Maarja Magdaleena. EELK Mustamäe. koguduse ajaleht. emadele. nr 5 (19) MAI 2020

Väljavõte

1 EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse ajaleht nr 5 (19) MAI 2020 Labastest tühijuttudest hoidu aga eemale! Nende rääkijad ju lähevad aina kaugemale jumalakartmatuses. 2Tm 2:16-17 emadele Reet Eru Õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud. (Lk 1:45) Maarja rõõmutseb lapsuke hüppab kõhus tõesti, õnnistatud on see ihuvili. Ema armastus lööb lõkkele. Ta teab, et sünnib poisslaps. Ettekuulutatule nimigi antud Jeesus. Sünnitus loomalaudas Petlemmas. Sinna tulevad suursugused targad hommikumaalt lapsukest kummardama, samuti uudishimulikud karjased. Kõik nad panevad noort ema Maarjat mõtisklema toimuva üle. Ema Maarja hoolitsus ja hellus ümbritsevad Jeesuslapse kasvamist. 30 aastat hiljem. Jeesus on ristil. Jumal, mu laps ripub ristil! Miks? Mu Jumal, mu Jumal! Süda nõrkeb valust, nähes kallist poega suremas. Jumal, võta pigem mind tema asemel! Lase tal ometi jääda! Mu süda rebeneb! Ütle mulle, mida ta on teinud? Poeg Jeesus vaatab vaikides kalli ema südamesse. Ta näeb lohutamatuid pisaraid ja leppimatust. Mu Jumal! Mu Jumal! Mu ema, ma pean, sest nii on Taevase Isa tahe! Täna ei ole kurvastusel piire, kuid küll ühel päeval sa mõistad. Kallis ema Maarja! Sa oled ülistanud Issandat, Sa oled usaldanud Issandat! Seepärast kiidavad sind õndsaks kõik sugupõlved. Aga nüüd, mu kallis ema, vaata, seal eemal seisab su poeg! Tema on tänasest see, kes võtab sind enda juurde, oma emaks. See on lõpetatud! (Jh 19:30). Jeesus sureb ristil. Ema Maarja süda nutab, leinab. Kolmas päev. Ingel lohutab ja annab teada, et Jeesus on surmast üles äratatud! Ta elab! Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad! (Jh 20:29b) Head emadepäeva, mu kallis ema, kes sa puhkad Issanda puhkeasemel. Aitäh kõige suure hoole ja vaeva eest, mida su eluajal sulle võlgu jäin. Sest nooruse uljus unustab ega pane tähele ema südant, mis valutab ja palvetab, kui laps mõnikord kaob silmapiirilt või eksperimenteerib midagi uut ja põnevat oma nooruslikus lustis. Mäletan päeva, mil teatasin emale: nüüd hakkan kirikuõpetajaks. Lähen õppima ja kuulutama rõõmusõnumit Jeesusest. Minust saab Jeesuse jünger! See on ju nii põnev ja huvitav, sest kutse tuli taevastest! Ema vaatas mind pikalt ja mõtlikult. Mis muret ja vaeva ma talle sellega küll võisin valmistada. Ta ainult ohkas vaikselt, et ega head nüüd sellest küll ei saa tulla, ja hakkas alustuseks mulle sokke kuduma. Ta teadis rohkem, kui rääkis, ka seda, et meie maakirikud on külmad! Mu kallis ema, sa tegid kõike suure südamega. Sul oli aega kuulata ja kuuldu lihtsalt enda teada jätta, kannatlikkust mõistetamatut mõista ja mitte segada, eksimusi andestada, piiritult armastada. Maarja, minu ema, sinu ema, meie emad on kandnud, kannavad igal päeval, ka täna ja tulevikuski oma lapsi usu, lootuse ja armastuse imelise väega. 15 aastat tagasi lahkus mu ema siitilmast. Sama kaua aega olen olnud kirikuõpetaja. Raske on olnud, kuid kõik on tulnud ikka heaks. Issand on julgustanud, et ära karda, sest mina olen sinuga. Ja nii ma mõtisklen Maarjast, Jumalaemast ja oma emast ning paljudest emadest. Emadepäeval laulan oma kallile emale (L. Koidula/Th. Hanseni laulu): Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn, kõik, mis nii harv siin ilma peal, on pelgupaiga leidnud seal. Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab. Mõnd kallist südant kaotsin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teised tagasi, ei ema südant iialgi. Õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud. (Lk 1:45) Aitäh, kallid emad! Ma jätsin su maha üürikeseks hetkeks, aga ma kogun sind suure halastusega. Js 54:7 1

2 Suur nädal mustamäe koguduses AD 2020 Ülle Reimann Kirik oli avatud palveks teatud aegadel. Järgisime kõiki nõudeid. Nädalat palmipuudepühast ülestõusmispühani on nimetatud ka vaikseks nädalaks või kannatusnädalaks. Palmipuudepühaga tähistab kristlik kirik Jeesuse paasapühadeks Jeruusalemma jõudmist. Paasapühad kestsid tavaliselt 7-8 päeva. Jeesus ratsutas eeslisälu seljas Jeruusalemma ja inimesed lehvitasid talle palmiokstega ning asetasid oma rõivad vaibaks tee peale ning hüüdsid: Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel. Teekond oli olnud pikk ja raske. Teel olles oli Jeesus teinud terveks haigeid ja õpetanud paljusid. Nüüd, jõudnud Jeruusalemma, astus Jeesus vastu oma maise elu lõpule. Käesoleval aastal oli suur osa paastuajast ja ka suur nädal teistsugune kui tavaliselt. Kirikusse koguneda ei tohtinud, jumalateenistusi sai jälgida internetist, televiisorist ja kuulata raadiost. Mitmed meie koguduse paastuaja ja suure nädala jutlused salvestati ja pandi üles meie kodulehele, kust neid kõik võimalusel kuulata on saanud. Perejumalateenistus palmipuudepühal peeti sel korral Skype i teel õpetaja perega kirikus, kõik teised kodudes arvutis või mõnes muus nutiseadmes. Saime laulda ja palvetada ühiselt. Meisterdasime igaüks vahva paberist palmioksa ja lehvitasime sellega üksteisele lõpulaulu ajal läbi ekraani. Usun, et kõigile osalejatele meeldis niisugune teistmoodi teenistus väga. Kannatusnädala oluline päev on neljapäev. Sel päeval valmistas Jeesus koos jüngritega paasasöömaaja, mis jäi nende viimaseks ühiseks söömaajaks. Sel õhtusöögil lausus Jeesus jüngritega leiba ja karikat jagades sõnad, mida tänase päevani öeldakse armulaua seadmisel. Koguduses oleme tähistanud seda sündmust varasematel aastatel nii osadussöömaajaga kui ka kogunenud õhtuseks jumalateenistuseks koos armulaua seadmise rõhutamisega. Sel aastal saime kodulehelt kuulata Jaan Lahe suure neljapäeva jutlust. Suur reede on Jeesuse vangistamise, süüdimõistmise, ristilöömise ja surma päev. Palju aastaid oleme saanud Tallinnas liituda oikumeenilise ristiteega kirikust kirikusse, igas peatuskohas lugenud piiblitekste ja palveid. Seekord protsessiooni loomulikult ei toimunud ja vanalinna tänavad, mis aastaid on olnud rahvast, sealhulgas uudistavaid turiste täis, jäid harjumatult vaikseks. Meie kogudusele langes seekord õnnistus valmistada ette reedene palvus, mida viisid läbi õpetajad Tiina Klement ja Jaan Lahe ning muusikuna Maarja Vardja. Palvus läks Vikerraadios ja Klassikaraadios otse-eetrisse kell 11. Kirikus kohal said olla vaid mõned inimesed ja nii kuulasin minagi palvust raadio vahendusel, laulsin laule ja palvetasin kaasa. Saime olla vaimses osaduses koguduse rahvaga ja paljude kuulajatega üle Eesti. Laupäeva nimetatakse vaikseks seetõttu, et see oli hingamispäev. Jeesus oli hauas ja hingamispäeval ei tohtinud midagi teha. Rahvasuus on levinud ütlemine, et vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Muidugi võib peatuda kõik inimsilmale nähtav ja meeltega mõõdetav, kuid just vaikuses on Jumal eriliselt tegev. See päev oli erakordselt vaikne ka sel aastal. Mõned üksikud inimesed jalutasid enne päikeseloojangut, kui sõitsin jalgrattaga kiriku poole, kaasas kaamera ja statiiv, et salvestada tervitus ülestõusmispühadeks. Mõtlesin endamisi, et niisugune salajane tegevus kirikus on kõigi eest varjatud. Salvestamise ajal, kui tuled ja küünlad põlesid, hakkasid oma hilist jalutuskäiku tegevad inimesed seisatama akna taga ja nii mõnigi uudishimulik nägu ilmus nähtavale päris akna lähedal. Nii said minu salajased kavatsused kirikus päris avalikuks. Püüdsin kujutleda, mida tundsid Maarja Magdaleena ja Jeesuse jüngrid sellel ööl, mil kõigi silmade eest varjatult toimus midagi nii suurt, mille tunnistajaks nad koidikul said, kui leidsid eest tühja haua. Ületõusmispüha on kõige suurem kirikupüha aastas, rõõmu ja lootuse jagamise päev. Elu on saanud võidu kurjuse ja surma üle. Sel aastal saime rõõmu jagada vaid interneti kaudu ja telefoni teel, mõne üksiku inimesega ka füüsiliselt turvaliselt distantsi hoides. Ülestõusmispühade ajal ja sellele järgneval nädalal ilmnes meie suureks rõõmuks, et maailmas valitsev pandeemia näitas paljudes riikides ometi taandumise märke. Ülestõusmispühade sõnum on sõnum elust ja sellest, et elule jääb ikkagi viimane sõna. Tahaks loota, et suur osa inimkonnast oskab meile kingituseks antud elu hoopis rohkem väärtustada ja hoida kui mõned kuud tagasi. 2 Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Jh 17:11

3 iga koguduseliikme panus on oluline Mustamäe kogudus seisab silmitsi mitmes mõttes ainukordse olukorraga oleme just äsja kolinud valmivasse kirikuhoonesse ning riigis kehtib eriolukord seoses nakkusohtliku viiruse levikuga kogu maailmas. Uus kirikuhoone vajab veel palju tööd ja annetajate abi, et saaksime avalikult kutsuda enda juurde neid, kes otsivad Jumalat oma südamesse. Paraku hetkel me avalikult veel koguduse uksi avada ei saa, sest puudub ruumide kasutusluba. Ja kui saaksimegi kasutusloa, siis praegune riiklik eriolukord sulgeks ikkagi kiriku uksed, et vältida rahvakogunemisi. Lootus on, et õige pea saame taastada endise jumalateenistuste, palvuste, piiblitundide, laste- ja diakooniatöö läbiviimise, kuid selle aasta kevadine kriisiaeg on jätnud igal juhul sügava jälje koguduse ülalpidamise võimekusse. Kogudus taotleb igal aastal abi osa kulude katmiseks, kuid päris suur osa jääb koguduse enda kanda. Palju on koguduse tööd toetanud pühapäevasest korjandusest ja väliskülaliste annetustest kogunenud tulu. Sel kevadel ja suure tõenäosusega ka suvel väliskülalisi oodata ei ole ja ka oma koguduse korjandustest saadud tulu on kas jumalateenistuste ärajäämise tõttu tulemata või on see vähenenud. Koguduse toetamiseks on mitmeid võimalusi. Osa panusest on kindlasti vabatahtlik töö, sest igal koguduse liikmel on oma anded, mida koguduse elu edendamiseks kasutada. Nii nagu tavalises perekonnas, nii leiavad ka Jumala perekonnas kõik endale rakenduse, väikesest lapsest täiskasvanuteni. Ja vabatahtlikku tööd hinnatakse kõrgelt. Ometi on oluline ka rahaline panus kauni kirikusaali ülalpidamiseks, töötegijaile töötasu maksmiseks, et osaleda iganädalastel kosutavatel jumalateenistustel, istuda ühises tee- ja kohvilauas ning pidada vahvaid lasteüritusi. Südamlik tänu kõigile, kes on kogudust rahaliselt toetanud! Tänu teile on saanud meie koguduse töö kasvada ja kirik peaaegu valmis. Jumal õnnistagu teid ja teie igapäevast leiba! Pöördume siinkohal aga palvega kõigi nende poole, kes mingil põhjusel pole liikmeannetust kogudusele teinud. Igaüks, kes on leeriõnnistuse vastu võtnud, on ühes sellega andnud ka tõotuse toetada seda kogudust, kuhu ta kuulub. Jumalateenistusel palvetatakse kõikide koguduse liikmete eest. Vaimulikud ja töötegijad on valmis olema toeks nii, kuidas vähegi suudame ja oskame. Siiani on meid toetanud Norra Misjoniselts, kuid mida aeg edasi, seda enam peame ise oma koguduse eest vastutust võtma. Selleks, et meie koguduse töö seisma ei jääks ja kirik valmis saaks, on hädavajalik iga täiskasvanud koguduse liikme rahaline toetus. Ja tõsi on ju see, et andmisest keegi vaesemaks ei jää. Kui sa soovid olla Mustamäe koguduse liige, siis palume, et sa mõtleksid, millise summaga oleksid valmis kogudust igakuiselt toetama. Nii nagu kulutused on igas suurusjärgus, nii on ka koguduse liikmete annetused vastavalt võimalustele igas suuruses. Kõige parem on pangas teha püsikorraldus, siis pole muud kui annetatav summa aeg-ajalt üle vaadata. Teine võimalus on liikmeannetus aastas 1-2 korda ise üle kanda. Tavaliselt valitakse selleks tuludeklaratsiooni aeg, aga mõnikord ka aasta lõpp. Sellisel juhul on korraga üle kantav summa aga palju suurem, kui see osadeks jaotatuna võiks olla. Annetust saab teha ka koguduses kohapeal sularahas. Liikmeannetuse puhul on Eestis hea see, et annetuselt on võimalik tagasi saada tulumaks. Selleks peab annetuse tegemisel olema selgituses fikseeritud, kelle eest annetus tehakse (isikukood). Allpool toodud tabel näitab, kui suur võiks olla annetuse summa, arvestades, et soovitatav protsent moodustab 1-10% inimese netosissetulekust. Piibel kõneleb meile kümnisest, EELK soovitus on liikmeannetusi koguda 1% sissetulekust. Kuhu panus jääb kahe soovituse vahepeal, on meie igaühe enda otsustada Netosissetulek kuus Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus Koguduse registrinumber: Luminor pank a/a: LHV pank a/a: Selgitus: Liikmeannetus 1% kuus Liikmeannetus 5% kuus EE EE Liikmeannetus (esimesel korral annetust tehes ka isikukood) Liikmeannetus 10% kuus 450 4,50 22, ,50 37, ,50 47, cccc Apostel Paulus ütleb: Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Ko 9:6-9 Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta. Js 32:20 3

4 LEERITUND 3: MAAILM JA INIMENE (4. OSA) Jaan Lahe Hoopis teisiti kui 1. Moosese raamatu loomislood, kujutab maailma loomist 104. psalm. Viimasel on teoloog Otto Kaiseri arvates rohkesti kokkupuutepunkte kuningas Ehnatoni hümniga päikesejumal Atonile, kuigi Kaiser ei pea võimalikuks, et too hümn oleks 104. psalmi otseselt mõjutanud selle välistab nende kahe teksti suur ajavahe. Ilmselt on mõjutanud psalmi aga Babüloonia päikesejumalakultus, kuid kõige rohkem arendatakse siin edasi siiski Preestriraamatu loomislugu. Psalmis 104 on säilinud jälgi (vt 104:7.9) ka muistsest Lähis- Ida müüdist, mis kõneleb Jumala ja ürgmerd kehastava merekoletise võitlusest, mis lõppes Jumala võiduga ning kuiva maa tekkimisega. Sellele mütoloogilisele kujutlusele leidub Vanas Testamendis vihjeid veelgi (vt nt Ps 89:11), teisalt on just see kujutlus aluseks eelpool viidatud motiivile maailma ohustatusest vee poolt. Alistades ulguvett personifitseeriva merekoletise, võitles Jumal kätte ruumi maailmale, ent minema aetud ürgvood hauvad kogu aeg kättemaksu ja tagasitulekut. Seega on kogu aeg olemas hävingu oht. Mandrilt minema kihutatud meri varitseb maailma ja tahab seda Jumala vastasena katta ja hävitada. Jumal võitleb pidevalt oma töö kaitsel ja hoiab võitluses alal maailma, sest Jumala sõitlemise läbi kohutatud veed (Ps 104:7) piiravad ikka veel maad selle kaugemaist äärest (Ps 139:9). Öeldakse, et Jumal on pannud merele väravad ette, tõmmanud talle piirid, lukustanud väravad ja riivid ning öelnud: Siiamaani ja mitte kaugemale! (Ii 38:8-11; Õp 8:29; Ps 104:6-9) needki väited on reliktid muistsest Jumala ja mere võitluse motiivist. Viimane on jõudnud Iisraeli usundisse ilmselt Kaanani rahvaste mütoloogiast. Nii räägitakse näiteks Ugariti mütoloogias jumal Baalist, kes alistab koletis Jammi; tolle eluka nimi tähendab tõlkes merd. Lõpuks olgu nimetatud veel paari teksti, mis räägivad maailma loomisest. Js 44:24 väljendatakse loomist järgmiste sõnadega: Jahve võlvis taeva ja laotas maa. See väide on aga poleemiline, kuna rõhutatakse, et seda tegi Jahve üksinda, tal ei olnud loomisel teistest jumalatest abilisi. Nõnda väljendatakse Jumala ainulisuse mõtet, mis Deuterojesajal on üks keskseid ideid. Js 48:13 esineb seevastu juba sissejuhatavas peatükis mainitud Jumala käe kujund Jahve käsi on rajanud maale aluse ja Ta parem käsi on laotanud taeva. Ps 33:6 esineb taas Preestriraamatu loomisloos oluline kujutlus maailma loomisest Jumala sõna kaudu. Eraldi mainitakse siin taeva vägede ehk taevakehade loomist Jumala poolt, mida võib mõista nagu taevakehade loomist valgusteks Preestriraamatu poleemikana ümberkaudsete rahvaste astraalreligiooniga. Vanas Testamendis kohtab ka ideed Jumala loomistöö jätkuvusest. Kuigi 1Ms 2:1 rõhutatakse tugevalt, et Jumal viis oma loomistöö lõpule, leidub kaudne vihje jätkuvale loomisele juba 1. Moosese raamatus seda on võimalik nimelt tuletada taimede paljunemis- ja loomade sigimisvõimest; viimasele annab Jumal 1Ms 1:22 eraldi õnnistuse. Selgemalt väljendatakse mõtet jätkuvast loomisest aga psalmides (Ps 65; 104; 136; 145). Otto Kaiseri arvates on seda mõtet arendatud kõige üksikasjalikumalt juba nimetatud psalmis 104. Kuigi loomislood ei ütle midagi maailma vanuse kohta, on Vanas Testamendis (Ajaraamatutes) toodud ära andmed, mille kaudu on püütud ka maailma loomist dateerida. Juutide arvutuse järgi loodi maailm aastal ekr; erinevad varakristlikud autorid pakuvad ka alternatiivseid daatumeid. Juutide ajaarvamine algab veel tänapäevalgi maailma loomisega. Milliseid probleeme taolised dateeringud on tekitanud, sellest räägime hiljem. Ka inimese loomisega seotud pärimusi vaatleme veel eraldi. Siinkohal olgu vaid öeldud, et muistse iisraeli usundis ei olnud mingit ühte ja üldkehtivat õpetust maailma ehitusest ega maailma tekkimisest. Vana Testamendi erinevad teated maailma loomise kohta näitavad, et loomise kohta oligi olemas erinevaid kujutlusi. Loomislugude sisulise mõistmise juurde tuleme veel tagasi. Järgnevalt olgu puudutatud põgusalt maailma ja loomist Uues Testamendis. (järgneb) Foto: Jaana Maria Unga 4 Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

5 NELIPÜHA ON LÄHENEMAS Tiina Klement maailmas järgida Kristust. Sellepärast palugem endale alati Püha Vaimu. Kui sa palvetad Tule, Looja Püha Vaim! siis Ta tuleb elama sinu hinge ja sa tunned ära, kes on Jeesus Kristus. Foto: Jaana Maria Unga Nelipüha on kolmas suurte pühade hulgas jõuluja ülestõusmispüha kõrval. See on kristliku kiriku sündimise püha, mis tähistab Püha Vaimu laskumist apostlite peale 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist. Vahetult enne seda, kui Jeesus taevasse võeti, naasis ta oma jüngrite juurde, et anda neile eriline kingitus: Püha Vaim. See on vägi, mille abil sai maailmas alguse midagi täiesti uut Kirik ehk nende inimeste osaduskond, kes tahavad järgneda Kristusele. Jeesus ütles oma jüngritele: Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad. Ap 1:8. Püha Vaimu läbi tõotas Jeesus jääda oma jüngrite juurde alatiseks, et neid aidata, lohutada, rõõmustada ja julgustada jätkama Jeesuse alustatud tööd siin maailmas. Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti. Jh 14:16 Vana Testamendi ajal laskus Jumala Vaim inimeste peale mingitel konkreetsetel põhjustel: näiteks, kui prohvetid pidid rahvale teatavaks tegema Jumala tahte, tuli Jumala Vaim nende üle ning andis neile inspiratsiooni ja väe ilmutada seda, mis tulevikus hakkab sündima. Kui ülesanne oli täidetud, lahkus vaim nende pealt. Nelipühal aga saadeti Püha Vaim Jeesuse jüngritele täiesti uuel moel Ta asus elama nende sisse. Kui jõulupühade sõnum on see, et Jumal tuli inimeste keskele Jeesuses, siis nelipühal asus Jumal Vaim elama inimhinge. Esimesed kristlased hakkasid pärast nelipüha sündmust palve ja käte pealepanemise teel paluma ristitavatele Püha Vaimu ja nii tehakse seda kuni tänapäevani. Me palume, et Püha Vaim asuks elama ristimisele tuleva inimese südamesse. See on oluline palve igaühe jaoks, kes soovib oma elurada astuda koos Jumalaga. Püha Vaim on see, kelle abil me tunneme Jeesuses ära oma Issanda, meie Päästja. Püha Vaim on see, kes suunab meie mõtted Jumale ning annab tarkust, kuidas selles Hetkest, mil Püha Vaim asub elama inimesse, hakkab toimuma sügav sisemine muutumine. Jumalaga kohtumise järel ei saa inimhing jääda enam samaks. Muutus ei toimu alati suurte väliste märkidena. Mõnikord läheb palju aastaid, sest muutmine on alati protsess oluline on, et see toimub ja suunab inimest üha enam ja enam Kristuse jälgedesse. Apostel Paulus kirjutab: Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt? 1Kr 6:19 Apostlite tegude 2. peatükk jutustab, et esimesel nelipühal ilmusid taevast erilised märgid: tuulekohin, tuleleegid ja keeltega rääkimine. Need kõik kolm on väga tugevad metafoorid, millega kirjeldatakse Püha Vaimu tegutsemist. Tuli on valguse, soojuse aga ka puhastuse sümboliks. Tuul on Vanas Testamendis alati märk Jumala kohalolust ja tegutsemisest. Keeltega rääkimine aga annab tunnistust sellest, et ühtsus, mis Paabeli torni ehitamisega lagunes, saab taastatud Püha Vaimu tulemisega. Seega tähistab Püha Vaimu tulek suurt muutust ja uut algust. Kui Püha Vaim täidab inimese südame, saab alguse uus loodu. See sünnib sisemise puhastuse ehk patukahetsuse läbi. Kui Jumala Vaim inimest puudutab, siis kogeb ta esmalt oma patusust, poolikust, lõhestatust ja küündimatust ning ta ütleb Issandale: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline nii lausus üks tölner templis palvetades (Lk 18:13) ja läks ära õigeks mõistetuna. Ta koges Jumala armu, tema andestavat väge. Seda sündmust nimetatakse ümbersünniks, uuestisünniks või ka sündmiseks ülalt, mis saab osaks kõigile neile, kes Kristusele jah ütlevad ning temal ennast puhastada lasevad. Lisaks lõhub Püha Vaim ära piirid inimeste vahel. Rahvus ja sotsiaalne staatus pole enam olulised, vaid kõik on üks Kristuses. Sellepärast tunneme kristlastena, et olenemata erinevast keelest ja kultuurist kuulume üksteisega kokku, sest Püha Vaim ühendab meid üheks Jumala perekonnaks. Nelipüha on sündmus, mis tähistab tõsiasja, et Jumal tegutseb jätkuvalt selles maailmas ja muudab seda kõigi nende kaudu, kes armastavad Jeesust Kristust ning on valmis teenima oma ligimest armastusega. Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. Jh 17:9 5

6 Kuidas minust on saamas koduspüsiv teatrisõltlane Jaana Maria Unga Märtsi lõpus, kui koolid olid juba suletud, kirikutes ei tohtinud koguneda ning kaubanduskeskused panid uksed kinni, kolisin ma lastega maale. Korraldasime lapsehoiu, distantsõppe ja kaugtöö keset rohelust ja vaikust, kus puudus korralik internet ning televisioon. Selleks, et koolitöö ja palgatöö saaksid jätkuda teiste linnainimestega samas rütmis, tuli telefonist jagatava internetiga mingil viisil saada ühendatud kaks sülearvutit, tahvelarvuti ja helivõimendi. Üks näitas pilti, teine salvestas pilti ja kolmas mängis heli. Kõike kolme kokku panna ei saanud. Maal olemine sai sellest hetkest minu ja kahe lapse jaoks hoopis uue tähenduse. Pärast kahte nädalat lihast ja luust inimestest isolatsioonis olemist hakkasime vaikselt uue eluga kohanema. Internet ei tundunud siin maakolkas enam nii võõristav nähtus. Kuigi uudiseid me ikka veel ei jälginud, hakkas Facebookis (mis oli kasutusel kui kaugtöö kanal) ekraanile ilmuma reklaame erinevate teatri- ja muusikasündmuste kohta. Ühel õhtul ei andnud kiusatus asu ning istusimegi kahe lapsega helendava ekraani ette vaatama värvikirevat muusikali Joseph and the Amazing Technicolor Dreamcoat, mille muusika on kirjutanud Andrew Lloyd Webber ja teksti Tim Rice. Viiruskriisi ajal on Webber teinud Youtube i kanalil vaadatavaks oma läbi aegade suured muusikalid, igal reedel tuleb 48 tunniks tasuta välja üks helilooja suurteostest. Joosepi lugu on kõikidele kindlasti tuttav juba Piiblist. Lugu poisist, keda isa üle kõige armastas, kuid vennad kadestasid. Poisist, kes sellesama kadeduse tõttu müüdi Egiptusesse orjaks, kuid oma tubliduse ja Jumalalt saadud oskuse tõttu unenägusid seletada, tõusis peagi vaarao paremaks käeks. Lugu lõpeb sellega, et Joosep andestab vendadele ning kõik elavad õnnelikult edasi. Klassika. Värvikirev, komöödiavõtmes lavastatud ja erinevaid muusikastiile täis pikitud muusikal jäi peamiselt meelde loo lihtsuse, fantaasiarikka lavakujunduse ja meloodilise helikeele poolest. Donny Osmondi poolt kujutatud Joosep oli siiras ja rõõmus tegelaskuju, kes helge ja lapselikult lootusrikka pilguga vaatas tulevikku. Muusikali tuntuim laul on kindlasti Any Dream Will Do. Osmondi ja lastekoori ideaalselt kokku sobituv kõla jäi domineerivaks muu virvarri taustal. Laul on lihtne, kuid äärmiselt sügav ja hingepuudutav. Kuna muusikal ise oli inglise keeles, proovisin teha (nii hästi, kui suutsin) oma mudilastele sünkroontõlget eesti keelde. Any Dream Will Do kõlas minu tõlkes: Iga unistus on parem kui elu ilma unistusteta. Ma pole kindel, kas see Foto: Jaana Maria Unga just kõige õigem tõlge on, kuid tõlgendusena oli see minu jaoks täpseim. See laul jäi meile kõrvu kauemaks helisema kui ainult ülekande ajaks, ning soovitan seda muusikali avalauluna kõlavat pala kuulata ka siis, kui muusikal enam Youtube i kanalilt tasuta kättesaadav ei ole. Lõpetuseks pean tunnistama, et olen vaadanud ära ka Webberi järgmised YouTube i lisatud muusikalid, lisaks olen põnevusega jälginud Kellerteatri lastele suunatud õudustükki Canterville i kummitusest ning juba panin ERRi pealt ootenimekirja Linnateatri salvestised. Tere, mina olen Jaana Maria ja minust on saanud e-teatri sõltlane. 6 "Joosep värvilise kuuega" joonistas Madli, 8a Ja nüüd, meie Jumal, kuule oma sulase palvet ja anumisi, ja lase oma pale paista oma hävitatud pühamu peale Issanda pärast! Tn 9:17

7 saame tuttavaks: Toomas Toomas oli tuntud kahtleja. Kahtlejad kaaluvad sageli, kas öeldu ja kuuldu on tõde või väär. Otsusta sinagi, kas allolevad väited on tõesed või väärad. Toomas oli üks 13-st Jeesuse jüngrist. Toomase pühakupäev on 21.detsembril Toomast tuntakse ka Kahtleja ja Uskmatu Toomase nimedega. Toomas oli üks esimestest jüngritest tühja haua juures. Toomas on EELK Saku koguduse kaitsepühak. Toomas oli jüngritest kõige vanem. Toomas tahtis ülestõusnud Jeesust kallistada, sest ta oli väga rõõmus. Toomast mainitakse ainult Johannese evangeeliumis, ja kolmel korral. LAISK LIHTNE ARUKAS IGAVIK TUNTUD KURI PIKK AUS VOOLAV HOOLIV VAGA MAGUS JULGUS HILINE TUBLI ROHKE K T K I L E L A V I E T Ö Ö K A S O A L E I E I H S V R R B R N H O O A G O U U U Ü O O R U H O K T L L L A S K I V A G I A N M E A V P S V N E T U N T U D S E E Seekordses sõnarägastikus on peidus 16 sõna. Iga Toomase kohta käiva väite taga on antud kaks sõna. Kui väide on õige, leiad nimetatud sõnad rägastikust. Kui väide on vale, leiad nimetatud sõnade vastandsõnad rägastikust. Milline sõna tuleb, kui loed kokku rägastikus kasutamata jäänud tähed? Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Rm 8:24 7

8 kuukava mai 2020 Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15 Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (07.06) kell 12 Koguduses toimub: R kell 19 Palvus Taizé lauludega N kl R kell 19 Piibliseminar Palvus Taizé lauludega Heakorratööd kiriku juures teisipäeviti kell 12, pärast palvus kirikus ja kerge eine Kõik pühapäevased jutlused on kättesaadavad: EESTPALVESOOVID Apostel Paulus ütleb: Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Rm 12:12 Käesoleval ajal, kui kogu maailm on hirmul ja rahutu, on meil vaja rohkem palvetada kui kunagi varem. Palvetel on suur vägi. Sügavalt südamest Issanda poole hüütud palved võivad liigutada mägesid. Seepärast palvetage iga päev meie koguduse ja kiriku eest, Eestimaa ja kogu maailma eest. Eriliselt kutsume teid üles palvetama koroonaviiruse peatamise eest, kõigi haigete, arstide ja meditsiinitöötajate eest kogu maailmas. Palvetagem: meie koguduse liikmete eest, kes on haiged ja nõrgema tervisega; meie sõprade eest Norras, Soomes ja Maarja Magdaleena koguduses Jõgevamaal; kõigi koolilaste, õpetajate eest ja lastevanemate eest; meie Maa eest, et me inimestena oskaksime edaspidi oma siinse elupaiga eest paremini hoolt kanda; et meie kirikuhoone saaks valmis. Õnnitleme sünnipäeval! 7.05 Kelly Alliste Elna Lilliorg Hannu Rantamäki Oliver Kuuskemäe Anne-Nelli Junolainen Karin Kuslap Marilin Pärna Tiiu Kirsimägi Andrus Rips Jaan Lahe Kallis Taevane Isa! Ma palusin Sind, et sa aitaksid minu ärevusse kalduvat hinge, mis tahtis mattuda viiruse-hirmu. Ma tänan Sind, et Sa tulid ja sirutasid hellalt oma isakäe ja paitasid emaliku südamega mu hinge, julgustades: "Ära karda! Mina olen sinuga!" Created by Freepik Vaimulike kõnetunnid kokkuleppel: Tiina Klement koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: Jaan Lahe koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: ÜLLE REIMANN koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: IMBI ARRO diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: Lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: (Liikme)annetused: Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus Luminor pank, konto: EE või LHV pank, konto: EE Luminor pank, konto: EE (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: E-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.com Koguduse aadress: Kiili 9, Tallinn Magda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud. e-post: magdapood@gmail.com; tel: ; Facebook.com/magdapood Ajalehe toimkond: kujundaja Jaana Maria Unga, keeletoimetaja Auli Tohv