KOHILA RUUMI - KAVA LÜHIKOKKUVÕTE

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KOHILA RUUMI - KAVA LÜHIKOKKUVÕTE"

Väljavõte

1 KOHILA RUUMI - KAVA LÜHIKOKKUVÕTE Kohila ruumikava on alevi keskuse arendamise visioon, milles antakse ülevaade Kohila ruumilistest tugevustest ja väljakutsetest, pakutakse kohapõhiseid lahendusi eesmärgiga tugevdada Kohila identiteeti, meetodeid ruumiliste otsuste paremaks kujundamiseks ning valla ja elanike omavahelise suhtluse hõlbustamiseks. Lõppraportist leiab visuaaliseeritud ettepanekud edaspidiseks planeerimisja ehitustegevuseks ning tegevuskava aastateks Töögrupp: Graafiline disain, joonised: Küsimused ja kommentaarid: Kaie Kuldkepp, Elo Kiivet ja Keiti Kljavin (Linnalabor) Kaie Kuldkepp

2 SISUKORD / SISSEJUHATUS Kohila ruumikava SISSEJUHATUS. RUUMIKAVA EESMÄRK 0.2 KOHILA ALEV JA KESKUSALA 0.3 TÖÖROTSESS 1 KOHILA RUUMILISED VÄLJAKUTSED 2 KOHILA RUUMILISED ETTEANEKUD 2.1 KOHILA ALEVI TERVIKLIK KESKUSALA TÄNAVARUUM 2.3 O VÄLJAKUD JA SÕLMUNKTID 2.4 JÕEROMENAAD JA ROHEALAD 3 RUUMIOTSUSTES OSALEMINE TEGEVUSKAVA 5 KOKKUVÕTE JA TÄNUSÕNAD 0 SISSEJUHATUS Aastal 2016 on Kohila vallas käsil olulised alevi ruumi arengut suunavad projektid ja detailplaneeringud. Mitmed muudavad väljakujunenud miljööd ja võimalike uute lahenduste kõrval on tekkinud vajadus koondpildi järele. Sel eesmärgil on vald tellinud Linnalaborilt Kohila ruumikava. Ruumikava koondab Linnalabori poolt kogutud olemasoleva teadmise alevist, sh ka elanike igapäevase kohtumis- ja tegevusruumi eripärad, eesmärgiga anda võimalus kõigil ilma erialase eelteadmiseta ruumiotsuste tegemisel osaleda. Selline kergesti jälgitav ja rohkelt visualiseeritud visioon on kodanike ja vallaametnike ühine tööriist, mille juurde ruumiliste otsuste tegemisel alates haljasala projektidest kuni suuremate teede- ja tänavaprojektide planeerimiseni tagasi pöörduda. Kohila valla ruumikava keskne küsimus on alevi erinevate arengupotentsiaalide sidumine. Näiteks kuidas kujundada väliruumi erinevatele sihtgruppidele mugavaks kasutuseks, kuidas kavandada enam kohalejõudmist, mitte möödasõitmist, tänavaruumi, mitte autokoridori. Ruumikava on analüüs hetkeolukorrast, mis annab võimaluse arutleda Kohila väliruumi üle ning leida viise, kuidas heast elukeskkonnast kujundada vallale selge identiteet. akume nii kiiresti teostatavaid kui pikaajalist planeerimist vajavaid maastikuarhitektuurseid ja planeeringulisi ideid, mis kõik järgivad üht printsiipi olemasolevatel ruumilistel ja ajaloolistel väärtustel põhinedes kujundada alevi seni omavahel nõrgalt või külalise jaoks isegi arusaamatult ühendatud ruumitükkidest terviklik, liikumisteedest, olulise tähtsusega kohtadest ja peatuspaikadest koosnev süsteem. aberile vormistatud ruumikava ajaleht, mida praegu loete, on selle visioneerimise protsessi lõppraport. Siit leiate ülevaate Kohila alevi ruumilistest väljakutsetest ja kohalike elanike tajutud ruumist ja ruumikava koostamise töökäigust. Rohke illustratiivse materjali kaasabil jagame ettepanekuid, mida ruumis muuta ja anname juhtnööre elanike paremaks osalemiseks nende otsuste tegemisel. Kõik ideed ja ettepanekud seob kokku tegevuskava aastani Ruumikava lähtematerjaliks on vallavalitsuse arengudokumendid, planeeringud ja visioonimaterjalid, intervjuude käigus kogutud kohalike mõtted, vaheesitluselt ning Kohila aleviretkelt saadud tagasiside. Täname kõiki Kohilaga seotud inimesi, kes on ruumikava valmimises osalenud! 30. september 2016 Kaie Kuldkepp, Elo Kiivet ja Keiti Kljavin Linnalabor

3 ÜLEVAADE Kohila ruumikava KOHILA ALEV JA KESKUSALA Kohila alevi elurütmi määrab territoriaalne asend pealinna ja maakonnakeskuse vahel ning paiknemine valla südames. Kaugus valla keskusest ei ole valla piires kusagil üle 17 kilomeetri. Järelikult mõjutab Kohila elanike tegevusruumi nii pealinn, selle valglinnastumine ja pendelränne kui ka Harjumaa Saku ja Saue ning Raplamaa valdade areng ja seosed regioonis, mistõttu on teede ja liiklussõlmede kvaliteet ning ühistranspordi ühendus ja mugavus märkimisväärne osa Kohila elanike igapäevast. 1 Alevi paiknemine loob eelduse rahvaarvu kasvuks, mille õnnestumise üheks võtmeks on parem elukeskkond. 2 Territoriaalne asend mõjutab ka avalike teenuste arendamise vajalikkust ja võimalikkust ning on kaasa toonud liiklusintensiivsuse kasvu, sealhulgas rasketranspordi rohkuse alevisisestel teedel. Elanike kasvu plaanitakse suunata vallakeskuse lähiümbrusesse ja väljapoole teistesse valla keskustesse, küladesse. 3 Oodatakse loomulikult noori, iseseisvat elu alles alustavaid peresid, mis omakorda eeldab korterelamute pakkumist nii müügi- kui renditurul, aga ka kutsuvat kogukonda ning head alus- ja põhihariduse taset. Viimastel aastatel on vald panustanud haridustegevusse (Keskkonnahariduskeskuse loomine, gümnaasiumi juurdeehituse planeering), aga ka infrastruktuuri (ehitatud Kohila-Lohu kergtee, Urge tööstusala juurdepääsutee) ning viinud ellu suuremad ja väiksemad investeeringud (ühisveevärk, kanalisatsioon, staadioni ehitus, raamatukogu valmimine, raudtee ülesõidu turvanõuded, rekreatsioonialade laiendamine, suusa- ja jooksurajad jne). aljude ruumiliste ettevõtmiste taga on ka aktiivne kohalik kogukond, näiteks on kasutusele võetud ja korrastatud jõeäärseid alad, korraldatud suuremaid ja väiksemaid sündmuseid väliruumis (Kapa männik loeb, Kapa rock, hoovikohvikute päev, kirbuturud, filmiõhtud, muusikalid, ajaloomatkad, spordivõistlused jne). Järelikult on arenguvõimalusi mitmeid ja samuti nendest huvitatuid osavõtjaid. Alevi keskusala Iga hea väiksema tiheasustuse tunneb ära selle selgelt arendatud keskusala järgi. Kohila alevi keskuse asupaiga osas ei ole elanike ega ka vallavalitsuse hulgas kindlat seisukohta. Keskusalaks nimetatakse Vabaduse tänavat koos Vabadussamba esise taskuga, Vabaduse ja Tööstuse tänava ringristmikku, aga ka Kohila mõisahoone esist ala või gümnaasiumi ümbrust. See tähendab, et keskust defineeeritakse erinevate sihtpunktide ja ajalooliste maamärkide kaudu, kuid puudub selge ruumiline sidusus. Täna on Vabaduse tänav pigem järjekordne ilmetu vallasisene riigimaantee, mille ristumist Viljandi maanteega ilustab vaid tagasihoidlik ausambaga taskupark, mitte aga erinevaid liikumisviise arvestav ja hoonestusega planeeritud tänavaruum koos Kohila esindusväljakuga. Kaugel tõelisest keskusest on ka Vabaduse ja Tööstuse tänavate haljastatusega dekoreeritud ringristmik, mida ümbritsev tuim asfaltväli meelitab eelkõige autoga liiklejaid ega paku palju Kaart: Maa-ameti geoportaal võimalusi peatumiseks kergliiklejatele. Kuid just sel teljel on potentsiaal muutuda Kohila peatänavaks, mis rahustab liiklust, pakub nii esindus- kui kaubandusfunktsioone ning ühte selget ruumilist loogikat kohalikele ja külalistele. raegu on Vabaduse tänava maamärgiks kindlasti vallamaja, mille tagasiastuv hoonefront ei suhestu kõige paremini tänavaruumiga. Vallamaja ühel küljel on suur lage muru- ja teisel küljel parkimisplats. Vabadussõja mälestusmärgini saab kõndida mööda kitsast rada, kuid korralik ühendus nn sümboolse (ausammas) ja valitseva (vallamaja) ruumi vahel puudub. Kuigi monumendi eksponeerimiseks on juba nähtud vaeva, võiks need kaks sõlmpunkti olla veel paremini maastikuarhitektuurselt omavahel seotud. Vabaduse tänava ülejäänud hoonestus on varieeruv, kuid peamine probleem on sõidutee, mis asetseb oluliselt kõrgemal jalakäijatest, lõigates ära tänava erinevad pooled visuaalselt ja ruumiliselt linnakeskkonda sobimatu maanteevalliga. Vabaduse tänavat ei saa vaadata eraldi maantee ja vallale kuuluva kergliiklusteena, vaid ühtselt läbitöötatud alevitänavana raudteejaamast bussijaamani, mis Tööstuse tänava ja Viljandi maantee vahelises lõigus peaks olema selgelt tajutav peatänav. Tööstuse tänav on ajalooline mõisaallee, mis kindlasti võib aegajalt vajada uuendamist ja teekatte parandustöid. Sellegipoolest on allee üks Kohila kõige isikupärasemaid ruumielemente, mille kaotamist või rikkumist iga hinna eest vältida tuleks. laneeritud tänava rekonstruktsioon peaks põhinema liikuvusanalüüsil ja maastikuarhitektuursel tervikul, mis arvestaks nii gümnaasiumi juurdeehituse detailplaneeringu mõjudega kui ka erinevate kasutamisvajadustega (parkimistaskud, peale- ja mahalaadimispunktid, virgestusala kasutamine, ratastel ja jala koolilapsed jne). 1/ Juhime tähelepanu Liikuvusuuringu soovitusele: laneerida eraldi uuring Kohilat teenindavale ühistranspordile. Ühistransport tuleb viia vastavusse vajaduste ja võimalustega. Värskelt on olemas uue bussiliini näide, mis väljastpoolt (mitte kohalikuna) vaadates paistab olevat ainuke liin, mis teenindab tööl käivaid inimesi. Oluline on analüüsida ka kaugbussiliikluse võimalusi liikumisvajaduse rahuldamisel Tallinna suunal. (Rannala, lk 30, 2016 kevad) 2/ Elu- ja töökoha valikuid mõjutab järjest enam keskkond. Ollakse seal, kus keskkond on sobiv ja kus tullakse vastu elanike nõudmistele ja vajadustele, on kirjas ka Kohila valla arengustrateegias aastani Kirjeldatud teljest, mis ühendab Kohila mõisa (Tööstuse tänav) maanteesillaga (Vabaduse tänav), kujunebki käesoleva ruumikava fookus alevis - Kohila keskus koondub selle ümber ning meelitab, juhatab jõe äärde. 3/ Vaata arengustrateegia Kohila vald aastani 2025, lk. 17.

4 TÖÖSTUSE TN TÖÖROTSESS Kohila ruumikava TÖÖROTSESS Alustasime ruumikava tööprotsessi kavandamist teadmisega, et Kohila vallal on märkimisväärne alusuuringute ja planeeringute pagas, mille tulemused loovad piisavalt laiapõhjalise tausta ruumikava prioriteetide otsimiseks ning seetõttu alustasime tööprotsessi olemasolevate materjalide ja ruumidokumentide läbitöötamisest. Vallavalitsuse eesmärgid ja soovid, millele ruumikava peab vastama on kirjas ruumikava lähteülesandes. Alates aasta maist kuni lõppraporti valmimiseni septembri lõpus jagunes ruumikava koostamise tööprotsess kahte faasi: 1. Kohapealne uurimustöö 2. Osalusüritused ja vaheesitlused Kohapealne uurimistöö Taustatöö eesmärk oli mõista paremini valla enda poolt seatud eesmärke nii arengudokumentides kui planeeringutes. 4 aralleelselt materjalide läbitöötamisega tutvusime Kohila ruumiga, kaardistasime selle erinevaid osasid ja vestlesime kohaliku kogukonna esindajatega. Ruumikava meeskond käis Kohilas kokku kümmekond korda. Kohale tulime nii auto kui rongiga, alevis liikusime palju jala, aga ka rattaga. Rekreatsiooniala täielikuks kogemiseks ja liikumisruumi kaardistamiseks tegime Kohilas isegi mõned jooksuringid. Kokku viisime läbi 20 semistruktureeritud intervjuud, kus uurisime tajukaartide (vt lk 7) abil, millest tuntakse Kohila väliruumis kõige rohkem puudust, mida hinnatakse arengupotentsiaalina, mida tajutakse meeldiva ja ebameeldiva aleviruumina. RAUDTEEJAAM NOORTE- KESKUS TERVISE- KESKUS SAUN ATEEK LASTEAED MÄNNI ENDINE KOHILA ABERIVABRIK KOHILA MÕISAKOOL KAA MÄNNIK LASTEAED SISIK RAAMATUKOGU VABADUSE TN TÖÖSTUSE TN KOHILA GÜMNAASIUM SKATEARK VALLA- MAJA OLITSEI TURVA- VABADUSE KESKUS LATS LASTEARK ÜLEJÕE VESKI ARK VETUKA TEE MÄGI BUSSIJAAM KOHILA KALMISTU HARAKAESA UBI VILJANDI MNT ERSEKTIIVNE RAIL BALTICA TRASS uudust tuntakse esindusalast või keskusest, aga puudub üksmeel, kus või mis see peaks olema (vt ptk 0.2 Kohila alev ja keskusala). Igatsetakse ruumiliselt terviklikumat Kohilat, kus oleks rohkem arvestatud kergliiklejatega ja enam erinevaid tegevuspaiku. Unistatakse konkreetsetest asjadest nagu pubi, kultuuri- ja spordisaal, aga ka tervet alevit iseloomustavast sõnumist, oma tunnuslausest mis on Kohila idee või oma asi, milline on Kohila nägu? Kasutuseta hoonefondi, näiteks endist pabervabriku katlahoonet hinnatakse arengupotentsiaalina. Sealhulgas saab intervjuudest välja tuua mitmeid ideid vahekasutuseks: näiteks endine pabervabriku katlahoone kultuurisaaliks. Meeldiva paigana ei kerkinud esile ühte ja konkreetset kohta, kuid enam nimetati ajalooliselt olulisi kohti nagu Tohisoo mõis ja seda ümbritsev park, paberivabrik koos ansambliga, loodusmaastik (jõekäärud nii Ülejõe pool kui silla juures) ja kujundatud haljasalad (valmisehitatud promenaadi lõik, lastepark). Ebameeldivaks hinnati peamiselt liiklusega seotud kitsaskohti: mõisakooli esist ristmikku, ebapiisavaid kergliiklusteid (Vabaduse, Lõuna, Tööstuse tänavad), Urge ristmiku pööret Statoili juurest Rapla maanteelt, aga ka oluliste funktsioonide nagu turu ärakolimist ning hinnanguliselt inetut või räämas arhitektuuri (Konsumi ja Grossi poe hooned, endised vabriku tööliselamud). LEALUKU ARKMETS OLEMASOLEVAD KERGLIIKLUSTEED OLEMASOLEVAD SILLAD OLEMASOLEVAD EAMISED JALGRAJAD OLEMASOLEVAD JÕELATVORMID, AADISILLAD TOHISOO MÕISAARK VILJANDI MNT Kaart: Olemasolev situatsioon Suure osa vastanute elu on seotud mitte ainult Kohila alevi, vaid ka valla teiste keskustega või lähivaldade ja nende keskustega. endelrännatakse arusaadavatel põhjustel ikka peamiselt autoga, kuid alevi sees ollakse valmis rohkem liiklema jalgsi ja rattaga, kui selleks oleks paremad tingimused. Kiideti väljaehitatud kergliiklusteid, kuid tõdeti, et mitmed neist lõppevad eikusagil (nt Lohu kergliiklustee). Kohila ruumikava osalusprotsessi üks oluline osa oli aktiivne suhtlus valla arhitekti ja arendusnõunikuga. See tähendab käimasolevates planeeringutes kaasa rääkimist, avalikest aruteludest osavõttu ja vastavalt ruumikava seatud eesmärkidele jooksvat omapoolsete ettepanekute esitamist. 4/ Nimekiri läbitöötatud materjalidest: Kohila valla arengukava , arengustrateegia Kohila vald aastani 2025, Kohila visioon, Kohila liikuvusuuringu aruanne aprill 2016, elanike küsitlus Kohila liigub - liikumine on saamas eluviisiks, koolitee kaardistamine Kohilas kevad 2013, esitlused TAB satelliitprogramm KOHILA_VISIOON töötubadest jne Sellise taustatöö tulemusel saime teada, millistele teemadele keskuse visioneerimisel keskenduda, millised piirkonnad võtta visiooniloome aluseks ja millist osalusplaneerimise põhimõtet rakendada. Valmis Kohila ruumikava koostamise plaan.

5 TÖÖSTUSE TN TÖÖROTSESS Kohila ruumikava 5 Tajukaarti (lk. 7) saab kasutada ka edaspidisteks kaardistamisteks ning anda selle kaudu täiendavat infot vallavalitsusele! TUHAMÄED VETUKA TEE ENDINE ABERIVABRIK TÖÖSTUSE TN KOHILA MÕISAKOOL LASTEAED SISIK RAAMATUKOGU MÄGI ÜLEJÕE HARAKAESA UBI RAUDTEEJAAM VILJANDI MNT KAA MÄNNIK KOHILA GÜMNAASIUM BUSSIJAAM KOHILA KALMISTU KONSUM VABADUSE TN GROSSI OOD VALLA- MAJA VABADUSE LATS VESKI LASTEARK Joonis: Tajutud Kohila TAJUTUD MEELDIVAD KOHAD TAJUTUD EBAMEELDIVAD KOHAD TAJUTUD VÄRAVAD LEALUKU ARKMETS TOHISOO MÕIS KOOLITUSKESKUS ARK VILJANDI MNT Kaardil on näha tajutud Kohila meeldivate ja ebameeldivate kohtade klastrid. Tihti on kohad, mida peetakse meeldivaks jälle teise meelest või teisest küljest ebameeldivad (näiteks Kapa männik). Samuti on kaardil tähistatud küsitletavate jaoks oluliseimad Kohila nn. väravad.

6 TÖÖROTSESS Kohila ruumikava 6 Osalusüritused ja vaheesitlused Töö alguse ja lõppraporti üleandmise vahel korraldasime kaks esitlust. Esimene neist toimus 6. septembril Kohila raamatukogus, kus osales kokku 28 kutsutud inimest. Ümarlaua eesmärk oli tutvustada senise töö tulemusi ja mõtteid, millised on Kohila alevi ruumilised tugevused ja milline võiks olla järgmise viie aasta tegevuskava nende poole liikumiseks, ning saada tagasisidet, millised meiepoolsed ettepanekud on asjakohased ja millele peaksime veel tähelepanu pöörama. Vaheesitlusel osalesid võrdselt laua taga nii vallavalitsuse ametnikud, haridustöötajad, juhtivpoliitikud, kultuuriinimesed kui ettevõtjad. Uurisime kohale tulnutelt valmidust ise tegevuste elluviimisesse panustama. Mitme olulise ruumilise muutuse juures, näiteks kooli detailplaneering toimusid põhimõttelised arutelud, kus erinevad osapoolsed (kool, vald, lapsevanemad) said oma arvamust tutuvustada. Kõigile ümarlaual osalenutele olime ette valmistanud suunavad küsimused, mis olid jaotatud järgmiste teemade vahel: keskus, väliruum, rohealad, vallaelanike osalus, vallavalitsuse töö, tervikvisioon, infovahetus, kooli detailplaneering, sündmused, jõepromenaad, looduskeskkond. Mõned näited küsimustest: Kohila vald on tellinud mitmeid ja väga olulisi alusuuringuid ja visioone. Mis sa arvad, millisel viisil jõuaksid ekspertteadmised paremini planeeringutesse? Kas Kohila gümnaasium on uurinud lapsevanemate ja õpilaste eelistusi kooli tulemisel ja kooliümbruse liikluskorralduse osas? Kuidas suurendada elanike vastutustunnet ruumi eest, nii et igaüks panustaks veidi rohkem ühise heakorra nimel? Fotod: Ruumikava ümarlaud Olles olnud mõned kuud vallaarhitekt, siis milline oli sinu visioon enne ametisse astumist ja milline nüüd? Kas on mingeid tööülesandeid, mille vajalikkuses sa kahtled ja millega saad liiga vähe/üldse mitte tegeleda? Kuidas võiks erinevaid kultuurisündmusi enam integreerida Kohila aleviruumi: kas peaks korraldama rohkem konkreetse kohaga seotud tegevusi? Kuidas ja kes peaks alustama Kohila kultuurikatla loomist? Kes peaks võtma insiatiivi jõeääre promenaadi osas (sh läbirääkimised maaomanikega, kaasamisaktsioonid, ühisehitamine), et lõpuks aktiivne mõttetöö ja tegevus algaks: vald, kohalikud elanikud või keegi kolmas? Kohila vallal on olemas arengukavad, stateegiadokumendid ja tellitud uuringud. Viimane oluline arengut suunav otsus oli Kohila gümnaasiumi säilitamine ja selle juurdeehituse määramine detailplaneeringuga. laneeringuga paralleelselt tellitud kaks ekspertiisi (Stratum ja Hendrikson) soovitavad mõlemad kooli ette liiklust mitte tuua. Kuigi väidetavalt selgub kõik alles projekteerimise käigus, siis tekib küsimus, mille jaoks vald kõiki neid alusuuringuid on tellinud, kui talitatakse ikka oma esialgse kava kohaselt ja kehtestatakse uuringutele vastukäiv planeering? Teine tagasiside üritus oli mõeldud laiemale kuulajaskonnale ja viidi läbi Kohila aleviretke vormis. Aleviretk toimus 11. septembril ja seal osales üle 20 inimese, sh ka lapsed. Koos retkelistega käisime läbi ruumikava peamised punktid, tutvustasime erinevaid jooniseid ja referentspilte ning arutlesime koos retkelistega, mida saaks teha, et kõik unistused teoks saaksid. Fotod: Kohila aleviretk

7 TÖÖROTSESS Kohila ruumikava 7 Täida tajukaart ja anna infot vallavalitsusele! Kohila keskuse tulevik TAJUKAART Hea Kohila elanik! Kohila vallavalitsus on alustanud koos linnauuringute kompetentsuskeskuse Linnalaboriga Kohila alevi ruumikava koostamist. Septembri lõpuks valmiva ruumikava eesmärk on välja tuua Kohila alevi ruumilised tugevused, anda juurde uusi ideid, kaasata kohalikke elanikke ning seeläbi elavdada avalikku ruumi. Kohila keskuses võiks tekkida juurde kohti, kus on põhjust ja tahtmist olla - kus on elu ja kus on kohalikel hea olla, sinna on ka külalistel alati rõõm tulla. Uurime, kuidas alev praegu toimib, mis on väärtuslik, mida võiks parandada, millised on varjatud potentsiaalid. Käesoleva kaardiga soovime koguda infot, kuidas on Teie elu Kohilaga seotud ning kuidas Teie alevit näete ja kasutate. Küsimustiku täitmine võtab aega u 10 minutit. Täidetud tajukaarte ootame raamatukokku või vallamajja hiljemalt 1. septembriks. Lisainfo: Keiti Kljavin Linnalaborist ) 1. Tähistage palun kaardil tähega Teie jaoks igapäevaselt olulised kohad (kodu, töö, 6. Tähistage palun kaardil katkendjoone ja numbriga, milliseid marsruute Te kasutate kool jne). Võimalusel lisage tabelisse selgitus. ja kuidas (nt jalgsi, rattaga, autoga). Võimalusel lisage tabelisse selgitus. piirkond selgitus marsruut A 6.1 B 6.2 C 6.3 D 6.4 liikumisviis selgitus 2. Märkige palun kaardil piirjoonega Teie jaoks Kohila tunnetuslikud piirid ja tähega 7. Minu jaoks on Kohila keskuse väliruumi arendamise puhul kõige tähtsam, et: Kohila väravad ehk alevi alguskohad. Võimalusel lisage tabelisse selgitus. värav selgitus K 3. Tähistage palun kaardil piirjoone ja numbriga Teie jaoks meeldivad paigad. Võimalusel lisage tabelisse selgitus. piirkond selgitus Kohilas tunnen kõige rohkem puudust Tähistage palun kaardil piirjoone ja numbriga Teie jaoks ebameeldivad paigad. Võimalusel lisage tabelisse selgitus. piirkond selgitus Vanus:. 10. Sugu (M/N): 11. Kaua Te olete Kohilaga seotud: aastat 12. Kui soovite Kohila keskuse väliruumi visiooniprojektiga edaspidi kursis olla, jätke palun oma e-posti aadress või telefon: Märkige palun kaardile piirjoone ja numbriga piirkonnad, millel on Teie meelest potentsiaali huvitavateks arenguteks. Lisage kindlasti tabelisse selgitus. piirkond Joonis: Kohila aleviruumi tajukaart selgitus Täname vastamast! Kui Teil on lisaarvamusi, mõtteid või kommentaare seoses küsimustikus käsitletud teemadega, siis oleme tagasiside üle väga tänulikud.

8 TÖÖSTUSE TN RUUMILISED VÄLJAKUTSED Kohila ruumikava 8 1 KOHILA RUUMILISED VÄLJAKUTSED Lõppraporti kirjutamise hetkel aasta sügisel on Kohila alevis käimas mitmed oluliselt ruumi kujundavad planeeringud ja projektid: gümnaasiumi laienduse detailplaneering, mis sulgeb ühtlasti Kooli tänava autoliikluseks; Tööstuse tänava rekonstrueerimise projek; Hageri kergliiklustee ehitus, mis muudab ka Vabaduse tänava üldilmet; ning Ülejõe arendusplaanid. Masti ähklimetsa detailplaneering ENDINE ABERIVABRIK TÖÖSTUSE TN VETUKA TEE 2 Kohilale omane liikuvusruum Kohila paberivabrik kõneleb väärikast ajaloost, aga on jäänud omanike vahetumise ja majandussurutise taustal unarusse. Samas on industriaalpärandi väärtustamine kasvav trend, millest ka Kohilal oleks palju võita. Kohila mõisakooli tegutsemine mõisa peahoones ja laienemine mõisa tall-tõllakuuri on väga tervitatav ajaloopärandi taaskasutus. Alevi uhkuseks olevaid mõisaid tuleb käsitleda ansamblina, st pärand ei ole mitte ainult väärikas peahoone, vaid ka seda ümbritsev loodus- ja elukeskkond. Nii Tohisoo mõisapark kui Kohila mõisa allee ehk Tööstuse tänav on väärtused, mille säilimist tuleb kaitsta. RAUDTEEJAAM NOORTEKESKUS Kohila Tööstuse tn sõidutee, allee ja kõnniteede rek.projekt Hageri kergliiklustee projekt KONSUM Kohila Vabaduse tn 16 projekt KOHILA MÕISAKOOL LASTEAED SISIK RAAMATUKOGU KAA MÄNNIK VABADUSE TN SKATEARK KOHILA GÜMNAASIUM VALLA- MAJA VABADUSE LATS LASTEARK VESKI ÜLEJÕE Kohila gümnaasiumi juurdeehitus detailplaneering GROSSI OOD VILJANDI MNT BUSSIJAAM KOHILA KALMISTU HARAKAESA UBI Tööstuse tänava rekonstrueerimisel peab arvestama, et tegemist on ühendusega, mis viib oluliste avalike funktsioonideni: mõisakool, lasteaiad, perearstikeskus, kiirabi, raamatukogu, saun jne. Liikuvusuuring (Rannala, 2016) toob välja: Tööstuse tänava jalgsiteekonnad, mis on tänava alguses pargi alal tühjad ja pimedad ning edasi on kõnniteede laius ja katte kvaliteet varieeruv. Ühenduse väärtus on selle ajalooline allee, mis loob jalgsi liikumiseks ja olemiseks meeldiva ruumi ning seda väärtust on oluline säilitada. Ruumikava pakutud visiooni Tööstuse tänavale vt ptk 2.2. Lisaks ajaloolise pärandi väärtustamisele on Kohila liikumisruumi üks väljakutseid selle kasutajasõbralikkus. Enam peaks tähelepanu pöörama saabumise esmamuljele, ühendades raudtee- ja bussijaama paremini ning selgemini keskusalaga (vt ptk 2.2). 1 TAJUTUD ERSEKTIIVSED ARENGUALAD TAJUTUD ERSEKTIIVSED ARENGUALAD MENETLUSES OLEVAD OLULISED DETAILLANEERINGUD LEALUKU ARKMETS TOHISOO MÕIS KOOLITUSKESKUS ARK Joonis: Kohila arenguperspektiiv: Intervjueeritavate jaoks antud hetkel oluliseimad menetluses olevad planeeringud, projektid ja tajutud arengualad. Allpool on esile toodud meie hinnangul 9 peamist ruumilist väljakutset Kohila alevis ning olulised küsimused, millele tähelepanu pöörata. Aleviruumi terviklik visioon Kohila alevi suurim väljakutse on tervikvisiooni loomine. Tihti killustub ruumiline planeerimine erisuunaliste ja kohati vastuoluliste arenguplaanide vahel. Üheks põhjuseks on maaomandi jaotus ja kohaliku omavalitsuse roll, mis tähendab pidevat uute olukordadega arvestamist. Sellegipoolest peab suur pilt, mitte üksikud eraldi arendused ja/või projektid olema aluseks mistahes mõõtkavas ruumiotsustele (alates üldplaneeringust kuni ehitusprojektideni) ehk lähtuda võiks ühtsest üldplaanist ruumilisest arengukavast, mille alusmaterjaliks ka käesolev ruumikava on. Ruumilise arengukava rakendamine võib olla planeeritud etapiviisiliselt, olles seejuures seotud eelarveplaneerimisega. Milline peaks olema Kohila aleviruum homme, viie aasta, 25 aasta pärast? Mis põhimõtteid peaks ruumiline areng järgima? Kuidas kujundada parim võimalik tulevik? VILJANDI MNT Foto: Tööstuse tänav Kvaliteetne avalik ruum hõlmab ka tänavaruumi. Meeles tasub pidada, et tänav ei ole vaid (auto)liikluskoridor, vaid suhtlus- ja olemisruum, omaette sihtpunkt. Liikuvusruumi planeerimisel peab esikohale asetama jalakäijate-jalgratturite turvalisuse ja ligipääsud. Ka liikuvusuuringus (Rannala, 2016) on välja toodud, et tulenevalt Kohila väikestest vahemaadest on just jalgsi liikumine see, mida on põhjust edendada ja mille osakaalu kasvatada. Lisaks jalgsi liikumise elukvaliteeti tõstvale mõjule (tervis) loob see ka meeldivama elukeskkonna. Kvaliteetse liikumisruumi loomiseks ei piisa aga ainult kergliiklusteede rajamisest, kogu teekond ehk tajutav keskkond peab olema meeldiv ja stimuleeriv. Koostöös Maanteeametiga projekteeritav Vabaduse tänav ja Viljandi maantee, kus renoveeritakse nii sõidutee, tänavavalgustus kui ka kõnni- ja kergteed, peab olema eelkõige linnaline aktiivne ja kasutajasõbralik tänavaruum, mitte läbisõidukoridor (vt ptk 2.2 ja 2.3) Mis on tänav? Milline ruum kutsub kõndima, avastama, mängima ja olema? Kuidas soodustada aktiivsemat rattakasutust ja igapäevast jalgsikäimist?

9 RUUMILISED VÄLJAKUTSED Kohila ruumikava Kohila väravad Kohila piirid on praegu tähistamata ning tasuks kaaluda maamärkide, viitade või nn väravate lisamist olulisematesse asula alguspunktidesse. Näiteks võiks Harakapesa restorani juures asuv ristumine Rapla maanteega püüda möödasõitjate tähelepanu ning kutsuda teelt kõrvale keerama ja Kohilat külastama. Õigeusu kirik (Angerja Issanda Taevaminemise kirik) oli enamike intervjueeritavate arvates Kohila tunnetuslik piir, mida võiks samuti väärikalt esile tuua, kuigi kirik ise on juba väga tugeva iseloomuga maamärk. Linnalise keskkonna algust tähistavaid märke peab vajalikuks lisada ka liikuvusuuring (Rannala, 2016), sest nii saab muuhulgas rahustada ka liiklust, eristades selgelt suurema piirkiirusega maantee vaiksemast alevitänavast. raegust Kohilasse sissesõitjat tervitab Vabaduse tänava ja Viljandi mnt ristis kõledalt lage asfaltväli, kus on raske orienteeruda nii autojuhil kui jalakäijal ning kus puudub mistahes viide Kohila identiteedile ning alevikeskusesse jõudmisele. Ruumikava ülevaadet väravate, väljakute jm identiteedipaikade kohta vt ptk 2.1. Kuidas tähistada Kohila algust? Milline võiks olla tervitus keskusesse jõudjale? Mis eristab aleviruumi maanteest või põllumaast? Kesktelje kujundamine Kohilal puudub täna selge ala, koht, mida määrata kokkusaamiskohaks nii omadele kui võõrastele. Liighajus füüsiline keskkond mõjutab nii sotsiaalset, majanduslikku kui tunnetuslikku keskkonda, tekitades ebamäärasust, võõristust, peletades võimalikke ruumikasutajaid. Seda aitaks parandada turu tagasitoomine keskplatsile, sinna juurde kokkusaamiskoha tekitamine, mis võimaldaks kõigile ruumi niisama olemiseks, vaba aja veetmiseks ja poodide-kohvikute külastamiseks. uudulik esindusväljak tuleks samuti ruumiliselt defineerida ja siduda Vabaduse tänavaga ning pakkuda ligipääse jõepromenaadile. Ettepanekuid keskusala ruumilisteks lahendamiseks vt ptk 2.3. Kus on Kohila süda? Kui suur on keskusala? Kuidas on keskus seotud olemasoleva väärtusliku ruumiga? Milliseid lisakvaliteete keskus loob? 5 Ruumi aktiviseerimine Avaliku ja liikumisruumi kvaliteetne kujundamine peab hõlmama nii puhke- ja haljasalasid, jõeäärt, igapäevast kohtumis- ja tegevusruumi kui ka kortermajade vahelist väliruumi. Avalikus ruumis pole vaja tekitada hierarhiat, sest selle olemuses on avatus ja ligipääsetavus kõigile ning erinevate vajaduste ja soovidega arvestamine. Seetõttu tasub jätta mõni ala n-ö lõpuni planeerimata, et ruumi jääks ka paindlikkusele, tegevusvabadusele ja elanike ehk tegelike ruumikasutajate initsiatiivile. Siin ei tasu kindlasti karta ajutisi lahendusi, mida mingi aja jooksul proovida ning seejärel otsustada, kas ja mis suunas seda muuta. Ka Eesti Vabariigi 100 aastapäeva tähistamiseks tasub kaaluda koosloomes valmiva installatsiooni või ühistegevusega vääristatud sündmust, mis elavdab ühises ruumis koos tegutsemise kaudu alevi keskust. Kindlasti tuleb mitmekesise tegevus- ja olemisruumi kujundamisel arvestada eri ühiskonnagruppidega, põlvkondadeüleste tegevustega, et tekiks (uus) ühine suhtlusruum. Nagu ka koostatav arengustrateegia Kohila vald aastani 2025 rõhutab, suureneb vajadus siduda ja sulandada noortele ja vanadele suunatud tegevusi. Kõik tegevused võiksid olla tihedalt seotud väliruumiga, olgu selleks mänguväljakud, spordiplatsid, laululava, kultuurikeskus, rahvamaja, kultuurikatel endise paberivabriku katlahoones vms. Kapa männik on Kohila alevi keskne reakreatsiooniala, mille omanäoline metsikus ei tohi pargi korrastamise käigus kaduda. Tähelepanu tuleks pöörata, kuidas looduslik maastik oleks mugavamalt ühendatud olemasoleva ja tulevase tänavaruumiga Tööstuse tn ning milliseid keskkonda sobituvaid tegevusi seal planeerida. Rohealade ja jõepromenaadi lahenduste perspektiive ptk 2.4. Milline elukeskkond loob võimalusi (ühisteks) tegevusteks? Kuidas mõjutab ruum kasutajaid? Mis on mitmekesisuse tekitamise võtmeks? Foto: Istumisala olemasoleval promenaadild: kus on jõevaade?

10 RUUMILISED VÄLJAKUTSED Kohila ruumikava 10 6 romenaad ja jõeäärse kasutuselevõtt Väljakutse on tekitada Keila jõest Kohila tõeline ja aktiivselt kasutuses olev ruum, mis meelitaks kohalikke, külalisi, nii jalutajaid kui (vee)sportlastlasi. Selleks on vaja luua võimalused erinevateks tegevusteks, vahetuks kontaktiks veega, avada vaated, teha korda olemasolevad sillad ja rajada uus sild Ülejõe piirkonnaga ühendamiseks, leida kasutus saarele, muuta veski atraktiivsemaks. romenaadist võib jõe ühel kaldal kujundada juba täna Kohila kultuuritelg kahe mõisa vahel. Lähemalt vaata jõeruumi ideid ptk Kuidas kõnetab jõgi möödakäijat? Milliseid tegevusi saab veega siduda? Mis suurendab jõe atraktiivsust? Kuidas parandada ligipääsetavust jõele? Olulised arengupiirkonnad Kohila keskusala arengu üheks oluliseks kaalukeeleks on praegu tühjana laiuv Ülejõe piirkond. Selle, asulakeskse maa-ala, areng tuleks lahendada arhitektuurivõistlusega, sh luua strateegia etapiviisiliseks arenduseks ning terviklik visioon, mis hõlmaks kõiki erinevaid omanikke (vald, riik, eraomand). Hetkel koostamisel arengukavast võib lugeda, et Ülejõe vabaaja- ja tervisepordikeskuse ümbrusesse kavandatakse EV100 raames välja kuulutada virgestusala ideekonkurss ning alustada selle rajamist. Siin tuleb teemat käsitleda laiemalt ehk võistlusala peab sisaldama lisaks rekreatsioonialale (suusamägi) uusi elamispiirkondi ja võimalikke ärifunktsioone. Kõige aktuaalsemaks keskusala arengu küsimuseks on täna koolide-lasteaedade ümbruse liiklusruumi planeerimine (mõisakooli ristmik, Tööstuse ja osti tänavad) ja gümnaasiumi ümbruse muutmine. Kooli detailplaneeringuga kehtestatud gümnaasiumi laiendus ja liikluse ümberkorraldus vajab jätkuvalt suurt tähelepanu ja sisulist arutelu, et ehitusprojekt kujundaks ohutu ja meeldiva liikumiskeskkonna kõigile, soodustades autostumise vähenemist ning jalgsi ja rattaga kooliskäimist (sh kooli töötajad). Foto: Ohtlikult järsk kaldteeviljandi maanteelt jõeäärsele promenaadile Foto: Ülejõe piirkond, vaade perspektiivse suusamäe asukohalt alevi keskusala suunas Millist suunda järgivad olulisemad ruumiarendused? Kuidas kujundada meeldiv keskkond võimalikult paljudeks tegevusteks? Mis on mitmekülgse arengu tagamiseks oluline? murukivi parkla on liigendatud haljastusega: puud, põõsad, lillemuru; kindlasti ei tohiks olla kõrget äärekivi, et võimaldada sadeveel haljasalasse valguda asfalt parkla on liigendatud haljastusega: puud, põõsad, lillemuru; kindlasti ei tohiks olla kõrget äärekivi, et võimaldada sadeveel haljasalasse valguda asfalt Joonis: Kaks illustratiivset varianti gümnaasiumi parklaala kujundamiseks murukivi Variant 1: säilib kavandatud liiklusskeem, liigendatud on haljastuse ja materjalidega. asfaldile on maalitud igapäevased kasutusvõimalused (nt. tänavakorvpall, keks) rahvarohkete sündmuste ajal saab siin parkida (36 kohta) igapäevase ja ajutise parkla piir murukivi Variant 2: igapäevases parklas on 44 kohta, sündmuste ajal on parkla laiendatav.

11 RUUMILISED VÄLJAKUTSED Kohila ruumikava 11 8 Elamu- ja ärimaa planeerimine Kohila senine tugevus on suhteline kompaktsus ning seda ei tohi kindlasti kaotada ega vähendada. Ajaloolise ja erinevas arengufaasis elamupiirkondade ning tööstusalade ühendamine on väljakutse, mis loob võimaluse kujundada eriline elukeskkond. Nagu toob välja ka arengustrateegia Kohila vald aastani 2025 : elu- ja töökoha valikuid mõjutab järjest enam keskkond. Ollakse seal, kus keskkond on sobiv ja kus tullakse vastu elanike nõudmistele ja vajadustele. Tegeleda tuleb ka üsna kiires korras uute elamispindade ehitamisega, et lahendada vabade elamispindade puudus, sh olematu üürikorterite turg. Siin võiks avalik sektor kindlasti mingi osa üürikorteritest enda hallata võtta. Uute elamualade arendamisel tuleb keskenduda maksimaalsele olemasoleva asustuse tihendamisele, et vältida alevi laialivalgumist. Seega rõhutame taaskord, et uute elamualade planeerimisel tuleks keskenduda Ülejõe alale, mis oma suurepärase asukohaga otse keskuses ja jõe kaldal kujuneks atraktiivseks sihtpunktiks ka uute elanike püüdmisel. Alevist väljaspool on perspektiivne jätkata Aandu arendustega, sest Kohila alev on juba mõtteliselt ukamäe külaga kokku kasvanud ning seeläbi tekiks mõlemale poole Lohu teed kompaktne hoonestus. Uute arenduste juures tuleb kindlasti vältida suurte monofunktsionaalsete piirkondade teket. Eluhoonete puhul tuleb jälgida kindlasti mitmekesisuse põhimõtet - varieerida nii hoonete tüpoloogiat (erinevad korterelamud, ridamajad, paarismajad) kui ka kõrgust ja viimistlust, vältides nn kataloogikülade tekkimist, kus oleks kvartalite kaupa ühetaolisi tüüpprojekte. 9 Kuidas aitavad uued elamis- ja äripinnad kaasa olemasolevate väärtuste väljatoomisele? Milline ruum meelitab kohale uusi inimesi? Suhtlus vallaelanike- ja ametnike vahel Kohila tugevus on selle aktiivne kogukond, mis vajab hoidmist ja mõlemapoolset koostöökultuuri arendamist. Vallavalitsus omalt poolt peab tulema aktiivsetele kodanikele poolele teele vastu, jagades infot avatumalt ning suheldes tavakeeles, sh tõlkides planeeringumaterjali kõigile arusaadavasse vormi. Samamoodi vajab ümberkorraldusi ka vallavalitsuse enda töökorraldus, nii et tööülesanded vastaksid vajadusele ja ekspertteadmised jõuaksid rohkem planeeringutesse. Ruumiotsustest ja osaluskultuurist saab lugeda täpsemalt ptk 3. Millised tegevused aitavad kaasa kahepoolsele arutelule? Mis parandab ruumiotsuste arusaadavust ja info levikut? START! Ärimaade planeerimise oluliseimaks märksõnaks on samuti tihendamine. Eelkõige tuleks täis ehitada Tööstuse-Vabaduse tänavate ristmiku ümbrus ehk uus ärikeskus-turuplats ja nn peatänava telg Vabaduse tänava ringteest kuni Viljandi maantee ristini (maanteesillani). Täisehitamine peab toimuma tervikliku plaani kohaselt, et tekiks selge väljakuala ning ühtne tänavafront. Ärifunktsioonide koondamine aitab elavdada ka tänavaruumi alevi peamisel teljel, tekitades inimestele (lisa) sihtpunkte. KITSAS KÕNNITEE ARKIMINE UUDUV KÕNNITEE ASFALTLATS UUDUV KÕNNITEE TÕSTETUD SÕIDUTEE ARKIMINE ARKIMINE KOHATI TÜHI KAUBANDUSKESKUS Joonis: Olemasolev Kohila keskusala üks sõlmpunktidest MURURIBAD

12 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 12 2 KOHILA RUUMILISED ETTEANEKUD 2.1 KOHILA ALEVI TERVIKLIK KESKUSALA Alevi keskusala alapeatükis kirjeldasime telge, mis ühendab Kohila mõisa (Tööstuse tänav) maanteesillaga (Vabaduse tänav) ja mille ümber koonduvad erinevad ruumikava ettepanekud. Järgmistel skeemidel, kaartidel, fotokollaažidel ja joonistel (ptk ) on välja toodud perspektiivsed ruumimuudatused: kuhu planeerida kergliiklusteede ühendusi, millised võiksid olla ja kus paikneda jõepromanaadi erinevad tegevused, milliste kasutustega arvestada tänavaprojektide lähteülesannetes või milline on võimalik esindus- ning turuväljakute eskiislahendus. Alapeatükid tänavaruum, väljakud- ja sõlmpunktid ning rohealad ja jõepromenaad moodustavad kokku ühtse keskusala terviku. Tervikvisioonist ka ptk 1. Väljakud ja sõlmpunktid = Joonis: Kohila aleviruumi põhiteljed ja sõlmpunktid

13 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 13 Jõepromenaad ja rohealad + + Tänavaruum

14 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava TÄNAVARUUM ENDINE ABERIVABRIK A KOHILA MÕISAKOOL LASTEAED SISIK RAAMATUKOGU B ÜLEJÕE VISIOONIKONKURSSI ALA TERVISEKESKUS SAUN RAUDTEEJAAM ATEEK NOORTEKESKUS LASTEAED MÄNNI C KAA MÄNNIK KOHILA GÜMNAASIUM KONSUM EATÄNAVAD JA KESKUSALA VÄLIRUUM KERGLIIKLUSTEED JALAKÄIJAALAD E BUSSIJAAM GROSSI OOD D VESKI ARK VESKI VALLAMAJA OLITSEI TURVAKESKUS VESKI VABADUSE LATS ARKIMIS- JA EATUMISTASKUD UUED HOONEMAHUD Kohila alevi üheks oluliseks osaks on lineaarsed ruumid ehk tänavaruum. Ruumikavaga toonitame, et tänav, see ei ole pelgalt liikluskoridor, millest läbi kiirustada, et ühest sihtpunktist teise jõuda. Tänav on ka keskne väliruumi osa ning seega peaks ühtlasi toimima ka kui sihtpunkt, kuhu tulla ja kus olla. Kohila nn peatänavateks, mille äärde juba on ja võiks veelgi koonduda erinevad avalikud teenused ja igapäevased funktsioonid, on Tööstuse ja Vabaduse tänavad. Viimased moodustavad alevi selgroo, mille kujundamine kaasaegseks ja hubaseks väliruumiks, kus liiklevad ohutult autod, jalgrattud ja jalakäijad meelitab inimesi rohkem väliruumis aega veetma. LASTEARK Tööstuse tänav on ajalooline mõisaallee ja peab sellisel kujul säilima. Viimane ei tähenda, et tänava rekonstrueerimisel ei peaks kavandama korralikke kergliiklusteid ja turvalisemat liiklemist autodele, pakkudes uuenduskuurina korralikke kergliiklusteid ning turvalisemat liiklemist autodele (maha markeeritud rajad, peatumistaskud jms). Tööstuse tänava selgelt eristuv peatänava karakter võiks alata juba üle jõe, andes nii Urge poolt saabujatele märku, et kohale on jõutud Kohila keskusala piirkonda. Vabaduse tänav eristub oma karakterilt, olles avaram liiklemistelg. Kindlasti võiks tänavalõigust rongijaamast bussijaama kujundada kesktänava, kus sillutise, väliinventari, valgustuse ja haljastusega on ruumi ilmestatud ja liigendatud.

15 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 15 A Tööstuse tn profiil kõnnitee on viidud jõe kohale kergliiklustee mugav ja turvaline jalakäijaala liiklust tasakaalustavad meetmed laudtee muru asfalt asfalt B sõiduteele on markeeritud rajad säilitatud ja taastatud mõisaallee kergliiklustee Joonis: eatänava kontseptuaalsed profiilid. Joonised on illustratiivsed! Tänavaruum asfalt muru asfalt muru asfalt

16 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 16 Tänavaruum C sõiduteele on markeeritud rajad peatumistasku kergliiklustee valgustatud ja heakorrastatud Kapa männik muru asfalt murukivi asfalt asfalt sõelmerajad Tööstuse tn profiil D hoonefront tänava ääres sõidutee on toodud tänava tasapinda kõnnitee pagariäri ja hooajaline tänavakohvik kergliiklusala hoonefrondini parkimistaskud rattahoidjad sillutiskivi asfalt asfalt sillutiskivi sillutiskivi Vabaduse tn profiil

17 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 17 E bussijaam koolibussitasku kergliiklustee sillutiskivi asfalt asfalt haljastus asfalt Viljandi mnt profiil Kergliiklejatega arvestav peatänav Joonis: eatänava kontseptuaalsed profiilid. Joonised on illustratiivsed!

18 AM RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 2.3 VÄLJAKUD JA SÕLMUNKTID Kohila sõlmpunktideks on erinevate teede ristumiskohad, mille ümbrusest ENDINE leiab erinevaid teenuseid ja vabaajaveetmispaiku. ABERIVABRIK A Väikealevi keskusala sõlmpunktide lahenduse märksõnadeks on inimmõõtmeline skaala ja keskusala tihendamine. Tänavad olgu vaid nii laiad, kui autode liiklemiseks vajalik, jalakäijate ja jalgratturite ruum ent proportsionaalselt selle võrra suurem. KOHILA Väljakud ja sõlmpunktid MÕISAKOOL Kohila ruumi võiks tihendada, paigutades lisanduvat elamis- ja ärifunktsiooniga hoonestust keskusala aukudesse. Kavandatavad hoonetemahud planeerida väikeasula mastaapidele vastavalt, järgides olemasolevaid puitmajade tüpoloogiaid. LASTEAED SISIK RAAMATUKOGU Keskusala väliruumi puhul on oluline, et see võimaldaks inimestel ruumis ka peatuda ning erinevalt aega veeta - istuda, mööduvat jälgida, kokku saada, lauatennist mängida, turul sisseoste teha jms. B Sõlmpunktid peavad olema enamat kui pelgalt infrastruktuuri ristumiskohad! ÜLEJÕE VISIOONIKONKURSSI ALA TERVISEKESKUS SAUN ATEEK NOORTEKESKUS LASTEAED MÄNNI KAA MÄNNIK KOHILA GÜMNAASIUM 1 KAUBANDUSVÄLJAK BUSSIJAAM GROSSI OOD KONSUM VESKI ARK ESINDUSVÄLJAK VALLAMAJA OLITSEI TURVAKESKUS LASTEARK Joonis: Keskväljakute kontseptuaalsed ideed. Joonised on illustratiivsed! 2 VESKI 18

19 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 19 KOHILA KERAAMILINE MAAMÄRK TURG KUJUNDATUD HALJASALA OLEMASOLEVATE HOONETEGA SOBITUV ARHITEKTUUR ÄRI + ELAMINE KERGLIIKLUSTEE TÖÖSTUSE TN KERGLIIKLUSTEE KERGLIIKLUSTEE VABADUSE TN KONSUM SÕIDUTEE KÕNNITEEGA SAMAS TASAINNAS VÄLIINVENTAR KUJUNDATUD HALJASALA 1 Kohila kaubandusväljak: Vabaduse tänava ja Tööstuse tn ristumispunkt Tööstuse ja Vabaduse tänava ristmiku juurde koonduvad erinevad kauplused ning siia võiks tagasi tuua ka turu. Nii moodustub nn igapäevasem kaubandusele orienteeritud keskväljak. KESKUSALA TIHENDAMINE TÖÖSTUSE TN VALGUSKÜLLANE JA KAASAEGNE KERGLIIKLUSALA KERGLIIKLEJAID RIORISEERIV ÜHENDUS RINGRISTMIK UUED LIGIÄÄSUD JA VABAAJATEGEVUSED JÕE ÄÄRES i VILJANDI MNT VABADUSE TN KESKUSALA TIHENDAMINE 2 Kohila esindusväljak: Vabaduse tänava ja Viljandi mnt ristumispunkt Vabaduse tänava ja Viljandi mnt ristumispunkti võiks kujundada Kohila esindusväljakuks, kus pidada suuremaid üritusi ja rahvakogunemisi.

20 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava JÕEROMENAAD JA ROHEALAD ERINEVATE ROHEALADE SIDUMINE ENDINE ABERIVABRIK A TÖÖSTUSE TN KALMISTU ASULAMETS ARK HALJASALA ALLEE KOHILA MÕISA- KOOL ERSEKTIIVSED ROHEÜHENDUSED LASTEAED SISIK RAAMATUKOGU ERSEKTIIVNE SUUSAMÄGI ÜLEJÕE VISIOONIKONKURSSI ALA HARAKAESA UBI RAUDTEEJAAM VABADUSE TN TERVISE- KESKUS SAUN ATEEK NOORTE- KESKUS LASTEAED MÄNNI TÖÖSTUSE TN KAA MÄNNIK KAUBANDUS- VÄLJAK D KOHILA GÜMNAASIUM B VESKI ARK VESKI BUSSIJAAM NN.VENE KIRIK KOHILA KALMISTU VILJANDI MNT VALLA MAJA OLITSEI TURVA- KESKUS VABADUSE LATS LASTEARK JÕEÄÄRSE SIDUMINE ALEVIRUUMIGA OLEMASOLEVAD SILLAD OTENTSIAALSED SILLAD C OLEMASOLEVAD JALGRAJAD OLEMASOLEVAD KERGLIIKLUSTEED ERSEKTIIVSED KERGLIIKLUSTEED OLEMASOLEVAD LATVORMID, AADISILLAD ERSEKTIIVSED HOONEMAHUD OLEMASOLEV ROMENAAD I ETAIS LISANDUV ÜHENDUS TOHISOO MÕISANI II ETAIS LISANDUV MÕISAST MÕISA ÜHENDUS LEALUKU ARKMETS TOHISOO MÕIS KOOLITUSKESKUS MÕISAARK III ETAIS LISANDUV ÜHENDUS ERSEKTIIVNE UKAMÄE ARK

21 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 21 Jõe- ja rohealade peamine potentsiaal on nende alade sidumine muu aleviruumiga ja ligipääsude tekitamine. akkudes uusi liikumistrajektoore koos peatuspaikadega, mis võimaldavad erinevaid ajaviitmistegevusi, moodustub terviklik sinirohevõrgustik. Jõepromenaad ja rohealad Üldkaardil on märgitud jõeäärsete alade sidumine aleviruumiga ning erinevate rohealade tüpoloogiad. Olemasolevad ühendused on täiendatud perspektiivsete kergliiklusteede ja rohekoridoridega. Jõepromenaadi juba rajatud lõikude ühendamiseks soovitame korrastada esimeses etapis jõe vasakkallas ja hiljem, kui Ülejõe arendus on planeeringukonkursiga lahenduse leidnud, ka parem kallas. Väliruumi pakutavates funktsioonides võiks lähtuda sotsiaalsete ning füüsiliste tegevuste varieerumisest, et võimaldada erinevatel vanusgruppidel maksimaalselt Kohila alevi loodusmaastikes aega veeta. Täpsed projektilahendused jäägu näiteks visioonikonkursil lahendada, joonistel pakutud variandid on vaid illustratiivsed, näitamaks kuivõrd palju erinevaid tegevusi ning maastikulahendusi Kohila sinirohevõrgustik võiks pakkuda. VÄLIÕHU- ÜRITUSTE ALAD nt. amfiteater, väliõppeklass LÕKKEKOHAD UJUMINE SORTMÄNGUD nt. pinksilauad, rannavolle SOTSIAALSED TEGEVUSED KANUU-, AADI-, VESIRATTA- SÕIT paadisillad, laentus JALUTAMINE + SÖÖGIKOHAD FÜÜSILISED TEGEVUSED = JOOKSMINE IKNIKUALAD ISTUMISKOHAD Joonis: Kohila jõeala programmiline skeem: perspektiivsed kasutusvõimalused.

22 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 22 A B

23 RUUMILISED ETTEANEKUD Kohila ruumikava 23 C Mitmekesist ilmet ja ruumikogemust pakkuvad liikumisrajad, mis ühendavad erinevaid Kohila rohealasid ja jõekallast. Kontseptuaalsed ideed. Joonised on illustratiivsed! D

24 RUUMIOTSUSTES OSALEMINE Kohila ruumikava 24 3 RUUMIOTSUSTES OSALEMINE 21. sajandil ei peaks enam rääkima kaasamisest, vaid osalemisest. laneerimine ja ehitustegevus on seaduse tasemel kaasamisnõuetega tagasihoidlikult reguleeritud ning tegelikud head näited sünnivad pigem osalusplaneerimise ja koosloome igapäevasel rakendamisel. Laiem osalus tagab otsuste läbipaistvuse ja sisukuse ning aitab vähendada/ennetada konflikte kogukonnaga. Ruumiline teadlikkus vajaks tõstmist kogu ühiskonnas ning siin võiks Kohila vald võtta sihiteadlikult edendaja rolli. Selleks on mitu head eeldust, millest peamine on elukeskkonnast huvitatud kodanike osakaal, aga loomulikult ka mitmekülgne keskkond ise. Üks parimaid teadlikkuse suurendamise investeeringuid on ruumihariduse suuna lisamine gümnaasiumiõppesse või keskkonnahariduse keskuse huvitegevusse. Ehitatud keskkond loob lisaks loodusele meid ümbritseva maailma ning siin on palju võimalusi ka keskkonnasäästliku eluvaate kasvatamiseks. Üks oluline puudulik lüli kodanike ja ametnike ning ka vanema kooliga spetsialistide ja nn kaasamisentusiastide vahel on vähene suhtlus. Hetkel on ülekaalus vaid keerulised, ühesuunalise infojagamise vormis suhtluskanalid, kuid tarvis oleks süvitsiminevamat ja laiapõhjalisemat osalusprotsessi ehk pidevat koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Siin võib abiks olla läbirääkimise korraldaja, nn neutraalne osapool, vahendaja. Läbipaistvuse juures on lisaks avatusele oluline märksõna ka arusaadavus informatsioon, olgu selleks detailplaneering või ehitusprojekt, peab olema kõigile osapooltele arusaadav ehk nii tekst kui joonised võimalikud selged, rohkelt visualiseeritud ning lühidalt ja lihtsalt lahti seletatud. Sellise info kättesaadavus on siinkohal sama oluline dokumendiregistrid, sh planeeringud peavad olema kergesti leitavad ja loogiliselt kasutatavates andmebaasides. Kohilal on kindlasti kiiremas korras vaja teha veebikeskkonnas kättesaadavaks hästitoimiv ja kaardirakendusega ühildatud planeeringute register. Digimaailma võimalusi tuleb maksimaalselt ära kasutada, tehniliselt peab vallavalitsus enam tulevikku vaatama ning muutma oma platvormid võimalikult interaktiivseks (lisaks infoedastusele ka info, arvamuste ja ettepanekute kogumine). Alustada tasub ehitus- ja planeerimistegevuste koondamisest ühele hästitoimivale ja pidevalt uuenevale veebilehele, kus asjast huvitatu leiab kerge vaevaga uudised ja käimasolevad arendused ning elanikud saavad sel moel ka kõigi ühist ruumi puudutavatel otsustel silma peal hoida. Uue keskkonna loomisest tuleb kindlasti teavitada ka kohalikke elanikke, neile suhtlusplatvormi tutvustada ning sh õpetada vajadusel selle kasutamist. Suured ruumiloome küsimused (nt üldplaneering) jäävad tihti kodanikele liiga abstraktseteks ning tundub, et sellised otsused neid ei puuduta. Kuidas muuta elukeskkonna tuleviku investeerimine sama oluliseks kui lapsele kooli valimine? Üks võimalus on kommunikatsioonis kasutada lisa-esitlusmaterjale (visuaalseid selgitusi, animatsiooni) vastavalt konkreetsele sihtrühmale. Teavituspunktide ja suhtluskanalite puhul peab enam arvestama eri elanikegruppide liikumistrajektooride ja harjumustega (nt noorte suurem veebikasutus eakatega võrreldes). Kogu osalusplaneerimine peab olema paindlik protsess, avatud muutustele, olgu põhjused siis ühiskondlikud, tehnilised või konkreetsest uuest infost tulenevad. Kaasamisele ja osalusruumi kujundamisele võiks läheneda märksa loomingulisemalt ja kasutada julgemalt erinevaid meetodeid: vestlusringid, arutlevad jalutuskäigud, ekskursioonid, tajukaardid, erinevad küsitlused, ennetavad avalikud arutelud, popup infopunkt, ajutine kohakasutus, regulaarsed ümarlauad infojagamiseks, veebidiskussioonid, teemaseminarid, ideekorje ( mis oleks kui... ). Kui vallavalitsusel teadmistest, pealehakkamisest või ajast puudu jääb, siis võib tellida kaasamisprotsesside läbiviimist ja korraldamist teenusena ka väljaspoolt. Vallavalitsuse tööülesannete ülevaatamine käib kogu otsustus- ja planeerimistegevuse kaasajastamisega kaasas. Nii peaks üle vaatama ametnike tööülesanded, senise tööjaotuse, kaardistama üle- ja puuduolevad ülesanded, eesmärgiga luua (töö)keskkond, mis kõige paremini vastaks hea elukeskkonna kujundamiseks vajalikele tingimustele. Hea praktika Hea näide kohaliku omavalitsuse ja elanike koostööst on Kohila valla endise aiandusühistute piirkonna Aespa tegevus, kus aastal loodud asumiselts MTÜ Aespa Kodu on seadnud endale eesmärgiks arendada taristut ja liikumisvõimalusi külas ja Kohila vallas. Koostöös vallavalitsusega pandi esimese projektina alus kohalikule prügimajandusele ja järgmisena rajati park. Mõlemat tegevust toetas vald ka materiaalselt (raha ja maaga). ärast neid esimesi omaalgatusprojekte jätkub koostöö vallaga planeerimise alal: ühiselt planeeritakse kohalikku veevärki ja liikluskorraldust (valgustus, bussiliiklus, kergliiklustee). Kokkusaamised vallaga on korrapärased. Kogukondliku turvalisuse lähenemise tugev külg seisneb tihti just ühistegevuses, mille puhul algataja roll on vähem oluline kui elluviijate roll, kuna eesmärgid seatakse ja tegevused viiakse ellu ühiselt. Elanike kaasamine avaliku korra kaitsesse (kogukonnatunde tugevdamine) vajab järjepidevat arendamist. Valik tähendab aktiivse koostöö jätkamist, mis on ka 5 Kohila valla arengustrateegiline eesmärk. 5/ SE 7: Kaasatud vallakodanikud, tegusad küla - ja asumikogukonnad ning elanikel tugev Kohila valla identitee (Arengustrateegia kuni 2025, lk. 13)

25 RUUMIOTSUSTES OSALEMINE Kohila ruumikava 25 Lisalugemist Kaasava planeerimise juhend, Linnalabor 2012 Kaasamine avalikus sektoris ja vabakonnas: käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele, EMSL 2014 Vallavalitsusele: Juhendmaterjal kaasamise kavandamiseks ning kaasamistegevuste läbiviimiseks, Tartu 2012 Soovitused planeerimisprotsessi ülesehitamiseks, Siseministeerium 2004 Kogukondlik turvalisus. Juhend, Linnalabor 2016 Soovitused jalgrattaliikluse edendamiseks Eesti kohalikes omavalitsustes, L. Remmelgas 2013 Kohalikule elanikule: Osalusjuhis Oska osaleda, Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Ruumiline planeerimine ja ehitamine: kodaniku käsiraamat, irita Selts 2012 Osalemine keskkonnaotsuste tegemises, Eesti Roheline Liikumine 2009 Kõik dokumendid on sisuliselt ja põhimõtteliselt abiks ruumiotsustes osalejatele, kuid kuna planeerimisseadus on vahepeal muutunud, ei pruugi viited paragrahvidele enam vastata kehtivate seaduste nummerdusele.

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna

Rohkem

Microsoft Word - RKLTP_seletuskiri_ja?relevalve_ta?iendustega - kehtestatud variant

Microsoft Word - RKLTP_seletuskiri_ja?relevalve_ta?iendustega - kehtestatud variant Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering Planeeringu seletuskiri Tallinn-Tartu-Rapla 2016 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESSIST...

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2 Narva Linnavolikogu 14.06.2018 määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2018.a eelarve 15 043 600 4 628 987 19 672 587 1 Narva

Rohkem