säilitada ja nendesse äkki pisut rohkem investeerida, kui et iga hinna eest head uut pakkuda. Olen nõus selle mõttega. Kui vaadata, kuidas praegu ei arvestata absoluutselt meie arvamusega, kes me veel töötame muusikakoolis, siis mis paneb meid uskuma, et ükskõik mis hoone sobitamisel meilt keegi midagi küsima tuleb? See on nii hea, kui on olemas inimesed, kes teavad täpselt, mis meile tegelikult hea. Üks lootusekiir on ka. Raha ei ole mitte ühegi variandi tegemiseks ja sellega seoses loodan, et ehk ei lähe ka seekord see väga vale otsus täide. Lõpetuseks vallavanema tsitaat ühest varasemast lehest. Milliseks kujuneb valla edasine areng, sõltub eelkõige teist, head vallaelanikud, ja teist, volikogu, kes peab otsustama, kas seista paigal või minna julgelt edasi, ka siis, kui mõnele inimesele miski ei meeldi. Just sellest lausest püüan ka mina juhinduda. Kui ma ei avaldaks oma arvamust, siis ma oleksin endaga tülis, kui avaldan, siis olen teistele paha. Polegi head lahendust. Kalev Saar Vändra muusikakooli vilistlane ja õpetaja Muusikakool vajab tänapäevast ja turvalist õppekeskkonda Vastuseks Kalev Saare kriitikale Vändra Muusikakooli arengukavas on välja toodud, et kool asub renoveerimist vajavas majas ning ruumipuuduse ning ruumide mittevastavuse tõttu kasutatakse trummi-, trompeti- ja metsasarveõppeks ühte ruumi Vändra Noortekeskuses ja kahte ruumi Vändra Gümnaasiumi tööõpetuse majas kunstieriala tarbeks. Murekohana on välja toodud kooli killustatus ning ruumide ühine ristkasutamine teiste asutustega. Maja vajab täielikku kapitaalremonti ja vastavusse viimist tänapäevaste õppekeskkonna- ning muusikaõppeks vajalike tingimustega, klassiruumid vajavad heliisolatsiooni, kuna õppetöö normaalset kulgu segab kõrvalruumidest läbikostuv müra, talveperioodil on paljud klassiruumid väga külmad, mis omakorda põhjustab muuhulgas instrumentide häälestuse mittepüsimist. Ruumipuudusel on endine Mihkel Lüdigi memoriaaltuba kasutusel klassiruumina. M. Lüdigi mööbel ning muud isiklikud asjad on laiali kooli erinevates ruumides, mistõttu ei saa tagada nende kaitset/säilimist. Muusikakoolil puudub ühtne, õppetööks vajalik kaasaegne mööbel, paljud vajalikud töö- ja õppevahendid on õpetajate-töötajate isiklikud. Vana tn 61 hoone tehnilise seisukorra kohta on juba aastal tellitud eksperthinnang, kus on hinnatud hoone konstruktsioone ja tehnilist olukorda. Selles aruandes on mainitud hoone kandekonstruktsioonide halba olukorda ja ülekoormatust, vundamendi lagunemist ning piirdekonstruktsioonide mädanikekahjustusi. Kindlasti ei ole olukord vahepealse 15 aasta jooksul paranenud. Mis puudutab muusikakooli kolimist Vändra Gümnaasiumi õpilaskodusse, siis selleks on koostatud a eskiisprojekt, mille aluseks on Kalev Saare poolt novembris 2018 saadetud ruumiprogramm. Vallavalitsuse ja volikogu liikmed on kahe aasta jooksul korduvalt arutanud Vändra Muusikakooliga seonduvaid probleeme. Arutelud on toimunud valla arengukava koostamise käigus, samuti kooli lastevanemate koosolekutel ja hoolekogus. Aastaid tagasi tehtud otsuseid ja arutelusid ei saa me tänasel päeval arvestada, kuna muusikakooli maja on võrreldes aastate eest tehtud otsustega oluliselt halvemas seisus ja renoveerimise asemel tuleks vana maja lammutada ja ehitada uus. Valla eelarvestrateegias on suurem osa investeeringutest aastatel planeeritud haridusasutuste korrastamiseks. Suuremaks objektiks aastal on Vändra Lasteaia Rukkilille maja hoone CO2 meetme energia-säästuprojekt. Eeldatav maksumus on eurot, sellest toetus eurot. Omaosalus tagatakse laenuga. Plaanis on renoveerida Vändra Gümnaasiumi kompleks selliselt, et sinna mahuks eraldi tiiba ka muusikakool. Nendeks tegevusteks on valla eelarvestrateegias aastaks planeeritud üks miljon eurot ja selle tarvis võetakse laenu. Projekteerimiskulud on aasta eelarves. Arengukavasse tehtud ettepanekuid arutati kolmel avalikul koosolekul, samuti olid ettepanekud avaldatud valla kodulehel. Vändra Tungla omanike ja muusikakooli direktori pöördumise võttis kooli direktor valeandmete tõttu tagasi ise ja selles ei saa kuidagi süüdistada vallavalitsust ülemarssimises. Ka ei ole me kedagi ähvardanud ametkondadega, vaid oleme tõsiselt mures muusikakooli praeguse olukorra pärast, pidades silmas maja küttekollete, elektrisüsteemide ja seinte ning akende amortisatsiooni. Turvatunnet õpilastele ja personalile on praegustes oludes väga raske tagada ja seetõttu otsimegi pikaleveninud teemale mõistlikku lahendust. Kindel on see, et uue maja ehituseks vallal võimekus puudub, väheneva õpilaste arvuga gümnaasiumis maja ümberehitustööd on vallale jõukohasemad ja lahendaks muusikakooli arengukavas väljatoodud kitsaskohad. Me ei nõustu väitega, et muusikakool selle vangerduse tõttu midagi ei võida, vastupidi, muusikakool saab endale tänapäevase ja turvalise õppekeskkonna (sh helikindlad ja soojad klassiruumid). Kas see on siis tõesti väga vale otsus, et soovime oma lastele luua paremad õpitingimused? Lüdigi maja või keskuse loomise mõte on ilus unistus ja kindlasti edasi mõtlemist väärt, kuid praegused tingimused ei rahulda täna muusikakoolis õppivaid lapsi, lapsevanemaid ja arvatavasti ka personali ning keskuse loomine sellises olukorras olevasse hoonesse on ebamõistlik. Neid asjaolusid silmas pidades otsustaski volikogu ja vallavalitsus minna edasi arengukava tegevuskavas kinnitatuga, lootes asjassepuutuvate inimeste edasisele heale koostööle, et saada asutusele just sellised tingimused, nagu muusikakoolile vaja oleks. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

9 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 9 Vändra Gümnaasiumi projektinädal Taanis Vändra Gümnaasiumi kaheaastase Erasmus+ projekti 17 Global Goals from Schools`Perspective raames toimus seekordne Eesti, Rumeenia, Hispaania ja Taani õpilaste ühine projektinädal oktoobrini 2019 Taanis kaunis ja hubases Odense linnas. Meie koolist osales 8 õpilast klassini. Projekti koordinaatorile Irina Lõõbasele oli abiks õpetaja Ülle Ütt. Hunderupskoleniga on see meile juba kolmas rahvusvaheline projekt. Palusin ka seekord õpilastel jagada oma muljeid toredast ja töökast nädalast, kus lisaks aktiivsele tegelemisele globaalsete eesmärkidega said nad võimaluse avastada Taani kuningriiki, taaskohtuda teiste maade eakaaslastega ja praktiseerida inglise keelt. Eestlased ja hispaanlased kohtumas võõrustavate peredega. Tantsude õppimine. Tutvumismängu ajal pidime üksteist küsitlema. Projekti liikmed H.C Anderseni muuseumi ees. Soojendus spordisaalis. Cätlyn Laas, 10. klass: Meie seekordne reis algas pühapäeval, 6.oktoobril hommikul kell Lennuk läks ja umbes kahe tunni pärast olime jõudnud Kopenhaagenisse. Mugavas rongis jagasime vagunit projektikaaslastega Hispaaniast, kes mängisid kaarte ja tundusid väga elevil uute kohtumiste pärast. Odenses võtsid meid vastu Taani pered. Sellel õhtul puhkasime, elasime sisse ja tutvusime võõrustajatega. Kristina Kapp ja Ketlin Riks, 11. klass: Esmaspäeval kogunesime Hunderupskole põhikooli, et veeta seal terve päev. Sellest aastast on sealsetel õpilastel kohustuslik anda ära oma telefonid, et see ei segaks õppimist. Alguses oli meil väga harjumatu olla ilma telefonita, kuid lõpuks märkasime, et üksteisega suheldes oli palju lõbusam aega veeta. Päev algas ühiste inglisekeelsete tervituslauludega, siis vaatasime üle nädala plaani. Seejärel tutvustasid õpilased meile oma kooli nii seest kui väljast. Järgnevalt õppisime toreda tantsuõpetaja juhendamisel Taani ja Rumeenia rahvatantse ning mängisime tutvumismängu. Rääkisime oma projekti sisust ehk globaalsetest eesmärkidest, lisaks sellest, kuidas on lood meie riigis ja konkreetses linnas. Peale probleemide teadvustamist pakkusime lahendusi ning põhjendusi. Päev lõppes erinevate tõlkeharjutusega väiksemates gruppides, kus pidime samaaegselt kasutama taani, rumeenia, hispaania ja eesti keelt. Minni Toom, 9. klass: Teisipäev algas minul kell 8 koolis bioloogiatunni külastusega. Huvitav oli näha, kuidas toimuvad tunnid Taanis. Õpetaja suhtles õpilastega hästi vabalt ning õpilased ise olid ka vabad. Sealt edasi läksime H.C.Anderseni muuseumisse, kus giid rääkis meile tuntud muinasjuttude autori, kes on pärit Odensest, elust ja tegemistest. Oli väga huvitav! Pärast seda läksime rühmades avastama Odense linna koos oma host idega, kes olid meile giidideks. Isabella Lepik, 10. klass: Kolmapäeva veetsime Kopenhaagenis. Nägime palju erinevaid ehitisi ja vaatamisväärsusi, sealhulgas näiteks Väikese Merineitsi kuju, kuningapere losse, sealsete vahtide vahetust ja palju muud. Ronisime kõrge ümmarguse torni otsa, kust avaneb imeilus vaade tervele linnale. Pärast vaba aega tegime õhtul veel põneva kanalituuri ja nägime linna vee poolt. Reis Kopenhaagenisse oli küll üsna väsitav, kuid võimalusel läheksin kindlasti tagasi. Kärt Kõuts, 9. klass: Neljapäeval toimusid koolis erinevad arutelud ja rühmatööd eri maade õpilaste ühistes gruppides, milline 17 ülemaailmsest eesmärgist on teistest tähtsam. Hiljem võrdlesime ning põhjendasime oma arvamusi teistele rühmadele. Mängisime ka toredat suhtlusmängu, mille olid ette valmistanud meie õpilased Ketlin ja Kristina. Peale lõunat printisime ja kaunistasime teisipäeval linnaekskursiooni ajal tehtud selfisid ja lõbusaid fotosid. Õhtuseks lõpupeoks pidid projekti liikmed kaasa võtma oma riiki esindava toidu ja neid oli tõeliselt huvitav maitsta. Eri maade noored valisid oma soovil muusikat ja tantsiti. Päris peo lõpus anti meile kätte tunnistused, mis näitasid, et oleme osalenud projekti Taani nädalal. Sirli Pilli ja Triinu Aru, 9. klass: Reede oli meil üsna produktiivne, olles ühtlasi projektinädala raames meie viimane päev Taanis. Sel päeval oli Taanis üleriigiline koolide spordipäev, millest saime ka meie osa võtta. Sealne spordipäev meie omaga eriti sarnane ei ole. Esialgu tehti kooli võimlas koos soojendust, millele järgnesid erinevad sportlikud mängud õues. Pärast mänge, mille vanemad õpilased noorematele olid korraldanud, oli lõunapaus ning seejärel toimus jooks, mis kestis tunni. Kes ei jõudnud joosta, võisid kõndida. Enne jooksu lõppu hakkasime meie rongijaama sõitma. Paari tunni pärast olime Kopenhaagenis, kus paraku selgus, et meie lend on pikalt edasi lükatud. Jõudsime siiski rõõmsalt, kuigi uniselt kell 3 öösel Vändrasse tagasi. Järgmise aasta aprilli alguses ootame partnerkoolide õpilasi ning õpetajaid viimasele kohtumisnädalale Vändras. Õpetajate jaoks järgneb sellele veel projekti lõpparuande kirjutamine Odenses. Tänan kõiki projektis osalenuid ja loodan, et nad on tänu sellele avardanud oma maailmapilti, saanud positiivseid kogemusi ning täiustanud oma inglise keelt! Irina Lõõbas, Vändra Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Erasmus+ projekti koordinaator. Kuulus Merineitsi kuju Kopenhaagenis. Kanalituur Kopenhaagenis. 4 maa noorte arutelu globaalsetest probleemidest maailmas ja nende oma riikides. Õpetajad Irina Lõõbas ja Ülle Ütt ning õpilased tunnistustega.

10 10 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht Tähistasime Samliku koolimaja sünnipäeva kontsertõhtuga Jürjendal, Mikita, Kirikmäe Samlikul. Foto Tarmo Mikussaar Samliku uus koolimaja pühitseti 85 aastat tagasi. Korraldasime juubeliaasta puhul septembrikuu viimasel laupäeval kontsertõhtu, mille läbiviimise kulusid aitas osaliselt katta ka Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Avasime uksed kaks tundi enne õhtust kontserti. Meie üllatuseks kujunes planeeritud sündmusest väikest viisi kooli kokkutulek teeb rõõmu, et aastal suletud koolimaja nii paljudele inimestele hingelähedane on ja siia ikka sammud seatakse. Kohaletulnud külalised, kellest valdav osa olid vilistlased ja kunagised õpetajad, said tutvuda koolimaja ajaloo ning praeguse tegevusega. Endisaegsed klassi- ja jalutusruumid täitusid rõõmsate kohtumiste ning heatujulise jutuvadaga. Tehti ühispilte, uudistati seintele riputatud fotosid, meenutati vanu aegu, õpetajaid ja klassikaaslasi. Selleks õhtuks üles seatud kohvik kostitas kõiki soovijaid vaarikavarretee, kohvi ning mitmesuguste pirukate ja kookidega. Õhtu lõpetas sõnamängulis-muusikalise kontsertkavaga trio koosseisus: ambient-muusik Kaido Kirikmäe, kitarrist Robert Jürjendal ja kirjanik Valdur Mikita. Kontserdi vältel sai kuulaja osa Valdur Mikita osavalt seatud sõnasepitsustest, mida saatsid Robert Jürjendali ja Kaido Kirikmäe loodud improvisatsioonilised heliteosed. Positiivne tagasiside külalistelt ja esinejatelt annab jõudu ning indu seesuguseid sündmusi edaspidigi korraldada. Järgmisel aastal ootame külla üle-eestilisel avatud talude päeval ja ehk ka mõne teise ürituse raames. Kohtumiseni Samlikul! Merike ja Indrek Bachman Samliku koolimaja Klubi Suure Karu Pojad maadlustulemused Vändra maadlusklubi võistlushooaja avas Andreas Välja 7. septembril, saavutades Lätis võisteldes tugeva 2. koha. Eesti maadlejate võistlushooaeg algas Vana-Vigalas 14. septembril ning tulemused on järgnevad: 2012 ja nooremad: Oskar Perner 1. koht; 2007 ja nooremad: Steven Kaplur 3. koht, Hendri Vesper 2. koht, Kened Mägisalu 5. koht, Andreas Välja 3. koht; Tüdrukud: Lisete Erik 3. koht, Janely Vutt 1. koht. 16. septembril saavutas Helary Mägisalu maailmameistrivõistlustel 29. koha. Helary võistlushooaeg jätkub Hiinas oktoobri lõpus Kaitseväelaste MMil. 28. septembril käisime Paikusel Leo Kreinini MÄVil ning tulemused on järgnevad: 2009 ja nooremad: Lukas Nikolajev 1. koht, Ramon Tuisk 8. koht, Mikkel Pajumäe 12. koht, Steven Kaplur 6. koht, Pert Nikolajev 5. koht ja nooremad: Hendri Vesper 2. koht, Kened Mägisalu 5. koht, Andreas Välja 2. koht. Tüdrukud: Janely Vutt 3. koht. Oktoobri alguses käisime Lihulas Gustav Vahari memoriaalil ning kõik neli poissi tulid tagasi medalitega ja nooremad: Pert Nikolajev 2. koht, Hendri Vesper 2. koht ja nooremad: Andreas Välja 3. koht ja nooremad: Kened Mägisalu 3. koht. 12. oktoobril alustasid võistlust ka täiskasvanud, Tapa maadluspäevalt tulid tagasi medalitega Mario Mägisalu (1. koht) ja Jürgen Silling (2. koht). 19. oktoobril käisid poisid Lätis Riia meistrivõistlustel ning osalesid nii vaba- kui ka kreeka-rooma maadluses. Vabamaadluses tuli Riia meistriks Andreas Välja, Kened Mägisalu saavutas 8. koha ja Hendri Vesper 10. koha. Kreeka-rooma maadluses tuli Andreas 5. kohale, Kened 7dale ja Hendri 8. kohale. MTÜ Suure Karu Pojad Treener Mario Mägisalu Enari Tõnströmi sporditulemused 20. septembril võitis Enari Alu suurjooksul distantsil 5.1 km 1. koha ajaga oktoobril toimunud Paide-Türi rahvajooksul osales ta Kirna-Türi 6,5 km distantsil ja saavutas 3. koha ajaga min. 12. oktoobril toimunud Tõstamaa jooksul distantsil 7,5 km saavutas Enari 2. koha ajaga min. Riigiametnike Karikasarja võrkpalli hõbedane võistkond: Maarja Ainsoo, Oliver Turi, Aivar Kukk, Tom Torn, Mait Leemet. Ees Rainer Sutt, Keiu Silm ja Toomas Taul. Päästeamet riigiasutuste seas võrkpallis teine 5. oktoobril toimus Jüri spordihoones suurejooneline ja rohke osavõtuga võrkpalliturniir. Selgitati Riigiametnike Karikasarja parimaid asutusi võrkpallis. Kuna võistkondi oli tõsiselt palju, siis alustati mängudega lausa neljas alagrupis ja mitmes saalis korraga. Võistlusformaat nägi ette kahe naismängija pideva viibimise platsil ja oli lubatud ka kahe võõrmängija osalemine võistkonnas, kes ei pidanud tingimata olema selle asutuse töötaja. Oli näha, et seda võimalust ka paljud kasutasid ja see kergitas võistkondade tasemed väga kõrgele ja samas ka ühtlaseks. Päästeamet oli aga väljas puhtalt oma töötajatest moodustatud satsiga ja seda suurem oli rõõm saavutustest. Alagrupist alates ei olnud ühtegi lihtsat mängu, kõike tuli võtta jõuga ja viimaseid oskusi välja pannes. Teel finaali suutsime murda Politsei- ja Piirivalveameti, Maaeluministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni, Eesti Energia ja Kaitseväe võistkonnad. Finaal oli samuti väga pinev, aga kuna olime eelnevatesse mängudesse jätnud liiga palju jõuvarusid, siis kõige säravama tulemuse vormistamiseks jäi veidi särtsu puudu ja kaotuse pidime vastu võtma Vanglateenistuselt. Samas jäi ilusatest mängudest hinge suur rahulolu ja kõrge koht valmistas siirast rõõmu! Täname korraldajaid ja kohtumiseni palliplatsil! Toomas Taul

11 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 11 Häireliit MTÜ INVATRANSPORDI- JA REISIJATEVEOTEENUS Asume Pärnu-Jaagupis ja pakume puuetega inimestele nende vajadustele kohandatud transporditeenust Eestis ja väljaspool. VOLKSWAGEN KOMBI: Juht + 8 istekohta Juht + 1 ratastoolikoht + 6 istekohta Juht + 1 kanderaamikoht + 4 istekohta Võimalik rentida ilma juhita. Hind ja tingimused kokkuleppel. Teenuse hinnad: Väljasõit kuni 30 km ring ja alla ühe tunni kuni 44 tund. Ühe kilomeetri hind olenevalt teekonna pikkusest 0,6-0,9 + ooteaeg kuni 20 tund. Tellimusest ette teatamine 48 tundi, erandjuhtudel reageerime esimesel võimalusel 24/7. Kontakt: telefon e-post haireliit@gmail.com 4. nov Pärnu-Jaagupi Rahvamajas kell nov Vändra Kultuurimajas kell MUST MÜÜK hinnad all KUNI 70% Novembrikuu tuunikate (25 ) ja pükste (23 ) erimudelid VAID 15 Kultuurpärlitest, poolvääriskividest, Swarovski kividest disainehted Bambusretuusid, stretšpüksid, sukkpüksid FB Ethel Design MITMESUGUST Müüa turvas 250-liitristes kottides, hind 7 eurot. Tel Raivo Koristan Teie territooriumi risustavast vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga ilmaga. Tel OÜ Adore ostab Vändras haavapakku, raieõigust ja kasvavat metsa. Info Ado Pert adore@hot.ee Võtan müüki kinnisvara Põhja-Pärnumaa vallas. Sander Sõmer tel sander.somer@uusmaa.ee Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimismasinaga puuduvad liitekohad. Vihmaveerennid OÜ, tel , info@vihmaveerennid.ee Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalikke eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel , ken@puistemees.ee Teostame ehitus-, viimistlus-, remondi- ja torutöid (nt. vannitubade remont, plaatimine, maalritööd, tapeetimine jne). Tel ; Urmas MITMESUGUST AS Tootsi Turvas pakub tööd katlamajade hooldustehnikule. Võimalik väljaõpe Info tel OÜ Meremõõdukeskus pakub tööd ausale ja töökale MAJAHOIDJALE 0,5 kohaga Töökoht asub Vändras Vana tn 49 Kontakttelefon: KINNISVARA Üürile anda 2-toaline korter Suurejõel. Info tel Aime OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas. tiit.soosaar@gmail.com tel Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile põllu- ja metsa maad. Parimad hinnad. Küsi kindlasti pakkumist. Tel vihtramois@hotmail.com. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee Vändra Õigeusu kirikus 3. novembril kell 11 HINGEDEPÄEVA JUMALATEENISTUS EELK Pärnu-Jakobi kogudus Talvekuul Kurgjal 11. kuni 25. novembrini viime läbi haridusprogrammi Mardi- ja kadripäev. Haridusprogramm on mõeldud lasteaia ja põhikooli gruppidele ning eesmärk on tutvustada osalejatele mardi- ja kadripäeva kombeid ja tavasid. Kuna need rahvakalendri tähtpäevad on tugevasti seotud loomadega, siis külastame kindlasti ka taluloomi. Seejärel suundume rehetuppa, kus meisterdame, mängime, tantsime ja maitseme koos odrakaraskit teega. Programmi maksumus 4.00 ja vajalik on eelregistreerimine telefonidel ja ning e-posti aadressil kurgja@maaelumuuseumid.ee Kohtumiseni C. R. Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal. peaspetsialist Kersti Tammiksaar EELK Vändra Martini Kirikus Jumalateenistused pühapäeviti kell novembril kell 11 KULD- JA HÕBELEERI JUMALATEENISTUS kaasa teenib koguduse naiskoor. Hõbeleeri jumalateenistusele ootame aastal leeriskäinuid. Oma osavõtust palume teada anda tel , martinikogudus@gmail.com Õpetaja Ants Kivilo tel TIINA KLAUSEN LAINE LÄÄNE Jumalateenistus armulauaga. Hingedepäev Jumalateenistus armulauaga. Isadepäev Jumalateenistus armulauaga Jumalateenistus armulauaga Koguduse kantselei avatud T, K, R Kantselei telefon Sekretär Sigrid Reimets Kalmistuvaht Aira Safronov Hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi Diakon Jane Vain AIN KOSK ALEKSANDER ANTSON JAAN MUREL VILMA SOGENBITS ELLEN MÄNDARU

12 12 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht Armas ema ja vanaema Õilme! Jäta kõik töö ja unusta rutt, olgu su sünnipäev kui muinasjutt, ehtigu eluteed lilled ja päike, just nagu siis, kui olid veel väike. Õnne ja tervist päevadesse soovivad lapsed ja lapselapsed! HALINGA JA TOOTSI PIIRKONNA EAKATE AASTALÕPUPIDU 30. NOVEMBRIL HALINGA RESTORANIS Kavas etteasted ja jalga saab keerutada elava tantsumuusika saatel. Peolaua katmiseks on vajalik eelnev registreerimine hiljemalt 22. novembriks: Halinga piirkonnas Külli Karits tel Tootsi piirkonnas Krista Lindmäe tel Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Leida Reiter 12. nov 98 Hans Pärtel 04. nov 93 Lilli Siimula 15. nov 92 Helju Mühlberg 17. nov 92 Jekateriina Pärt 28. nov 92 Elli Pavelson 29.nov 91 Õilme Konno 05. nov 90 Pilvi Kaas 12. nov 85 Martin Joa 24. nov 85 Sinaida Alu 30. nov 85 Vilma Nööri 08. nov 80 Olev Tamm 14. nov 80 Iivi Konrad 15. nov 80 Eeva Kivimäe 16. nov 80 Anne Klaas 21. nov 80 Kalju Koit 30. nov 80 Vello Mihkelson 03. nov 75 Maie Vaidla 11. nov 75 Aime Rand 21. nov 75 Kadri Afanasjeva 24. nov 75 Villem Jeger 26. nov 75 Maika Eier 03. nov 70 Inge Kannus 04. nov 70 Siivi Mäemets 09. nov 70 Tiiu Litvin 12. nov 70 Tiiu Blande 17. nov 70 Valdur Jaakson 19. nov 70 Elve Lumiste 20. nov 70 Toomas Tõnissaar 25. nov 70 Mati Juhkam 25. nov 70 Adu Peets 27. nov 70 Tiina Lipp 28. nov 70 Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... Anne-Ly ja Hannes Tomsoni perre sündis 25. septembril poeg Helari. Taire ja Oliver Ojala perre sündis 27. septembril tütar Miina. Karolin Vahuri ja Kaarel Mättiku perre sündis 19. septembril poeg Kristofer Tristan. Triinu ja Marko Kapluri perre sündis 19. oktoobril tütar Mia Grete. Kaisa Talimaa ja Andres Haava perre sündis 21. oktoobril poeg Aleks. Võtan vastu tellimusi toidukartulitele. Kojuvedu. Tel Silver VALLA TEATAJA Hind 50 senti Compressport kutsub MISPO TALVEMARATON a. Start Vändra staadioni kõrval. Medal, diplom, saun, afterparty igale lõpetajale Peole tulekuks on korraldatud bussitransport, mille ajakava on peatselt leitav teadetetahvlitelt või helistades vastava piirkonna sotsiaaltöötajale. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Vändra kultuurimajas 1. novembril kell 18 Halloweeni pidu. Disko & õuduste tuba. Pilet 2 8. novembril kell 20 Peoõhtu. Tantsuks mängib Ivo Linna& Antti Kammiste. Plaate keerutab DJ Crowey. Pilet eelmüügist 10, samal päeval 12. Avatud baar. 28. novembril kell 18 Seltskonnaklubi Elurõõm peoõhtu. Külla tulevad Kadrid. Tantsuks mängib Joe Lumi. Osalustasu novembril kell 18. Playbox. Retro. Pilet novembril kell 17 Komöödiateatri etendus Pimekohting. Osades Marika Korolev ja Hendrik Normann. Pilet 17, õpilane, tudeng, pensionär 15 Põhja-Pärnumaa Raamatukogus Vändras on näitusesaalis üleval novembri lõpuni Simo Privitsa pliiatsijoonistuste näitus "Portreed". Kaisma rahvamajas 15. novembril kell 20 TANTSUÕHTU Tantsuks mängib Uudo, lõbusad vahepalad. Pilet 5 eurot Pärnu Jaagupi Rahvamajas 12. novembril kell 18 VABA LAVA TEINE HOOAEG ALUSTAB. Tule kuula, laula ja tantsi kaasa! 20. novembril kell JUURTEGA JAAGUPIST. Sel korral on Jaan Kirsi vestluspartneriteks Ingmar Näks, Juhan Toimet ja Ülo Kell. Olete oodatud! Üritus on kõigile tasuta! 15. detsembril ootame kauplema Jõululaadale Pärnu-Jaagupi. Soovist osaleda anna teada pjrm@pparnumaa.ee või helista tel Gerda MARDI- JA KADRIPÄEV EAKATELE Suurejõe Rahvamajas pühapäeval, 17. novembril kell 13 Päevajuht Kairi Leivo, parimale kostüümile auhind, Soovitav osalemisest teatada 13. novembriks Olga Heldi Järgmine Valla Teataja ilmub 29. novembril. Artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 15. novembriks ajaleht@pparnumaa.ee või võtta ühendust tel Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo. Kino pühapäev, 3. november kell Pääsuke MANOU (animatsioon) kell Kastist väljas (dokumentaal) kell Terminaator: Sünge saatus (märul) kolmapäev, 6. november kell Kastist väljas (dokumentaal) kell Terminaator: Sünge saatus (märul) pühapäev, 10. november kell Lammas Shaun. Film Farmigeddon (animatsioon) kell Ühemehe show (komöödia, draama) kell Midway lahing (draama, sõda, ajalooline) kolmapäev, 13. november kell Ühemehe show (komöödia, draama) pühapäev, 17. november kell pöialpoiss (animatsioon) kell Aasta täis draamat (draama) kell Charlie inglid (komöödia, seiklus) kolmapäev, 20. november kell 9.30 Seitse pöialpoissi ja punased võlukingad (animatsioon) kell Aasta täis draamat (draama) pühapäev, 24. november kell Adamsonide suguvõsa (animatsioon) pilet 5/4 kell Marju Lepajõe. Päevade sõnad (dokumentaal) pilet 5/4 kolmapäev 27. november kell Marju Lepajõe. Päevade sõnad (dokumentaal) pilet 5/4 Kino piletihind: täiskasvanu 5 ; õpilane, pensionär 4