Vabariigi Valitsuse 17. novembri a määruse nr 130 Tööhõiveprogramm muutmise määruse eelnõu seletuskiri
|
|
- Alexander Ots
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Vabariigi Valitsuse 17. novembri a määruse nr 130 Tööhõiveprogramm muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse 17. novembri a määrus nr 130 Tööhõiveprogramm (edaspidi THP) on kehtestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) 4 1 lõike 1 alusel. TTTS-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. TTTS-i 4¹ lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada tähtajaline tööhõiveprogramm TTTS-i eesmärgi saavutamiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud tööhõiveprogrammiga võib võrreldes TTTS-iga kehtestada uusi tööturuteenuseid, osutada tööturuteenuseid soodsamatel tingimustel, suurendada tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning laiendada tööturuteenuste ja -toetuste saajate ringi. Eelnõuga muudetakse tööhõiveprogrammi, kehtestades uue tööturuteenusena töötasu hüvitis. Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2020.a korraldusega kehtestati eriolukord viiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks. Eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulu järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Tööhõive programmi muutmine kannab TTTS eesmärki tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus uue tööturuteenuse kehtestamise toel. Töötasu hüvitist saab tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai a. Hüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud, ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Hüvitist makstakse üldjuhul 70% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Hüvitist saab taotleda Eesti Töötukassast. Meetme maksumuseks on planeeritud 250 miljonit eurot Eelnõu ettevalmistaja TTTS 4¹ lõike 2 alusel koostab tähtajalise Tööhõiveprogrammi projekti töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. THP eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ( , sten.andreas.ehrlich@sm.ee), tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul ( , brit.rammul@sm.ee), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ( , kristi.suur@sm.ee), tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Kadi Kanarbik ( , kadi.kanarbik@sm.ee), töö- ja pensionipoliitika osakonna juhata Ulla Saar ( , ulla.saar@sm.ee), töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos ( , mariliis.proos@sm.ee), õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (tel , ethel.bubor@sm.ee), analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ( , hede.sinisaar@sm.ee), Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Pille Liimal ( , pille.liimal@tootukassa.ee), Erik Aas ( , erik.aas@tootukassa.ee), Reelika Leetmaa ( , reelika.leetmaa@tootukassa.ee), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ( , ira.songisepp@tootukassa.ee) ja strateegiajuht Gerli Aas ( , gerli.aas@tootukassa.ee).
2 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse THP 20. septembril a jõustunud redaktsiooni RT I, , Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest muudatusest. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse THP mahtu uue tööturuteenuse jaoks planeeritud vahendite võrra. Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uue tööturuteenusena töötasu hüvitis. Eelnõu punktiga 3 reguleeritakse hüvitise saaja. Hüvitist makstakse töötajale. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse THP-d uue tööturuteenusega, lisades THP teksti -i 19 1 (töötasu hüvitis). -i 19 1 lõige 1 sätestab hüvitise maksmise üldise aluse. Hüvitist makstakse olukorras, kus tööandja igapäevane tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Käesoleva määruse mõttes peetakse silmas eelkõige käesoleval hetkel COVID-19 viirusest tingitud raskuseid, mis mõjutavad oluliselt kõiki majandussektoreid. Tagamaks hüvitise kiire väljamakse, makstakse hüvitist otse töötajale: puudub vajadus tööandja poolt vahendamiseks. -i 19 1 lõikes 2 on nimetatud olukorrad, mida loetakse tööandja tegevuse oluliseks häireks. Hüvitist makstakse, kui tööandja on sattunud raskustesse ning täidetud on vähemalt kaks tingimust kolmest: 1) tööandja käive või tulu on langenud 30%. Äriühingute puhul hinnatakse käivet, mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul tulu. Võrdlusaluseks on käesoleva aasta ja eelmise aasta sama kuu. Näiteks, kui hüvitist taotletakse märtsikuu eest, võrreldakse aasta märtsikuud ja aasta märtsikuud. Tööandja esitab võrdluse näiteks e-maksuameti maksukohustuslaste registri väljavõttena. 2) tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses anda vähemalt 30% töötajatest. Töö kokkulepitud ulatuses mitteandmine võib toimuda nii töölepingu seaduse 35 alusel keskmise töötasu säilitamisega kui ka töölepingu seaduse 37 alusel. 3) tööandja on majanduslikel põhjustel töö kokkulepitud ulatuses mitteandmise tõttu kasutanud töölepingu seaduse 37 alust ja vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või töötasu alammäärani. Tööandja esitab töötukassale töötajatele esitatud teate ning põhjenduse. Käesoleva eelnõu mõttes loetakse tööandjaks ka kontsern. Näiteks kui ettevõtte müügi ja tootmisüksused on juriidiliselt erinevad isikud, aga sidusettevõtjad, on selline tööandja õigustatud hüvitist saama. -i 19 1 lõige 3 sätestab töötajate ringi, kellele hüvitist makstakse. -i 19 1 lõige 4 sätestab hüvitise suuruse. Hüvitis arvutatakse töötuskindlustuse seaduse koondamishüvitise põhimõtete järgi. See tähendab, et keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Kui töötajale on makstud palka lühemal perioodil kui 12 kuud, võetakse aluseks tegelikult makstud tasud, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Töötukassa maksab eeltoodud alustel arvutatud keskmisest töötasust 70%. Hüvitise maksimummäär on 1000 eurot kuus (brutosumma).
3 -i 19 1 lõige 5 sätestab hüvitise käsitlemise tööandja makstud töötasuna. Töötukassa tasub hüvitiselt kõik tööjõumaksud. Hüvitise maksmisel loetakse tööandja nimel ja asemel Töötukassa poolt täidetuks ka tööandja TLS 29 lõike 6 kohane kohustus maksta töötajale vähemalt töötasu alammäära. -i 19 1 lõige 6 sätestab tööandja kohustuse tasuda hüvitise taotlemisel töötaja töötasust brutosummana vähemalt 150 eurot. Tegemist on minimaalse tööandja kohustusega, tööandja võib maksta töötasu ka suuremas summas. -i 19 1 lõike 7 kohaselt peab töötajale olema tagatud vähemalt töötasu alammäär. Olukorras, kus töötaja saab töötasuna alammäära ja tööandja täidab eelneva lõike kohase kohustuse, makstes brutotöötasuna 150 eurot, tagab Töötukassa, et töötajale on makstud koos hüvitisega vähemalt töötasu alammäär. Töötukassa peab tulumaksu kinni kogu summalt ja ei arva maha maksuvaba tulu osa. Juhul, kui osalise tööajaga töötamisel jääb töötaja töötasu alla kuu alammäära, tasub tööandja lõikes 6 nimetatud kohustusliku töötasu ning ülejäänud osa töötaja keskmisest töötasust maksab Töötukassa. Tööandja maksab sotsiaalmaksu 150 eurolt ja Töötukassa maksab sotsiaalmaksu kuumäära täitumiseni. -i 19 1 lõige 8 sätestab, et hüvitist makstakse maksimaalselt 2 kalendrikuu eest. Tööandjal on võimalik valida, milliste kuude eest vahemikus märts kuni mai hüvitist taotleda. -i 19 1 lõikega 9 kohustatakse tööandjat maksma hüvitis täies ulatuses tagasi, kui tööandja koondab töötaja, kelle eest hüvitist taotleti. Keeld kehtib kuu kohta, mille eest hüvitist taotleti ja sellele järgneva kuu kohta. Antud olukorras ei ole õigustatud hüvitise maksmine, kuivõrd hüvitise eesmärk on tööandja majandustegevuse jätkumine ja koondamisolukorra vältimine. -i 19 1 lõige 10 sätestab hüvitise taotlemise korra. Kuivõrd hüvitis on efektiivne eelkõige siis, kui see on võimalik kiirelt välja maksta, sätestatakse avalduse esitamise kohustus viie kalendripäeva jooksul. Samas ei takista see hilisemat taotlemist kuni meetme lõpuni (30. juuni). Tööandjal on võimalik ka töötasu tavapärasest palgapäevast varasemalt välja maksta, taotledes koheselt ka hüvitist ja tagades töötajale hüvitise laekumise võimalikult vara. Töötukassa menetleb taotluseid võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul nõuetekohase taotluse alusel hüvitise välja 5 tööpäeva jooksul. -i 19 1 lõige 11 koos avaldusega tuleb tööandjal esitada oma olukorda tõendavad dokumendid. Seejuures tuleb esitada tõend käibe või tulu muutuse ning põhjendused töö kokkulepitud ulatuses mitteandmise või töötasu vähendamise kohta. Tööandja peab esitama ka andmed iga töötaja kohta, kelle eest hüvitist taotletakse. Töötaja kohta tuleb esitada isikuandmed ja pangakonto number, kuhu hüvitise saab kanda. Tavapäraselt saab tööandja kasutada pangakontot, mille töötaja on andnud töötasu kandmiseks. Samas näiteks töötasu sularahas tasumise korral või pangakonto puudumisel esitab tööandja andmed, kuhu hüvitise väljamakse teha. -i 19 1 lõige 12 kordab üle Töötukassa õiguse nõuda tööandjalt täiendavaid tõendeid või dokumente, tagamaks hüvitise sihipärane maksmine. -i 19 1 lõige 13 sätestab hüvitise maksmise rahalise allika, hüvitist makstakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Vahendid on piiratud selle hüvitise tarvis eraldatud vahenditega. Eelnõu punkt 5 sätestab kuud, mille eest on võimalik toetust taotleda. Tööandjatel on võimalik taotleda hüvitist märtsikuu, aprillikuu või maikuu eest.
4 Eelnõu punkt 6 sätestab meetme tähtajalisuse. Tööturuteenust on võimalik taotleda kuni käesoleva aasta juunikuu lõpuni. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus sätestatud meetme näol ei ole tegemist riigiabiga, kuna täidetud ei ole valikulisuse kriteerium. Meedet võivad kasutada kõik sektorid. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuse eesmärk on muuta regulatsiooni selliselt, et vähendada COVID-19 koroonaviiruse levikust tingitud mõju Eesti tööandjatele ja töötajale aidates säilitada töökohti ja ennetada töötajate koondamist olukorras, kus eriolukorra tõttu või eriolukorrast tingitud majandusraskuste tõttu (nt tarneahelate katkemine) on raskendatud töötajatele töö tegemise võimaldamine. Eelnõu aluseks on Eesti Töötukassa nõukogus kokku lepitud muudatused ning sellest tulenevalt ei käsitleta mõjuanalüüsis võimalikke alternatiivseid ettepanekuid. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline (HÕNTE 1 lg 2 p 1). Muudatuse kohaselt toetatakse tööandjaid ja töötajaid töötasu hüvitamisega, millele kvalifitseerumiseks peavad tööandjad täitma kahte tingimust kolmest: 1) tööandja käive või tulu on langenud vähemalt 30% võrreldes aastataguse perioodiga; 2) tööandjal pole tööd anda vähemalt 30%-le töötajatest (TLS 35, TLS 37); 3) tööandja on vähendanud vähemalt 30%-l töötajatest töötasu vähemalt 30% (TLS 37). Tingimused täitnud ettevõte saab taotleda hüvitist kahel kuul kolmest, hüvitist saab taotleda perioodi 1. märts kuni 31. mai eest. Töötukassa hüvitab töötajale mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on kohustus maksta vähemalt 150 eurot. Töötasu hüvitise osalt ja tööandja poolt makstavalt töötasult tasuvad vastavalt Töötukassa ja tööandja tööjõumaksud. Töötukassa ei maksa töötajale rohkem, kui tema eelmise 12 kuu keskmine töötasu, kuid mitte vähem kui kehtiv alampalga suurus (584 eurot), v.a juhtudel, kui inimene töötas osaajaga, sellisel juhul makstakse eelmise palga ulatuses. Töötasu hüvitamisse on hõlmatud nii avaliku kui erasektori töötajad. Eelnõus esitatud peamistest muudatustest mõjutatud sihtrühmadeks on seega avaliku ja erasektori töötajad ning tööandjad. Peamine mõju ilmneb töötajate majandusliku toimetuleku tagamises ning tööandjatele koroonaviirusest tingitud majandusraskustest tulenevate mõjude vähendamises. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Töötukassa, Statistikaameti, Eesti Maksu- ja Tolliameti (edaspidi EMTA), Tööinspektsiooni andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Mõju elanike sissetulekutele ja majanduslikele otsustele käsitletakse sotsiaalse, sh demograafilise mõju all. Eelnõu mõjude olulisuse
5 tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega avalda mõju välissuhetele ja julgeolekule, samuti ei avalda mõju regionaalarengule (muudatus ei mõjuta ühte kindlat piirkonda) ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne mõju, sh demograafiline Mõju ulatus ja muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus Peamine sotsiaalne mõju seisneb selles, et aitab tagada avaliku ja erasektoris töötavate elanike ja nende leibkondade majanduslikku toimetulekut, säilitades teatud tasemel nende sissetuleku ning tagades sotsiaalsed garantiid olukorras, kus töötasu on vähendatud, või olukorras, kus tööandjal ei ole võimalik tööd võimaldada. Statistikaameti andmetel oli aastal aastaseid hõivatud elanikke ning neist ca olid palgatöötajad (sh käsundus- või töövõtulepingu alusel töötajad), mis moodustasid 89% kõikidest hõivatutest. Eelnõus toodud muudatusest on aga mõjutatud need, kes töötavad töölepingu alusel ning Tööinspektsiooni aasta andmetel 1 moodustavad need 83% kõikidest hõivatutest. Veelgi täpsemalt oli Maksu- ja Tolliameti andmetel a veebruaris töölepingu alusel väljamakse saajaid , neist ehk 13% olid töötasu alammäära saajad, kellest omakorda ehk 22% töötasid osaajaga. Täisajaga töötajaid oli a veebruaris ehk 83% kõigist töölepingu alusel väljamakse saajatest. Täiskoormusega töötavatest isikutest ehk 13% olid töötasu alammäära või sellest madalama tasu saajad. Osaajaga töötajaid oli a veebruaris ehk 17%. Osaajaga töötajatest ehk 17% olid töötasu alammäära või sellest madalama tasu saajad. Mediaan brutotöötasu suurus oli üle kõigi tegevusalade 1145 eurot, keskmine brutotöötasu suurus aga 1347 eurot. Täiskoormusel töötajate mediaan brutotöötasu suurus oli 1239 eurot ning keskmine 1462 eurot. Muudatuse tulemusel säilib või väheneb töötaja töötasu vähemal määral, kui ilma eelnõus toodud muudatuseta. Kui lähtuvalt TLS 37-st ei saa tööandja temale ettenägematutest ja temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud tööd, siis võib kokkuleppel töötajaga vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks, kuid mitte allapoole kehtivat töötasu alammäära. Mõju ulatus töötajate majanduslikule toimetulekule on suur, kuna olenevalt töötaja eelnevast töötasust säilitatakse enamjaolt suur osa (ca 70%) eelneva 12 kuu keskmisest töötasust. Tabelis 1 on toodud näidisarvutused erinevate brutotöötasu suuruste näitel (sh osaajaga töötava töötaja palk, mis jääb allapoole alampalga piiri, alampalgaga töötaja, 1428-eurose brutotöötasu saaja ning 3000-eurose brutotöötasu saaja). Kui töötaja eelnev töötasu jääb vahemikku alampalk (584) kuni 1428 eurot, siis töötukassa toetuse osakaal kogu töötaja palgast moodustab 74%. Kui töötaja eelnev töötasu on olnud üle 1428 euro ja kuna Töötukassa 1000 eurost kõrgemat hüvitist ei maksa, väheneb Töötukassa hüvitise osakaal ja suureneb töötaja osakaal eelneva töötasu suurusest (st suureneb eelneva brutotöötasu ja uue brutotöötasu vahe). Tabelist on näha, et juhul, kui töötaja brutotöötasu oli 300 eurot, siis sellisel juhul tasub Töötukassa ja tööandja talle kogu tema varasema brutotöötasu (ehk asendusmäär on 100%). Ka alampalga ulatuses töötasu saanud töötajatele hüvitatakse tööandja ja Töötukassa poolt eelnev brutotöötasu täies ulatuses. Seega võib öelda, et muudatus avaldab olulist mõju nii alampalga saajatele kui osaajaga töötajatele. 1 ookeskkonna_ulevaade_2019_v6_web.pdf
6 Tabel 1. Näidisarvutused, kui töötasu vähendamise aluseks on TLS 37 Töötaja eelnev brutotasu (eurot) Tööandja makstav osa (minimaalne kohustus 150 eurot) tööandja maksud (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) Töötukassa toetuse suurus toetuselt makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse (tasub töötukassa) Töötaja uus brutotasu (eurot) Töötaja saab osakaalu varasemast töötasust (%) 100% 100% 81% 72% 38% Töötukassa kulu Tööandja kulu Töötaja kulu Kulude jaotus (Töötaja eelnev brutotasu=100%): Töötukassa kulu (sh maksud) 50% 74% 74% 67% 39% Tööandja kulu (sh maksud) 50% 26% 11% 10% 6% Töötaja kulu 0% 0% 15% 23% 55% Allikas: sotsiaalministeeriumi arvutused Kui lähtuvalt TLS 35-st ei ole tööandjal tööd anda ja ta peab töötasu säilitama, siis töötaja endise töötasu säilitamiseks suureneb töötukassa osakaal kuni töötaja 1150-eurose brutotöötasuni. Kuna Töötukassa toetuse maksimaalne suurus on 1000 eurot, siis üle selle hakkab Töötukassa osatähtsus vähenema ja tööandja osakaal suurenema. Tabelis 2 toodud näidete korral on näha, et kui töötaja eelnev brutotöötasu oli 1428 eurot, siis Töötukassa toetuse osa on 1000 eurot ning tööandja osa siis sellest üle jääv osa ehk 428 eurot. Kui aga töötaja eelnev brutopalk oli 3000 eurot, siis moodustab Töötukassa osa selle tagamisel töötajale 33% ja tööandja osa 67%. Tabel 2. Näidisarvutused, kui töötasu säilitatakse TLS 35 alusel Töötaja eelnev brutotasu (eurot) Tööandja makstav osa (min kohustus 150 eurot) tööandja maksud (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) Töötukassa toetuse suurus toetuselt makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse (tasub töötukassa) Töötaja uus brutotasu (eurot) Töötaja saab osakaalu varasemast töötasust (%) 100% 100% 100% 100% 100% 100% Töötukassa kulu Tööandja kulu Töötaja kulu
7 Kulude jaotus (Töötaja eelnev brutotasu=100%): Töötukassa kulu (sh maksud) 50% 74% 70% 70% 62% 33% Tööandja kulu (sh maksud) 50% 26% 30% 30% 38% 67% Töötaja kulu 0% 0% 0% 0% 0% 0% Allikas: sotsiaalministeeriumi arvutused Kokkuvõttes aitab muudatus vähendada nende inimeste arvu kasvu, kes järgmistel kuudel võiksid kaotada töö, kuna tööandja ei saa majanduslike raskuste tõttu tööd võimaldada ehk teisisõnu aitab muudatus säilitada töötajale töökoha ja vältida koondamist, kuivõrd Töötukassa abil hüvitatakse suures osas töötaja töötasu. Seeläbi aitab muudatus kaasa ka sellele, et sissetuleku säilimise korral ei lisandu suurel määral neid inimesi, kes taotlevad kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust ning kelle leibkondade sissetulek ei lange allapoole vaesuspiiri. Statistikaameti andmetel on kõige suuremas vaesusriskis töötuks jäänud inimesed nii näiteks elas aastal suhtelises vaesuses 52,5% ning absoluutses vaesuses 16,7% töötutest. Ka toimetulekutoetuse saajate seas on kõige enam mittetöötavaid inimesi ning toetuse saajate arv on otseselt seotud töötuse ulatusega ühiskonnas. Eelnõu muudatus aitab kaasa ka elanike ja nende leibkondade tarbimiskäitumisele tagades sissetuleku, millest tulenevalt säilib nende tarbimisvõimekus. Töötasu säilitamise või töötasu vähendamise pidurdamise kaudu on sihtrühmal võimalik tagada endale ja oma leibkonnale näiteks vajalikud esmatarbekaubad, kuid aitab vähendada ka rahaliste kohustuste mittetäitmist (nt. laenude korral; elatise maksmine) ning aitab toime tulla ootamatute kulutustega. Mõju avaldumise sagedus Mõju sagedust võib hinnata ebaregulaarseks, sest hüvitist makstakse välja kord kuus ning hüvitist saab üks tööandja taotleda maksimaalselt kahe kuu eest perioodil a märts kuni a mai. Seega puudutab muudatus ka töötajaid maksimaalselt kahel kuul. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse eesmärk on vähendada eriolukorra tõttu tekkinud majanduslikke toimetulekuraskusi. Kuivõrd muudatus rakendub nii TLS 35 kui TLS 37 korral, siis nende võrdluses on tööandja poolne kohustusliku osa suuruse ulatus erinev: nt TLS 37 puhul on tööandja kohustatud 1600-eurose brutotöötasuga töötaja puhul tasuma minimaalselt 150 eurot, kuid TLS 35 korral on tööandja poolt makstava suuruse ulatus sellise brutotöötasu korral 600 eurot. Sellest tulenevalt võib tekkida risk, et tööandja soovib rakendada pigem töötasu vähendamist. Viimane aga tähendab töötajatele teatud brutopalga suuruse korral väiksemat asendusmäära kui TLS 35 korral. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega oluline mõju kõigile neile töötajatele, kelle sissetulek on tulenevalt eriolukorrast tööandja majanduslike probleemide tõttu vähenenud või vähenemas töö mittevõimaldamise tõttu. Mõju majandusele Mõju ulatus ja muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus Muudatuste rakendamise eesmärk on säilitada töökohti ja ennetada töötajate koondamist tegevusaladel, kus eriolukorra tõttu või eriolukorrast tingitud majandusraskuste tõttu (nt tarneahelate katkemine) on raskendatud töötajatele töö tegemise võimaldamine. Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele. Muudatuse mõju leibkondade tarbimiskäitumisele on kirjeldatud sotsiaalse mõju all. Mõju ettevõtete tegevusele avaldub muudatuse tulemusena järgmiselt: a) muudatuse tulemusena väheneb tööandjate maksukoormus ja tööjõukulud;
8 b) muudatusega avalduv mõju on suurem eelkõige väikeettevõtetele, kelle käive ja tulu olenevad suures osas tööjõukuludest ning kellel on toetusele kvalifitseerumise tingimusi (vähemalt 30%-le töötajatest pole tööd anda või kes on vähendanud vähemalt 30% ulatuses töötajate palka) lihtsam täita, kuna töötajate arv on väike; c) muudatus mõjutab eelkõige nende tegevusalade ettevõtete toimetulekut, kus võib eeldada eriolukorrast tingituna suurt mõju tegevusala käibele ja tulule ja tööjõuvajadusele (nt majutus ja toitlustus; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; töötlev tööstus; elektrienergia tootmine). Eelnõu muudatusest on mõjutatud tööandja, kelle käibe ja tulu kahanemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on olnud suurem kui 30% ja kelle töötajatest vähemalt 30% on majanduslikest asjaoludest tulenevalt mõjutatud (st kas neile pole tööd anda või ei ole tööd anda kokkulepitud ulatuses). Potentsiaalselt on mõjutatud kõik tööandjad, kes on töölepingulises suhtes vähemalt ühe töötajaga. Statistikaameti andmetel oli Eestis aastal kokku ca asutust/ettevõtet, neist ettevõttes oli vähemalt üks töölepinguline töötaja või oli töötajatena tegev juhatuse liikmena 2. Töötajaid kokku oli neis ettevõtetes ca Seega kuuluvad muudatusest mõjutatud sihtrühma ca 43% Eesti ettevõtetest ja 83% hõivatutest 3. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli a veebruaris töölepingu alusel väljamakse saajaid ning neist 17,8% töötasid töötlevas tööstuses, 4% majutuse ja toitlustuse tegevusalal, 1,8% kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal töötas veebruaris väljamakse saanud töötajatest 0,8%. Nimetatud tegevusalade võrdluses oli töötasu miinimummääras (arvestatud täistööaega) saajate osakaal kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal (25,3% kõikidest majutuse ja toitlustuse tegevusalal töölepinguga töötanud inimestest, kes said aasta veebruaris väljamakseid). 16,1% oli töötasu miinimummääras saajaid kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal ning töötlevas tööstuses 10%. Majutuse ja toitlustuse tegevusalaga võrreldes on suurem alampalga saajate osakaal veel muu teenindavate tegevuste ja kinnisvaraalase tegevuse korral. Joonis 1. Töölepingu alusel väljamakse saajate arv ja alampalgas saajate osakaal tegevusalati 1, a veebruar 2 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu-ja Tolliameti andmetel töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja. ookeskkonna_ulevaade_2019_v6_web.pdf 3 Statistikaameti aasta andmetel oli hõivatuid vanuses 15 kuni 74 aastat ning aastal
9 1 Tegevusalad: A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ; B Mäetööstus; C Töötlev tööstus; D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; E Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; F Ehitus; G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; H Veondus ja laondus; I Majutus ja toitlustus; J Info ja side; K Finants- ja kindlustustegevus; L Kinnisvaraalane tegevus; M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; N Haldus- ja abitegevused; O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus; P Haridus; Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; S Muud teenindavad tegevused; Muu mujal nimetamata tegevusala. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet, sotsiaalministeeriumi arvutused Kõikide tegevusalade mediaan brutotöötasu suurus oli aasta veebruaris 1145 eurot ning keskmine brutotöötasu 1347 eurot, siis täistööaja korral olid need vastavalt 1239 eurot ja 1462 eurot. Tegevusalade võrdluses selgub, et neist peaaegu kõige madalam mediaan brutotöötasu on majutuses ja toitlustes (818 eurot, täistööaeg). Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (1244 eurot) ning töötlevas tööstuses (1196 eurot) töötavate inimeste mediaan brutotöötasu on tegevusalade keskmise (1239 eurot) lähedal või sellest mõnevõrra suurem. Keskmise täistööaja brutotöötasu võrdluses oli kõige madalam töötasu majutuses ja toitlustuses (931 eurot). Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal ning töötlevas tööstuses töötavate inimeste keskmine brutotöötasu (vastavalt 1424 eurot ja 1378 eurot) on tegevusalade keskmisest (1462 eurot) siiski mõnevõrra madalam. Arvestades, et tegevusalade keskmine alampalga saajate osakaal oli 13% ning ka nii mediaan kui keskmist brutotöötasu ulatust, siis võib öelda, et muudatus mõjutab oluliselt just eeldatavalt kõige suuremas majanduslikus raskuses olevate tegevusalade ettevõtteid ja nende töötajaid. Tabelis 1 ja 2 kirjeldatud näidete alusel võib eeldada, et muudatus avaldab suuremat mõju nendele tööandjatele, kes ei saa tööd anda kuni 1150 eurost brutotöötasu teenivatele töötajatele, kuid oluline mõju ilmneb ka teiste puhul. Tabel 3. Töölepingu alusel väljamakse saajate keskmine ja mediaan brutotöötasu täistööaja korral tegevusalati, a veebruar Täistööajaga töötajate mediaan brutotöötasu, eurot Täistööajaga töötajate keskmine brutotöötasu, eurot
10 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Finants- ja kindlustustegevus Haldus- ja abitegevused Haridus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Mäetööstus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Töötlev tööstus Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Veondus ja laondus Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet, sotsiaalministeeriumi arvutused Mõju avaldumise sagedus Mõju sagedus on ebaregulaarne (harv), kuna toetust makstakse välja kord kuus ning toetust saab üks tööandja taotleda maksimaalselt kahe kuu eest. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus võib mõjutada ettevõtete vahelist konkurentsi, kuivõrd osad neist kvalifitseeruvad ning saavad seeläbi võrreldes teistega eelise tööjõukulude katmisel ehk moonutab konkurentsi ettevõtete vahel. Näiteks ei puuduta muudatus füüsilisest isikust ettevõtjaid, võlaõiguslike lepingute alusel töötajaid jm. Tegevusalade võrdluses tuleb aga arvestada, et tegemist on eriolukorra tõttu tekkinud käibe ja tulu vähenemisega, mis on pannud need ettevõtted teatud tegevusaladega võrreldes oluliselt halvemasse olukorda. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega oluline mõju kõigile ettevõtetele, kellel on töölepingulisi töötajaid ja kes eriolukorra tõttu tekkinud majanduslike probleemide tõttu ei saa töötajatele maksta senises ulatuses töötasu või kes ei saa töötajatele tööd võimaldada. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju ulatus Töötasu hüvitamisega suureneb Eesti Töötukassa töötajate töökoormus ning muutub töökorraldus. Kuivõrd muudatus on erakorraline, siis eeldab see töötukassa kiiret olukorraga kohanemist ning ressursside ümberpaigutamist vastavalt muutunud vajadustele. Eelduse kohaselt suureneb hüppeliselt vajadus Töötukassa töötajate nõustamise järgi, sest kasvab nõustamist vajavate tööandjate hulk, kellele tuleb selgitada hüvitisele kvalifitseerumise tingimusi ning sellega kaasnevat menetlusprotsessi. Muudatuse tulemusena peab Töötukassa hakkama menetlema töötasu hüvitamise taotlusi ning tegema uut liiki väljamakseid, mis eeldab nii töötajate (tööandjate nõustajate, menetlejate) kiiret kohanemist,
11 kui ka arendustegevusi infosüsteemides, arvestades töötasu hüvitamisega kaasnevaid eripärasid. Kuigi muudatus on Töötukassa jaoks erakorraline ning hõlmab potentsiaalselt väga paljusid tööandjaid, kellel on õigus Töötukassa kaudu töötasu hüvitamist taotleda, võib mõju ulatust pidada siiski keskmiseks, sest Töötukassal on olemas piisav arv töötajaid ning vajalikud teadmised ja oskused tulemaks toime ka erakorralistes olukordades. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab Eesti Töötukassat tervikuna, kuid eeskätt otseselt infosüsteemide arendamisega, tööandjate nõustamisega ning töötasu hüvitamise taotluste menetlemisega tegelevaid töötajaid. EMTA puhul mõjutab muudatus eeskätt nende töötajate töökoormust, kes tegelevad käibe/tulu deklaratsioonide väljastamisega. Eelnevast tulenevalt on sihtrühma suurus väike. Mõju avaldumise sagedus Töötasu hüvitamise näol on tegemist ajutise meetmega, mida makstakse perioodil märts kuni mai, millest tulenevalt puutub nii Eesti Töötukassa kui ka EMTA muudatusest tingitud mõjudega nimetatud perioodil kokku igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude risk võib ilmneda, kui Töötukassa ei suuda piisavalt kiiresti viia sisse vajalikke muudatusi infosüsteemides, mistõttu võib toetuse avalduste vastuvõtmine ning sellest tulenevalt hüvitise väljamaksmine viibida. Lisaks võib tekkida ebasoovitavate mõjude risk juhul kui meetme planeerimisega võrreldes kujuneb tegelik vajadus oluliselt suuremaks. Stsenaariumid on kirjeldatud 5. osas, näiteks 250 miljoni euro asemel võib ulatuda kulu 330 miljonist eurost kuni 1,157 miljardi euroni. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega oluline mõju Töötukassa eelarvele ja töökorraldusele. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad muudatused mõjutavad neid ettevõtteid, kellel eriolukorra tõttu on tekkinud makseraskused ja taotlevad seetõttu töötajate töötasu hüvitamist Töötukassast. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt halduskoormuse suurenemist, sest ettevõtte käibe/tulu vähenemist kontrollib töötukassa maksu- ja tolliametist. Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Töötukassa töökoormus suureneb lisanduvate klientide tõttu, kuid muudatust tegemata suureneks töötukassa pöörduvate inimeste arv, kes on koondatud. Teisalt on tegemist ajutise meetmega, mida rakendatakse märts-mai perioodil. Ka Maksu- ja Tolliametil on vajadus muudatustega kohanemiseks (nt ettevõtete käibe ja tulu tõendi väljastamise osas), kuid tulenevalt meetme lühiajalisusest, ei ole selle mõju suur. 5. Meetme rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Töötasu hüvitamise väljamakseid tehakse perioodil a märts a mai ning meetme rakendamise kulud võivad olla kuni 1,157 miljardit eurot. Meedet rahastatakse Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning meetme planeeritud eelarve on maksimaalselt 250 miljonit eurot. Järgmistel eeldustel on hüvitise kulude prognoos Töötukassale ligi 330 miljonit. a) EMTA andmetel tegevusalade kaupa (periood 2019 veeb kuni 2020 veeb) on leitud kuu keskmised töötajate arvud (st kõik töölepingu alusel väljamakse saanud töötajad); b) Töötukassa kulu (hüvitise kulu koos sotsiaalmaksu kulu ja töötuskindlustusmaksega) järgmiste sihtrühmade puhul: a. alampalgaga täiskoormusel töötajad arvutatud Töötukassa kulu alampalga korral;
12 b. alampalgaga osakoormusel töötajad arvutatud Töötukassa kulu 300-eurose palga korral; c. üle alampalga teeninud täiskoormusel töötajad arvutatud Töötukassa kulu kasutades EMTA täiskoormusele taandatud keskmist väljamakse suurust tegevusalade kaupa, leitud on Töötukassa kulude arvestades tegevusala keskmist väljamakse suurust, hüvitise maksimaalset suurust (1000 eurot) ning TLS paragrahv 35 ja TLS paragrahv 37 erisusi. Mitme tegevusala puhul sai Töötukassa hüvitise nö lage. c) Eeldatud on, et nii TLS paragrahv 35 kui paragrahv 37 realiseeruvad võrdse tõenäosusega (50%:50%). d) Tegevusalad saavad mõjutatud erinevalt. Näiteks majutus- ja toitlussektoris on puudutatud 80% töötajatest, aga info ja side sektoris 10% töötajatest. Erinevalt eeltoodud prognoosist, kui kõik Eesti tööandjad ja töötajad sellele kvalifitseeruksid, oleks meetme kulu 1,157 miljardit. See stsenaarium pole aga tõenäoline. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu arutati töötukassa nõukogu koosolekutel 17. märtsil ja 18. märtsil a. Määruse eelnõu kiideti heaks töötukassa nõukogu 20. märtsi a. koosolekul.
Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemSotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm
Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andmete alusel on Eestis võrreldes teiste OECD riikidega
RohkemSAF 6.0
SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015
TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - Lisa 27.rtf
Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemMõned mõtted maksudest
Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word - RM_ _17lisa2.rtf
Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemLisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte
Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemMTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK
MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemMaksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi
Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
Rohkemm24-Lisa
Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemTööturu Ülevaade 1/2019
TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemSularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_
Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemAruanne_ _ pdf
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemAMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest
AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemTervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemTÖÖKORRALDUSE REEGLID
KINNITATUD H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli direktori 26.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69 H. ELLERI NIM. TARTU MUUSIKAKOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID 1. Üldsätted. 1.1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid)
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemEesti Tööturu Ülevaade
EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft Word - ESTONIA 8report 2013 ET
ARUANNE Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.07.12 30.06.13 Koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt meetmete kohta, millega jõustuvad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 24. jaanuaril 2000 alla kirjutatud Euroopa
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 841016780002 TOOTMIS- JA TURUSTAMISKAVADE TOETUS TEGEVUSAUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI TRAALPÜÜGI ÜHISTU ARUANDE KAVAND NR: 2018-006 26.07.2018 KOKKUVÕTE AUDITI
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
Rohkem