Balti finantsjuhtide uuring
|
|
- Niina Juhkam
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Balti finantsjuhtide uuring 2019
2 Mihkel Nestor majandusanalüütik AS SEB Pank Tel Balti finantsjuhtide uuring
3 Suundumused, mis maailmamajanduses on aastal valitsenud, ei ole need, mida ekspordist sõltuvad Balti riigid lootsid näha. Kaubanduspinged ja protektsionistlik retoorika on vähendanud investeerimisvalmidust kogu maailmas, mõjunud rängalt ettevõtjate kindlustundele ja lükanud maailmakaubanduse langusse. Samas on vähemalt aasta esimeses pooles õnnestunud Balti riikidel neid trende trotsida: aasta esimese kuue kuu jooksul kasvas SKT Eestis 4,2%, Leedus 4,0% ja Lätis 2,. Kahjuks ei saa see kesta igavesti ja järgmise aasta majandusprognoosid näevad ette palju tagasihoidlikumaid kasvunumbreid, kui me oleme viimastel aastatel kogenud. Siiski oleks viga kirjeldada tulevikku vaid süngetes toonides. Tugevad tööturud soosivad sisetarbimisel kasvu, intressikeskkond on äärmiselt soodne ja on piisavalt põhjust oodata, et paljud poliitilised vaidlused, mis globaalset ärikliimat on rõhunud, leiavad lähiajal lahenduse. Seetõttu pakub Balti riikide ärikeskkond häid võimalusi kasvuks ka tulevastel aastatel. Balti finantsjuhtide uuring
4 Balti riikide majanduse kohale kerkinud pilved on nähtavad ka SEB finantsjuhtide uuringu tulemustes. Eelmise aastaga võrreldes on finantsjuhtide hinnang majanduskeskkonnale muutunud vähem positiivseks kõigis kolmes Balti riigis. Leedus oli muutus siiski marginaalne. Selle aasta uuringus uskus 51% Leedu ettevõtetest, et majanduskliima on nende ettevõtte jaoks järgmise 12 kuu jooksul soodne või isegi väga soodne aastal oli see näitaja vaid 1% võrra kõrgem. Eestis oli erinevus pisut suurem. Kui aastal 2018 pidas majanduskliimat soodsaks 51% Eesti ettevõtetest, siis aastal oli see vähenenud 48 protsendini. Ettevõtjate kindlustunne vähenes aastaga enim Lätis: 52 protsendilt vaid 39 protsendini. Eesti paistab samas Balti riikides seas silma kõige suurema pessimistide osakaalu poolest, kus ligi viiendik (19%) vastajaist pidas lähituleviku äritingimusi ebasoodsaks. Lätis ja Leedus jäi vastav osakaal ümber. 1. küsimus. Pidades silmas teie äri, siis milliseks hindate majanduskeskkonda järgmise 12 kuu jooksul? 21% 49% 55% 52% 48% 46% 45% 42% 43% 40% 48% 48% 36% 33% 42% 40% 46% 4 59% 32% 35% 35% 35% 37% 40% 45% 38% 42% 40% 40% 51% 46% 40% 38% 33% 32% 11% 8% 11% 9% 11% 16% 7% 7% 3% 16% 17% 16% 18% Sep -14 Sep -16 Sep -18 Sep -14 Sep -16 Sep -18 Sep -14 Sep -16 Sep -18 Leedu Läti Eesti Väga ebasoodsaks Mitte eriti soodsaks Keskmiseks Soodsaks Väga soodsaks Balti finantsjuhtide uuring
5 Vaatamata sellele, et Leedu finantsjuhid olid lähituleviku majanduskeskkonna osas kõige optimistlikumad, ei olnud nad samavõrra enesekindlad oma ettevõtte finantspositsiooni hinnates soodsaks pidas seda 65% uuringus osalenutest. Lätis ja Eestis oli see osakaal vastavalt 7 ja 76%. Kui võrreldes eelmise aasta uuringuga on Leedu ettevõtete finantsseis vastajate hinnangul märgatavalt nõrgenenud, siis Eestis on olukord muutunud isegi optimistlikumaks. Kuigi nende finantsjuhtide osakaal, kes märkisid, et nende ettevõtte finantsseisund on pigem nigel, oli marginaalne kõigis riikides, leidus Eestis siiski päris mitmeid, kes nii arvasid (6%). 2. küsimus. Milline on teie ettevõtte finantsseis? 12% 16% 22% 11% 6% 9% 11% 1 9% 7% 12% 21% 11% 11% 65% 75% 58% 56% 62% 52% 53% 60% 58% 6 55% 60% 55% 57% 56% 38% 58% 65% 29% 25% 21% 27% 30% 33% 28% 40% 29% 23% 23% 19% 21% 23% 23% 18% 11% 8% 7% 7% 6% 5% 6% Sep -14 Sep -16 Sep -18 Sep -14 Sep -16 Sep -18 Sep -14 Sep -16 Sep -18 Leedu Läti Eesti Väga ebasoodsaks Mitte eriti soodsaks Keskmiseks Soodsaks Väga soodsaks Balti finantsjuhtide uuring
6 Traditsiooniline küsimus finantsjuhtide uuringus palub vastajatel hinnata, millised on peamised probleemid, millega ettevõtted enda arvates järgneva 12 kuu jooksul silmitsi seisavad. Selleaastases uuringus nimetasid finantsjuhid esmakordselt kõigis kolmes Balti riigis kõige olulisema murena tööjõukulusid. Suurenevad personalikulud tundub olevat kõige tõsisem probleem Leedus, kus selle tõi esile 6 ettevõtetest. Viimane pole ka üllatav, sest Leedus kasvas keskmine palk aastal rohkem kui, olles sellega selgelt kiirem Eesti ja Läti palgakasvust. Eestis on tööjõukulud olnud ettevõtete jaoks tõsine küsimus ka varasematel aastatel, kuid seekord kerkis see probleemide järjestuses esikohale: seda mainis 60% vastanutest. Vastajate osakaal, kes kurtsid tööjõukulude üle, oli madalaim Lätis 47%. Suured erinevused Läti ja teiste Balti riikide vahel kerkivad esile, kui vaadata ka teist suurimat probleemi Eesti ja Leedu ettevõtete jaoks: kasvav surve marginaalidele ja hindadele. Eestis oli see probleem sama tähtis kui suurenevad tööjõukulud, sest seda nimetas 60% vastanutest, Leedus vastavalt 51%. Lätis tunnetas survet hindadele ja marginaalidele vaid 29% vastanutest, mis viitab ehk Läti ettevõtete pisut paremale konkurentsipositsioonile. Üha paisuvad jutud peatselt saabuvast järgmisest majanduslangusest on teinud paljud ettevõtted tuleviku osas rahutuks ja seda mitte ainult Balti riikides. Märkimisväärne arv finantsjuhtide uuringule vastajad nägi selles ohtu ka oma ettevõttele. Nende ettevõtete osakaal, kes märkisid, et majanduse väljavaade on nende jaoks suurim murekoht, oli kõrgeim Eestis (5), kuid kaugele maha ei jäänud ka Leedu (52%) ja Läti (46%). Lisaks tööjõu hinnale omab suur tähtsust ka väljaõppinud spetsialistide olemasolu. Ettevõtete osakaal, kes märkisid, et kvalifitseeritud töötajatele puudus on nende ettevõtte jaoks suur mure, oli kõrgeim Eestis (49%), mis ei ole mingi üllatus, võttes arvesse, et Eesti tööhõivemäär on juba paar aastat üks kõrgemaid ELis. Kõrvalmärkusena tuleb küll mainida, et riikliku statistika põhjal on kvalifitseeritud tööjõu puudus suurem probleem madalaima tootlikkusega sektorites, mis viitab sellele, et tegelik probleem võib olla pigem odava tööjõu kui kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puudus. Tööjõu nappus on suur murekoht ka Leedu ettevõtete jaoks, kellest 43% arvates on see tõsine probleem. Probleem tundub veidi väiksem Lätis, kus sellise vastuse andis 3 finantsjuhtidest. Taaskord sobitub see hästi tööturustatistikaga: Lätis on hetkel Balti riikidest madalaim tööhõivemäär ja kõrgeim tööpuuduse määr. 3. küsimus. Millised on teie ettevõtte suurimad murekohad järgmisel 12 kuul? (mitu vastusevarianti) Rahapoliitika ja intressimäärad Valuutakõikumised Väliskonkurents Surve marginaalidele ja hindadele Suurenevad tööjõukulud Majandusväljavaade/kasv Küberrisk Sisenõudluse vähenemine Välisnõudluse vähenemine Kapitalipuudus Kvalifitseeritud tööjõu nappus Geopoliitilised riskid 11% 7% 3% 11% 8% 9% 3% 7% 9% 7% 19% 11% 1 27% 22% 29% 51% 47% 3 43% 49% Leedu Läti Eesti 52% 46% 5 60% 60% 6 Balti finantsjuhtide uuring
7 Hinnates äripartnerite võimekust täita võetud kohustusi, eeldab enamik Balti ettevõtteid, et olukord jääb suhteliselt stabiilseks. Vastates küsimusele, kuidas võiks järgmise 12 kuu jooksul muutuda tõenäosus, et vastaspool ei suuda võetud kohustusi täita, asusid Eesti (28%) ja Läti (27%) negatiivsemale seisukohale, samas kui vaid 18% Leedu ettevõtetest eeldas selle riski suurenemist. 4. küsimus. Milliseks hindate järgneva 12 kuu jooksul tõenäosust, et tehingupartner jätab võetud kohustused täitmata? 6% Vastus puudub 78% 69% 65% Suureneb Jääb samaks Väheneb 18% 27% 28% Lithuania Latvia Estonia Balti finantsjuhtide uuring
8 Teine tavapärane teema finantsjuhtide uuringus on olnud ettevõtete plaanid vaba raha kasutamisel. Tänase finantsseisu juures eelistab enamik ettevõtteid kasutada raha järgmisel 12 kuul investeeringute tegemiseks oma asukohariigis. Sedapuhku oli sellisel seisukohal 49% Eesti, 4 Läti ja 39% Leedu finantsjuhtidest. Võrreldes varasemate aastatega on ettevõtted siiski muutunud palju riskikartlikumaks: nende vastajate osakaal, kes märkisid, et nad kasutavad raha võlgnevuste tagasimaksmiseks, on suurenenud kõigis kolmes riigis. Leedus olid sellised plaanid lausa 31% ettevõtetel, samas kui Lätis oli vastav osakaal 23% ja Eestis 17%. Samal ajal on vähenenud nende ettevõtete hulk, kes plaanivad maksta dividende. 5. küsimus. Eeldusel, et ettevõttes on vaba raha, siis milleks seda järgmise 12 kuu jooksul kasutate? 8% 11% 17% 18% 16% 21% 1 38% 43% 39% 39% 46% 43% 8% 9% 12% 11% 11% 11% 11% 9% 17% 8% 11% 7% 9% 17% 18% 18% 25% 1 16% 25% 23% 30% 42% 31% 42% % 39% 45% 35% 51% 30% 20% 29% 19% 19% 31% 3 31% 19% 19% 23% 20% 16% 6% 17% Sep -14 Sep -16 Sep -18 Sep -14 Sep -16 Sep -18 Sep -14 Sep -16 Sep -18 Leedu Läti Eesti Võla tagasimaksmine Investeeringud asukohamaal Dividendide maksmine aktsionäridele Investeeringud välismaal Ei tee midagi Balti finantsjuhtide uuring
9 Vaadates ettevõtete prioriteete, tundub, et vähemalt Eestis ja Lätis on peamine eesmärk keskenduda digitaliseerimisele, automatiseerimisele ja innovatsioonile. Sellise vastuse andsid 28% Eesti ja Läti ettevõtetest, Leedus aga oli see prioriteediks 21% ettevõtete puhul. Leedus oli kõige populaarsem vastus hoopis investeeringute tegemine mahtude suurendamiseks, mida märkis ettevõtetest, samas kui Eestis oli vastav osakaal ja Lätis vaid 9%. Paljudel ettevõtetel on esmatähtsana kavas rahavoo suurendamine: Lätis ja Leedus on see esikohal 21% ettevõtetest, Eestis oli see osakaal veidi väiksem, 17%. Kui SEB finantsjuhtide uuringus on Läti ettevõtted alati paistnud veidi konservatiivsemad kui nende Balti kolleegid, siis vähemalt aasta uuringus tunduvad nad ettevõtete prioriteete silmas pidades olema kõige ambitsioonikamad. Lausa 20% neist ütleb, et nad soovivad järgmisel aastal tuua turule uusi tooteid ja teenuseid ning 1 plaanib laieneda uutele turgudele. Seevastu leedulased asuvad siin konservatiivsele seisukohale, sest vaid ettevõtetest plaanib tuua turule uusi tooteid ja teenuseid ning vaid 6% loodab oma geograafilise kohaloleku laiendamist. Eesti ettevõtted sarnanevad selles osas rohkem Leedu ettevõtetele, sest 1 soovib arendada oma tootevalikut ja soovib laieneda. 6. küsimus. Millised on teie ettevõtte prioriteedid järgmiseks aastaks? 21% 18% 19% 19% 29% 25% 28% 20% 12% 8% 9% 16% 6% 3% 6% 8% 16% 7% 21% 1 30% 17% 20% 17% 21% 22% 16% 9% 18% 20% 22% 19% 1 19% 1 16% 20% 1 6% 16% Leedu Läti Eesti Laienemine uutele turgudele Uute toodete/teenuste turuletoomine Kulude vähendamine Rahavoo suurendamine Ülevõtmised ja ühinemised Investeeringud mahtude suurendamiseks Keskendumine digitaliseerimisele/automatiseerimisele/innovatsioonile Balti finantsjuhtide uuring
10 Me püüdsime hinnata ettevõtete riskivalmidust, küsides neilt, kas praegu on hea aeg võtta ettevõtte bilanssi rohkem riske. Siin on pilt Baltimaades riigiti üllatavalt erinev. Ettevaatlikkuse poolest paistsid silma Eesti ettevõtted, kus 46% vastanutest ütles, et negatiivsete trendide tõttu majanduses oleks hetkel halb aeg riskide suurendamiseks. Lätis ja Leedus väitis sama vaid kolmandik ette- võtteid. Riskide võtmises olid Läti ja Leedu ettevõtete vahel väikesed erinevused. Leedu ettevõtetel oli kõige positiivsem pikaajaline väljavaade, kui küsitletud finantsjuhtidest ütles, et praegu on hea aeg võtta nii lühi- kui ka pikaajalisi riske. Lätis oli vastav osakaal 19%, samas ettevõtteid, kes olid valmis võtma lühiajalisi riske, oli Leedu (43%) või Eestiga (35%) võrreldes seal rohkem (47%). 7. küsimus. Kas praegu on õige aeg võtta oma bilanssi suuremaid riske, st võtta rohkem laenu uute kapitalikulutuste finantseerimiseks; suurendada käibekapitali, pikendades võlgnikele antud maksetähtaegu ja/või suurendada ladu; alustada ühinemisi ja ülevõtmisi jms? 31% 38% 19% 18% 18% 45% 43% 42% 47% 48% 35% 33% 20% % Leedu Läti Eesti Jah, hea õnne korral võib suurendada nii lühi- kui ka pikaajalisi riske Jah, kuid ainult lühiajalist riski Ei, tingituna majanduse ülekuumenemise märkidest Balti finantsjuhtide uuring
11 Et kõigi kolme Balti riigi tööjõuturg on muutunud äärmiselt pingeliseks, siis on paljud ettevõtted sunnitud uute töötajate palkamiseks vaatama piiri taha. Seetõttu oleme me juba teist aastat palunud finantsjuhtide uuringule vastajatel heita valgust nende plaanidele palgata töötajaid välismaalt. Tulemuste kohaselt ei ole riikide vahel olulisi erinevusi. Umbes 60% Balti ettevõtetest ei ole välistööjõudu palganud ega kavatse seda teha ka lähitulevikus. Nende ettevõtete osakaal, kes on juba palganud välistööjõudu ja kes kavatsevad nende osakaalu suurendada, oli kõrgeim Eestis, kus sellised kavatsused olid 28% vastanutest. Olukord ei erinenud väga palju Lätis ja Leedus, kus välistööjõu osakaalu plaanis suurendada vastavalt ja 25% ettevõtetest. Nende ettevõtete osakaal, kellel ei olnud veel kogemust välisriikidest tööjõu palkamisel, kuid kes nüüd kavatsevad seda teha, oli suurim Lätis, kus nii vastas uuringus osalenutest. Leedus mõtles välisriigist tööjõu värbamist katsetada, sama kehtis 11% Eesti ettevõtete puhul. Võrreldes eelmise aasta küsitlusega tundub, et Läti optimism välistööjõu osas on kasvanud, samas kui Eesti ettevõtted on asunud konservatiivsemale seisukohale. 8. küsimus. Milline on teie ettevõtte strateegia välisriigist tööjõu palkamise osas? 21% 25% 31% 28% 18% 11% 58% 60% 69% 61% 5 60% Leedu Läti Eesti Vastus puudub Me plaanime vähendada Me plaanime välistöötajate arvu suurendada Meil ei ole, kuid plaanime palgata välistööjõudu Meil ei ole ja me ei plaani palgata Balti finantsjuhtide uuring
12 Kõigis kolmes Balti riigis on viimastel aastatel võimust võtnud sama trend: tööjõukulude osakaal SKTs on pidevalt kasvanud, samas kui ärisektori kasumiks minev osa sellest on langenud. Lätis ja Eestis ületab töötajatele minev osa SKTst tänaseks juba Euroopa Liidu 28 riigi keskmist näitajat. Kasumlikkuse vähenemine on muutnud vajaduse tõsta tootlikkust varasemast veelgi tähtsamaks see peegeldub ka meie finantsjuhtide uuringus. Siiski on riikide vahel ka nähtavaid erinevusi. Uurides, kui suurt rõhku pannakse tootlikkuse tõstmisele ettevõtte strateegilises tegevuskavas, hindas seda suure tähtsusega küsimuseks 71% Läti finantsjuhtidest. Leedus, kus kasumite osatähtsus SKTs on kõrgem kui teistes Balti riikides, märkis vaid 61% vastanutest, et tootlikkus on tegevuskavas tähtsal kohal. Eestis oli vastav näitaja 6. Kui Lätis ei tunnistanud peaaegu ükski vastaja, et tootlikkus on nende ettevõttes vähetähtis teema, siis Leedu ja 6% Eesti vastajatest ei olnud selle pärast eriti mures. 9. küsimus. Kas tootlikkus on teie ettevõtte strateegilises tegevuskavas? 61% 71% 6 Vastus puudub Tegevuskavas tähtsal kohal Tegevuskavas keskmisel kohal Tegevuskavas madalal kohal 3 27% 29% 6% Leedu Läti Eesti Balti finantsjuhtide uuring
13 Märkimisväärsed erinevused kerkivad esile, kui vaadelda strateegiaid, mida ettevõtted rakendavad, et tootlikkusega seotud probleemidest üle saada. Eesti ettevõtetest 4 ja Läti ettevõtetest 43% keskenduvad digitaliseerimisele ja automatiseerimisele, ent Leedus oli see peamiseks strateegiaks vaid 31% ettevõtete puhul. Samas paistab Leedu silma sellega, et 22% ettevõtetest kavatseb tõsta tootlikkust investeeringutega füüsilistesse seadmetesse, et mahte suurendada. Eestis olid sellised plaanid vaid ettevõtetest ja Läti jääb 17 protsendiga kusagile nende vahele. Läti eristub selle poolest, et vähe leidub ettevõtteid, kes seoksid tootlikkust uute kõrgema lisaväärtusega toodete ja teenuste turule toomisega. Seda strateegiat rakendab oma tootlikkuse parandamiseks vaid 6% Läti ettevõtetest, samas kui Leedu ja 1 Eesti ettevõtetest näeb selles võimalust muutuda veel tootlikumaks. Populaarne viis ettevõtte tootlikkuse suurendamiseks on parandada müügi ja turundustegevusi, mida mainis vastanutest. Muud märkimist väärivad näited tootlikkuse parandamiseks olid töötajate oskuste arendamine, millega nõustus Läti ettevõtetest, samas kui vaid 3% Leedu ja Eesti ettevõtetest pidas seda määravaks. 10. küsimus. Milline on teie ettevõtte tootlikkuse tõstmise strateegia? 3% 3% 6% 17% 22% 7% 3% 6% 7% 8% 3% 1 Muu Investeeringud uurimis- ja arendustegevusse/ innovatsiooni Investeeringud seadmetesse mahtude suurendamiseks Investeeringud kõrgema väärtusega toodetesse/ teenustesse Töötajate kaasamise suurendamine 31% 43% 4 Töötajate oskuste parandamine Müügi ja turunduse parandamine Leedu Läti Eesti Keskendumine digitaliseerimisele/ automatiseerimisele Balti finantsjuhtide uuring
14 Maailmamajanduse väljavaade on jätkuva kaubandussõja, Brexiti läbirääkimiste, USA pööratud intressikõverate jpm tõttu muutunud ebakindlamaks. Finantsjuhtide uuringus püüdsime me rohkem teada saada selle kohta, kuidas võiks võimalik majanduslangus mõjutada ettevõtete äritegevust. Seetõttu esitasime küsimuse, kuidas muudaks riigi SKT 3% langus ettevõtte EBITDAd, kui ettevõte reageeriks kohe majanduskeskkonna muutusele. Üllatavalt palju ettevõtteid arvab, et 3% languse mõju oleks väga väike või isegi olematu. Leedus väitsid peaaegu pooled (49%) vastanutest, et 3% langus riigi SKTs tooks kaasa väga väikese või olematu mõju EBITDA-le. Nende ettevõtete osakaal, kes arvavad, et langus neid eriti ei mõjutaks, oli kõrge ka Lätis ja Eestis, kus sellise vastuse andis vastavalt 39% ja 31% vastanutest. Eestis ja Lätis uskus ligi 25% vastajaist, et ettevõtte EBITDA vähenemine võrduks SKT langusega. Paljud Baltikumi ettevõtted on keskendunud kohaliku turu asemel ekspordile. See kajastus ka meie uuringus, kus Eesti ettevõtetest väitis, et ekspordi osakaal väljaspool Baltimaid loob suurema osa EBITDAst ja seetõttu sõltuvad nad täielikult sellest, kuidas muutub SKT eksporditurgudel. Lätis ja Leedus oli küll viimane osakaal mõnevõrra väiksem, vastavalt ja 17%. Ligikaudu 20% Balti ettevõtetest arvas, et nende äritegevus on äärmiselt tsükliline, väites, et EBITDA langus oleks suurem kui SKT vähenemine. 11. küsimus. Kui SKT langeb 3% ja teie ettevõte reageerib sellele kohe, siis kuidas muutuks teie ettevõtte EBITDA? Leedu 19% 16% 49% Läti 20% 17% 39% Eesti 21% 25% 31% EBITDA vähenemine oleks suurem kui SKT vähenemine EBITDA vähenemine võrduks SKT vähenemisega Eksport väljapoole Balti riike toodab suurema osa EBITDAst, mistõttu me sõltume täielikult sellest, kuidas muutub SKT eksporditurgudel EBITDA muutus väga väike või puudub Balti finantsjuhtide uuring
15 Valikvastustega küsimuses palusime me vastajatel esile tuua ka seda, millised on hetkel peamised ohud, mis võiksid vallandada majanduslanguse. Ekspordist väga sõltuvas Eestis ja samamoodi Leedus oli kõige populaarsem vastus suureneva protektsionismi ja kaubandussõdade oht, mida mainis 58% Leedu ja 56% Eesti vastajatest. Protektsionism ja kaubandussõjad olid ohtude nimekirjas eesotsas ka Lätis, kus selle tõi esile 49% vastanutest. Samas tundus Läti ettevõtete jaoks selgem oht olevat uue kriisi tekkimise võimalus euroalal, mida mainis 6 vastanutest. Märkimisväärsed erinevused Balti riikide vahel kerkisid esile n-ö karmi Brexiti ohu võimalikkuse hindamisel maailmamajandusele. Nimelt rohkem kui pooled (51%) Leedu ettevõtetest tõid peamise ohuna esile karmi Brexiti, samas kui Eestis oli vastav näitaja vaid. Lätis luges seda peamiseks ohuks maailmamajandusele 37% vastanutest. Eesti ettevõtted olid jälle rohkem mures laiema poliitilise kriisi pärast lääneriikides, mida mainis 29% vastanutest. Lätis ja Leedus oli see osakaal madalam, ligikaudu 20%. Eesti ettevõtted olid rohkem mures ka EKP rahapoliitika pärast. Peaaegu viiendik (19%) vastanutest märkis, et keskpanga võimalik poliitiline viga on oluline ohuallikas. Lätis ja Leedus jagas sama arvamust ettevõtetest. 12. küsimus. Millised on peamised ohud maailmamajandusele? Muu 1% 3% 1% Poliitiline kriis Lääne riikides 21% 20% 29% Suurem protektsionism / kaubandussõjad 49% 58% 56% Karm Brexit 37% 51% Suur küberrünnak ettevõtetele ja/või valitsustele Keskpanga rahapoliitika viga 6% 7% 9% 19% Leedu Läti Eesti Uus kriis euroalal 42% 47% 6 Varade hinnalangus, mis viib finantskriisin 21% 20% 21% Balti finantsjuhtide uuring
16 Makromajanduse väljavaade: Eesti Vaatamata vastutuulele maailmamajanduses käis Eesti käsi aasta esimeses pooles hästi. Eesti SKT kasvas esimeses kvartalis 5,0%, aeglustudes teises kvartalis siiski veel tubli 3,6% juurde. Pisut üllatavalt andsid suurima panuse SKT kasvu järsult suurenenud kapitalikulutused. Kapitali kogumahutus põhivarasse suurenes aasta esimeses pooles koguni 21%. Seejuures oli kapitalikulude kasv laiapõhjaline, hõlmates investeeringuid hoonetesse, mitteeluruumide ehitusse, transpordivahenditesse ja muudesse masinatesse, mis kõik andsid enam-vähem võrdse panuse. Teine positiivne üllatus oli tugev ekspordikasv ja seda eriti esimeses kvartalis. Eesti kaupade ja teenuste eksport kasvas esimeses kvartalis 6,7%, langedes teises kvartalis 2,2% juurde. Samas olukord suvekuudel muutus ja alates juunist on vähemalt kaupade eksport olnud langustrendis. Languse peamine põhjus tulenes energiatoodete, nagu nafta ja elekter, ekspordi vähenemisest, kuid kasv on pidurdunud ka teistes sektorites. Tootmissektori ettevõtjate kindlustunne on olnud vabalanguses juba alates aasta algusest ja on nüüd jõudnud nii madalale tasemele, mida viimati nähti aastal. Negatiivsed meeleolud peegeldavad peamiselt uute tellimuste nappust, mis on tingitud madalast globaalsest investeerimisvalmidusest ja Põhjamaade kinnisvaraturu langusest. Seetõttu on tõenäoline, et aasta teises pooles võib ekspordi panus majanduskasvu olla juba negatiivne ja kui euroala majandus ei parane, pole head oodata ka aastalt. Sel aastal on eratarbimise kasv olnud kõikuv, kui esimese kvartali 5, kasv langes teises kvartalis vaid 1,2 protsendini. Tundub üsna tõenäoline, et hilisemad revisjonid seda pilti ühtlasemaks siluvad. Muud andmed, nagu jaemüük, näitavad tarbimiskulude kindlat kasvu ja kui investeeringute ning ekspordi väljavaade aastal on ebakindel, jätkab eratarbimine majanduskasvu toetamist. Septembris tarbijate kindlustunne pisut nõrgenes, jäädes siiski tublisti üle ajaloolise keskmise. Tööturg on endiselt äärmiselt pingeline, mis tähendab, et ettevõtted hoiavad oma töötajatest kinni isegi aeglasema kasvu perioodil ja palgakasv ei rauge kuigivõrd. Teises kvartalis oli Eesti tööhõivemäär 68,3%, olles ELis üks kõrgemaid. Tööpuudus, mis hetkel piirdub kõigest 5,1 protsendiga, hakkab sünge olukorra tõttu tööstuses suurenema, kuid selle kasv saab olema väga tagasihoidlik. Kuigi majanduskeskkond pakub aastal varasemast tõsisemaid väljakutseid, kasvab Eesti majandus SEB prognoosi põhjal järgmisel aastal siiski tubli 2%. See on märkimisväärne langus võrreldes eelmise kolme aastaga, mil majandus kasvas kaugelt kiiremini kui on Eesti pikaajaline potentsiaal. Sellegipoolest pakub ka mõnevõrra aeglasema majanduskasvu ajajärk ettevõtetele piisavalt võimalusi oma äritegevuse kasvatamiseks. Balti finantsjuhtide uuring
17 Makromajanduse väljavaade: Läti Läti majandus aeglustus aasta esimeses pooles oodatust kiiremini. Ebakindlus maailmas toimuvate arengute osas avaldab ja aastal jätkuvalt negatiivset mõju nii majandusosaliste kindlustundele kui ka SKT kasvule. Tingituna aeglasemast majanduskasvust jahtub ka tööturg. Nii aeglustub keskmise brutopalga kasv tänavuselt 7 protsendilt aastaks vaid 4,5 protsendini. Läti majanduskasv langes aasta esimese kvartali 3 protsendilt teises kvartalis 2,1 protsendile. Kuigi majanduskliima teatav jahtumine oli paratamatu, oli muutus siiski ootamatult järsk. Madalamat kasvu põhjustas lisandväärtuse vähenemine finants-, transiidi- ja energiasektorites, kuid ka järsk aeglustumine tööstuses ja ehituses. Edaspidi saab majanduse peamine tõukejõud olema eratarbimine, samas kui väliskaubandus annab SKTsse parimal juhul neutraalse panuse. Majandust aitab tasakaalustada ELi struktuurifondide sissevool, kuid kasvav ebakindlus piirab ettevõtete investeerimisplaane. Ehkki majanduslanguse oht on suurenenud, ei ole see kindlasti põhistsenaarium ja prognoosi kohaselt kasvab Läti majandus aastal 2, ja aastal 2,0%. Jaekaubanduse kasv on pärast aasta alguses toimunud hüppelisi tõuse muutunud tagasihoidlikumaks. Septembris kasvas jaemüük 3,1%. Leibkondade kulutused jäävad konservatiivseks vaatamata tugevale reaalpalga kasvule ja pingelisele olukorrale tööjõuturul. SEB prognoosi kohaselt kasvab eratarbimine sel aastal 2,8 protsenti, aeglustudes 2,5 protsendini järgmisel aastal. Pärast 22-protsendilist hüpet aastal langes ehitusmahu kasv teises kvartalis vaid 1 protsendini. Mitme mahuka projekti lõpp, pakkumispoolsed piirangud ja ELi vahendite kasutamise jõudmine haripunkti tähendab seda, et tulevaste aastate kasv saab olema piiratud, kuid volatiilne. Augustis langes kaupade eksport 2,1%. Aasta esimese 8 kuuga jäi ekspordikasv vaid veidi üle nulli, 0, juurde. Olukord väliskaubanduses viitab sellele, et vähemalt kaupade ekspordis esineb raskusi ka edaspidi. Samas võib teenuste ekspordi kasv jätkuda, seda eriti IKT sektoris. Käesoleva aasta esimeses pooles suurenes teenuste eksport 5,6 protsenti ja see võib tasakaalustada osa kaubaekspordi negatiivsest panusest. Töötleva tööstuse kasv jääb järgneval kahel aastal ilmselt tagasihoidlikuks, 3% lähedale. Nõrgema majanduskasvu tõttu peatub pikalt kestnud töötuse alanemine kusagil 6 protsendi kohal. Palgakasv langeb 7,0 protsendilt käesoleval aastal 4,5 protsendini aastal. Septembris aeglustus inflatsioon 2,6 protsendini. Vähenenud surve kuludele ja madalamad energiahinnad langetavad inflatsioon sel sügisel 2 protsendini, kuigi kõrgemad toiduainete hinnad ja kommunaalteenuste tariifide tõus takistab sel veelgi madalamale langemast. Aeglasem palgakasv ja madalam inflatsiooniootus leevendavad survet teenuste hindadele, mis aastal viib inflatsiooni vaid 2,2 protsendini. Balti finantsjuhtide uuring
18 Makromajanduse väljavaade: Leedu Leedu majandus näitas aasta esimeses pooles häid tulemusi; SKT suurenes esimeses kvartalis 4,2% ja teises 3,8%. Vaatamata maailmakaubanduse aeglustumisele, suurenes Leedu eksport aasta esimeses pooles kahekohalise arvu võrra, keskmiselt 10,6%. Suurimad panustajad ekspordikasvu olid endiselt transporditeenuste ja erinevate põllumajandustoodete ekspordi kiire kasv, kuid eksport näitas kiiret tõusu ka paljudes teistes sektorites, nagu keemiatooted, mööbel jms. Samas suvekuudel ekspordikasv peatus ja nõrgemad andmed tööstussektorist viitavad sellele, et aasta teine pool ei pruugi tulla nii edukas. Leedu majandus ei ole tuginenud ainult väliskaubandusele, vaid ka sisenõudluse suurenemisele. Tänu väga heas seisus tööturule kasvas eratarbimine aasta esimeses pooles 3,3%. Selle edasine kasvupotentsiaal on piiratud juba praegu väga kõrge tööhõivemääraga, aga ka madala säästmismääraga, mis ei saa sellisena püsida igavesti. Jätkuv palgasurve ning väga kõrge tarbijate kindlustunne peaksid siiski hoidma eratarbimise kasvu järgmisel aastal üle 3%. Kapitali kogumahutus põhivarasse suurenes esimesel poolaastal rohkem kui 8%. Kuigi ettevõtted on muutunud veidi ettevaatlikumaks mahukate investeeringute tegemisel masinatesse ja seadmetesse, siis kinnisvarainvesteeringud on jäänud endiselt kõrgele tasemele. Võrreldes aastaga on ehitusmahtude kasv veidi tagasi tõmbunud, suurenedes aasta esimeses pooles 12%, kuid jättes siiski varju Läti ja Eesti, kus ehitusmahud kasvasid pelgalt 3. Tarbijabaromeetrite põhjal on nende leibkondade osakaal, kes plaanivad ehitada või osta endale uue kodu, viimastel kuudel veidi vähenenud, kuid jääb ajalooliselt endiselt väga kõrgele tasemele, viidates sellele, et vähemalt kinnisvaraturg peaks jääma tugevaks ka aastal. Olukord Leedu tööturul on muutunud äärmiselt pingeliseks aasta teises kvartalis oli tööhõivemäär 65,8%, mis on kaugelt üle ELi keskmise, samas kui tööpuuduse määr piirdus 6,2 protsendiga. Aeglustuval majanduskasvul ei saa olema suur mõju tööturule ja tööpuudus jääb ootuste kohaselt praegusele tasemele. Palgakasv väheneb vaid teatud ulatuses, küündides meie prognooside kohaselt aastal 6,5 protsendini. Madalamate sissetulekute kasv saab olema suurem tänu miinimumpalga 9, tõstmisele, mis on juba valitsuses kokku lepitud. Suured muutused inflatsioonimääras on ebatõenäolised, ent vaid veidi üle 2% küündiv hinnakasv tähendab majapidamiste jaoks olulist tõusu reaalsissetulekus. Balti finantsjuhtide uuring
PowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemSwedbanki suvine majandusprognoos
Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMicrosoft Word - ET_ _final
JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]
Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemKonjunktuur nr 1 (208) 2019 märts
1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemEesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E
majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemTööturu Ülevaade 2/2018
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks
RohkemRahapoliitika ja Majandus 4/2018
RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemKrediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS
Krediidipoliitika turu-uuring 18.02. Kokkuvõte Krediidipoliitika turu-uuring viidi läbi ajavahemikul 05.02. 08.02. Valimisse valiti juhuvaliku teel 5000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet Tulemustest
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemPowerPoint Presentation
Digiäri valdkonna juristid Paul Berwin Birwins Digital Brexit Mida see tähendab ühendkuningriigis toimuvale äritegevusele Mis juhtus? 23. juunil 2016 toimus Ühendkuningriigis referendum Euroopa Liidust
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemTööturu Ülevaade 1/2019
TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud
RohkemBaltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime
Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum 2019 - on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime kaubandussektori väljavaateid, otsime õigeid vastuseid
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemEesti Tööturu Ülevaade
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemAruanne_ _ pdf
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade)
Pakkumine kehtib 29.10.2007 InvesteerimisHoius SKANDINAAVIA TOP10 Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Skandinaavia maade majandus Rootsi SKP kasvu oodatakse 3,6% 2007.aastal ja 3% 2008. aastal.
RohkemTööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012
Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur
RohkemMicrosoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc
AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemAS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp:
2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 01.01.2018 30.09.2018 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed on rahvusvaheline
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemAasta 2003 Eesti majanduses
AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn
RohkemMicrosoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc
AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemKV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)
RohkemPowerPoint Presentation
Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt)
28 4 Investeerimishoius Arenevad turud Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius ARENEVAD TURUD Müügiperiood 01.04.2008 28.04.2008 Hoiuperiood 29.04.2008 06.05.2011 Hoiuvaluuta
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemEST_9M2018 [Compatibility Mode]
Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemBild 1
Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)
L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemMicrosoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]
Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
Rohkem1/39 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest
1/39 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 7,1 mln eurot (4,7 mln eurot)
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemPagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade
Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.2.2019 SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2019. aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE,
Rohkem