Smirnovi järele J.M. Jaanus. Seebikeetmise õpetus. [Vändra] : M. Tõnisson 1899

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Smirnovi järele J.M. Jaanus. Seebikeetmise õpetus. [Vändra] : M. Tõnisson 1899"

Väljavõte

1 Smirnovi järele J.M. Jaanus Seebikeetmise õpetus [Vändra] : M. Tõnisson 1899

2 Trükise digitaalkoopia ehk e-raamatu tellimine (ebooks on Demand (EOD)) miljonid raamatud vaid hiireklõpsu kaugusel rohkem kui kümnes Euroopa riigis! Miks e-raamat? Täname Teid, et valisite EOD! Euroopa raamatukogudes säilitatakse miljoneid sajandi raamatuid. Kõik need raamatud on nüüd kättesaadavad e-raamatuna vaid hiireklõpsu kaugusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Tehke otsing mõne EOD võrgustikuga liitunud raamatukogu elektronkataloogis ja tellige raamatust digitaalkoopia ehk e-raamat kogu maailmast. Soovitud raamat digiteeritakse ja tehakse Teile kättesaadavaks digitaalkoopiana ehk e-raamatuna. Saate kasutada standardtarkvara digitaalkoopia lugemiseks arvutiekraanil, suurendada pilti või navigeerida läbi terve raamatu. Saate välja trükkida üksikuid lehekülgi või kogu raamatu. Saate kasutada üksikterminite täistekstotsingut nii ühe faili kui failikomplekti (isikliku e-raamatukogu) piires. Saate kopeerida pilte ja tekstiosi teistesse rakendustesse, näiteks tekstitöötlusprogrammidesse. Tingimused EOD teenust kasutades nõustute Te tingimustega, mille on kehtestanud raamatut omav raamatukogu. EOD võimaldab juurdepääsu digiteeritud dokumentidele rangelt isiklikel, mittekommertseesmärkidel. Kui soovite digitaalkoopiat muuks otstarbeks, palun võtke ühendust raamatukoguga. Tingimused inglise keeles: Tingimused saksa keeles: Rohkem e-raamatuid Seda teenust pakub juba tosin raamatukogu enam kui kümnes Euroopa riigis. Lisainfo aadressil: books2ebooks.eu Tartu Ülikooli Raamatukogu

3 ^ / ^ / ^ ^, ^ ^ 5 ^ ^ SeebiKefmise lpetus.^ Juhatus, kudas majapidajad kodusel wiisil mitmesuguseid seepisid, seebi piiritust ja rasw^-küinlaid wõiwad walmistada. z' / /, ^ '^,^ / ^ >'V ^ x'/.'^ <- Wenemaa seebimeistre Sm:rnowi järele «. ^ ^ J. M. Jaanus. 13 ^2 Trükitud M. Tõnisson', kuluga. ^

4 AoW0HWo I^W^MO K)i>l,ei>^, 19-lo Naa 1899 roz». N1 He?»?Ä»o»i> i»llor. H,. 3eü^LHi>6ei>l2, 21. Leüceniuieüul,.

5 Tähendus: See raamatukene on mitmesse lvcikelsst osasse jagatud. Seebikeetja Piab need osakesed koil hoolega Häbi lugema ja nendes ettetulewad juhatused meeles pidama, ning täitsa nende järele tegema, ainult siis wõib ta he». seebi saada. Jutustame esiteks millest seepi keedetakse, sga siis kudas teda keedetakse. Seepi keedetakse raswast ja lehelisest, kuhu weel soola juurde saab lisatud. Sellkombel on tema siis ainult kahest olusest koos. Sool on muidu abiolus, mille abil seep kõwem ja puhtam saab. Raswa ja soola on kodus, majapidamises «alati olemas, aga lehelist on waja teha. Isetehtud leheline tuleb wäga odaw, ainult lupja on tarwis osta. Leheline tehtakse tuhast ja põletatud lubjast. Seebiks kõlbab weise-, lamma-, sia-, hobusega mitmesuguste metsloomade rasw, aga õli wõib puust, kanepist, lina- ehk muu-seemnetest.aetud olla. Tuhka on igas ahjus, aga mitte iga puu ei anna head tuhka. Kõige paremat tuhka annatuad: kask, lepp, pärn ja mänd. Nende puude tuhast saab kanget lehelist. Tuhk piab walkjas-

6 halli karwaline olema, mustast tuhast (kaalie poolest wäga kerge) ei saa head lehelist; näituseks ei kõlba turbast saadud must tuhk sugugi. Selleparast on waja ainult niisugust tuhka lvõtta^ millest head lehelist saab. Kui oma tuhk sel? leks ei jätku, siis wõib seda pagarite, wihusauna pidajate ja telliskiwi wabriku peremeestekäest osta, kui seal tuhka ülemal nimetatud puudest saadakse. Tuha sees, nagu teada,,ow potasch, aga potasch iseenesest pole mitte küllalt, wägew, temast on waja söötvat, põletawat potascht teha, ja sellest sööwast potaschest tarwilise kangusega lehelist. Potascheks hüitakse tuha wäljauhutus; lahutuskunstis nimetatakse teda süekaaliseks soolaks; potascht saadakse puutuha, wäljaleutamise ja wälja-auuramise läbi; loomulikul näul nimetatakse teda ka schadrikiks;" tehnikis on weel puhastatud potasch, see kannab litrowanneeritud potasche ehk perlaschi" nime. Loomulist potascht pruugitakse seebi- ja klaasi wabritsemise juures, aga puhastatud potascht lahutuse- ning arstikunstis. Kustutamata lubi on põletatud paekiwi, mis enam ehk wähem jämedas tükkides ettetuleb; peenikest, jahusarnast lupja nimetatakse kustutatud lubjaks. Seda lupja, mis weega walamisel Hõlpsaste ja ruttu toost ära laguneb, nimetatakse raswaseks, aga seda mis mitte ruttu ei. lagune, nimetatakse lahjaks lubjaks.

7 Kui niisuguses kohtas seepi tuleb teha, kus' metsa ega selle läbi ta tuhka pole, siis on waja süe-kaalilise soola asemel süenatronilist soola, see on: potasche asemel soodat lvõtta. Soodat saadakse maapõhja ja sooda järwede wäljlltuulutamisega, aga ka teadawa taime põletamise läbi; peale selle tehtakse soodat juba ammugi kunstlikul wiisil keedusoolast. Teda pruugitakse niisama nagu potascht seebikeetmise, tlaasisulatamise, wärwimise ja muu tööde juures. Sooda wõi natron on klaasi sarnaselt läbipaistwas, soolase, mokki paksuks kiskuma maiguga. Eespool sai üteldud, et potaschel iseenesest küllalt kangust ei ole, seesama lugu on ka soodaga. Nii heaste potaschel kui soodal piab jõuudu olema, raswa, õli ja muud sarnast seebi materiaali sulatada. Et potaschele ja soodale raswade sulatamiseks jõuudu anda, on waja lupja pruukida. 2. Potasche- wõi taali-leheline. Kui söötvat lupja tuhaga ühtlasi niisutatakse, siis ei saadakse sööwat potascht, mis raswasid suudab sulatada. Seebikeetmise juures nimetatakse raswa sulamist seebistamiseks". Naswa seebistamise tarwis nõuetakse sööwat lehelist, mis nõnda tehtakse: Wõetakse, näituseks, neli tsetwerikut heaste sõelutud tuhka, puistatakse seda telliskiwise põ-

8 randa- ehk Suue kõlvaks tambitud maa peale ja pritsitakse weega; kui aedniku kastmise-kann hauklise Pritsiga on, siis wõib sellega walada. Tuha niisutamine sünnib ainult selletarwis, et temast märg taigna sarnane segu saaks. Wett walades tuleb tuhka labidaga ümber segada, et kõik heaste märjaks saaks. See tuha tainas aetakse nüid poti moodi, millesse õõnsus poole tsetweriku kustutamata lubjasissemahutamiseks jäeb. Kui lubi wäga jämedas tükkides on, siis tuleb teda katki taguda. Õõnsusesse lupja pannes, vn waja teda weega piserdada, aga mitte enam, kui weeran^)' tsetweriku rohkuses ja piserdatud lubi tuhaga kinni katta. Sedamööda piab siis nimetatud õõnsus segu sees nõnda suur olema, et temas lubi ja West tuhaga kaetud saawad. On kõik nõnda toimetatud, nagu räägitud sai, siis piab seda tainast pooleks tunniks rahule jätma, aga sellejärele teda labidaga heaste ümber segades ruumika, kindla torre sisse panema, millel wedeluse nõnda nimetatud lehelise väljalaskmiseks kraan ehk ometi Pulgaga kinni pistetaw puu-toru kulles piab olema. Lubjaga segatud tuhka torre sisse pannes tuleb teda nuiaga kõwaste kinni tampida. Seal juures on waja selle järele waadata, et tõrss otse seisaks, ja et ka kinni tambitud kogu pind otse oleks, aga mitte libamifi; see on sellepärast tarwis, et pealewalataw wesi mitte ühte äärde ei ivoolaks, misläbi leheline nõrk ja kõlbmataks saaks.

9 7 Kui see kõik tehtud on, siis katetakse tõrss õhukese korra hõlgedega üle ja lvalatakse hõlgede peale wett, aga mitte rohkem, kui tuhk enese fisse jõuab imeda. Kui tuhk ja lubi hea omadustega oliwad ja tõrss ka nõnda sai seatud, nagu ma praegu juhatasin, siis wõib loota, et ka leheline hea saab. Leheline piab kange ja puhas olema, puudub temal aga puhtus, siis on waja teda läbi riide kurnata; ta ei tohi aga mitte happusest kobrutada (wahutada). Kui kodus harilist haput on, millega wask asju puhastatakse, siis wõib lehelist sell kombel proolvida, et teda natuke klaasi sisse lvalatakse ja tema peale haput; kui leheline kangesti mahutab, siis ei ole ta kõlbulik, wahutab ta aga wäga nõrgalt ehk mitte sugugi, siis tähendab see, et leheline korralik on. Kange mahutamine tunnistab lubja wähesust ja siis tuleb lehelist järgmisel lviisil parandada: hõled, millega tuhk üle oli kaetud, wõetakse tõrrest wällja ja puistatakse uueste umbes naela peenikest lupja sisse, mida tarwis on senikaua tuhatõrrest lastud wcdelusega walada, kuni proolvimine näitab, et ta mitte enam ci wahuta. 3. Sooda- wõi natroui-leheline. See leheline tehtakse nõndasamate, nagu potasche lehelinegi. Harilik, ostetud sooda ühendatakse söötva lubjaga ja saadakse sööja sooda wõi sööja nat-

10 8 ron. Sarnasel korral tuleb soodat wees ära sulatada ja temale kustutamata lupja juurde lisada. Näituseks, kaksteistkümmend naela soodat lahe pange wee sees ära sulatada. Selle järele wõetakse kümme naela head kustutamata lupja ning walatakse teda nõnda palju meega üle, et lubi peenikeseks pulwreks pudeneb. Peenikene lubi puistatakse poole naela tauupa sooda sulamuse sisse, mida selle juures tarlvis on mõlaga ümber segada. Lupja pannakse senikaua, kuni sooda wedtzlus söötvaks läheb. Sell lviisil saame söötvat natroni lehelist, mis niisama nagu potasche lehelinegi hapu juurde lisamise läbi kihisema ega mahutama ei pia. Lehelisele piab seismiseks aega andma, siis lastakse teda wällja, kurnatakse, kui tarwis, läbi riide ja pruugitakse pärast seda tarwituse peale. V Lehelisel on seebikeetmise juures suur tähtjus, iseäranis on tarwis tema rohkust raslva kohta tähele panna; näituseks ei tähenda lihtsa halli seebi kohta lehelise pisukene üleliigus midagit, aga lehelise nappusest wõib seep raisku, mädanema minna, sellepärast et selle puuduse juures üks osa raslva seebistamata jäeb, ja see osa rastva läheb aja jooksul mädanema, nagu iga teinegi raslv. Õrnema, näituseks silmaja käepesu seebi keetmise juures ei tohi lehelist liiga palju ega liiga wähe olla, sellepärast et üleliiguse läbi ihunahk katki läheb ja silmad

11 kipitama hakkawad. Koduses seebis ei tohi ka liig rohkeste ega liig wähe lehelist olla. 4. Keetmine. Kui leheline walmis on, läheme seebi keetmise töö juurde. Nagu tuttaw, on seep räsivast ehk õlist, mis lehelise sees sulatatud ja soola abil weest on lahutatud. Lehelise täielist -räsivaga ühinemist tuntakse sellest, et siis keemise juures segu peale aeglaselt lõhkewad põied ilmuwad, ja kui seebi sodi tvecs ära lvõib sulada, ilma et raswa jälgesid järele jätaks, aga niisama ka siis, kui sellest sodist wõetud proow pisut soola juurde panemise läbi terakestesse muutub. Mitte taieste ühinemist tuntakse sellest, et sodi siis wedelaks jäeb ja mõlaga ülesse tõstetud wedelusel maha jookstes leheline isepaika walgub; wiimane lugu sünnib mõnikord liig kange lehelise läbi; sarnasel korral on tarlvis räsiva juurde lisada. Mõnedel seebikeetjatel on wiisiks, seepi suure tule peal keeta, mina aga annan nõuu teda aegamööda, nõrga tule peal keeta ja seal juures järele lvaadata, et seep keetmise ajal mitte üle katla ääre ei, lähe. Sell kombel keedetakse seepi üks kuni kats tundi, selle aja sees ühineb raslu weega ja kõik sodi saab sulanud tisleri- liimi näu. Niisugust poolwalmis seepi nimetatakse secbikcetmise juures seebi liimiks millele keedu-soola juurde lisatakse. Seebi sodile soola juurde lisamist nimetakse soolamiseks -

12 10 5. Voolamine. Kui liimine seep malmis, asume tema soolamisele. Seda tehtakse selle tannis, et liiga wett seebist lahutada ja selleks, et seep plingimalt ühineks. Soola juurde lisamise ajal on tarwis seepi ühtepuhku mõlaga ümber segada, muidu wõib katla põhja waibuw sodi sinna tulge lõrweda. Wee ära lahkumine sünnib peaaegu soolapanekuga ühtlasi, seebi-liim hakkab oma endist nagu kautama, ta muutub teraliseks koguks, mis nõrgas lehelise wees ujub. Parast soolamist kaub seebi pruun karm, ta hakkab wlllendama ja^wõtab haukudega plaadi wormi.,,!, ^IitätiZ^. Wormi-last. ^ Koduseks sehitegemiseks on liht kastist küllalt, mil- ^^tzse wedelatffeepi wõiks walada. Keedetud seebi rollkust^^^waadates wõib kast soowitawas suuruses, suur ehk pisukene olla, ehk wõiwad ka mitu pisukese wormilist kasti olla, sedamööda kudas tarwis on. Kast tehtakse kahe-wllilistest hööweldatud lauudadest, pikerikneljanurgelise wormiline; ta on toos põhjast ja küllelauudadest, mis põhja waltsidesse pannakse ja nelja puust riiwi ning kiiluga kinni lüiakse. Kasti seinad tulewao umbes kaks werschakit kõrged teha. Nemad piawad põhja pealt ära kaiwad olema, sellepärast et siis hõlpsam on seepi wormist wälja wõttci. Kasti põhi, seinte zauks tehtud waltsideqa, wõib ümberringi raamist natukese suurem olla. Tema wõib terwest siledast lauast tehtud olla, ehk jälle lauast, millele pisukesed haugud sisse puuritud. Augukesed on sellepoolest tarwilikud, et katlast seebiga ühtlase wäljawalatud wesi nendest läbi nõrjuks. Kasti põhi piab lõuendiga kaetud olema.

13 11 Kastil, millesse seepi kõige lehelisega mõeldakse waladll, pimuad kõrged seinad olema; madala kasti sisse mälutakse ainult niisugune seep, mis katlas ära on lastud anguda, peale selle lehelise mesi ära walatud ja seep siis uueste sulaks aetud. 7. Naswa seep. Kahe pangelise paja sisse pannakse kümme naela tükkideks lõigatud sia ehk muu looma raswa ja mälutakse üks pang potasche lehelist peale, sellejärele keedetakse nõrga tule peal ning segatakse ühtelugu ümber, tähele pannes, ct rasw paja põhja külge kinni ei kõrweks. Kui keeoetaw wedelik kangeste tõuusma hakkab, üle kipub ajama ning teda muidu enam keelata ei saa, siis wõetakse pada tulelt ära ja lisatakse natuke lehelist juurde, sellejärele keedetakse nõrgema tule peal edasi. Juurde lisataw leheline piab plllaw olema, sest et külma lehelise läbi keedis ära wõib anguda. Keetmine wältab umbes 2 3 tundi: selle aj» sees läheb kõik sodi läbipaistwaks ehk pool-läbipaisiwaks, nagu siirup; seda nimetatakse seebi liimiks: kui teda walama hakatakse, siis woolab ta siirupi sarnaselt, niidiks weniivalt, aga kui teda anguda lastakse, wõtnb ta süldi sarnase näu. See on tundemärgiks, et rasw seebistanud ja sellega esimene pool tööd lõpetatud on. Aga seebi, liim ei ole weel seep. Teine pool tööd on seebi liimi soolamises, mill temale liht keedusoola sisse pannakse. Soolamisega muutub seebi liim, paja põhjas paistab lehelise mesi, ja peal seisab seep. Sool on seebikeetmise juures ka sellepärast wäga kasulik, et, kui seebi keetmise tannis halwll raswa oli pruugitud, siis läheb niisugune rasw soola läbi tähtsalt puhtamaks. Kümne naela raswa peale, mis seebi keetmiseks wõetud, lisatakse kolm kuni neli naela soola ja keedetakse umbes pool tundi edasi.

14 12.ühtelugu ümber segades. Siis tõstetakse seep parast natukest aega juhtumist kopaga wälja, ehk mälutakse ka üle paja ääre hauklise kasti sisse, mille põhja peale lõuend «n pandud. Haugukestega tast on sarnasel korral sõela asemel, seep jäeb lasti, aga lehelise mesi, mida uue lehelise tegemiseks wõlb pruukida, nõrrjub läbi kasti põhja Peale lautatud lõuendi all olewasse nõuusse. Mid on seep küll keenuks saanud, aga temal ei ole weel korralist nägu, ta on alles trobelistes tükkides. Meie paneme teda jälle patta ja ajame sulaks, walame teda siis sellesama kasti sisse ja laseme seal ära miguda. Kui seep kõmaks läheb, saamad kasti seinad ara wõetud, aga seep ise soowitama suurusesse, tükkideks lõigatud. Nüid on seep taieste malmis ja wõib kuiwamise. tannis sooja tuima koha peale pandud saada. Jäeb meel tähendada, el seepi nuaga ei sünni lõigata, maid traadiga. Mõnusa seebi lõikamise tarwis wõetakse kaks pulka ja mähitakse nende otsade külge mõne merschoki pikkune peenikene traat, wõetakse pulgad kumbagisse peusse ja lõigatakse seep, ilma iseäralise peale rõhumiseta, tükkideks. Ja nõnda saime meie taieste malmi, hea omadusega seebi; kui ta heaste korda läks, siis on ta oma wciärtuse poolest mitu korda parem kui see, mida poodides müiakse. Juhtub aga, et esimene keedus korda ei läinud, ei maksa sellepärast nukraks jäeda, maid on maja asja uueste ettewõtta, seda meeles pidades, et alustus tööd.ei krooni, waid lõpp. 8. Sooda seep. Alamal seisaw juhatus sooda seebi walmistamiseks teeb mähe harjunud seebikeetjale wõimalikuks niisugust seepi keeta, mis enese omaduse poolest midagit paremat Ko^wida üle ei jäta. See seep, kui siin antud juhatusi

15 13 tähele pannakse ja head materiali pruugitakse, ei jae «enese omaduse poolest kõige kallimast wabriku seebist sugugi taha, kuna ta aga kodusel kombel keetes ka sugugi kalliks ei lähe. Sooda seep on walge ja plink, ega ole temal paha seebi haisu. Wabrikutest nõuutakse seda seepi wäga palju,, mispärast wabriknndid waewalt kõigi tellijate soowisid täita jõumvad. Sooda seepi pruugitakse lõhnama seepide tegemiseks ning seebi piirituse walmistamisels. Seebiwabrikutes läheb selle seebi tegemine alati Heaste korda, sellepärast et seal, esiteks, kahekordse põhjaga -katlad on, mida muruga tuumeldatakse, mispärast seep iialgi põhja ei wõi kõrweda; teiseks on wabrikutes lehelise tarwis grandi klaas, mida alkalimeetriks nimetatakse; -selle alkalimeetriga mõedetakse lehelise tangust ja tabelite.abil arwatakse tema rohkus wällja, mida raswa seebis- ^amiseks tuleb pruukida. Niisugused abiriistad teemad mõimalikuks kõige parema omadusega seepi walmistada. Seebikeetmise juures on peaasi õige lehelise anu Lnswa kohta. Niihenste lehelise liig rohkus kui liig mähesus rikuwad kõik töö. Liig rohkus mõib üksnes pesu pesemise, mitte aga silma pesu seebi juures olla, ning iehelise liig wähesuse läbi ei saa seep mitte küllalt seebiseks, mõib mädanema minna ja annab mädanenud lõhna wäljll. Lehelise liig rohkuse läbi ei saa seebile sitkust. Wäga kange lehelise juures kõrweb ta ainult tatla põhja. Sooda seebi «valmistamise wiis on järgmine: 12 naela natroni lehelist mälutakse rauud katlasse, aetakse palamaks ja pannakse 5 naela sia raswa ning 5 naela Prowangsi- ehk puu-õli juurde. Keedetakse nõrga tule Peal pool tundi. Sia rasw piab puhastatud, läbilurnatud olema; teda ei panda lehelise sisse mitte korraga^

16 14 maid wähe haawal. Prowangsi- ehk puuõli piab ka hea^ ilma halwa lõhnata olema ja pannakse pisukeste osade kauupa lehelise juurde. Selle järele «valatakse katlasse üks pudeli täis tõwa piiritust. Keemise ajal segataksesodi hoolega ümber, et ta põhja ei kõrweks. Kui lõik sodi liimi sarnaseks läheb, on tarwis meel mähe haawal naela palawat wett juurde lisada. Keetmine kestab senikaua, kuni seebi liim läbipaistwakö läheb; kui läbipaistmine ei ilmn, pannakse natuke lehelist juurde. Selle järele wõetatse 2'/2 tuni 3 naela keedu-soola j» '/< naela glauberi soola, sulatakse palama wee sees arcr ja walatakse läbi rätiku kurnates katlasse. Glauberi, soola wõib rohu kauba poodidest odawa hinnaga saada. / Keetmine kestab senikaua, kuni lehelise mesi seebist taieste lahku läheb. Keetmine lõpetatakse, katel jäetakse rahule. Kui kõma seep ilmub, wõetakse seda ja aetakse tühjaks, tehtud katlas meel tord sulaks, siis walatakse seda wormi kasti, nagu eespool nimetasin. Kui seep tarwiliselt kõmaks läinud, wõib teda traadiga tükkideks lõigata. Head sooda seepi saab ka järgmiste osadega: 15 nael» sulatatud raswa pannakse katlasse ja lisatakse kaks pangenatroni lehelist juurde; keeta on tarwis kuni seebitamiseni, see on tuni seebi liimi ilmumeseni. Kui kahe tunni pikkusel keetmisel seebi liim weel niiti ei tõmba, siis piab temale palawat natroni lehelist juurde lisama. Seebi liimi soolamiseks wõetakse üks kuni poolteist naela soola, mida wähe haawal juurde lisatakse; 'siislahutatakse seep pärast angumist lehelise wecst ära, aetakse uueste sulaks ja walatakse wormi kasti. 15-nest naelast raswast saab 25 naela kõwa, head seepi- Natroni leheline mõjub seebikeelmise juures raswk 'seebiötllmise peale wäga heaste ja ei lähe kalliks.

17 15 Mndll on näituseks 45-est naelast sõõwast natronist, mi3 Zd graadi allalimeetri järele, 50-ne naela raswa seebistmniseks küllalt. Sellest materialist saab 78 luni 80 naela head laitmata walget seepi, millel wähematti paha lõhna ei ole. 9. Kodune seep. Kodune, see on silma ja täe pesu seep tehtakse la sia «hk weise raswast (lamma raswa ei pruugita, sest et temast paha lõhnaga seep saab). Seebi wabrikutes teh- Mse see seep harilikult sia ja weise raswa ning kookuslpähkle õli segust; mõnikord lisatakse ta tastori õli juurde. Müimiseks määratud seepi ei tehta sellepärast sia Tllswast üksinda, et niisugune seep ajajooksul ära külmab. Raswast walmistatud wiirskes seebis on kuni 25 Protsenti wett, see on ühes naelas kolm neljandikku (weerandit) seepi ja üks neljandik wett. Kui wesi wälja kui- Hvab, ei kauta seep sugugi oma headusest, aga ta muudab oma nägu, painub kõweraks ja kautab läike. Hea seep wõib aga mitu aastat kaubal seista, ilma et ära tuimaks, wõi nägu muudaks; ta jäeb wärskeks, pehmeks, õliseks ja ei kauta ka oma lõhnagi. See tuleb sellest, et seebikeetjatel mitmetsugu kunskopid selged on. Nemad nmretsewad kauba wälimise näu eest enam, -kui tema sisemise headuse eest, seda meeles pidades, et tauupa näu järele müiakse ja teades, et ostja seepi, waadates esiteks tema wälimist külge näeb, käega katsub Ha sellejärele nina juurde tõstab, aga seebi sisemise «lelu peale ei mõtlegi. Et seebile muutmata wärskuse ja pehmuse nägu anda, segawad seebikeetjad seebi sodi hulka heledat waiku, ehk Hee küll kahjuta on, pole temal ometi räsivaga mingit

18 16 uleüldset ühisust ja ei too pesemises mingit kasu. Nagu: tuttaw, ei kuiwll waik mitte wälja ja seda just seebikeetjad oma kasuks tarwitawadgi, nemad panewad tedir selle tarwis seebi sisse, et seep ära ei kuiwalö. Niisugune seep on käega katsudes õline, tema peale wõib tähta^ näppisid ia wigurisi suruda, mis maigu läbi kaua alal seisawad. Seebi haisu poolest wiiakse ostja ka eksitusesse^ Kõige suuremat lugu pietatse mandli seebist, aga sagedaste ei ole seebis, mis kõige kangemat mandli lõhna annab, teda mitte sugugi. Nõnda nimetatud mandli seepides, iseäranis odawates, mis wersta kauugusellemandli lõhna wälja annawad, pole midagit muud tui. odaw kunstlik, kangeste lõhnaw õli, mille lõhn mandli, sarnane on. Meie ei tee kodust seepi müigi tarwis, waid nimelt iseenese tarwituseks ja ei hoolitse sellepärast ka suureste tema wälimise ilu eest; ainult headust ja mõju tahame silmas pidada. Hea kodune seep tehtakse raswa, koolus-ja palmiõlr segust. Segud wõiwad olla: 1) 9 osast sisekonna raönmst (ploomi rasw) ja 1 osast koolus õlist. 2) 7 «sast ploomi raswast, 2 osast sia raswast ja 1 osast koolus-õlist. 3) 7 osast palmi-õlist, 2 osast oliiwi-õlist ia 1 osast kookus-õlist. Seebi keetmiseks on tarwilise suurusega harilikust, rauud katlast küllalt. Kümne osa raswa segude seebitamisele ajamiseks wõetakse tumme osa lehelist. Mõnedel, seebikeetjatel on moodils lehelist söömast potaschest ja söö«mast soodast teha ja leiawad selle segu lasulise olema. Sarnasel kordadel wõetakse üheksa osa söõwat soodat ja üks osa söõwat potascht, seda kõik segatakse kokku ja pruugitakse siis seebistamiseks. Seebi keetmist toimetatakse harilisel wiisil, nõrga tule peal. Kui seebi liim ilmsilo-

19 17 tuleb, lisatakse kümne osa raswa soolamisels pool osa^ glauberi soola; kui aga seep ei plaks tahtma lehelisest: lahku liua, siis pannakse natroni lehelist juurde. > 1U. Palmi-õli seep'. ^, See seep tehtakse lootuse-ja ^Valmi-õlist^aigü segadusega. Palmi-õli seepi nimelatatswaupluses ka Wglisehk waha-seebiks. Inglismaal on pw^lvioorus-õlid^ raswast palju odawamad, ja selle peale waatamata, et selle seebi materialid kõik taime riigist on, nõuutakse seda seepi ometi wäga palju. Kaupluses on kahte seltsi paimiõli, loomulik ehk nõndanimetatud toores ja pleegitatud,, puhastatud. Pleegitatud palmi-õlist walmistatud seep on taieste walge, aga pleegitamata õlist walmistatud seep hallikas tollast tariva. Sellesama seebile cmnawadgi seebikeetjad wahaseebi nime. Waha pole temas sugugi, maid waha asemel maik. On ka üks selts walge karwalist waha-seepi,' aga see on ploomi-raswast ja maigust tehtud ning waha pole temas ometi mitte. Waik on seebikeetmise tarwis kulda wäärt material, temaga warjlltakse mitmesuguseid pattusid, waik hoiab mädanema,- mineku eest, ta annab ka seebile läiget ning õrnust. Palmiõli seep on ligikauudu 15 osast kookus-õlist, 5 osast palmiõlist ja 4 kuui 5 osast walgest maigust. Koolus- ja palmi-õli keedetakse katlas, kerge tule peal ning seebistatatse alalise ümberliigutamise 17 osa natroni lehelisega kuni täielise seebistamiseni, see on nõnda kaua, luni seebi liim ilmsile tuleb. Teises rauud katlas soojendatakse 4 osa langet lehelist, pannakse selle sisse 4 osawalget waiku ja aetakse ka seebistama. Kui palmi-õli seebi liim läbipaistwats läheb, siis ühendatakse teda seebistama läinud maiguga. Ühendamist toimetatakse ettewaatlikult, wähe haawal, nõrga tule peal ja alaliste ümber.-

20 18 «segades. Mõlemate wedeluste ühinemise juures läheb Heebi sodi natuke wedelamals. Lõppeks lisatakse 15 kuni,20 asa harilikku potasche-lehelist juurde. Neile, kes soowiwad teada saada, kudas toorest palmi- >öli pleegitatalse, annan ma taga pool juhatust. 11. Kontidest seep. Missugust seepi wõib kontidest saada? Ma ei hakka tõendama, et nendest esimest sorti seep saab. Ometi tähendan, et kontides, mis kui kõlbmata asjad ära wifatllkse, muu seas ta raswa on, millest taunis korralikku seepi wõib teha. Kont on raswast, liimist ja lubjast koos; ta ei mädane nimelt sellepärast, et temas raswa on. Seda raswa wõib ühes teiste raswadegn liht seebi tegemiseks tarwitada. Et tontisid seebi tarwis pruukida, ehk et raswa tontidest wälja kiskuda, piawad nemad esiteks ettewalmistatud saama. Kontide ettevalmistamine wõib tähel wiifil olla. Kondid wõiwad terwelt ehk latti tambitult tegewuses pruugitud saada. Esimesel korral on haput tarwis, teisel korral lehelist. Katki tampimata kondid heidetakse soolahapu tegewuse alla. Hapu puetab kondis olewa lubja ära, aga londi rasw jäeb läbipaistwa süldi näul ritkumatats ja hoiab isegi tondi wormi alal. See üdi korjatakse kokku ja pestakse teda mitu korda külma weega, selle tarwis, et haput temast wcilja ajada. Heaste pestud üdi wõib teiste raswadega ühes seebi tegemiseks pruugitud saada. Teise wiisi järele piawad kondid puruks tambitud ja tange nlltroin lehelise sisse pandud saama, nõnda et leheline kontidest üle on. 2 3 nädala jooksul lagunewao

21 19 kondid lehelise sees ja saadakse wedelus, mis londi ras---- mast, liimist, kontidest ja lehelisest on. Seda wedelusit seebistatakse kõige puremine kookus-õliga järgmisel rohkusel ja korral: 10 osast kookus-ölist ja 18 osast natronr lehelisest tehtakse, üleüldisel põhjusel, läbipaistew seebiliim; sinna juurde pannakse nõrga keemise juures 10?> kuni 30 osa kondi sodi ja seep on malmis. 12. Willapesemise seep. Majapidamises tuleb sagedaste tooreid lammo. willu pesta, aga selle tarbeks ei kõlba harilik seep sugugi, kohane ja meel wähem see, mis meie poest ostame. Willa-, pesemise seep piab isesugusest materialist walmistatud > olema, mis kasulikult miila peale mõjub, nimelt: tervenemist jn sapist. Ilma nende olusteta ehk wähemalt ilma üheta nendest ei saa willad korraliselt puhtaks pestud. Lt seda seepi ruttu ja lihtsalt teha, on tarwis > 20 osa kookus-õli wõtta ja teda 10 osa natroni lehelisega seebistada; kui seebistamine malmis saab, tuleb 10 osa Weneetsia terpentiini hulka segada. Kui terpentiin taieste ja ühetasa ühineb, on meel maja 15 osa härja sappi hulla segada. Parast terpentiini ja sapi juurde panemist on maja katel nõrga tule peale panna ning hoolsuste ümber segades kuumaks ajada. 13. Willase riide pesemise seep. Seda wõib walgest seebist ja salmiak-piiritusestteha. 10 osa raswa seepi aetakse katla sees, nõrga tule peal, sulama, segatakse sulanud seebile 30 osa salmiakwaimu, teise nimega nuusutuse piiritust hulka. Kui ühinemine lõpeb, wõetakse seep tulelt ära ja walatalse teda lasti sisse..

22 Siidi riide pesemise seep. See tehtllkse neist-sama asjadest, mis willa pesemise seebi tarwis pruugitakse, aga lisatakse mett juurde. 15 naela harilist seepi lõigatakse tükkideks ja sulatatakse.katlas nõrga tule peal ära. Sula seebile segatakse hulka: 15 naela härja sappi, 1'/2 naela mett ja '/2 naela Weneetsia terpentiini. Kõiki seda ühentades tuleb 3 naela mett juurde lisada. Kui ühetauline sodi malmis saab, siis mälutakse teda angumiseks kasti sisse. 15. Seebi walmistamine ilma keetmata. Kookus-õli abil on wõimalik seepi koguni ilma keetmata teha. Kookus-õlil on iseäralik omadus kanges lehelises seebistada, kus juures ta mitte keetmist ei nõua. Sellest «n küllalt, kui õli lehelisega sulatatakse. Sellel wiisil mõib seepi ilma katlata teha. Seebikeetmise juures pannakse kookus-õli selleks otstarbeks teiste raswade juurde, et kõik segu rutemine seebistama läheks. Ainult sia rasnm seebistamiseks kulub näituseks kuni 50 graadi palamust, aga seesama rasw läheb poole osa kookus-õliga juba graadi palamuse juures seebistama. Seebikeetjate juures on kookus-õli suures auus ja.maga laialiselt pruugitaw. Peaaegu kõik lõhnama seebi seltsid tehtakse kookuö-õlist, sellepärast et sellest õlist seep brn, walge wärwiline saab. Kookus-õli seebistamiseks on kanget natroni lehelist maja, lyis ligikauudu 40 grandi alkalimeetri järele on. See leheline tehtakse ühest osast söömast natronist ja kahest.osast weest. Iga naela kookus-õli peale on seebistamiseks 7pool naela natroni lehelist tarwis.

23 21 Koökus-õli ilma keetmata seebistamiseks on niiheaste Sli tui ka lehelise marskust ja puhtust tarwis. Kui leheline küllalt puhas ei piaks olema, kurnatakse teda läbi tiheda rätiku;' tui aga õli kahtlase omadusega on, siis on hädaste tarwis teda puhastada. Sellest räägime tagapool. 16. Tõrwa seep. See seep on mitme haiguse juures wäga kasulik, näituseks kui ihu ohatanud (kestendab), pea kõõmab ehk taia täis on. Temaga on maia ka siis pesta, kui tulgehakkama haiguse põdejate ehk hamuatutcga kokku puudutakse, et nende kullest haigust ei saaks. Tõrwa-seep tehtakse ühest osast heast kase tõrwast (tökatist) sa üheksast osast seebist. Seep aetakse katlas nõrga tule peal sulama, ja kui tema tulelt ära wõetult anguma hakkab, siis mälutakse temale sell ajal tökat peenikesel sorul sisse, kus juures hoolega ümber segatakse. Teine wiis tõrwa-seebi walmistamiseks on järgmine: 10 osa kookus-õli ja 2 osa tökatit aetakse katlas keemci ja lisatakse neile 5'/2 osa kanget lehelist juurde. Parast seebistamist walatakse teda wormi sisse anguma j» lõigatakse tükkideks ehk wormitatse keradeks. 17. Roheline seep. Roheline seep tehtakse 20 osast lina-õlist ja 27 osast ipotasche lehelisest. Linnult aetakse nõrgalt soojaks jcr seebistatakse lehelisega. Roheline seep on pooliuedelos seisus. T.eda pruugitakse mõne haiguse juures, nagu: loomade arstimiseks ja sügeliste rautamiseks.

24 Seebi piiritus. Seebi piiritus on peale mõne õrna kanga pesemise lawäga lasuline arstlik «vahendit. Teda pruugitakse külmetusest tulnud liikmewalus õerumiseis ja pea pesemiseks, ius juures tema, tarastawalt mõjudes, lõõmamist talitab. Ometi piab seebi piiritusega lahtiöte hällivade, arstimise eest hoidma; sarnasel korral wõib hea tegew seebi piiritus peale põletawa walu weel suurt tahju tuua. Seebi piiritust wõib teha seebist, aga ka oliiwi-õlist. Kui teda walgcst seebist walmistalatse, mis sisetonna. -raswast ehk muust materialist on tehtud, siis on wajcr seepi õhukesteks liibutesteks lõigata ja neid piirituse sisse panna. Piiritust on tarwis nõnda palju pruukida, et seebi sulamus pats ei oleks, waid wedel. Kui aga foowitatfe seebi piiritust oliiwi-õlist walmiötada, siison waja wõtta? osa potasche ehk natroni lehelist, 6 osa «liiwi-öli ja 10 osa piiritust, tõik kolm asja suure klaaspudeli sisse panna ning wee sees tuumaks ajada, aegajalt raputades, kuni oliiwi-õli seebiötatud saab ja läbipllistma hakkab; selle järele lisatakse weel 20 osa piiritust ja 17 osa wett juurde. Kõik seda on tarwis segada ja kui wedelus pulms ei ole, löbiturnata; siis on seebi piiritus walmis. Teda wõib mitu aastat hoida, ilma et hukka läheks, tui pudel tõwaste kinni on torgitud. Kui selles seebi piirituses weel tampust (tcimpferi) sulatame ja salmiakwaimu juiirde lisame, siis saame :väga tuttawa opodeldoki. Opodeldotki pruugitakse ta õerumiseks ja müiatse apteekides talli raha eest. Opodeldotki tehtatse nõnda: 4 osa seepi ja 1 osa tampust sulatakse 24 osa piirituse sees ura. Kui seep ja kampus ära on sulanud, lisatakse 2'/z

25 23 <osa salmillkwllinm juurde. Külmalt on opodeldok paks ning pehme seebi näuline; soojendatult on ta wedel jü ^feebi piirituse sarnane. 19. Palmi-õli pleegitamine. Toores, pleegitamata palmi-õli walatakse katlasse 7a aetakse kuni 50 graadi palamuseni, sellejärele jäetakse ta ööks otsa rahule selle tarwis, et tõik mustused põhja ivõiksswad wajuda. Teisel päewal «alatakse puhas 5li ettewlllltlikult ära. Selle aja sees walmistatakse pleegitamise wahendikku. 100 osa pleegitamata palmi-õli Peale on 1'/«naela kroom-laalit maja, mida 4'/- naela palmun wee fees ära sulatatakse. Kui wedelus ära jahtub, on tarwis temale kuus naela suitsewat soolahaput juurde panna. Haput tuleb kroomkaali sulamuse juurde ettewaatlikult panna, wähe kauup» ja ühtelugu puu mõlaga ümber segades. Kui segu ivalmis on, siis on tarwis teda wahetpidamata kange loksutamise all selginud õli sisse walada. Esialgul wõtab õli ruuge ja tumerohelise karwa, aga pärast pikalist loksutamist hakkab õli selgemaks ja walgemaks minema ning kroomkaali langeb põhja. Niisugusel näul piab «li pool tundi aega seisma. Peale selle jcieb weel õli pesemine, sest temas on soolahapu, mida ära tuleb saata. Pesemist toimetatakse järgmisel wiisil: õli pinna peale sn tarwis palmvat wett pritsida, mis õlist läbi põhja langedes enesega hapu osakesi ühes wiib. Sellel wiisil pesemise läbi läheb õli tähtsalt walgemaks ja lõppeks saadakse puhas pleegitatud õli hea haisuga. Niisugusel kombel pleegitatud palmiõlist tuleb wäga hea kõwa, walge seep.

26 24 -^ 20. Koolus-õli puhastamine. Kaupluses ivöib laua aega seisnud, halwats läinud'?oolus-õli leida, mida kaupmees ostjale ivaga odawcr hinna eest ära annals. Kes õli puhastamise wiisi mõistab, wõib seda kasuga osta. Halwa kookus-õli parandamist toimetatakse järgmisel wiisil: Katlasse, mis niisuguse õliga poolest saadik täidetud, walatakse kanget keedusoola sulamust ja keedetakse lõwaste. Pärast pooletunnilist keetmist ilmub õli pinnal porine waht, mida hoolega ära tuleb riisuda. Kui aga walge, puhas maht «nnast hakkab näitama, siis jäetakse keetmine järele. Katel wõetakse tulelt ära ja jäetakse ööseks rahuliste seisma. Selle aja sees korjab sodi põhja, mida puhtast vlisl ära lahutada tuleb. Kui walgeid klaas purkisid> on, siis wõib õli katlast nende sisse walada, misläbi Põhja walgunud pära parem näha ja ära lahutada on. H0 naela õli peale sulatatakse 1'/2 2 naela soola. Õli puhastamine wõib ka teisel wiisil olla. Katlassulatades tuleb õli lehelisega seebistada ning siis keedu soola juurde lisada. Soola juurde lisamise läbi lahtuniad sopased tükid ja maht, mida mõlemaid, ilmumise järel, tohetarwis on kõrwale heita. Wahu riisumisega vn maja rutata, muidu hakkab seebistaw õli katlas tõuuöma ja ajab iile. Tule jõuudu tuleb nõrgendada ja wahu hunikusse kogumist' keelda. Kui ainult walge, puhaö maht hakkab ilmuma, siis on see puhastuse märgiks. Pärast juhtumist ja lehelise weest wabastamist läheb dii tüll segase-piima turmaliseks aga vn pruukimiseks kõlbulik Tähelepanemise wäärt on, et sellest puhastamisest).fee on lehelise ja soola abiga, õli oma rutulise seebisiamise omanduse laulab, aga õli wäärtus ei kau selle läbi. sugugi, waid koguni selle wastu saab sellel wiisil puhastatud kookus-õlist weel parcm seep; ta saab walgcm.

27 25 õrnem ja taieste ilma iseäralise seebihaisuta. Mürske kookus-õli hais on hea, pähkli löhna sarnane. Kookusõli teiste raswade hulka segamisest läheb seebi omadus paremaks, aga niisugusel korral on tarwis ka lehelise rohkust mahendada, sest et teised raswad nõrga lehelise juures rohkem seebistelewad. 21. Seebi marmoriseerimine wõi marmori turmaliseks wärwimine sünnib järgmisel miifil: Warw õerutalse müisri sees natukese weega peeneks. Kui wormi sisse mälumiseks malmis olem seep juba küllalt paksuks on läinud, walatakse teda müisrisse ja segatakse wärwiga segamine. Siis muiatakse katlast nõnda palju seepi lasti sisse, et kasu põhi sellega kaetud saab ja selle seebi peale walatakse üks osa seebiga «erutud wärwi. Wärwi tuleb peenikese soruna walada, nõnda et kasti põhja peale üleni õhukene kord saab. Wärwi järel on tarwis seepi mäluda, nõnda et mann kaetud saab; sellwiisil tuleb korda mööda walada, wärwi seebi järel ja seepi märwi järel, luni kast täis saab. Siis on maja puust mõlukese ubil pool angunud seepi igapidi segada, kõwera joonte- ja ringidega ühest lusti nurgast teise. Sell wiisil ja weidikese harjumise juures, saadakse wäga ilus marmori tiri. Marmori tarwaliseks wärwimist tehtakse weel niisugusel wiisil: Kui seep katlas juba walamiseks malmis saab, siis walatakse pisukene osa ettewalmistatud wärwi seebi pinna peale, segatakse seebi pealmine kord wärwiga 1u muiatakse kustisse. Klli see tehtud, siis on tarwis teda. korratu, mis ennem sai üteldud ja, seep kasti walada. Seepi niisugusel wiisil kusti mäludes lnheb ta iseenesest lärmiga segamine. Siiski on tarmis kepikesega mõni. tord seebi sisse torgata, et näha, kus kusti nurkades mõni osa segi minematuks ei jäe.

28 Wärsle lilledest hea lõhnade tegemine. Igal raswal, aga ka õlil on tähtjas omadus lilledelõhna enese sisse imeda ja seal hoida. Pruugime seda teadust oma lasuks, et todus walmistatud seebile heat> lõhna anda. Selle tarwis et lilledest lõhna wabriku wiisil wälja tõmmata, olets määratu suurt tapitaali tarwis. Lõhn, ehk nagu teda kaupluses nimetatakse, eetheri õli, saadakse masinate abil, millest üks ikka kawalamalt on ehitatud^ tui teine, kus juures nende ehitus sagedaste wabrikandi enese saladuseks jäeb. Eetheri õli walmistajad wabritud on Lõuna-Prantsuse maal, niisugustes kohtades, tus kõige rohkem lõhnawaid lillesid kaswab, ja sellepärast tulebgi meil nende sünnituste eest wiiga kalliste maksta. Ometi wõime meie alamal seisma õpetuse järele ise eetheri õli walmistada, mis meil ilma üle mere toodud masinateta ja mis kõige parem, ilma raha. ublta wõimalik on. Kui meil heaste korda läinud silmapesu seep on^ siis soowiksime temale ta head lõhna juurde teha. Seda. meie saame, kui aeda ja põllule läheme ning kõiksugu lõhnawaid lillesid korjame. On juba küllalt korjatud, siis puhastame neid okstest, kõrtest, lehtedest ja kõigist mis ei lõhna. Korjatud wärsked õied pannakse potti. Purki ehk laia kaelaga pudelisse, walatakse head promangsi-, mooni- ehk ka pciewalille-õli peale, siis katetakse riist pealt kinni ja pannakse mõneks päewaks sooja kohta. Selle aja wältusel läheb kõik õite lõhn õli, sisse. On see sündinud, siis piab õli hariva lõuendi läbi Pigistamise waral õitest lahutama; seda tööd wõib käte wahel toimetada, ehk et õli laduma ei läheks, Pressi abil, mis lihtsalt kahest lauakesest on tehtud, mille

29 27 vahele lõuendist totikene pigistatama õitega pannakse; Venimist llluuda on tannis tubli majutusega rõhuda. Sell -kombel tehtakse selle õliga weel mitmele korrale, igakord uusi wärskeid õiisi pruukides, kuni õlil nõnda tange lillelõhn on, et teda tui eetheri õli seebi ehk pomadi tarwis wõib pruulida. Sia sisekonna-mswal on niisama nagu õlilgi lille- Hest lõhna wäljatõmbamise omadus. Räsivaga ümberkäimine sellel lu'ul on weel lihtsam. Puhastatud rasw inääritatse poolwedelaö olekus poole sõrme paksuselt mitme ühesuuruse klaas-ruutu peale, selle klaasi peale määritud raswa peale ühe ehk kahe sõrme paksune kord wärskeid õiisi. Teiste klaasidega tehtakse nõndasamuti. Kõik klaasid lautakse üksteise peale ja pannakse kaanega kasti sisse. 3 5 päewa pärast on tarwis närtsinud õied ära wõtta ja nende asemelle uued panna. Uute õitega wahetus wõib mitu korda sündida. Klaaside panek wõib ka nõnda toimetatud saada, et õied raswa tulge ei puutu; siis on kõige esiteks tarwis õiisi kasti põhja riputada, mille kulle lauudade tulge kandilised kepikesed on lööoud, nõnda et klaas-ruutusid, rasw alaspidi, nende peale wõib panna, sell wiisil, et rasw õite tulge ei puutuks; klaasi määrimata pinna peale pannakse õite kiht. Nõnda wõib tlaasisid kui palju üks«teise üle seada, piab aga wcmtama, et allpoolne raswane külg lillede külge ei puutu. Nasw jäeb siis puhtaks ja pole mitte tarwis teda närtsinud õitest puhastada. Sell wiisil saame peaaegu ilma hinnata lõhnama wahendiku, mis meie otstarbedele kõlbab. Sedasama lõhnawat raswa wõib ka taskurätikute tarwis pruukida, kui meil mitte kahju pole selle töö peale natukest kõige kangemat piiritust raisata. Nüidse kõrgendatud aktsisi (wiina banderolli maksu) juures maksab pudeli täis kõige paremat puhastatud piiritust (97 graadiline) ühe rubla

30 28 umber. On meil piiritus laes, siis wõime head lõhncr teha. Piiritusest tehtakse tuttawal kombel kõiksugu wedelufi juurtest, lehtedest ja õitest, nendest asjadest kisub Piiritus kõik maitse lvälja. Aga taimede lõhna kisubpiiritus wähem tugewaste. Katsuge lehkawaist õitest Piirituse wedelat teha ja teie näete, et teie mitte ainult Niäga nõrgalt lõhnawat wedelat ei saa, waid ta hea, suure osa piiritust kautate, sest et piiritus ligunema asja fisse läheb ja sealt teda mitte ilma wäga tugema malmist pressi abita kätte ei saa. Koguni teine asi on, kui piirituse sisse mürske õite läbi lehkamaks tehtud Zli pannakse; sarnasel korral teeb piiritus oma töö, nagu puremine ei wõigi. Oli seest läheb kõik maguk lõhn piirituse sisse ja õli wõib siis jälle õite seest uue lõhna wälja kiskumiseks tarwitada. Oli seest lõhna «väljatõmbamise tarwis tuleb üks osa Piiritust ja kaks ehi meel parem kolm osa lõhnawat õli mõtta. Wedelus on tarwis pudelisse panna, kõwaste tinni torkida ja sagedaste ümberloksutada. 5 6 päewa järele ja pärast rahulist seismist lööb piiritus iseenesest, õlist lahku; siis tuleb pruugitud õli ära mäluda ja piirituse sisse uus portsjon lehkawat õli kallata. Soowi järele wõib uue õli wahetust weel kolmas ja neljas, kord ettemõtta. Oleme sell wiisil ilma pressi ja masina abita lõhnama õie-piii'tuse saanud, siis on meil see, ehk ligikaudu see, mis harilikult eetheri-õli nime all müiakse, mida kui ta mitte segatud pole kullaga ülesse kaalutakse. Arusaadmu on, et meie wedelikkudest niisugust kanget lõhna ei wõi nõuuda, nagu wõeral maal walmistatakse, kus kclngcste lõhnamad lilled taswawad, mida. meil käepärast ei ole.

31 29 Lõhna saamiseks wõib järgmisel wiifil toimetada:. Kui wärske lilledest puudus ja natukene ula maad on, siis on maja mõni kopik reseeda, lewloi, nelgi, lõhnawll' herne ja mitme muude seemnete ostmise peale raisata. Kui need seemned maha saamad külwatud maa puudusel wõib mullaga täidetud kastidesse külida annawad nad hulga lõhnawaid lillesid. Teatan meel mõne lihtsa wahendiku lõhna andmiseks: Et seebile magust kannikese lõhna anda, tuleb' seepi nõrga tule peal sulatada ja tema hulka lõige peenemat kannikese juure ara hingamata pulwrit segada. Kui seep jahtuma hakkab, siis on waja teda wormi sisse walada. Teine wahendik on mõrudast mandlest, mis peeneks tambitud ja seebi hulka pandud piab saama. Mandel kooritakse ära, tambitakse müisri sees nõnda kaua kuni ta taigna sarnaseks läheb, siis lisatakse alaliste tambides esiteks mõni tilk aga pärast poole rohkem mett juurde; sarnasel wiisil saadakse walge poolwedel sodi, mis kanget mandli haisu annab, ja mida siis sulatatud seebi hulla segatakse ning wormi sisse wälja-walatakse. Kolmas wahendik on suitsutamise maigust (.u>miii>). Suitsutamise maik tehtalse pihu-peenikeseks pulwriks ja segatakse sulaks aetud seebi hulka, mis siis wormilasti sisse kallatakse. Suitsutamise waik annab seebile armsa wanili lõhna ja hoiab iga seepi mädanema mineku eest. Suitsutamise waigu lõhn on wciga wastupidaw, seep lõhnab tema läbi kuni otsa saab.

32 30 Lisa. Kiwiga seebikeetmine. Uuemal ajal on halatud lehelise asemel seebikiwi "tarwitama, aga kiiviga keedetud seep 'pole mitte nõnda >'hea ega kasulik kui lehelisega keedetud. Iseäranis silmade ja ihu peal olewate lõhkenud kohtade pesemiseks ei olla ta mitte soowitaw. Ka on lehelisega keetmise juures seebi saak suurem, ja odawam kui kiwiga keetes. Kiiviga keetmise mood on wist selleparast kaunis laiali lagunenud, et perenaistel temaga keetes wahem waewa on kui libedaga keetmise juures. Tema materialide kokkuseade ja keetmise aeg on umbes järgmine: Wõetakse 8 naela korjatud raswa, 2 naela seebikiwi ja 8 toopi wett, pandakse üheskoos tulele ja keedetakse umbes 1 tund aega, siis lisatakse temale 1 1'/- naela keedusoola juurde ja keedetakse weel '/4 tundi. Nüid wõetakse leedis tulelt ära ja walatakse teda ühtlase sügawusega riista sisse jahtuma. Sealt lõigatakse teda teisel päewal wälja, soowitawa suurusega tükkideks, ja pannakse kuiwama. Et mageda räsivale rohkem ja soolasele wahem soola pannakse, saab wist iga seebikeetja isegi arusaama ning sellejärele toimetama, olgu see libedaga ehk linuga keetes.

33 31 Kudas lüinlaid tehtalse. Tarwilise suurusega rauud katlasse walatalse 2 3 wer-- schoki kõrguselt wett. Siis wõetakse 13 naela sulatatud jaläbikurnatud härja sisekonna raswa ja 2'/2 naela pu«hastlltud lamma sisekonna raswa ning pannakse koil katlasse. Raswa tuleb nõrga tule peal sulatada, ilma et teda keema ajaks. Selle järele on tarwis lõuendist kotikene teha ja tema sisse l'/2 solotniktu potascht, niisama palju salmiaki ning kibemekene sinist indigo wärwi pulwrit. Kotitene on waja kinni' köita ja pika nööri otsas katlasse wedela raswa sisse lasta. On kotikene umbes weerand tundi raswa sees seisnud, siis wõetakseteda sealt wälja; rasw segatakse katlas ümber ja lastakse ära jahtuda; kui tema katla ääri mööda anguma hakkab, siis tuleb teda wormidesse walada, millede sisse tahid juba aegsaste malmis on pandud. Lamma räsivast küinlad on kõwad. Kui küinalde tegemine suwe ajal sünnib, siis pannakse nende hukka minemise eest hoidmiseks kotikese sisse natukene maarjääd. Küinlad saamad kauni wäljaspidise näu, kui neid sula waha sisse kastetakse. Waha sulatatakse katlas nõndasamuti nagu raswa, see on natukese wee abil; küinlad kastetakse jahtunud waha sisse ja kuiwatatakse ära. Waha asemel wõib selleks samaks otstarbeks ka odawamnt tärklist pruukida.

34 Juhataja. Lehelülg. 1. Kudlls ja millest seepi tehtakse 3-2. Potasche- wõi kaali- leheline 5 3. Sooda- wõi natroni leheline 7 4. Keetmine 9 5. Voolamine 10 «. Wormi-kast Naswa seep 11 8.^ Sooda seep Kodune seep Plllmi-õli seep Kontidest seep Willapesemise seep Willase riide pesemise seep Siidi riide pesemise seep ' Seebi walmistamine ilma keetmata Tõrwa seep Roheline seep Seebi piiritus Palmi-õli pleegitamine Kookus-õli puhastamine Seebi marmoriseerimine Wärske lilledest hea lõhna tegemine Lisa. Kiwiga seebikeetmine 30, Kudlls tuinlaid tehtatse 31.^N-V^'

35 books2ebooks.eu e-raamat EOD kaudu ebooks on Demand Digitaalkoopia Tartu Ülikooli Raamatukogust

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

A I5~l$ «Ct2> -«CöK <i>. -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;<Е>;'чС>> -«a>; <3>i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutan

A I5~l$ «Ct2> -«CöK <i>. -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;<Е>;'чС>> -«a>; <3>i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutan A I5~l$ «Ct2> -«CöK . -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;;'чС>> -«a>; i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutanud Z. Fcpili. Т kartus 188'). Trülitud K. A. Hermann'!

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga.

o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. Aboni üks karjapoiss ja Iron tema saatja, reisiwad Eterimaale. Salsa leelest

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

A diso

A diso A diso JtW* J V F "Ч Raamat 6 tunniga lugema õppimiseks. ( irnc õpetust sõnad: Õpetajale" läbilugeda. -щщр- Tallinnas, 1910. &. Gebert'i trükk. L ^ ^ J ENSV ТА Kirjandusmuuseum«Arhiivraamatukogu / 1 al

Rohkem

Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: "..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' '" /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R G

Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: ..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' ' /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R G Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: "..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' '" /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R Grünfeldt: 'Sügis. Hanns Heinz Eweirs: Rahwas sõjariistus.

Rohkem

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1 Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt

MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt enne seadme kasutamist ja hoidke see juhend alles.

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste

RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 12. 1921. a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste ajutise wäljakuulutamise korra kohta tagasiwõtmine.

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

JfŠMU- ABD-mamllt t z «e z t\vm.+ taüinnas, IWO

JfŠMU- ABD-mamllt t z «e z t\vm.+ taüinnas, IWO JfŠMU- ABD-mamllt t z «e z t\vm.+ taüinnas, IWO Vt. Tõnissoni ABD-manmt. bdeghiklmno prsftuwäoöü ABDEGH IKLMNO PRSTU ~?? A O OU Trükitud M. 3Vnisfon'i luluga. üeiatatt Ä03BOJieHo n,eh3ypoio. Pnra, 16-ro

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tfijf"j Jt ia 6$<*;

Tfijfj Jt ia 6$<*; Tfijf"j Jt ia 6$

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Eesti-Haginski asundusest (1909–1910)

Eesti-Haginski asundusest (1909–1910) Peterburi Teatajas 1909 ja Pealinna Teatajas 1910 avaldatud kirjad Eesti- Haginskist. Kirjasaatjad o., ne. ja J.L. (oletan, et J.L. võis olla Eesti-Haginski kooliõpetaja Jüri Lossmann). Põhja-Kaukaasia:

Rohkem

A 19?9

A 19?9 A 19?9 / f M M ^ Il tj O A Pulma jutt Teine armuke. Alssintt. Kirjutanud J. F. N Ji;o3BOJieHO II,eH3ypo». Äepnn., 22. AßrycTa 1887 r. 341/6 Aombi Rein rüipas wähä õlut. Aega mööda õppis ta ka sõprade seltsis

Rohkem

-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t

-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t -*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte tuluga, 1891. i:.v.i..1 «i ' "''»."" VasKu lus iga hommiku

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

', *&* 4 V ' # * * * M. v ^a»' &*KJ 7Ö6 1 V *. * * >

', *&* 4 V ' # * * * M. v ^a»' &*KJ 7Ö6 1 V *. * * > ', *&* 4 V ' # * * * M. v ^a»' &*KJ 7Ö6 1 V *. * * > 2;

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p

Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p QrcknMdt. Häda. Wilhelm Lobslcn: Saar* ÕpclajQ. Lconardo

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni

Rohkem

Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC

Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC 3 indmõisianis (fl eadnud Em. Gutmann. Sõnade tähendus; Pahemalt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Maur-Ferrmani kirjad Estonia asundusest Peterburi Teatajas (1911–1913)

Maur-Ferrmani kirjad Estonia asundusest Peterburi Teatajas (1911–1913) Peterburi Teatajas aastatel 1911 1913 ilmunud kirjasaatja Maur-Ferrman i teated Abhaasiast Estonia asundusest. Teadete sageduse põhjal võib seda pidada ka omalaadseks Estonia küla kroonikaks nendel aastatel.

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PDF

PDF Renault cognac 25aastane Charente i ärimees Jean Antonin Renault lõi Renault konjaki 1835. aastal Cognaci linnas. Täiusliku konjaki valmistamisel on tähtsaim osa segamine. Eri aastaköikudest ja istandustest

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

EKSS-i 1 ühendverbide loetelu alla ajama alla andma alla heitma alla hindama alla jätma alla jääma alla keerama alla kirjutama alla kiskuma alla kriip

EKSS-i 1 ühendverbide loetelu alla ajama alla andma alla heitma alla hindama alla jätma alla jääma alla keerama alla kirjutama alla kiskuma alla kriip EKSS-i 1 ühendverbide loetelu alla ajama alla andma alla heitma alla hindama alla jätma alla jääma alla keerama alla kirjutama alla kiskuma alla kriipsutama alla käima alla laadima alla laskma alla lendama

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Jt учф *

Jt учф * Jt учф * Ig Tõnissoni i *J Il a b NVJ't!l

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

HARMONY Aroma Handcraft Collection 1

HARMONY Aroma Handcraft Collection 1 HARMONY Aroma Handcraft Collection 1 2 Sarja dōterra Harmony Collection kuulub kolm ainulaadset eeterlikku õli: Green Mandarin, Pink Pepper ja Star Anise. Kombineerige õlisid enam kui 30 retsepti järgi

Rohkem

MUFFINID KOGU MAAILMAST Barcelona 36 muffinit Berliin 36 muffinit 1000 g Muffin Mix, küpsetussegu muffinite ja plaadikookide valmistamiseks 400 g vesi

MUFFINID KOGU MAAILMAST Barcelona 36 muffinit Berliin 36 muffinit 1000 g Muffin Mix, küpsetussegu muffinite ja plaadikookide valmistamiseks 400 g vesi MUFFINID KOGU MAAILMAST Barcelona Berliin 40 g Dessertpasta Apelsin Kõiki koostisosi segada aeglaselt 2-3 minutit. 360 g Fruttifine Limone, kasutusvalmis küpsetuskindel sidrunitäidis Apelsinikreem 1000

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend

Rohkem

Microsoft Word - MEG09_kayttoohje_EST.doc

Microsoft Word - MEG09_kayttoohje_EST.doc Enne seadme kasutamist loe tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ning seadet kasutades järgi kõiki loetud juhiseid. Hoia kasutusjuhend hilisemaks vajaduseks alles. SOOJAPUHUR Kasutusjuhend Originaaljuhendi

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmise

PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmise PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmised tarbija õigustest ja kohustustest. Arendada õpilaste

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem