Elu sõltub veest. Inimtarbimiseks sobib alla 1% planeedi veevarudest ning kokku enam kui 1,2 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele.

Väljavõte

1 est vete sesnd

2 Trükse koostj: Keskkonnmet skne foto: Pühjärv, Arne Ader Tgkne foto: Grfvson Dremstme.com Krdd: AS Rego Kjnds: Arel Dsn OÜ Küljends: AS Rego Trükse väljndmst toets SA Keskkonnnvesteerngte Kesks Keskkonnmet 2015

3 Ves j gpäevel Phs mgeves on elks hädvjlk. ests ledb sed psvlt tän klmtlstele tngmstele j väkesele elnke rvle. Mgevett on n põhjveekhtdes k k pnnveekogdes. nmke est slte j ettevõtete veevjdse ktb põhjves. Tllnns j Nrvs, smt mõnes tööstsettevõttes (nt Sllmäel, Kohtl-Järvel, Knds) ksttkse pemselt pnnvett, sest põhjveevrdest sel e ps. Pnnvee sesnd sõltb pemselt reovee phstmse tõhssest, põllmjndse ntensvssest j põllmjndses rkendtvtest ktsemeetmetest. Altes stst on pnnvee reostskoorms ests te reoveephstte ehtmse j vnde renoveermse nng põllmjndses kstsele võetd ksegse sõnnklotstehnk j te frmkompleksde rjmse võ olemsolevte renoveermse tlemsen ollselt vähenend. Ssk on est veekogd mõjttd elkondlkst, todne- j kergetööstsest nng põllmjndslkst hjkoormsest pärnevtest totnetest. Põhj- j Krde-ests lsndb srtööstse hetvee mõj, ms ohstb rnnkmerd. Vmsel stkümnel on ests tomnd ollsed mtsed. Mjndse lngs, mtsed tööstse korrldmsel j olmes trbtv vee oss, on ks toond veekeskkonnle vldv srve vähenemse. See on soodslt mõjnd n jõgedele, järvedele k merele. Ves on elks hädvjlk l sõltb veest. nmtrbmseks sobb ll 1% plneed veevrdest nng kokk enm k 1,2 mljrdl nmesel pdb lgpääs phtle joogveele. Selleks, et tgd tänstele j tlevstele põlvedele veeressrss, on roop ds välj tööttd veepoltk rmdrektv, mlle eesmärk on säästv veemjndse korrldmne. Veelsed põheesmärgd on järgmsed: - Kõkde vete ktse - Kõkde vete he sesnd svtmne - Prülese koostöö nõe rkde j kõg hvttd ospoolte vhel - Kõg hvttd ospoolte ktvse oslse tgmne veemjndslstes tegevstes - Vee hnnkjndspoltk nõe j sstj mksb põhmõtte rkendmne - Keskkonn hvde tsklstmne nende hvdeg, kes keskkonnst sõltvd 1

4 Ä r k TANN V g l A T Ä T Ast (Brtnek) Pär n lmveskond PÄRNU H ste ll H V Pärn lht est v V lg e o jõ G Ko v ves ko n d g Võrtsjärve lmveskond Võrtsjärv dj Nrv jär v Pe ps Peps lmvesko n d TARTU jõg m d-est veskond Mstjõe Ps lmveskond P hk v NARVA t lh Vr lmveskond Pndvere põhjvee lmveskond Khn ääne-est veskond Ve l s e Soodl T m V äk e Rhn H H rj lmveskond Hrj M M ts l lmves kond lmves kond O A r 40 km jä v Krt nr 1. ests on kolm veskond: ääne-est, d-est j Kov veskond. K rk er Mh m n ä SAARMAA äänes r te V lmve s kond HUMAA Vorms S O Ksr R M N Ä Nrv Pe l gl Jä g g jõ m Põlts stj õ ob A M Ke Pä rn nd K M A Ahj Prt N ts Pr e N Võh nd V v Ko j

5 Ves e tnne pre Vee ktset j kstmst plneertkse veskonnt. Veskond on üht võ mtt nbervlgl koos põhjvee j rnnkveeg hõlmv msm- j merel. Vlgl e järg mkonn eg rgpre. ests on moodsttd kolm veskond, mlle pknemst krjeldb krt nr 1. d-est j Kov veskonns tomb prülene koostöö. Veemjndskv Veemjndse vlglpõhseks mjndmseks koosttkse veemjndskv. Selles ssldb veskonn krjelds, ülevde nmtegevse mõjst veele, ülevde veekogmtest, nende sesndst j keskkonneesmärkdest nng vjlkest meetmetest he sesnd svtmseks. Alsdokmendd sb ttvmseks ll ldd veeblehelt Veemjndskv koosttkse kestse peroodn: - esmene perood , - tene perood , - kolms perood Kvg setkse veekogmtele keskkonneesmärgd, ms tleb perood lõpks svtd. Näteks tleb svtd esmese perood veemjndskvs setd keskkonneesmärgd, ms tähendb pljde veekogde hed sesndt. Mõnel veekogml võvd tlenevlt vlgll svtest koormsllktest oll leebemd eesmärgd, kn olkorr lhendmne võb vjd rohkem eg meetmete väljtöötmseks, rkendmseks j he sesnd svtmseks. Svtmt eesmärgd kästletkse e perood veemjndskvs. ttevlmsts järgmse perood kv koostmseks lsttkse jb kämsolev perood jooksl. Veekogmd Veekogm on vee sesnd hndmse ükss, ms võb oll pnnveekogm (jõg, oj, krv, järv, rnnkmer võ os sellest) võ põhjveekogm. Pnnvee sesnd üle peetkse rvestst pnnveekogmte kp. Pnnveekogmed, mlle sesnd veemjndskvs määrtkse, on 750. Pnnveekogmks on määrtd: - sesveekogd veepeegl pndlg ltes 50 h, - voolveekogd vlgl pndlg ltes 10 km 2. Mõned sred veekogd on jottd mtmeks pnnveekogmks j osd väksemd voolveekogd on koondtd kokk üheks sremks voolveekogmks. Ühes pnnveekogms on ühetolne loodslk tüüp, elkeskkond j srnne nmmõj. Pnn- 3

6 vee ll kästletkse n vool- k k sesveekogsd nng rnnkmerd. Rnnkmeres on moodsttd omkord 16 kogmt. Põhjvee sesnd rvestst peetkse põhjveekogmte kp j ned on määrtd kokk 39. Põhjveekogmte prtlemne on tehtd olemsolevte geolooglste j hüdrogeolooglste krtde nng keskkonnregstr ndmete lsel. Veekogde sesnd Veemjndskv koostmsel hnntkse kõg 750 pnnveekogm j 39 põhjveekogm sesndt, rvestdes seejres n olemsolevd serendmed k k tevet vlgl mkstse, koormsllkte jms koht. Sesndkrte sb vdt j ll ldd Sesnd hnnng ntkse koondhnnngn, ms koosneb khest komponendst: - pnnvee phl ersttkse ökolooglst j keemlst sesndt, - põhjvee phl ersttkse keemlst j kogselst sesndt. Pnnvee sesndt hnntkse kvlteedelementde lõkes nng kvlteednätjte lsel. Ökolooglst sesndt seloomstvd bolooglsed, hüdromorfolooglsed j füüskls-keemlsed kvlteedelemendd. Ökolooglse sesnd bolooglsed kvlteedelemendd nätvd, kds nmese tegevs vldb mõj vee-elstk er rühmdele. Ökolooglse sesnd klss määrtkse one-ot ll-ot põhmõttel ökolooglse sesnd klss määrb see sesndt seloomstv komponent (bolooglne, hüdromorfolooglne võ füüskls-keemlne sesnd), mlle lsel on sesndklss mdlm.????? Tünn e s oll täs, k mõn ld on ktk. Srnselt e s k veekogm sesnd oll he, k mõne elemend sesnd on hlb. 4

7 Ökolooglne sesnd jottkse vestmelselt: - väg he ökolooglne sesnd nmtegevsest tlenevd mts pole võ on need tühsed; - he ökolooglne sesnd nmtegevsest tlenevd mtsed bolooglste nätjte oss on väkesed, veekog hüdromorfoloogls omds pole sel moel mdetd, et see mõjtks elstkk, voolveekog on tõkestmt ; - kesne ökolooglne sesnd nmtegevsest tlenevd bolooglste nätjte mtsed on võrreldes referentsveekogg mõõdkd (sremd k hes sesnds veekogs), veekog võb mõjtd nt mprnds võ esned tõkestsrjts; - hlb ökolooglne sesnd bolooglsed nätjd ernevd tgevst tüüb referentstngmstest, sr os bolooglstest tvkooslstest pdb; - väg hlb ökolooglne sesnd bolooglsed nätjd kldvd väg tgevst kõrvle referentstngmstest võ elstk pdb. Pnnveekogmte keemlst sesndt seloomstvd kks sesndklss: - he prorteetsete nete, prorteetsete ohtlke nete j sstenete keskkonn kvlteed prväärts e ülett; - hlb prorteetsete nete, prorteetsete ohtlke nete j sstenete keskkonn kvlteed prväärts ülettkse. Anete keskkonn kvlteed prväärtstele vstvte võ mdlmte ssldste korrl loetkse veekogm keemlne sesnd heks, nende ületmse korrl g hlvks. K sn rkendtkse one ot ll ot lähenemst, ehk k ksvõ ühe ne sslds vees võ vee-elstks ületb keskkonn kvlteed prväärtst, ss loetkse sellse veekogm keemlne sesnd hlvks. Pnnvee koondsesnd määrtkse ökolooglse j keemlse sesnd põhjl põhmõttel, et veekogm koondsesnd määrtleb khest nmettd komponendst hlvem sesndklss. Põhjveekogm koondsesnd määrtkse keemlse j kogselse sesnd põhjl põhmõttel, et põhjveekogm koondsesnd määrtleb khest nmettd komponendst hlvem sesndklss. N keemlst k kogselst sesndt seloomstvd kks sesndklss: - he - hlb 21% 79% he hlb Põhjvee sesnd hnnng stl. 5

8 % 1% 8% 2% 26% 69% 30% 60% väg he he kesne hlb väg hlb hndmt Pnnvee sesnd hnnng j stl. Ms ohstb vett? Pnktkoorms Pnktkoorms vldb sellste tegevste tgjärjel, mlle tlemsen jhtkse võ stb konkreetse skohg määrtd torots võ väljls kd veekogsse hetvett, sdemevett võ sstened. Pnktkoormse mõj vldb veekvlteed mtsten. est veekogd on üldjhl väkesed j veevesed, seetõtt võb sstenete vette jhtmne põhjstd vhetd tgjärg peeg kõkdes veekogdes. Seeg on lt ollne nt kodmjpdmstes jälgd, md krnksst ll vltkse, sest ohtlk kemkl võb rkkd phstsprotsess reoveephsts nng veekogsse jõdes sd stslkks vee-elstkle. Reoves tleb nõetekohselt kädeld, selle loodsesse jhtmne on keeltd. Hjkoorms Hjkoorms tleneb eeskätt mkstsest, nt põllmjndsmlt j metsmlt. Seejres jgneb koorms loodslkks (nt märgldelt j metsst) j nmtekkelseks (nt trbkevndsest j metsmjndsest) koormseks. 6

9 Põllmjndslk hjkoorms (tmektsevhendte j väetste kstmne, loomksvts, sh sõnnk lotmne) on ollne koormsllks põhjveele. Hjkoorms sõltb srel määrl konkreetse st veerohksest nng põllmjndse oss ksttd väetste hlgst j korsttd sg srsest. Põllmjndse ntensvss sõltb srel määrl loodslkest oldest, kõge enm mllvljksest. Põllmjndslk hjkoorms ohstb eelkõge mpnnlähedste põhjveehrete vee kvlteet nng sed ert ktsmt põhjveeg ldel. Preg on välj kjnend prkonnd, kh on koondnd ntensvne põllmjndslk tegevs. Sellstel ldel võb vee kvlteet kevdes hlvened, sed ert srte põllmssvde keskele võ nende ääreldele jäävtes kevdes. Ollseks vee kvlteet ohstvks fktorks on loomksvtshooned, ks pdvd korrlkd sõnnkhodld nng srfrmde vedelsõnnk lotmse kontsentreermne loompdmshoonetele läheml olevtele põlddele. Hjkoormse oss tleb petähelepn pöört mürkkemklde, sõnnk j väetste kstmse keskkonnnõetest knnpdmsele, g ühtls k ühsknlstsoont prkonddes nõetekohste kogmssüsteemde väljehtmsele. Vee voolhlg mtsed j hüdromorfolooglsed kõrvleklded Veekogdele vldb koormst k selle voolhlg, kldjoone võ põhj mtmne. Näteks sb snkohl välj t kevndsvee jhtmse veekogdesse j hüdroelektrjmd, ms mdvd voolhlk jões, smt tõkked (nt psd) voolsängs, mllest ves läb võ üle voolb. Sellsed mtsed sevd oht eeskätt veekogde elstk, kes jäävd lm vjlkest elpkdest, g k kdems- j totmsldest nng on snntd pdevlt t kod otsm. lstk on veekog sesnd hndmsel ollne bolooglne nätj, md võetkse rvesse ökolooglse sesnd hndmsel. Sesnd hnnngte jkohstmne gl stl jkohsttkse pnnveekogmte j põhjveekogmte sesnd hnnngt seretlemste j täendv nformtsoon lsel. Ajkohsttd sesndhnnngd knntb veemjndskomsjon j need vldtkse keskkonngentr kodlehel. Smlt lehelt leb k ülevtlkke sesndkrte stte lõkes. Pnnvee probleemd koosttd sesnd vhehnnngte lsel on pnnvee he sesnd svtmsel srmks tkstseks klstk sesnd. Veevool jõgedes on tõkesttd psdeg, ms jgvd jõe soleertd lõkdeks j tkstvd klde lkmst sobvtesse kdems-, totms- j elpkdesse. Selle tlemsel väheneb j vesb klstk lglne koosses j rvks. Smt on probleemks totnete sslds, ms mtmete veekogmte phl n jõgedes, järvedes k k rnnkmeres tkstb he sesnd svtmst. Totned võvd pärned n pnkt- k k hjkoormsllktest. 7

10 Mret tektvd k ernevd sste- j ohtlkd ned (nt nft, fenoold, rskmetlld), md eg-jlt sere kägs tvsttkse, kd md on konkreetse reostjg keerlne seostd, sest enmst e pkne vlgll ühteg pkset reostsllkt. Sms on ted mtmed veekogd, kh sellsed ned on jõdnd jääkreostsen nõkogdeegsetest objektdest. He võ väg he sesnd on svttd vhehnnng lsel 466 (62%) veekogms j sed sesndt tleb sältd, st nendel vlgldel tleb tät kõk sedsndlsest tlenevd veektsenõded, et sesnd e hlveneks. Põhjvee probleemd Põhjvee sesnd on hlb khekss põhjveekogms. Põhjvee kogselsele sesndle vldb kõge sremt koormst veevõtt, ms vldb eelkõge ühsveevärg veevrstse nng kevndstest j krjäärdest ärjhtv kevndsvee mõjs. Väksem on tööstse j põllmjndse trbeks klv veevõt mõj. Veevõtt võb põhjstd soolse vee nng kevndste vee sssetng põhjveekogmsse. Nt Kmbrm Vend põhjveekogm on Tllnn j Põhj-Hrjm pemne põhjveelne veevrstsllks. Veevõt edsne srenemne võb põhjstd merevee sssetng, ms omkord võb srendd klordde ssldst põhjvees nng võb mt põhjvee joogveen kstmskõlbmtks. Khe d-vrm põhjveekogm hlv sesnd põhjseks on põlevkvkevndste tegevse mõj, selhlgs veeärstseg ksnev põhjveetseme lngs nng ohtlke nete sslds srte sstnd lde pkjlsel koosmõjl. Slr-Ordovtsm Advere-Põltsm põhjveekogm j Slr-Ordovtsm Pndvere põhjveekogm d-est veskonns on hlvs sesnds ntensvse põllmjndslk tegevse tlemsen. 8

11 Ä r rk Rhn V Ahtm e Ar Ve l s e kl ärn Rnn me Pärn lht emmejõg T S nge V Häädemeeste nd PÄRNU Urste rd Võerdl Jõ ht Ä T j Alt Rkõrve g H sn Rhj gle Nõmme Õ Selj Põ l t e Voore Vä k Võrtsjärv Vodj T P d e Oj m v n e e M TARTU ere v j õ g Pe d Hrgl Ä rn Re Sõred Porjõg g Vsl m j Ast (Brtnek) Hendrkhns öö üütre mmjõg mõs ste V ge jõ V l ts me õg rj S N v e st Hmlste Külge A Se-Pnkül knl l d Prn rr m Rdn P Jänjõ Soo dl Jägl Pühjõg Gorodenk õ Pnoj Pärljõg P hk Obnts Ps ks jär v Pe ps Rnnpngerj Aljõg Permskül Tõr v Kdrkül t lh Sõtke Nrv Kore l A H Khn Tõstm sr K l em m Tskre TANN M P d Võ n n Pnoj Pdrem v S O Ur v NARVA r 40 km jä j v Krt nr 2. Voolveekogmd, mlle sesnd e ole he nng selle põhjs K k SAARMAA Pdl er Mh m n Vä HUMAA Tebl Rnnm õs O Re Ä llste H lk l Sn h Võ Ntr bsobv serelõk Hndmssüsteem pdlkks, proovkoh sobmts Vee kvlteet, psd, hüdromorfoloog Hüdromorfoloog oodslk Psd Psd, totned Totned Veehlk g l Tedmt Vorms Svtmt eesmärgg voolveekogmte srvetegrd: R M N V änd r Udr k Svttd eesmärgg voolveekogmd st e Reopl Pärn Jäg m Vhterp lg Ko Põd P s toj l g Ad r g Kldo j P es V ld Kär Pkk e s Kõp Tõll mõ d me Hel Õ h ne hn re s S T j õ Or V Kvld k lv Ve s k l Ueve s e g s V oj õr e m j õ T h e v P r t õg vj K õ me m Pe e elä g K ll soo d b r Mõ Am A el Võs Vsvere o o Nrv õg Vn p Av M A Ah j d Kn mer Sõ Selj re ss he N V h nd Vee r Prtse V ts

12 r k rk SAARMAA er Rhn Mh m n Vä HUMAA Vorms S O M TANN V A H Khn T Kvternr Männk Pelgrnn põhjveekogm O Pärn lht A H T Ä T Võrtsjärv TARTU Kvternr Võr põhjveekogm Kvternr Meltsvesk põhjveekogm mjõ g Ordovtsm d-vr põhjveekogm t lh NARVA jär v P hk Pe ps v jä r 40 km Ordovtsm d-vr põlevkvbssen põhjveekogm Kvternr Vsvere põhjveekogm Nr v v Ast (Brtnek) Slr Ordovtsm Advere Põltsm põhjveekogm Slr Ordovtsm Pndvere põhjveekogm d-est veskonns PÄRNU A Krt nr 3. Hlvs sesnds põhjveekogmd K Hlvs kogselses sesnds põhjveekogm Ksr rv N Hlvs keemlses sesnds põhjveekogm Ä M A Pä rn R M N N Ä V

13 Tegevskv Veemjndskv meetmeprogrmm rkendmseks koosttkse tegevskv. Tegevskv koosttkse stse peroodg, st st kp tkse välj ollsemd tegevsed, md on vj veekog sesnd prndmseks ell v. Tegevskv rkendmse koht koosttkse gl stl ülevde. Tegevskv koostmsel on lseks veekogmte jkohsttd sesndhnnngd, veemjndskv meetmeprogrmms määrtd meetmed, eelmse perood tegevskv rkendmse ülevde nng md sjkohsed ndmellkd. Tegevskv koostmsel kstkse ernevd ospool, kes vsttvd meetmete ellvmse eest. Tegevskv j selle ülevdeteg sb ttvd dressl gühe pns Mlmmstbs võb küll Sn pns tndd väksen, kd rvestdes pk, ks eld, sd S otseselt j gpäevselt ks dt sellele, et phst vett jätkks veel mtmetele põlvkonddele: - gsgne nmtegevs vldb srvet keskkonnle, mõtle kks kord enne k mdg teed võ ette võtd. - Märk j nn ted rkkmstest Keskkonnnspektsoon telefonl oe st mlleks j kds sääst vett. - Sr os pnktkoormsest pärneb reoveephsttest, ms gpäevselt phstvd kods j tööl kstses olnd vett, ms ssldb nt ernevte kodkemklde jääke. Seeg võmlse korrl eelst lt loodslkke koostsos ssldvd phstsvhended, ms lgnevd loodses lhtsmn. - Reoves tleb jhtd knlstsoon võ selle pdmsel kogd mhttesse. Reovee loodsesse jhtmse tgjärjel võd rkkd om võ nbrte kevvee nng sed oht vee-elstk. - oob kods lgsest väetmsest j keemlste tõrjevhendte kstmsest. N tomdes e se s oht om slvkev vett. - Är pese sõdked (to, trktor, mootorrts jt) veekogs võ selle vhets nbrses eg joogveekev kõrvl. - Ohtlkd jäätmed sorteer erld j v selleks ettenähtd kogmskohtdesse. - Rääg vee ollssest k lstele! - K sl tekb küsms vee koht, ss vt kndlst k s! 11

14 Mlmmstbs võb küll Sn pns tndd väksen, kd rvestdes pk, ks eld, sd S otseselt j gpäevselt ks dt sellele, et phst vett jätkks veel mtmetele põlvkonddele.