TULEMUSARUANNE 2018 AASTA TEGEVUSTE JA TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA TRANSPORDI TULEMUSVALDKONNAS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TULEMUSARUANNE 2018 AASTA TEGEVUSTE JA TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA TRANSPORDI TULEMUSVALDKONNAS"

Väljavõte

1 TULEMUSARUANNE 18 AASTA TEGEVUSTE JA TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA TRANSPORDI TULEMUSVALDKONNAS Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Valdkonna lühianalüüs 18. aastal Üldistatult on üld- ja alaeesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed trendid: Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas. 18. aasta lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 185 km maanteelõike, mis ületab algselt 23. aastaks seatud eesmärki (15km). Ületäitmine on toimunud suuresti tänu sellele, et transpordile ettenähtud vahendeid asuti kasutama esimeste seas, mistõttu läksid hanked planeeritust odavamaks ning tänu sellele oli võimalik sama summa eest rohkem ära teha. TEN-T (üle-euroopaline transpordivõrgustik) võrgustiku teede seisukord on tänu viimastel aastatel tehtud suurtele investeeringutele taristusse väga hea. 18. aastal moodustasid halvas seisus teed vaid 2,2 % kogu teede võrgust. Võrdluseks võib tuua, et 13. aastal oli selleks näitajaks 13,5% Rakenduskava eesmärgiks seatud 11% on seega ületatud, kuid võib arvata, et perioodi lõpuks (23) võib halvas seisus teede osakaal taas veidi tõusta, kuna paljud investeeringud on tehtud ca 1 aastat tagasi ning seetõttu võib kehvemas seisus teede osakaal taas tõusma hakata. Ilmselt jääb see siiski perioodi lõpus tugevalt alla 11%. Rongi kasutajate arv on aasta-aastalt kasvanud. 18. aastal ületas reisijate arv 7,7 miljoni piiri. Eesmärk - 8,8 miljonit rongireisijat 23. aastal on prognooside kohaselt täidetav. Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on endiselt väikses languses võrreldes eelnevate aastatega. Tööl käimiseks kasutas 18. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 37,8% inimestest (eesmärk 5%). Endiselt on vaja tähelepanu suunata inimeste mõtteviisi muutmisele ning ühistranspordi kvaliteedi parandamisele, et rohkem inimesi kasutaks ühistransporti või otsustaks ratta või jalgsi tööl käimise kasuks. 18. aasta kaubaveo mahud on enam-vähem samal tasemel, mis eelnevatel aastatel (56,4 miljonit tonni).. aasta sihttasemeni (86 miljonit tonni) on veel minna, sest viimaste aastate madalat kaubaveo mahtu saadab kehv geopoliitiline olukord ja rahvusvaheliselt keerulised suhted Venemaaga, mida on hakatud transiidikomisjoniga parandama. Peamised kitsaskohad: Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seotud hajaasustusega ning perifeersetes piirkondades elavate inimeste teeninduskvaliteedi tõstmisega läbi kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige tasuta ühistranspordiga kaasneva suurenenud reisijate nõudlusele pakkumise tagamisega. Lisaks tuleb ühistranspordikeskustel enam tähelepanu pöörata ühistranspordi liinivõrgule ning konkurentsivõimele võrreldes isikliku sõiduautoga, et vähendada inimeste sundkulutusi transpordile. Sealhulgas läheneda ühistranspordi korraldusele vajaduspõhiselt ning arendades nõudluspõhist transporti, kus mõistlik. Raudtee taristu probleemkohtadeks on ammendunud läbilaskevõime Balti jaamas ja Pääsküla-Keila raudteelõigul (mõlemal juhul üksnes tipptundidel). Ülejäänud raudteeliinid on pigem alakasutatud ning investeeringute teostamisel on vajalik tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, konsolideerida samaväärseid jaamaparkide funktsionaalsusi ühte asukohta jne). Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis on vastav näitaja 1-2% ning tegelik potentsiaal on täielikult veel realiseerimata. Näiteks Soome ja Taani, on tuntud oma väga populaarse ja nutika rattakasutuse poolest. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali

2 realiseerimiseks on linnades välja arendatud põhjamaade linnades eeskujulikud rattateede võrgustikud, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. Transpordi majandusülevaade 18 Eesti transpordisüsteemi kuulub raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport, elektritransport linnades ning torutransport. Umbes 5 inimest ehk 7,5% kõigist töötavatest inimestest on hõivatud veonduse ja laonduse tegevusalal. Transporditeenused annavad olulise panuse eksporditulude laekumisse ja tasakaalustavad Eesti väliskaubandusbilanssi. Mitmed transpordisektori sisendid (kulutused sõidukite ostmisele, hooldamisele ja kütusele) on üsna mahukad importtooted, mistõttu tuleb sektori edaspidisel arendamisel pöörata rohkem tähelepanu energiatõhususe suurendamisele. Veonduse ja laonduse tegevusalal tegutseb umbes 56 ettevõtet. Suurima veomahuga maismaa reisijateveos on Tallinnas bussi-, trammi- ja trolliliiklusteenust osutav Tallinna Linnatranspordi AS. Riigisisest reisirongiliiklust raudteel korraldab AS Eesti Liinirongid (ELRON), kaupa veab raudteel peamiselt AS Operail. Kaubavedudel on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Estonia AS ja DHL Express Estonia AS. Suurimaks ettevõtteks transpordisektoris on AS Tallink Grupp, mis tegeleb reisijate ja kauba merevedudega. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis haldab viit sadamat: Vanasadam (sh Vanasadama jahisadam), Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. Õhutranspordi valdkonna suurimaks ettevõtjaks on rahvusvahelise reisijateja kaubaveoga tegelev AS Nordic Aviation Group. Suurimaks ettevõtteks posti- ja kullerteenistuses on AS Eesti Post (Omniva). % 1 Sektori osatähtsus majanduses% , ,3 7,5 Osatähtsus lisandväärtuses Osatähtsus Suhe hõives keskmisesse palka Eesti transport müügitulu alusel Raudtee Õ 3% Vesi 27% mld EUR Maismaa 61% Müügitulu Müügitulu Müügitulu muutus (parem skaala) % vea aastal kasvasid Eesti transpordi ettevõtete veomahud pärast eelnenud kolme aastast langust 1,5%. 18. aastal oli langus veosekäives eelmise aastaga võrreldes pea nullilähedane (,8%), sõitjakäive kasvas 5%. Maanteetranspordi veomaht kasvas 1,1%. Ka raudteeveod suurenesid (2%), kuid üldiselt madalaid kaubamahte raudteel mõjutavad jätkuvalt Euroopa Liidu ja Venemaa kehtestatud kahepoolsed sanktsioonid. Ühistranspordi kasutajate koguarv vähenes 18. aastal,4%, sh kasvas õhu- ja raudteetranspordi kasutajate arv (vastavalt 11,2% ja 4,4%), kuid maismaatranspordi kasutajate arv kahanes (1,7%). Meretranspordi kasutajate numbrid jäid samaks. Eesti sadamaid läbis 18. aastal pea 36 mln tonni kaupa, mis oli 3,3% enam, kui 17. aastal. Välissadamatest saabus Eestisse 6,3 mln tonni kaupa (kasv 1,3%), meie sadamatest lähetati välismaale ligi 1,6 mln tonni kaupa, mis oli 1,8% vähem kui aasta varem. Laevade lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine sadamas moodustas sadamate kaubamahust 11,4 mln tonni ning lastimine ehk kauba laevale laadimine sadamas 24,5 mln tonni. Võrreldes eelneva aastaga kasvas lossimine,8% ja lastimine 4,2%. Eesti sadamates lossiti 18. aastal enim rafineeritud naftatooteid ning metallimaake jm kaevandus- ja karjääritooteid. Kõige enam lastiti samuti rafineeritud naftatooteid ning kemikaale, kummi- ja plasttooteid. Võrreldes viimase kümne aasta miinimumtasemega 16. aastal (22,5 mln tonni) oli 18. aastal sadamates kaupade lastimine 8,8% kõrgem ehk 24,5 mln tonni. Lossimise viimase kümne aasta

3 miinimum oli 8. aastal (7,9 mln tonni), võrreldes millega olid 18. aasta mahud 44% kõrgemad (11,4 mln tonni). Sarnaselt varasematele aastatele (alates 9. aastast) teenindasid 18. aastal sadamad ca 7% ulatuses meritsi lähetatavaid ning ülejäänu osas meritsi saabuvaid kaubavooge. 18. aastal suurenes kogukaubamaht võrreldes eelneva aastaga ligi 3,2%, sh suurenes enim kemikaalide, keemiatoodete ja keemiliste kiudude, kummi- ja plasttoodete (%) ning puidu- ja paberitoodete maht (13,5%). Enim vähenes kaevandus- ja karjääritoodete ning turbamaht (5,3%). 18. aastal suurenes konteinervedude maht 4,6% (23 49 TEU-lt TEU-ni). Konteinerites veetud kaupade kogus kahanes vaid,2% 1,99 mln tonnini. Eesti mereveoettevõtjad vedasid 18. aastal 9,4 mln sõitjat, mis oli sama palju kui aasta varem. Eesti sadamatest välismaale reisijaid oli 5,1 mln ning meile saabus välismaalt 5,6 mln reisijat, mis oli 17. aastaga võrreldes 1,3% vähem. Eestit külastanud kruiisituristide arv kasvas 1% võrra inimeseni. Riigisisestel liinidel kasvas Eesti meretranspordi ettevõtete reisijate arv 18. aastal 2,53 miljonini ehk 2%, rahvusvahelistel liinidel oli reisijaid ca 6,9 mln ehk pea 1% võrra vähem kui aasta varem. Meretranspordiettevõtete sõitjakäive kasvas 18. aastal,8%, ulatudes 1,32 mld sõitjakilomeetrini. Kaubavedu Eesti raudteel kasvas ka 18. aastal 27,8 mln tonnini mis oli 2% enam kui eelneval aastal. Kaubaveo üldise vähese mahu üheks põhjuseks on kahtlemata Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised sanktsioonid, aga ka see, et Venemaa kasutab transiitkaubaveol välisriikidesse Eesti sadamate teenuste asemel üha enam Venemaa enda sadamaid. 18. aastal kasvas rahvusvaheliste kaubavedude maht raudteel 17,4% veeti 1,8 mln tonni kaupa. Riigisisestel vedudel vähenes kaubamaht 17,1 mln tonnini ehk 5,7%. Kogu kaubamahust raudteel moodustas transiitkauba vedu 9,1 mln tonni, mis oli % enam kui aasta varem. Import moodustas 1,4 mln tonni ehk 2,7% enam ning eksport,28 mln tonni ehk 1% enam kui 17. aastal. Riigisisestel vedudel veeti enim põlevkivi. Peamised transiitkaubad olid kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud, kummi- ja plasttooted ning naftatooted. Kaubavedu avalikul raudteel kasvas 18. aastal võrreldes eelneva aastaga 13,6 mln tonnini ehk 9,5% võrra. Transiitkauba vedu moodustab kogu kaubast peaaegu ühe kolmandiku%. Raudteetranspordi veosekäive kasvas 18. aastal varasema aastaga võrreldes 11,6% 2,59 mld tonnkilomeetrini. Võrreldes 7. aasta maksimumtasemega, mil kaubavedude maht raudteel ulatus 66 mln tonnini, veeti 18. aastal raudteel kaupa 58% vähem ehk 27,8 mln tonni. Samas kasvasid mahud võrreldes 17. aastaga 2%. Sõitjatevedu raudteel kasvas 18. aastal 7,8 mln inimeseni (kasv 4,4%). Rahvusvaheline reisijatevedu langes 17. aastaga võrreldes,3%, sõitjate arv oli Raudteetranspordi sõitjakäive kasvas 416,8 mln sõitjakilomeetrini ehk 13,7%. 18. aastal vedasid Eesti õhutranspordi ettevõtted ligi 1,1 mln sõitjat, mis oli 11,2% enam kui eelneval aastal. Õhutranspordi ettevõtete sõitjakäive ulatus 1,55 mld sõitjakilomeetrini (kasv ca 18%). Eesti riiklik lennufirma Nordica teenindas 18. aastal 2,2 mln reisijat. Nende lennukipark suurenes kolme lennuki võrra, kokku on ettevõttel 19 lennukit. Eesti suurimaks lennujaamaks on Tallinna Lennujaam, mida 18. aastal kasutas umbes 3 mln inimest (kasv 13,6%), samuti veeti selle kaudu enamik kaupadest.

4 Meretransport; Eesti transpordiettevõtete kaubavedu (tuhat tonni) Maanteetransport; mln t Meretransport; Raudteetransport; Kaubavedu Eesti sadamate kaudu % vea Veosed kokku Transiit mln t Veoste muutus % (parem skaala) Transiidi muutus % (parem skaala) mln EUR Eesti ettevõtete veetud veoste maht Veetud kaup % vea 5 Muutus (parem skaala) * Ettevõtete investeeringud Investeeringud põhivarasse Investeeringute muutus (parem skaala) % vea Eesti ettevõtete veetud reisijad transpordiliigi järgi ( mln reisijat) Raudtee (vasak skaala) Vesi (vasak skaala) Õhk (vasak skaala) * Hõivatute arv (tööjõu-uuring) Hõivatute arv (ettevõtlusstatistika) Hõivatute arvu muutus (tööjõu-uuring) Hõivatute arvu muutus (ettevõtlusstatistika) Töötajate arv mln EUR Töötajate palgad Keskmine palk (eurot) Palga muutus (parem skaala) Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus * % vea % vea % vea Lisandväärtus Tööjõukulud Kogutootlikkuse muutus (parem skaala) Tööjõukulude tootlikkuse muutus (parem skaala)

5 Investeeringute jaotus tegevusalati TEU 3 Konteinerite vedu Eesti sadamate kaudu Muud 1% Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 38% Maismaatransport 52% 18. aastal vedasid maanteetranspordi ettevõtted 29,3 mln tonni kaupa, mis oli 1,1% enam kui aasta varem. Rahvusvaheliste kaubavedude maht vähenes 6,5%, ulatudes 5,6 mln tonnini. Riigisiseste kaubavedude maht kasvas 3,1% 23,7 mln tonnini. 18. aastal liikus maanteetranspordiga,7% vähem sõitjaid kui varasemal aastal, s.o 19,5 mln, kellest 163,9 mln ehk 86% linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). 18. aastal ei toimunud Tallinnas ühegi trammiliini rekonstrueerimistöid, küll aga valmis Haabersti ristmiku projekt, mille tulemusel muutus isikliku sõiduautoga linna liikumine kiiremaks ja mugavamaks, mis omakorda võis negatiivselt mõjutada ühistranspordi kasutamist. Maakonnaliinidel kasvas sõitjate arv 12,4% ehk 16,7 mln reisijani, kusjuures hüppeline kasv toimus just teisel poolaastal, kui paljudes omavalitsustes käivitus maakondlik tasuta ühistranspordi projekt. Juhuvedudel bussiga oli 3,3 mln reisijat (langus 5,8%), riigisisestel kaugliinidel kahanes sõitjate hulk 2,1%, ulatudes 4 mln-ni ning rahvusvahelistel liinidel oli sõitjaid 1,4 mln (kasv 3,4%). Maanteetranspordi sõitjakäive jäi 17. aastaga pea samale tasemele, olles 2,92 mld sõitjakilomeetrit (langus,16%). Rahvusvahelistel vedudel kasvas sõitjakäive 7,4%, riigisisestel langes,2%. Hõivatute arv ettevõtetes kasvas esialgsetele andmetel 18. aastal 5%. Tööjõu-uuring, mis kajastab ka välismaal töötamist, näitas mõningast langust. Sektori palgatõus oli keskmisest aeglasem (3,5%), mistõttu mahajäämus Eesti keskmisest palgast suurenes. Esialgsetel andmetel kukkusid 18. aastal veonduse ja laonduse investeeringud oluliselt (üle 4%), samas lõplik statistika võib näidata teistsugust pilti. Investeeringud vähenesid peamistes alamtegevusalades, nagu maismaatransport, laondus ja veondust abistavad tegevusalad. Teiste transpordi alamvaldkondade kohta on esialgne statistika konfidentsiaalsete andmete tõttu lünklik. Languse taga oli peamiselt väiksem transpordivahendite soetamine, kuid ka muud investeeringud olid valdavalt languses. Majanduskasv on mõõdukas ning prognoos 19. aastaks samuti üsna kõrge. Sellega seoses võib oodata ka mõningast nõudluse (sh ekspordinõudluse) kasvu. Teisalt mõjutavad transpordisektori arengut endiselt Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaale. 18. aasta trende silmas pidades võib ka 19. aastal eeldada reisijateveo mõningast langust. Seda eriti Tallinna linnaliinidel, kuna valmimas on ka Reidi tee projekt, mis loob senisest soodsamad võimalused Viimsi suuna ja Tallinna vahel autoga liikumiseks. Samuti on linna senised kavatsused ühistranspordi ja kergliiklusteede võrgustiku parandamiseks pigem tagasihoidlikud. 18. aasta suvel käivitunud maakondliku tasuta ühistranspordi projekt kasvatas maakonnaliinidel reisijateveo numbreid jõudsalt, kuid kasvu jätkumiseks on tingimata vajalik parandada ka ühistranspordi graafikuid ja sõidukite mugavust.

6 Transpordi arengukava 14- tulemuste lühianalüüs Arengukava peamiste eesmärkide täituvus Eesmärk Maakasutuse ja transpordi planeerimine on integreeritud. Uued arendused on sidustatud ülejäänud ruumiga ja omavad häid ühendusi. Läbi IKT arenduste on kasvanud kaugtöötamise ja avalike teenuste kättesaadavuse võimalused. Selle tõttu on vähenenud sundliikumine ja tühisõidud. Linnade liikuvuse planeerimine lähtub eelkõige parema elukeskkonna kujundamisest. Ellu on viidud esimesed projektid, tänu millele on suurenenud jalgsi ja jalgrattaga liikumise ning ühistranspordi kasutamise osakaal. Transpordirajatised, veerem ja teenused on muutunud nii kohalikele inimestele kui ka Eesti külalistele kasutajasõbralikumaks ning rikastavad elukeskkonda. TEN-T võrgustikku kuuluvatel maanteede on liiklemise sujuvus suurenenud. Vähenenud on halvas seisukorras oleva teedevõrgu osakaal. Maanteedevõrk moodustab kvaliteedi mõttes ühtlasema terviku. Liiklus on muutunud oluliselt ohutumaks. Kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv on väiksem kui 5. Olemasolevas reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu, tänu millele on rongiliiklus vähendanud aegruumilisi vahemaid ning on Tallinna ja teiste linnade vahelisel reisimisel eelistatud liikumisviis. Rongiliiklust täiendab kvaliteetne linnadevaheline bussiliiklus, mis toimib valdavalt kommertsalustel. Transpordi negatiivsete keskkonnamõjude (KHG heitkogused, müra, lämmastiku, väävli, tahkete osakeste, jm.) kasv on aeglustunud. Seda eelkõige tänu maanteetranspordis tehtud edusammudele uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisele. Taastuvenergial sõitvate ja ökonoomsemate sõidukite osakaal on tõusnud. Peamiseks alternatiivseks kütuseks on Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan/surugaas. Tulemus Maakasutus ja transpordiplaneerimine ei ole integreeritud. Koos käib ruumiloome ekspertrühm, kes töötab välja ruumikasutuse põhimõtteid, millised on pädevused ja kohustused erinevatel osapooltel kvaliteetse ruumi loomiseks, mh transpordi projektide puhul. Kaugtööd puudutavad tegevused on IKT ja regionaalarengu valdkondade arendada. Jalgsi, jalgrattaga ning ühistranspordiga liikujate osakaal töölkäijatest on madalam kui 12 algtase. Samas on tehtud investeeringuid taristu kasutajasõbralikuks muutmiseks, nt raudteepeatuste meede. TEN-T maanteede seisukord on väga hea. Hukkunute arv kolme aasta keskmisena on 62. Rongiliiklus on aina enam populaarne, mida tõestavad jätkuvalt kasvavad rongireisijate numbrid. Aegruumilised vahemaad rongiga reisides vähenevad. Samas on endiselt autoga liiklemine kasvutrendis. Bussiliiklus toimib aina rohkem täielikult doteeritult, s.h ei suuda piirkondlikult kommertspakkujad konkureerida tasuta maakondliku ühistranspordi piletihinnaga (kuni eurot). See omakorda suurendab survet riigieelarvele ühistranspordi dotatsiooni suurendamiseks täiendava nõudluse rahuldamiseks. Kasvuhoonegaaside vahetase on ületanud juba. aastaks seatud määra. Ökonoomsemate sõidukite osakaal uutest sõiduautodest on kasvanud. Samuti on jõustunud vedelkütustesse biokomponendi segamiskohustus. Samas ei ole alternatiivkütust tarbivate sõidukite hulk märkimisväärselt kasvanud. Nende populaarsus langes järsult pärast ELMO programmi lõppu.

7 Paranenud on rongiühendused Läti ja Venemaaga ning tagatud on lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega. Liikumisviisid on omavahel hästi integreeritud, nutikate lahenduste kasutamine on tavaline ning erinevaid liikumisviise on võimalik mugavalt kombineerida. Läti ja Venemaaga pole rongiühendustes edusamme toimunud. Lennuühenduste arv on kasvanud ja lennujaama käive samuti. Selle eesmärgi suunas tuleb teha palju pingutusi ja seada eraldi prioriteediks. Ühtsed multimodaalsed reisiterminalid jms on veel välja arendamata. Kehtiva arengukava liigiülesed mõõdikud Kehtiva arengukava kõige kõrgema taseme mõõdik transpordisüsteemi kasutajate rahulolu mõõdab kasutajate poolt rahvusvaheliselt neljale transpordisüsteemi valdkonnale (teede kvaliteet, raudteede kvaliteet, sadamate kvaliteet, õhutranspordi kvaliteet) seitsme punkti skaalal antud hinnete keskmist. mega on kehtiva arengukava sihttase juba saavutatud ning rahulolu on ajas kasvanud Rahuolu indeks 4,47 4,875 N/A 4,8 Allikas: World Economic Forum, Global Competitiveness Index, MKM-i arvutused 1 Transpordi liikide üleselt on transpordisektori energiakulu (teradžauli) 2 kasvanud Transpordisektori energiakulu (TJ) puudub Allikas: tulemused (Eurostat) On oluline tähele panna, et aastaks ei ole reaalne transpordisektori energiatarbimist võrreldes 13. aastaga vähendada, küll on aga võimalik kasvutrendi aeglustada ning luua baas, millelt pöörata energiatarbimine langusesse -ndatel. Küll aga on osaliselt eesmärke aidanud saavutada kütuseaktsiisi tõstmine, mis on suunanud osa tegelikult Eesti transpordis kasutatavast kütusest Läti bilanssi. Rahvusvaheliste reisijate arvu 4 mõõdik näitab, et arengukava eesmärke selles valdkonnas saavutati edukalt. Rahvusvaheliste reisijate arv (miljonit) ,55 14, ,6 15,1 5 1 Tulemused 17-18: Quality of roads 4,7; Quality of railroad infrastructure 4,1; Quality of port infrastructure 5,6; Quality of air transport infrastructure 5,1. Keskmine 4, Mõõdik näitab seda, et vähem energiat kulutavate liikumisviiside osakaalu suurenemisega on transpordisektori energiakulu jäänud samaks, samal ajal kui liikuvus on suurenenud. 3 Kalkuleeritud EKUK andmete ja prognooside põhjal (WEM stsenaarium) 4 Reisijate arvu kui mõõdiku puhul on vaja arvestada, et selle saavutamine sõltub eri arengukavade eesmärkide täitmisest. Eelkõige turismi arengukavaga tegevustega tekitatakse nõudlus Eesti kui sihtkoha järele, transpordi arengukava tegevuste eesmärk on tagada transpordisüsteemi võimekus seda nõudlust teenindada andmed. Sadamad 1,85; Lennujaamad 2,636; Buss 1,359.

8 Rahvusvaheliste reisijate arvu sihttase on kättesaadav ja teostatav (s.h. Tallinna sadama reisijate arv on kasvav ja lennujaama sihtkohtade arv suurenemas). Kaubaveo maht 6 on vähenenud seoses geopoliitilise olukorra ja rahvusvaheliselt keeruliste suhetega, mida on hakatud transiidikomisjoniga parandama. Kaubaveo maht (miljonit tonni) , ,4 86, tabel TS17, tabel TS183 (3 rida), tabel TS54 (rahvusvaheline vedu) Kehtiva transpordi arengukava mõõdik jalgsi ja rattaga liikumise osakaal tööle käimisest näitab, et läbi kompaktse planeerimise ja säästvate liikumisviiside eelistamise saab kasvada inimeste osa, kes saavad tööle kõndida või rattaga sõita ja ka kasutavad seda võimalust. On tehtud eeldus, et tööle käimise viis kirjeldab ka üldisemalt liikumisviiside valikut. Näitaja/ Aasta Jalgsi ja rattaga tööl käimise osakaal,2% 19,3% 18,9% 17,8% 25% Trend ei ole paljulubav. Senini ei ole suudetud teha piisavaid edusamme, et pidurdada autostumist ning suunata rohkem inimesi säästvaid liikumisviise kasutama. MKM on perioodil 14- fokusseerinud 2 suuremat säästva liikuvuse arendamise projekti Tallinnasse kohta kus on rahvastiku tihedus ja seetõttu ka potentsiaal selle trendi edendamiseks suurim (efektiivseim). Riigi poolsete toetusmeetmetena on Tallinna linnale antud mõõdiku täitmiseks suunatud kaks projekti. Gonsiori tänava rekonstrueerimise projekti põhiline ehitusaeg jäi 18 aastasse, seega pole antud projekt veel jõudnud mõjutada indikaatori täitmist. Teine, veelgi suurema mõjuga projekt Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine, mis on osa Tallinna peatänava projektist, oli kavandatud Tallinna Linnal ellu viia esialgselt aastatel Täna on selle ellu viimine veninud ilmselt aastatesse Seega ei ole ka suuremahuline linnakeskuse jalakäija ja rattasõbralikuks ehitamise projekt ellu viidud ning tulemusi mõõdiku täitmisesse andnud. Kehtiva arengukava mõõdiku rongireisijate arvu kohta on edulugu. Rongireisijate (tuhandetes) arv Perioodil on rekonstrueeritud üle 121 kilomeetri raudteed. Arvestades planeeritavaid lisaarendusi (Tapa-Narva lõiguti kiiruse tõstmine 135 km/h; Balti jaama laiendus; Tallinn-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine) võib olla sihttase saavutatav. Väga edukas on olnud ka Raudteepeatuste ühendamise meede, mille käigus 31-st raudteepeatusest on juba 23 projekti 17. aasta lõpuks juba valminud. Tööde käigus on raudteepeatuses rajatud ratta ja autoparklaid, ligipääsuks kergliiklusteid ja valgustust koos infotabloodega. Samas on aina enam kasvu piiravaks teguriks kujunemas rongide täituvus. Kasvu jätkamiseks vajalik soetada täiendavalt ronge. 6 Kaubaveo mahu kui mõõdiku juures on vaja arvestada, et selle eesmärgi täitmine ei sõltu ainult Transpordi arengukava tegevustest. Transpordi arengukava tegevuste eesmärk on eelkõige tagada transpordisüsteemi võimekus neid mahte teenindada. See ei sisalda sadamate kaubakäivet, vaid ainult auto ja raudtee vedusid.

9 Kehtiva arengukava mõõdik teetranspordi läbisõidu kasv ei ole suurem kui pool SKP kasvust näitab seda, et kui üldiselt on transpordinõudluse kasv seotud majanduskasvuga, siis läbi liikuvuskorralduse põhimõtete rakendamise ei ole see kasv suurem kui pool majanduskasvust SKP reaalkasv antud vahemikus -1% 25,7% 7 22% Teetranspordi läbisõidu kasv -3% 14 <11% Viimastel aastatel on läbisõidu kasv olnud ca 4% aastas. Perioodil kasvas see kokku 14%. St 14- aasta planeeritud kasv on juba tänaseks ületatud. Me ei näe põhjust arvata et liikluskoormus lähiaastatel oluliselt väheneks (pigem kasvab viimaste aastate rütmis) mistõttu on ebatõenäoline et ka aastaks jääb läbisõidu kasv alla 11%. Küll on võimalik prognoosida lähtuvalt põhjanaabrite kogemusest, et teetranspordi läbisõidu kasv võtab madalama tempo pärast. aastat. Riigimaanteede teekatte seisukorra (%) mõõdik kirjeldab erinevate seisukordade (kvaliteedi) osakaalu kattega riigimaanteedel. Aasta / Seisukord Teekatte seisukord (osakaal)* Väga hea Hea Rahuldav Halb/väga halb 12 19% 22% 27% 32% 17 25% 26% 25% 25% 18 N/A Prognoos 25% 27% 23% 25% % 35% 28% 17% Allikas: Maanteeamet Halvas seisus teede osakaal võib suureneda, kuna suured investeeringud on juba sellel perioodil tehtud ja väljakutseks jääb riigieelarvelistest vahenditest teehoiuga taset säilitada. Eraldi välja tuues TEN-T võrgustiku teede seisukorda, siis viimastel aastatel tehtud suurtele investeeringutele taristusse on olukord väga hea. 17 aastal moodustasid halvas seisus teed vaid 3,3% kogu teede võrgust. Euroopa liidu 14- finantsperioodi lõpuks (23) võib halvas seisus TEN-T teede osakaal taas veidi tõusta, kuna paljud investeeringud on tehtud ca 1 aastat tagasi ning seetõttu võib kehvemas seisus teede osakaal taas tõusma hakata, kuid ilmselt jääb see siiski perioodi lõpus tugevalt alla 11%. Liikluskahjude vähenemise ehk ohutuse mõõdik mõõdab hukkunute arvu kolme aasta keskmisena Eesti teedel Hukkunute arv (kolme aasta keskmine) Allikas: Maanteeamet.a sihttaseme saavutamine on pigem ebatõenäoline. 17. aasta lõpuga on küll vahetase saavutatud, kuid väike hukkunute arv oli pigem anomaalne. sihttaseme saavutamine ei ole tõenäoline. Ilmselt jääb tase viimase kolme aasta keskmisena 5-6 hukkunu vahele. 7 SKP jooksevhindades (RAA61): 14a mln ; 18a mln ; 17a/14a = 25,7%. Teetranspordi läbisõit (milj km): ,6; ,7; ,6; ,8; ,3; ,3; ,1.

10 Transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste mõõdik 8 kestlik transport ja keskkonnamõjude vähendamine on eriti aktuaalne maanteetranspordi kontekstis, sest see põhjustab enamuse transpordisektori koguheitest. Näitaja / Aasta KHG heitkogused (tuhat tonni CO 2- ekvivalenti) 9 5 Allikas: KHG inventuur, KeM , aasta tulemused saadakse 19. aasta märtsis. Trend näitab CO 2e kiiremat kasvu, kui prognoositud. Eeldatavasti ületatakse 17. ja. aasta sihttasemed, mis tähendab, et oleks vaja rakendada täiendavaid meetmeid transpordisektori KHG heitkoguste vähendamiseks. Transpordis on EL-is praegu väga mitmeid uusi algatusi (NEC ja ESR nt), mis kohustavad ka Eestit oma transpordisektorit rohelisemaks muutma, kuid nende mõju peaks avalduma pärast. aastat. Vaja oleks rakendada konkreetseid meetmeid, mis suunaks transpordisektori heite vähenemisele, seda ka ELi Jagatud Kohustuse Määruse 1 kontekstis. Transport andis 17. aastal ligi 4% ESR sektorite KHG koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja ESR sektorites. Sektoris on hinnatud ka suurimat potentsiaali heite vähendamiseks. Ülekaalukalt suurim transpordi heitkoguste allikas on maanteetransport 96% heitest, millest omakorda Kui eeldame, et kohustus CO2 vähendada rakendub solidaarselt sektoritele, siis tuleb transpordil KHG heitmeid vähendada võrreldes 5. aastaga 13%. St tuleks vähendada 2443 kt CO2e pealt 1842,8 kt CO2-le. S.o 24,6% KHG vähendamine 1. aasta jooksul. Taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimisest mõõdik on seotud eelkõige maanteetranspordi ja erasõidukitega, täpsemalt sellega, millist kütust sõidukipark tarbib Taastuvenergia osakaal,2%,5% 3,% 3,% 1,% Võttes arvesse olemasolevaid meetmeid (biometaani tootmise toetamine, biometaani liinikilomeetri toetus ja biometaani tanklate rajamise toetust) ning biokomponendi segamise kohustust (3,1% osakaal kütustest), mis hakkas kehtima 18.aasta 1. maist, on võimalik prognoosida, et. aasta sihtase on saavutatav. Kuigi paranemise ruumi maanteetranspordi rohelisemaks muutmisel on, näitab ökonoomsete sõidukite osakaal uute sõidukite soetamisel mõõdik positiivset trendi. 8 Eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa ka liikuvuskorralduse põhimõtete rakendamine ja ühistranspordi kasutuse soodustamine 9 Eesmärk ei hõlma lennunduse CO2-heitkoguseid. Alg-, vahe- ja sihttaseme määramisel on lähtutud Eesti KHG heitkoguste inventuuri aruandest ( hetke tase on toodud vastavalt Eesti KHG heitkoguste inventuuri aruandele ( 1 ESR

11 Klass CO2 Arv 17 Osakaal A,B,C osakaal A <9 67 3% % 54% 3% 54,2% 5% B % C % D % E % F % G > % Allikas: Maanteeamet on saavutatud ning ka juba. aasta sihttase. Seoses elektriautode turule tulekuga (hinna pariteet suhtes sisepõlemismootoritega sõidukitega on saavutatav -23) ning üldise survega keskkonnanõuete osas, paraneb eeldatavasti suhe A-C klassi autode osakaalu osas veelgi. Samuti on maanteetranspordist pärinev PM 1-heite osas saavutatav. aasta sihttase, kuna aastal 16 on juba 35 t ja hetkel näitab mõõdik vähenemistrendi PM 1-osakeste heide (tonni) 576, ,5 56 Ka liiklusmürast mõjutatud inimeste arv 11 mõõdiku osas täidetakse kõigi eelduste kohaselt kehtiva TAK sihttaset kuna liiklusmürast mõjutatud inimeste arv näitab langustrendi ning sihttase on juba saavutatud. Liiklusmürast inimeste arv mõjutatud < < Ühistranspordikeskuste väljakutsed on eelkõige seotud tasuta ühistranspordiga kaasneva suurenenud reisijate nõudlusele pakkumise tagamisega. Lisaks tuleb ühistranspordikeskustel enam tähelepanu pöörata ühistranspordi liinivõrgule ning konkurentsivõimele võrreldes isikliku sõiduautoga, et vähendada inimeste sundkulutusi transpordile. Sealhulgas läheneda ühistranspordi korraldusele vajaduspõhiselt ning arendades nõudluspõhist transporti, kus mõistlik. Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega seotud hajaasustusega ning perifeersetes piirkondades elavate inimeste teeninduskvaliteedi tõstmisega läbi kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu. Kehtiva arengukava mõõdiku ühistranspordi kasutamise osakaal töölkäimisel näitab, et olenemata tasuta ühistranspordist tulnud reisijate kasvust, jääb sihttase tõenäoliselt saavutamata. Peamiseks põhjuseks on regionaalselt ebaühtlane ühistranspordi kasutatavus, s.h Tallinna ühistranspordi kasutajate langev osakaal. 11 Hinnanguline ja lähima sajani ümardatud inimeste arv, kes elavad ehitistes, mille auto- rongi- ja lennuliiklusest tuleneva müra päeva-õhtu-öömüraindikaatori Lden arvsuurused ületavad 55 db. Hinnang antakse Tallinna ja Tartu linna ning suurema liiklussagedusega maanteelõikude kohta iga 5 aasta tagant. Maanteede ääres 331, Tartus 5 6, Tallinnas 249 9

12 Ühistranspordi kasutajate osakaal töölkäijatest ,8% % 24,%,7% 25,% Eesti hõivatute peamine tööle liikumise viis, %, linnaline asula Autoga Jalgsi Jalgratta, mopeedi, mootorrattaga Ühissõidukiga Töötab kodus, töötab ja ööbib samas kohas Eesti hõivatute peamine tööle liikumise viis, %, maa-asula Autoga Jalgsi Jalgratta, mopeedi, mootorrattaga Ühissõidukiga Töötab kodus, töötab ja ööbib samas kohas Tuleb täiendavaid meetmeid kasutusele võtta transpordi arengukavas seatud eesmärgi saavutamiseks. Kuna suurim osa ühistranspordi kasutajates elab Tallinna linnas, siis on langus on mõneti seletatav Kopli trammitee rekonstrueerimisega ning samuti Haabersti ringristmiku ehitusega, mis häirisid normaalset ühistranspordi kasutust. Positiivsena mõjub antud trendile maakondlike bussiliinide reisijate kasv 18. aastal ning Tallinnas trammiliini pikendamine lennujaamani, kus antud ühendusega saab katta nii Ülemiste piirkonna töötajate ja lennureisijate liikumisvajadusi. Samas kogu ühistranspordi kasutajate hulgas on maakonnaliinide reisijate hulk ja lennujaama tramm väikse mõjuga. Trendi mõjutab negatiivselt ka pidev valglinnastumine, mis toob kaasa auto kasutuse kasvu ning hõreasustusega aladel loobuma ühistranspordi kasutusest.

13 Lisa 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 14- tulemused Allolevas tabelis on välja toodud eelnevas tekstis mitte käsitletud, kuid ÜF rakenduskavas olevate mõõdikute vahetulemused. Näitaja nimi Mõõtühik Saavutustase 18 lõpus (KUMULATIIVNE; KOOS EELMISTE AASTATEGA). Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T Halvas seisundis teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest Uute maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T Investeeringuid teinud lennujaamade arv Jäämurde teenuse osutamiseks vajalike rekonstrueeritud sadamate arv Parandatud ühendusega raudteepeatuste arv Rekonstrueeritud või uuendatud raudteelõikude kogupikkus, millest TEN-T Soetatud/paigaldatud läbivalgustusseadmed raudtee-piirile Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid km % 12% 2,2% 11% km 17 1 lennujaam,5 1 sadam 1 peatus 28 1 km 141, tk 1 1 tk 1,43 2 5

14 Lisa 2. Arengukava meetmete raames ellu viidavate olulisemate investeeringute tulemused PROJEKTI NIMI EELDATAV TULEMUS. a. LINNALISE LIIKUVUSE PROJEKTID VASTAVALT KOV-DE ETTEPANEKUTELE LINNU LÄBIVAD TEN-T VÕRGU TEED Tartu idapoolse ringtee II etapp: Ühendus Lammi tn - Räpina mnt MAANTEEAMETI PROJEKTID Väo liiklussõlme ehitus Töös, aga on hilinenud. Valmib pärast. Kostivere (Jõelähtme) kogujateede ehitus Sillamäe linna lõik, sh maantee ja raudtee eritasandiline ristumine Kose-Võõbu 2+2 maantee ehitus Töös, võib valmida. Põltsamaa - Tartu möödasõidualade rajamine Ilmatsalu ring - Viljandi ring (Raja tänav) Variku viadukt - Raja tänav Tatra - Otepää - Sangaste (Tatra org) möödasõiduradade ehitus Tallinna piir - Topi sõlme ehitus (ka.) Ääsmäe - Kernu maanteelõigu möödasõiduradade ehitus Kernu ümbersõidu ehitamine Nurme õgvenduse ehitamine Pärnu - Tammiste teelõigu rekonstrueerimine Türi linna lõigu rekonstrueerimine Tallinna ringtee Keila lõik, sh Keila jõe silla ehitamine Väo-Jüri liiklussõlmede ehitus Ametlik nimetus Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus Pole alustatud. Ametlik projekti nimetus Tartu ümbersõidu Riia eritasandilise ristmiku projekt Projekteerimine käimas, RES ehituse raha 22 MEUR puudub. Ehitus lükkub 23+ juhul kui lisaraha ei leita Pole alustatud. RES puudub Tartu mnt Reola- Kambja 2+1 tee ehituse raha MEUR (sh Tatra oru lõik). Tänase plaani järgi ehitus Töös Töös Töös Kanama -Keila maanteelõigu rekonstrueerimine Pole alustatud. Ehitus toimub -22 Jälgimäe viadukti ehitus SADAMAD Saartega ühenduse pidamiseks vajalike riigile kuuluvate sadamate investeeringud (täpsed investeeringud tuuakse rakendusplaanis, võimalikud eelisused on nt Sõru sadama kai pikendus ja kaitsemuul, Triigi sadam kai rekonstrueerimine ja süvendus, Sviby. Pojekti ametlik nimi oli Juuliku sõlme ja Tallinna ringtee Saku-Kanama 2+2 vahelõigu ehitus Töös

15 sadamahoone ehitus, Kihnu sadama loodemuuli rajamine, Naissaare olemasoleva sadama rekonstrueerimine, Heltermaa sadama 2. Kai, Rohuküla sadama 2. Kai) RONGIÜHENDUSED Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine Töös. Valmib 19 Tallinn-Rapla kiiruste tõstmine ja läbilaskvuse suurendamine Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine Töös. Valmib 21 LAEVAD Sõru-Triigi liin Rohuküla-Heltermaa liin REGIONAALSETE ÜHENDUSTE ARENDAMINE Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere kapitaalremondi II etapp Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere liiklusjuhtimissüsteemi rekonstrueerimine KOHALIKE ÜHENDUSTE ARENDAMINE Projektid vastavalt KOV-de ettepanekutele ÜHISTRANSPORDI INTEGREERIMINE JA LIGIPÄÄSU PARANDAMINE Ühistranspordipeatuste ühendamine kohaliku liikumiskeskkonnaga Töös. Valmib 19 Töös 13/93klisa.pdf Projektid on kirjeldatud investeeringute kavas. Rahastatud 31 projekti, millest 18 aasta lõpu seisuga on valminud 28. Rahastatud projektid on järgmised: 1. Aegviidu raudteepeatuse integreerimine 2. Kehra raudteepeatuse ühendamine 3. Elva linn, raudteejaama esise väljaku rekonstrueerimine 4. Jõgeva raudteepeatuse parem ühendamine 5. Jõhvi raudteepeatuse parkimisalade rajamine ja ühendusvõimaluste parendamine 6. Keava raudteepeatuse ühendamine 7. Keila raudteepeatuse ühendamine 8. Laoküla raudteepeatuse parkla rajamine 9. Põllküla raudteepeatuse parkla rajamine 1. Klooga raudteepeatuse parkla rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine 11. Roobuka raudteepeatuse ühendamine Aespa asulaga 12. Narva linna bussi-ja raudteejaama arendus 13. Paldiski raudteejaama integreerimine

16 TURISMI JA ETTEVÕTLUST TOETAVAD RAHVUSVAHELISED REISIÜHENDUSED Tallinna Lennujaam: investeeringud lennuohutussüsteemi ja keskkonnamõjude vähendamisse Tallinna Lennujaama ühendamine raudtee ja Tallinna linna ning Vanasadamaga LAEVAÜHENDUSTE ARENDAMINE Vanasadama ühendamine Tallinna kesklinna ja teiste transpordiliikidega RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO LISANDVÄÄRTUS ON SUURENENUD Narva piiripunkti raudtee röntgenseadme soetamine Tallinna Vanasadama ja Russalka ristmiku ühendamine - "Reidi tee" Hundipea sadama rekonstrueerimine II etapp 14. Põlva raudteejaama piirkonna ühenduste parendamine 15. Raasiku raudteepeatuse juurde pargireisi parkimise võimaluste laiendamine 16. Aruküla raudteepeatusele ohutu ligipääsu rajamine ja pargi-reisi parkimise laiendamine 17. Hagudi raudteepeatuse väljaarendamine 18. Rapla raudteejaama väljaarendamine 19. Saku raudteepeatuse ühendamine. Kasemetsa raudteepeatuse ühendamine 21. Kiisa raudteepeatuse ühendamine 22. Tõkke tn 1 pargi & reisi parkla rajamine Saue linna 23. Valingu raudteepeatuse juures erinevate liikumisviiside integreerimine 24. Urda raudteepeatuse erinevate ühendusvõimaluste integreerimine 25. Tabivere raudteepeatuse ühendusvõimaluste parandamine 26. Tamsalu raudteepeatuse ühendamine 27. Tapa raudteejaama ühendamine bussiliikluse, jalakäijate liikluse ja autoliiklusega 28. Tartu raudteejaama arendamine ja ligipääsetavuse suurendamine 29. Türi raudteepeatuse parkla ehitamine 3. Valga raudteejaama ümbruse parkimisvõimaluste laiendamine ning juurdepääsuvõimaluste parendamine 31. Viljandi raudteepeatuse ühenduste arendamine Töös. Valmib Osaliselt valmis (Lennujaama ühendus kesklinnaga). Vanasadamaga ühendus loomata. Pole alustatud Töös. Valmib 19 Töös

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia regionaalse koostöö väljakutsed 13.2.2018 Linnade ja valdade päevad 2019 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Tallinna piirkonna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 1 Linnatranspordi strateegiad Miks me mõtleme nii nagu me mõtleme? 1 Millised on Tallinna transpordisüsteemi peamised probleemid? Neli peamist puudust: Keskajal väljakujunenud tänavavõrk.... Selleks et

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Linnalähialade liikluskeskkonna määratlemine ja liiklusohutusprobleemide väljaselgitamine

Linnalähialade liikluskeskkonna määratlemine ja liiklusohutusprobleemide väljaselgitamine 2015 Linnalähialade liikluskeskkonna määratlemine ja liiklusohutusprobleemide väljaselgitamine Liiklusohutuse osakond Maanteeamet 28.10.2015 Sisukord Sissejuhatus... 2 Töö eesmärk... 5 1. Linnalähiala

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes

2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes 2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes elab vähemalt 300 meetri raadiuses ühistransporditeenusest,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

WPM$7C21.PDF

WPM$7C21.PDF Eesti transpordisektori areng ja keskkond 1. Transpordi infrastruktuur Peep Mardiste Juuni 1997 Maanteed Eesti maanteede võrk on välja kujunenud pika aja vältel ja on arvestatava tihedusega - Eesti teedevõrk

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

Majandus- ja taristuministri käskkirja nr 1.1-1/ Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste

Majandus- ja taristuministri käskkirja nr 1.1-1/ Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste Majandus- ja taristuministri 13.04.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-078 Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine Lisa Alternatiivkütuste taristu tegevuskava 1. Mõisted Käesolevas tegevuskavas

Rohkem

Energia valdkonna tööprogrammi ettevalmistamine aastateks

Energia valdkonna  tööprogrammi ettevalmistamine aastateks Energia valdkonna rahastamine 2018-2020 tööprogrammis Mari Habicht Eesti Teadusagentuur 21. ja 24.11.2017 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

How to use

How to use RAUDTEEDE PROJEKTEERIMINE JA RAUDTEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS KEES VANAMÖLDER 1 Ettekande sisu 1. Sissejuhatus. Mõisted. Raudtee konstruktsioon, sarnasused / erinevused autoteedega 2. Uute raudteede ehitus.

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem