Arstide keeleoskus keelejärelevalve pilgu läbi
|
|
- Anneli Kaur
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Arstide keeleoskus keelejärelevalve pilgu läbi Ilmar Tomusk Keeleinspektsiooni peadirektor Keeleinspektsiooni järelevalvestatistika Alustan väljavõtetega Keeleinspektsiooni viimaste aastate järelevalvetulemustest tervishoiu ja sotsiaalhoolde valdkonnas aastal kontrolliti 226 töötaja (arstid, meditsiiniõed, proviisorid, farmatseudid, hooldustöötajad) eesti keele oskust, kusjuures tuvastati 183 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat (80%). SA Ida-Viru Keskhaiglas kontrolliti 50 arsti eesti keele oskust ja tuvastati 30 ebapiisava keeleoskusega arsti, kellest 26-le tehti eksami sooritamise ettekirjutus ning 4-le keeleoskuse täiendamise ettekirjutus. Järelkontrollis tuvastati, et 130-st kontrollitud tervishoiu- või sotsiaaltöötajast oli ettekirjutuse täitnud 47 (36%) aastal kontrolliti 725 töötaja (arstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad) eesti keele oskust, kusjuures tuvastati 519 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat (71%). Esmakontrolli korras kontrolliti SA Ida-Viru Keskhaiglas 342 arsti ja meditsiiniõe eesti keele oskust ja tuvastati 143 ebapiisava keeleoskusega arsti, kelle hulgast 124-le tehti eksami sooritamise ettekirjutus ning 19-le keeleoskuse täiendamise ettekirjutus. Järelkontrolli korras tuvastati, et 400st kontrollitud tervishoiu- või sotsiaaltöötajast oli ettekirjutuse täitnud 113 (28,3%) aastal kontrolliti 94 töötaja (arstid, sh perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad) eesti keele oskust, kusjuures tuvastati 91 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat (96%). Esmakontrollis kontrolliti SA Tallinna Lastehaigla 8 meditsiiniõe keeleoskust ja tehti 7 tasemeeksami sooritamise ettekirjutust. SA Tallinna Koolitervishoid meditsiiniõdede keeleoskuse järelkontrollis selgus, et 14 kontrollitust oli ettekirjutuse täitnud 3, ettekirjutust ei olnud täitnud 8 õde, kellest 4-le tehti sunnirahahoiatus, ühe töötajaga oli tööleping lõpetatud. Ühele Ida-Virumaa perearstile tehti tasemeeksami sooritamise ettekirjutus ja ühele Tallinna perearstile keeleoskuse täiendamise ettekirjutus. Valga- ja Võrumaal tehtud 39 perearsti keeleoskuse seire näitas, et ühe perearsti eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele aastal kontrolliti 45 töötaja (arstid, sh perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad) eesti keele oskust Tallinna Lastehaiglas, SA-s Tallinna Koolitervishoid, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinikus, Valga haiglas, neljas perearstikeskuses, MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus, OÜ-s Paju pansionaadid ja Mustamäe sotsiaalkeskuses. Kokku tuvastati 37 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat (82% kontrollituist). Järelkontrollis kontrolliti 25-le meditsiini- või sotsiaaltöötajale varem tehtud ettekirjutuse täitmist. Selgus, et neist 10 on ettekirjutuse täitnud, 15-l juhul pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega, neljale töötajale määrati sunniraha. Üldistades võib öelda, et esmakontrollides on tuvastatud eri aastatel keskmiselt 80%-l kontrollitud tervisevaldkonna töötajatest puudulik keeleoskus, järelkontrollid näitavad, et ettekirjutuse on täitnud umbes 30% töötajaist. 1
2 Omad arstid lähevad, võõrad tulevad Enamik Eestis töötavatest puuduliku eesti keele oskusega arstidest ja teistest tervishoiutöötajatest on hariduse omandanud Eestis, 1 õigemini Eesti NSV-s. Välispäritolu arstide keeleoskus ei ole praegu veel meditsiinivaldkonna põhiprobleem, kuid aastate jooksul on see kasvanud ning eestlastest arstide aktiivne väljaränne võib seda tulevikus oluliselt süvendada. Eesti Vabariigi põhiseaduse 28 lõige 1 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. See tähendab, et tervise kaitse on inimese põhiõigus ning riigi kohus on tagada tervishoiusüsteemi tõhus toimimine. Kuna Eesti riigikeel on eesti keel, peab igaühele olema kättesaadav eestikeelne tervishoiuteenus. Tartu Ülikooli arstiõppe lõpetab igal aastal keskeltläbi 120 inimest, mis on Eesti vajadusi arvestades enam-vähem piisav. Professor Toomas Asseri aasta aprillis peetud ettekande 2 kohaselt võiks arstiteaduskonna lõpetajaid olla , kuid vahe soovitava ja tegelikkuse vahel ei ole väga suur. Suur osa arstiõppes õppijaist on juba õpingute ajal ilmutanud suurt huvi võõrkeelte vastu, nii et arstiteaduskonna tudengid ja tulevased tervishoiuteenuse osutajad moodustavad suure osa Tartus tegutsevate rootsi ja soome keele kursuste õppuritest. Kes igaks juhuks, kellel selge siht silme ees osutada tervishoiuteenust paremates tingimustes parema palga eest. Juba viidatud professor Asseri aasta ettekandes on nenditud, et alates aastast on järsult suurenenud arstide migratsioon ning suurenenud on arstide soov asuda tööle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Kuna Põhjamaades tundub ilmvõimatu, et arstina võiks töötada ebapiisava riigikeeleoskusega inimene, siis meie arstiteaduskonna tudengid annavad endale selgelt aru, et keeleõpe on kindel investeering tulevikku. Kahjuks ei ole Eestis suudetud seda põhimõtet piisava järjekindlusega rakendada nende arstide suhtes, kes meil juba aastaid või aastakümneid töötavad, ega ka nende suhtes, kes saabuvad siia välismaale siirdunud arstidest vabaks jäänud töökohtadele. Eesti avalikkuse tähelepanu alla sattus see probleem teravamalt aastal, kui ajalehed kirjutasid Ida-Viru haiglate kavast arstide puuduse leevendamiseks tööle värvata arste Venemaalt ja teistest endise Nõukogude Liidu vabariikidest. Eestis peavad tervishoiutöötajad eesti keelt oskama, vastutus selle nõude täitmise eest on tööandja kanda. Samas näitab Keeleinspektsiooni järelevalvepraktika, et mitmesugused asjaolud sunnivad tööandjaid keeleoskusnõude suhtes mööndusi tegema. 1 TÜ arstiteaduskonna veebilehe andmetel on 99% Eestis töötavatest arstidest nimetatud õppeasutuse kasvandikud. Varasematel aastatel on TÜ arstiteaduskonnas olnud ka venekeelsed rühmad, mis ei taganud lõpetajatele tööks vajalikku eesti keele oskust 2 Seminar_ _Asser.PDF 2
3 Keeleinspektsioon on kontrollinud sadade arstide keeleoskust. Peamiselt on need olnud Ida- Virumaa haiglates (Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla) töötavad arstid, samuti Ida-Viru perearstid, kuid kontrollitute hulgas on ka Tallinna ja Harjumaa arste. Enamik neist on arstihariduse omandanud Eestis, kuid on ka neid, kes on saabunud viimastel aastatel teistest riikidest (Venemaalt ja Ukrainast). Ida-Virumaal oleme täheldanud, et aastakümneid Eestis elanud ja töötanud arstide eesti keele oskus paraneb tunduvalt aeglasemalt kui nendel, kes vaid paar aastat Eestis elanud ja praktiseerinud on. Teame juhtumeid, kui Eestisse tulla plaaninud vene arst on eesti keele selgeks õppinud veel enne Eestisse asumist. Kuid on ka teistsuguseid näiteid: mujalt Eestisse tulnud arst on asunud tööle Ida-Virumaal, kuid arstide kohta kehtivast eesti keele oskuse nõudest kuuleb ta esimest korda alles siis, kui mõni pahane patsient on esitanud kaebuse Keeleinspektsioonile ning selle ametnikud on asunud arsti eesti keele oskust kontrollima. Peaks olema iseenesestmõistetav, et arst oskab asukohamaa riigikeelt. Kuigi Ida-Virumaa linnades on enamik elanikke mitte-eestlased, on see ikkagi Eestimaa, kus kehtib seesama põhiseadus ja needsamad seadused, mis kehtivad ka Tallinnas, Põlvas või Kuressaares. Kui arst peab oskama eesti keelt Tallinnas, peab ta seda oskama ka Narvas. Mujalt, olgu siis Euroopa Liidu riikidest või kolmandatest riikidest Eestisse tööle asunud arstidele kehtivad täpselt samasugused nõuded nagu Eesti oma arstidele. Nad kõik peavad oskama eesti keelt C1 ehk kõrgtasemel. Meditsiinitöötajate keeleoskuse regulatsioon Euroopa Liidus Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid on töötajate vaba liikumine. Liidu aluslepingute kohaselt nõuab selline liikumisvabadus igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. Piiranguid selle õiguse kasutamisele võib seada avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Täpsemalt reguleerib isikute vaba liikumist Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires. 3 Määruse artikli 3 lõike 1 esimese ja teise taande kohaselt ei tohi liikmesriikide kodanikele kehtestada töö saamisel mingeid piiranguid või oma kodanikega võrreldes teistsuguseid tingimusi. Sama artikli lõike 1 teine lõik aga lisab, et sätestatut ei kohaldata keeleoskuse suhtes, mida esitatakse täidetava töökoha laadi tõttu. Seega, kui eesti keele oskuse nõue on õigustatud töökoha laadi tõttu, kehtib see võrdselt nii Eesti oma töötajate kui ka teistest liikmesriikidest pärit töötajate kohta. Samal põhjusel võib keeleoskust nõuda ka kolmandatest riikidest pärit töötajatelt. Kuni aasta septembrini kehtinud Euroopa Ühenduste Nõukogu a direktiiv arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni aastal avaldati kõnealuse määruse kodifitseeritud tekst: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 492/2011; 3
4 tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta sätestas: Liikmesriigid kannavad vajaduse korral hoolt selle eest, et asjaomased isikud omandaksid enda ja oma patsientide huvides keeleoskused, mis on vajalikud nende kutsealal töötamiseks vastuvõtvas riigis. Praegu kehtivast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2005/36/EÜ kvalifikatsioonide tunnustamise kohta leiame keeleoskuse kohta aga eraldi artikli. Direktiivi 4. jaotises Kutsealal tegutsemise üksikasjalik kord on artikkel 53, mis kõlab järgmiselt: Isikud, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli. Võrdse kohtlemise seisukohalt on oluline toonitada, et kui Eestis on arstina tegutsemisel nõutav teatud tasemel keeleoskus, siis puudutab see nii Tartu Ülikooli lõpetajaid, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit arste kui ka kolmandatest riikidest pärit arste. Meditsiinitöötajate keelenõuded Eestis Eestis on kehtestatud arstide keeleoskuse nõue keeleseaduse alusel. Keeleseaduse 2 lõige 2 sätestab, et eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides. Avalikud huvid keeleseaduse tähenduses on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Nii lubab seadus kehtestada keelenõuded tervishoiu ja tarbijakaitse huvides. Keeleseaduse 23 lõike 4 alusel antud valitsuse määruse Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 9 punkt 8 sätestab, et arstidelt nõutakse keeleoskust vähemalt C1-tasemel. C1 on küll kõrgtase, kuid kuna Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi kohaselt on olemas ka keeletase C2, mida võrreldakse haritud emakeelekõneleja tasemega, siis võib öelda, et arst peab eesti keelt oskama väga hästi, kuid mitte täiuslikult. Oluline on see, et ta suudaks patsiendiga (nii täiskasvanu, vanuri kui ka lapsega) korrektselt ja arusaadavalt suhelda ning teha kirjatööd, mida arst samuti oma ülesandeid täites peab tegema. Seega peaksid kõik arstid, ka need, kes teistest maadest Eestisse tööle asuvad, suutma oma tööd teha eesti keeles. Probleem on aga selles, et tervishoiutöötajate registreerimisel meditsiinitöötajatelt keeleoskust ei nõuta. Eestis kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt võib arst osutada tervishoiuteenust alates hetkest, kui ta on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse (seaduse 27). Seaduse kohaselt kantakse arsti kohta registrisse eluloolised andmed, kvalifikatsiooni tõendavad andmed, töökohta puudutavad andmed ning registreerimisandmed. Registreerimiseks peab arst esitama taotluse Terviseametile, täpsema loetelu nõutavatest andmetest on kinnitanud sotsiaalminister oma määrusega
5 Vaatamata sellele, et nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktide kohaselt on asukohamaa riigikeele oskus arsti kvalifikatsiooni lahutamatu osa, ei nõuta praegu Eestis kehtiva korra kohaselt tervishoiutöötajate registrisse kandmisel neilt andmeid riigikeele oskuse kohta. Nii võibki juhtuda, et mõnest teisest riigist tuleb Eestisse arst, kes läbib edukalt registreerimismenetluse ning ta kantakse tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse. Sellega antakse talle õigus Eestis tervishoiuteenust osutada, lihtsamalt väljendudes aga inimesi ravima hakata, ilma eesti keelt oskamata. Patsiendil on aga põhiseaduslik õigus saada eestikeelset teenust ning tal ei ole kohustust osata seda keelt, mida arst parasjagu räägib. Tavapärane praktika on selline, et patsient esitab kaebuse Keeleinspektsioonile, kes teeb arstile ettekirjutuse nõutava keeleoskuse omandamiseks või tööandjale ettepaneku temaga töölepingu lõpetamiseks. Keeleametnik võib määrata arstile sunniraha ja trahvida tema tööandjat, kes vastutab selle eest, et arst oskaks eesti keelt. Kuid tööle võtmise ja töölt vabastamise õigus on tööandjal ettepanek lõpetada arstiga tööleping on vaid ettepanek, mitte kohustus. Keeleoskamatu arst aga jätkab tööd, sest tööandjal on tavaliselt vaid kaks halba valikut: keeleoskamatu arst ning arsti puudumine. Kumb neist on parem? Teiste riikide praktika Järgnevalt toon näiteid arstide keeleoskusnõuete kehtestamisest mõningates teistes riikides, millest on näha, et riiki saabuvale arstile pakutakse enne arstilitsentsi saamist üld- ja erialakeele kursusi, täienduskoolitusi, samuti mitmesuguseid muid teste ning üldjuhul nõutakse ka keeleeksami sooritamist. Norras peavad kõik arstid, kes tulevad tööle väljastpoolt Põhjamaid, tegema norra keele 3. astme testi või Bergeni testi (kõrgtase) vähemalt 500-punktilise summaga (maksimum 750) ning lisaks läbima suulise suhtluse ja erialase keele kursuse. Erialaeksamid tuleb sooritada norra keeles. Rootsis valitseb suur arstide ja muude tervishoiutöötajate põud ning uusi töötajaid otsitakse eri veebilehtede kaudu. 5 Euroopa Liidu riikidest saabuvate arstide kvalifikatsiooni tunnustatakse vastavalt EL direktiivile 2005/36/EÜ, muudest riikidest tulnutele on arstilitsentsi saamiseks ette nähtud täienduskoolitus ja mitmeetapiline hindamismenetlus. Kuid saabumisriigist olenemata kehtib kõikidele arstidele ja õdedele rootsi keele oskuse nõue EN keeleõppe raamdokumendi C1- ja B2-tasemel. Veebilehtedel jagatakse saabujaile infot keeleõppevõimaluste kohta nii üldkeele kui ka erialakeele kursustel. Tähtajatu leping arstiga sõlmitakse pärast rootsi keele eksami sooritamist. Taanis peavad kolmandatest riikidest pärit arstid sooritama 3. taseme taani keele eksami (B2), eksamitasu 1265 Taani krooni maksab taotleja ise. Samuti tuleb sooritada suuline ja kirjalik erialatest, läbida Taani meditsiiniõiguse kursus ja sellega seotud testid, mis kõik toimuvad taani keeles ja mis on tasuta. 5 Vt näiteks 5
6 EL-i liikmesriikidest pärit arstidele ei ole eraldi keelenõudeid kehtestatud, kuid tööandja vastutab selle eest, et arst oleks suuteline oma tööülesandeid täitma. Tuleb tagada, et arstid oleksid võimelised nii patsientide ja nende lähedastega kui ka teiste meditsiiniasutuse töötajatega adekvaatselt suhtlema. Saksamaa korraldab 3-kuulisi (420 tundi, st 35 tundi nädalas ehk sisuliselt täistööaeg) keelekursusi inimestele, kes soovivad arstina tööle asuda. Need toimuvad enne erialaeksameid ja dokumentide hindamist, mille käigus tehakse kindlaks, kas taotleja erialane väljaõpe vastab Saksa standarditele. Keelekursuste eesmärk on lihvida erialast saksa keelt, aga ka patsientide, hooldustöötajate ning kaastöötajatega suhtlemise strateegiat. Hollandis arstina töötamiseks peab arst olema kantud registrisse 6 (nn BIG-Register), lisaks sellele saama ka Hollandi Kuningliku Arstide Ühingu (KNMG) liikmeks. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidest või Šveitsi Konföderatsioonist saabunud arstide kvalifikatsiooni tunnustatakse automaatselt vastavalt direktiivile 2005/36/EÜ. Väljaspool nimetatud riike kutse omandanud arstid peavad enne registrisse kandmist oma kvalifikatsiooni tunnustamiseks läbima üldteadmiste ja oskuste testi (AKV) ning kutseoskuste testi (BI) vähemalt Hollandis arstiteaduskonna lõpetajalt nõutaval tasemel. AKV testi käigus kontrollitakse ka seda, kas taotleja keeleoskus vastab vähemalt NT2-tasemele (vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete skaalal B2-tasemele). Suurbritannias peavad väljastpoolt EL-i saabuvad arstid sooritama oma inglise keele oskuse tõendamiseks inglise keele testi IELTS (akadeemiline versioon, üldhinne peab olema vähemalt 7,5, st hea või väga hea keeleoskus). Euroopa Liidu liikmesriikidest saabuvatele arstidele seda nõuet varem ei rakendatud. Sellest tekkis probleeme, kuna ka paljude EL-i riikide arstide inglise keele oskus ei ole piisav patsientide või kolleegidega suhtlemiseks või tööks vajalike dokumentide täitmiseks. Seepärast ollakse arvamusel, et arsti tööle võtnud tervishoiuasutus ei suuda keeleoskusnõude täitmist tagada ning kavas on muuta seadust, et kehtestada keeleoskusnõue kõikidele arstidele, kes ei kõnele inglise keelt emakeelena. Alates a on väljastpoolt EL-i saabuvad arstid kohustatud tegema enne riiklikku registrisse kandmist PLAB (Professional and Linguistic Assessments Board) testi. 7 Kuna arstide vool väljastpoolt Euroopa Liitu aina kasvab ning EL-i direktiiv ei kohaldu nende suhtes, siis on jõutud arusaamale, et EL peaks kehtestama ühtsed nõuded väljastpoolt EL-i saabuvate arstide kohanemise, diplomite tunnustamise, keelenõuete jms kohta. Hiiumaa naistearsti juhtum aasta 3. jaanuaril teatas TV3 oma uudistes, et Hiiumaa haiglas asus aasta jõulude ajal tööle Ukrainast pärit naistearst, kes lubas eesti keele kiiresti ära õppida. Ajakirjanduses ilmunud teabe alusel pöördus Keeleinspektsioon Hiiumaa haigla poole 8 ning palus teavet selle kohta, kas ja mis tasemel arst juba eesti keelt oskab ning mida on haigla plaaninud ette võtta, et Inspektsiooni kiri nr 3-6/8-1 6
7 tagada tema keeleoskuse vastavus keeleseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Samuti küsis inspektsioon, kuidas tagatakse eestikeelne suhtlemine patsientidega ning eestikeelne tööalane teave eesti keelt mitteoskava arstiga koos töötavatele haiglatöötajatele. SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige Riina Tamm teatas 5. veebruaril 2016 inspektsioonile vastuseks, et arst suhtleb ainult vene keeles. Eesti keelt kõneleb minimaalselt. Töötajate ja arsti vaheliseks suhtluskeeleks on vene keel. Patsientidega suhtlusel aitab tõlkimisel ämmaemand. Samas tõdeti, et arst õpib aktiivselt eesti keelt kursustel, mis toimuvad kaks korda nädalas ning et haigla on huvitatud ja toetab teda õpingutel. Inspektsioon tegi Hiiumaa haiglale ettepaneku 9 nõuda arstilt A2-taseme eesti keele eksami sooritamist aasta 1. detsembriks, liikudes nõutava C1-tasemeni etapiviisiliselt. Keeleseaduse 28 lõige 3 sätestab, et keeleõppeks antava tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks. Inspektsioon arvestas sellega, et kuna aasta alguses puudus arstil eesti keele oskus täielikult, võiks ta nõutava C1-tasemeni jõuda kolme aastaga. Kahjuks aga asi nii kaugele ei jõudnudki. 13. aprillil teatas veebiportaal med24.ee lakooniliselt: Ukrainast pärit naistearst lahkub pärast neljakuist tööd Hiiumaa haiglast, sest tema ei kohanenud Hiiumaal ning hiidlased ei kohanenud temaga. Hiiu naisi ravivad edasi saarel käivad külalisarstid. 10 Eri uudisteagentuurid tõid tema lahkumise põhjusena välja nii tööalaseid probleeme kui ka seda, et üheks oluliseks takistuseks patsientidega suhtlemisel sai eesti keele oskuse puudumine. Mida teha? Selliste juhtumite ennetamiseks, EL-i õigusaktide ja keeleseaduse nõuete täitmiseks ning patsientide õiguste tagamiseks tuleks Eestisse tööle asuvaid arste teavitada juba enne registreerimismenetluse algust, et meil peavad arstid oskama eesti keelt. Selleks oleks mõistlik lisada registreerimisel nõutavate dokumentide loetelusse tõend eesti keele oskuse kohta. Kui arstide vajadus on suur ja meil pole aega oodata, et Eestisse tulla soovivad arstid enne keele nõutaval tasemel ära õpivad (see võtab andekal inimesel vähemalt kolm aastat), võib asja lahendada ka nii, et arst esitab registreerimisel tõendi selle kohta, et ta õpib eesti keelt tegevusluba omavas keeleõppefirmas. Tema tööandja aga võtab endale kohustuse arsti keeleõpet igakülgselt toetada ja tagada, et viimane omandaks vajaliku keeleoskuse. Igal juhul tuleb luua mehhanism, mis aitab tagada arstidelt nõutava keelealase kvalifikatsiooni võrdse rakendamise nii nende arstide suhtes, kes on omandanud hariduse Eestis, kui ka nende suhtes, kes tulevad meile teistest riikidest. Loomulikult vajab Eesti kvalifitseeritud arste ning me oleme rõõmsad, kui mujal hea hariduse saanud tohtrid meile tööle tulla soovivad. Aga selge on ka see, et kui arst saab patsiendist aru, siis suure tõenäosusega on tal ka kergem teda ravida. 9 Inspektsiooni kiri nr 3-6/
8 Suurbritannia General Medical Council ehk midagi meie Terviseameti laadset on keele tähtsust arsti töös hinnanud järgmiselt: Kõikidel Suurbritannias praktiseerivatel arstidel peab olema vajalik inglise keele oskus, et nad oleksid võimelised efektiivselt suhtlema ega seaks ohtu oma patsientide turvalisust. Suhtlemine tähendab kõnelemist, lugemist, kirjutamist ja kuulamist. 11 See on mõte, mida tasuks meilgi järgida, inglise keele asemel oleks Eestis loomulikult eesti keel. Tähelepanu ka sisserändajatele Arstide eesti keele oskus pole praegu siiski ainuke aktuaalne teema. Me teame, et Euroopas kasvab maailma eri kriisipiirkondadest pärit sisserändajate hulk, mingi osa neist jõuab ka Eestisse. Taas tuleb tsiteerida põhiseadust, mille 28 lõige 1 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele, ka nendel, kes eesti keelt ei oska. See tähendab, et ka pagulastel on õigus tervise kaitsele. Võib tekkida õigustatud küsimus, mis keeles arst Aafrikast või Lähis-Idast pärit patsiendiga suhtleb. Kas peaksime kehtestama arstidele ka võõrkeeleoskuse nõude, mis kataks sisserändajate päritolumaade peamised keeled? See ei ole võimalik, sest ka kõige tagasihoidlikuma arvestuse kohaselt peaks neid keeli olema vähemalt paarkümmend, üks eksootilisem kui teine. Muidugi võiks Eestis tegutsev arst või keegi tema abipersonalist osata inglise keelt, tõenäoliselt saaks selle abil mitmete patsientide mured lahendatud. Kuid sellest ei piisa. Seetõttu tuleks riigil juba pagulaste vastuvõttu planeerides ja neid Eestisse elama paigutades välja selgitada, mis keeles nendega on võimalik suhelda. Me peame teadma, millises omavalitsuses mis keelt kõnelev potentsiaalne patsient elab. Koos selle teadmisega tuleks aga hakata leidma või välja õpetama tõlke, kes suudaksid neile abiks olla nii asjaajamisel kohaliku omavalitsusega kui ka arstiga suhtlemisel. Meil on hea kogemus kõne- ja kuulmispuudega inimestele tõlke korraldamisel. Ilmselt samamoodi peaks asju korraldama ka sisserändajatega. See aga ei peaks olema mitte meditsiiniasutuste, vaid riigi ehk siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ning kohalike omavalitsuste korraldada. Iseenesest mõistetavalt peame sisserändajatele pakkuma tõhusat eesti keele õpet. Kui eesti keel on kas või algtasemel selge, saavad võõramaalasest patsient ja eesti keelt kõnelev arst omavahel juba riigikeeles suhelda. Kuid haigus, meie arstidele tuntud või hoopis tundmatu, ei pruugi oodata aega, kui inimene riigikeele selgeks saab
9 LISA Sotsiaalministeeriumi kommentaarid 1. Keeleoskuse nõudest Tervise eesmärkide kontekstis on teema laiem. Praeguses olukorras oleme valikute ees. Meil on eesti keelt hästi kõnelevad arstid, kelle juurde on patsiendil raske saada, samas on arstid, kelle juurde on küll lihtsam pääseda, kuid kes ei valda puhtalt eesti keelt. Kuna arstidest on puudus, peame oluliseks teha keeleoskuse suhtes teatud kompromisse. Kindlasti ei taha me öelda, et arstid ei pea oskama eesti keelt, vaid et vaataksime probleemi üldisemalt ja lähtuksime patsientide vajadustest ning saada rohkem arste. Kui me paneme kolmandatest riikidest tulevatele arstidele C1 taseme keelenõude enne registreerimist, siis näeme siin ohtu, et me nendest riikidest arste ei saa. Etapiviisiline keeleõpe tööandja poolt on igati väärt ettevõtmine ja riik pooldab seda täielikult. 2. Probleemi seadusandlik reguleerimine Koostöös Keeleinspektsiooniga oleme valmistanud ette eelnõu, mis on läbinud eelnõude infosüsteemi esimese ringi, just seoses sellega, et kolmandate riikide tervishoiutöötajatelt, kes soovivad Eestis praktiseerida, nõutaks lisaks 2 6 kuulisele tööpraktikale ka seda, et nad läheksid õppima eesti keelt ning esitaksid Tervise Ametile ka sellekohase tõendi. Väga hea, et see on artiklis ära märgitud. Sotsiaalministeeriumi soov on alati olnud, et saaksime arste juurde, kuid ei nõua nendelt kohe C1 taset, vaid et tööandja kohustub hiljem tagama, et tema töötaja oskaks eesti keelt. See on tööandja kohustus, nagu artikliski on nimetatud. 3. Sisserändajate tõlkeprobleemidest Triin Raag Artikli autor on tõlkeprobleemi välja toonud vaid seoses rahvusvahelise kaitse saajatega (pagulastega). Samas on nende arv siiski marginaalne, võrreldes teiste inimestega, kes rändeteel iga-aastaselt Eestisse jõuavad. Kuigi tõusetunud on tõlke kättesaadavus viimase aasta jooksul eelkõige EL rändekriisi taustal, siis rahvusvahelist kaitset on Eesti riigina pakkunud juba peaaegu 20 aastat. See tähendab, et piirkondades, kus asub rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus või kuhu on rahvusvahelise kaitse saajad elama asunud (eelkõige suuremad linnad), on tõlkeküsimus olnud aktuaalne juba pikemat aega. Ühe meetmena on võimalik esimesel kahel aastal alates rahvusvahelise kaitse saamisest pakkuda inimesele ka tõlketeenust. Tõsi, tõlketeenuse maht on rahaliselt piiratud. Üksikul inimesel on võimalik saada tõlketeenust kuni 1040 euro ulatuses ja perekonnal 2080 euro ulatuses (2016. a määrades). Tervishoiuteenuse pakkuja juures on üks koht, kus kasutatakse tõlketeenust. Lisaks sellele on tõlketeenust vaja kohalikus omavalitsuses, töötukassas jm. Inimestele, kes on rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal elanud majutuskeskuses, korraldab vajaduspõhiselt tõlketeenuse olemasolu majutuskeskus. Ümberasustamise ja -paigutamise raames vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajale on tõlketeenus tagatud tugiteenuse pakkujate kaudu. See 9
10 tähendab, et näiteks teades, millal on kokku lepitud arsti visiit, läheb inimene sinna koos tugiisiku ja tõlgiga. Tõlgi võib kaasata ka nt telefoni või Skype i teel. Kindlasti ei ole kõigi inimeste puhul tõlketeenuse maht piisav. Väljakutseks on ka kõigi vajalike keelte tõlkide olemasolu. Rahvusvahelise kaitse saajate seas on inimesi, kelle emakeele valdajaid lihtsalt ei ole. See tähendab, et kasutatakse mõnda muud ühist keelt või rakendatakse keelevahendajatena inimesi, kes ei ole professionaalsed tõlgid või vahendavad räägitut nt läbi inglise või vene keele. 10
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemIlluka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus
Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEHL_märts 2019_TEHIK
Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemKontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi
Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemPAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE
PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemSlide 1
Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemTulemas
Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
Rohkem