Antsla Valla Leht. NR 2 (108) VEEBRUAR

Väljavõte

1 Antsla Valla Leht NR 2 (108) VEEBRUAR Eesti Vabariik Antsla tervisekeskus ametlikult avatud Kes mäletab, millal ehitati eelmine ühiskondlik hoone Antsla linna ning mis hoonega oli tegemist. Oli selleks ehk gümnaasiumi juuredeehitus Igatahes oli see kõik äraütlemata ammu. Täna võime öelda, et pärast 40 aastat on linnaruumi lisandunud uus hoone Antsla tervisekeskuse juurdeehitus - Antsla perearstikeskus. Hoone maksumuseks kujunes 1,13 miljonit eurot, millest poole moodustas toetus Euroopa Liidu programmist Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused (2.4.2) Antsla valla osalus oli eurot. Perearstid Marget Moppel, Krista Reva ja Helgi Luik alustasid tööd vastvalminus hoones jaanuari alguses. Helgi Luik jätkab paralleelselt vastuvõtuga endises Urvaste vallamajas. Seega on arstide vastuvõtuajad samad aga ruumide asukohad ja väljanägemised muutunud. Hambatohter Heli Põldsepp kolis Vana- Antsla ruumidest veebruari esimestel päevadel uue hoone teisele korrusele. Tervisekeskuse hoones on veel ruumid ootamas füsioterapeuti ja ämmaemandat. Eelkokkuleppe alusel hakkab seda korraldama alates kevadest As Lõuna- Eesti Haigla. Antsla Tervisekeskus 2020 FOTO LIANA ALLAS Traditsiooniliselt ei lõigatud seekord läbi mitte punast linti vaid vallavanem Avo Kirsbaum i südamefilm. See oli tehtud Antsla Tervisekeskuses nädalapäevad tagasi, mil vallavanem tervisenäitajaid kontrollimas käis. Fotol vasakult Peeter Voovere EMBACH EHITUS OÜ juhatuse liige. ja perearstid Helgi Luik, Krista Reva ja Marget Moppel Koduõde Riia Palm saab oma kabineti esimesel korrusel. Täna ei ole me veel leidnud psühholoogi ja logopeedi, keda väga ootame oma meeskonda. Nende teenuste järele on väga suur nõudlus ning abivajajad on sunnitud nende teenuste saamiseks sõitma kaugele. Siit lehelugejatele üleskutse, kui keegi teab kedagi, kes on huvitatud eelpool nimetatud tööd Antslas tegema, palun julgesti pöörduda Antsla Vallavalitsuse poole. Räägime tingimused läbi ja aitame omi inimesi. Kevadel on meil plaanis avada tervisekeskuses registratuur, kus saab täpsemat informatsiooni hoones pakutavatest teenustest ja vastuvõtuaegadest. Head tervist soovides! KURMET MÜÜRSEPP abivallavanem FOTOD KALEV JOAB Mina olen oma valla omanik ja sina ka Veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäevakuu. Kui sageli me mõtleme oma riigi sünniloo ja selle säilimise peale? Ma arvan, et mitte väga sageli. Ja nii ongi õige. Meie elus on palju asju, mis kulgevad oma tavapärast rada. Kui võrrelda vabariigi arengut oma isikliku eluga, siis ega me ju ka oma enda elus ei mõtle igapäevaselt, et mida küll peaks tegema, et elada pikalt ja õnnelikult. Selle mõtlemise asemel on igapäevane tegevus ning tunnetus, et just nüüd ja praegu ja selliselt on õige ja vajalik toimida. Aeg-ajalt, nt sünnipäevade eel, aasta lõppudes või pulma-aastapäevadel tehakse aga ikka kokkuvõtteid ja unistatakse võimalikult edukast homsest. Ei püsi ükski kooselu, kui sellest ei hoolita ja ei tegeleta erimeelsuste lahendamistega, kokkulepetega. Ka riigi arenguks on vaja, et me mõtleme tulevikule, teeme plaane, hoolime endast, oma lähedastest ja kogukonnast. Kahjuks pean tõdema, et selline hea ja tuntud riigimehelik mõtlemine hakkab kusagile ära kaduma ja asemele trügib üks suur ärapanemine. Seda on näha riigis tervikuna ja üle kogu maailma ning kahjuks ka juba meie omavalitsuses. Ma siiski loodan, et terve mõistus võidab ja me suudame tulla tagasi kõik selle juurde, et meie vald on meie oma, nii nagu kogu riik on vabariigi kodanike oma ja enda elus ju ei taha, et perekonnaliige või mõni muu lähisugulane tegeleks lihtsalt kiusamisega. Kogu ühiskonnas on liigne tähelepanu negatiivsele. Nii nagu ajakirjanikud ütlevad, see müüb paremini. Me võiksime aga selle aasta suunaks võtta positiivsuse. Kui võtta endale eesmärk, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse, siis ma usun, et pilt juba muutub. Oleme positiivsed, sest ka erinevate uuringutega on tõestatud, et positiivne mõtlemine toob energiat, see omakorda annab teotahet ja teeb tervemaks. Kui inimene on terve, siis on temas palju head energiat, tal on jõudu, et hoolida oma lähedastest, armastada ja aidata endast nõrgemaid. Hoolimine algab väga väikestest asjadest. Võta aega! Märka teist inimest oma kõrval. Kuula ja arvesta ka teise arvamusega ning võib selguda, et tõde ongi hoopis kahevahel. Ka selleks on vaja aega. Me oleme hakanud ehk liigselt tormama. Kõike on vaja kohe nüüd ja kiiresti. Kiirustades ei ole aga aega oma mõtteid sättida ja nii öeldakse välja lauseid, mida järgmisel hetkel tahaks kohe tagasi võtta. Aga sõna ei saa tagasi võtta. Sõnal on suur jõud ja ka väga suur oskus moonduda. Kirjutatud sõna võib teisele inimesele mõjuda hoopis teistmoodi, kui sina kirjutajana mõtlesid. Seetõttu räägime rohkem. Saame kokku ja räägime. Peab ka julgeda küsida. Kui mingi asi on arusaamatu ja sa ise ei küsi, siis sa ei saagi ju teada ning siis me hakkame oletama. Mina olen oma valla omanik ja sina ka ning me kõik koos teeme oma ühise kodu just selliseks, et meil on siin hea elada. Eesti vabadust olla iseseisev riik ei saa ja ei tohigi võtta iseenesest mõistetavana ja selle nimel me kõik igapäevaselt tegutseme. Kui meil on oma kodus hea olla, meil on hooliv pere ja lähikond, siis me moodustamegi koos tugeva ühiskonna ja sellega ka tugeva riigi. Olge hoitud ja armastatud, võtame endale aega ja astume Lõuna-Eestile kohaselt rahulikult edasi. Aigu om! Head Eesti Vabariigi sünnipäeva! MERIKE PRÄTZ volikogu esimees Antsla Tervisekeskus 2014 Antsla Tervisekeskus 2019 kevad Austatud Antsla valla elanikud Aeg läheb kiiresti. Kindlasti on Teil meeles EV 100 aastapäeva tähistamine piduliku rivistusega Antsla kesklinnas. Traditsiooniliselt (26. kord) korraldab Kaitseliidu (KL) Võrumaa Maleva Antsla Üksikkompanii (ÜK) koos Antsla Vallavalitsusega a algusega kell Päikesetõusu Piduliku rivistuse Antsla kesklinnas. Osa võtavad Kuperjanovi JP rühm, Naiskodukaitse, Kodutütarde, Noorkotkaste ja KL Antsla ÜK rühmad. Heiskame lipu, mälestame langenuid. Kohtumiseni Eesti Vabariigi sünnipäeval. Kaitseliidu Võru Maleva Antsla Üksikkompanii Antsla Vallavalitsus

2 2 Antsla valla leht Veebruar 2020 Vallavolikogus otsustati: 21. jaanuaril toimunud volikogu istungil: - kehtestati koolieelse lasteasutuse töötajate töötasu alammäärad; - kinnitati Antsla valla teehoiukava aastateks ; - uueks eelarve- ja majanduskomisjoni liikmeks kinnitati Lea Jõevere; - uueks arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmeks kinnitati Kadri Hillak; - valiti salajase hääletamise teel uus revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liige. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Raivo Vallner, aseesimeheks Kaia Pruuli ja liikmeks Kerstin-Oudekki Loone. Protokolliga saab tutvuda Antsla valla avalikus dokumendiregistris, link: kovtp.ee/protokollid HELLE SAVI volikogu sekretär-asjaaja Hajaasustuse programmi aasta taotlusvoor avanes 17. veebruaril Antsla Vallavalitsus teatab, et hajaasustuse programmi taotlusvoor avanes 17. veebruarist ning taotluste esitamise viimane päev on 17. aprill Programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavate perede head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse majapidamistele hooneteväliste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede rajamist. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka automaatsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest. Programmi raames saab toetuse taotlejaks olla füüsiline isik, kelle alaline ja rahvastikuregistri järgne elukoht on käesoleva aasta 1. jaanuarist majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla kohalike ja riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Programmdokumendiga saab tutvuda ja taotlusvormid alla laadida Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt: hajaasustuse-programm Taotleja peab taotluse esitamisel arvesse võtma ka ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid projekteerimisele ja ehitamisele. Et täpsustada konkreetse projektiga seotud nüansse, soovitame kokku leppida aja konsultatsiooniks. Maa- ja planeeringute spetsialist Ester Hommik, tel Taotlus koos kohustuslike lisadokumentidega tuleb esitada paberkandjal Antsla Vallavalitsusele aadressil Võru maakond Antsla vald Antsla linn Fr.R. Kreutzwaldi 1 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil vald@antsla. ee Lisainfo ja konsultatsioon: Rain Ruusa majandusnõunik tel või rain@antsla.ee Tule ja aita vunki mano anda! Liitu enda jaoks meelepärase teemaga juba enne loometalguid! märtsini saab taas kaasa lüüa Võrumaa elu parandavate nutikate lahenduste loomisel Kuldre koolis toimuvad Vunki mano! loometalgud. Kuldre loometalgud erinevad eelmistest selle poolest, et meeskonnad moodustatakse juba enne üritust. Praeguseks on kõik selleks korraks esitatud teemad registreeritud ja avalikud meie kodulehel. Nüüd on kõigil huvilistel aeg valida enda jaoks sobivaim teema ning liituda meeskonnaga veebis aadressil vunkimano.vorumaa.ee. Iga teema juures näete selle esitaja kontaktandmeid, nii et soovi korral saate enne registreerumist nendega ühendust võtta ning esitada täpsustavaid küsimusi. PANE TÄHELE! Igasse meeskonda mahub lisaks teema esitajale seitse liiget, nii et ära liiga pikalt mõtle! Kui mõne meeskonna juurde registreerub rohkem huvilisi, siis võib korraldusmeeskond ja teemade esitajad teha ettepanekuid tiimide koosseisu muutmiseks. Konkreetselt Antsla vallaga seotud teemad on: Lusti Lasteaia kasutuseta hooneosale rakenduse leidmine Gümnaasiumihariduse jätkumine Antsla vallas Teised teemad on maakonnaülesed: nt mahetoit haridusasutustesse, kogukonnaturvalisus, parem prügimajanduse süsteem jne. Loometalguid korraldab Võrumaa Arenduskeskus. Talgutel osalemine on tasuta, parimad meeskonnad saavad oma teemadele vunki mano kopsakate auhindadena: Võistluse peaauhind on 3000-eurone rahaline preemia oma idee elluviimiseks Võrumaa Arenduskeskuselt Kõige enam inimeste heaolusse panustav algatus saab eripreemiana 2000-eurose rahalise süsti samuti Võrumaa Arenduskeskuselt Europe Direct paneb välja 500-eurose eripreemia kõige keskkonnasõbralikumale teemale Talgute toimumist rahastavad SA Võrumaa Arenduskeskus ja Võrumaa Partnerluskogu (LEADER programmi meetme 1.2 Kogukonna arendamine läbi ühiskoostöö projekt Vunki mano! loometalgud ). Loometalgute metoodika väljatöötamist toetas Horizon2020 projekt CoSIE. MTÜ Võrumaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste aasta taotlusvoor Taotlusvoor Küla- ja kultuurimeetme alameetmele 1.1 Külakogukondade arendamine on avatud märts Taotlusi saavad esitada Antsla-, Rõuge- ja Võru valla territooriumil tegutsevad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused, kohalik LEADER tegevusgrupp ja ettevõtjad (juhul kui ettevõtja pakub kogukonnateenust) v.a. Orava ja Misso piirkond. Projektitaotluste hindamise tähtaeg Võrumaa Partnerluskogus on hiljemalt 18.juuni Taotlusvoorueelne infopäev taotlejatele toimub kolmapäeval 26.veebruaril 2020 kell 15:00 Võru Riigimaja II korruse saalis Jüri tn 12 (sissepääs L.Koidula tn poolsest uksest) ja Taotlusvoor Ettevõtluse meetme alameetmele 2.2 Väiketootmisettevõtete arendamine on avatud aprill Taotlusi saavad esitada Antsla-, Rõuge- ja Võru valla territooriumil vähemalt 1 aasta tegutsenud mikro- ja väikeettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad EMTAK 2008 jaos C- töötleva tööstuse valdkonnas v.a. Orava ja Misso piirkond. Projektitaotluste hindamise tähtaeg Võrumaa Partnerluskogus on hiljemalt 13. juuli Taotlusvoorueelne infopäev taotlejatele toimub kolmapäeval 04.märtsil 2020 kell Võru Riigimaja II korruse saalis Jüri tn 12 (sissepääs L.Koidula tn poolsest uksest). Taotlused tuleb esitada PRIA e-teenuse keskkonna kaudu väljakuulutatud taotlusvooru esimesest päevast kuni viimase päeva kella 16:00-ni. Täpsem info Võrumaa Partnerluskogu kodulehel: ee/2020-taotlusvoor Kriisi- ja ohuolukordadeks Kas Sina tead, et erinevates ohuolukordades (nt elutähtsate teenuste katkemisel, erakorraliste ilmastikuolude korral) peaksid iseseisvalt oma perega hakkama saama kuni seitse päeva? Just seetõttu ongi Võrumaa Heaolu Foorumil kokku saanud selle valdkonna eksperdid, kes soovivad anda just Sulle kasulikke nõuandeid, kuidas ennast ja oma pereliikmeid paremini kaitsta ja ette valmistada ootamatusteks. Alates veebruarist 2020 hakkab ilmuma selles lehes õpetlik artikkel, et me tõesti ka vajadusel nädala iseseisvalt hakkama saaksime. Esimese teemana soovime sulle tutvustada koduseid varusid, mis peaksid igal inimesel alati valmis olema. Mõtle läbi oma pere vajadused ja toidueelistused ning sellest lähtuvalt on kergem otsustada, milliseid vahendeid ja varusid peaks just Sinu pere omama. Mõtle läbi ka olukord, kui sa ei saa kodust lahkuda, kauplused ei ole avatud või muud elutähtsad teenused ei toimi. Oluline on läbi mõelda ka see, kus hakkad varusid hoidma, et need vajadusel kiiresti ja kergelt kätte saada. Varusid tuleb regulaarselt uuendada, et hädaolukorras kasutamisel ei ootaks ees ebameeldivaid üllatusi. Lisainfot koguste ja soovituste kohta loe www. kriis.ee lehelt ja Ole Valmis! mobiilirakendusest. Iga teema juures on võimalik osaleda lugejamängus. Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad loosi auhinnad. Aasta lõpus loosime kõikidele küsimustele õigesti vastanute vahel välja peaauhinna. Esimene lugejamängu küsimus: Mitu liitrit joogivett tuleb varuda inimese kohta ööpäevas? Küsimusele saad vastata lingil või saates kirja aadressile: NKK Ole Valmis, Karja 24 Võru linn, NAISKODUKAITSE

3 Veebruar 2020 Urvaste kukk Urvaste kukel on nüüd hea meel, et hoone mille tipus tal tööd tuleb teha on korralik katus. Vahel tundis ta hirmu, kui pikne kärgatas, vihma sadas ja tugevad tuuled puhusid, et kas katus ikka vastu peab ja tööd jätkub. 600 aastat on hoonele pikk aeg. Kukk ja kirikuhoone on läbi sajandite kokku kuulunud, puhugu siis millised tuuled tahes. Kukk peab ikka tööd tegema ja kõigile meelde FOTO JANEK JOAB Kohtumiseni raamatukogus tuletama, et inimeste meel on muutlik ja näitama tuule suunda. Tagasi vaadates eelmisele aastale on heameel, et oma koguduserahvas on usinasti töötanud. Ristitud on 37 last ja leeris käis 24 noort. Kirikukellal on olnud tööd kuhjaga, kutsudes inimesi palvele ja jumalateenistustele Urvaste kirikusse, seda tegi ta kokku 65 korral ja keskmiselt oli osavõtjaid 35. Kirikukell helises 6 abielupaarile, mitmele kuldpulmapaarile. 45 korral kõlas leinakell nendele keda viimsele rahupaigale viidi kelle elutöö sai tehtud. Kahjuks kuuele Urvaste kalmistule maetule kell ei helisenud. Kukk tunneb kindlasti ennast paremini kui tornis olevad kellad, sest teda näevad kõik igal ajal ja millal tahes. Kõik kes viitsivad oma pilgu kiriku juures taeva poole tõsta. Kahjuks kuuleb kirikukella häält ainult siis, kui tegemist on juba kindla sündmusega. Evangeeliumis on lugu Peetrusest kes kostis Jeesusele: Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina elu ilmaski! Jeesus lausus talle: Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära. Peetrus ütles talle: Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte! Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid. (Mt.26:33-35) Jeesuse sõnad läksid täide, sest Peetrus ei suutnud jääda kindlaks ja tunnistada kiusajate eest, et tema tunneb Jeesust. Kohe aga laulis kukk ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära. Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma. Mt.26:74b, 75. Koolin üte poisikese käest küsüti, et mis usku olt, et kas luteri usku vai vene usku. Poiskene ütel, et ma olõ kikka usku! Määne-s tuu kikka usk om? Noh, sa-i tiia sõs, et Urvastõ kerigu torni otsan om kikas, et ma olõ kikka usku. Noh olõs pidänü ütlemä, luteri usku, aga poiskõ nii tõteste selet vällä, et ma olõ kikka usku. (Metsast leitud kirik lk. 43) ÜLLAR SALUMETS Palju õnne, Helise! Antsla valla leht 3 Naisansambel Helise on koos käinud juba 20 aastat! 7. veebruaril toimus Antsla kultuurimajas meeleolukas kontsert, kus meenutati ansambli sünnilugu, vaadati tagasi eelnevate aastate tegevusele ja loomulikult lauldi. Sünnipäevalast olid tervitama tulnud mitmed meie piirkonna kollektiivid. Suur tänu Janek Paeglisele, kes omal ajal selle ansambli ellu kutsus. Palju, palju tänu Eda Hirsonile, kes on ansambli juhendaja algusest kuni tänaseni, teinud ise mitmeid laulude seadeid, leidnud ikka motivatsiooni, et osalejaid innustada ja otsida laule, mis just nendele lauljatele sobivad ja kokku kõlavad. Suur tänu Edale ja lauljatele ning Heliseme koos ikka edasi! Naisansambel Helise MERIKE PRÄTZ FOTO KAILI KALLE Kauaaegne Urvaste Raamatukogu direktor, Neidi Ruven, soovis minna väljateenitud puhkusele ja seetõttu on kahe raamatukogu lahtiolekuaegades muudatused. Raamatukogudes on võimalik ajalehti ja ajakirju lugeda, ka õhtuks koju laenutada, arvutit kasutada, üritusi korraldada, lihtsalt vestlemas käia või mõnikord kohvi, teed juua ning elu-olu üle arutleda. Raamatuid on võimalik tellida teistestki raamatukogudest. Loodan, et kõik lugemisest huvitatud leiavad tee raamatukokku. Kui sul on probleeme liikumisega ja sa ei saa ise tulla, siis helista raamatukokku, sest on võimalus koduteeninduse kaudu soovitu koju toimetada. Soovin koostööd teha kõigiga, kes tunnevad, et raamatukogu on piirkonnale vajalik. Ei ole ära öelnud mitte ühestki heast ideest ürituste korraldamiseks. Koolilapsi ootan laenutama nii soovituslikku kirjandust kui ka lisalugemiseks huvitavaid raamatuid. Koolivaheajal saab lauamänge mängida, puslesid kokku panna, mitmesuguseid ristsõnu lahendada, lihtsalt raamatuid lugeda ja omavahel lobiseda. Kuldre Sipsikuid ootan pärast lõunauinakut raamatuid uudistama, puslesid kokku panema, tulla saab nii emme kui issiga või ka üksinda. Teeme ise oma elu huvitavamaks! SAIMA TELL Kuldre ja Urvaste Raamatukogu raamatukoguhoidja Siis kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem ehk väljavõte ühelt kavalehelt Nädalapäev Antsla Linna Kultuurimaja MEESKOORI 10. aastapäeva kontsert 25. juunil 1961.a. Kümme aastat ei ole ühe kunstilise kollektiivi elus kuigi pikk aeg. Ometi võime Antsla Meeskoori tegevust hinnates sel puhul kõnelda kollektiivi kunstilise palge väljakujunemisest. Alanud tööd a väikese kahekordse kvartetina, millest juba järgmisel aastal kujunes esinemisvõimeline paarikümneliikmeline koor, oli Antsla Meeskoor juba paari aasta pärast suuteline esinema iseseisvate kontsertidega. Koori repertuaaris on valdaval kohal tõsine, kaasaegne ja klassikaline koorilooming. Kuigi koori koosseis ei ole olnud kuigi püsiv, on ta Antslas ja selle ligemas ümbruses ja kaugemalgi pälvinud tähelepandava populaarsuse. Koor on esinenud rohkem kui 20 eri kohas. Nende hulgas Tallinnas, Tartus, Valgas, Võrus, Aluksnes, Apes Räpinas ja mujal a tuli Antsla Meeskoor vabariiklikul ülevaatusel esikohale. Kooril on tihedad loomingulised sidemed kolme sõpruskooriga: segakooriga Raudam, Põlva naiskooriga Mai ja Valga Meeskooriga. Koori juures töötab koori baasil meesansambel kes viljeleb peamiselt estraadižanri a juhatas koori Osvald Aia, a alates on koori kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks Eduard Aarna, dirigeerinud on ka Leo Põder ja Karl Sibul. Antsla Meeskoori koosseis aastal: I tenor H. Hernits, K. Jaanimägi, K. Joosu, E. Kohk, R. Ots, V. Ots, Kuldre Raamatukogu tel Urvaste Raamatukogu tel esmaspäev R. Piir, V. Ploom, H. Tammoja, E. Viil, V. Kaseorg II tenor K. Henning, H. Ader, A. Kuningas, A. Meema, H. Ploom, V. Prants, J. Roostik, V. Vald, T. Valner, Ü. Uder Bariton V. Agar, A. Antsov, H. Iste, L. Kraav, J. Martin, K. Patte, E. Ploomipuu, J. Leisner, K. Sibul, O. Teder, V. Vutt, P. Kuhlberg, H. Joosu, Ü. Tammemäe, K. Kasak, E. Zimmer, Bass P. Augas, A. Kalda, E. Karolin, R. Lend, H. Joab, H. Nummert, L. Ots, A. Puura, I. Reismaa, H. Rõõmus, L. Põder, A. Puudersell, O. Uibo vahendas KALEV JOAB Uue-Antsla laenutuspunkt teisipäev suletud 03., 17., 31. märts kell kolmapäev lugejale suletud, sisetööpäev lugejale suletud, sisetööpäev neljapäev reede Antsla Meeskoor 1961 Tule meiega Eesti Vabariigi aastapäeval loodusesse, tule pühasse paika! Hiite Maja sihtasutus ja Elurikkuse erakond kutsuvad üles järgima vana tava ning külastama pidupäeval lippudega hiiepaiku. Meie läheme Pokumaa lähistele Kõrgemäe hiide. Tulla soovijatel on oluline teada, et see matk ei ole kerge (pool teest on tihnik ja mägine maastik). Kõndida tuleb ca 2 km, millest 1 km on metsatee ja ca 1 km tihnik. Peale matka võime soovijatega minna vaatama ka Pühajõe servas olevat tsori kõnnime endise suurtalu, Kusto-Tamme maadel. Koguneme kell 11 Kooraste külamaja (endine kauplus) juures. Koerad palume koju jätta. Kaasa võib võtta lipu ja toidupauna. Matka korraldavad Janica Sepp ja Airi Hallik-Konnula (tel ). Kõrgemäe hiiest räägib Epp Margna. FOTO ERAKOGU

4 4 Antsla valla leht Veebruar 2020 Päikesepark kui igaühe võimalus Aastaid on räägitud ökoloogilisest jalajäljest ja selle pisendamise vajalikkusest. Möödunud aasta üheks moodusõnaks kujunes kliimaneutraalsus. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks kliimaneutraalus ehk seisund kus piirkond ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kasvuhoonegaaside kogusummaks null. Eestigi võiks olla täiesti energiasõltumatu ja kliimaneutraalne. Kui me fossiilkütuseid enam ei pea sisse ostma, saame kütuste sisseostult kokku hoitavat raha kasutada elanike elatusjärje parandamiseks. Veelgi lihtsamini on saavutatav iga majapidamise või korterelamu energiasõltumatus. Vähemalt osas mis puudutab elektrienergia tootmist. Vaatleme majapidamist kus aastane el.energia kulu on ca 5000 kwh mis rahalise vääringus on ca 650 eurot. Soetades päikesepargi võimsusega 11 kw mis sellise tarbimise juures on kõige otstarbekam, tuleb jaama maksumuseks ca eurot. Sellise investeeringu puhul on teie aastane võit ca 900 eurot. Te vabanete elektriarvetest ning lisaks ostab Eesti Energia ületoodetava energia ning tasub lisaks 5,37 iga kwh eest järgneva 12 aasta jooksul. Täpsamalt oma vajadustest ja võimalustest lähtuva investeeringu suuruse arvutamiseks soovitan külastada veebilehte Kui nüüd keegi mõtleb, selle raha eest saaks juba enam vähem korraliku auto, siis mõelge sellele, palju maksab see enam-vähem auto 10 aasta pärast pisut enam kui vanametalli hinda! Päikeseapark aga tuksub 20 aastat ja enamgi ning hoolduskulud on olematud, aastas korra kaks paneelide pesemine. Täna vaadatakse Eestis päikesejaamu kui investeeringuobjekte (tasub ära 8 ja poole aastaga). Alates eelmisest aastast on päikesejaamade rajamine muutunud Eestis eriti aktiivseks. Kõikides Eesti piirkondades on märgata küll väiksemaid talude juurde rajatud jaamu aga ka suuremaid. Kiirenevat tempot aastal põhjustab asjaolu, et käesolev aasta on viimane kus jaama valmimisel makstakse selle rajajale nn taastuvenergia toetust (5,37 senti võrku müüdud kwh kohta ja seda 12 aastat järjest.) Aasta lõpuks peaks selles valdkonnas tulema märkimisväärne investeering ka Antsla valda. See on ilmselge tõestus, et investeeringud päikeseparkidesse on tasuvad. Teenusepakkujaid, kes sooviksid teile päikeseparki ehitada on Eestis piisavalt, enam kui automüüjaid Kuid kiirustage! Taastuvenergia toetust saavad järgneva 12 aasta jooksul vaid need kelle päikesepark selle aastanumbri sees esimesed kilovatid elektrienergiat toodavad. Kui nüüd kellelgi mõtteid, siis olen valmis nõu andma KALEV JOAB Meie sporditäht Sandra Rumask Oled saavutanud väga häid tulemusi erinevatel aladel. Kirjelda, kuidas oled suurepäraste tulemusteni jõudnud. Heade tulemuste saavutamiseks tuleb teha palju trenni. Harjutamisse tuleb väga tõsiselt suhtuda, et saada häid tulemusi, selleks on vaja väga palju aega pühendada. Missugust eeskuju ja õpetusi ja on Sulle andnud õpetaja ja treener Lea Kukk? Lea Kukega võistlustel koos olles tunnen, kuidas ta abistab ja elab väga kaasa. Ta alati aitab ja ütleb, kuidas teha ja mis on valesti. Õpetaja Lea on see, kes on meiega käinud võistlustel ja üldse spordis eeskuju näidanud. Tema oli see, kes ajas mind trenni ja ütles, et minust võiks saada tubli sportlane. See innustas mind väga. Kui ma ta trenni läksin, keskendus ta väga tõsiselt sellele, et õpetada mulle jooksmises ja hüppamises tehnikat, kuna siis ma ei teadnud sellest veel midagi. Nüüdki annab ta palju õpetlikke nippe: kuidas paremini startida, tabada täpselt pakku jm. Vähene liikumine on tänapäeval kujunenud probleemiks. Mis soovitusi annad eakaaslastele ja noorematele? Mina soovitaks kõigil liikuda, tegelda spordialaga, mida nad on soovinud teha ja kui see ei sobi, siis proovida midagi muud nii kaua, kuni leiavad endale selle õige tegevusala. Kui suur tugitoolisportlane ise oled? Peaaegu mitte üldse. Ainult siis, kui olen trennist väsinud, sellisel juhul olengi lihtsalt pikali ja ei tee midagi. Nädalavahetustel ma kas puhkan, käin kõndimas või jooksmas. Tavaliselt eelistan ma kõndimas käimist ja sõprade või vanematega ajaveetmist. Missuguste alade spordiülekandeid meeldib vaadata? Kas on mõni ere kaasaelamine meeles? Mulle eriti ei meeldi vaadata spordisaateid, kuna ootamine lihtsalt on nii tüütu, aga kui ma vaatan, siis eelistan jälgida jalgpalli või kergejõustiku võistlusi. Mul ise pole väga selliseid kaasaelamisi meeles, aga ma tean seda, et kui ma käisin TV10 võistlustel, siis elas terve mu suguvõsa kaasa. Kui seda telekast näidati, oli kõigil pinge väga suur ja nad hoidsid mulle pöialt. Kes on Sinu sportlikud eeskujud? Minul isiklikult eeskujusid pole, sest ma kujundan ise enda sporditee ja ei tee kellegi järgi. Aga siiski pingutan nendele järgi, kes on minust tugevamad ja vanemad, kuna püüan oma alasid parandada. See innustab rohkem trenni tegema. Missuguseid inimesi hindad? Kes on Sinu eeskujud elus? Ma hindan selliseid inimesi, kes on usaldusväärsed, hoolivad ja toetavad, kuna see on elus kõige tähtsam ja olulisem. Minu eeskujuks on kindlasti mu perekond, sest nad innustavad mind kõiges ja julgustavad - on mulle alati toeks isegi rasketel aegadel. Kindlasti on minu suureks eeskujuks parim sõbranna. Kuna temagi on spordis väga tugev, siis tänu temale lähen ma iga päev hea tujuga trenni, sest tean, et saan trenni teha koos innustava kaaslasega. Ma väga Urvaste raamatukoguhoidja saadeti väljateenitud puhkusele Neidi Ruven kingituse ja lilledega Reedel, 7. veebruaril oli Urvaste raamatukogus ühtviisi kurb ja rõõmus päev 40 aastat raamatukoguhoidja väärikat ametit pidanud Neidi Ruven andis ameti üle Saime Tellile, kolleegile Kuldre raamatukogust. Tell on alates uuest nädalast ametis kahes raamatukogus, mõlemas osalise tööajaga. Neidi Ruvenit tänama tehtud töö eest tulid kolleegid Antsla valla teistest raamatukogudest, samuti laususid häid sõnu vallavanem Avo Kirsbaum, kultuurispetsialist Merle Tombak, sama katuse all tegutseva kooli ning külaseltsi esindajad. Koostöös vallavalitsusega kingiti Neidi Ruvenile kangale prinditud droonifoto (autor Janek Joab), kus peal Tamme-Lauri tamm. Et Neidi Ruven on lugejate jaoks olnud oluline ja kallis, selle tõestuseks toodi kaardi peale kirjutatud luuletus, mille autoriks lugeja ise. Oma tänukõnes tänas Neidi Ruven nii endisi kui praeguseid vallajuhte, Võrumaa keskraamatukogu, kolleege teistest valla raamatukogudest, raamatukoguga sama katuse all tegutsevat kooli ja külaseltsi ning teisi koostööpartnereid. 40 aastat raamatukogu juhtinud Neidi Ruven tänas ka kõiki lugejaid, aga eriti neid, kes läbi aastate on olnud aktiivsemad: Jaak Aasaroht, Vaino, Jõgisuu, Evi Arro, Kersti Maidla, Liivi Lõo, Tiiu Kaseväli, kes on aastaid lugejate edetabelis. Palju loevad: Tiiu Jõgiste, Endel Keskel Sandra Rumask Kui 1970ndatel oli ainult alla 100 lugeja, siis 2000ndate aastate algul jõudis raamat u k o g u lugejast raamatukogu kasutajani. Nüüd kahjuks jälle vaikselt lugejate, laenutuste, külastuste arv järjest langeb. Pisut peatus Ruven ka raamatukogu ajalool: Urvaste FOTO LIANA ALLAS avalik raamatukogu asutati aastal Haller, Anu Nääme, Merike Umbleja, kes võib igat loetud Urvaste Rahvaharidusseltsi raamatut põhjalikult tutvustada. Noortest Kristi Umbleja, lamajas, raamatud olid pai- poolt. Raamatukogu asus val- ja kõik Urvaste kooli õpetajad, gutatud kahte kappi. Lugejate nendest sagedasemad laenutajad Anu Sinimets, Siiri jõgisuu, silööke andis sõda aas- arv kasvas aasta-aastalt, taga- Tiina Kodu, Elina Antsi, Reet taks tõusis lugejate arv 130-ni. Lohuväli ja paljud-paljud teised. Raamatukogul olnud igamatukogu külanõukogu hoo- 1950ndatel aastatel asus raasuguseid aegu, meenutas Neidi nes, ühes majas koos Urvaste Ruven. On tõuse ja langusi. sidejaoskonna ja kolhoosi esimehe korteriga. Üks pikemaaegseid raamatukoguhoidjaid oli Sale Roon (s 1926), tema tööl oldud aeg tõi raamatukogule kaasa palju positiivset. Veel ütles Ruven, et raskemad ajad olid 1970 ndatel, kui raamatukoguhoidjad vahetusid üksteise järel aastal sai raamatukogu korralikult remonditud ruumid kiriku pastoraadihoonesse, aastal sai raamatukogu kolm ruumi Urvaste koolimajas ja see oli raamatukogu jaoks üks suuremaid edasiminekuid aastal toimus raamatukogu kapitaalremont, milles suur teene oli tollasel vallavanemal Aino Villemil. 2000ndate aastate alguses oli raamatukogu väga populaarne. Oli palju külastusi ja laenutusi, suurenes avaliku internetipunkti kasutus, hea koostöö oli õpetajatega. Õpilaste seas oli raamatukogu väga oluline ka sel põhjusel, et kool oli raamatukoguga ühes majas aastast muutus raamatukogu külaelanike seas veelgi olulisemaks, sest kohalike asutuste (side, pood, arstipunkt) naudin seda. Tema käib minuga võistlustel kaasas ja on toeks nagu mu vanemad. LIISA SACHRIS KooliSilma toimetuse nimel Treener, õpetaja Lea Kukk: Sandra Rumask on sihikindel ja tõsine neiu. Ta on oma vanuseklassis lühikestes distantsides maakonna parim ja vabariigis suudab ennast sprintida parimate sekka: kaugushüppes Eesti meister, Antsla Gümnaasiumi järgmised rekordid (TÜ 16) on Sandra Rumaski nimel: 60 m, 100 m, 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes. Sandra suudab õppimise ja füüsilise tegevuse asetada nii ajagraafikusse, et kumbki pool ei kannata. sulgemise tõttu oli raamatukogu ainus koht, kuhu tulla, et teistega kokku saada. Veel ütleb Neidi Ruven, et aastal sai alguse regulaarselt koos käiv Loovusring, kus tegeleti käsitöö, portselanmaali ja muu käelise tegevusega, ammutades inspiratsiooni raamatutest. Valmistatud töödest koostati mitmeid näitusi, ring tegutseb Erna Tolmovi juhendamiseni tänaseni aastast läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele. Raamatukogu oli ja on edaspidigi inimestele oluline, korraldati ürituste ja näitusi. Kuulsamat kirjandusrahvast meelitasid Urvastesse Contra sünnipäevad aastal oli Neidi Ruven vabariigis auhinna Aasta maakonnaraamatukoguhoidja 2016 nominent. Reedel, 7. veebruaril aga soovis Ruven õnne ja edu Saima Tellile, kes jätkab tema tööd. Hea on anda neli aastakümmet peetud amet üle kolleegile, inimesele, keda tead ja tunned. LIANA ALLAS Linda raamatukogu juhataja

5 Veebruar 2020 Küladest ja külavanematest Antsla vallas on 38 küla, 2 alevikku (Kobela ja Vana-Antsla) ning üks vallasisene linn Antsla. Juuresoleval Antsla valla kontuurkaardil on ära toodud elanike arv külades käesoleva aasta 1. jaanuaril. Tänase seisuga on 3 külal ametlikult valitud külavanem. Kõik nimetatud külad asuvad vallakeskusest kaugemal, Tsooru kandis. Eks ole arvamusi igasuguseid: kellele neid külavanemaid vaja on; saame vanemat valimata omad asjad ühiselt aetud, jne. Eks palju sõltu külavanemast, mis asja ta ajab, milline valdkond talle hingelähedasem on ja üleüldse, palju jääb jaksu väljaspool igapäevatoimetusi veel ühiskondlikult aktiivne ja tulemuslik olla. Sõltumata ametliku külavanema olemasolust toimib ühiselt tegutsemine täna Kaika kandis, kus sealse piirkonna külade kooskäimise kohaks ja erinevate ringide korraldamiseks kasutatakse Kaika seltsimaja (end Kaika koolimaja) võimalusi. Urvaste Külade seltsi kasutada on samuti endise koolimaja, Urvaste kooli kahekordne hoone. Ametlikult pole külavanemaid Kobelas ega Uue-Antslas kuid nendeski Antsla valla külade kaart asulates on seltsielu ning piirkonna elu ühine edendamine silmapaistev. Alates aastast on vallaeelarves eraldatud väike toetussumma ametlikult valitud külavanematele. Eelmisel aastal kasutas nimetatud võimalust ainult Roosiku, vallakeskusest Antslast kõige kaugemale (20 km) jääv küla. Siinjuures on paslik kiita Roosiku külavanemat Ruuta Ruttas-Küttim, kelle algatusel peaks ning arvatavasti ka on Roosiku valla kõige turvalisem küla. Selle tõenduseks on Võrumaa Arenduskeskuse eritunnustus kogukonna turvalisuse eestvedajale aastal. Ruuta eestvedamisel on valminud küla arengukava ja kriisiplaan, viidud läbi esmaabikoolitusi, soetatud külale elektrigeneraator, tulekustutid ja tervisenäitajate mõõtmise seadmed. Järgmiseks suuremaks eesmärgiks on tuletõrje veevõtukoha rajamine. Rohkem energilisi ja teotahtelisi külavanemaid! KALEV JOAB arenguspetsialist Antsla valla leht 5 Koos tegemises õpimegi koostööd veebruaril toimus Kuldre Koolis kodutütarde ja noorkotkaste kolme rühma koostöölaager, mis oli ühtlasi ka loovtöölaager. Laagris osalesid Antsla, Rõuge ja Kuldre rühmade kodutütred ja noorkotkad vanuses 12+. Laagris oli palju erinevaid tegevusi, mille läbiviijateks olid Kuldre rühma vanemad liikmed. Töötubadeks olid: meisterdamine, seltskonnamängud, sportmängud, vanasõnad, Eest kaardi kokkupanek, leppemärgid ja sõlmed. Mitmedki töötoad nõudsid koostöös tegutsemist, seega õpiti ka meeskonnatööd. Meisterdamise töötoas valmistas igaüks endale helkuri. Kahooti mängiti kodutütarde ja noorkotkaste teadmiste kohta. Samuti mängiti tähelepanu nõudvat Kimi mängu. Leppemärkide töötoas õpiti erinevaid kaartidel olevaid leppemärke ja töötoa lõpus sooritati ka test. Sportlikke tegevusi jagus mõlemasse päeva. Läbiti takistusrada ja mängiti erinevaid pallimänge. Laagris õpiti ka ise leiba küpsetama. Esimesel päeval pandi leivahakatus hapnema ja teisel päeval küpsetati sellest maitsev leib. Esimese päeva õhtupoolse osa sisustasid noorte väiksed etendused teemal Meie klassi kokkutulek 50 aasta pärast. Oli päris mõtlemapanevaid visioone ja ootamatuid lahendusi tänapäeva noorte nägemusest oma tuleviku kohta. Esimese päeva lõpetas laagri oodatuim osaööorienteerumine. See oli üks ütlemata vahva matk läbi tuiskava lume ja pimeduse. Teisel päeval käis laagris esinemas Rõugest pärit noor muusik Andreas Pall, kes rääkis lastele unistamise vajalikkusest ja oma eduloost. Muidugi ei puudunud ka Andrease poolne esinemine ja kooslaulmine. Aitäh Isamaalise hariduse programmile, kus saadi laagri rahastus. Aitäh ka kõikidele juhtidele, toetajatele ja õpetaja Tiina Paeglisele, kes meile nii maitsvat toitu tegi. BIRGIT TIKS Kuldre Kooli 8. klassi õpilane, loovtöölaagri korraldaja Nägemus Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse tegevuse arendamisest Antsla valla üheks probleemkohaks tänaste ja uute elanike ning külaliste jaoks on Antsla kuvandi puudumine ning nõrk kohaturundus. Ehkki Antsla konkurentsieeliste loomine ja oma loo jutustamine pole otseselt kultuuri- ja spordikeskuse ülesanne, kannab asutus siiski olulist rolli selles protsessis. Sellest tulenevalt võiks Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse ambitsiooniks olla pürgimine maakonna teiseks peamiseks kultuuri tõmbekeskuseks Võru kõrval. Antslas korraldatavad kvaliteetsed kultuurisündmused peaksid tooma kokku inimesi kogu Kagu-Eesti regioonist, ka valla piiride tagant, ning võiksid ideaalis kõnetada isegi Põhja-Läti elanikke. Praegu tegutseb keskuses üheksa laste ja täiskasvanute huviringi. Laste huviringide osalus on kokku kuivanud, sest riikliku huvihariduse lisarahastuse tõttu on laste huvitegevus gümnaasiumisse kolinud, mis iseenesest ei ole väga halb, meie ülesandeks on arendada pigem täiskasvanute huvitegevust. Kolm aastat tagasi seadsin eesmärgiks koostöö sisseseadmise valla teiste allasutuste, MTÜde, seltside, kooli, vallaasutuste ja aktivistidega. Praegu on koostöö tulemuslik muusikakooli, gümnaasiumi, noortekeskuse, Uue-Antsla rahvamajaga ning tantsuselts Pärliinega. Toetame kohalike meistrite tegevust ja Meistrite Päeva korraldajaid. Suur abiline jüriöö jooksu korraldamisel on Hauka Veloklubi. Koos loodud üritused on ka kõige sisukamad ja tähenduslikumad nii osalejatele kui korraldajatele, samas ka kõige keerukamad korraldada. Aineline olukord: Maja laguneb või on amortiseerunud soklist katuseharjani. Nähtavamad probleemid on fassaadiga. Vastseliina ja Abja rahvamaja saali laed varisesid aastate eest osaliselt sisse. Õnneks inimesed siis viga ei saanud. Aastakümnete jooksul sisse tunginud niiskus on tõenäoliselt muutnud ohtlikuks kogu keldriosa, samuti spordisaali põrandaalused pesuruumid, mis on praegu suletud, sest betoonist vahelagi varises aasta alguses sisse. Tualettruumide olukord tekitab lihtsalt piinlikkust. Muusikakoolipoolses tiivas puuduvad vesi ja kanalisatsioon, kuid vajadus nende järele on terav. Liikumispuudega inimesed hoones liikuma ei pääse ning sündmustel osaleda ei saa. Lisaressursse suuremahulisteks remonditöödeks ei ole seni eraldatud, kuigi eelarve planeerimisel olen seda kolmel aastal palunud. Hakkama tuleb saada remondifondiga, mis võimaldab teha vaid kosmeetilisi parandusi. Positiivne programm: Investeerides hoone arend usse, leiaks kultuurikeskus laiemat kastust ka omatulu teenimiseks. Võimalik on arendada välja koosolekute ja seminaride ruumi võimekus nii suures saalis kui pööninguruumides, mis vajavad väljaehitamist ja sisustamist. Vastav eeltöö on juba tehtud, tööde maht teada. Spordisaali ja kinonäitamise ruumi saaks pärast ümberehitust ja vastava sisustuse (ronimisseinad jne) loomist välja rentida laste ja perede üritusteks, näiteks sünnipäevade läbiviimiseks. KSK on aktiivselt kasutuses, kuid tuleb tõdeda, et sündmuste külastatavus ei ole iga kord piisav, et olla rahul. Hinnatud ja kvaliteetsed artistid esinevad parimal juhul pooltühjale saalile. Milles on probleem ja kuidas suurendada atraktiivsust? Tegemist on väga kompleksse probleemiga. Muret teeb publikuhuvi puudumine esinejate vastu. Selle põhjuseks võib pidada vähest teadlikkust, harjumuse puudumist, umbusku uue ja tundmatu suhtes ning üleüldisi harjumuste muutusi meelelahutuse tarbimises. Trükireklaam ajalehes, kohvikutes ja stendidel on täiel määral ära kasutatud, aga see on potentsiaalse kliendini jõudmiseks ebapiisav. Uus põlvkond kasutab info hankimiseks ainult digivahendeid, siis pääs nende infovälja on Antsla KSK-l ilma lisainvesteeringuid ja tänapäevaseid makselahendusi internetireklaami ostmiseks kasutamata võimatu. Samas on meie korraldatavatele sündmustele oma truu publik olemas ja lisandunud on inimesi, kes ei pea paljuks sõita hea esineja nimel kohale Tartust, Valgast või Põlvamaalt. Olen saanud kinnitust, et oleme olnud esinejate valikul ja sündmuste korraldamisel õigel teel. Kultuurikeskus kavatseb ka tulevikus jätkata kvaliteedile panustamisega. Oleme andnud esinejate käsutusse endise juhataja ruumi, millest on praeguseks saanud garderoobi- ja koosolekute ruum. Tehtud sai esinejate WC ja loodud kööginurk. Leian, et kultuurikeskus on ka mitteformaalse õppe asutus ja peab toetama elukestva õppe põhimõtteid. Oleme saanud pakkuda huvitavaid kursuseid ja laagreid kättesaadava hinnaga või lausa tasuta ja võimalusel teinud piletisoodustusi eakatele, muusikakooli õpilastele ja kooliõpilastele laiemalt. Kokkuvõtteks: l on potentsiaali olla Võru Kandle kõrval maakonna teine peamine kultuurikeskus ja kohaliku identiteedi ning kestvuse tugisammas, see hää väega kotus. Ootan tulevikus volikogult ja vallavalitsuselt tõsist tahet kultuurikeskusele ressursside leidmisel ja mitte ainult olemasoleva säilitamiseks, vaid kindlasti arendamiseks palju kiiremas tempos, kui see seni on käinud. VEIKO VESKI Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse juhataja Veenädal Lusti Lasteaias Seda, et veeta pole elu, teavad kõik täiskasvanud. Väikestele lastele on seda aga vaja selgitada. Selleks, et lapsed teaks, kuidas ja miks on vaja säästa vett, kuidas vesi looduses ringleb, kuidas vesi meieni jõuab, kuidas kasutatud vesi puhtaks saab ning tagasi loodusesse juhitakse, kuidas ja kui kiiresti sulab jää, mis selle tagajärjel tekib ja et lapsed saaksid vahetult kogeda kõike, mis seotud veega, toimuski Lusti Lasteaias jaanuaril veenädal. Kaheks päevaks oli töörühmal Mina ja Keskkond muudetud üks ruum veesaarteks. Lapsed said seal katsetada kõike põnevat, mis veega seotud. Nad said uurida ja mängida, õppida tundma vee saladusi ja võlusid. Ruumi keskel olev pink muutus suureks purjekaks, millega lapsed enda seast valitud kapteniga eesotsas suundusid erinevaid veesaari avastama. Seal said lapsed õngedega kalu püüda, seebimulle puhuda, sõelaga vett tõsta, panna läbi kõrte puhudes paberist volditud paadid liikuma, uurida luubiga jäämägesid, mille sisse oli peidetud erinevaid taimi, kivikesi, väikseid mänguasju ning tekitada pudelisse tornaadot. Veekohvikus said lapsed maitsta erinevate maitsetega vett (soolane, magus, hapu ja maitsetu). Tegevuste lõppedes said rühmad kaasa kalakese küpsised, mida koos rühmas krõbistada. Nädala jooksul toimusid veeteemalised tegevused ka rühmades: mängiti, meisterdati, joonistati, vooliti. Reedeks pandi lasteaia koridori rühmades valminud töödest üles näitus. SIRLE, KERSTI, LY Töörühm Mina ja Keskkond

6 6 Antsla valla leht Veebruar 2020 Uudised aastate tagant Võru Teataja 6. veebruar 1930 Urvaste ostab orelit Lepib ka hädakorral härmooniumiga Urvaste kogudus korraldab kevadel suurema kiriku-kontserdi. Keskkohaks ja algatajaks on koguduse kirikukoor. Osavõtta kontserdist on lubanud kõik ümbruskonna laulukoorid. Sissetulek kontserdist läheks algkapitaliks, millele juure kogutakse, et koorile osta väikest orelit või harmooniumi. Noodid kooridele on juba välja saadetud. Võru Teataja 6. veebruar 1930 Sotsid tülitsevad Tung Urvaste volikokku Praeguste andmete järele tuleb Urvastes iga voliniku kohta erinimekiri, kui vahest ehk nende arv veelgi ei suurene. Mitmed ühise nimekirja tegijad on just sellepärast lahku läinud, et ei saanud esikandidaadi kohta ja nüüd muud kui teeb mees ise nimekirja ja loodab sisse pääseda. Ka muidu nii ühemeelsed sotsid on tülli läinud esikohtade pärast, Nagu nemad ise seletavad, olla tüli sellepärast, et mõnel praegu volikogus oleval rikkal sotsil olevat vaesuseakt, kuna vaesemad sotsid maksavad maksu esimeses liigis. Võru Teataja 18. veebruar 1930 Hobusevargus Uue-Antslas Setupoiss sõitis peremehe hobusega minema. Pühapäeva õhult leidis Uue-Antsla valla peremees Saarman, et ta hobune kadunud on. Ühes hobusega oli ära kadunud ka setupoiss Mihkel Saar Petserimaalt, kes Saarmani juures teenimas oli. Tekkis kohe kahtlus, et poiss on vist hobusega minama põgenenud. Mõne ümberkaudse seletuse järele paistis see oletus tõenäolik olevat. Kuid pühapäeva õhtul, hiljem, nähti Vana-Antsla mõisas Saarmani hobust ilma valjasteta kodu poole kihutavat. Kas ka hobune koju tagasi jõudis, pole nende ridade kirjutajal teada. Kuid väga võimalik, et truu loom setupoisist jagu sai ja koju põgenes. Võru Teataja 26. veebruar 1920 Antsla alevik 8. veebruaril oli Antsla omale 3. soomusrongi võersile kutsunud. Möödaläinud aasta kevadel kui punased mitmel korral Antsla peale tungisid ja siit kohast tahtsid raudteed ära lõigata, oli 3. soomusrong, kes kõige rohkem siin punastele valu andis ja nad Antslast eemale hoidis. Möödaläinud pühapäeval oli Antsla elanikkudel võimalik vahvatele kaitsjatele oma austust näidata. Seltsimajas oli kaetud pidulik laud kus vastastikku tervitustega ja kõnedega paar tundi südamlikult koos istuti. Õhtul oli sealsamas kena piduõhtu. Vanu uudiseid vahendavad Margu Konnula ja Kalev Joab Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud PÄIKESETÕUSU PIDULIK RIVISTUS kell Antsla kesklinnas Osalevad Kuperjanovi nim jalaväepataljoni rühm, Naiskodukaitse,Kodutütarde,Noorkotkaste ja KL Antsla Üksikkompanii rühm. Heiskame lipu ja mälestame langenuid. Kaitseliidu Võru Maleva Antsla Üksikkompanii Antsla Vallavalitsus Kultuurisündmused Antsla vallas VEEBRUAR 20. Väärikate Kokakool Uue-Antsla Rahvamaja 21. Vabariigi aastapäeva tähistamine Kaika Seltsimajas Kaika Seltsimaja 22. Estonia teatri etenduse Pipi Pikksukk ühiskülastus Uue-Antsla Rahvamaja 22. Ansambel Topeltmäng Linda Rahvamaja 23. Eesti Vabariik 102, Antsla valla tunnustuste pidulik üleandmine 24. Kaitseliidu Antsla maleva pidulik rivistus Antsla kesklinn 26. Mängufilm Talve MÄRTS 1. Lauatennise turniir Tsooru karikale Tsooru Rahvamaja 3. Kuressaare Teatri etendus Röövsaak 4. Kuressaare Teatri etendus Naksitrallid 6. Naistepäeva salongiõhtu. Külas Maia Vahtramäe Uue-Antsla Rahvamaja 6. Konverents Antsla vald prügivabaks 7. Tsooru Külateatri näidendi OI KALA KALAKE esietendus, tantsuks ansambel AHOI Tsooru Rahvamaja Mida lugeda veebruarismärtsis? Linda raamatukogu soovitab Käes on veebruar, vabariigi sünnipäevakuu! Kõigist valla raamatukogudest leiab lugemiseks raamatuid, mis seotud meie riigi tekkimise, ajaloo ja sinimustvalge sümboolikaga. Suure juubeli puhuks ilmunud raamat Eesti vabariik 100 on olemas Antsla, Haabsaare, Linda, Tsooru raamatukogus. 17. veebruaril oleks 90. aastaseks saanud krimikirjanik Ruth Rendell. Teda teavad rohkem need lugejad, kes on lugenud Mirabilia sarja raamatuid. Mirabilia on kirjastuse Eesti Raamat raamatusari, mis alustas oma tööd möödunud sajandil, aastal Sellest saadik on sarjas ilmunud paljude autorite ulme- ja kriminaalromaane. Vanemad lugejad teavad seda sarja hästi ja kui kellelgi tekkis nüüd küsimus, et kas selles sarjas ikka veel ilmub midagi, siis vastus on jah ilmub küll. Näiteks aastal ilmus Agnes Ravatni Linnukohus. Esikaanel on tuttav logo ka olemas. Mirabilia sarja raamatuid leiab kõigist Antsla valla raamatukogudest. 4. märtsil möödub 155 aastat Eduard Vilde sünnist. Mitmed teosed on koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas, seetõttu on ilmunud kordustrükke, raamatukogudest saab laenutada uuemas kuues raamatuid. 21. märtsil on meie armastatud ooperilaulja Georg Otsa 100. sünniaastapäev aastal ilmus kirjastuselt Varrak Saaremaa valss Georg Otsa elu, raamat on olemas kõigis Antsla valla raamatukogudes. Kuldre raamatukogu soovitab Mina olen orav on üheksas raamat sarjast Laste loomaraamat. Vilgas, graatsiline ja lõbus orav meeldib kõigile. Ta näib lõbus ja kergemeelne, aga kui tarvis, muutub ta üsna tõsiseks ja sihikindlaks. Tee raamat lahti ja orav avab sulle palju saladusi! Ühtlasi õpetab ta sulle õige oravapesa ehitamist. Nagu esimeses osas, Semu kolib sisse, on ka selles raamatus avastada piltidelt palju põnevat. Värvikatele lehekülgedele on peidetud põnevad kõrvaltegelased, kes elavad raamatukangelaste kõrval oma elu. Igalt pildilt tuleb üles leida väike kahvel pererahva nimekaim. Kui Joonas ja tema kaisurebane Semu muuseumi külastavad, tuleb neil tahtmine ka ise midagi nii toredat teha. Aga milline muuseum? Kuhu? Raamat sobib väikelastele õhtuseks ettelugemiseks ja pildivaatamiseks, kuid selle abil saab harjutada ka tähtede tundmist ja esimeste sõnade ning lausete kokku veerimist. 12. Helin-Mari Arder Trio 14. Ansambel Terminaator Linda Rahvamaja 14. Linetantsu stiilipidu Tsooru Rahvamaja 15. Lendteatri kogupereetendus Teofrastus Uue-Antsla Rahvamaja 17. Emakeelepäeva kontsert 18. Dokumentaalfilm Fred Jüssi. Olemise ilu 19. Hiina meditsiini asjatundja Mart Parmas Uue-Antsla Rahvamajas ja -s 24. Eesti Tantsuagentuuri tantsuetendus A Good Run APRILL 1. Võrumaa laste folklooripäev 4. Ansambel Meie mees Linda Rahvamaja 5. Alle Saija Teatritalu etendus Viimased Uue- Antsla Rahvamaja 9. Kuldre Laululind 2020 Kuldre Kool 16. Liina Pulgese monoetendus Aasta ema 18. Antsla Laululaps Liivimaa Noorteorkestri kontsert Jooksvalt saad kõige toimuvaga kursis olla: Urvaste Külade selts ja külakino annavad teada Uus Eesti suhtedraama menukomöödia Svingerite autoreilt. Viis paari räägivad sellest, millest harva avalikult kuulutatakse. Mängufilm ASJAD, MILLEST ME EI RÄÄGI Urvaste Külakinos kell pilet 4/5 Osades Jan Uuspõld, Egon Nutter,Rain Tolk, Ragne Pekarev, Liina Tennosaar. Uut ja väga armast multikat näitame kaks korda. Esimest korda kolmapäeval kell 17.Pilet 5/4. Teine kord läheb vaatamisele teisipäeval 3.03 kell 19:10 Vastlad Olenemata ilmast toimub vastlapäev ikka! Urvaste Külade Seltsi toel koguneme kirikuparki ja vastavalt ilmale, kas laseme liugu, viskame lumepallidega täpsust või kuulame linnulaulu! Üks on kindel, traditsiooniline mälumäng ja supp ning vastlakuklid on kohal! Koguneme 25.veebruaril kell 16 pastoraadi juurde. Väike vabatahtlik annetus vahukoore rohkuseks kuklitele on väga teretulnud! VIRVE ÜPRUS Külade seltsi ja koguduse nimel

7 Veebruar 2020 Antsla valla leht 7 Eesti Vabariik 102 Õnnitleme jaanuari juubilare! 24. märts 12:00 Spordisaalis Tasuta Eesti Vabariik /18:00/AKSK Antsla valla tunnustuste üleandmine ARMAS KOGUPEREETENDUS TEOFRASTUS ASTRID REINLA AIRÉ PAJUR Lava- ja helikunstnik MARGUS MÖLL Pjotr Kallaste Silvi Kuuba Malle Nool Ants Oja Urve Kuhi Karl Undrits 80 Kaido Reinup Viive Pähn Heljo Uibo Anatoli Kuzmin Leili Kattai Vladimir Mihhailov 70 Valve Lepvalts Jaanuarikuu vallalehte läksid ekslikult veebruarikuu juubilarid. Vabandame! Kui keegi ei soovi, et tema sünnipäev avaldatakse vallalehes, siis palume sellest teavitada valla sotsiaaltöötajaid. Kirikuteated EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudus Paastukuu juhtsõna: Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!(2 Kr 6:2) 23. veebruar. Jumala armastuse ohvritee. Kell Urvaste pastoraadis, Antsla palvemajas 24. veebruar Iseseisvuspäev Kell Urvaste kirikus. 26. veebruar Palvepäev. Patukahetsus ja paast. Kell Urvaste pastoraadis. Pärast jumalateenistust leeritund. 29. veebruar kell Urvaste kiriku juures puu talgu. 1. märts Paastuaja 1. pühapäev Jeesus- kiusatuse võitja. Kell Urvaste pastoraadis. Pärast koguduse nõukogu koosolek. Kell Antsla palvemajas 15. märtsil kell märts Paastuaja 2. pühapäev, Palve ja usk. Kell Urvaste pastoraadis, Heimtali kirikus. UUE-ANTSLA RAHVAMAJAS lendteater.ee Pilet 3eur Alla 3a tasuta 15. märts. Paastuaja 3. pühapäev Jeesus-kurjuse võimu võitja. Kell Urvaste pastoraadis, Antsla palvemajas 22.märts. Paastuaja 4. pühapäev Eluleib Kell Urvaste pastoraadis, Antsla palvemajas 25. märts Paastumaarjapäev Kell Piiblitund Urvaste pastoraadis. 29. märts. Paastuaja 5. pühapäev, Kannatuse pühapäev Kell Urvaste pastoraadis, Antsla palvemajas Igal kolmapäeval Urvaste Pastoraadipäev. Kell 9.30 hommikupalvus, riideabi, toit, raamatukogu, saab pesu pesta, paljundada, kasutada internetti. Kell 9.00 saab Antsla kesklinnast Urvastesse ja hiljem tagasi. Kõikidel pühapäevadel kell 9.30 väljub buss Antsla kesklinnast Urvastesse ja pärast jumalateenistust sõidab tagasi. Südamlik kaastunne lahkunu lähedastele! Harald Mõttus Madis Uibusaar Andres Käst Linda Pillai Annetused ja liikmemaksud: EELK Urvaste kogudus SEB EE ; Swedbank EE EELK Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets tel Koduleht: Metsakeskus ee Taluturg Antsla turuplatsil 22. veebruar 9-12 Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: ja 21. märts 9-12 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee

8 8 Antsla valla leht HelinMari Arder Veebruar /19:00 trio Märtsis algas mai ANTSLA KSKS " A N T S L A V A L D P R Ü G I VABAKS" K U T S U B V A L L A K O D ANIKKE 6. M Ä R T S K E L L K E S K K O N N A T E E M A LISELE K O N V E R E N S I LE Klassikaline jäätmeteta õpituba. LIISA AAVIK ANTSLA TARBIJATE ÜHISTU Aita jäätmed ringlusesse! HELEN KIVISILD Taaskasutuse õpituba KARILLE BERGMANN Lisainfo Eerika Lääts ( ja erikalaats@gmail.com) Piletid fienta.com eelmüügist 10/5 kohapeal 15 Naistepäeva salongiõhtu UUE-ANTSLA RAHVAMAJAS 06. MÄRTSIL kell Esineb Maia Vahtramäe Pilet 7eur Kõigile, kes tahavad alustada oma vaimse ja füüsilise korrastamisega - vanusele vaatamata. Ostan Enn Volmere maale. Tel , volmere@ hotmail.com ENESEKORRASTUSPÄEV 19. märtsil kell 11 - Uue-Antsla rahvamajas kell 18 - Antsla kultuuri- ja spordikeskuses Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus ; taavi@puurvesi.ee Külla tuleb Mart Parmas, kes on aastaid õppinud Jaapanis ja Hiinas ning õpetab lihtsaid ja loomulikke võtteid keha korrastamiseks ja meele rahustamiseks. Tutvume hiina tervisekultuuri võtetega (taiji, qigongi, tuina, shindo) Sujuv, meditatiivne liikumine toetab harjutaja emotsionaalset ja vaimset tervist rahu, mida need harjutused sisendavad, aitab eemale peletada stressi. Keha liikumisega paranev vereringe aga toidab ka aju, andes seega mõistusele uut energiat. Taolise tervisevõimlemise vastu huvi tundmiseks ning harrastama hakkamiseks ei pea olema eelnevalt sportlikku elu elanud või heas vormis. Selga panna mugavad liikumist võimaldavad riided. Osalustasu 3eur Antsla Valla leht puurvesi Väljaandja:Antsla vallavalitsus, F. R. Kreutzwaldi 1 Antsla linn Antsla vald, tel , vald@antsla.ee Toimetaja: Kalev Joab, kalev@antsla.ee Küljendus: Kaili Kalle, kaili@antsla.ee Trükk: Kroonpress AS, Tartu. Turaaž: 1915 Kohaletoimetamine: Omniva Järgmise lehe materjalid palume saata kalev@antsla.ee 15.märtsiks