Rahvakultuuri mentorprogramm
|
|
- Linda Poom
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KULTUURIMINISTEERIUM Rahvakultuuri mentorprogramm Tallinn 2012
2 1. Sissejuhatus Mentorlus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine ja kandumine enamkogenult vähemkogenule, mille eesmärgiks on professionaalne ja isiklik areng. Mentorlust on meetodina kasutatud juba aastatuhandeid ning mõiste mentor pärineb Kreeka mütoloogiast. Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi mentorprogramm ) on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise. Programm aitab kaasa taseme ning oskuste tõstmisele valdkonna tippspetsialistide ehk mentorite juhendamisel. Mentorprogrammi tulemusena saavad koori-, orkestri ja tantsujuhid, hääleseadjad, rahvamuusikud, harrastusteatrite lavastajad, tehniline personal ja näitlejad ning käsitöömeistrid, -harrastajad ja -ettevõtjad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd. 2. Mentorprogrammi eellugu Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kandmine aastal UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi nimekirja, seadis riigile kohustuse luua tingimused traditsiooni jätkumiseks tulevastele põlvedele. See omakorda kohustas Kultuuriministeeriumi, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust, Rahvakultuuri Keskust, Eesti Kooriühingut, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koos mitmete teiste organisatsioonide, institutsioonide ning kohalike omavalitsusüksuste esindajatega töötada välja meetmed, mis aitaksid kindlustada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestma jäämist. Kultuuriministri käskkirjaga moodustati aastal ekspertkomisjon, kelle ülesandeks oli välja töötada koori- ja tantsujuhtmentorite pilootprojekt. Pilootprojekti esmane tekstiversioon valmis aasta septembris ning seda tutvustati Eesti Kooriühingule, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Rahvakultuuri Keskusele ning Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukojale. Lisaks korraldati maakondade rahvakultuurispetsialistide algatusel piirkondlike koori- ja tantsujuhtide arutelusid mentorite pilootprojekti teemal. Maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite käivitamise pilootprojekt põhialused ja lõplik tekstiversioon koostati Kultuuriministeeriumi poolt, lähtudes komisjoni liikmete aruteludest ja ettepanekutest aastal käivitus pilootprojekt ning selle teostajateks said rahvakultuuri keskseltsid - Eesti Kooriühing (EKÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS). Nende poolt koostatud tollase hetkeseisu kokkuvõttest selguvad põhjused, mis tingisid vajaduse rakendada mentoreid: koorilaulu ja rahvatantsu valdkonnas puudus terviklik analüüs ja adekvaatsed hinnangud sisulisele tegevusele; 2
3 üleriigiline keskselts jäi kollektiividele sisulise (loomingulise) konsultatsiooni osas kaugeks; senine riigi poolt eraldatav tegevustoetus rahvakultuuri keskseltsidele ei olnud piisav, et keskselts suudaks süvitsi ja põhjalikult valdkonda analüüsida; maakonnas tunti kooride ja tantsurühmade poolt puudust spetsialist-liidrist, kes tunneks valdkonda süvitsi; kollektiivide tase on ebaühtlane, mis ei võimalda laulu- ja tantsupeo kavva võtta kunstiliselt huvitavamat ja keerukamat repertuaari; koori- ja tantsujuhtide oskused on ebaühtlased, juhid vajavad individuaalset juhendamist ja konsultatsioone; metoodiline nõustamine on puudulik, täiendkoolituse süsteem ei toimi tõhusalt; kollektiivide juhtide koostöö (side) erialaorganisatsioonidega on nõrk; suur hulk koore ja rahvatantsurühmi tegutsevad missioonitundest aastal tehtud pilootprojekti kokkuvõttest selgus, et pilootprojekt on end igati õigustanud. Kui esimesel aastal oli probleemiks õpetajate-juhendajate vähene huvi koolituste vastu puudus tahe ja motivatsioon ennast täiendada, siis järgnevatel aastatel on mentorite tellimine pidevalt kasvanud. Eriti nõutud olid peomentorid laulu- ja tantsupeo aastatel, kelle ülesandeks on viia läbi laulu- ja tantsupeo repertuaaril põhinevat juhtide koolitust (konsultatsioone) väljaspool peo ettevalmistuse ametlikke üritusi seminare ning regionaalseid eelproove. Kokku toimus perioodil Eesti Kooriühingul 581 ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil 773 mentorkoolitust. Pilootprojekti lõppedes nimetati see aastast ümber Rahvakultuuri mentorprogrammiks, mille aluseks oli uuendatud ja täiendatud pilootprojekti tekst ning rahaeralduspõhimõtted toimis programm endiselt kahes valdkonnas, aga vajadus laiendada mentorprogrammi nii harrastusteatrite- kui ka käsitöövaldkonda oli arutluse all juba aastal aastast laieneb mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale mida hakkavad teostama vastavad rahvakultuuri keskseltsid Eesti Harrastusteatrite Liit (EHL) ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL). 3
4 3. Hetkeolukorra kirjeldus Huvi ja vajadus mentorkoolituste järele on väga suur ning inimesed tunnevad mentorprogrammi võimalusi. Programm on saanud omaseks ning selle kasutusvõimalused laienenud. Koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika valdkonnas on nii õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase tõusnud, oluliselt on laienenud mentorkoolituste temaatika ning mentorite arv on võrreldes programmi kahe eelmise perioodiga kasvanud olulisel määral. Koolitajatel on tekkinud hea ülevaade regioonide olukorrast, erialastest liidritest ning lauljate/tantsijate/pillimeeste võimekusest, mis aitab paremini planeerida üleriigilisi koolitusi. 4. Programmi üldised eesmärgid, oodatav mõju ja mõõdetavad tulemused 4.1. Eesmärk Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele Oodatav mõju Mentorprogrammi tulemusena saavad spetsialistid asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd. Seeläbi ühtlustub ja tõuseb kollektiivide, harrastusteatrite ja käsitöömeistrite tase ning toimub nii erialane kui ka isiklik areng Mõõdetavad tulemused mentorkoolituste arv (sh. tunnid); atesteeritud mentorite arv; mentorkoolituse läbinute arv Programmi kaudse tulemusena: täidetakse UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga riigile pandud kohustusi; antakse tõuge rahvakultuuri valdkondade arengule ja populariseerimisele; saadakse valdkonna terviklik analüüs ja hinnang sisulisele tegevusele, mis aitab välja selgitada vajadusi ning planeerida arendustegevusi; läbi mentorkoolituste leitakse valdkonda uusi tegijaid ning kaasatakse neid loomingulistesse toimkondadesse; motiveeritakse noori õppima ja töötama valdkonna erinevatel erialadel; tagatakse laulu- ja tantsupeo protsessi jätkusuutlikus ja peo kvaliteet; 4
5 hoitakse vaimset kultuuripärandit ning rahvuslikke käsitöötraditsioone; edendatakse loomemajandust; tõuseb kooride, rahvatantsurühmade, rahvamuusikaorkestrite, harrastusteatrite ja käsitöömeistrite teadlikkus ning kvalitatiivne tase; laienevad elukestva õppe võimalused. 5. Mentoritele esitatavad üldnõuded Mentor on: valdkonnas tegev tipp-professionaal; metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja; kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik; arvamusliider ja loominguline ideoloog. 6. Mentorite üldised tööülesanded mentor valmistab ette ja viib läbi koolitusi (sh õppematerjale) vastavalt tellimusele, koolitatavate vajadusele ning oma kogemustele; mentor hindab valdkonna seisundit, on analüüsija ning koostab tööandjale hinnangulisi kokkuvõtteid valdkonna kohta, andes teavet ja tagasisidet aktuaalsetest valdkonda puudutavatest probleemidest; mentor on üleriigilisel tasandil informatsiooni edastajana partneriks KÜ-le, ERRS-ile, EHL-ile, ERKL-ile ja LTP SA-le, omades head ülevaadet piirkondade probleemidest ning arengutest. 7. Mentorite rakendamine Mentorite tööle rakendamiseks toimib süsteem, kus mentorid täidavad nõustamise tellimusi ning ei ole kinnistatud konkreetse maakonna juurde. Sõltumata sellest, kus mentor alaliselt tegutseb, on teda võimalik tellida mentorkoolitusi läbi viima üle Eesti vastavalt vajadustele. 8. Mentorprogrammist rahastatavad tegevused: mentori töötasu; mentori sõidukulu; mentori ööbimiskulu; mentori osaline koolituskulu; kontsertmeistri töötasu; kontsertmeistri sõidukulu; kontsertmeistri ööbimiskulu; programmi halduskulud. 5
6 9. Mentorprogrammi teostavate keskseltside ülesanded: korraldavad mentorite valimised, moodustades selleks vajadusel komisjoni; kinnitavad mentorid kuni 5 aastaks; vajadusel uuendavad mentorite koosseisu; esitavad mentorite nimekirja ja tutvustuse oma kodulehel; koostavad mentorkoolituse korra, mis kehtestab mentorite õigused ja kohustused ning mentorite tellimise põhimõtted; koostavad tellimise-, aruande-, tagasiside- ja lähetuse vormid; koostavad mentorite tellimise aastaeelarve, lähtudes maakondlikust või piirkondlikust printsiibist; vormistavad mentoritega töövõtulepingud; peavad täpset arvestust mentorite poolt osutatud teenuste üle ning tasustavad mentoreid vastavalt osutatud teenustele; vastutavad mentorite poolt esitatud aruannete nõuetekohase täitmise eest; kompenseerivad maakonna koostööpartneritele tehtud kulutused; võimalusel korraldavad /võimaldavad mentoritele koolitusi. 10. Rahvakultuuri Keskuse ülesanded Rahvakultuuri Keskus (edaspidi Keskus ) on mentorprogrammis keskseltsidele üheks põhiliseks koostööpartneriks läbi maakonna rahvakultuurispetsialistide, kelle ülesanded on: tutvustada mentorprogrammiga loodud võimalusi maakonnas; selgitada välja maakonna koolitusvajadused; tellida maakonda mentorkoolitusi ja teha sellealast koostööd teiste maakondadega; tasakaalustada mentorite tellimusi valdkonna erinevate liikide vahel maakonnas; tagada aruande koostamine/esitamine mentori poolt läbiviidud koolituse kohta vahetult peale selle toimumist. 11. Mentorprogrammi rahastamine, koordineerimine ja rakendamine Rahastamine Mentorprogrammi rahastatakse riigieelarvest Rahvakultuuri Keskuse kaudu ning programmile eraldatav summa kinnitatakse iga uue eelarveaasta alguses. Keskseltsidele eraldatav summa on protsentuaalne ning jaguneb vastavalt: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 30% Eesti Kooriühing 30% Eesti Harrastusteatrite Liit 20% Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit 20% 6
7 11.2. Koordineerimine Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele tulemustele ja annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest ning edastab nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad järgmistest institutsioonidest: Kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ERRS EKÜ EHL ERKL Programmi nõukoja ülesanded: programmiperioodi lõpus mentorprogrammile Keskseltside poolt koostatud analüüsi alusel hinnangu andmine; mentorite tööaja, teenuse osutamise hinna (töötasu), transpordikulude ning ööbimiskulude piirmäärade kinnitamine Rakendamine Programmi igapäevast tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus; Keskselts esitab taotluse Rahvakultuuri Keskuse kinnitatud taotlusvormil selleks ettenähtud tähtpäevaks; Keskus sõlmib riigieelarvelise toetuse lepingud mentorprogrammi teostavate keskseltsidega, mille aluseks on esitatud taotlus. 12. Aruandlus ja analüüs Mentor koostab iga koolituse kohta sisulise aruande ning edastab selle vastavale keskseltsile; Keskselts koondab aruanded kokku, koostab nende põhjal mentorite tegevuse sisulise ning finantsalase aastaaruande ja esitab selle Keskusele vastaval aruandevormil; Keskus kontrollib iga eelarveaasta lõppedes mentorprogrammi aruandlust, analüüsib koolituste toimimist ning nende vastavust programmi põhimõtetega; 7
8 Keskselts analüüsib programmiperioodi lõpus valdkonnas toimunud arenguprotsesse ning sisulist tegevust, andes hinnangu programmi toimimisest ning esitab selle programmi nõukojale; Keskus hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele tulemustele, koostab kokkuvõtte selle toimimisest ning esitab analüüsi Kultuuriministeeriumile. 8
9 Rahvakultuuri mentorprogrammi alaprogrammid 1. Eesti Kooriühing - Koori- ja puhkpillimuusika mentorprogramm 1.1. Koori- ja puhkpillimuusika mentorprogrammi eesmärk: Tagada järjepidev ja mitmekülgne elukestev õpe kõigis piirkondades üle Eesti, vastavalt koori- ja orkestrijuhtide vajadustele ja nende töö spetsiifikale, et säiliks Eesti kooride ja puhkpilliorkestrite kvaliteet, mis on aluseks meie laulupeotraditsioonile Valdkonna lühikirjeldus Koori- ja puhkpillimuusika valdkond täidab kogukonnas olulist rolli selle liikmete kaasajana loovtegevusse ning elukestva õppe pakkujana. Koorimuusika valdkonnas tegutseb ca 1400 koori ligi lauljaga ning puhkpillimuusika valdkonnas ca 110 orkestrit ligi 3000 mängijaga. Need on laulupeotraditsiooni edasikandjad, kelle tegevus on protsessipõhine, sest projekti korras poleks võimalik omandada laulupeorepertuaari vajalikus mahus ja tasemel ning laulupeo tähendus kogukonna arendajana, sidujana ning haridussündmusena kaoks. Koorivaldkonna omapäraks on mitmekülgsus: tegutsevad mudilas-, laste-, sega-, nais-, mees-, poiste-, neidude- ja noormeestekoorid, kelle arv, roll ja vajadused on mõneti erinevad. Laste- ja noortekollektiivid tegutsevad enamasti koolides, nende dirigendid on enamuses muusikaõpetajad ning vajavad sageli koorijuhtimisalast koolitust. Täiskasvanute kollektiivid tegutsevad MTÜdena, seltsingutena ning erinevate katusorganisatsioonide all, dirigentideks põhiliselt koorijuhtimisalase haridusega inimesed, kuid nende probleemiks on kollektiivide ülalpidamiskulude, töö tasustamise ja koolituskulude hüvitamine. EKÜ ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on: erialaste õppematerjale väljaandmine; kooride, puhkpilliorkestrite ja koori- ning orkestrijuhtide andmebaaside pidamine; vajaliku informatsiooni vahendamine ja levitamine; erialaste ja valdkonna arengut toetavate koolituste korraldamine; rahvusvaheliste suhete arendamine läbi erinevate organisatsioonide; Eesti ja rahvusvaheliste koorisündmuste korraldamine; kollektiivide, juhendajate, toetajate ja koostööpartnerite tunnustamine; uudisloomingu tellimine kõigile kooriliikidele; valdkonna nähtavaks muutmine läbi meediakanalite. 9
10 1.3. Hetkeolukorra kirjeldus Koorid ja puhkpilliorkestrid tegutsevad vastavalt oma võimalustele ja ümbruskonna spetsiifikale. Valdkond vajab pidevalt analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele. Maakondades tegutsevate kollektiivide juhid vajavad täiendkoolitust ning tagasisidet oma töö kohta, kuna kvalifitseeritud dirigente on maakonnas vähe, sest töötasu on väike. Koori- või orkestrijuht, kes ei tööta koolis, teeb oma koori- või orkestriproove sageli väga väikese tasu eest, kuna tööandjaks on seesama kollektiiv MTÜ või seltsinguna. Enamasti puudub neil ressurss oma juhti koolitada ning EMTA korraldatavad juhtide koolitused on kallid. Samuti on koolitusvajadused on väga spetsiifilised ning üksikuid aineid EMTA täienduskoolituskeskusest võtta on keeruline ja kallis, samuti on väljastpoolt Tallinna tulejatele transport kulukas. Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid Mentorprogrammi kaudu on dirigendil võimalik oma maakonda tellida vajadustele vastav koolitus; Mentoril on koolitusel võimalus suhelda väiksema hulga inimestega, vastata küsimustele ning selgitada välja iga koolitusel osaleja võimalused ja vajadused; Mentorkoolitus parandab kooride taset ning aitab kaasa uute kooride tekkele; Mentorprogramm aitab võrdsustada regionaalseid võimalusi kui suur osa spetsialiste on koondunud Tallinna, siis mentorprogrammi raames on võimalik kõigil maakondadel nende teadmisi ja kogemusi kasutada Koori- ja puhkpillimuusika mentor Mentoril on erialane kõrgharidus ning IV või V kutsekategooria; Mentor deklareerib enda poolt läbiviidavate koolituste teemad, mis vaadatakse üle ja kinnitatakse Kooriühingu muusikanõukogu poolt; Mentorite lepingud on viieaastased selle perioodi möödumisel vaadatakse nende nimekirjad ja koolitusteemad taas üle ning kutsutakse nad uuesti kandideerima, kui nende töös pole esinenud olulisi probleeme. Uuesti ei kutsuta kandideerima mentorit, keda on kutsutud koolitusi läbi viima vähem kui üks kord aastas (keskmiselt) Laulupeomentor Laulupeomentori staatuse saab laulupeodirigent siis, kui ta laulupeole liigijuhiks või liigidirigendiks kinnitatakse (ei laiene ühendkoori dirigentidele) ning see kestab laulupeo lõpuni; Laulupeomentoril on erialane kõrgharidus ning ta peab vastama IV või V kutsekategooria nõudmistele, kuid tema koolitusteemaks on ainult vastava laulupeo ja kooriliigi repertuaar; 10
11 Laulupeomentor osaleb kollektiivide ja nende juhtide taseme hindamises laulupeoeelsel kategooriasselaulmisel. Mentorprogrammi raames on võimalik erandkorras koolitust tellida ka tippspetsialistidelt / ekspertidelt, kes pole mentorid, kuid vastavad mentoritele esitatavatele nõudmistele ning Kooriühing teeb vastava otsuse iga juhtumi puhul eraldi. See täiendus annab võimaluse mentorina rakendada tippspetsialiste, kes oma hõivatuse tõttu ei saa mentoriks kandideerida, samuti mõne teise valdkonna eksperti (autoriõigusele spetsialiseerunud jurist, kultuuriloolane, rahvarõivaspetsialist vms) Koori- ja puhkpillimuusika mentorkoolituste teemad laulupeorepertuaar eri koori- ja orkestriliikidele; ansamblitöö; arranžeerimine; dirigeerimisõpe; erinevad muusikastiilid (praktiline interpretatsioon); hääleseade; kirikuaasta, jumalateenistusel laulmine; kooritöö korraldamine; kujutava kunsti ja muusika seosed; kunstiline juhtimine, kontseptsiooni- ja repertuaarialane nõustamine; töö lastekooriga; töö meeskooriga; töö mudilaskooriga; töö naiskooriga / neidudekooriga; noodiõpetus koorilauljatele; pop- ja jazzstiil, vokaal ja töö metoodika; töö puhkpilliorkestriga; töö brasskoosseisudega; rahvapärase koraalivariatsiooni ehk rahvakoraali tutvustamine; regilaul koorimuusikas; saksakeelne muusika; töö segakooriga; vaimulik muusika; vene muusika. 11
12 1.7. Mentorprogrammi oodatavad tulemused spetsialistid saavad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd; ühtlustub ja tõuseb kollektiivide tase, avardub repertuaar ning toimub nii erialane kui ka isiklik areng. luuakse tingimused noorte juhtide ja uute liidrite väljakujunemiseks; motiveeritakse noori õppima ja töötama koori- ja puhkpillivaldkonnas; aitab võrdsustada eri regioonide võimalusi saada professionaalset koolitust; annab muusikaõpetajale võimaluse täiendada oma koori- võ orkestrijuhtimisalaseid oskusi ning võimaluse saada pedagoogilist või vokaa- või instrumentaaltöö alast nõu; laulupidudel saab esitada kõrgel kunstilisel tasemel olevat repertuaari; dirigentide oskuste ja teadmiste parandamine võimaldab luua uusi kollektiive. 12
13 2. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts - Rahvatantsu ja rahvamuusika mentorprogramm 2.1. Rahvatantsu ja rahvamuusika mentorprogrammi eesmärk Programmi eesmärk on tagada järjepidev ja mitmekülgne elukestev õpe vastavalt rahvatantsu ja rahvamuusika juhtide vajadustele ja nende töö spetsiifikale ning rahvatantsu ja muusika valdkonna jätkusuutlik areng, mis on aluseks meie laulu- ja tantsupeotraditsioonile Valdkonna lühikirjeldus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumist koondav organisatsioon. ERRS on rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate vabatahtlik ühendus (keskselts), mis tegeleb valdkonna säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb ca 1600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut. Rahvatantsurühmade ja rahvamuusikute tegutsemise missiooniks on: aidata kaasa eesti rahvusliku identiteedi säilimisele ja arengule läbi eesti rahvatantsu ja rahvamuusika väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamise nii Eestis kui mujal maailmas. tegutseda aktiivselt UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi kui Eesti ühe olulise kultuurimärgi säilimisel ja arendamisel. ERRSi ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on: rahvatantsu- ja rahvamuusikaõpetajate ja harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine; riigi osalisel toel tegutseva tugistruktuurina võtta vastutus valdkonna protsessipõhise hoidmise ja arendamise eest; olla partneriks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele (ELT SA) noorte ja üldtantsupidude korraldamisel ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetuse programmi rakendamisel. Koostöös Rahvakultuuri Keskusega erinevate koolituspäevade ja seminaride korraldamine; Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevate rahvakultuuri organisatsioonidega Hetkeolukorra kirjeldus Kahe viimase noortepeole ja üldpeole pürgijate arve võrreldes on need oluliselt suurenenud (enam kui 25%). Sellele aitab kaasa kindlasti pidude maine oluline tõus. Tantsupeod on muutunud etendusteks, kuhu tahetakse tulla. Alates aastast on iga peo eel tantsurühmade tantsuoskusi hinnatud ja omistatud kategooriad näitavad rühmade taseme olulist tõusu. Selle üheks kindlaks aluseks on mentorprogramm, mille 13
14 abil on võimalik õpetajaid koolitada. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb palju üksikpillimehi, kellest osa on võimelised mängima erinevates rahvamuusika kollektiivides. Valdkond vajab pidevalt analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele. Kollektiivide juhid vajavad täiendkoolitust ning tagasisidet oma töö kohta. Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid: mentorprogrammi kaudu on juhendajatel võimalik oma maakonda tellida vajadustele vastav koolitus; mentoril on koolitusel võimalus suhelda väiksema hulga inimestega, vastata küsimustele ning selgitada välja iga koolitusel osaleja võimalused ja vajadused; mentorkoolitus parandab kollektiivide taset ning aitab kaasa uute kollektiivide tekkele; mentorprogramm aitab võrdsustada regionaalseid võimalusi kui suur osa spetsialiste on koondunud Tallinna, siis mentorprogrammi raames on võimalik kõigil maakondadel nende teadmisi ja kogemusi kasutada. ühtlustuvad juhendajate teadmised ja oskused ning paraneb analüüsivõime Rahvatantsu ja rahvamuusika mentor Rahvatantsu mentor on erialase kõrgharidusega ja vähemalt 5-aastase pideva töökogemusega antud valdkonnas või kõrghariduse/keskharidusega, erialase täienduskoolitusega ja 10-aastase pideva erialase töökogemusega (kõrghariduse mitte omamise korral on läbinud Rahvatantsujuhtide kooli); maakondlike või üldtantsupidude lavastamise kogemusega või iseseisvat esinemiskogemust (oma kontsertetendus) omava kollektiivi juht. Rahvamuusika mentor on muusika-alase kõrg- või eriharidusega, täiendkoolitusi läbinud ning omab vähemalt 10 aastast töökogemust muusikuna või kollektiivi juhina Tantsupeomentor ja pillipeomentor Peomentor on ettevalmistatava peo mentornõukoja poolt kinnitatud kunstilise toimkonna liigijuht. Peomentoriks saab olla ainult konkreetse peo liigijuht või kunstiline juht/pealavastaja ja tema assistendid, kellega sõlmitakse pärast tantsupeo või pillipeo I seminari leping, mis kehtib pärast peo lõppu kuni 3 kuud (tagasiside, kokkuvõtete, analüüsi aeg). Peomentori ülesanne on konkreetse peo liigi arendamine, liigirepertuaari nõustamine, õpetamine; 2.6. Rahvatantsu ja rahvamuusika mentorkoolituste teemad Rahvatantsu mentorkoolituste teemad: autorilooming, lavatants; eesti rahvatantsu põhisammud ja terminoloogia; erinevad treeningstiilid; 14
15 kehakool, rütm ja koordinatsioon; kompositsioon ja lavastamine; pärimustants, seltskonnatants; rahvapärimus (kalendritähtpäevad, kombed); rahvarõivaste kandmine; rahvatantsu ja rahvamuusika seosed; tantsukirjelduste koostamine ja lugemine; tantsuõpetuse metoodika; treeningtunni ülesehitus; töö kollektiiviga, selle analüüs ja juhi eetika. Rahvamuusika mentorkoolituse teemad: erinevate pillide õpetus (viiul, erinevad kandled, torupill, plokkflööt, kontrabass, rütmipillid, mandoliin, kitarr, lõõtspill, karmoška); erinevate (rahva)pillide valmistamine (rahvalikud puhkpillid, kandled); orkestri dirigeerimise alused ja rütmika; rahvamuusika ja pillide ajalugu, etnomusikoloogia; rahvamuusika ja rahvalaul; rahvamuusika seadmine, orkestreerimine; rahvamuusika õpetamise metoodika; rahvamuusikaansambli loomine, juhendamine ja koosmäng; rahvatantsu ja rahvamuusika seosed Mentorprogrammi oodatavad tulemused juhid saavad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd; ühtlustub ja tõuseb kollektiivide tase, avardub repertuaar ning toimub nii erialane kui ka isiklik areng; luuakse tingimused noorte juhtide ja uute liidrite väljakujunemiseks; motiveeritakse noori õppima ja töötama rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonnas; juhid oskavad analüüsida oma tööd; perioodiliselt toimub valdkonna analüüs ning sisulised tegevused lähtuvad valdkonna arengu eesmärkidest. 15
16 3. Eesti Harrastusteatrite Liit - Harrastusteatrite mentorprogramm 3.1. Harrastusteatrite mentorprogrammi eesmärk: Teatrikunsti traditsiooni hoidmine, säilitamine ja levitamine läbi eestikeelse, muukeelse ja murdekeelse teatri. Harrastajate teatrikunsti alaste oskuste ja võimete arendamine eesmärgiga tõsta harrastusteatrite kunstilist taset ning teatrikunsti sotsiaalse funktsiooni tõhustamine, rikastades seeläbi paikkonna elukvaliteeti Valdkonna lühikirjeldus Harrastusteatrite valdkonnas tegutseb rahvakultuuri valdkondliku andmebaasi järgi kuni 400 harrastusteatrit. Harrastusteatrid on kooliteater, üliõpilasteater, täiskasvanute harrastusteater/näitering, nukuteater, õpetajate teater, vene keelne harrastusteater, puuetega inimeste teater. Harrastusteatrite tegutsemise eesmärgid on erinevad ja sõltuvad regiooniti kohalikest vajadustest ja võimalustest. EHLi ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on: heal tasemel teatrikunstiga tegelemine, kultuurielamuse pakkumine oma paikkonnas (projektiteater ja repertuaariteater); seltsielu, paikkonna tegevuse aktiviseerimine; meeskonna tunne, sarnaselt mõtlejate koondumine, sotsiaalse enesekindluse leidmine; oma loovoskuste ja võimete ning isiksuse arendamine eneseteostuse ja loomingu kaudu Hetkeolukorra kirjeldus Harrastusteatrite valdkond vajab pidevalt analüüsi ja hinnanguid sisulisele tegevusele. Maakonna tasand tunneb puudust nõustavast lavastajast kunstilisest juhist - spetsialist-liidrist, kes tunneks valdkonda. Keskselts jääb teatritele just sisulise (loomingulise) konsultatsiooni osas kaugeks. Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid: harrastusteatrite tase ühtlustub, on võimalik kasutada kunstiliselt huvitavamat repertuaari, mis omakorda mõjutab kohaliku kultuurielu kvaliteeti; harrastusteatrite lavastajate oskused on ühtlustuvad ja arenevad, juhid savad individuaalset juhendamist ja konsultatsioone; paraneb metoodiline nõustamine ning täiendkoolituse süsteem muutub järjepidevaks; paraneb ja tugevneb teatrite juhtide omavaheline koostöö; harrastajate ja professionaalide vahel tekib ühine keel, mis edendab loomingulist koostööd. 16
17 3.4. Harrastusteatrite mentor Mentor omab erialast kõrgharidust ja/või on läbinud erialase täiendkoolituse. Mentoriks võib olla erialaste kogemustega kutselise teatri või harrastusteatri valdkonnas tegutsev: lavastaja; näitleja; tantsija; koreograaf; kunstnik (stsenograafia, valgustus, heli); muusikaline kujundaja; teatrijuht; kutselise teatri tehniline töötaja või vastavate erialaste kogemustega töötaja Harrastusteatrite mentorkoolituste teemad lavastamine (suunatud lavastajale): töö materjaliga (materjali analüüs, dramatiseerimine), töö näitlejaga (rolli lahendus), lavastuse kui terviku vormistamine (analüüs, tarastus, viimistlus); näitlejameisterlikkus (suunatud näitlejale ja lavastajale): näitleja treening (füüsiline, sõnaline ja psühholoogiline ettevalmistus), lavakõne (kõnetehnika alused, dialoog, töö tekstidega), lavaline liikumine (misanstseenid); lavastuse tehniline teostus (suunatud lavastajale ja kohalikule teatri tehnilisele personalile): teatrikujundus, valguskujundus, heli ja muusikaline kujundus, butafooria, rekvisiit; teatrimajandus (administreerimine, avalikud suhted, rahastamine). Koolitust, konsultatsiooni ja nõustamist saab tellida eraldi kooliteatritele, üliõpilasteatritele, täiskasvanute harrastusteatritele/näiteringidele (õpetajate teatritele), nukuteatritele, venekeelsetele kooliteatritele ja harrastusteatritele, puuetega inimeste teatritele Harrastusteatrite mentorprogrammi oodatavad tulemused kasvab harrastusteatrite tegevuse jätkusuutlikus; tõuseb harrastusteatrite kvalitatiivne tase (teatrikunst); avardab repertuaari valikuvõimalusi; suurendab ja julgustab kasutama erinevaid teatrivorme; regionaalsest aspektist lähtudes saavad harrastusteatrite näitlejad ja lavastajad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi ja teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd; luuakse tingimused noorte juhtide ja uute liidrite väljakujunemiseks; kaudselt motiveeritakse noori õppima ja töötama valdkonna erialal. 17
18 4. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit - Käsitöö mentorprogramm 4.1. Käsitöö mentorprogrammi eesmärk Käsitöö mentorprogrammi eesmärgiks on toetada käsitöövaldkonna arengut, rahvuslike käsitöötraditsioonide edasikestmist ning vaimse kultuuripärandi hoidmist, aidates seeläbi kaasa eesti rahva ja kultuuri püsimajäämisele Valdkonna lühikirjeldus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (edaspidi ERKL) arengukavast tulenev eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat. ERKL-i kuulub 20 paikkondlikku käsitööühendust ja 14 erineva käsitöövaldkonna alaliitu. Toetajaliikmed on 43 käsitööga tegelevat väikeettevõtet. Tuginedes uuringule 1 on Eestis käsitöö ja pärandtehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid ja üksikisikuid kokku 496. Käsitöö on Eestis hinnatud ja kultuuripärandi hoidmine on au sees. UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinedes on Eesti võtnud kohustuse kaitsta ka traditsioonilisi käsitööoskusi. ERKLi ülesanneteks valdkonna hoidja ja arendajana on: väärtustada, arendada ja hoida paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat; rahvuslike käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu; kultuuriloolaste, etnograafide ja käsitöömeistrite mõttejõu ja praktiliste oskuste ühendamine rahvakunsti propageerimisel ja viljelemisel; rahvakunsti ja käsitööd propageerivate materjalide ja õppekirjanduse kirjastamine; teabepäevade, näituste, demonstratsioonide, käsitöölaatade ja muude rahvakunsti propageerivate ürituste korraldamine. koostöö arendamine riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja üksikisikutega; koostöö arendamine Põhjamaade ja Euroopa samasihiliste organisatsioonidega Hetkeolukorra kirjeldus ERKL on ainus käsitöö valdkonda üle-eestiliselt hõlmav organisatsioon, mis põhineb suures osas vabatahtlikul tööl. ERKLi kuuluvate paikkondlike käsitööühenduste tase on ebaühtlane kohalike käsitööliste kaasatuse, käsitööesemete kvaliteedi ja arendustegevuste osas kuna vabatahtliku töö tegijatele ei saa esitada ühtseid erialase ettevalmistuse nõudeid. Samuti on käsitööettevõtjate kaasumine ühenduste tegevusse 1 Raagmaa, Garri jt Eesti pärandtehnoloogia ja käsitöösektori uuring. Aruanne. Tartu-Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 18
19 ebaühtlane ning käsitöö rolli loomemajanduse osana ei teadvustata piisavalt. Sisutegevuste ühtlustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks on vajalik käivitada erialaste koolituste programm, mis on suunatud paikkondlike käsitööühenduste juhtidele, ringijuhendajatele, õpetajatele ja ettevõtjatele. Mentorprogrammi kaudu lahendatavad põhiprobleemid: käsitöövaldkonna (käsitöömeistrid, -ettevõtjad, harrastajad ja ühendused) koolitamine ja nõustamine saab olema kõikides paikkondades soovitud tasemel; traditsiooniliste käsitööoskuste säilimine ja edasiandmine on piirkonniti jätkusuutlik, luuakse süsteemne nõustamine ja toetus paikkondadele; käsitöö väikeettevõtjad ja käsitööõpetajad kaasatakse valdkonnapõhise nõustamise süsteemi Käsitöö mentorid Mentor omab valdkonnaga seotud kõrg- või kutseharidust või erialast kutsetunnistust ja on läbinud kutsealaseid täiendkoolitusi. Mentoriks on: käsitöömeister; käsitööettevõtja; käsitööõpetaja; käsitööteadur; kunstnik; etnoloog; etnograaf; kultuuriloolane Käsitöö mentorkoolituste teemad käsitööoskuste ja tehnikate uurimise ning õpetamise metoodika; telgedel kudumine; silmuskudumine; heegeldamine ja teised pitsivalmistamise tehnikad; tikkimine; vööde ja paelte punumine; nahatöö; sepis; ehtevalmistamine; puutöö; 19
20 vanad ehitustraditsioonid; kivitöö; tohutöö; kohalike käsitöötraditsioonide uurimise ja õpetamise metoodika; rahvarõivaste komplekteerimise-, valmistamise- ja kandmise traditsioonid; kohalike loodusmaterjalide kasutamine käsitöös; loomemajandus käsitöö valdkonnas; käsitöö tootearendus ja turundus Käsitöö mentorprogrammi oodatavad tulemused ja kaudne mõju säilivad vanad käsitöötraditsioonid ja oskused; avanevad uued võimalused vaimse kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks; toimib senisest kättesaadavam erialane nõustamine; paraneb käsitööalane ettevõtluskeskkond; motiveeritakse noori õppima ja töötama käsitöövaldkonnas; suureneb käsitööühenduste ja -harrastajate arv; turule jõuavad uued kvaliteetsed käsitöötooted. 20
Rahvakultuuri Keskus Rahvakultuuri mentorprogramm Programmi kokkuvõte Tallinn 2017
Rahvakultuuri Keskus Rahvakultuuri mentorprogramm 2013-2017 Programmi kokkuvõte Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Mentorprogrammi rahaline maht... 3 2. Programmi koordineerimine... 4 3. Mõõdetavad
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemKOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek nr 1-5
KOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek 10.09.2018 nr 1-5/207 Algus kell 13:00, lõpp kell 14:30 Juhatas: Protokollis:
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemÜlevaade Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustest ja projektidest arengukava eesmärkide täitmiseks 2014 aastal EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAM
Ülevaade Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustest ja projektidest arengukava eesmärkide täitmiseks 2014 aastal EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTSI ARENGUKAVA 2012-2016 MISSIOON ERRSi missioon
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemSisukord
SISUKORD Sissejuhatus... 3 EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT... 4 Olulisemad tegevused aruandeaastal... 7 Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii näitused 2018... 23 2018. aasta mentorkoolitused maakondades...
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V /3s /3s /3s TANTSUSPETSIA
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist III Tantsuspetsialist IV Tantsuspetsialist V 19-20112012-4.28/3s 19-20112012-4.29/3s 19-20112012-4.30/3s TANTSUSPETSIALIST III, IV, V KULTUURI KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD august 2018 I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Järelevalveosakond 1.2 Ametinimetus Nõunik (keskkonnatervis) 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Järelevalveosakonna juhataja 1.5
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Võru Segakoor Tervis registrikood: tänava/talu nimi,
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80046275 tänava/talu nimi, Liiva 13 maja ja korteri number: linn: Võru linn maakond: Võru maakond
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND
ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemTäiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R
Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
Rohkem