Registrikampaania tulemused on nüüdseks selgunud

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Registrikampaania tulemused on nüüdseks selgunud"

Väljavõte

1 VALLALEHT NR 270 JAANUAR 2020 Registrikampaania tulemused on nüüdseks selgunud PRIIT PÕLDMA abivallavanem Sünnid ja surmad aastal 2019 Kampaaniavõitjaid aitas välja loosida Jõelähtme vallavalitsuse jurist Kätlin Koidumäe. Harjumaal vähenes elanike arv vaid Maardu, Loksa ja Lääne-Harju vallas. Üle 100 elaniku tuli juurde Viimsi, Rae, Harku, Saku, Saue ja Kiili valda. Teistel (sh Jõelähtme vallal) jäi kasv 100 piiresse. Jõelähtme valla rahvaarvu kasv võrreldes teiste Harjumaa valdadega on läbi aastate olnud n-ö keskmiselt tasakaalukas. Liiga kiire elanike hulga kasv toob tihti kaasa probleeme omavalitsusele: lasteaia- ja koolikohtade puudus, joogivee puudus jne, kahanev rahvaarv põhjustab jällegi maksutulu langust. Tallinna lähivaldu loetakse Eesti jõukaimateks. Elanike jõukuse kasvuga suurenevad ka valla maksutulud ja jõukus. Kogu Eesti lõikes oleme me ka väga noore elanikkonnaga vald. Vanuserühmade lõikes oli aasta alguses registris kuni 19-aastaseid elanikke 1594 inimest, aastaseid 3553 inimest ja üle 60-aastaseid elanikke oli 1401 inimest. Üha enam kolivad meile nooremad, haritumad ja jõukamad elanikud. Kõige kahjulikum on vallale olukord, kus elanikud kasutavad valla hüvesid, aga valda sisse registreeritud ei ole. Vallal jääb saamata maksutulu autoja kergliiklusteede, koolide-lasteaedade jms ehitamiseks ning hoolduseks. Kaebused teede kehvast seisukorrast esitatakse ju ikka elukoha vallavalitsusele. Sellisel juhul tuleks küll endalt küsida, miks ma ei maksa vallalt saadud teenuste eest. Väga kurb näide on siin naabervald Raasiku. Rae valla külje alla, Kulli külla on viimaste aastate uusarendusena rajatud mitu elamurajooni. Eelmisel aasta lõpus oli Kulli külas 60 majapidamist, kuhu ei olnud registreeritud ainsatki Raasiku valla kodanikku. Sellest hoolimata hoolitseb seal vald lumelükkamise, tänavavalgustuse jms eest. Seda kõike aga teiste valda registreeritud elanike kulul. Omavalitsused on väga huvitatud, et tegelikud elanikud registreeriksid oma elukoha koduvalda. Vallad on elanike teavitamiseks ja meelitamiseks välja mõelnud mitmesuguseid kampaaniaid. Ka Jõelähtme vald jätkas tavapärase meeldetuletusega. Kampaaniaperioodil elukoha registreerijad said valida kahe kingituse vahel: 10 korra tasuta pääse Loo ujulasse või kaunis valla kruus. Samuti läks loosi kaheksa 500-eurost kinkekaarti, mille võitjad loositi välja 16. jaanuaril toimunud vallavalitsuse istungil. Jõelähtme valla elanikel on palju eeliseid: sotsiaal- ja lastetoetused, kodualuse maamaksu vabastus, eelisjärjekord lasteaedades ja koolides jne. Kuid eelkõige on tähtis toetada kodukanti, et meie lapsed saaks käia ajakohases kodulähedases lasteaias ja koolis ning me ise sõita-kõndida mööda korralikke, remonditud ja valgustatud teid. 1. jaanuari 2020 seisuga elab Jõelähtme vallas 6548 elanikku. Tere tulemast Jõelähtme valda! omavalitsus sündis suri sündide/surmade vahe Rae vald Kiili vald Viimsi vald Harku vald Saku vald Saue vald Keila linn Jõelähtme vald Kose vald Raasiku vald Maardu linn Kuusalu vald Anija vald Lääne-Harju vald Loksa linn Kokku Foto Signe Valdmann Loosimise võitjad 4x500 eurot 2019 aastal Jõelähtme valda registreerunud täisealiste elanike vahel, kes on seisuga jätkuvalt valla registris (nimekirjas kokku 322 elanikku): Kadi Puusepp, Loo alevik Ene Viitak, Ruu küla Jane Õun, Liivamäe küla Marina Sokolova, Loo alevik 4x500 eurot kõigi täisealiste valla elanike vahel, kelle registrijärgne elukoht seisuga on Jõelähtme vald (nimekirjas kokku 5060 elanikku) Kamilla Viks, Loo alevik Vusal Sadõhov, Loo alevik Külli Lippu, Vandjala küla Diana Kivi, Liivamäe küla Jõelähtme valla elanike arv seisuga ja võrdlus eelmise aasta algusega külade kaupa: Mehed Naised vs 2020 Jõelähtme vald Aruaru küla Haapse küla Haljava küla Ihasalu küla Iru küla Jõelähtme küla Jõesuu küla Jägala küla Jägala-Joa küla Kaberneeme küla Kallavere küla Koila küla Koipsi küla Koogi küla Kostiranna küla Kostivere alevik Kullamäe küla Liivamäe küla Loo küla Loo alevik Maardu küla Manniva küla Neeme küla Nehatu küla Parasmäe küla Rebala küla Ruu küla Saha küla Sambu küla Saviranna küla Uusküla Vandjala küla Võerdla küla Ülgase küla Kokku Lk 2 Alustati Kostivere ÜVK 2. etapi ehitustöödega Lk 3 Muudatused toetustes ja teenustes Lk 4 Veebruarikuu sündmused vallas Lk Jõelähtme lauluja tantsupidu toimub 23. mail Lk 7 Krossiratturid Kalevi-Liiva kalmuküngastel Lk 8 Ajalugu: Jägala kose varemetel Lk 9 Loo Jõeääre piirkonna ideekorje tulemused

2 TEATED 2 Volikogu veerg VÄINO HAAB volikogu esimees Aasta esimene istung toimus 16. jaanuaril, toon päevakorrast välja mõned olulisemad punktid. Kuna õpetajate palgateema on Eesti riigis sama vana kui must leib ja probleem aktuaalne, oligi volikogu esimene päevakorrapunkt Jõelähtme valla koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu alammäära kehtestamine. Esitatud määrusega kehtestatakse Jõelähtme valla koolieelsetes lasteasutustes töötava lasteaiaõpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral, milleks on 1185 eurot kuus ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega koolieelse lasteasutuse õpetaja töötasu alammäär, milleks on 1315 kuus. Määruses sätestatud töötasu alammäärasid rakendatakse alates 01. jaanuarist Teise punktina oli päevakorras eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine. Antud otsuse reguleerimisala ja eesmärk on eelarvest eraüldhariduskoolide tegevuskulude osaline katmine eesmärgiga pakkuda mitmekesisemaid võimalusi üldhariduse omandamisel. Jõelähtme valla eelarvest erakooli pidajale eraldatava toetuse suurus kalendrikuus õpilase kohta saadakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe õppekoha tegevuskulu piirmäärast (2020. aastal 92 eurot kuus) ja riigi poolt erakooli pidajale makstava õppekoha tegevuskulu maksumuse lahutamisel. Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, võib vallavalitsuse otsuse alusel Jõelähtme valla eelarvest toetada haridusliku erivajadusega õpilase õppimist erakoolis suuremal määral kui on sätestatud määr aasta tööaruande esitasid volikogu juurde moodustatud komisjonide esimehed. Volikogu juures arengukomisjon esimees Tõnu Vaher, hariduskomisjon esimees Allar-Reinhold Veelmaa, keskkonnakomisjon esimees Tõnis Tuuder, elanikonnkaitse komisjon esimees Robert Antropov ja revisjonikomisjon esimees Merike Metstak. Komisjoni osavõtustatistikaga ja tööaruannetega on võimalik tutvuda Jõelähtme valla kodulehel. Oluliseks otsuseks pean Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi laiendamise ja muististe mälestiseks tunnistamise osas arvamuse esitamist. Arvamuste rohkus paisjärve teemadel on juba mõnda aega kirgi kütnud, volikogu on jäänud siin hüdroelektrijaama ja paisjärve säilimise seisukohale ja toetab üksmeelselt Linnamäe hüdroelektrijaama ja selle juurde kuuluva Linnamäe paisjärve praegusel kujul säilitamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamise ettepanekut kavandatava kaitsevööndi ulatuses. Jaanuarikuu istungil kinnitasime veel ühe tähtsa dokumendi Jõelähtme valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamiseks ja selles sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks volituste andmine. Nii nagu 1. oktoobrini 2019 kehtinud veeseadus ette nägi, nii ka alates 1. oktoobrist 2019 kehtima hakanud uus veeseadus näeb ette kohaliku omavalitsuse üksusele oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamise kohustuse. Erinevalt varasemast veeseadusest on uues veeseaduses reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuete sätete täitmise teostamise pädevus ja kohustus lisaks Keskkonnainspektsioonile antud ka kohalikule omavalitsusorganile või selle asutusele. Et keskkonnaministri poolt kehtestatud rakendusaktides tehtavatele muudatustele oleks võimalik operatiivselt reageerida, on valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ja selles sätestatavate nõuete kehtestamise ning nende nõuete järelevalve teostamise küsimuste lahendamise pädevus antud volikogu poolt Jõelähtme vallavalitsusele. Soovin ilusat ja tegusat aastat! Toompeale lippu heiskama! Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul, 24. veebruaril on kõik oodatud Toompeale Kuberneri aeda pidulikule riigilipu heiskamisele. Lipp tõuseb hümni saatel kell Kõne peab Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ette loetakse aastal vastu võetud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning Politsei- ja Piirivalveorkester. Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell Alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva! Riigikogu Kantselei Alustati Kostivere ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 2. etapi ehitustöödega Avatud riigihankel edukaks osutunud AS Viimsi Keevitus alustas jaanuari alguses Kostivere aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi (ÜVK) 2. etapi ehitustöödega. Ehitustöid kaasrahastatakse KIK-i veeprogrammist. Omanikujärelevalve teenust ehitustööde üle osutab Tallinna Linnaehituse AS, Aleks Kappo, tel Leping näeb ette ehitada ja rekonstrueerida kokku ligikaudu 1,9 km veetorustikke, 1,3 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, 0,3 km survekanalisatsioonitorustike, 0,4 km sadeveetorustikke ning 3 reovee ülepumplat. Peale torustike paigaldamist taastatakse ka teekatted, kuid need tööd jäävad eeldatavalt kevad- ja suvekuudesse. Kõik ehitustööd peavad olema lõpetatud hiljemalt käesoleva aasta septembrikuus. Kaevetöödega tehti algust kahe brigaadiga üks teostab töid Aia ja Kirsi tn piirkonnas, teine alustas töödega aleviku keskel Jõe ja Liukivi tänavate piirkonnas. Lisaks kuulub lepingu mahtu torustike ehitus ka Urke tänaval. Kaevetöödeks peab töövõtja ajutiselt sulgema ja ümber suunama liikluse. Enne tänavate sulgemist püstitab ehitaja ajutised liikluskorraldusmärgid, et viia liiklusprobleemid võimalikult minimaalseks. Lisaks peab ehitaja teavitama kavandatavatest kaevetöödest ning tänavate sulgemisest ka asjassepuutuvaid kinnistuomanikke ja elanikke. Ehitustööd põhjustavad igapäevaelus küll ajutist ebamugavust, kuna kahjuks ei ole võimalik täielikult vältida häireid elamutele-hoonetele ligipääsul, kuid üldine eesmärk, milleks on tagada puhta joogivee pidev kättesaadavus kõikidele Projektide tähtaeg läheneb Projektide esitamise tähtaeg on 5. veebruar. Järgmiste projektide esitamise tähtajad on 5. mai, 5. august ja 5. november. Toetust antakse: 1) Jõelähtme valla elanikele suunatud kultuuri-, noorsoo ja spordiürituste, laagrite, näituste ning kursuste ja koolituste korraldamiseks; Avanes taluarhitektuuri taotlusvoor aasta taluarhitektuuri toetamise taotlusvoor avanes 24. jaanuaril ning taotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruar Toetuse eesmärk on aidata taluelamute katuste korrastamise kaudu kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilitamisele. Toetust saab taotleda talukompleksi kuulunud eluhoonele ehk üksikelamule, mis on ehitatud enne aastat ning voorust toetatakse hoonete katuste restaureerimist traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja töövõtetega. Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid. Vooru kogueelarve on eurot. Taotletava toetuse summa peab jääma vahemikku eurot ning omafinantseering tööde eelarvest peab olema vähemalt 50%. Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 31. detsember Rohkem infot taotlusvooru kohta Lisainfo: Aime Lauk, muinsuskaitseameti toetuste spetsialist, ) Jõelähtme vallaga seotud kultuurilooliste materjalide kogumiseks, koostamiseks, säilitamiseks ja publitseerimiseks; 3) Jõelähtme valla kollektiividele ja füüsilistele isikutele, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald osalustasude maksmiseks oma valdkonna üleriigilistel ja rahvusvahelistel kultuuriüritustel ja spordivõistlustel osalemisel. Osalustasu käesoleva määruse tähenduses on stardimaks ja üritusel osalemiseks makstav registreerimistasu. Kultuuri-, haridus- ja spordiprojektide toetust võivad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud ning Jõelähtme valla haldusterritooriumil tegutsevad mitteformaalsed ühendused (ring, taidluskollektiiv inimestele ning tervem ja puhtam elukeskkond, kompenseerib selle kuhjaga. OÜ Loo Vesi JÕELÄHTME VALLAVALITSUS JA VOLIKOGU TUNNUSTAVAD AASTA SAAVUTUSI JA TEGUSID Meenutage möödunud aastat ja andke meile teada Jõelähtme valla tegusatest ja tublidest inimestest, kes väärivad tunnustamist! Palume teada anda tublidest sportlastest, näitlejatest, muusikutest ning kõikidest teistest silmapaistvatest tulemustest erinevatel konkurssidel kas kollektiivselt või üksikisikuliselt. Kuulutame välja ka aasta tegijate valimise järgmistes kategooriates: JÕELÄHTME ALGATUS 2019 JÕELÄHTME KULTUURITEGU 2019 JÕELÄHTME SPORDITEGU 2019 JÕELÄHTME NOORTETEGU 2019 JÕELÄHTME HARIDUSTEGU 2019 AASTA TEGU 2019 jne). Taotlusvorm ning projektide toetamise kord on leitavad Jõelähtme valla koduleheküljelt. Vormikohane taotlus esitada vallavalitsuse i aadressile: ee. Küsimuste korral võtke ühendust kommunikatsioonispetsialisti Signe Valdmanniga, telefon Ettepanekuid kandidaatide osas saavad teha kõik Jõelähtme valla elanikud, ühendused, ettevõtted ja organisatsioonid. Ettepanekus tuleb vabas vormis põhjendada, miks just see isik, kollektiiv või organisatsioon on väärt olema aasta parim. Aasta parimad selgitab ettepanekute põhjal välja vallavalitsus. Tunnustamine ja tänukirjade üleandmine toimub 20. veebruaril Kostivere Kultuurimõisas Ettepanekud palume saata hiljemalt 10. veebruariks 2020 aadressile: märgusõna tunnustamine.

3 TEATED 3 Muudatused toetustes ja teenustes aastal TOETUSED JA HÜVITISED aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisainfo: www. sm.ee/et/uudised/toota- su-alammaar-touseb aastal-584-le-eurole Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot. Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab aastal ligi inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. jargmisel-aastal-touseb-vanaduspension-45-eurot Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot. Isapuhkus pikeneb. Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30 päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. www. sm.ee/et/uudised/isapuhkus-pikeneb-ja-huvitise-saamine-lihtsustub Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lisainfo: Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi puudega last. Lisainfo: UUED JA PAREMAD TEE- NUSED Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. Lisainfo: Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil. Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt: Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid: ja kriisitelefon Lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Lapsetoetus pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on 100 eurot. Lapsehooldustasu kuni 3aastase lapse eest 38,36 eurot, kuni kolmelapselises peres iga 3-8aastase lapse eest 19,18 eurot, üle kolmelapselises peres 19,18 eurot iga 3-8aastase lapse eest. Lapsehooldustasu on toetusliik, mis järk-järgult kaob. Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata. Igakuine elatis ühele lapsele minimaalselt 292 eurot kuus. Info sotsiaalministeeriumist Tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele Jõelähtme valla päevakeskus korraldab koostöös Dementsuse Kompetentsikeskusega tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Tugigrupp annab võimaluse jagada oma mõtteid, muresid ja kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega ning saada emotsionaalset abi ja praktilist tuge. Kui sinu lähedasel on dementsuse sündroom ja sina ise dementsusega inimese hooldajana vajad tuge selle olukorraga hakkama saamisel, siis oled antud tugigruppi oodatud! Tugigruppi on oodatud ka need omastehooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole. Nende panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Järgmine tugigrupp toimub: 12. veebruaril kell (Saha tee 11, Loo alevik). Veebruarikuu tugigrupis räägib SA EELK Tallinna Diakooniahaigla kaplan Saima Sellak Martinson leinast ja tuge on pakkumas EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse vaimulik Margus Kirja. Tugigrupis osalemine on tasuta! Lisainfo: või 1. märtsist saab politseid kutsuda vaid numbrilt 112 KRÕÕT KALDMA Häirekeskuse Põhja piirkonna ennetusjuht 1. märtsil 2020 suletakse seni politsei kutsumiseks kasutusel olnud vana lühinumber 110. Alates möödunud aasta suvest informeerib automaatteavitus helistajaid nende kõne suunamisest hädaabinumbrile märtsist 2020 kõnesid ei suunata ja automaatteavitus informeerib Ehk on sinu südames ruumi lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes? Lapse parim kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Kahjuks ei ole mitte kõigil lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. Perel, kes soovib ja on valmis pakkuma hoolt, tuge ja armastust lapsele, kes on sündinud teistest vanematest, on võimalik hakata kasupereks.eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) üle kahe tuhande lapse. helistajat, et number on suletud ja valida tuleks 112. Politsei vana lühinumbri sulgemine lõpetab riikliku projekti ühtse hädaabiteenuse loomiseks ja selle tulemusel jääb Eestis kasutusele üks hädaabinumber 112, kust saab kutsuda appi nii politseid, päästet kui ka kiirabi. Politseid saab numbrilt 112 kutsuda juba aastast 2015 ja enamik abivajajatest on selle muudatuse juba omaks võtnud. Häirekeskus vastab aastas miljonile hädaabikõnele, millest politsei abi vajavatakse umbes 30% juhtudest. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 eri vanuses last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Paljud nendest lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile hoolt ja turvatunnet. Kui sinu südames on ruumi, et kasvatada last, kes ei saa kasvada oma sünniperes, võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga, et uurida lähemalt erinevate võimaluste kohta. Helista tel (E, T, N, R kl ja K kl 14 21) või kirjuta Jõelähtme elanikkonnakaitse selts tegutseb MTÜ Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts (lühend JES) loodi aastal eesmärgiga arendada elanike teadlikkust ja oskusi kriisideks ettevalmistumisel. Selts tegeleb kriisiaja käitumist, tule-, vee-, olme ja looduses käitumise ohutust ning üldisemalt elanikkonnakaitset käsitleva teavitustööga. Selleks on aga esmatähtis pühendunud ja oskustega vabatahtlike töötegijate koondumine. Jätkuvalt kutsub JES liituma kõiki, kes tunnevad soovi panustada vabatahtlikuna kriisiolukordade ennetustegevustesse, liituma meie seltsiga! Andke endast teada e-post aadressile ja Kutsu Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts enda üritusele kriisikäitumise õpetust jagama: JES-i koduleht: FB: Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts JÕELÄHTME VALLA PÄEVAKESKUS KUTSUB VÄLJASÕIDULE BOTAANIKAAEDA 4. MÄRTSIL 2020 Sellel ajal toimuvad palmihoones ja kasvuhoonetes kauniks kevadiseks traditsiooniks saanud orhideepäevad. Väljasõidu graafik: Kaberneeme pood Neeme pood Koogi pood Jõelähtme vallavalitsus Kostivere bussipeatus Loo bussipeatus Sissepääs botaanikaaeda: täispilet (täiskasvanule) 5,50 eurot Sooduspilet (pensionärile) 3,00 eurot + giidiga ekskursiooni tasu 2,50 eurot + bussipilet 4,00 eurot kokku täispiletiga täiskasvanule 11,50 eurot kokku pensionärile 9,50 eurot. Anna endast märku hiljemalt Lisainfo Liis Koppel või

4 4 KULTUUR KUHU MINNA, detsember veeb veeb veeb Jõelähtme vabadussõja mälestussammas Loo Kultuurikeskuse väike saal Loo Kultuurikeskuse A-saal 9. veeb Neeme Rahvamaja 11. veeb veeb veeb veeb veeb veeb veeb Kostivere Kultuurimõis Loo Kultuurikeskuse väike saal Kostivere Kultuurimõis Loo Kultuurikeskuse A-saal Jõelähtme Rahvamaja Kostivere Kultuurimõis Kostivere Kultuurimõis 24. veeb Neeme Rahvamaja 24. veeb veeb veeb Jõelähtme Rahvamaja Loo Kultuurikeskuse väike saal Kostivere Kultuurimõis Tartu rahulepingu 100. aastapäev Pihlakobara ümarlaud Kuusalurahva Teatri etendus Aabitsa kukk Portugali alternatiivimuusika ansambel The Lemon Lovers Mõisa JazzPokker No-Pi 9. kohtumine sõbra-eri Kostivere Mõisa Filmiklubi Lastehommik Jõelähtme Mälumäng voor Vabariigi aastapäeva pidulik vastuvõtt ja tunnustamine Eesti Vabariigi ja Kostivere Kultuurimõisa sünnipäeva tähistamine Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Pihlakobara küünlakuu pidu Laste kinohommik Pidulik mälestushetk Jõelähtme mälestussamba juures SU-JOK mis see on ja kuidas sellega ennast ise aidata. Korea punktiravi tutvustab Epp Veski Pilet 5 eurot/kohapeal 7 eurot Pilet 5 eurot Pokkeriturniir *jazzmuusika *kohvik. Pokkeriturniiri viib läbi Tarmo-Waim Pikk. Parimatele auhinnad. Sissepääs 10 eurot Mängude pärastlõuna Uhiuus Eesti mängufilm Talve on viimane peatükk Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud filmide reas. Kinopilet 5 eurot Lasteteater Sõber etendusega Karukoopa lood + meisterdamine Jõelähtme vallavalitsuse ja vallavolikogu tunnustamisüritus Vallavanema tervitus. Kontsertkava Minu Eestimaa Urmas Alenderi lauludest Margus Vaher & Tarmo Sillaots. Kostivere Head Teod 2019 Juhan Uppin ja lõõts ja kannel. Tasuta Esineb vokaalansambel Annabre ja Jõelähtme Laste Mängu- ja Teatrituba. Tasuta Talve-kontsert Kungla memmedelt Uus kodumaine kogupere animafilm Sipsik. Kinopilet 4 eurot Muusikakooli lapsed viisid Ihasalu Pansionaati jõulurõõmu 17. detsembril käisid Jõelähtme muusikaja kunstikooli Neeme filiaali lapsed Ihasalu pansionaadis jõulukontserti andmas. Jõelähtme valla päevakeskuse tegevused vaanuaris 3. veebruar kell nädalavahetuse muljetused, kell loovusring 4. veebruar kell mälumäng 5. veebruar kell külas Epp Veski, loeng Tervise ja haiguse vahel, ehk kuidas haigused arenevad 6. veebruar kell ajalehtede tutvustus ning arutelu, kell lauluklubi 7. veebruar kell luule ja kirjanduse pärastlõuna 10. veebruar kell nädalavahetuse muljetused, kell loovusring valmistame küünlaid 11. veebruar kell lauamängud 12. veebruar kell filmiklubi, kell tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele (Saha tee 11, Loo alevik) 13. veebruar kell ajalehtede tutvustus ning arutelu, kell lauluklubi 14. veebruar kell luule ja kirjanduse pärastlõuna 17. veebruar kell nädalavahetuse muljetused, kell loovusring 18. veebruar kell koos liikumine 19. veebruar kell veebruari sünnipäevade tähistamine 20. veebruar kell ajalehtede tutvustus ning arutelu, kell lauluklubi 21. veebruar kell luule ja kirjanduse pärastlõuna 25. veebruar kell Eesti Vabariigi aastapäeva ja vastlapäeva tähistamine üllatuskülalised 26. veebruar kell lauamängud 27. veebruar kell ajalehtede tutvustus ning arutelu, kell lauluklubi 28. veebruar kell luule ja kirjanduse pärastlõuna Lisainfo: või SIGNE VALDMANN Pooletunnisel kontserdil kõlas klaveripalu, kitarrisoolosid, kitarriansambli etteaste ning üks ühislaul. Klaveriõpetaja Kristiina Are sõnul ootasid lapsed esinemist väga ja kuna esineda soovijaid oli isegi rohkem kui kavasse mahtus, anti ka lubadus, et see külaskäik ei jää kindlasti viimaseks. Pansionaadi omaniku Kert Veiperi sõnul meeldis kontsert kõigile. Oli väga meeldiv üllatus, et nii noored lapsed oskavad juba sellisel tasemel pilli mängida ja täispika kontsertkavaga esineda. Ootame kindlasti selle ilusa traditsiooni jätkumist, sõnas Veiper. Lapsed on Ihasalu Pansionaadis käinud külas varemgi. Mullu suvel toimus pansionaadi territooriumil teatrilaager, kuhu olid oodatud kõik Jõelähtme valla lapsed vanuses 6 12 aastat. Pansionaadi omaniku Kert Veiperi sõnul oli tal mõte laste teatrilaagrist peas juba mitu aastat tagasi. Koostöös Jõelähtme Rahvamaja kultuurijuhi Merike Kahuga sai viiepäevane päevalaager juulis lõpuks teoks. Lapsi toitlustas Ihasalu Pansionaadi köök ning laagripaigaks oli pansionaadi suurel territooriumil asuv ENSV-aegne Randlase klubi. Laagrinädala jooksul võis näha tõeliselt sünergiat laste ja pansionaadielanike vahel oli ju pansionaadi elanike näol olemas igaõhtune tänulik teatripublik. Kert Veiper: Just see, kahe põlvkonna kokkusaamine teatritegemise ja vaatamise vormis oli täiesti omaette sündmus. Igal õhtul esitasid lapsed pansionaadi esisel välilaval lühinäidendi. Inimesed ootasid noorte näitlejate igaõhtust etteastet ja kogunesid juba aegsasti välja. Teatrilaagri põhietendusele 150 aastat tantsu ja laulu minekuks hakkasid Ihasalu Pansionaadi elanikud valmistuma juba pealelõunal. Kõik toimus nagu teatrisse minekuks ikka: paremad riided, soengud, natuke värvi... Etendus oli tasemel ja sellest räägiti pansionaadis veel kaua. Foto: Jõelähtme muusika- ja kunstikooli Neeme filiaali kitarriansambel esitamas jõululaulu White Christmas. Foto Signe Valdmann

5 KULTUUR 5 Jõelähtme ja Kuusalu valla ühine laulu- ja tantsupidu tuleb taas Peale viite aastat toimub 23. mail kell Jägala joa ürgorus taas Jõelähtme ja Kuusalu valla ühine laulu- ja tantsupidu, kandes nime Allikat kuulates. Allikas, kosutav ja karge läte, on toitjaks paljudele jõgedele, mis voolavad oma teil tasa või häälekalt, vaiksel vulinal või jõudsal veekeerukohinal. Elujõel rännates ei väsi ta selle jõe lähtest eluallikast joomast, sest elujanu ei lõpe ei peatu. Hetkeks lõpeb ränd, vesi on voolanud uude lättesse, saanud uueks, puhtaks, selgeks alguseks. Allikas Ly Seppel Sulame õige selleks rippuvate okstega kuuseks naljakaks suureks kuuseks mis allikat valvab Vesi voolab siis alati välja me südame juurest ja meie seisame, seisame sada aastat ta kaldal ning allikas ikka voolab välja me südame juurest Igal õhtul selgesse vette upub tähtede lend Igal õhtul allikat kuulates kuulame iseeend Just sellest Ly Seppeli luuletusest inspireerituna ongi kantud tänavuse peo teema Allikat kuulates. Sattusin juhuslikult seda luuletust lugema, tekkis selge äratundmine täpselt selline koht, nagu on kirjeldatud luuletuse esimeses salmis, on meil Jõelähtmes olemas! Jõelähtme vana silla juures tuleb allikana Ajalugu maapinnale Jõelähtme salajõgi, mille ümber kasvavad rippuvate okstega suured kuused, käisin seal lapsena tihti mängimas, räägib peo kunstiline juht Karin Soosalu. Õige varsti ilmnes ka seos Kuusalu vallaga Kuusalu ja Jõelähtme valla ühine laulu- ja tantsupidu on välja kasvanud Jõelähtme valla laulupäevast, mis on toimunud Jägala joa ürgses jõesängis juba aastast Laulupäeva traditsiooni algatajateks olid Elsa Rikandi, Maie Jakobi ja Elve Toome. Maie Jakobi: aastal idanema pandud mõte kandis juba järgmisel aastal vilja, ehkki kahtlejaid ja hirmutajaid oli mitmeid. Juba ainult peoplatsi valik pidi kõik ära rikkuma, kuna veekohin segavat lulu kuulamist jne. Kui toetajaid oli rohkem ning esimene laulupäev sai teoks aasta juunis ja see oli pühendatud ülemaailmsele lastekaitsepäevale. Ei seganud veekohin esimesel korral ega hiljemgi. Kokku osales esimesel laulupäeval 13 kollektiivi. Jõelähtme valla laulupäevadele oli alus pandud aastal toimus peo korralduses oluline muudatus otsustati ühendada kahe valla jõud ja anda peole märgatavalt suuremad mõõtmed Jõelähtme laulu- ja tantsupeoga ühinesid Kuusalu valla laulukoorid ja rahvatantsurühmad. Kahe valla esimene ühine laulu- ja tantsupidu toimus 2. juunil 2012 Jägala joa ürgorus ning kandis nime KaRukellad helisevad. Kontserdi läbivaks teemaks oli loodus ja kodu ning peo teemaga juhiti tähelepanu Ruu ja Kodasoo külade võitlusele piirkonda kaevanduste rajamise vastu. Laulupäevale oli registreerunud 22 erinevat laulukollektiivi 435 lauljaga ja 19 tantsurühma 257 tantsijaga. Kavasse valitud lauludesse ja tantsudesse oli sisse põimitud mõtisklused looduse haprusest ja ilust, elu võimalikkusest selle keskel ja tulevikulootustest. Esiettekandele tuli Erki Meistri sulest spetsiaalselt sellele laulupäevale kirjutatud uudisteos Karukellad helisevad, mille sõnade autoriks on Ruu küla elanik Jaan Tepp. Laulupeo kunstiline juht oli Karin Soosalu, assistent Kadri Lepik, kunstnik Anu Karjatse. Järgmine kahe valla ühispidu ehk 25. pidu toimus 30. mail 2015 Kuusalu staadionil ning kandis nime Regilaul ja karuäke. Peo teema oli inspireeritud muusika-aastast ning pühendatud ka Kuusalu valla aukodanikule Veljo Tormisele, kes tähistas sel aastal 85. sünnipäeva. Veljo Tormis oli helilooja, kelle helilooming tugines suuresti eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Köstri ja organisti peres üles kasvanud helilooja tõi eheda regilaulu tagasi laulukooride lauluvarasse ning väga suur osa pärimustantsudest on kogutud just Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna küladest. Peost võtsid lauljate-rahvatantsijatena osa üle 800 Kuusalu ja Jõelähtme valla inimese. Spetsiaalselt selle peo jaoks valmis laul nimega Lauluäke, mille sõnade ja viisi autor on Kadri Voorand. Peo rege vedasid MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts ja Kuusalu Vallavalitsus. Rege hoidsid õigel teel Karin Soosalu, Taavi Esko, Anu Karjatse, Ott Kask, Kadri Idavain jt. nimelt täitub tänavu 135. sünniaastapäev tuntud allikate uurijal Gustav Vilbastel, kes on Kuusalu valla juurtega. Laulu- ja tantsupeol tuleb esmaettekandele ka kaks spetsiaalselt selle päeva tarbeks loodud koorilaulu. Silver Sepp on viisistanud Ly Seppeli luuletuse Allikas, mis on meie peo tunnuslugu ja seda laulab ühendkoor ning Karin Kuulpak on viisistanud Ernst Enno luuletuse Õhtul, mida laulab segakoor. Peole on registreerunud üle 800 laulja ja tantsija. Osalejate arvu vaadates tekib juba suure peo tunne, sõnab Karin Soosalu naeratuse saatel ning loetleb kiirelt üles, et ainuüksi koolilapsi on tantsimas 16 rühma, täiskasvanute tantsurühmi on kokku 12. Mudilas- ja lastekoore on 10, noorte- ja segakoore kokku 8. Jõelähtme ja Kuusalu muusikakooli pillimängijatest paneme kokku 35-liikmelise orkestri. Väga tore on see, et meie peol osalevad ka rahvamuusikud, rõõmustab peo kunstiline juht. Meie peo repertuaari on aidanud valida Taavi ja Niina Esko, Aive Skuin, Leili Värte, Ott Kask, Eelika Krasmus, Krista Kukk, Erika Põlendik, Mirjam Sirkas ja Tiiu Aasa. Ees ootavad mitmed ühisproovid, et maikuuks saaks laulud kõlama ja tantsud selgeks. Pidu korraldab Jõelähtme vallavalitsus. Peo idee autor ja lavastaja on Karin Soosalu, kunstnik Kaisa Kukk, projektijuht Irina Pärila.

6 6 VALLAELU Õieilu oma koduvallast JÕELÄHTME AIAND OTSIB abitöölisi TÖÖÜLESANDED: istutus- ja harvendustööd, kauba komplekteerimine ja pakkimine, kastmine jm abitööd, hooajal ka klienditeenindus. Väo ristmikul algab ehitus Tallinna piiril Narva maanteel asuv liiklussõlm ehitatakse ümber kahetasandiliseks ristmikuks. Ehitustööd algavad aasta kevadel, valmis peab liiklussõlm saama aasta lõpuks. Maanteeamet kuulutas 23. detsembril 2019 välja liiklussõlme ehitushanke. Ristmiku eeldatav ehitusmaksumus on 20 miljonit eurot, millest 85 protsenti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Narva maantee, Tallinna ringtee ja Laagna tee pikenduse Rahu tee ristumispunktiks olev Väo sõlm on maanteeameti hinnangul tähtsaim liiklussõlm Eestis, mis lisaks kehvale tehnilisele olukorrale on läbilaskevõime ammendanud. Tegemist on ühe Eesti koormatuima ristmikuga, mida läbib ööpäevas ligi autot. Eeldatakse, et 20 aasta pärast on ristmiku läbida soovivate sõidukite hulk ööpäevas umbes , teatas maanteeamet. Kaua plaanis Pikalt plaanitud ristmiku ümberehitus algab tänavu aprillis ning kestab umbes poolteist aastat. Valmis peab sõlm olema aasta lõpuks. Maanteeamet ehitab välja ristmikuala, kus Tallinna Narva maantee viiakse üle ringristmiku. Lisaks mõjutab ehitus Tallinna ringteed 600 meetri ja Rahu teed 800 meetri ulatuses. Ümberehitusega rajatakse mitmetasandiline liiklussõlm, kus Peterburi tee suund tõuseb Tallinna-Narva suunal üle maapinnal asetseva ringristmiku. Rahu tee ja Tallinna ringtee suund ning pöörded on lahendatud maapinna tasandil asetseva ringristmikuga. Foto: Kuvatõmmis Tallinna ringteelt tulles saab tulevikus Peterburi teele Narva suunda pöörata süvendisse rajatud parempöörderajalt. Narva poolt Rahu teele ning Tallinna poolt tulles Peterburi teelt Tallinna ringteele pööramiseks on parempöörderada. Ehituse ajal lammutatakse Rahu tee alguses olev trammidepoo hoone. Lisaks neljarajalistele teelõikudele ehitatakse üle kolme kilomeetri jalg- ja jalgrattateid ning veo- ja matkaautode parkla. Kergliiklusteede ristumised sõiduteega on projekteeritud eritasandilisteks. Tähtis sõlm Tallinna-Narva maantee ja Tallinna ringtee Pirita jõe poolsesse äärde tuleb nutikas veoautode parkla. Sinna paigaldatavad infotablood annavad juhtidele infot näiteks sadamasse jõudmiseks vajamineva aja kohta, et sõitu saaks alustada õigeaegselt, mis maanteeameti hinnangul vähendab ummikuid sadama piirkonnas. Ristmikul tulevad kasutusele tänapäevased liikluse jälgimise ja juhtimise seadmeid nagu muutteabega liiklusmärgid, infotablood jne. Liiklussõlme projekteerija on K-Projekt AS. Väo liiklussõlm on tähtsaim liiklussõlm Eestis, mida läbib suurem osa rahvusvahelistest ja riigisisestest maantee kaubavedudest. See liiklussõlm ühendab omavahel Tallinna, Muuga ja Paldiski sadamat ning rahvusvahelisi maanteid ja piiripunkte ning on üks suurema liiklussagedusega ristmikke. Samas ei rekonstrueerita samaaegselt Väo sõlmega samuti kohutavas seisus olevat Peterburi teed. Linn ja riik vaidlevad endiselt, kes peaks tee remonti rahastama. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles mullu oktoobris, et linnal endal sellist raha pole, et Peterburi teed korda teha. (ERR) Lilleilu ootab poodi saatmist. Parasmäe piiril asuvas Jõelähtme aiandis kasvatatakse peamiselt poti- ja amplitaimi ning need lähevad müügiks aianduskeskustesse ja lillepoodidesse üle Eesti. SIGNE VALDMANN Kasvuhoonetes, mille all on umbes 6000 m2, kasvatatakse peamiselt ettekasvatustaimi istutuspottidesse ja amplitesse. Kevadel alustatakse hooaega võõrasemade ja noortaimedega, taimehooaeg lõppeb sügisel krüsanteemide ja alpikannidega. Aiandi omanik Arvo Voldeki sõnul Detsembri keskpaigas räsisid Eestimaad võimsad tormituuled. Riigi Ilmateenistus andis üle-eestilise tormihoiatuse ning Päästeamet manitses toitu ja vett varuma ning jagas õpetusi, kuidas kriisi ajal toime tulla. SIGNE VALDMANN Elektrikatkestusest ei pääsenud ka Jõelähtme vald. 18. detsembri õhtupoolikust alates olid kas osaliselt või täielikult elektrita Kostivere alevik ning Jõelähtme, Jägala Joa, Parasmäe, Koogi, Ruu, Manniva ja Jõesuu külad. Kostiveres olid 18. detsembril elektrita ning sellest tulenevalt ka veeta ja kütteta nii kool kui ka lasteaed. 19. detsembri Foto: Arvo Voldek. hommikuks suudeti siiski kooli ja lasteaia elektrivarustus Loo Elektri poolt taastada ning seejärel taastus ka veevarustus ja küte. Elektrita jäi ka Jõelähtme vallamaja ning kuna seetõttu puudus majas ka vesi ja küte, oli vallamaja 19. detsembril suletud. Elektrivarustus taastati kogu vallas taas 20. detsembri hommikuks. Jõelähtme vallavalitsuse kommunaalmajanduse inseneri Arvo Täksi sõnul likvideeriti kahe tormise päeva jooksul tuulemurdu Rebalas, Parasmäel, Neemes, Koogil, Lool ja Jõelähtmes, kokku 13 puud. Valla poole pöördus ka üks talupidamine, kes palus abi murdunud puu tõttu talu juurde läbipääsu tee tagamisel. VAJALIKUD OSKUSED: eelnevad teadmised või kogemused pole vajalikud, töö on juhendatav ja kogu väljaõpe toimub kohapeal. Inimene peaks olema väga kohusetundlik ning vastutustundlik, samuti hea pingetaluvusega ning heas füüsilises vormis, sest töö on liikuv. TÖÖAEG: , hooajal kokkuleppeline. Ületunnid võimalik välja võtta vaba päevana ASUKOHT: Jõelähtme vald, Jõelähtme tee 20, Parasmäe küla ulatub aiandusettevõtte tegevusajalugu aastasse Jõelähtme vallas on tegutsetud juba ligi 15 aastat. Et konkurentsis püsida, on oluline ajaga kaasas käia, seepärast on aiandis tehnoloogia olulisel kohal kõik tööd on nii palju kui võimalik automatiseeritud näiteks taimi istutatakse masinatega, kastetakse automaatse kastmissüsteemiga ning territooriumil toimuvat jälgivad mitmed kaamerad. Ent tehnoloogia ei suuda asendada inimest. Kiired kevadkuud ootavad ees ning Jõelähtme aiand ootab abikäsi. Arvo Voldeki sõnul on neil puudu umbes 6 7 kätepaari ja abikäsi ei otsita mitte ainult hooajaks, vaid sobivusel ka pikaajaliseks töötajaks, samuti on võimalus käia tööl osalise tööajaga. Töö on väga liikuv ning tööülesanneteks on istutus- ja harvendustööd, kauba komplekteerimine, pakkimine, kastmine jm abitööd. Töö on alguses juhendatav, sest vastutus on suur. Inimene peab olema väga kohusetundlik ja tajuma vastutust. Omaloomingut selles töös teha ei saa, sest agronoomia on omaette teadus muidu on tehtud tööst rohkem kahju kui kasu, räägib Voldek. Detsembri tormituuled räsisid ka Jõelähtme valda TÖÖTASU: Brutopalk alates 800 eurot. Vastutuse ja kogemusega kasvab ka palganumber. KONTAKT: Arvo Voldek, , Tänu Andrus Umboja Jõelähtme vallavanem, kriisikomisjoni esimees Mai ja juuni on meil kibekiire tööaeg ning koormus on väga suur nende kuude nimel on pikalt tööd tehtud. Nende kuude eripära seisneb selles, et lisaks tavapärasele tööle aiandis peab olema valmis suhtlema ka inimestega ja tegelema klienditeenindusega. Hoov on pidevalt rahvast täis, sest tullakse kaubale järele. Seega peab olema väga hea pingetaluvus ja suutlikkus end kiirelt ühelt ülesandelt teisele ümber lülitada, valgustab mees töö eripära. Möödunud minikriisi õppetund on see, et kui sul on head partnerid, saab kõigest üle, ehkki lõpuks sõltub elektrikatkestuse korral kõik Elektrilevi tegutsemise kiirusest. Suur tänu kiire ja operatiivse tegutsemise eest Kostivere elektri, veevarustuse ja toasooja taastamisel OÜ Loo Elekter ja Kalev Salvet, OÜ Loo Vesi ja Ain Mutli, OÜ Adven ja Raivo Melsas. Samuti minu tänusõnad Pyrollale, kes kiirelt tegutsedes tuulemurdu likvideeris ning Neeme, Kaberneeme ja Kostivere vabatahtlikele päästjatele osutatud abi eest, hea on teada, et teile saab igal ajal loota! Elektrikatkestus Jõelähtme rahvamajas Merike Kahu kultuurijuht Kui elekter kadus, ei kaotanud me sugugi närvi. Kuigi üks päev oli veel jõulumaad ees, tegime öösel saaliahjudesse tuled sisse ja kui hommikul lapsed tulid, oli rahvamaja saal täiesti soe. Telefonikõnesid oli küll, et kas jõulumaa ikka toimub? Meie endi suhtumine oli ülimalt positiivne ega elu ei saa ilma elektrita elamata jääda ja jõulud pidamata! Jõuluetenduse helid norskamised ja köhimised mängisime ise lavakardina taga ja ülejäänud töö tegi klaverisaatja Mare. Ka piparkoogiküpsetamine ei jäänud ära, sest rahvamaja köögis pliidiahjus sai ikka natuke küpsetatud ja majja piparkoogilõhna tekitatud!

7 VALLAELU 7 Krossiratturid kalmuküngastel Teravate servadega sügav, võimsa mootoratta jälg on lõhkunud sambla, purustanud õrnemad puujuured, vigastanud vägevamaid ja vonkleb siis puude vahel nagu õel lõhkuja madu ürgses metsas, ikka mäekünkast üles ja teisest alla. Kuni kaob Kalevi-Liiva hauamemoriaali taha. ÜLO RUSSAK Ilus on siin. Isegi väga ilus. Ürgne kuuse- ja männimets katab laugjaid künkaid, küngaste jalamil, kitsas orus vonkleb kiirevooluline Kaberla oja oma vett mere poole viia. Kõik oleks nagu täiuslik paigas, kuhu Jõelähtme matka- ja rattaklubi Singel eestvedaja Meelis Välk on kutsunud ajakirjaniku. Mehel on, mida meenutada ja millest teistelegi rääkida. Kunagi ammu, taasiseseisvunud vabariigi algusaastatel, tähistati ka siinkandis osa matkarajast, mis algas Iklast ja läks Narva. Nüüd meenutavad seda aega ja rada juba pleekuma kippuvad sinivalged värvirõngad mustadel puutüvedel. Künka tipus, mille otsas ajakirjanik koos matkajuht Meelis Välkiga seisab, avaneb panoraamvaade igasse kanti paremal pool all paistab hästi kätte üle kiirevoolulise oja viiv kööka vajunud puidust sild. Sild on kõveraks litsutud nagu vanake, kellele tahtmatult liig suur koorem õlgadele laetud. Tahtmatult pole siin midagi juhtunud, ütleb matkajuht süngelt. Mootorratturid, krossi- ja enduromootorrataste omanikud on siin üksteisele oma sõidumeisterlikkust demonstreerinud. Paraku pole sillake sellest sõidust koos kihutajatega rõõmu tundnnud, on hoopis kööka vajunud. Üks taoline sõit veel ja ta läheb koos kõige kaduvaga allavett, mere poole. Kommentaar Andrus Kevvai RMK Ida-Harjumaa metsakonna metsaülem Igal aastal parandame sillad, ütleb Meelis Välk. Siis on matkahuvilistel ikka võimalik meie kauneid radasid nautida. Ja igal aastal lõhuvad motomehed need oma võimsate ratastega jälle ära, tunnistab mees jõuetult. RMK on teadlik, et Kalevi-Liiva piirkonda kasutavad mõned inimesed seal mootorratastega sõitmiseks. Inimesele, kes ei tea selle paiga ajalugu ega austa sealset rahupaika, ongi väga keeruline selgitada, miks seal sõita ei tohi. Nii RMK kui ka kohalikud inimesed on saatnud teateid Keskkonnainspektsioonile sellise käitumise eest karistamiseks, paraku on tulemused jäänud kehvapoolseks. Head lahendust selle probleemi lahenduseks ei ole. Metsa lukku panna ei saa, keelavaid silte iga puu kõrvale samuti mitte ja paraku ei saa seal keegi olla pidevalt valves, et mootorrattaga sõitjaid korrale kutsuda. Saame rõhuda ikka vaid inimeste teadlikkuse tõstmisele ja sealse hauarahu väärika hoidmise vajadusele, kasutades selleks ka ajakirjanduse abi. Kena oleks kui saaks ajalehes seda teemat käsitledes välja hõigata ka palve, et igasugune mootorsõidukitega liikumine väljaspool avalikult kasutatavaid teid on vaja maaomanikuga (sh riigimaa osas maaomaniku volitatud esindajaga) kooskõlastada. Lisan siinjuures, aasta suvel toimus Jõelähtme vallas koosolek, kus lepiti kokku, et RMK paigaldab Kalevi-Liiva memoriaali ja ühishaua lähistele liiklust reguleerivad märgid juhtimaks tähelepanu, et metsaradadel sõitmine on keelatud. Märgid said paigaldatud. Kahjuks on olnud sellest vähe abi. Lisaks lepiti kokku, et Eesti Juudi Kogukond korraldab ühishauale piirde paigaldamise. RMK on andnud piirde paigaldamiseks ka omapoolse nõusoleku. Ei taha ära sõnada Künka otsast, kus ajakirjanik ja matkajuht seisavad, jookseb otse alla vaadates mööda mäekülge sügav vagu, palju sügavam kui üks keskmine kartulivagu ka selle saavad siia metsa kündnud olla ainult jõulised suure mustriga mootorrattakummid aastal, kui mind Jõelähtme matkaklubi etteotsa valiti, kirjutasin motomeeste kodulehele ja palusin selline loodusrüüste lõpetada, meenutab Meelis Välk. Vastukajaks tuli vaid anonüümne sõim aastal toimus Jõelähtme vallavalitsuse eestvõttel koosolek, kus osalesid nii maaomaniku ehk RMK, politsei, keskkonnaameti ja juudi kogukonna esindajad. RMK andis loa rajada Võerdlasse 20-kilomeetrine motorada, kus siis kõik adrenaliinikütid saaksid segamatult adrenaliini jahtida. Kiirusedki saaksid seal olla muljetavaldavamad kui Kalevi-Liiva metsade vahelistel küngastel. Mõni aeg peale selle otsuse vastu võtmist oli meie kandis tõesti rahulikum, motorodeosid toimus märksa vähem, Kommentaar Karmo Kaasik Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Politseile teatati, et 16. novembril sõitsid mootorratturid Jõelähtme vallas Kalevi-Liiva memoriaali ja Ubari looduskaitseala juures. Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks oleme alustanud väärteomenetlust. Tegemist ei ole esimese korraga, kui mootorratturid Kalevi-Liiva piirkonnas hoolimatult selleks mitte ettenähtud kohas ringi sõidavad. Kuna ratturid on vabanduseks toonud oma teadmatuse ja selle, et kaassõitjad soovitavad just selles piirkonnas sõitmas käia, tuleb tõsta motokogukonna teadlikkust. Omaniku loata territooriumil ringisõitmine ei ole lubatud, samuti ei ole sõitmiseks sobiv koht looduskaitseala. Oma hobiga tuleks tegeleda selleks ettenähtud kohas, kahjustamata ümbritsevat keskkonda ja rikkumata seadust. Foto Ülo Russak (montaaž) Kommentaar Alla Jakobson Vandeadvokaat, Eesti Juudi Kogukonna eestseisja Mida tuleks probleemi lahendamiseks ette võtta? Arvan, et ainuke võimalus on paigaldada valvekaamerad. Kui tehnika abil on võimlik tuvastada korrarikkujad, siis on võimalik neid ka karistada. Kui mitte kriminaal-, siis halduskorras kindlasti. meenutab Meelis Välk mõne aasta tagust aega. Nüüd on asi aga päris käest läinud, vihased on nii kohalikud inimesed, siia linnulaulu nautima tulevad ornitoloogid, loodusõpperadadel matku korraldavad inimesed. Kõik. Ja ega siin enne lõppe, kui mõni laps, keda siin loodusradadel tihti kohtab ja mootorratas..., sülitab Meelis Välk üle õla. Ta ei taha midagi ega kedagi ära sõnada. Sügavad jäljed hauakääbastel Miks sõidetakse enduro ja krossitsiklitega just siin, Kalevi-Liiva küngaste ja metsade vahel, maalilise Kaberla oja kallastel, arutleb matkajuht Meelis Välk. Ja osutab ühele omapärasemale paigale ümbruskonnas, tõenäolisemalt aga ka kogu Harjumaal, Kaberla kanjonile, nagu seda kohalikud kutsuvad. Org, mille põhjas oja voolab, on järskude nõlvadega, annab kanjoni mõõdud välja küll. Mootorrattaga olgu see nii vägev kui tahes, siin korralikku hoogu sisse ei saa. Aga ometigi on ahtake org mootorratturite poolt üles küntud, nagu oleksid metssead siin tuhnimas käinud. Ei saa aru nende motokrossitajate hingeelust siin, nende järskude servadega küngaste vahel sõites adrenaliinilaksu ju ei saa, mootorratas ei saa hoogugi sisse, miks nad siis kõik oma endurodega siia kipuvad. Kui tahavad loodust nautida, võtku kiivrid peast ja tulgu jalgsi või jalgrattaga, kuulaku linnulaulu nagu kõik ristiinimesed, arutleb matkajuht Meelis Välk. Keerame nüüd oma pilgud pahemale, sinna, kus mets taandub liivaluidete ees ja kus läbi hõrenevate puude on aimata Kalevi-Liiva kogukat monumenti, püstitatud tuhandetele süütutele tšehhi, poola, saksa ja eesti juutidele, kelle natsid siin aastal mõrvasid. Võiks arvata, et mootorratturi kiivri all on ikka natuke mõistust, nahkse kuue all südames veidike pieteeditunnet, et räiged rattajäljed ehk ei... Mingeid pidurdusjälgi enne kalmukünkaid pole, rasked rattajäljed laskuvad metsaselt künkalt puude vahele sügavat vagu jättes ka otse kalmuküngastele... Revisjonikomisjoni tegevusest MERIKE METSTAK Komisjoni esimees Meie eesmärk on kontrollida vallavalitsuse, valla hallatavate asutuste, valla mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust. Tänan vallavalitsuse ametnikke revisjonikomisjonile ettevalmistatud materjalide, ettekannete ja analüüside eest. Viimasel ajal on tulnud valla erinevatest piirkondadest signaale reo- ja sademevete käitlemise reeglite rikkumisest. Revisjonikomisjon arutas endiste suvilapiirkondade ja tiheasustusalade reo- ja sademevete kanaliseerimise ja käitlemise korraldamise hetkeseisu ja järelevalvet. Otsustati, et Jõelähtme vallavalitsusel tuleb jätkata reovee käitlemise olukorra kaardistamisega, tuleb anda kinnistute omanikele tähtaeg reo- ja sademevete käitlemise puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollida reovee äraveo kviitungite olemasolu. Ülevaade sotsiaalteenustest: Jõelähtme vald pakub kõiki seadusega ettenähtud 13 sotsiaalteenust. Väiksemahulisi teenuseid ostetakse sisse naaberomavalitsuselt Tallinnalt, mis on igati otstarbekas. Komisjon tegi ettepaneku, et vallavalitsus peab kaaluma ja leidma võimaluse, et ratastooliga inimesed pääseksid vajadusel teisel korrusel töötavate vallavalitsuse ametnike vastuvõtule, sh volikogu saali. Jõelähtme valla koolieelsete lasteasutuste ülalpidamise, sh. raamatupidamise õigsuse ja vallavara kasutamise sihipärasuse kontrolli käigus leiti olukord olevat igati kiiduväärt. Vallavolikogu määrusega kehtestati lapse eest, kelle enda ja kelle vanema(te) elukoht on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald, lasteaias lapsevanema poolt kaetava osa määraks 35 eurot kuus, mis on kindlasti Harjumaa omavalitsuste soodsaim. Lapse eest, kelle enda ja kelle vanema(te) elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vallas, osalustasuks 20% valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus, mis aastal oli 108.

8 8 AJALUGU Viimastel aastatel on kirgi kütnud Linnamäe HEJ-iga seonduv. Otsisin vanadest lehtedest lugusid, mis kajastaks pea 100 aasta tagust kirjeldust sellest ajast ja samast teemast. 16. juunil 1928 ilmus ajalehes Sakala lugu Jägala kose varemetel, mis räägib Jägala Puupapivabriku ja Linnamäe paisudest, viimast on nimetatud ka Jõesuu nimelise elektrijaamana, kui nad olid Jägala jõe vallutanud. Originaalteksti autor E. Niin. Loo kohendas tänapäevaseks tekstiks Tiia Välk. Jägala kose varemetel Rännak kõrge paekaldaga piiratud Põhja-Harju loopäälsel, kus raagus puudel pesitsevad mustad varesed, haledasti hüüab kiivit ning talumees istutab viljapuud, raiudes paesesse pinnasse augu rammusama mulla paigutamiseks puu juurte jaoks. Vilets sotsiaalne olukord Jägala pisikeses vabrikulinnas Puupapivabrik neelas ühe kose Meie erikirjasaatja jalgrattarännust põhjarannikule Linnamäe hüdroelektrijaam (foto vahemikust ). Käinud Paldiskis, Laulasmaal, Keilas, Rannamõisas ja Tiskrel, läheb sõit Tallinnast välja mööda Narva maanteed otse itta. Põhjaranniku looduslik iseäraldus kõrge paekallas, mis alguse saab Harju-Madisest Paldiski lähedal ja lõpeb Narva-Jõesuus, sünnitab maanteele Tallinnast idapool mägesid, mis rattasõitu raskendavad. Samuti raskendab sõitu teine põhjaranna lageda osa iseäraldus kange tuul, mis minu kui jalgratturi õnnetuseks juhtub olema praegu otse wastu. Sõit suundub Jõelehtme kiriku poole. Viljandimaa künkmaastikuga ja lehtmetsarikka ümbrusega harjunud silmale on täiesti võõras ja raskesti ettekujutatav Põhja-Harju lage loopäälne. Järsk paekallas, mis vahest üsna mere kaldal, vahest tükk maad merest eemal kõrge ja järsu kinguna algab, moodustab tasase maa, mille põhjaks üksainus määratu paepõrand. Paiguti on kaetud see paekallas õhukese, kuni arssina paksuse mullakihiga, paiguti aga tuleb paas lausa päevavalgele. Arusaadav, et niisugusel maal ei saa kasvada suuremad puud: puudub ju pind juurte jaoks. Siiski paelõhestikkudes, ojade kallastel ja mujal, kuhu vee läbi on kokku kantud paksem mullakiht, on näha kaski, toomingaid ja lepapõõsaid. Ka talude juurde on mitmel korral puid istutatud, mis võimalik seetõttu, et paepõrandasse auk lõhutakse ning mullaga täidetakse, et puude juured kasvamiseks ruumi leiaksid. Lagedad loonõmmed, mida tarvitatakse karjamaadeks, kuigi rohi neil kasvab kidur ja kuival suvel koguni ära kõrbeb, on jaolt kaetud väga madalate ja laiade kräsuskadakatega. Loomaastiku lindudest puutuvad kõige sagedamini silma mustvares, kes Eestis palju mujal ei asugi kui Tallinna ümbruse loopäälsel ja valge kõhuga ja mustade tiibadega kiivitaja, kelle hale ühetooniline kiivit siin kõikjal kõrvu kostab. Mustvares on pesaehitamises hoopis iseäraline. Kuna hallvares ehitab oma pesa päämiselt ainult kuuskede või mändide otsa paksude oksade varju ja mitte kunagi teise varese pesa ligidale, siis mustvares pesitseb ainult lehtpuude otsas, mis sel ajal kui tal pojad pesast välja lendavad, enamasti alles raagus ning alati on mitu pesa ühe puu otsas. Endise Jõelehtme mõisa, praeguse vallamaja rohtaed on nagu mustvareste koloonia: sääl on igal kevadel alati varesepesa olgugi, et aias on ainult kümmekond suuremat puud. Pesa lõhkumine teda palju ei kohuta ehitab teise pesa sinnasamasse. Niisuguse maastiku keskel sõidan Jõelehtmest läbi Koogi alevikku, kust läheb tee Jägala-loa puupapivabrikusse. Siit on kilomeeter või poolteist kuulsa Jägala koseni ja ümbruskonnani. Aastasadasid ja - tuhandeid oli kajanud Jägala kose kohin paljude kilomeetrite taha. Vöimas oli siin veekukkumine. Kosk on kõige kõrgem Eestis leiduvatest koskedest, õigusega nimetati teda Eesti Niagaraks. Soome Imatrat ei saadud temaga võrreldagi, sest Imatral on kukkumine järguline, Jägalas langes aga vesi üle 8 meetri kõrgusest paeseinast otse alla, sünnitades hiigla kolinat ja määratut vahutamist. Kuid nüüd! Sõites kose poole ei kuule mingit kohinat, isegi liginedes kose kaldale pole kuulda midagi. Valge paepõrand paistab vastu tühjast jõesängist ja peaaegu kuiv on paerüngas, väike nireke soriseb veel, nõrgudes alla lõunapoolsest nurgast. Jägala koske, Eesti Niagarat ei ole enam. Joa puupapiwabrik, Tallinna tselluloosi ja puupapiwabriku osakond, neelas selle ühe kose vee. Seda on temale tarvis suurte masinate käimapanemiseks. 6 7 meetri laiust tsementkanalist mööda juhitakse vesi pool kilomeetrit ülalpool koserüngast vabriku turbiinidesse, kust ta suure kukkumisega loob energia toore paberimassi masinate käimapanemiseks. Kuid sellest jõust oli laieneda tahtvale vabrikule viimaks veelgi vähe. Tähele pannes, et Jägala jõgi allpool vabrikut väga kiiresti voolab ja palju langeb, laskis vabriku walitsus ehitada paar kilomeetrit allpool Jõesuu küla ligidal, muistse linnamäe kohal suure betoontammi, mis loob laia ja sügava paisjärve. Samakörgelt või pisut kõrgemaltki kui varemini Joa rünkalt langeb wesi alla kunstlikult ehitatud betoontammist. Uus kosk, kunstlik juga. Jägala vabrik kasutab selle kunstliku joa jõudu elektrijaama käi- Jägala puupapivabriku töölismaja ehitus (foto vahemikust ). Fotod Rebala muuseumi kogust mapanemiseks. Jaam asub kose kaldal, muistse linnamäe kõrval. Elektrienergia juhitakse traatide kaudu Joa küla kohal asuvasse vabrikusse, kus ta ära kasutatakse puupapitööstuses. Kahjuks ei ole uus, kunstlik juga rahvale vaatamiseks vaba, nagu oli endine kosk. Elektrijaama ümbritseb traataed ja aiaväraval on hoiatustahvel kirjaga: võõrastele sisseminek kõvasti keelatud. Nõnda ei pääse võõrad kunstlikku koske vaatama Tööstusekapitalism on rööwinud rahwalt ühe suurepärasema loodusenaudingu. Jägala vabrik on nagu pisike linn. Hulk pikki ühekordsed kuuekorstnalisi töölismaju, igas kümmekond korterit, korterites elektrivalgustus, tänavaid ja hoovegi valgustatakse öösiti. Pimedatel õhtutel kumab vabriku tulehelk 6 7 km taha. Ühes pikas majas asub töölistesaal, mille vabriku valitsus ehitanud tööliste koosolekute jaoks. Nüüd on saalis kool, suur saal on vaheseinaga poolitatud. Tööliste koosolekuid pole ammu enam olnud. Mind huvitab vabriku sisemine elu. Kuna vabriku valitsus asub müüride taga, neis varustatud siltidega, mis keelavad sisseminemise, siis pöördusin ühe vastutuleva keskmistes aastates mehe poole, kes nähtavasti vabriku elanik. See osutubki selle vabriku tööliseks Elada on raske, kaebab see. Palgad kole wäikesed! Mees jutustab, et mees-töölise kuupalk on senti ja pühapäeval peab ka töötama. Täiendavalt seletab ta: Ega just otsekohe pühapäeval tööle sunnita, aga kui pühapäeval ei tööta, arvatakse töötundide kahekordne tasu palgast maha. Ei ole parata, peab pühapäeval töötama. Tööline leiab, et veel kunagi pole neil tööliste seisukord nii raske olnud kui praegu: nälg kipub kallale, eriti neile, kel lasterikkad perekonnad. Ja lõpetab ohates : Jah, pole meil midagi teha. Kuhu sa lähed, kuskilt mujalt tööd leida pole. Oleme tihtigi omavahel rääkinud, et kui palka veelgi vähendatakse, ei saa meie siiski lahkumisega Fotod Rebala muuseumi kogust ähvardada. Muudkui oota, mis tast ükskord saab. Nii põeb see omapäraselt ilus nurgake sisemist sotsiaalset häda. Kui vaatan pimedal kesköö tunnil, mil kõva rannatuul vaikinud, üle Jägala alla Jõesuu elektrijaama ja mere poole, siis laksutab ööbik jõe kõrge kalda äärses lepikus, eemal lagedal mustendavad kadakapõõsad, mis siin lopsakamad kui Pakril ja loo paal. Põõsaste vahel mu ees on liivastepp, kus aga kõrge rohu asemel kadakad. Lühike harjashein ja kukeharjad. Jaolt on see liivastepp nagu kõrb või söreliiva meri. Meretuuled on liiva siia hangedena kokku ajanud. Läbi pääseda on siit raske. Ratas ei veere, pöiad vajuvad üleni liiva. Labajalgki kaob sõredasse liiva. See liivameri on siin umbes 2 kilomeetrit lai, pikkus ulatub aga 10 kilomeetrini kaugele itta, Kaberneeme lahedale. Põhjast eemal merel vilgub tuluke: Keri tuletorn, endine ametlik nimi Kolskär. See asub meres poolpaljal kaljusaarel, 29 km rannast, vanal ajal valgustati seda tuletorni gaasiga, mis voolas välja sügavast puurkaevust aastal hakkasid kostma maa alt tumedad mürtsud. Kardeti, et saar vajub mere põhja, kuigi veel maapinna kõikumist ei märgatud. Puurkaev aeti täis. Nüüd valgustatakse tuletorni petrooleumiga..

9 TEATED 9 Jõelähtme Vallavalitsus teatab: Detailplaneeringute algatamised Jõelähtme Vallavolikogu võttis vastu otsuse nr 366 Iru küla Metsa tee 1 maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine. Planeeringuala hõlmab Metsa tee 1 (katastritunnus 24504:002:0007) ja osaliselt Metsa tee (katastritunnus 24501:001:0268) maaüksusi, mis asuvad Iru külas Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee piirkonnas. Detailplaneeringu eesmärgiks on Metsa tee 1 maaüksuse jagamine kaheks elamumaa krundiks ning ehitusõiguse määramine kahe elamu ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 0,45 ha. Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine, mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine. KeHJS 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma kirjas nr 6-5/19/155-2 asus seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. joelahtme.ee), algataja ja kehtestaja on Jõelähtme Vallavolikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; ning koostaja OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu linn, Tartu maakond, 51004). Jõelähtme Vallavolikogu võttis vastu otsuse nr 367 Iru küla Saha-Loo tee 46 ja 48 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Saha-Loo tee 46 (katastritunnus: 24501:001:0846) ja Saha-Loo tee 48 (katastritunnus: 24501:001:0847) maaüksused asuvad Iru küla kirdeosas Maardu linna ja Viimsi valla piiril Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee ristumiskohas. Juurdepääs planeeringu alale on Vana-Narva maanteelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on Saha-Loo tee 46 ja 48 maaüksuste liitmine ärimaa krundiks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, liikluslahenduse ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 1,3 ha. Kavandatav detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KeHJS 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Lemma OÜ poolt novembris 2019 koostatud tööd Jõelähtme vallas Iru külas Saha-Loo tee 46 ja 48 kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine. KeHJS 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma kirjas nr 6-5/19/256-2 asus seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. joelahtme.ee), algataja ja kehtestaja on Jõelähtme Vallavolikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; ning koostaja Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, Tallinn, Harju maakond, 10615). Jõelähtme Vallavolikogu võttis vastu otsuse nr 368 Kallavere küla Kellametsa maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine. Planeeringuala hõlmab Kellametsa (katastritunnus: 24504:004:0540) maaüksust, mis asub Kallavere külas Nuudi tee ääres. Alale juurdepääs on Nuudi teelt. Planeeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuse jagamine äri- ja/või tootmismaa kruntideks, ehitusõiguse, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste võimaliku asukoha määramine, samuti servituutide vajaduse ning muude seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kisenduste ulatuse määramine planeeringualal. Planeeritava ala suuruseks on ca 8,7 ha. Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KeHJS 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine ( Hendrikson & Ko OÜ töö nr ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine. KeHJS 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma kirjas nr 6-5/19/203-2 asus seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. joelahtme.ee), algataja ja kehtestaja on Jõelähtme Vallavolikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; ning koostaja OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, Tartu linn, Tartu maakond, 51004). Detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused 14. jaanuaril 2020 algusega kell toimus Jõelähtme vallamajas Uusküla Hansu ja Kuri maaüksuste detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ajal saatsid e-kirjaga omapoolseid ettepanekuid ja arvamusi naaberkinnistute omanikud. Enne avalikku arutelu saatis vallavalitsus kõikidele saadetud kirjadele ka vastused. Kase tee 14 maaüksuse omanik soovis täpsustusi nii vee- ja kanalisatsiooni lahenduste kui ka sadevee ärajuhtimise osas. Samuti soovis ta selgitust, et kui tootmise laienemine Hansu ja Kuri kinnistutel toob kaasa olulise mürataseme tõusu, mis ulatub ka tema kinnistule, siis kes on kohustatud müra tõkestamiseks meetmed kasutusele võtma. Parma (Vana-Muuga põik 7) kinnistu omanikud ei nõustunud detailplaneeringu lahendusega juurdepääsu teedele ja neile seatud servituudi ettepaneku osas. Pärdi (Vana-Muuga põik 10) omanik ei nõustunud detailplaneeringu lahenduse osas, mis puudutas tema kinnistule juurdepääsu ja kinnistu piirile lähemale kui 5 m rajatud tootmishoone juurdeehituse osas. Arutelul andsid selgitusi Loo Vesi OÜ juhatuse liige, valla spetsialistid ja detailplaneeringu koostaja. Kui Kase tee 14 omanik ütles, et ta sai oma küsimustele vastused, siis Pärdi kinnistu omanik jäi oma keelduva seisukoha juurde ega nõustu detailplaneeringu lahendusega. Kuna vastuolud jäid osaliselt ülesse ja arutelul kõikide arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud, esitatakse detailplaneering järelevalve menetlusse riigihalduse ministrile. Kehtestatud detailplaneering Jõelähtme Vallavolikogu on kehtestanud otsusega nr 365 Loo alevik Lõuna tee 49 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamine algatati Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega nr 495 Loo alevik Lõuna tee 49 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Detailplaneeringuga nähakse ette moodustada Lõuna tee 49 (katastritunnus: 24501:001:0803), Lõuna tee 20 (katastritunnus: 24501:001:0804), Põldma (katastritunnus: 24504:003:0080), Põllu (katastritunnus: 24504:003:0072) maaüksustest kokku 9 tootmismaa sihtotstarbega krunti. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud printsiibist, et kavandatud tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidel oleks tagatud üldplaneeringukohane haljasmaa osakaal minimaalselt 20% krundi pindalast ning krundi suurim ehitistealune pind on väiksem kui 70% krundi pindalast. Igale tootmis- ja ärimaa krundile on ette nähtud ehitusõigus kahe kahekorruselise kuni 14,5 m kõrguse tootmis- ja ärihoone rajamiseks. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud kuna Lõuna tee 49 maaüksuse puhul on tegemist olemasoleva tootmismaaga ja lähipiirkonnas asub olemasolev ulatuslik Talleggi tootmisterritoorium. Samuti on Lõuna tee äärde Loo aleviku Lõhe ja Küünisaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alusel rajatud Eesti Traadi tootmisettevõte. Planeeringualasse jäävat Lõuna tee 20 maaüksust on minevikus kasutatud inertsete jäätmete ladustamiskohana. Isetekkeline ladustuskoht tuleb planeeringu lahenduse kohaselt likvideerida. Maaüksuse kasutuselevõtmisega tootmis- ja ärimaana krunt puhastatakse jäätmetest, heakorrastatakse ning tootmis- ja ärihoonete rajamisega luuakse uusi töökohti. Seega on planeeringuala piirkond tegelikult juba väljakujunenud tootmisüksuste ala, kuhu ei ole otstarbekas uusi elamualasid kavandada. Tootmise laiendamine antud piirkonnas loob täiendavaid töökohti, mis on üheks valla arengueesmärgiks. Ühtlasi loob töökohtade tekkimine eeldused ka valla elanike arvu kasvuks. Kuna käesoleva planeeringuala lähipiirkond on juba kompaktne tootmisala, siis on antud piirkonda tootmise kavandamine põhjendatud. Tootmispiirkonnast lähtuva võimalike negatiivsete mürahäiringute vähendamiseks läheduses olevate olemasolevate või detailplaneeringutega kavandatud elamutele, on planeeringuga nähtud ette planeeringuala piiramine müravalliga. Otsustega saab tutvuda Maa-, ehitus- ja planeerimisosakonnas vastuvõtuaegadel (T ; K ), Jõelähtme valla kodulehel (joelahtme.kovtp.ee) ja kaardirakenduses EVALD ( service.eomap.ee/joelahtmevald/). Raskeveokitest ja mitte ainult Juba veidi aega arutletakse foorumites selle üle, et raskeveokite liiklus läbi Loo aleviku tuleks ära keelata. Minu meelest on osa põhjendusi kunstlikult tekitatud. ALLAR VEELMAA Loo aleviku eestseisuse liige Jah, suured autod tekitavad rohkem müra ja on väiksemate autode vaatevälja piiravad. Ka teekatte seisundile ei mõju need autod kõige paremini. Aga väide, et suured autod on ohuks koolilaste turvalisusele, on ilmselgelt liialdus. Liikluskasvatusega tegeletakse koolis ja ka kodus tuleb seda teha. Kui laps on tähelepanelik, siis ei kujuta ükski sõiduk talle ohtu. Iga ebanormaalselt liiklev sõiduk on lapse jaoks ohtlik, täiskasvanule samuti. Ja selliseid, kus juht kõige elementaarsemaid liiklusreegleid eirab, on kahetsusväärselt palju. Tulge vaadake Loo Kultuurikeskuse parklas toimuvat poole kaheksast kaheksani hommikul. Pole seal ühtegi raskeveokit, aga ühe hommiku liiklusohtlikke olukordi ei saa kahe käe sõrmedel üles lugeda. Grossi poe ees olevas parklas sõidetakse nagu Dakari rallil ja lisaks pargitakse nagu isand/emand soovib. Tuleb aru saada sellest, et mitte iga suuregabariidiline auto pole raskeveok. Siin algab piir tavaliselt 12 tonnist. Kas Grossi poodi kaupu vedavad autod on raskeveokid? Suured on küll, aga mitte raskeveokid. Või tahame siis seda, et kaupu veetaks pisikeste kaubikutega? Kes seda tegema hakkab? Kuidas siis veetakse kohale ehitusmaterjalid Loo kooli ehitusele? Kuidas pääsevad ligi kraanad ja muu tehnika? Teame, et sel aastal algab Loo lasteaia rekonstrueerimine. Kuidas muuta liikluskorraldust nii, et ettevõtete normaalset tööd ei häiritaks, aga suured autod läbi Loo aleviku ei sõidaks? Kas need nn lahendused on toimivad ja ka vastuvõetavad? Printsiip sõitku kust tahavad, aga minust võimalikult kaugel ei ole eriti ratsionaalne. Meie jaoks ebamugavat autode voogu Lagedi-Kostivere teele suunata pole mõistlik, sest tee on väga kitsas ning seal liiguvad jalakäijad ja jalgratturid kergliiklustee puudumisel teepeenral. Tallinnast Loole saab ka nii sõita, et Peterburi teelt pööratakse Kostivere poole ja kasutatakse Lagedi-Kostivere teed kuni Saha teeni ja siis liigutakse mööda Saha teed soovitud kohta. Ühtegi probleemi ei saa lahendada kõrvaldamata eeldused probleemi tekkimiseks. Kui lehelugejal on välja pakkuda häid ideid raskeveokite liikluse korraldamiseks Loo alevikus, siis kõik ettepanekud on oodatud Jõelähtme Vallavalitsus teatab: Jõelähtme Vallavalitsus kuulutab välja toimuva suulise enampakkumise järgneva korteriomandi võõrandamiseks: Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka 1 (katastritunnus 24505:002:0070, eluruum nr 1, üldpind 47,40 m², mõtteline osa kinnisasjast, 100% elamumaa). Enampakkumise alghind on ,00 (kaksteist tuhat) eurot. Suuline enampakkumine toimub 19. veebruaril 2020, Jõelähtme vallavalitsuse volikogu saalis (ruum 202) aadressil Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald kell 10:00. Enampakkumisel osalemiseks tuleb osalejal esitada: - isikut tõendav dokument; - juriidilisest isikust enampakkumisel osalejal põhikirjakohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemiseks; - juriidilisest või füüsilisest isikust enampakkumisel osaleja esindaja puhul volikiri; Kinnisasja ostu-müügi sõlmimise kulud, sh notari tasud ja riigilõivu, tasub täies ulatuses kinnisasja ostja Täiendav info Jõelähtme valla kodulehel kovtp.ee/enampakkumised

10 10 TEATED Jõeääre tsoneerimiskava ideekorje tulemused JÕEÄÄRE PIIRKONNA TSONEERIMISKAVA JÕEÄÄRE PIIRKONNA TSONEERIMISKAVA JÕEÄÄRE PIIRKONNA TSONEERIMISKAVA JÕEÄÄRE PIIRKONNA TSONEERIMISKAVA JÕEÄÄRE PIIRKONNA TSONEERIMISKAVA Kirjutasime oktoobrikuu vallalehes, et vallavalitsus on omandanud maa-alad Loo alevikus Pirita jõe ääres ning koostab jõeääre tsoneerimiskava, mis saab olema lähteülesandeks detailplaneeringu koostamiseks. JEKATERINA JELIZAVETA SIBUL planeerimisnõunik tsoneerimiskava autor Kohalikku kogukonna ootuste ja vajaduste väljaselgitamiseks nimetatud ala osas korraldas vallavalitsus ideekorje, mis kestis jaanuari alguseni. Ideekorje raame laekus neli ettepanekut kokku 16 inimeselt. Ettepanekutes toodi välja erinevaid ideid, kuidas luua kohalikele elanikele silmailu pakkuv looduslik ja turvaline koht sportimiseks, jalutamiseks ja lastele mängimiseks, kus leiduks tegevust igal aastaajal ning uus elamispiirkond, mis arvestaks nii Loo ülejäänud elanike vajadustega, olemasoleva loodusega, kui ka pakuks uutele elanikele inimsõbraliku ja hästi läbimõeldud elukeskkonna. Laekunud ettepanekute tulemusena koostasime jõeääre piirkonna tsoneerimiskava (vt joonist). Üldiselt võib esitatud ettepanekud liigitada järgnevalt: Aktiivse puhkuse ala. Antud ala puhul peeti oluliseks täiendada kõrg- ja madalhaljastust, sulgedes sellega vaated Spordi tee poolt logistikakeskustele ning raudteetammile sh tehti ettepanek rajada kogukonna õunaaed. Samuti tehti ettepanek kavandada jalakäijate liikumisteed koos vastava pargiinventariga ning sildadega kraavide ületamiseks. Kohalik kogukond tõi välja ka vajaduse tagada alal aktiivse Aktiivse puhkuse ala, seikluspark, ronilad, Aktiivse puhkuse ala, seikluspark, ronilad, ujumiskohad, välijõusaal, liikumisrajad, külaliik, Aktiivse ujumiskohad, laululava, puhkuse välijõusaal, ala, grillimiskohad seikluspark, liikumisrajad, ronilad, külaliik, Aktiivse laululava, puhkuse ala, ala, grillimiskohad ujumiskohad, välijõusaal, seikluspark, seikluspark, liikumisrajad, ronilad, ronilad, Aktiivse puhkuse ala, seikluspark, ronilad, külaliik, ujumiskohad, välijõusaal, laululava, liikumisrajad, välijõusaal, grillimiskohad liikumisrajad, liikumisrajad, ujumiskoht, külaliik, laululava, grillimiskohad külaliik, väikelaste grillimiskohad mänguväljaku ja külaliik, laululava, grillimiskohad spordiplatsi ujumiskoht, ala, väikelaste jaanitule mänguväljaku plats ja spordiplatsi ala, jaanitule plats JÕEÄÄRE TSONEERIMISKAVA JÕEÄÄRE PIIRKONNA TSONEERIMISKAVA ujumiskoht, väikelaste mänguväljaku ja spordiplatsi ala, jaanitule plats ujumiskoht, väikelaste mänguväljaku mänguväljaku ja ala, jaanitule plats ujumiskoht, spordiplatsi ala, väikelaste jaanitule mänguväljaku plats ja Aktiivse üksik- puhkuse paaris- ja ridaelamute ala, seikluspark, ronilad, spordiplatsi ala, jaanitule plats ujumiskohad, üksik- paaris- välijõusaal, ja ridaelamute liikumisrajad, ala üksik- paaris- ja ridaelamute ala võimalik üksik- külamaja, paaris- kohviku ja ridaelamute ja ala külaliik, parkimisplatsi laululava, asukoht grillimiskohad üksik- paaris- ja ridaelamute ala üksik- paaris- ja ridaelamute ala võimalik külamaja, kohviku kohviku ja ja ujumiskoht, väikelaste parkimisplatsi võimalik külamaja, asukoht kohviku mänguväljaku ja spordiplatsi parkimisplatsi ala, jaanitule asukoht plats võimalik külamaja, kohviku ja võimalik parkimisplatsi külamaja, asukoht kohviku ja sportimise parkimisplatsi asukoht võimalused. Tehti ettepanek näiteks discgolfi, ronilate, välijõusaali ja seiklusradade rajamiseks. Samuti pannake ette kavandada alale grillimiskohad, täiendavad ujumiskohad, külakiik ja laululava. Lisaks peeti oluliseks rajada jõest eemale murupinnale liivasaared, kus peal päevitada ja piknikku pidada. üksik- paaris- ja ridaelamute ala võimalik külamaja, kohviku ja parkimisplatsi asukoht Ujumiskoht ja spordiplatsi ala. Kohalik kogukonna jaoks on oluline säilitada ranna- ja Avalik arutelu Jõeääre ala tsoneerimiskava avalik arutelu toimub kell Loo Kultuurikeskuse A-saalis. puhkeala piirav looduslik haljastus ning keelata tule tegemine ujumikohas, suunates selle eraldi ettenähtud jaanitule platsile. Ranna-alast veidi kaugemale pandi ette rajada laste mänguväljak, kus oleks atraktsioone nii pisematele kui ka suurematele lastele. Oluliseks peeti säilitada rannavolle ala ning lisada võimalus mängida tänavakorvpalli. Üksik-, paaris-, ja ridaelamute ala. Tsoneerimiskavas hele-oranžiga märgitud alale peeti sobivaks üksik-, paaris-, ja ridaelamute rajamist, korterelamute kavandamist ei peetud piirkonda sobivaks. Peeti oluliseks tagada üldine läbipääs jõeni (märgitud rohelisega), jätta Spordi tänav jalakäijate alaks olemasolevas ulatuses ning tagada läbiv jalakäijate liikumise võimalus. Samuti peeti oluliseks näha puhkealale ette külamaja, kohviku ja parkimisplatsi kavandamise võimalus (plaanil märgitud oranžiga), kavandada Peakraavi tee äärde kergliiklustee, tuua pargiala piirini kommunikatsioonitrassid ning rajada pargiala külastajatele kasutajasõbralikud loodusesse sobiva välimusega WC-d. TORUMEES TORUMEES IGAT MASTI TORUTÖÖD: SAN. SEADMED, BOILERID, IGAT KATLAD, MASTI KATLAMAJAD, TORUTÖÖD: SAN. SOOJUSPUMBAD... SEADMED, BOILERID, KATLAD, KATLAMAJAD, SOOJUSPUMBAD... JÄÄTMEKONTEINERITE (12-30M 3 ) RENT JA VEDU Veo ja tõstetööd Kinnisvara ettevalmistamine renoveerimiseks Territooriumite hooldus Erineva suuruse ja keerukusega Metallitööd ESITA KANDIDAAT/HEAD TEOD 2019 Märgakem ja tunnustagem neid Kostiverega seotud või siin elavaid Kostivere inimesi, tegutsevaid asutusi, ettevõtjaid, seltse, organisatsioone, kes aastal on oma tegudega eriliselt esiletõstmist väärt! *Nominentideks on võimalik esitada: 1. Inimest, asutust, ettevõtet, seltsi, organisatsiooni 2. Tegu, projekti või saavutust *Nominentide esitamise 2 võimalust: 1. Esita kandidaat Kostivere alevikuvanemale aadressil: 2. Paberkandjal saab nominete esitada Kostivere Raamatukogus, Kostivere Päevakeskuses, Kostivere Kultuurimõisas *Kandidaadi ülesseadmisel tuleb märkida: 1. Tunnustust vääriva teo / projekti / saavutuse / inimese / asutuse / seltsi / organisatsiooni või ettevõtte nimi 2. Põhjendus, miks väärib just see tegu / projekt / saavutus / inimene / asutus / selts /organisatsioon või ettevõte tunnustust 3. Nominendi esitaja nimi ja kontaktandmed *Nominentide esitamise tähtaeg: 10. veebruar 2020 Lisainfo: Anneli Raudlam, Kostivere alevikuvanem Tel ,

11 TEATED / REKLAAM 11 REINPAUL OÜ OSTAB AASTA RINGI HAKKEPUIDU TOOTMISEKS KÕIKJAL EESTIS kasvavat ja virnastatud võsa; virnastatud ja kokkuvedamata raiejäätmeid; puidutöötlemise jääke: klotse, saepuru, puukoort, pindu; lepikute raieõigusi. K O H A L I K U D Liivamäe külakoosolek Liivamäe külakoosolek toimub kell Loo Kultuurikeskuses aadressil Kuusiku tee 1A, Loo. Sisenemine jõusaali poolelt. Teemasid saab tõstatada ja täiendavat infot küsida aadressil ametis! Uusküla küla üldkoosolek Годовое общее собрание toimub kell Muuga sadama peahoone saalis aasta kokkuvõte ja 2020 plaanid Tõnis Tuuder MTÜ Uusküla tegemised 2019 ja plaanid 2020 Janar Tiitus Valla esindaja sõnavõtt ÜVK hetkeolukorra tutvustus ja tegevused 2020 Loo Vesi PS. Päevakord võib muutuda ja täieneda. Tõnis Tuuder Uusküla külavanem , T E A T E D jaanuar Kaberneeme küla ERNA EHA jaanuar Kallavere küla LEHTE KASE jaanuar Uusküla LEONARD IDA jaanuar Iru küla ROBERT LÕPP jaanuar Iru küla ELLEN AUN jaanuar Loo alevik NIKOLAY KOZLOV jaanuar Loo alevik NIINA HOKKONEN jaanuar Loo alevik UNO NEEM jaanuar Ülgase küla SAIMA-ARMIDA PROMMIK jaanuar Loo alevik LAINE LAIMETS jaanuar Ruu küla EVALD-ALEKSANDER ROOPA jaanuar Iru küla VIIVI TALTS jaanuar Loo alevik HELMI LUITVA jaanuar Iru küla ANTS ELB jaanuar Kaberneeme küla EELE GUNDLACH jaanuar Uusküla OLIANA SOROKINA jaanuar Loo alevik EEVI LIPPING jaanuar Saviranna küla ESA ANTERO GRÖNROOS jaanuar Loo alevik SALME PAJU jaanuar Kostivere alevik EDUARD SASSI jaanuar Iru küla PIIA ROSSAR jaanuar Jõelähtme küla TAIMI SAARMA jaanuar Loo alevik MAIE-ELVI KUNGLA jaanuar Loo alevik VEERA ANDRESSON KAHEKÜMNEAASTANE KOGEMUS! jaanuar Loo alevik LINDA TAMM jaanuar Kaberneeme küla TAAVI RAUN jaanuar Sambu küla VIRVE JÄRVEKANN jaanuar Loo alevik VIKTOR KÄÄR jaanuar Neeme küla VEERA VAHER jaanuar Loo alevik AHTI SUIMETS AIVAR HAAV Kes ei soovi vallalehes meelespidamist, palume sellest teada anda telefonidel või Avaldame südamlikku kaastunnet omastele Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu Jah, ma enam ei tule, kustus hetkeks mu südametuks. Pilve kaisust nüüd vaatan te üle, on sulgunud mu taga püha taevane uks... Head sõpra ja kolleegi AIVAR HAAVA mälestab Valimisliit Kogukondlik Jõelähtme Avaldame kaastunnet perele ja lähedastele Ihasalu külarahvas mälestab külaseltsi esimeest ja endist külavanemat AIVAR HAAVA Südamlik kaastunne omastele Avaldame kaastunnet Anni Laussoole perega kalli abikaasa FELIX LAUSSOO kaotuse puhul. LKÜ Saha tee 2 elanikud Jõelähtme vallas sündinud laps Jelena Jegorova ja Juri Jegorov tütar Viktoria Avaldame sügavat kaastunnet HEIKKI KÄSPRI ELLEN ENNOK VEERA LOSEVA LILY KAASIK EINAR HIIS Täname kõiki, kes te olite mõtetes meiega. Pojad peredega Korstnapühkija UUEL AASTAL UUED HINNAD!!! küsige pakkumist Tartumetsalt Sügav kaastunne Sulle armas Anni, Sinu kalli abikaasa FELIX LAUSSOO kaotuse puhul. Leinavad Sinu endised töökaaslased Loo lasteaia Kassipere rühmast Armas Raivo pere! Avaldame sügavat kaastunnet REIN VESKI kaotuse puhul. Sugulased ja sõbrad Armas Ardi pere! Avaldame sügavat kaastunnet HARRI KALDRE kaotuse puhul. Sugulased ja sõbrad Avaldame sügavat kaastunnet lastele ja lastelastele ema ja vanaema LILY KAASIKU surma puhul. Caroly perega Avaldame kaastunnet omastele kalli LILY KAASIKU surma puhul. Perekonnad Lander, Vesmes, Rämmeld, Mustonen ja Kolosovski Avaldame sügavat kaastunnet lastele ja lastelastele kalli ema ja vanaema LILY KAASIKU kaotuse puhul. KÜ Liukivi 1

12 12 REKLAAM ERAKUULUTUSED MÜÜK Müüa elamumaa neli krunti koos transpordimaaga, kokku m² Harjumaal, Anija vallas, Lilli külas, lisainfo telef: Müüa Harjumaal 3 meetrist küttepuud sanglepp ehk must lepp kohaletoomisega. Miinimum kogus 15 tihumeetrit. Lisainfo telefoni teel! Müüa sega lehtpuu al: 44 eur/rm, valge lepp al:44 eur/rm, sanglepp al:48 eur/rm, kask al:58 eur/rm, saar al:58 eur/rm, metsakuiv al: 50 eur/rm, 30cm lisandub 3 eur/rm. Kontakt: Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega cm. Kojuvedu. Tel e-post Müüa kuivi pakitud kütteklotse. Vedu on tasuta! Tel OST Ostan vanaaegseid jalgrattaid, sääreväristajaid, nende raame ja muid osi. Ostan vene autode, tsiklite osi. Tel OÜ Estest PR ostab metsa-ja põllumaad. Tel , , est-land.ee Sõidukite kokkuost (auto, buss, veok, haagis, tehnika). Tel Ostan igas seisukorras sõidukeid ja kaubikuid, võib remonti vajada! Tel TEENUS KORSTNAPÜHKIMISTEENUS TEL: Pottsepatööd : ahjud, pliidid, kaminad ja küttesüsteemid tel Ohtlike puude aastaringsed raie-, hooldus- ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel , Kaardid ennustavad.tel , 24 h.vt ka ennustus.ee Ohtlike puude langetamine ja puude hoolduslõikus. tel Ohtlike puude langetamine,hekkide ja õunapuude lõikus tel Sõidukite kokkuost! Võib pakkuda igas hinnaklassis ja seisukorras autosid! Raha kohe kätte! Tel Väiksem ehitusfirma teostab ehitustöid kogu harjumaa piirkonnas. Meeskond kogemustega ja töö alati kvaliteetne. DH Service OÜ Langetame, hooldame puid ja freesime kände just Teie piirkonnas. Leiame koos lahenduse! Meid saab kätte tel Vannitubade ja korterite remont ning viimistlus. Küsige pakkumist: Tel: E-post: Koduleht: Ohtlike puude langetamine. Tel Õhksoojuspumba paigaldus ja hooldus, hind 150. Sertifikaadiga paigaldaja Kalev Lepistu. Lisainfo tel Ehitus ning remondi tööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi,uste,akende,liistude paigaldus ja muud siseviimistlus tööd Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Majade, kõrvalhoonete ehitamine täislahendustega. Tel , Kaardid ennustavad.tel , 24 h.vt ka ennustus.ee KATLAD JA KÜTTESÜSTEEMID HOOLDUS REMONT MÜÜK PAIGALDUS PELLETIKATLAD PELLETIPÕLETID SOOJUSPUMBAD GAASIKATLAD RADIAATORID PÕRANDAKÜTE tel Kalda 7B, Tallinn, TULE BUSSIJUHIKS Ootame HARJU MAAKONNA LÄÄNESUUNA liinidele rõõmsameelseid ja hakkajaid bussijuhte! Liinid lähtuvad PALDISKIST, KEILAST, LEHETUST, BALTI-JAAMAST Nõudmised kandidaadile: - kehtiv D-kategooria juhiluba; - bussijuhi kutsetunnistus ja juhikaart; - tahe töötada klienditeenindajana Ettevõtte poolt pakume: VEOAUTOJUHI JA BUSSIJUHI ameti- ja täiendkoolitus Tallinnas Lp kutseline autojuht! Kui Teil hakkab kutsetunnistuse kehtivusaeg lõppema, siis olete oodatud osalema autojuhi 35-tunnisel tõeliselt praktilisel ja uuel tasemel täiendkoolitusel Tallinnas. Meie koolitused on kõik autojuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeerikute süvaõppega. Täiendkoolitus (35 tundi) toimub , 216 Koolitajad: Lenno Põder ja Vitali Nester AutoSert Kompetentsikeskusest , 216 Koolituse algus kell 9 aadressil Pärnu mnt. 555, Peoleo Hotell Registreerimiseks või lisainfo saamiseks helista meile julgelt telefonil või külasta meie kodulehte: - konkurentsiõimelist töötasu < 1600 EUR; - pikaajalist töösuhet; - ettevõttepoolset valmisolekut tööle- ja kojusõitude tagamisel ning elamiskohaga seonduvate küsimuste lahendamisel. Kodu INFO eesti keeles vene keeles Teie sooviavaldust ootame aadressile loata? Ajame kasutusloa dokumendid korda SAADA HINNAPÄRING projektibüroo. ee nr 1 kasutuslubade taotleja Eestis* *viimase 6 kuu jooksul väljastati Projektibüroo abil üle 60 kasutusloa Jõelähtme valla teabe ja infoleht. Väljaandja on Jõelähtme vallavalitsus. Omavalitsuse õigusaktidega saab tutvuda valla kantseleis, raamatukogu des ning ja Toimetaja Signe Valdmann, , , Tasulise reklaami ja kuulutuste tellimine , , Jälgi meid nüüd ka Facebookis: Valla üldinfo kantselei telefonil Reklaami sisu ja lugejakirjades toodud seisukohtade eest toimetus ei vastuta. Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada.

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

LISA 1 Tegevuskava VÄLJA Haridus Loo Lasteaed Pääsupesa laiendamine Spordiinfrastruktuuri edendamine Neeme külas Neeme Lasteaed algkooli rajamise II e

LISA 1 Tegevuskava VÄLJA Haridus Loo Lasteaed Pääsupesa laiendamine Spordiinfrastruktuuri edendamine Neeme külas Neeme Lasteaed algkooli rajamise II e LISA 1 Tegevuskava VÄLJA Haridus Loo Lasteaed Pääsupesa laiendamine Spordiinfrastruktuuri edendamine Neeme külas Neeme Lasteaed algkooli rajamise II etapp Neeme Lasteaed algkooli rajamise III etapp Jõelähtme

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem