ESIMESE JA TEISE ASTME KOHTUTE ARENGUKAVA
|
|
- Niina Leht
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ESIMESE JA TEISE ASTME KOHTUTE ARENGUKAVA Esimese ja teise astme kohtute arengukava on pikaajaline plaan, mis sisaldab kohtute eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.
2 SISUKORD Strateegilised eesmärgid ja indikaatorid Eesmärk 1 1 Tõhus ja kaasaegne kohtuorganisatsioon 1 Eesmärk 2 4 Tõhus kohtumenetlus 4 Eesmärk 3 8 Usaldusväärne ja läbipaistev kohtusüsteem 8
3 STRATEEGILISED EESMÄRGID JA INDIKAATORID EESMÄRK 1 TÕHUS JA KAASAEGNE KOHTUORGANISATSIOON 1.1 Kaasajastame kohtuvõrgustikku Eestis on Euroopa lihtsaima ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus toimub reeglina läbi kolme kohtuastme aastal ellu viidud kohtute tööpiirkondade ühendamise tulemusel jäi alles neli maakohut kohtumajadega igas maakonnas ja kaks halduskohut (kummalgi kaks kohtumaja). Alates aastast, kui ühendati Viru Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohtuga, on riigis kaks ringkonnakohut - Tallinnas ja Tartus aastal korraldati ümber kohtu registri- ja kinnistusosakondade tegevus. Vaatamata nimetatud muudatustele on õigusemõistmise võrgustik püsinud aastaid sisuliselt muutmatuna, see tähendab, et kohtumajad on praegu seal, kus nad Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates jäid ja muudatusi on tehtud suhteliselt vähe. Tööpiirkondade ühendamisest alates on ühiskondlik olukord palju muutunud, inimesed on ümber paiknenud. Nii näiteks oli elanike arv a (võrreldes a) väiksem kõigis maakondades, v.a Harju maakond 1. Osades maakondades on elanikkond vähenenud ligikaudu 10 15%, st inimesed ja majandustegevus ning nendega koos ka kohtuvaidlused koonduvad keskustesse. See tendents kestab edasi ja kohtuasjade arv väheneb väiksemates kohtades eelduslikult veelgi. Kohtumaju on palju ja on ka kohtumaju, mille vahemaa üksteisega on väga väike. Eelnevast tulenevalt on probleeme nii kohtunike kui ametnike töökoormuse ühtlustamisel, aga ka kohtunike spetsialiseerumisel. Kui jätta kõrvale Harju Maakohus, siis toimub kõikides I astme kohtutes kohtuasjade ringijagamine suurema sissetulevate asjade koormusega kohtumajadest väiksema koormusega kohtumajade kohtunikele. Reeglina jagatakse ringi eelduslikult kirjalikus menetluses läbivaadatavaid asju, kuid vajadusel sõidab kohtunik asja arutama teise maakonna kohtumajja. Samuti kasutatakse videokonverentsi lahendust, seda eriti kinnipeetavate kaebuste menetlemisel. Aastate jooksul on seadustes kohtutele lisatud mitmesuguseid ülesandeid, mida varem on täitnud riigi täitevvõimu asutused või kohalikud omavalitsused. Seetõttu on vajalik enne kohtuvõrgustiku muudatuste kavandamist analüüsida, milliseid funktsioone Eesti kohtud täidavad. Kohtuvõrgustiku tõhusaks toimimiseks peame töökorralduse väiksemates kohtumajades või nende toimimise tervikuna ümber kujundama. Tõhusmaks peame muutma ka kohtute kasutuses oleva kinnisvara haldamist majades, kus on vähenenud teenistujate arv või kuhu teeninduspiirkonna järgselt saabub varasemaga võrreldes vähe asju ning kus ka istungeid peetakse üha vähem. Eelpool nimetatud majade jaks saab leida ühisosa riigimajade projektiga ning edaspidi mõista õigust majas, kus pakutakse ka muid riigiteenuseid. Ka riigimaja hoones paiknedes tuleb silmas pidada, et õigusemõistmine oleks väärikas, selgelt eraldiseisev ja äratuntav teistest riigimajas asuvatest funktsioonidest. Selline tegevus võimaldab vähendada riigi kinnisvara ebatõhusat kasutamist. Kohtuvõrgu uuendamiseks annab tõuke ka asjaolu, et paljud kohtumajad on renoveeritud pea kakskümmend aastat tagasi ja vajavad kas ümberehitamist ruumide tõhusamaks kasutamiseks või vähemalt värskendavat remonti. Selliste investeeringute tegemine peab riigis olema mõistlik ja vajalik ning siinkohal ei saa mööda vaadata linnadesse koondunud vähenenud elanikkonnast, kellest puutub kohtuga kokku vaid väike osa ja sedagi sageli vaid kord-paar elu jooksul. Kohtuvõrku uuendades ja uusi tööprotsesse kavandades peab silmas pidama, et nii nagu senini oleks õigusemõistmine ühtlaselt kättesaadav üle Eesti. Inimesel ei tohi olla keeruline osaleda 1 Lk 1
4 kohtumenetluses, kuid õigusemõistmise ühtlase kvaliteedi ja kiiruse tagamiseks ning ressursside mõistlikuks kasutamiseks, on kavandatavad muudatused vajalikud. Kohtusüsteem peab oma ülesehituselt toetama kohtute ülesannete täitmist parimal moel, kuid ka kohtute ülesanded peavad olema seatud selliselt, et kogu kohtuasja menetlusahel on tõhus. Nii tuleb süsteemselt analüüsida, kas keerukamaid kohtuasju saaks esitada koheselt arutamiseks ringkonnakohtule, kas kohtute töökoormuse ühtlustamiseks on mõistlik muuta kohtuasjade kohtualluvust, kas edasikaebeõigus peab olema tagatud praegusel moel või oleks teatud õigusvaidlustes kohasem kasutada nn hüppavat kassatsiooni. Kohustusliku eelmenetluse olemasolul toimib süsteem sisuliselt neljaastmelisena. Näiteks on riigihangete valdkonna ekspertide esitatud ettepanek vähendada riigihangete vaidlustes kohtuastmeid ning see ettepanek on arengukavas esile tõstetud. Kohtunike väike arv ja jagunemine vaid üld- ja halduskohtute vahel raskendab Eestis kohtunike kitsamat spetsialiseerumist ning väikeste kohtumajade suure arvu tingimustes võimendab kohtunike spetsialiseerumine küsimust kes sõidab väikelinna kohtumajja? Ajal kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb paralleelselt kohtuvõrgustiku uuendamisega kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja seeläbi suurendada kohtumenetluse kvaliteeti. Nii seadusandja kui kohtute haldamise nõukoda on näinud vajadust suunata kohtunike spetsialiseerumist, kehtestades teatud kohtuasjades kohustusliku spetsialiseerumise. Spetsialiseerumist tuleb toetada ka organisatoorsete meetmetega. Üheks võimaluseks on luua kohtuteülesed ekspertvõrgustikud ja toetada nende toimimist. Ekspertvõrgustik koondaks teatud kategooria kohtuasjade lahendamisega tegelevaid kohtunikke, kohtujuriste ning vajadusel ka tugipersonali. Ekspertvõrgustiku eesmärk on kohtutes praktika arendamise ja ühtlustamise kaudu valdkonna ning tööprotsesside arendamine, koostöö partnerorganisatsioonidega, õigusloomes osalemine ning oskusteabe koondamine ja jagamine. Sellised ekspertvõrgustikud on mõistlik luua valdkondades, kus praegu on kõige suurem kohtupraktika ja taustainformatsiooni killustatus või kus lisaks õigusteadmistele on suurem vajadus teiste valdkondade teadmiste ja spetsiifiliste oskuste järele. Selliste valdkondadena saab esmalt nimetada maksejõuetuse ning perekonna- ja eeskoste valdkonnad Analüüsime praegust kohtuvõrgustikku ja kavandame vastavad muudatused - Analüüsime, mis on erinevate kohtute ülesanded, kuidas neid täidetakse ja mitu maakohut, halduskohut ja ringkonnakohut on Eesti jaoks optimaalne ning töötame välja sellega seonduvad ettepanekud kohtusse pöördumise ja edasikaebeõiguse regulatsiooni osas. Analüüsi käigus selgitame ka välja sisulise õigusemõistmisega väheseotud kohtute ülesanded, mille täitmisest oleks mõistlik kohtud vabastada ja teeme vastavad ettepanekud. - Kavandame seaduses kohtumaja mõiste muutmise, kohtunike teenistusse nimetamise kohtu, mitte konkreetse kohtumaja teenistusse ning kohtualluvuse sätestamise menetlusseadustikes vaid kohtu täpsusega. - Paneme paika kriteeriumid, millele õigusemõistmise kättesaadavus peab vastama ja analüüsime, millised kohtumajad on tulenevalt kohtuvõrgustiku uuendamise analüüsist õigusemõistmise kohana vaja säilitada praeguses hoones, millised kohtumajad on mõistlik sulgeda ning millised kohtumajad võivad tulevikus asuda riigimaja hoones selliselt, et õigusemõistmine on selgelt eraldiseisev ja äratuntav teistest riigimajas asuvatest funktsioonidest Analüüsime riigihangete vaidlustamiskomisjoni halduskohtuga liitmist ning vajadusel valmistame ette seadusemuudatused Loome kohtuteülesed ekspertvõrgustikud maksejõuetuse, alaealiste, majanduskuritegude ja eestkoste järelevalve valdkonnas. - Analüüsime ja kirjeldame iga ekspertvõrgustiku ülesandeid, koosseisu ja toimimist. Ekspertvõrgustiku eesmärk on praktika arendamise ja ühtlustamise ning partnerorganisatsioonidega koostöö kaudu muuta kogu kohtumenetlus menetlusosalistele selgemaks ja kvaliteetsemaks. Samuti tegeleks võrgustik valdkonna välissuhtlusega ja panustaks õigusloomesse ning väljaõppesse. Valdkonna ekspertvõrgustik on kohtuteülene, millel on kohtunikust juht ja vajadusel võrgustikku toetavad spetsialistid. Võrgustik ei ole ühegi kohtu struktuuriüksus, kohtunike tööjaotust ja alluvussuhteid kohtus võrgustiku loomine ei Lk 2
5 mõjuta. Maksejõuetusõiguse valdkonna ekspertvõrgustiku loomisel arvestame maksejõuetusõiguse revisjoni ja selle raames aastal koostatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse mõjusid. 1.2 Tõhustame kohtuhaldust Kohtuhaldusega tegelevad Justiitsministeerium, kohtute haldamise nõukoda kooskõlastava ja nõuandva organina, kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtunike personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb haldusega ka Riigikohus. Kohtuhalduses osalevate osapoolte rohkus ei loo soodsat pinnast tõhusaks halduseks, kus tuvastatakse probleemid, lepitakse kokku lahendused ja viiakse need tulemuslikult ellu. Seetõttu analüüsime praegust kohtuhaldusemudeli toimimist ja arendamist kohtusüsteemi tänapäevastest vajadustest lähtuvalt. Korrastamist vajab kohtudirektorite vastutusala ja selle jagunemine. Praegu täidab Harju Maakohtu kohtudirektor lisaks Tallinna piirkonna kohtutele ka Viru ja Pärnu Maakohtu kohtudirektori ülesandeid. Tartu piirkonna kohtutel on ühine kohtudirektor ning kinnistus- ja registriosakonnal eraldi kohtudirektor. Kohtudirektorite vastutusala muudatused on toimunud kohtute seaduse kohaselt, kuid kohtudirektorite vastutusvaldkondade suurus ja alluvate arv on kujunenud pragmaatiliselt. Seetõttu vajab praeguseks kujunenud olukord süsteemset korrastamist. Infotehnoloogia areng loob soodsa pinnase tööprotsesside optimeerimiseks ja tugiteenuste edasiseks konsolideerimiseks. Konsolideeritud tugiteenused saavad hästi toimida, kui kohtuhalduse struktuur ja kokkulepitud reeglid ning standardid seda toetavad Kaasajastame kohtuhaldust - Analüüsime kohtuhaldusmudeli toimimist ja muutmise vajadusi ning võimalusi. - Analüüsi käigus vaatame üle ka kohtudirektori ülesanded kohtuasutuste ja tugiteenuste juhtimisel ning tulenevalt ülesannetest määrame kohtudirektorite arvu ja paiknemise kohtusüsteemis Konsolideerime kohtute tugiteenused - Konsolideerime kohtute tugiteenused ja loome tugiteenuste teenistused üle Eesti. Teenistusel on üks kindel juht, kes koordineerib teenistuse tööd eri kohtutes. Konsolideerime esmajärjekorras kohtulahendite puhastamise ja jõustamise, tõlketeenuse, arhiiviteenuse ja turvateenuse. Kehtestame tugiteenustele ühtsed standardid Suurendame kohtuesimehe pädevust - Analüüsime kohtu esimehele suurema pädevuste andmist kohtuasutuse juhtimisel ja valmistame ette vastavad seadusemuudatused. Kohtu esimees vastutab korrakohase õigusemõistmise toimimise eest kohtus, kuid tal ei ole selle vastutuse kandmiseks piisavalt juhtimishoobasid. Näiteks ei ole kohtu esimehel võimalik otsustada töö jaotamist kohtunike vahel (tööjaotusplaani kinnitamine üldkogu poolt) ega ka oma meeskonna loomist (ringkonnakohtu kolleegiumite esimeeste määramine). Nii kolleegiumi esimeeste nimetamine kui ka tööjaotusplaani otsustamine on õigusemõistmist korraldavad ülesanded. Tuleb analüüsida teiste riikide regulatsiooni ja kogemust sõltumatus komisjonis tööjaotusplaani kinnitamise otsuse vaidlustamise osas Arendame kohtutes kaasaegse organisatsioonikultuuri Üha tihenev konkurents tööjõuturul asetab senisest veelgi olulisema rõhu kohtute organisatsioonikultuurile. Selleks, et olla atraktiivne tööandja peame looma töökeskkonna, kus inimesed soovivad pühendunult töötada, oma teadmisi ja oskusi jagada, end arendada ning kus inimesed jagavad organisatsiooni väärtusi ja tunnevad, et neid väärtustatakse. Teenistuja pühendumust mõjutab ka rahulolu palgatingimustega, kahjuks teenib ligikaudu 30% kõigist kohtutes töötavatest inimestest Lk 3
6 keskmiselt ca 30% madalamat töötasu (keskmine kuu põhipalk) võrreldes tööjõuturul samaväärset tööd tegevate töötajatega 2. Kohtusüsteemis tuleb tegeleda aktiivselt töötasude küsimusega, st tagada kõigile kohtus töötavatelele inimestele konkurentsivõimeline töötasu. Lisaks konkurentsivõimelisele töötasule tuleb pakkuda paindlikke töötingimusi (osaline tööaeg, kaugtöö tegemise võimalus), toetada töötajate professionaalset arengut, st pakkuda neile erinevaid arenguvõimalusi ning võimaldada süsteemisisest liikumist. Võtmeroll toetava töökeskkonna ja tööõhkkonna loomisel ning organisatsiooni väärtuste kandmisel on kohtus töötavatel juhtidel, kelle arendamisele ning järelkasvu tagamisele tuleb senisest veelgi enam tähelepanu pöörata Oleme atraktiivne tööandja, leiame uusi ja hoiame olemasolevaid professionaale - Pakume konkurentsivõimelist töötasu. - Toetame töötajate arengut ja süsteemisisest liikumist. - Pakume kaasaegset töökeskkonda ja paindlikke töötingimusi. - Arendame väärtuspõhist juhtimist ja organisatsioonikultuuri. EESMÄRK 1 SAAVUTAMISE MÕÕTMISE INDIKAATORID JA SIHTTASEMED Indikaator Menetlusosaliste rahulolu õigusemõistmise läbiviimise asukoha ja viisiga (istungi asukoht, videokonverentsi vahendusel jne) Teenistujate pühendumuse ja rahulolu uuringu tulemused Kohtuteenistujate vabatahtlik voolavus Palgauuringu tulemused Algtase Sihttasemed aasta rahuloluuuringus kohtuistungil osalenud isikute üldine rahulolu kohtu tööga oli 80% 3 Pühendumus üle avaliku sektori keskmise ja rahulolu samuti üle avaliku sektori keskmise 4 Rahulolu on vähemalt 80% Pühendumus üle avaliku sektori keskmise ja rahulolu samuti üle avaliku sektori keskmise Rahulolu on vähemalt 80% Pühendumus üle avaliku sektori keskmise ja rahulolu samuti üle avaliku sektori keskmise 7,96% Alla 10% Alla 10% Alla 10% Teenistujate põhipalk on üldise tööturuga võrdluses turu keskmisega samaväärne Teenistujate põhipalk on üldise tööturuga võrdluses turu keskmisega samaväärne Teenistujate põhipalk on üldise tööturuga võrdluses turu keskmisega samaväärne või kõrgem Rahulolu on vähemalt 80% Pühendumus üle avaliku sektori keskmise ja rahulolu samuti üle avaliku sektori keskmise Teenistujate põhipalk on üldise tööturuga võrdluses turu keskmisega võrdne või kõrgem EESMÄRK 2 TÕHUS KOHTUMENETLUS Õigusemõistmine on toimunud kvaliteetselt kui isikute õiguste ja vabaduste kaitse on sisuliselt asjakohane, kättesaadav ja õigeaegne ning mõjus, st kvaliteetse õigusemõistmise aluseks on tõhus kohtumenetlus. Kohtumenetluse tõhususe tõstmine eelkõige esimeses kohtuastmes teenib otseselt menetlusosaliste huve, st on suunatud menetlusosaliste rahulolu kasvule. Kui menetlusosalisele on kohtu tegevus arusaadav kohtumenetluse algusest peale ning tekib usaldus kohtu suhtes, siis on tõenäolisem, et menetluse käigus jõutakse ka lahenduseni, mis on arusaadav kõikidele osapooltele aastal läbi viidud Fontese palgauuringu andmed 3 Järgmises menetlusosaliste rahulolu-uuringus küsitakse konkreetne küsimus õigusemõistmise läbiviimise asukoha ja viisi kohta aasta rahulolu- ja pühendumusuuringu andmed Lk 4
7 Läbipaistva, kvaliteetse ja kõiki osapooli austava menetluse tulemusel saadakse tõenäolisemalt lahend, mida ei kaevata edasi. Seeläbi lüheneb kohtumenetluse kestus tervikuna ja õigusrahu saabub menetlusosalisele varem ning vähemate kuludega. Mahukamates kohtuasjades on oluline, et kõikide osapoolte vahel lepitakse kokku menetluse ajakava, mis on ühtlasi ka elektrooniliseks töövahendiks kohtunikule (näiteks antakse selle kaudu teada saabuvatest tähtaegadest või osapoolte soovitud muudatustest). Kohtumenetluse seadused tuleb terviklikult üle vaadata ning tagada, et kohtumenetlus ise ei toodaks juurde uut menetlust. Samuti tuleb analüüsida, millistel juhtudel on mõistlik alustada kohtumenetlust pigem teisest kohtuastmest ning kas kõiki kohtuasju on põhjust menetleda läbi kolme kohtuastme. Oluline on, et kohtumenetlus korraldatakse menetlusosalisi võimalikult säästval viisil, vältides põhjendamatuid kulutusi ning kohtuistungiks valmistatakse kohtuasi ette põhjalikkusega, mis võimaldab kohtunikul hinnata menetlusosaliste taotluste asjakohasust ning võimalusel neid lahendada koheselt kohtuistungil. Maksekäsu kiirmenetlus, mis on oma olemuselt lihtsustatud ja kiirendatud viis võla või elatise kättesaamiseks, peab toimuma jätkuvalt võimalikult kiiresti. Seetõttu on oluline parandada infosüsteemi kasutusmugavust nii menetlusosalise kui menetleja jaoks. 2.1 Tõhustame menetluse juhtimist Menetlusosalisele on oluline, et kohtumenetluse kestus oleks võimalikult suures määras ennustatav menetluse alguses ning kogu kohtumenetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Võimalusel peetakse silmas kogu kohtumenetluse kestust algusest lõpuni ja menetlusosalised on kaasatud kohtuistungi aegade planeerimisse ning on teadlikud olulistest muudatustest kohtumenetluse käigus. Menetlusosalistega kokku lepitud tähtajad peavad arvestama kohtuasja keerukust. Menetlusosalise jaoks on oluline, et kohtumenetlus oleks temale võimalikult vähe koormav, st menetluse käigus vahetatakse osapoolte vahel informatsiooni ja menetluses olulisi andmeid võimalikult säästlikul viisil. Alates 1. jaanuar a minnakse tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kriminaal- ja väärteomenetluses järkjärgult aastaks üle paberivabale kohtumenetlusele, mille elluviimiseks alustas Justiitsministeerium 2017.aastal paberivaba kohtumenetluse pilootprojektiga. Paberivaba kohtumenetluse raames ei moodusta kohus pabertoimikut, kõiki kohtuistungeid tuleb helisalvestada, kasutatakse järjest enam videokonverentsi teel menetluses osalemist ning pabertoimiku kadumisega on kohtule esitatud ja kohtusaalis esitletavad tõendid digitaalsed. Seetõttu on oluline tagada paberivaba kohtumenetlusega seotud riistavara ning kohtuistungisaalidesse on vaja soetada täiendavaid ekraane ja esitlustehnikat Muudame ja täiendame menetlusseadustikes kohtumenetluse regulatsioone - Töötame välja menetlusseadustike muudatused, mis muudavad kohtuasjade menetlemise loogika elektroonilise menetluse põhiseks, et kohtu ja menetlusosaliste vahel liiguksid info ja andmed, mitte paberid; - Töötame välja menetlusseadustike muudatused, mis esiteks võimaldavad menetlusosalisel taotleda videokonverentsi kasutamist ning teiseks sätestavad ka need juhud, kui kohtunik võib otsustada, et istung peetakse videokonverentsi vahendusel Töötame menetlusplaani koostamiseks ja jälgimiseks välja infotehnoloogilise lahenduse Tagame kaasaegse piisava esitlustehnika kohtusaalidesse ja digitaalsete dokumentidega töötamiseks toetava riistvara. Lk 5
8 2.2 Suurendame kohtutoimingute automatiseeritust ja infosüsteemide kasutusmugavust ning funktsionaalsust Õigusemõistmise korraldamisel on oluline, et kohtunikel oleks võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus, mis aitab tagada mõistliku menetlusaja ja kvaliteetsed lahendid. Mõistliku menetlusaja põhimõttest kinnipidamine tähendab, et sama liiki kohtuasjad püütakse lahendada üldjuhul sarnase aja jooksul tõhusa kohtumenetluse käigus. Kohtumenetlust saab tõhustada, muutes võimalikult palju sisult lihtsaid ja ühetaolisi menetlustoiminguid automaatseks ning anda kohtujuristidele lihtsamates toimingutes iseseisev pädevus. Maksekäsukiirmenetluse infosüsteem on arendatud aastal ja on tänaseks oluliselt vananenud. Infosüsteemi tõhusamaks toimimiseks on vajalik oluliselt tõsta süsteemi kasutusmugavust ning automatiseerida toiminguid. Nende ülesannete lahendamine nõuab uue infosüsteemi arendamist. Andmevahetus kinnistus- ja registriosakonna ning kohtu vahel toimub siiani e-posti teel, mis ei ole tõhus ning ei taga nõutavat andmekvaliteet (sealhulgas kohtulahendite alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse ja äriregistrisse) Loome tehnoloogilised võimalused infosüsteemis taotluste esitamiseks ja määruste koostamiseks Loome töövahendi, mis võimaldab menetluse käigus kohtuniku otsustused fikseerida vahetult infosüsteemis selliselt, et kohtunik ei kirjuta kirjalikke määrusi Wordi dokumendina, vaid kohtuniku otsustused fikseeritakse infosüsteemis Loome automatiseeritud töövahendid ühetaoliste ja lihtsate menetlustoimingute tegemiseks ning lihtsate asjade menetlemiseks Muudame kohtudokumentide kättetoimetamise kohtule, aga ka menetlusosalisele vähem koormavaks Praeguse dokumentide kätte toimetamise muudab kohtule ressursimahukas valdavalt paberdokumentide korduvaid kordi kätte toimetamine (postiteenuse kaudu). Seetõttu on oluline muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine võimalikult suures määras elektrooniliste kanalite põhiseks (e-toimik, e-posti aadress). Nendes asjades, milles ei ole võimalik dokumente elektrooniliselt kätte toimetada, tehakse seda rahvastikuregistris toodud aadressil. Nende muudatuste oluliseks eelduseks on, et seaduse tasandil on kõigile sätestatud kohustus omada rahvastikuregistris kas toimivat e-posti aadressi või siis tegelikku elukoha aadressi, mis on ka menetlusdokumentide kättetoimetamise sihtkohaks Arendame maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi funktsionaalsusi ja tõstame süsteemi kasutusmugavust - Taotleme uue infosüsteemi arendamiseks struktuurifondide vahendeid ja loome uue põlvkonna infosüsteemi Suurendame infosüsteemide seotust eesmärgiga tõhustada kohtusisest andmevahetust - Liidestame kohtute infosüsteemi kinnistusraamatu ja äriregistri menetlustarkvaraga. 2.3 Tõhustame õigusemõistmise tugipersonali tööd ning tegeleme nende arendamisega Kohtuniku roll on juhtida menetlust ja teha kohtulahend, mistõttu on väga vajalik, et kohtuniku töö oleks toetatud kohtujuristi, kohtuistungi sekretäri, kohtutõlgi ja teiste kohtuteenistujate professionaalse tegevusega. Piisava professionaalse toe olemasolul saab kohtunik keskenduda õigusemõistmisele ning arusaadavate, kvaliteetsete kohtulahendite kirjutamisele. Kvaliteetne menetlus nõuab, et õigeaegselt liiguks vajalik menetlusinfo, kohtudokumendid oleksid koostatud korrektselt, kohtuistungitel oleks tagatud kvaliteetne tõlge ja kohtumenetlus talletatud infosüsteemis terviklikult. Kõikidel kohtuteenistujatel Lk 6
9 on õigusemõistmise ahelas oma oluline roll ning õigusemõistmise tõhustamiseks on kohtuteenistujatele toetava töökeskkonna ja töö väärtusele vastava töötasu maksmine hädavajalik. Vaid nii saab kohus värvata ja hoida vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujaid. Kohtuniku spetsialiseerumisest, osalisest töökoormusest või muudest asjaoludest tulenevalt võib vajadus olla kohtujuristide ja muu tugipersonali järele erinev. Süsteemi tuleb tuua selles osas paindlikku lähenemist. Oluline on õigusemõistmise tugipersonali ühtse teenusestandardi olemasolu, mille alusel jagatakse kohtujuristide ja muude ametnike ressurssi kohtunike vahel nii, et oleks kõigile kohtunikele tagatud piisav ja kvaliteetne teenus. Teenusestandardi kehtestamine ja kohtunikule selle järgi piisava tugipersonali ressursi määramine võimaldab senisest enam teenistujatel osalise koormusega töötamist. Oluline on tegeleda kohtuteenistujate arendamisega. Kohtujuristi ametikoht loodi aastal eesmärgiga kiirendada kohtumenetlusi ja tõsta õigusemõistmise kvaliteeti. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks kehtestati kohtujuristidele samad kvalifikatsiooninõuded, mis kohtunikele, s.h õigusteaduse magistrikraad ja kõrged kõlbelised omadused. Tänaseks on selge, et kohtujuristide ametikoha loomine on end igati õigustanud, kohtumenetlus on muutunud kiiremaks ja kvaliteetsemaks ning kohtujuristid moodustavad olulise osa kohtunike järelkasvust. Selleks, et kohtujuristid saaksid piisava ettevalmistuse kohtunikueksami edukaks sooritamiseks ning kohtunikukohale kandideerimiseks, tuleb lisaks sellele, et nad saavad osa kohtunike koolitusprogrammi koolitustest, senisest enam toetada nende arengut. Neile tuleb pakkuda täiendavaid teadmisi ja kogemusi kohtuistungi läbiviimisest ja väljaõpet kohtuotsuste projektide kirjutamiseks. Tuleb leida võimalusi kohtujuristi pädevuse laiendamiseks, toetada nende roteerumist kohtusüsteemis ning koolitustel osalemist ja omandatud teadmiste ellurakendamist. Kohtujuristidele konkurentsivõimelise töötasu ja piisavate arenguvõimaluste pakkumine on eelduseks, et kohtusüsteem tuleb toime käimasoleva kohtunike põlvkonnavahetusega. Kohtujuristile kehtestatud ametikoha nõuded kehtivad ka kohtunikuabi ametikohale. Kohtute seaduse lg 2 kohaselt on kohtujurist pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik. Seega kaeti kohtujuristi ametikoha loomisega kohtunikuabi institutsioon osaliselt kohtujuristi institutsiooniga. Kuigi nii kohtujuristile kui kohtunikuabile on kohtusüsteemis kehtestatud samad nõuded kohtumenetluses tehtavate toimingute osas, siis on nende ametisse sisenemine, nende üle teostatav järelevalve korraldus ning palgakorraldus erinevalt reguleeritud. Kohtujuristi institutsiooni edasiarendamine toob kaasa ka neile iseseisva õiguspädevuse andmise kohtumenetluses, mistõttu on mõistlik kahe ameti ühildamine ja ühesuguste sotsiaalsete tagatiste pakkumine Töötame välja õigusemõistmise tugipersonali teenusestandardi Seame tugipersonalile uued kvalifikatsiooninõuded Ühildame kohtunikuabi ja kohtujuristi ameti Soodustame kohtujuristide süsteemisisest liikumist ja professionaalset arengut 2.4 Tõstame kohtulahendite kvaliteeti Viimase menetlusosaliste rahulolu uuringu tulemuste kohaselt ei ole rahulolu kohtulahendite arusaadavusega väga suur. Selleks, et parandada kohtulahendite sõnaselgust, on oluline arendada lahendi kirjutamise oskusi, anda kohtunikele süsteemselt tagasisidet tema kohtulahendite osas ning suunata neid vajadusel koolitusele. Kohtulahendite kvaliteedi tõstmisel on oluline teha koostööd erinevate kohtuasutuste vahel ning küsida regulaarselt tagasisidet menetlusosalistelt Töötame välja kohtunikule regulaarse tagasiside andmise süsteemi Küsime kohtuotsuste arusaadavuse kohta menetlusosalistelt rahulolu uuringu raames põhjalikumat tagasisidet Lk 7
10 2.4.3 Korraldame koostöös Riigikohtuga kohtunikele ja kohtujuristidele vajalikul määral kohtulahendite kirjutamise koolitusi (teemakohased koolitused on osa kohtunike koolituskavast). EESMÄRK 2 SAAVUTAMISE MÕÕTMISE INDIKAATORID JA SIHTTASEMED Indikaator Sisuliselt lahendatud tsiviil- ja haldusasjade keskmine menetlusaeg, üldmenetluses kriminaalasjade keskmine menetlusaeg ning Maksekäsukiirmenetluse (päevades) Üle aastaste menetluste osakaal menetluses asjade koguhulgas (kohtute kaupa) Menetlusosaliste rahulolu kohtulahendite arusaadavuse ja selgusega Algtase Sihttasemed Sisuliselt lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg 237 päeva 5, haldusasjade 220 päeva ja üldmenetluses kriminaalasjade 205 päeva Maksekäsukiirmenetluse 60 päeva Tsiviilasjades Harju MK 13,8%; Pärnu MK 9,3%; Tartu MK 8,7%; Viru MK 10,9% Üldmenetlusasjades Harju MK 12,9%; Pärnu MK 1,7%; Tartu MK 10,9%; Viru MK 15,8% Mitteprofessionaalsete menetlusosaliste rahulolu 76%; professionaalsete menetlusosaliste rahulolu 75% 9 Sisuliselt lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg 230 päeva 6, haldusasjade 215 päeva ja üldmenetluses kriminaalasjade 200 päeva Maksekäsukiirmenetluse 60 päeva Kõikides kohtutes tsiviilasjades 10%, üldmenetlusasjades 10% Menetlusosaliste keskmine rahulolu 80% Sisuliselt lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg 225 päeva 7, haldusasjade 210 päeva ja üldmenetluses kriminaalasjade 195 päeva Maksekäsukiirmenetluse 60 päeva Kõikides kohtutes tsiviilasjades 8%, üldmenetlusasjades 8% Menetlusosaliste keskmine rahulolu 80% Sisuliselt lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg 220 päeva 8, haldusasjade 200 päeva ja üldmenetluses kriminaalasjade 190 päeva Maksekäsukiirmenetluse 60 päeva Kõikides kohtutes tsiviilasjades 6%, haldusasjades 6%, üldmenetlusasjades 6% Menetlusosaliste keskmine rahulolu 80% EESMÄRK 3 USALDUSVÄÄRNE JA LÄBIPAISTEV KOHTUSÜSTEEM Kohtusüsteemi usaldusväärsuse eeltingimuseks on, et nii menetlusosalised kui avalikkus ja meedia teaksid ning mõistaksid kohtulahendeid ning kohtute funktsiooni ühiskonnas. Kohtute ülesanne on anda inimestele kindlustunne, et õigusvaidlused saavad erapooletult lahendatud ja süüteod õiglaselt menetletud. Tõhus kommunikatsioon loob mõistmist ja usaldust kohtusüsteemi vastu, aitab kaasa õigusemõistmise autoriteedi säilimisele ning kohtute maine tõstmisele aasta menetlusstatistika andmed, mis näitavad nn täispika menetluse keskmist aega aasta menetlusstatistika andmed, mis näitavad nn täispika menetluse keskmist aega aasta menetlusstatistika andmed, mis näitavad nn täispika menetluse keskmist aega aasta menetlusstatistika andmed, mis näitavad nn täispika menetluse keskmist aega aasta menetlusosaliste rahulolu-uuringu näitajad Lk 8
11 3.1 Suhtluses avalikkuse ja meediaga oleme aktiivsed ja efektiivsed Aktiivne ja efektiivne suhtlus avalikkusega aitab kaasa inimeste õigusteadlikkuse kasvule, mis on omakorda vajalik selleks, et inimesed tajuksid adekvaatselt kohtute rolli ning oma võimalusi kohtust õiguse saamiseks. Oluline on, et inimesed näeksid kohut kui abistavat ja professionaalset asutust. Suhtluses meediaga on tarvilik aidata kaasa kvaliteetse ajakirjandusliku materjali loomisele kohtute teemal, et kindlustada avalikkuse senisest parem informeeritus ja teadlikkus Jagame üldsusele kohtute töövaldkonda puudutavaid selgitusi sh selgitame olulisi ja avalikku huvi äratavaid kohtulahendeid - oleme pro-aktiivsed - Kohtuasjades, kus näeme ette suuremat avalikkuse huvi, pannakse koostöös kohtu kõnesikuga olulised mõtted antud kohtuasja kohta lihtsalt ja kokkuvõtlikult aegsasti kirja. - Loome kohtute infosüsteemi uue funktsionaalsuse, mis võimaldab esile tõsta avalikkusele enim huvipakkuvad kohtuasjad, et kohtuteenistujad saaksid lahendite avalikustamisel nende prioriteetsusega arvestada Loome kohtunikest kõneisikute võrgustiku - Kirjeldame kohtunikest kõneisikute rolli ja ülesanded. Tegeleme süsteemselt kohtunikest kõneisikute arendamise ja koolitamisega (kohtunikest kõneisikute koolitused on osa kohtunike koolituskavast). 3.2 Muudame kohtuinfo kohtusse pöördujatele ja menetlusosalistele hästi kättesaadavaks ning mõistetavaks Kohtute kommunikatsioonis on väga olulisel kohal ka kohtusse pöördujatele ja menetlusosalistele piisava informatsiooni jagamine nende õiguste ja võimaluste kohta kohtumenetluses, menetluse kulgemise ning kohtu võimaluste kohta menetluse juhtimisel. Kohtusse pöördujate ja menetlusosaliste tõhusamaks informeerimiseks ja kohtute vastu suurema usalduse tekkimiseks on vajalik korrastada kohtute kodulehel pakutavat infot, luua ühtsed teeninduspõhimõtted ja infotelefoniteenus aastal läbi viidud menetlusosaliste rahulolu uuringu tulemustest ilmneb, et mitteprofessionaalsed menetlusosalised on enim rahulolematud just kohtute kodulehelt vajaliku info kättesaamise ja sealse teabe arusaadavusega. Professionaalsed menetlusosalised on aga sama uuringu tulemuste põhjal enim rahulolematud avaliku e-toimikuga (AET), mistõttu tuleb kindlasti tegeleda ka AETi kasutajasõbralikumaks muutmisega Käivitame I ja II astme kohtute ühise infotelefoni Loome ühtse teenindusstandardi, mis loob kohtuteenistujatele ühtse raamistiku kohtusse pöördujate ja menetlusosalistega suhtlemisel Muudame AETi kasutajasõbralikumaks, tõstes seeläbi AETi kasutatavust - Küsime AETi kohta regulaarset tagasisidet kasutajatelt, analüüsime seda ning parandame süsteemi kasutusmugavust Parandame kohtuinfo kättesaadavust vanglas kinni peetavatele isikutele - Tagame praegu toimivast info jagamise protsessist tõhusama ligipääsu digitaalsele kohtutoimikule ja salvestiste kuulamisele Uuendame ja kaasajastame kohtute kodulehte - Loome kohtute kodulehe mobiilirakenduse. Lisame kodulehele korduma kippuvate küsimuste ja vastuste rubriigi. Kaasajastame kohtustatistika osa ning lisame kodulehele menetlusaja kalkulaatori, mis arvestab huvilisele statistika põhjal eeldatava menetlusaja. Lk 9
12 EESMÄRK 3 SAAVUTAMISE MÕÕTMISE INDIKAATORID JA SIHTTASEMED Indikaator Menetlusosaliste üldine rahulolu kohtute tööga Institutsioonide usaldusvääruse uuringu tulemused Menetlusosaliste rahulolu kohtu info kättesaadavusega Avaliku e-toimiku kasutajate rahulolu Algtase Sihttasemed Rahulolevad professionaalsed menetlusosalised (väga rahul ja pigem rahul) 85% ja mitteprofessionaalsed menetlusosalised (väga rahul ja pigem rahul) keskmiselt 76% 62% 10 Mitteprofessionaalsed menetlusosalised 80%; professionaalsed menetlusosalised 87% 11 Professionaalsete menetlusosaliste rahulolu püsib kõrge; mitteprofessionaalsete menetlusosaliste rahulolu kasvab Usaldusväärsus püsib kõrge Rahulolu on tõusnud 90%-ni Rahulolu püsib kõrge Usaldusväärsus püsib kõrge Rahulolu on tõusnud 90%-ni Rahulolu püsib kõrge Usaldusväärsus püsib kõrge Rahulolu on tõusnud 90%-ni 5-palli skaalal hinne 4,34 12 Rahulolu püsib kõrge Rahulolu püsib kõrge Rahulolu püsib kõrge aasta institutsioonide usaldusväärsuse uuringu andmed aasta rahulolu-uuringus küsiti vaid rahulolu kohtu kodulehe arusaadavuse kohta. Järgmises uuringus küsime rahulolu ka kohtuinfo kättesaadavuse kohta laiemalt 12 Avaliku e-toimiku kasutajate tagasiside küsitlus aastal Lk 10
Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014
Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade
RohkemKOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit
KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA SAJA KOLMANDA ISTUNGI PROTOKOLL Riigikohus, Tartu Kohalviibijad 07.detsember 2018. a KHN-i liikmed ja asendusliikmed: Priit Pikamäe, Riigikohtu esimees, kohtute haldamise nõukoja
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
RohkemRiigi esindamine kohtus 2011
Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
Rohkem(Microsoft Word - Menetluslikud probleemid menetluskulude v\344ljam\365istmisel tsiviilkohtumenetluses - Copy)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse õppetool BAKALAUREUSETÖÖ MENETLUSLIKUD PROBLEEMID MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEL TSIVIILKOHTUMENETLUSES Annelii Reinvart Juhendaja mag. iur. Kai Härmand Kaasjuhendaja
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemKohtunike esimese korralise täiskogu protokoll ( ) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täis
Kohtunike esimese korralise täiskogu protokoll (14.02.2003) TALLINN 14. veebruar 2003.a Kohal viibisid: Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees, kohtunike täiskogu juhataja 129 kohtunikku (nimekiri lisatud) Märt
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD august 2018 I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Järelevalveosakond 1.2 Ametinimetus Nõunik (keskkonnatervis) 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Järelevalveosakonna juhataja 1.5
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPEADIREKTOR
KINNITATUD 27. jaanuar 2015. a. I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus 1.2 Ametinimetus Kriisireguleerimise nõunik 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Peadirektor 1.5 Alluvad Peadirektori ühekordsete
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemKasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja
Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Tarbijaküsimused Kasutusjuhend Euroopa väiksemate
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemMicrosoft Word - LEPING Leping3.doc
TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemTervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemKOHTUOTSUS
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemJM maj. aasta aruanne 2011 (lõplik)
Justiitsministeeriumi valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruanne 2012 JUSTIITSMINISTEERIUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2012 Majandusaasta aruanne 2012 Nimetus Justiitsministeerium Riigi- ja kohaliku
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemKohtute aastaraamat 2017_160x240_UUS 0205_VARU.indd
KOHTUTE AASTARAAMAT 2017 KOHTUTE AASTARAAMAT 2017 Toimetuskolleegium: Andres Parmas (Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik), Nele Parrest (riigikohtunik), Sten Lind (Tallinna Ringkonna kohtu kohtunik), Janar
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemEuroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353
28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemAMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest
AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Sotsiaalkindlustusameti Peadirektori.04.2017 käskkirjaga nr 99-k Lisa 5 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Klienditeeninduse peaspetsialist Klienditeeninduse osakond
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
Rohkemjuridica_7_2014_sisu.indd
Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus
Rohkem