liikide arv Kõige rohkem liike on haneliste, värvuliste ja kanaliste seltsis. Üsna arvukalt on ka kakulisi, haukalisi ja papagoilisi.

Väljavõte

1 LINNUD AASTAL 2017 MILLINE OLI LINDUDE LIIGILINE KOOSSEIS SELTSIDE LÕIKES? Taxon Paljunemispotentsiaaliga liikide liigid Paljunemispotensiaaliga ohustatud liigid* lõpus Linnud/Aves Nandulised Rheiformes Kanalised Galliformes Hanelised Anseriformes Flamingolised Phoenicopteriformes Tuvilised Columbiformes Käolised Cuculiformes Kurelised Gruiformes Toonekurelised Ciconiiformes Pelikanilised Pelecaniformes Kakulised Strigiformes Haukalised Accipitriformes Slinnulised Bucerotiformes Siniraalised Coraciiformes Papagoilised Psittaciformes Värvulised Passeriformes *paljunemispotensiaaliga on need liigid, mis on esindatud vähemalt kahe eri soost linnuga Kõige rohkem liike on haneliste, värvuliste ja kanaliste seltsis. Üsna ukalt on ka kakulisi, haukalisi ja papagoilisi. Eksootilisematest seltsidest võiks ära nimetada slinnulised (Bucerotiformes) sudaani maasikuga (Bucorvus abysssinicus) ja siniraalised (Coraciiformes) kuukabarra ehk naeru-safiirlinnuga (Dacelo novaeguineae). Kõige enam ohustatud liike on kureliste ja haukaliste seas, lisaks neile on liigikaitse seisukohalt olulisi liike ka kanaliste, haneliste, papagoiliste ja pelikaniliste hulgas. Ainus ohustatud liik värvuliste hulgas oli punasiisike (Spinus cucullatus). KUIDAS MUUTUS ISENDITE ARVUKUS JA STRUKTUUR AASTAL? Takson Arv Koorumiste Loomaaeda sisse Loomaaaiast välja Surmade Linnud/Aves Jaanalinnulised Struthioniformes Nandulased Rheidae Arv lõpul

2 Kanalised Galliformes faasanlased Phasianidae Hanelised Anseriformes Partlased Anatidae Flamingolised Phoenicopteriformes Flamingolased Phoenicopteridae Tuvilised Columbiformes Tuvilased Columbidae Käolised Cuculiformes* Turakolased Musophagidae Kurelised Gruiformes Kurglased Gruidae Toonekurelised Ciconiiformes Toonekurglased Ciconiidae Haigurlased Ardeidae Pelikanilised Pelecaniformes Pelikanlased Pelecaniidae Kakulised Strigiformes Kaklased Strigidae Haukalised Accipitriformes Haugaslased Acciptridae Slinnulised Bucerotiformes Maasiklased Bucorvidae** Siniraalised Coraciiformes Jäälindlased Alcedinidae Papagoilised Psittaciformes Kakaduulased Cacatuidae Papagoilased Psittacidae Värvulised Passeriformes Vareslased Corvidae Siidisabalased Bombycillidae Kuldnoklased Sturnidae 1 1 Kärbsenäplased Muscicapidae*** 1 1 Amadiinlased Estrildidae Vintlased Fringillidae Tsiitsitajalased Emberizidae 1 1 *EOÜ-s kasutusel oleva taksonoomia järgi kuuluvad turakod turakoliste (Musophagiformes) seltsi ** EOÜ-s (Eesti Ornitoloogiaühing) kasutusel oleva taksonoomia järgi kuuluvad maasikud slindlaste (Bucerotidae) sugukonda * **EOÜ-s kasutusel oleva taksonoomia järgi kuuluvad rästad rästaslaste (Turdidae) sugukonda. Kõige rohkem isendeid on haneliste ja kanaliste seltsides ning sellest tulenevalt on ka kõige rohkem sünde ja surmasid on samades taksonites. Veelindude suurel suremusel on oma osa ka tiike väisanud kiskjatel. MILLINE OLI LINNULIIKIDE PALJUNEMISEDUKUS AASTAL? Sugukond Paljunemispotentsiaali -ga liikide * Koorumised (liikide ) Edukad koorumised (liikide ) liikide koorumised (liikide ) lõpus

3 Linnud/Aves Nandulased Rheidae Faasanlased Phasianidae Partlased Anatidae Flamingolased Phoenicopteridae Tuvilased Columbidae Turakolased Musophagidae kurglased Gruidae toonekurglased Ciconiidae haigurlased Ardeidae Pelikanlased Pelecaniidae Kaklased Strigidae Haugaslased Accipitridae Maasiklased Bucorvidae** Jäälindlased Alcedinidae Papagoilased Psittacidae Kakaduulased Cacatuidae Vareslased Corvidae Siidisabalased Bombycillidae Kuldnoklased Sturnidae Kärbsenäplased Muscicapidae*** Amadiinlased Estrildidae Vintlased Fringillidae Tsiitsitajalised Emberizidae * Võimalikud paljunemispotensiaaliga liigid lisaks tabelis nimetatuile on rabahani (Anser fabalis), kus on 2 lindu, kellest ühe sugu määramata ja habe-rohtlavint (Serinus mozambicus), kus on 3 määramata sooga isendit. ** EOÜ-s kasutusel oleva taksonoomia järgi paigutuvad maasikud slindlaste (Bucerotidae) sugukonda ***EOÜ-s kasutatava taksonoomia järgi paigutuvad rästad (Turdus) rästaslaste (Turdidae) sugukonda. Paljunemispotentsiaaliga liigid on need liigid, kus on olemas vähemalt 2 erinevast soost isendit. Edukate koorumistega on liigid, kus on järglasi, kes on kahekuuselt elus. Paljunemispotensiaaliga liikide osakaal kõigist linnuliikidest oli 62%. Järglasi on andnud 18% kõigist linnuliikidest (29% paljunemispotensiaaliga liikidest). Järglasi said lisaks kanalistele-hanelistele ka kaks liiki kakulisi, lumekakk (Bubo scandiacus) ja habekakk (Strix nebulosa lapponica), kaks liiki kurgi, valgekured (Leucogeranus leucogeranus) ja neitsikured (Anthropoides virgo), roosapelikanid (Pelecanus onocrotalus) ning hiid-merikotkad (Haliaeetus pelgagicus).

4 MILLINE OLI LINDUDE LIIGIKAITSELINE STRUKTUUR AASTAL? Taxon liigid Paljunduspotentsiaaliga ohustatud liigid liikide koorumised (liikide ) lõpus Linnud/Aves Nandulased Rheidae Faasanlased Phasianidae Partlased Anatidae Flamingolased Phoenicopteridae Tuvilased Columbidae Turakolased Musophagidae Kurglased Gruidae Toonekurglased Ciconiidae Haigurlased Ardeidae Pelikanlased Pelecaniidae Kaklased Strigidae Haugaslased Accipitridae Maasiklased Bucorvidae* Jäälindlased Alcedinidae Papagoilased Psittacidae Kakaduulased Cacatuidae Vareslased Corvidae Siidisabalased Bombycillidae Kuldnoklased Sturnidae Kärbsenäplased Muscicapidae** Amadiinlased Estrildidae Vintlased Fringillidae Tsiitsitajalised Emberizidae * EOÜ-s kasutatava taksonoomia järgi kuuluvad maasikud slindlaste (Bucerotidae) sugukonda ** EOÜ poolt kasutatava taksonoomia järgi on rästad eraldi rästaslaste Turdidae sugukonnas. liikidena on silmas peetud neid liike, kes kuuluvad Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt koostatud maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punasesse nimestikku (RedList) kui ohualdis (VU), väljasuremisohus (EN), kriitilises seisundis (CR) või looduses välja surnud (EW). Liigikaitselise tähtsusega linnuliike oli Tallinna loomaaias 19 ehk 16% kõigist linnuliikidest, neist 12 paljunemispotensiaaliga. liikidest oli paljunemispotensiaaliga liike 63% Kõige rohkem on ohustatud liike kurglaste ja haugaslaste seas, kummaski 4 liiki. Kolme ohustatud liigiga olid esindatud partlased, faasanlased ja papagoilased. Viimased on küll kõik ainsad oma liigist ja paljunemispotensiaali ei oma. Hallpapagoi (Psittacus erythacus) suri oktoobris ja

5 ohustatud papagoilasi jäid esindama tuhkpapagoi (Psittacus timneh) ja maluku kakaduu (Cacatua alba) a jooksul surid ka hele-helmesfaasani ehk heletragopani (Tragopan caboti) ainus isend ja kaks punasiisikest (Carduelis cucullata). Järglasi andsid ohustatud liikidest ohualtid kuningfaasan (Syrmaticus reevesi) ja hiid-merikotkas (Haliaeetus pelagicus) ning kriitilises seisundis valgekurg (Leucogeranus leucogeranus). MILLISTESSE OHUKATEGOORIATESSE KUULUVAD TALLINNA LOOMAAIA KOLLEKTSIOONI LINNUD? Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punases nimistus (IUCN RedList) jaotatakse loomad ohustatuse järgi erinevatesse kaitsekategooriatesse. Tallinna loomaaia liikidest olid lõpuks selles nimistus järgmised linnuliigid: Kriitilises seisundis (CR critically endangered) 1 liik: valgekurg (Leucogeranus leucogeranus) Väljasuremisohus (EN-endangered) 4 liiki: stepikotkas (Aquila nipalensis), raipekotkas (Neophron percnopterus), õnnekurg ehk jaapani kurg (Grus japonensis), tuhkpapagoi (Psittacus timneh) Ohualtid (VU- vulnerable) 11 liiki:, pruun-kõrvukfaasan (Crossoptilon mantchuricum), kuningfaasan (Syrmaticus reevesii), stepihani (Anser cygnoid), väike laukhani (Anser erythropus), nenelagle (Branta sandvicensis), idakurg (Antigone vipio), mägikurg (Grus nigricollis), käharpelikan (Pelecanus crispus), kääpakotkas (Aquila helicaca), hiid-merikotkas (Haliaeetus pelagicus), maluku kakaduu (Cacatua alba) Ohulähedased (NT- near threatened) 11 liiki: nandu (Rhea americana), kalju-kivikana (Alectoris graeca), tanukana (Rollulus rouloul), saatür-helmesfaasan e. saatürtragopan (Tragopan satyra), valgeselg-faasan (Lophura swinhoi), valgekõht-faasan (Syrmaticus ellioti), birma faasan (Syrmaticus humiae), mikadofaasan (Syrmaticus mikado), vietnami paabufaasan (Polyplectron germaini) argusfaasan (Argusianus argus argus), randhani (Anser canagicus), raisakotkas (Aegypius monachus), kuuba amatsoonpapagoi (Amazona leucocephala) Ülejäänud liigid on soodsas seisundis (LC least concerned) või kodulinnud (3 liiki: muskuspart, kodutuvi, kodukana)

6 TALLINNA LOOMAAIA LINNULIIKIDE JAOTUMINE OHUSTATUSE KATEGOORIATE JÄRGI Väljasuremisohus; 5; 4% Kriitilises seisundis; 1; 1% Kodulinnud; 3; 3% Ohualtid; 12; 10% Ohulähedased; 13; 11% Ohuvälised; 82; 71% 30.dets, 2017 KUIDAS MUUTUS LINDUDE LIIGILINE KOOSSEIS AASTA JOOKSUL? Lisandusid: Teemanttuvi (Geopelia cuneatus) Hund-rosellapapagoi (Platycercus eximius) Lembelind (Agapornis sp) Kollektsioonist läks välja: Heletragopan (Tragopan caboti) (ohualdis) hübriidne toonekurg Ciconia sp Ööhaigur (Nycticorax nycticorax) Kivikakk (Athene noctua)

7 Hallpapagoi (Psittacus erithacus) Sinilaup-amatsoonpapagoi (Amazona aestiva aestiva) Harakas (Pica pica) Siidisaba (Bombycilla garrulus) Urvalind (Acanthis flammea) Leevike (Pyrrhola pyrrhola) Punasiisike (Spinus cucullatus) Aasta sees olid olemas: Raudkullid (Accipiter nisus) (4tk) Värbkakk (Glaucidium passerinum) (1)