Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Väljavõte

1 Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber L.KKL.T M Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi OÜ TARMEKO KV 1.2. Registrikood / Isikukood Käitise nimetus AS T armeko Spoon ja T armeko LPD OÜ tootmiskompleks 2.2. Käitise aadress Lohkva, Luunja vald, T ART UMAA 2. T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 51 X: 6735, Y: Käitise tegevuse algusaeg 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Muud tegevusvaldkonnad - Vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. T ööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis võimsus Aastane tootmismaht kuni m3 spoonilehti, millest 7500 m3 kasutatakse puitdetailide tootmiseks. Lahusteid kasutatakse kuni 25 t aastas Aastane tootmis maht. Loa andja andmed.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet.2. Registrikood Aadress Narva mnt 7a, T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/19

2 Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus AS Tarmeko Spoon ja Tarmeko LPD OÜ tegutsevad Tartumaal Luunja vallas Lohkva asulas Aura kinnistul (katastriüksuse tunnus 3201:001:0013). Ettevõtete tootmistegevus toimub ühel territooriumil ja ühises tootmishoones. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus asuvad mitmed ettevõtted. M anused Lisa 1: Kaart 2.pdf Tabel 3. Käitise tegevus AS Tarmeko Spoon põhitegevuseks on spoonitootmine. Ligikaudu % toodangust kasutatakse liimitud-painutatud detailide (LPD) tootmisel samal kinnistul, ülejäänu müüakse. Tarmeko LPD OÜ toodab liimitud-painutatud puitdetaile, mida kasutatakse mööblitööstuses. Detaile toodetakse teatud määral naaberkinnistul tegutseva Tarmeko Pehmemööbel OÜ tarbeks. Valdavalt tehakse Skandinaaviamaade jt mööblitootjate tellimustöid. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. PVT juhend Mööblitootmise parima võimaliku tehnika juhendmaterjal 2. World Bank Pollution Prevention Handbook, KKM määrus nr. 11. PVT juhend IPPC Draft Reference Document on Energy Efficiency T echinques 5. PVT juhend Reference document on best available techniques on Surface treatment using organic solvents T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr(d) Vastavusmärge 2/19

3 Keskkonnajuhtimine Kontserni põhine keskkonnajuhtimine T armeko kontserni tütarettevõtete keskkonnajuhtimine on lahendatud haldusfirma OÜ T ARMEKO KV kaudu - selle keskkonna ja töökeskkonnaspetsialist. Käitise tegevus ei avalda olulist keskkonnamõju. Energiakulu Optimaalne energiakasutus Soojusenergia kokkuhoiuks on LPD tehase puidutöötlemisseadmete tolmu kohtäratõmbesüsteemile ehitatud õhu tsirkulatsioonifilter, mis tagastab 0 % kohtäratõmmetega väljaimetava õhu. Sellega välditakse olulisi soojuskadusid. Õhu retsirkulatsioonifiltri elektrienergia kasutamise vähendamiseks on LPD tehase puidutöötlemisseade ühendatud filtri juhtimissüsteemiga kui seade lõpetab töö, lülitub vastav aspiratsioonisüsteem minuti pärast automaatselt välja. Viimistlusprotsessid lahustite kasutamisega Viimistlusprotsessid: lakkimine Viimistlusprotsessid: peitsimine Vineerplaadi tootmine Vineerplaadi tootmine Vineerplaadi tootmine Puidu ladustamine Lahustite sisaldus käitises kasutatavates viimistlusmaterjalides on < 25 t/a Lakkide pihustamisel kasutusel firma Kremlin õhksüsteemiga pihustuspüstolid Pihustamisel kasutusel firma Kremlin õhksüsteemiga pihustuspüstolid Spoonilehti püütakse võimalikult täielikult ära kasutada - vähegi sobivad väiksemad tükid õmmeldakse termoniidiga kokku suuremateks lehtedeks. Spoonitehase toorikute liimimisel kasutatakse doseerivaid liimivaltse. T avalised liimivaltsid on kasutusel liimitud-painutatud detailide kõrgsageduspressidel. Detailide vineerimisel kasutatakse karbamiidformaldehüüdvaiku (KF). Puit ostetakse sisse kogustes, mis kasutatakse tootmises ära optimaalse aja jooksul LOÜ sisaldus välisõhku suunatavates gaasides on kuni ~0 mgc/nm3 Laki kulu on ~20 % väiksem võrreldes varem kasutatud pihustusmeetoditega. Peitsi kulu ~20 % väiksem võrreldes tavapäraste pihustusmeetoditega Võimaldab puidu täielikumat ärakasutamist Liimikulu pinnaühiku kohta on 1.28 korda väiksem kui tavaliste valtside kasutamisel. Doseerimisvaltsid kannavad peale 90 % ettevõttes kasutatavast liimvaigust. T avaliste valtside asendamine ei ole majanduslikult põhjendatud (kasutatakse vana tehase seadmeid edasi). Jälgitakse, et KF-vaigu vaba formaldehüüdi sisaldus oleks < 0.3 % Puitu niisutatakse ainult vajadusel ptk. 5.3, lk. 39 KKJS rakendamise ulatus sõltub käitise tegevuse ulatusest, iseloomust ja keerukusest ning erinevate keskkonnamõjude esinemisest. ptk. 5.., punkt 2 ja 28: käitises hinnatakse jääksoojuse ärakasutamise võimalusi, erinevate energialiikide kasutamise optimeerimiseks kasutada soojusvaheteid või pumpasid. Lisa 3: Kui puitpindade katmisel on solventide kasutus t/a, peab LOÜ sisaldus välisõhku suunatavates gaasides olema < 0 mgc/nm3 ptk..3. HVLP õhksüsteem vähendab materjali kulu tavapüstoliga võrreldes kuni 35 % ptk..3. HVLP õhksüsteem vähendab materjali kulu tavapüstoliga võrreldes kuni 35 % Üldised ressursside säästliku kasutamise põhimõtted Üldised ressursside säästliku kasutamise põhimõtted. ptk..2. Ohtlike kemikaalide asendamine. KF-vaigud on tunduvalt keskkonnasõbralikumad kui fenoolformaldehüüdvaigud. ptk Pikema ladustamise ajal kastetakse palke aeg-ajalt veega 5 Vastab Vastab 3 Vastab 1 Vastab 1 Vastab 2 Vastab 2 Vastab 1 Vastab 1 Vastab Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 3/19

4 Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Müra vältimine või vähendamine T oorme säästlik kasutamine Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmetekke minimeerimine Jäätmetekke vältimine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Vee säästlik kasutamine Pooltoodete säästlik kasutamine Abimaterjalide säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine Seadmete õigeaegne tehnohoole vähendab võimalikku müra kui vibratsiooni Välditakse toorainete raiskamist, st neid kasutatakse vastavalt toote tehnoloogilises kaardis toodud normidele. T ehnoloogiliste seadmete hooldusplaan, mis koostatakse vastavalt seadme passile T oote arendamisel tehakse uuringuid toormekasutuse optimeerimiseks nii koguste kui viimistlusmaterjalide ohtlikkuse vähendamise osas Vastab Vastab Vt. toorme säästlik kasutamine Vastab Vt. toorme säästlik kasutamine Vastab Vt. toorme säästlik kasutamine Vastab Erimeetmeid ei kavandata välditakse energia raiskamist Solvendipõhise toodangu väljatõrjumine, eelisarendatakse veepõhiste värvide jm tootmist Välditakse vee raiskamist T öötajate koolitus; tehnilised parendused tootmises; tootmise täpsem planeerimine Käitises kasutatavate solvendipõhiste materjalide käive viiakse alla 0 t/a. T öötajate koolitus olmevee kasutamise osas; aurumiskadude vähendamiseks on spoonipakkude leotusbassein suletud Vastab Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Üldine majanduslik tasuvus Üldine majanduslik tasuvus Üldine majanduslik tasuvus Rakendamise periood Pidevalt vastavalt hooldusplaanile Pidevalt Pidevalt Meetme rakendamise tähtaeg Vastab Vastab Sama, mis toorme puhul Vastab Sama, mis toorme puhul Vastab Sama, mis toorme puhul Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine /19

5 Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Abimaterjalid Polüvinüülatsetaatliim (PVA) 20 L, plastmass Skeem 2-1: L-3 Abimaterjalid T ermoniit Poolid materjalide laos Skeem 2-1: L- Abimaterjalid Karbamiidformaldehüüdvaikliim (KF 30, KF-ES, Casco 127 jt.) T ootmisruumis, 1 m3 plastikust transpordimahutis Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % 0.20 t Detailide koostamine 0.60 t/a 0 1 Spoonilehtede koostamine Skeem t Spoonilehtede liimimine vineeriks 1 t/a 0 Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta 805 t/a 0 0,11 kg/m2 doseerimisvaltsiga; 0,11 kg/m2 tavavaltsiga T oore Spoonilehed T ootmisruumis Skeem m³ LPD detailide valmistus m³/a 80 1,25 m3/m3 T oore Kasepalk Laoplatsil Kaart 2 L m³ Spooni koorimine m³/a 50 1,75-2 tm/m3 Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus kaubakood Abimaterjalid Ammooniumkloriid (sh Casco 255) Abimaterjalid Vesipõhine lakk koos juurdekuuluvate peitside jm (nt. AF 72, LOÜ 6%) Abimaterjalid 380 Vedeldi kontaktliimile (nt. Kiilto T 2503) Abimaterjalid Kontaktliim, klassifitseeritud F, Xn, Xi (nt. Vertex K8) Abimaterjalid 380 Lahusti värvidele jm. (nt. DT 52, TW-200) Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil 25 kg, kott Skeem 2-1 : L3 20 l, plastik Skeem 2-1: L3 20 l, metall Skeem 2-1: L3 20 l, metall Skeem 2-1: L3 25 l, metall Skeem 2-1: L3 Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik Tootmis protsess 1 t Vaikliimi kõvendi 0.60 t Detailide värvimine 0.0 t Detailide liimimine 0.20 t Detailide liimimine 0.60 t Detailide viimistlus Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus t/a 12,5 g/kg Ammooniumkloriid t/a ~0,1 kg/m2 2-(2-Butoksüetoksü)etanool Metüül-2-pürrolidoon t/a ~0.01 kg/m2 T ööstusbensiin, hüdreeritud, kerge CAS, Ohukate EINECS gooria või ELINCS nr Atsetoon (2-Propanoon) t/a ~0,06 kg/m2 T ööstusbensiin, hüdreeritud, kerge Atsetoon (2-Propanoon) t/a ~0,03 kg/m2 n-butüülatsetaat Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % /19

6 Abimaterjalid 380 Vedeldi katalüütilistele materjalidele (nt. 35) Abimaterjalid Kõvendaja värvidele (nt. TH 713; LOÜ 80%) Abimaterjalid Kõvendaja polüuretaanvärvidele (nt. TH 720 PU; LOÜ sisaldus 7%) Abimaterjalid Kõvendaja kruntvärvidele (nt. TH 780; LOÜ 72%) 20l, plastik Skeem 2-1:L3 20 l, plastik Skeem 2-1; L3 20l, plastik Skeem 2-1: L3 20 l, plastik Skeem 2-1: L t Detailide viimistlus 0. t Detailide viimistlus 0.20 t Detailide viimistlus 0.20 t Detailide viimistlus 6/19 T olueen (Metüülbenseen) Ksüleen (dimetüülbenseen) Etüülbenseen 0-1- T sükloheksanoon Butanoon (MEK) t/a ~0,03 kg/m2 Atsetoon (2-Propanoon) n-butüülatsetaat Etanool (Etüülalkohol) t/a 0,015 kg/m2 T olueen (Metüülbenseen) Butanoon (MEK) n-butüülatsetaat ,3-isoditsüa-nato-metüülbenseeni homopolümeer m-t olülideendiisotsüanaat Etüülatsetaat (Etüületanaat) t/a 0,015 kg/m2 1-1,3-isoditsüa-nato-metüülbenseeni homopolümeer m-t olülideendiisotsüanaat Butanoon (MEK) n-butüülatsetaat Heksaan-1,6-diisotsüanaat, homopolümeer 0.50 t/a 0,015 kg/m2 1-1,3-isoditsüa-nato-metüülbenseeni homopolümeer m-t olülideendiisotsüanaat Etüülatsetaat (Etüületanaat) Butanoon (MEK) n-butüülatsetaat

7 Abimaterjalid Happekatalüütiline karbamiid-melamiinvärv (nt. Diccoplast 30, LOÜ 26% Abimaterjalid Polüuretaanvärv (nt.t Z 9625/13, LOÜ 37%) Abimaterjalid Polüuretaanvärv (nt.t Z 9925, LOÜ 55%) Abimaterjalid Polüuretaan-kruntvärv (nt. TU 18, TU 213/22, LOÜ 30%) 20 l, plastik Skeem 2-l: L3 20 l plastik Skeem 2-l: L3 20 l, plastik Skeem 2-l: L3 20 l plastik Skeem 2-l: L t Detailide värvimine 0.20 t Detailide värvimine 0. t Detailide värvimine 0.60 t Detailide värvimine 3.20 t/a ~0,1 kg/m2 Etanool (Etüülalkohol) Lahustibensiin (nafta), raske aromaatne Isobutanool Metoksü-1-metüületüülatsetaat Etüülbenseen 0-1- Ksüleen (dimetüülbenseen) t/a ~0,1kg/m2 Metüülisobutüülketoon Ksüleen (dimetüülbenseen) Etüülbenseen 0-1- T sükloheksanoon Isobutüül atsetaat Metoksü-1-metüületüülatsetaat Hüdroksü--metüül-2-pentaanoon t/a ~0,1 kg/m2 Metanool (Metüülalkohol) Hüdroksü--metüül-2-pentaanoon Etüülbenseen 0-1- Ksüleen (dimetüülbenseen) n-butüülatsetaat Isobutüül atsetaat t/a ~0,1 kg/m3 Etüülbenseen 0-1- n-butüülatsetaat Ksüleen (dimetüülbenseen) /19

8 Abimaterjalid Nitrotssellulooskruntvärv (nt.su 30, LOÜ 7%) Abimaterjalid 380 Nitrolahusti (nt. Nitra) Abimaterjalid Happekatalüütiline kõvendaja (nt 2098, HW 200, LOÜ 80%)) Abimaterjalid Peits (Tempest-seeria, LOÜ sisaldus 88%) Abimaterjalid Peitsid (nt. T ikkurila Dicco Color 29 seeria, LOÜ sisaldus 85 %) Abimaterjalid Kruntlakk (nt. IS-200, LOÜ sisaldus 57%) 20l, plastik Skeem 2-l: L3 200 l metallmahuti 20 l plastmass 20 l plastmass 20 l plastmass 20 l metallmahuti Skeem 2-1:L3 Skeem 2-1:L3 Skeem 2-1:L3 Skeem 2-1:L3 Skeem 2-1:L3 0.0 t Detailide värvimine T sükloheksanoon t/a ~0,1kg/m2 2-Propanool (Isopropüülalkohol) T olueen (Metüülbenseen) Etüülatsetaat (Etüületanaat) n-butüülatsetaat t Seadmete 2 t/a - Etanool (Etüülalkohol) puhastamiseks n-butanool t Detailide viimistlus 0.80 t Puitpinna toonimine 0.20 t Puitpinna toonimine 0.20 t Detailide lakkimine 8/ t/a 0,0083 kg/m2 Atsetoon (2-Propanoon) T olueen (Metüülbenseen) Fosforhape Atsetoon (2-Propanoon) p-t olueensulfoonhape -15- Etanool (Etüülalkohol) t/a ~0,1 kg/m2 1-Metoksü-2-propanool Metüül-2-pürrolidoon t/a ~0,1 kg/m2 Kompleksvärvaine metoksüpropanool Butanoon (MEK) Atsetoon (2-Propanoon) n-butüülatsetaat Metoksü-2-propanool Metoksü-1-metüületüülatsetaat Propoksüetanool (Propüülglükool) Etanool (Etüülalkohol) t/a ~0,1 kg/m2 Etüülatsetaat (Etüületanaat) Propanool (Isopropüülalkohol)

9 Etanool (Etüülalkohol) Abimaterjalid Katalüütiline lakk, (nt Merit Extra Tix, LOÜ sisaldus 5%) 20 l metallmahuti Skeem 2-1:L t Detailide lakkimine 7 t/a ~0,1 kg/m2 Propüleenglükoolmetüüleeteratsetaat T ööstusbensiin, hüdreeritud, raske n-butüülatsetaat Propanool (Isopropüülalkohol) Etanool (Etüülalkohol) Tabel. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Tabel 1. Võetava vee koguse ja seire nõuded 9/19

10 Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed /19

11 Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik (2-Butoksüetoksü)etanool tonni Butoksüetanool 0.0 tonni metoksüpropanool tonni Propoksüetanool (Propüülglükool) 0.08 tonni Metoksü-2-propanool 1.67 tonni Ligroiin ehk toorbensiin 0.26 tonni Metanool (Metüülalkohol) tonni Propanool (Isopropüülalkohol) 0.25 tonni Etanool (Etüülalkohol) tonni Isobutanool tonni n-butanool 1.02 tonni Hüdroksü--metüül-2-pentaanoon tonni 8--1 Metüülisobutüülketoon tonni T sükloheksanoon tonni Metüül-2-pürrolidoon tonni Butanoon (MEK) 0.56 tonni Atsetoon (2-Propanoon) tonni Metoksü-1-metüületüülatsetaat tonni Etüülatsetaat (Etüületanaat) tonni Propüleenglükoolmetüüleeteratsetaat 0.28 tonni Isobutüül atsetaat 0.22 tonni n-butüülatsetaat.32 tonni 0-1- Etüülbenseen tonni Ksüleen (dimetüülbenseen) tonni T olueen (Metüülbenseen) tonni Formaldehüüd (metanaal) tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/200 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 11/19

12 Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Kirjeldus Seiresagedus Seire tähtaeg T eostada 1 kord 5 aasta jooksul lenduvate orgaaniliste ühendite otsesed mõõtmised värvimise ruumi ventilatsioonis V-2. Mõõtmised teostada akrediteeritud labori poolt kasutades akrediteeritud mõõtemetoodikat. Kord viie aasta jooksul Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed 12/19

13 Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik T ekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a T onni põhitoodangu kohta Biolagunevad jäätmed * - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus Vanarehvid * - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid * - Pliiakud * - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Raud ja teras Metallpakendid Prügi (segaolmejäätmed) Plastpakendid Paber- ja kartongpakendid Plastid Nimistus mujal nimetamata jäätmed * - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- või lakisetted Nimistus mujal nimetamata jäätmed Puukoore- ja korgijäätmed Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga * t/a Kogumine Vedu T aaskasutamine Toimingu kood Kogus (t/a) Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 13/19

14 Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Jäätmehoolduse korraldus Jäätmehoolduse korraldus Ohtlike jäätmete hoidmine üleandmiseni Jäätmete kogumine Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeluba mitteomavatele isikutele (s.h. elanikkonnale) on keelatud põletamiseks üle anda kemikaaliga töödeldud (s.h. liimitud või pinnaviimistletud) puitu ja puidujäätmeid. Kirjeldus Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeluba mitteomavatele isikutele (s.h. elanikkonnale) on keelatud põletamiseks üle anda kemikaaliga töödeldud (s.h. liimitud või pinnaviimistletud) puitu ja puidujäätmeid. Ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse liigiti kinnistesse konteineritesse. Ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse liigiti kinnistesse konteineritesse. Pidevalt Ettevõtte tootmis- ja tugitegevuste tulemusel tekkivad jäätmed kogutakse liigiti sorteerituna erinevatesse kogumiskohtadesse tehase tootmisruumides, kontoris ja territooriumil. Kogumisel eristatakse ohtlikke ja tavajäätmeid. Iga ettevõtte töötaja vastutab oma tegevusala piires tekkivate jäätmete kogumise eest sorteerituna vastavaisse kogumisvahenditesse vastavalt sellealastele juhistele. On määratud töötajad, kes vastutavad jäätmete kogumise korraldamise ja arvestuse pidamise eest. Ettevõtte tootmis- ja tugitegevuste tulemusel tekkivad jäätmed kogutakse liigiti sorteerituna erinevatesse kogumiskohtadesse tehase tootmisruumides, kontoris ja territooriumil. Kogumisel eristatakse ohtlikke ja tavajäätmeid. Iga ettevõtte töötaja vastutab oma tegevusala piires tekkivate jäätmete kogumise eest sorteerituna vastavaisse kogumisvahenditesse vastavalt sellealastele juhistele. On määratud töötajad, kes vastutavad jäätmete kogumise korraldamise ja arvestuse pidamise eest. Rakendamine Pidevalt Pidevalt Pidevalt Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 1/19

15 Tabel 3. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 0. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus KN kood Väävel % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Tootmisprotsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud toote- ühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Sise- transpordiks Omatarve Müük Kokku Omatarve Soojus ja aur Diislikütus Müük Kokku 15/19

16 Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Oma- toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma- toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma- toodang Muu tarnija Kokku Kogu käitis kokku Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel. Lõhna esinemine välisõhus Tabel 5.1 Vibratsioon Vibratsiooni allikas Nr plaanil Vibratsiooni määramise tulemused Vibratsiooni vähendamise kava olemasolu või vajaduse puudumise põhjendus Spoonikoorimisliin Skeem 2-1: M-2 Vibratsiooni päevane tase on av < 1,26 * -2 m/s2; Lav < 82 db ja öine tase av < 8,83 * -3 m/s2; Lav < 79 db. Tabel 5.2 Välisõhus leviv müra Müra allikas Müra allika L-EST 97 koordinaadid Ventilaatorite välisõhus leviv müra. Skeem 2-1: M-1 X: Y: Müra tase tootmisterritoorimi piiril Müra vähendamise kava või vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (07:00-23:00) IV kategooria - olemasolevatel aladel IV kategooria Öine tase (23:00-07:00) olemasolevatel aladel IV kategooria Omaseire Tabel 7 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire 16/19

17 Tabel 9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg Muud asjakohased meetmed Müra- ja vibratsiooni seire Heitetekke seire Jäätmetekke seire T ootmise seire Hoiduda värvipüstolite pikemast üheaegsest pesemisest kõigis 3 värvikambris Pidevalt Seiratakse tööruumide müra ja vibratsiooni kord 3 aasta tagant Seiratakse viimistlustsehhi ventilatsioonisüsteemi LOÜ heidet. Seiratakse leotusvannist väljajuhitava vee saastatust Registreeritakse tekkivad tootmisjäätmete ja praaktoodangu kogused, nende alusel hinnatakse parendusmeetmete rakendamise vajadust. Seiratakse kuivati, presside jm seadmete tööparameetreid, nende alusel toimub vajadusel protsessi reguleerimine. 1 kord 5 aasta jooksul. Igakordsel vanni tühjendamisel (st 5- aasta tagant) Toimub pidevalt Toimub pidevalt Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Spooni tootmine, Liimitud-painutatud detailide valmistamine ja viimistlemine Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Käitises on võimalik järgmiste keskkonnaga seotud õnnetuste tekkimine: tulekahju, kemikaalileke. Õnnetuste vältimine: 1 x kvartalis tehakse töökeskkonna ülevaatuseid, mille käigus vaadatakse üle töötervishoiu ja tööohutusnõuete täidetus töökohtadel, vastavus tuleohutusnõuetele ning ettevõtte keskkkonnakorraldusest tulenevatele nõuetele. Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Ettevõtte tegevusega kaasneda võivate riski e. hädaolukordade hindamine ja juhendite ülevaatus toimub kord aastas. 17/19

18 Tabel 53. Tegevushälbed T egevushälbe liik T ehnoloogiaseadmete töö lõpetamine T ehnoloogiaseadmete töö alustamine T ootmisseadmete rikked Puhastustööd T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Kõik seadmed Kõik seadmed Kõik protsessid Õhu retsirkulatsioonifiltri puhastamine. Kõik töökohad Meede Vt. töö alustamine T ehnoloogiliste seadmete käivitamise ja töö lõpetamise kohta on koostatud juhendid. T ehnoloogiaseadmete eest vastutavate töötajate kohustused seadmete käivitamisel ja sulgemisel on fikseeritud töötajate ametijuhendites. Erimeetmeid ei rakendata, kuna tootmises puuduvad töö alustamise või lõpetamisega seotud suurenenud heitkogused jm. Kuna tegemist on partiiviisilise tootmisega ja seadmed on varustatud kas käsitsikontrolliga või täiendavalt automaatse juhtimiskeskusega (õhu tsirkulatsioonisüsteem), siis erimeetmeid tootmisseadmete rikke korral ei ole vaja ette näha. Süsteemi filtrite puhastamine toimub automaatselt, sh viiakse filtritelt maharaputatud tolm kogumiskonteinerisse.t öökoht peab peale vahetust koristatud olema. Tabel 5. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpv LOÜ-de heitkoguste mõõtmine Esitada Vastavalt kompleksloa tabelile nr 23 paberkandjal või elektrooniliselt. Kord viie aasta jooksul Määratud kuupäev /19

19 Tabel 58. Kompleksloa lisad Nimetus LHK projekt Skeem 2-1. Kasutatavate ainete, vibratsiooni ja müraallikate asendiplaan Lähteolukorra aruanne Manus Lisa 2: T armeko_lhk 2011.pdf Lisa 3: Skeem 2-1.pdf Lisa : Lähteoluorra aruanne_2013.ddoc 19/19