Joonas Laur. Energiajookide tarvitamise otstarbekus spordis. Bakalaureusetöö

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Joonas Laur. Energiajookide tarvitamise otstarbekus spordis. Bakalaureusetöö"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Joonas Laur Energiajookide tarvitamise otstarbekus spordis Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: prof, knd V. Ööpik Tartu 2013

2 SISUKORD SISSEJUHATUS KIRJANDUSE ÜLEVAADE Energiajookide mõiste Energiajookide tarbimine maailmas ja Eestis Energiajookide tarbimise motiivid Energiajookide koostis Energiajookide tarbimise positiivsed mõjud spordivõimekusele Vastupidavus Kiirus Jõud Vaimne töövõime Energiajookide tarbimise negatiivsed mõjud KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SUMMARY... 32

3 SISSEJUHATUS Energiajoogid on viimase kümne aasta jooksul kujunenud väga populaarseks, eriti noorte seas. Energiajookide turunduses rõhutatakse asjaolu, et nende jookide tarbimine annab energiat, ergutab ja vähendab väsimustunnet. Energiajookide kasutamine on muutunud populaarseks ka sportlaste seas. See on ka mõistetav, sest heade sportlike saavutuste jaoks on vaja tunda ennast erksa ja energilisena. Väsimus aga takistab nii treeninguid kui vähendab sportlikke tulemusi võistlustel. Energiajookide peamiseks toimeaineks on kofeiin, mille stimuleeriv toime inimorganismile on juba varasemast teada. Varem on kofeiin kuulunud ka dopinguainete nimekirja, kuid tänapäeval selle tarbimisel sportlastel piiranguid ei ole. Lisaks kofeiinile sisaldavad energiajoogid veel mitmeid teisi stimuleerivaid aineid, näiteks tauriini ja guaraanat. Energiajookide massiline tarvitamine noorte seas on leidnud meedias palju negatiivset vastukaja. Nimetatud jookide liigne tarbimine on põhjustanud noortel mitmesuguseid terviseprobleeme, eelkõige unetust, tähelepanu- ja meeleoluhäireid, üksikutel juhtudel ka häireid südametegevuses ja surma. Paljud inimesed on seisukohal, et energiajoogid on kahjulikud ja nende kättesaadavust noortele peaks piirama. Eestis on asunud energiajookide müüki noortele piirama Rimi kaubakett, lõpetades nende müümise alla 16-aastastele noortele. Paljude uuringute tulemused on näidanud, et energiajookide ja/või nendes sisalduvate ainete manustamine võib oluliselt parandada kehalist töövõimet.. Siiski ei ole mitte kõik uuringud energiajookide positiivset toimet kehalise töövõime suhtes kinnitanud. Lisaks on mitmed uuringud toonud välja ka kõnealuste jookide tarbimisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Seega tekib õigustatult küsimus, kas energiajookide tarbimine sportliku saavutusvõime parandamise eesmärgil on otstarbekas või mitte. Eelnevast tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks teaduskirjanduse andmetele tuginedes analüüsida energiajookide mõju kehalise ja vaimse töövõime erinevatele aspektidele ning selle alusel hinnata energiajookide kasutamise otstarbekust spordis. 3

4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Energiajoogi mõiste Seifert et al. (2011) mõistavad energiajookidena jooke, mis sisaldavad kofeiini, tauriini, vitamiine, taimseid lisandeid, suhkrut või muid magusaineid ja mida turustatakse energiajoogi nime all. Sealjuures on kõrge kofeiinisisaldus energiajookide kõige tähtsamaks tunnuseks. Scheider et al. (2011) on defineerinud energiajooke mõnevõrra teisiti, pidades nende määratlemisel veel oluliseks, et lisaks kofeiinile sisaldavad need guaraanat. Arria ja O Brien (2011) järgi on energiajookide eriliigiks energiashotid, mida müüakse väiksemahulises taaras (1-2 untsi) ning mille kofeiinisisaldus on tavalistest energiajookidest märgatavalt kõrgem. Alsunni (2011) järgi on energiajoogid stimuleerivaid aineid sisaldavad joogid, mis mõjuvad inimesele ergutavalt ning mida reklaamitakse kui energiat andvaid või energiataset tõstvaid tooteid. Käesoleva töö autori arvates on viimane definitsioon kõige sobivam, sest ta langeb kõige enam kokku tarbijate arusaamisega energiajoogist. Samas tuleb tõdeda, et enamus energiajookidest vastavad kõigile kolmele eelpooltoodud definitsioonile. Kõik käesolevas töös käsitletavad energiajoogid sisaldavad kofeiini, kuid mitte alati guaraanat. McCusker et al. (2006) on nimetanud energiajooki kui üht funktsionaalse joogi liiki. Funktsionaalsete jookidena käsitletakse jooke, mille tarvitamine on suunatud teatud tervisekasude saamisele. Energiajookidel on nendeks kasudeks energiataseme tõstmine, tegevustulemuslikkuse kasv ja metabolismi kiirendamine. Funktsionaalseteks jookideks on ka spordijoogid, mis on mõeldud eelkõige sportlastele vedelikukaotuse kompenseerimiseks ja keha täiendava energiaga varustamiseks treeningu ja võistluse ajal või pärast seda.. Scheider et al. (2011) järgi on nende puhul tegemist jookidega, mis sisaldavad süsivesikuid, mineraalaineid, elektrolüüte ja mõnikord vitamiine ja teisi koostisaineid. Erinevalt energiajookidest ei ole spordijookidele iseloomulik kõrge kofeiinisisaldus ning need ei ole suunatud spordiga mittetegelevatele inimestele ega tarvitamiseks väljaspool spordiga tegelemist. Käesolevas töös spordijooke pikemalt ei käsitleta. Mitte kõik autorid ei ole eristanud energia- ja spordijooke üksteisest. Näiteks Froiland et al. (2004) on käsitlenud energiajookidena ka üldjuhul spordijookidena tuntud jooke (Gatorade, Powerade, All Sport). Ilmselt tuleneb see asjaolust, et tegemist on vanema artikliga, mis avaldati ajal kui energiajoogid olid spordijookidest märgatavalt vähem levinud ja neid ei käsitletud selgesti eristuva tooterühmana. 4

5 1.2. Energiajookide tarbimine maailmas ja Eestis Kuigi ergutava toimega jooke valmistati ka varem, näiteks Coca-Colat reklaamiti algselt kui energiataseme tõstjat, hakkas nende tootmine ulatuslikumalt levima 1990.ndatel aastatel, mil hakati ka mõistet energiajook laiemalt kasutama (Dolan, 2005). Energiajookide tarbimise plahvatuslik kasv algas seoses Red Bulli turuletoomisega suuremates riikides, Saksamaal 1994.a., Suurbritannias 1995.a. ja USAs 1997.a. Käesoleval ajal on Red Bull maailmas enimmüüdud energiajook, mida 2011.a. müüdi 4,6 miljardit purki (Red Bull, 2012) USAs on 2012.a. seisuga kõige müüdavamateks energiajookideks Red Bull, Monster ja Rockstar. Viimase turuosa on kahe eelmisega võrreldes siiski 3-4 korda väiksem. (Energyfiend, 2012) Energiajookide tarbimine on viimase aastakümne jooksul väga ulatuslikult kasvanud. Kui 2002.a. oli energiajookide müügikäive USAs 1,2 miljardit dollarit, siis 2007.a. oli see kasvanud juba 6,6 miljardi dollarini ja 2011.a. 9 miljardi dollarini. Viimaste aastate jooksul on energiajookide tarbimine kasvanud keskmiselt 12% aastas. (Report Buyer, 2011) Energiajooke müüakse juba enam kui 160 riigis maailmas (Seifert et al.,2011). Energiajookide tarvitamine on levinud eelkõige noorte seas. Erinevate uuringute tulemused on näidanud, et energiajooke tarvitab kuni 50% noortest. Seifert et al. (2011) järgi moodustavad energiajookide tarvitajatest poole kuni 25 aasta vanused noored. Sealjuures 28% aastastest, 31% aastastest ning 34% aastastest USA noortest on väitnud, et tarbib energiajooke regulaarselt. Miller (2008) märgib, et energiajookide tarvitamine on väga levinud üliõpilaste ning noorte harrastussportlaste seas. Tema poolt uuritud USA üliõpilastest tarvitas 38% energiajooke. Sealjuures esines rohkem energiajookide tarbimist meeste ja mustanahaliste seas. Malinauskas et al. (2007) tulemuste järgi tarvitab energiajooke vähemalt kord kuus 51% uuritud USA üliõpilastest ja erinevalt Milleri (2008) andmetest on antud jookide tarbimine sagedasem naiste seas. Marczinski (2011) andmetel 81% USA üliõpilastest vähemalt korra oma elus energiajooke tarbinud. Arria ja O Brien (2011) hinnangul ei saa väita, et energiajookide tarbimine oleks iseloomulik vaid üliõpilastele, see on levinud ka sama vanusega ülikoolis mitteõppivate noorte seas. Energiajookide tarbimine on hakanud levima ka väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat. Attila ja Cakir (2011) tulemuste järgi on 48% Türgi üliõpilastest energiajooke vähemalt korra oma elu jooksul tarbinud. Siiski on Euromonitor Internationali andmetel kõige suurem energiajookide tarbimise tase 2010.a. seisuga Põhja-Ameerikas (4,2 liitrit elaniku kohta aastas) ja Austraalias (4 liitrit elaniku kohta aastas). Lääne-Euroopas on tarbimine 2 liitrit 5

6 elanik kohta aastas ja Ida-Euroopas 0,9 liitrit elanik kohta aastas. Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas jääb tarbimine vahemikku 0,1-0,3 liitrit elaniku kohta aastas. Perioodil on Ida-Euroopa olnud kõige kiirema tarbimise kasvuga piirkond, kus nimetatud aastatel kasvas tarbimine keskmiselt 46% aastas. (Haffner, 2011) Energiajookide tarbimist Eesti kooliõpilaste seas on uurinud Tervise Arengu Instituut. Selle poolt läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt tarbib energiajooke igapäevaselt 7% ja mõni kord nädalas 21% õpilastest. Samal ajal 42% õpilastest ei tarbi neid üldse. Energiajookide tarbimine on suurema ulatusega poiste seas. Poisid moodustavad igapäevastest tarbijatest 62% ja iganädalastest 59%. Energiajookide tarbimine on rohkem levinud vanemate õpilaste seas. Kõige rohkem teevad seda 12. klassi õpilased. (Tervise Arengu Instituut, 2012) Kuna energiajookide liigse tarbimisega võivad kaasneda mitmesugused negatiivsed mõjud, siis peavad Scheider et al. (2011) energiajookide laialdast pruukimist noorte seas oluliseks probleemiks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et aasta-aastalt nimetatud jookide tarbimine noorte seas kasvab. Muuhulgas on probleemiks energiajookide müük koolides ning noortele suunatud reklaamid, milles ei hoiatata nende jookide negatiivsete mõjude eest. Reissig et al. (2009) seostavad energiajookide tarbimise kasvu otseselt nende ulatusliku reklaamimisega, kusjuures reklaamides näidatakse neid jooke kui ergutavaid, vastupidavust ja võimekust suurendavaid ning mõnedel juhtudel kui kehakaalu alandavaid tooteid. Energiajookide reklaamid on valdavalt suunatud noortele. Kofeiin on paljudes jookides ja tahketes toiduainetes küllaltki levinud aine, kuid tema kontsentratsioon on neis võrreldes energiajookidega võrdlemisi madal. Alla 12 aastastele lastele peetakse ohutuks päevaseks kofeiini koguseks kuni 2,5 mg/kg Nawrot et al. (2003). Uuringud näitavad, et vaid ühe purgi või pudeli energiajoogi joomise tulemusena võib ca 70 protsenti laste päevane summaarne kofeiinidoos ületada 3,0 mg/kg Seifert et al. (2011) Energiajookide tarbimise motiivid Seifert et al. (2011) järgi on peamisteks energiajookide tarvitamise motiivideks noorte vähene uneaeg ning soov saada rohkem energiat. Pennsylvania Meditsiiniinstituudi (Pennsylvania Medical Society s Institute) poolt läbiviidud uuringu tulemuste järgi kasutavad kesk- ja kõrgkooli õpilased energiajooke eelkõige ärkveleoleku pikendamiseks ning õppimise soodustamiseks (Alsunni, 2011). Ka Malinauskas et al. (2007) märgivad, et energiajookide tarbimise peamiseks motiiviks üliõpilaste seas on vähene uneaeg ning soov saada rohkem energiat. Samal ajal on levinud ka energiajookide tarvitamine koos alkoholiga. 6

7 Erinevalt eelpooltoodud andmetest on Attila ja Cakir (2011) tuvastanud, et Türgi üliõpilased tarbivad energiajooke peamiselt nende maitse pärast. Energiataseme ja töövõime tõstmine olid seal enam kui 3 korda harvemini energiajookide joomise põhjuseks. Töövõime tõstmise eesmärgil tarbiti energiajooke märgatavalt sagedamini sportimisel kui õppimise kontekstis. Osa üliõpilasi kasutab energiajooke ka alkoholi lahjendamiseks. Energiajookide tarbimine ärkveloleku aja pikendamiseks on antud uuringu järgi vähelevinud põhjus. Samad autorid uurisid ka energiajookide tarbimisest hoidumise põhjuseid. Kõige enam nimetati sellega uudishimu puudumist, kuigi ligi 40% energiajooke mittetarvitanutest ei osanud öelda, miks nad seda teinud ei olnud. Samal ajal ligi 20% mitteproovinutest pidas neid ebatervislikeks. (Attila, Cakir, 2011) O Brien et al. (2008) järgi tarvitavad spordiga tegelevad USA üliõpilased energiajooke sagedamini võrreldes mittesportlastega. Sealjuures on sportlaste seas sagedamini levinud ka energiajookide koos alkoholiga tarvitamine. Froiland et al. (2004) on uurinud toidulisandite kasutamist USA üliõpilassportlastel. Selgus, et energiajoogid on kõige sagedamini tarvitatavaks toidulisandiks, mida kasutas 73% uuritud sportlastest. Energiajookide tarbimist esines sagedamini meessoost sportlastel võrreldes naistega. Spordialade lõikes tarvitasid neid kõige sagedamini pesapallurid ja maadlejad. Siiski tuleb antud uuringu tulemuste puhul arvesse võtta asjaolu, et paljudel juhtudel oli tegemist kofeiini mittesisaldavate spordijookidega, mida autorid käsitlesid samuti energiajookidena. Toidulisandite sh, energiajookide tarbimise põhjusteks olid uuritud sportlastel kõige enam tervise parandamine, energia ja jõu suurendamine ning lihasmassi suurendamine. Petroczi et al. (2008) uurisid toidulisandite tarbimist Suurbritannia noortel tipptasemel sportlastel vanuses 12 kuni 21 eluaastat. Uuringus osalenutest 48% tarbis toidulisandeid ja kõige populaarsemateks toidulisanditeks osutusid energiajoogid. Energiajooke tarbis 42% uuritus sportlastest, sh 87% toidulisandite kasutajatest. Energiajooke tarvitati kõige sagedamini vastupidavuse tõstmise eesmärgil. Energiajooke tarvitasid enamus sportlasi isikliku otsuse põhjal, kuigi osadel juhtudel said nad selleks soovitusi ka treeneritelt. Samal ajal vaid vähestel juhtudel tarvitati energiajooke sponsorite soovituste kohaselt Energiajookide koostis Energiajookide peamiseks koostisosaks on vesi. Lisaks sellele sisaldavad nad veel süsivesikuid, naatriumi ja vees lahustuvaid vitamiine. Teistest jookidest eristab energiajooke 7

8 eelkõige kofeiini, tauriini ja guaraana või teiste taimsete ekstraktide rohkus. (Ööpik, 2012) Erinevate energiajookide koostise võrreldavad andmed toodud tabelis 1. 8

9 Tabel 1. Energiajookide koostis Toode Monster Low Carb Monster Energy Red Bull Red Bull Sugar Free Rockstar Energy Drink Mad Croc Energy Drink Power Trip Extreme Dynami:t (kollane) Dynami:t (roheline) Hustler Energizer Hornet Burn Energy Tootja Hansen Natural Corporation Hansen Natural Corporation Red Bull GmbH Red Bull Energia (kcal) Süsivesikud (g) Naatrium (mg) Kofeiin (mg) Tauriin (mg) Guaraana (mg) a 417 a 42 11,3 75 a 417 a 44 11, a a - GmbH Rockstar, Inc ,9 16,7 33, Energy Brands Ltd ,5 - a Power Trip Beverages Inc AS A. Le Coq AS A. Le Coq AS Viru Õlu Ustronianka Sp (Poola) Coca-Cola Company 46 12, , , , < , a Vitamiinid B2, B3, B6, B8, B12 B2, B3, B6,B8, B12, C B3, B5, B6, B8, B12 B3, B5, B6,B8, B12 B2, B3, B5, B6, B8, B12 B3, B5, B6, B8, B12 B2, B3, B5, B6, B8, B12, C B3, B5, B6,C B3, B5, B6, B8, B12 B2, B3, B5, B6, B8 B2, B3, B5, B6, B8 B12 B3, B5, B6, B8, B12 Muu ženšenn, L- karnitiin, glükuronolaktoon ženšenn, L- karnitiin, glükuronolaktoon Glükuronolaktoon glükuronolaktoon ženšenn L- karnitiin glükuronolaktoon glükuronolaktoon foolhape glükuronolaktoon foolhape glükuronolaktoon 9

10 Drink Burn Tropical Battery Starter Energy Drink Starter Guarana Amino Impact Coca-Cola Company Saku Õlletehas AS 47 10, a 50 11, a B3, B5, B6, B8, B12 B3, B5, B6, B12 AS Liviko 50 12, B3, B5, C AS Liviko a B3, B5, C Koach, Sport and Nutrition Koefiin, tauriin ja glükuronolaktoon kokku 820 mg - C, E glükuronolaktoon - L-leutsiin, L- isoleutsiin, L- valiin, L- glutamiin, L- arginiin, beetaalaniin, kretiin monohüdraat Märkus: Koostisainete sisaldus on toodud 100 ml kohta, a- näitab aine kuulumist joogi koostisesse, kuid selle kogus täpsemalt on teadmata Allikas: Ööpik (2012), täiendatud autori poolt andmetega, mis pärinevad Eesti kaubandusvõrgus saadaolevate täiendused energiajookide etikettidelt ja Amino Impact osas teaduskirjandusest Walsch et al. (2010) 10

11 Energiajookide kõige iseloomulikumaks koostisosaks on kofeiin. Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana marjades ning väheses koguses kakaos ja koolapähklis. Kokku leidub kofeiini rohkem kui 60 erinevast taimes. Kõige enam manustavad inimesed kofeiini kohvi, tee ja teiste kofeiini sisalduvate jookidega, sh karastusja energiajoogidega (FDA, 2007) Tabelist 1 on näha, et energiajoogid sisaldavad mg kofeiini 100 ml joogi kohta. Mõnede jookide puhul on täpsem kofeiinisisaldus teadmata, kuid oluline on märkida, et kofeiin sisaldub eranditult kõigis tabelis toodud jookides. Kofeiini puhul on tegemist kesknärvisüsteemi stimulaatoriga, mis on ergutava toimega ning vähendab uimasust. Tarvitamise järel saavutab kofeiinitase inimese veres maksimumi ligikaudu ühe tunni jooksul ning see normaliseerub ca 4-6 tunniga. Kofeiini tarvitamise järel tunneb inimene ennast ärksama ja aktiivsemana, kuid selle tarvitamine võib tekitada ka mitmeid probleeme. Näiteks tõstab kofeiin inimese vererõhku ja kiirendab südame löögisagedust. Kofeiini tarbimise järgselt võib inimesel esineda unehäireid. Samuti on kofeiin diureetilise toimega, mistõttu selle tarbimine vähendab organismis olevat vedelikukogust. (FDA, 2007) Tänapäeval on kofeiin kõige laiemalt tarvitatav stimuleeriva toimega ühend. USAs tarvitab 87% üle 2-aasta vanustest elanikest seda ainet igapäevaselt.. Sealjuures on alla 18 aasta vanustel lastel karastus- ja energiajoogid peamiseks kofeiiniallikaks, mis annab 50-64% kofeiinikogusest. Vanuserühmas aastat tuleb karastus- ja energiajookidest 30% tarvitatavast kofeiinikogusest ja 35 ja vanemate puhul vaid 11% sellest. (Frary et al., 2005) Hughes et al. (1998) on 162 kofeiinitarbija seas läbiviidud uuringu tulemusena leidnud, et 56% nendest on ebaõnnestunult proovinud kofeiini tarbimist vähendada või lõpetada, 50% kulutab kofeiini tarbimisele palju aega, 28% tarbib kofeiini rohkem kui nad sooviksid ja 18% on kogenud võõrutusnähtusid. Riddell et al. (2012) arvates võib nimetatud tulemuste põhjal võib väita, et kofeiin on sõltuvust tekitav aine. Lisaks sellele on kofeiini regulaarsele tarbimisele iseloomulik tolerantsi suurenemine, mis on sarnane teistele sõltuvust tekitavatele ainetele, sh alkoholile ja narkootikumidele. Energiajookide kofeiinisisaldus on märgatavalt suurem võrreldes tavaliste karastusjookidega. Kuigi energiajooke müüakse enamasti teiste karastusjookidega võrreldes väiksemates pakendites, on ühe energiajoogi tarbimisel saadav kofeiinikogus ikkagi suurem kui ühe 11

12 tavalise karastusjoogi tarbimisel saadav kofeiinikogus. 8,4 untsise energiajoogi tarbimisel manustatav kofeiinikogus on vahemikus mg. Samal ajal muude karastusjookide puhul on see 12 untsise joogi puhul kuni 50 mg. (McCusker et al., 2006) Energiajookide kofeiinisisaldus on reeglina madalam võrreldes kohviga. Kohvis sisaldub kofeiini keskmiselt mg/100ml kohta, kuid kohvi juuakse enamasti väiksemates kogustes. Kui keskmise kohvitassi suurus on 150 ml, siis sealt saadakse mg kofeiini. Samas näiteks 500 ml energiajoogi tarbimisel saadakse kuni 200 mg kofeiini. Samuti on probleemiks, et energiajooke tarbivad võrreldes kohviga rohkem lapsed, kelle puhul sama kogus kofeiini avaldab tugevamat mõju võrreldes täiskasvanutega. (Babu et al., 2008) Keskmine päevane kofeiinitarbimine USAs ja Kanadas on 1 mg/kg kehamassi kohta lastel ja 3 mg/kg kehamassi kohta täiskasvanutel. Mõnedes Euroopa riikides on kofeiini tarbimine märgatavalt kõrgem. Näiteks Taanis on see 7 mg/kg kehamassi kohta (Babu et al., 2008) Kofeiini lubatava maksimaalse päevase koguse on erinevaid seisukohti. Babu et al. (2008) järgi soovitatakse Kanadas tarbida täiskasvanud meestel mitte rohkem kui mg kofeiini päevas, täiskasvanud naistel kuni 300 mg päevas ja aastastel lastel kuni 85 mg päevas. USAs asuv Wawerly Health Center (2010) soovitab aga täiskasvanutel mitte tarbida rohkem kui 250 mg kofeiini ööpäevas. FDA (2012) järgi võib mõõdukaks tarbimiseks lugeda vaid mg kofeiini päevas. Siiski on ohutu tarbitav kofeiinikogus individuaalne, kuid see ei tohiks ühelgi inimesel ületada 600 mg päevas. 200 mg kofeiini saadakse keskmiselt kahest 330 ml energiajoogist, 400 mg neljast sama suurusega energiajoogist. Siinkohal tuleb aga arvestada, et inimene omandab kofeiini ka teistest allikatest, eelkõige kohvist ja teest. Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub paljude loomade, sh inimese kehas. Inimene saab tauriini eelkõige liha ja kala ning teiste mereandide söömisest. Taruiin on inimesele vajalik vereringe toimimiseks, skeletilihaste arenguks ja funktsioneerimiseks. Samuti on see oluline kesknärvisüsteemile ja retiinale. (Huxtable, 1992) Kehalise koormuse järel tauriini hulk inimorganismis väheneb. Seega on põhimõtteliselt võimalik energiajoogi joomisega tauriinisisaldust organismist tõsta ning parandada füüsilist vastupidavust. (Santhakumar et al., 2012) Energiajoogid sisaldavad tauriini keskmiselt mg/100 ml (Tabel 1). Üksikutel juhtudel võib energiajoogi tauriinisisaldus ületada 500 mg/100 ml. Seega on võimalik ühe 330 ml energiajoogi tarbimisega saada enamasti vähemalt 1000 mg tauriini. Igapäevase toiduga saadav tauriinikogus on tavaliselt vahemikus mg (Scientific., 2009) Seega saadakse 12

13 juba ühe energiajoogi tarbimisega tavapärasest vähemalt 2,5 korda suurem päevane tauriinikogus. Guaraana on Brasiilias Amazonase piirkonnas kasvav taim. Guaraana seemned sisaldavad 4-5% kofeiini, mis on märkimisväärselt rohkem kui kohviubades. (Fragakis ja Johnson., 2007) Lisaks sisaldab guaraana kofeiinile sarnase toimega teobromiini ja teofülliini (Ööpik, 2012). Mitte kõik energiajoogid ei sisalda guaraanat. Juhtudel, kui nimetatud ainet energiajoogis leidub, siis enamasti tootjad ei avalda selle täpset kogust. (Tabel 1) Energiajookides leidub mitmesuguseid vitamiine. Nendest on kõige sagedamini esinevad B2, B3, B5, B6, B8, B12. Üksikutel juhtudel esineb energiajookides ka C ja E vitamiini. Muudest ainetest leidub energiajookides veel ženšenni, L-karantiini, glükuronoalaktooni. Ühes käesolevas töös käsitletavas energiajoogis leidub ka aminohappeid (L-leutsiin, L-isoleutsiin, L-valiin, L-glutamiin, L-arginiin), beeta-alaniini ja kreatiini monohüdraati. Kalorsuse järgi eristuvad üksteisest tavalised ja madala süsivesikusisaldusega energiajoogid. Tavalised energiajoogid sisaldavad g/100 ml süsivesikuid ja nende kalorsus jääb vahemikku kcal/100 ml. Madala süsivesikusisaldusega energiajoogid sisaldavad 100 ml kohta 1 g süsivesikuid ja nende kalorsus on kümme korda madalam kui tavalistel energiajookidel. (Tabel 1) Tavaliste energiajookide kalorsus on sarnane süsivesikuid sisaldavatele karastusjookidele, näiteks Coca-colale (Clauson et al., 2008). Seega näiteks 500 ml tavalise energiajoogi tarbimisel saadakse umbes 250 kcal ja 50 g süsivesikuid Energiajookide tarbimise mõju kehalisele ja vaimsele töövõimele Energiajookide tarbimise positiivsed mõjud spordivõimekusele võivad seisneda nii nende tarbimise positiivsetes mõjudes kehalisele ja vaimsele töövõimele. Kehalise töövõime puhul vaadeldakse käesolevas alapeatükis eraldi energiajookide mõju aeroobsele vastupidavusele, pallimängudele, jõule ja anaeroobsele võimekusele. Energiajookide peamiseks mõjuaineks on kofeiin. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et kofeiini mõjud sõltuvad teistest ühenditest, millega seda koos manustatakse. Graham et al (1998) tegid katse, kus võrdlesid kahe erineval viisil kofeiini manustamise mõju vastupidavusele. Ühel juhul manustati kofeiini kapslina veega ja teisel juhul kohvi kaudu. Selgus, et katseisikute vastupidavus suurenes vaid esimesel juhul. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kofeiini manustamisel eraldi ja kohviga on erinev mõju, sest kohvi puhul avaldavad mõju ka teised seal sisalduvad ained. Antud tulemuste põhjal võib eeldada, et ka 13

14 energiajookide puhul võib kofeiini mõju koos teiste energiajookide koostisainetega olla erinev kofeiini mõjust eraldi Vastupidavus Geiss et al. (1994) on võrdlevalt uurinud erineva koostisega energiajookide mõju sportlaste vastupidavusele. Nad võrdlesid omavahel tavalist Red Bulli, mis sisaldas nii kofeiini kui tauriini, Red Bulli, mis sisaldas vaid kofeiini, kuid mitte tauriini ning Red Bulli, mis ei sisaldanud ei kofeiini ega tauriini. Katses osales 10 vastupidavusalade sportlast, kes pidid esmalt sõitma veloergomeetril 60 minutit mõõduka koormusega, seejärel hakati koormust iga 3 minuti järel tõstma. 30 minuti pärast katse algust jõid katsealused 500ml energiajooki, mis oli erinevatel katsetel erinev. Katsealuste vastupidavust mõõdeti füüsilise pingutuse kestusega, kusjuures katse katkestati kui tempo veloergomeetril langes 10% alla etteantud normi. Katse tulemused näitavad, et vastupidavus oli koos kofeiini ja tauriiniga energiajoogi tarbimisel statistiliselt oluliselt suurem võrrelduna vaid kofeiiniga ja ilma kofeiini ja tauriinita energiajoogiga. Samuti oli ainult kofeiiniga energiajoogi tarbimisel vastupidavus statistiliselt oluliselt suurem kui ilma kofeiinita energiajoogi tarbimisel. Lisaks selgus katsete tulemusena, et nii kofeiini kui tauriini sisaldava joogi tarbimise järel tõusis sportlaste südame löögisagedus koormuse tõstmise järel aeglasemalt. Selle tulemuse põhjal järeldati, et nii Red Bullis sisalduv kofeiin kui tauriin suurendavad sportlaste vastupidavust. Ka Alford et al. (2001) tulemused näitavad, et energiajoogi manustamine mõjub positiivselt vastupidavusele. Nad viisid veloergomeetril läbi katseid Suurbritannia üliõpilastel vanuses aastat aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse kohta. Aeroobse vastupidavuse katse seisnes veloergomeetriga sõitmises südamelöögisagedusel 65-75% maksimumist. Katse lõpetati, kui südame löögisagedus väljus nimetatud piiridest ning fikseeriti katse kestuse aega. Enne katse algust toimus rahulikus tempos 3-minutiline soojendus veloergomeetril. Anaeroobse vastupidavuse katse puhul sõideti pärast 5-minutilist soojendust veloergomeetril maksimaalse kiirusega ning fikseeriti ajavahemik, mille kestel suutsid katsealused seda kiirust säilitada. Tulemused näitasid, et pärast 250 ml Red Bulli joomist paranes aeroobne vastupidavus 9% võrra ja anaeroobne vastupidavus 24% võrra võrreldes platseebojoogi tarbimiseks. Platseebojoogiks oli antud katses suhkruvaba laimi, õuna ja mustsõstra kontsentraadiga gaseeritud vesi. Jookide tarbimine toimus 30 minutit enne katset. Ivy et al. (2009) katsetasid Red Bulli mõju võistlussportlastest jalgratturite vastupidavusele. Selleks korraldasid autorid katse, milles sõideti veloergomeetritega distants, mille läbimiseks vajalik tööhulk vastas 1-tunnisele tööle võimsusega 70% maksimumist. Eesmärgiks oli läbida 14

15 distants võimalikult kiiresti ning katses fikseeriti selle läbimise aeg. 40 minutit enne katse algust jõid katsealused 500ml Red Bulli või maitsestatud ja värvainega veel põhinevat platseebojooki. Katse tulemusena selgus, et energiajoogi joomisel paranes distantsi läbimise aeg keskmiselt 4,7% võrra. Samal ajal katseisikute hinnang tajutud väsimustundele ei sõltunud energiajoogi joomisest. Candow et al. (2009) poolt läbiviidud uuringu tulemused, aga ei näita, et energiajoogi tarbimine suurendaks vastupidavust. Nad viisid läbi katse 17 kehaliselt aktiivse üliõpilasega (9 meest, 8 naist). Katse seisnes trenažööril jooksmises koormusega 80% VO 2 max kuni väsimuseni. Tarbitavaks energiajoogiks oli suhkruvaba Red Bull, mida joodi koguses, mis sisaldas kofeiini 2 mg/kg kehamassi kohta. Platseebojoogiks oli suhkruvaba sidruni ja laimi maitseline karastusjook. Katse toimus 60 minutit pärast joogi joomist. Fikseeriti katse ajaline kestus, pärast katse lõppu küsitleti katsealuseid tajutud väsimustunde kohta ning mõõdeti nende vere laktaaditaset. Katse tulemusena selgus, et üheski mõõdetud näitajas ei esinenud Red Bulli ja platseebojoogi joomise vahel statistiliselt olulisi erinevusi. Walsh et al. (2010) uurisid energiajoogi Amino Impact mõju vastupidavusele. Selleks viisid nad läbi jooksutrenažööril katse, kus joosti koormusega 70% VO 2 max kuni väsimuseni. Katses osalesid 15 kehaliselt aktiivset noort. 10 minutit enne katse algust joodi energiajooki Amino Impact tootja poolt soovitatud koguses (26 g Amino Impacti segatud 500 ml veega) või platseebojooki. Katse tulemused näitasid, et kuni väsimuseni jooksmise aeg oli energiajoogi tarbimise järel keskmiselt 12,5% võrra pikem võrreldes platseebojoogi joomisega. Energiajoogi joomisega paranes katse tulemus 12-l katsealusel 15-st Pallimängud Pallimängude puhul on oluline võime sooritada teatud ajavahemike järel korduvaid sprinte. Pallimängudes on mängutempo muutuv, osa mänguajast veedavad mängijad seistes või sörkides, kuid aeg-ajalt tehakse kuni paarikümne meetri pikkuseid spurte. Del Coso et al. (2012a) uurisid energiajoogi mõju jalgpallurite võimekusele. Nende poolt korraldatud katses osalesid 19 poolprofessionaalset jalgpallurit, kes eelnevalt jõid 630 ml suhkruvaba Red Bulli, millega keskmiselt saadi kofeiinikogus 3 mg/kg kehamassi kohta. 60 minutit pärast energiajoogi tarbimist testiti katsealuste hüppevõimet, sprindikiirust ning nad mängisid 2x40-minutilise jalgpallimängu. Viimase puhul mõõdeti GPS seadmega mängijate liikumiskiirust. Nädal aega hiljem viidi samad katsed läbi andes katsealustele juua suhkruvaba Pepsit. Katsealused ei olnud teadlikud jookide markidest. Katsete tulemused näitasid, et pärast 15

16 Red Bulli joomist oli neil parem kohapealt üleshüppevõime ja suurem kiirus 30 sekundilise intervalliga 7x30 m sprintides. Jalgpallimängus oli energiajoogi joomise korral mängu ajal keskmine läbitud teepikkus suurem, mängijad veetsid suhteliselt vähem aega kõndides ning tegid mängu jooksul rohkem spurte, kus liikumise kiirus ületas 18 km/h. Del Coso et al. (2013) uurisid energiajoogi joomise mõju korduvatele sprintidele ragbis. Katsed viidi läbi rahvusvahelise turniiri ajal Hispaania koondise naisragbimängijate seas. Katseteks oli 15 järjestikusest üleshüppest koosnev hüppetest ja 6x30m sprint 30 sekundiliste intervallidega. Lisaks sellele mängisid katsealused seitse-seitsme vastu kolm järjestikust 2x7 minutist mängu. Mängu poolajal oli 1-minutiline vaheaeg ja mängude vahel 15-minutiline paus. Kõik kolm mängu mängiti Hollandi koondise vastu. Mängu ajal mõõdeti GPS seadme abil mängijate kiirust, läbitud vahemaad, samuti mõõdeti nende südame löögisagedust. Uuritavaks energiajoogiks oli Fure. Seda manustati koguses, mis vastas koefiinikogusele 3 mg/kg kehamassi kohta. Jook manustati 60 minutit enne kehaliste katsete algust. Katsete tulemusena selgus, et energiajoogi tarvitamisel järel suurenes jalalihaste võimsus hüppetestis, ragbimängu ajal läbitud distants ning jooksukiirus mängu ajal. Samal ajal ei mõjutanud energiajoogi joomine kiirust 6x30m sprindis. Gwacham ja Wagner (2012) uurisid energiajoogi mõju korduvale sprindile USA üliõpilastest ameerika jalgpalluritel. Selleks viisid nad läbi katse, kus tuli joosta 6x35m 10 sekundiliste intervallidega. Katses fikseeriti aeg ja arendatud võimsus. Energiajoogiks oli AdvoCare Spark, mida joodi 237 ml 60 minutit enne katset. Energiajoogis sisaldus kofeiini keskmiselt 1,2 mg/kg kehamassi kohta. Katsete tulemusena selgus, et energiajoogi joomine ei parandanud sprindikiirust ega selle käigus arendatavat võimsust. Energiajookide mõju korduvate sprintide kiirusele on uurinud ka Astorino et al. (2012). Nad viisid viisid läbi katse naisjalgpalluritega, kes tarbisid 255 ml Red Bulli, mis vastas nende puhul kofeiinikogusele 1,3 mg/kg kehamassi kohta. Katsealused jooksid seejärel kolm kaheksast sprindist koosnevat seeriat, kusjuures sprintide vahel oli intervall 30 sekundit ja seeriate vahel 5 minutit. Tulemused näitavad, et energiajoogi tarbimine ei suurendanud sprindikiirust. Võimalik, et antud juhul ei olnud tarbitav kofeiinikogus vajaliku efekti saavutamiseks piisav Jõud ja anaeroobne töövõime Forbes et al. (2007) on hinnanud energiajookide mõju anaeroobsele vastupidavusele veloergomeetri ja kangi lamades surumisega. Nad tegid katseid kehaliselt aktiivsete noorte inimestega. Veloergomeetri puhul kasutati Wingate 30 sekundilist testi, mille korral 16

17 katsealused pidid sõitma maksimaalse kiirusega ning mõõdeti keskmist ja maksimaalset võimsust. Nimetatud testi korrati kolm korda kaheminutiste intervallidega. Lamades surumise puhul oli vaja katsealustel sooritada kolm seeriat raskusega 70% maksimumist maksimaalse korduste arvu peale. Katsealused manustasid Red Bulli koguses, mis vastas kofeiinikogusele 2 mg/kg kehamassi kohta. Tulemused näitasid, et energiajoogi tarbimise tagajärjel Wingate testi tulemused ei paranenud, kuid suurenes lamades surumiste korduste arv. Seega selgus, et Red Bull parandas ülakeha, kuid mitte jalalihaste anaeroobset töövõimet. Hoffman et al. (2009) viisid läbi Wingate 20 sekundilise testi veloergomeetriga, et uurida energiajoogi Redline Extreme tarbimise mõju anaeroobsele vastupidavusele. 30 minutit enne testi jõid katsealused 120 ml energiajooki. Katses osalesid 12 meessoost jõualade sportlast. Katse käigus fikseeriti maksimaalne võimsus, keskmine võimus, maksimaalse võimsuse saavutamiseks kulunud aeg, tehtud töö ja väsimusindeks. Tulemused näitasid, et antud energiajoogi tarbimisel ei olnud mõju ühelegi Wingate testis mõõdetud näitajale. Gonzales et al. (2011) tegid katseid energiajoogi Amino Impact manustamise mõjule lihasjõule kangi rinnalt surumisel ja kangiga kükkimisel. Sealjuures said katsealused valida, kumba harjutust nad soovitavad. Kokku osales katses 8 ülikooliealist jõutreeningutega tegelevat meest, kellest 4 valisid rinnalt surumise ja 4 kükkimise. Esimese katsega määrati maksimaalne tulemus, millega katsealused suutsid harjutust sooritada 1 korduse. Katsealused surusid neljas seerias korduste arvu peale kangi, mille raskus oli 80% maksimumtulemusest. Sealjuures ühe seerias sooritati kuni 10 kordust. Lõpptulemusena fikseeriti nelja seeria korduste kogusumma. Katse sooritati ühel päeval Amino Impacti manustamisega ja teisel päeval platseebojoogiga. Joogi manustamine toimus 10 minutit enne katset ja koguseks oli 26g Amino Impacti segatud 500 ml veega. Katse tulemused näitasid, et Amino Impacti manustamise järel oli sooritatud korduste arv suurem. Samal ajal ei mõjutanud energiajoogi tarbimine katsealuste poolt energia, väsimuse ja keskendumise tajumist. Antud uuringus kasutatud Amino Impact erineb teistes energiajookidest selle poolest, et see sisaldab aminohappeid, beeta-alaniini, kretiin monohüdraati. Del Coso et al. (2012b) on uurinud erinevate energiajoogikoguste mõju anaeroobsele töövõimele. Autorite poolt läbiviidud katses võrreldi koguseid, mis sisaldasid kofeiini 1 ja 3 mg/kg kehamassi kohta. Katses osalesid 12 inimest (9 meest ja 3 naist). Tarbitavaks energiajoogiks oli Fure ja seda manustati 60 minutit enne katsete algust. Katseid tehti lamades surumise ja kangiga poolkükiga. Mõlema harjutuse puhul katseisikud sooritasid seda 1 korduse 10 erineva raskusega (10-100% isiklikust maksimumist). Eesmärgiks oli sooritada 17

18 iga kord harjutus võimalikult kiiresti, sealjuures fikseeriti harjutuse käigus arendatud võimsus. Selgus, et kui energiajoogiga omandati 1 mg/kg kehamassi kohta kofeiini, siis see ei mõjutanud katsete tulemusi. Kui aga omandati 3mg/kg kehamassi kohta kofeiini, siis suurenes mõlema harjutuse puhul arendatud võimsus keskmiselt 7% võrra Vaimne töövõime Alford et al. (2001) katsetasid energiajoogi mõju reaktsioonikiirusele. Katses osalesid Suurbritannia üliõpilased vanuses aastat. Selleks kasutasid nad Comstati psühhomotoorset testi. Enne testi jõid katsealused 250 ml Red Bulli. Testi tulemused näitavad, et energiajoogi tarbimisel korral reaktsiooniaeg lühenes märgatavalt. Lisaks sellele testiti vastavate ülesannetega katsealuste keskendumist ja mälu ning mõlema osas andis energiajoogi tarbimine enne katset positiivseid tulemusi. Ka Horne ja Reiner (2001) tulemused näitavad, et energiajoogi tarbimine mõjub positiivselt reaktsioonikiirusele. Nende poolt tehtud uuringu peamiseks eesmärgiks oli hinnata energiajookide tarbimise mõju unisusele autojuhtimisel, kusjuures muuhulgas kontrolliti ka reaktsiooniaega. Katsealused pidid autot juhtima simulaatoril, millega simuleeriti sõitu vähese liiklusega maanteel. Enne katset joodi 500 ml energiajooki või platseebojooki. Teatud hetkedel katse jooksul andis arvutiprogramm helisignaali, mille järel oli vaja katsealustel vajutada roolil asuvale nupule, mille põhjal mõõdeti reaktsiooniaega. Tulemused näitasid, et energiajoogi tarbimise järel reaktsiooniaeg lühenes. Scholey ja Kennedy (2004) uurisid energiajoogi tarvitamise mõju erinevatele vaimse töövõime näitajatele. Nende poolt korraldatud katsetes osalesid a vanust inimest, kes tarbisid 250ml viite erinevat jooki: 1) värv- ja maitseainetega vesi; 2) värv- ja maitseainetega vesi, millele on lisatud 75mg kofeiini; 3) värv- ja maitseainetega vesi, millele on lisatud 37,5 g glükoosi; 4) värv- ja maitseainetega vesi, millel on lisatud 12,5 mg ženšenni ekstrakti ja 2 mg ginko biloba ekstrakti; 5) energiajook, mis sisaldab kõiki eelpool loetletud komponente. 30 minutit pärast joogi tarbimist pidid katsealused sooritama erinevaid katseid mälu ja reaktsiooni kohta. Katsete tulemused näitasid, et energiajoogi tarbimise järel olid testide tulemused paremad nii mälu kui reaktsiooni osas. Sealjuures enamike katsete puhul saadi statistiliselt oluliselt paremaid tulemusi vaid kõiki komponente sisaldava energiajoogi joomisel. Seega nimetatud tulemused näitavad sellele, et vaimse töövõime puhul on erinevate energiajookide koostisaine koosmõju tugevam võrreldes koostisainete mõjudega eraldiseisvalt. 18

19 Smit et al. (2004) uurisid kofeiini sisaldava ja ilma kofeiinita energiajookide mõju vaimsele töövõimele. Nad viisid 271 inimesega läbi katseid reaktsiooni, mälu, visuaalse informatsiooni töötlemise ja keskendumisvõime kohta. Selgus, et nimetatud katsete tulemused osutusid paremaks vaid juhtudel, kui kasutati kofeiini sisaldavat energiajooki. Selle põhjal autorid järeldavad, et energiajookide positiivne mõju vaimsele töövõimele tuleneb peamiselt kofeiinist Energiajookide tarbimise negatiivsed mõjud Kuna energiajookide peamiseks toimeaineks on kofeiin, siis on ka energiajookide tarbimise negatiivsed mõjud seotud eelkõige kofeiiniga. Probleemiks on, et energiajookide tarbimise tagajärjel manustatakse organismi liiga palju kofeiini. Seda juhtub eelkõige siis kui ühe päeva jooksul tarbitakse liiga suur kogus energiajooki. USAs seostatakse energiajookide tarbimist kofeiini üledoosiga. Energiajookidest põhjustatud kofeiini üledoosi juhtumid on seal levinud eriti alla 19-aastastel, moodustades pooled kõikides kofeiini üledoosi juhtudest. (Sara et al., 2011) Energiajookide tarbimise kahjulikkus tuleneb suures ulatuses sellest, et neid tarbitakse liigsetes kogustes. Sealjuures ei tarbita neid väga paljudel juhtudel mitte sportlike tulemsute parandamiseks vaid näiteks selleks, et vähem magada ja hoida ennast erksana vaatamata ebapiisavale uneajale. Malinauskas et al. (2007) järgi tarbivad tema poolt uuritud USA üliõpilastest pooled energiajookide tarbijaid neid korraga 2 või rohkem purki. Samuti suurendab terviseriske energiajookide tarvitamine koos alkoholiga. Steinke et al. (2009) leidsid katsete tulemusena, et lisaks vererõhu tõusule põhjustab kofeiini sisaldavate energiajookide tarbimine ka südame löögisageduse kiirenemist. 500 ml energiajoogi manustamine suurendas täiskasvanud katsealustel südame löögisagedust 7-9 löögi võrra minutis. Liigne energiajookide tarvitamine on põhjustanud üksikutel juhtudel häireid südame tegevuses, isegi infarkti. Siiski on selliste juhtumite puhul olnud tarvitavad kogused suured. Näiteks 2007.a. tabas infarkt üht USA motokrossisõitjat, kes oli eelnevalt 7 tunni jooksul joonud 8 purki energiajooki. (Berger ja Alford, 2009) Nawrot et al. (2003) järgi ei põhjusta kofeiinikogused alla 450 mg tavaliselt häireid südametegevuses. FDA poolt 2012.a. avaldatud raporti järgi on alates 2012.a. energiajookide tarbimine olnud USAs seotud 18 surmajuhtumiga, 13 nendest tavalisest kõrgema kofeiini- ja tauriinisisaldusega energiashottide tarbimisega. Sellised surmajuhtumid on seotud eelkõige häiretega inimese südametegevuses, 19

20 kuid nimetatud juhtumite tekkepõhjuste kohta ei ole täit selgust (DeNoon, 2012) Goodman (2011) järgi osutati USAs energiajookide tarbimise tõttu korral erakorralist meditsiiniabi. Sealjuures oli 2005.a. tulnud seda teha vaid 1128 korral. 44% nimetatud juhtumitest olid seotud energiajookide tarbimisega koos alkoholi või narkootikumidega. Energiajookide tarvitamise järgsed sümptomid on kõige sagedamini olnud kiirenenud südamelöögid, tõusnud vererõhk ja kehatemperatuur, meelolu- ja tajuhäired. Üldiselt peetakse surmavaks kofeiinikoguseks täiskasvanud inimese puhul 10 g. Samal ajal on esinenud juhtumeid, kus inimestel on õnnestunud ellu jääda pärast 24 g kofeiini tarbimist. (Nawrot et al., 2003) Juhtumite puhul, kus inimesed on vajanud tänu energiajookide tarbimisele arstiabi, on energiajookide tarbimisel manustatud kofeiinikogus ületanud 4 mg/kg kehamassi kohta. 75 kg kaaluva inimese puhul tähendab see 300 mg kofeiini, mida on võimalik saada 3 keskmise kofeiinisisaldusega energiajoogist. Siiski on enamiku sellist juhtumiste puhul olnud tarbitud kofeiinikogused märkimisväärselt kõrgemad ulatudes kuni 35 mg/kg. (Seifert et al., 2011) Nawrot et al. (2003) järgi võib pidada tervisele kahjulikuks regulaarset kofeiini tarbimist rohkem kui mg päevas. Seetõttu võib nimetatud kogusest suuremat tarbimist nimetada kofeiini kuritarvitamiseks. Kofeiini kuritarvitamisega võivad kaasneda rahutus ja hirmutunne, kergesti ärritumine, peavalud, lihaste tõmblused, kardiovaskulaarsed ja seedeelundite tegevuse häired. Kofeiini tarbimise üheks kõige enam tuntud negatiivseks tervisemõjuks on unerütmi häirumine ja uneaja lühenemine. Juba Karacan et al. (1976) näitasid täiskasvanud inimeste peal tehtud katsete tulemusena, et kofeiini tarbimine 30 minutit enne magama minemist häirib inimeste und. Kofeiini manustamisega on võimalik tekitada tervele inimesele insomnia sümptomeid. Pollak ja Bright (2003) on uurinud kofeiini tarbimise mõju USA teismeliste unemustritele. Nad viisid läbi uuringu 191 õpilase seas, kes 2 nädala jooksul fikseerisid enda poolt tarbitud kofeiinikoguse ning unemustri (magamamineku ja ärkamise kellajad, magama jäämiseks kuluv aeg). Tulemused näitasid, et suurema koguse kofeiini tarbimise järel on magamamineku kellaaeg hilisem ja magama jäämiseks kuluv aeg pikem. Selle tulemusena lüheneb uneaeg, seda eriti tööpäevadel, kui kooliminekuks on vajalik kindal kellaajal ärgata. Suuremad kofeiinitarbijad magasid ka sagedamini päevastel aegadel ning kauem nädalavahetustel, millega korvati öösel või eelnevatel päevadel tekkinud unepuudust. Orberta et al. (2006) väitel on unehäired noorel levinud probleemiks. USAs esineb 20-25% kooliealistest lastest unehäireid, mille tulemusena ollakse hommikul ärgates väsinud ja 20

21 uimased, ärgatakse öösel või esineb raskuseid uinumisel. Sellised probleemid on noortel suures osas seotud kofeiini tarbimisega, mida saadakse peamiselt karastus- ja energiajookidest. Nende hinnangul 300 mg kofeiini tarbimine vähendab uneaega keskmiselt 2 tunni võrra ja suurendab öiste ärkamiste sagedust 2 korda. Kuigi kofeiini tarbimine üldiselt parandab inimese vaimset võimekust ja reaktsioonikiirust, siis on kofeiini seostatud ka keskendumisvõime halvenemisega. Eelkõige on näidanud uurimistulemused, et kofeiin mõjub negatiivselt laste keskendumisvõimele. Siiski on kofeiini tarbimise mõjusid lastele võrreldes täiskasvanutega märkimisväärselt vähem uuritud. (Temple, 2009) Kofeiini tarbimise kahjulikuks mõjuks noortel on peetud ka selle pidurdavat toimet luustiku mineraliseerumisele, mis suurendab luumurdude ning osteoporoosi riski. Sellist seost on täheldatud eelkõige naistel. Näiteks Barger-Lax ja Heaney (1995) on saanud tulemuse, et kofeiini tarbimine on negatiivselt seotud luude tihedusega, samal ajal kui kaltsiumi tarbimine on sellega positiivselt seotud. Antud seosed leiti aastastel naiste andmetel. Kofeiini negatiivset mõju luustikule mineraalisisaldusele tekkida seetõttu, et katsete tulemused on näidanud, et pärast kofeiini tarbimist uriiniga väljutatava kaltsiumi kogus. Massey ja Hollingbery (1988) järgi ilmnes selline mõju 2-3 tunni möödudes kofeiinitarvitamisest, kusjuures selle esilekutsumiseks piisab 150 mg koefiinikogusest. Siiski ei ole uurimistulemused olnud antud seose osas ühesed. Näiteks on Lloyd et al. (1998) leidnud, et kofeiini tarbimine ei mõjuta muutuseid tüdrukute luude mineraalisisalduses ja puusaluu tiheduses 12. ja 18. eluaasta vahel. Kofeiini peetakse ka sõltuvust tekitavaks aineks, mille tarbimisest loobumine võib kaasa tuua võõrutusnähtusid. Juliano ja Griffiths (2004) on 66 varasema uuringu tulemuste põhjal järeldanud, et võõrutusnähtusid esineb peamiselt regulaarsete kofeiinitarbijate puhul. Kuigi nimetatud nähtude raskusaste ja esinemissagedus on sõltuvuses tarvitavatest kofeiinikogusest, võib võõrutusnähtusid esineda ka inimestel, kes tarbivad kofeiini vaid 100 mg päevas. Võõrutusnähud algavad tavaliselt tunni möödumisel eelmisest kofeiinitarbimisest. Enamlevinud võõrutusnähtudeks on väsimus, peavalud, ärrituvus, meeleolu langus, keskendumis- ja tähelepanuvõime langus. Võõrutusnähud võivad kesta 2-9 päeva. Eelpool nimetatud autorid on järeldanud ka seda, et paljudel regulaarsetel kofeiinitarbijatel on võõrutusnähtude vältimine oluliseks tarbimise põhjuseks. Kofeiini tarbimine võib põhjustata terviseriske rasedate puhul. Hinds et al. (1996) on varasemate uuringute tulemuste puhul järeldanud, et raseduse ajal regulaarne 21

22 kofeiinitarbimine vähemalt 300 mg päevas vähendab lapse sünnikaalu. Samuti suureneb enneaegse sünnituse tõenäosus. Osad uuringud on leidnud ka nurisünnituse esinemissageduse kasvu. Siiski ei ole uurimistulemused kofeiini raseduse ajal tarvitamise tervisemõjude kohta järjekindlad, sest mitmete uuringute tulemuste järgi see täiendavaid terviseriske ei põhjusta. Kuigi enamus energiajookide tarbimisega seotud negatiivseid toimeid on seotud kofeiini mõjudega, siis vähemal määral on need seotud ka energiajookides sisalduvate teiste koostisainetega. Siiski on teiste koostisainete mõjusid inimese tervisele võrrelduna kofeiiniga märkimisväärselt vähem uuritud. Guaraana sisaldab kofeiini ning seetõttu võib see mõjuda kofeiini toimet tugevdavalt. Energiajookide kaudu tauriini tarbimise negatiivseid tervisemõjusid ei ole uurimistulemused suutnud tuvastada. Suurtes kogustes manustamise korral võib L-karantiin põhjustada mõningaid terviseprobleeme nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja kõhulahtisus. Samuti võib L-karantiini üledoos põhjustada teadvusekadu. Ženšenn võib samuti ülemäärastest kogustest tarbimise korral põhjustata terviseprobleeme. Näiteks võib see tõsta vererõhku, kutsuda esile peavalu ja kõhulahtisust. (Seifert et al., 2011) Energiajoogid on happelised ning seetõttu võib nende tarbimine tuua kaasa hamba i erosiooni. Nimetatud jookide ph tase on vahemikus 3-4. Lisaks happelisusele võib põhjustata hamba i erosiooni ka osades energiajookides sisalduv sidrunhape. (Bartlett et al., 1998) Täiendavaid riske peidab endas alkoholi ja energiajookide samaaegne tarvitamine. Uuringute tulemused on näidanud, et kofeiin küll ei mõjuta alkoholijoobest põhjustatud muutusi inimese reaktsioonile ja koordinatsioonile, kuid kofeiin vähendab joobesoleku tajumist enda poolt. Selle tulenevana suurenda kofeiini ja alkoholi koostarbimine alkoholist põhjustatud õnnetuste riski. USA üliõpilaste seas läbiviidud uuringute tulemused on kinnitatud, et alkoholi ja energiajooke koos tarvitavatel üliõpilastel esineb rohkem alkoholijoobega seotud vigastusi kui ainult alkoholi tarvitavatel üliõpilastel. (Reissig et al., 2009) 22

23 KOKKUVÕTE Energiajookide all mõistetakse stimuleerivaid aineid sisaldavad jooke, mis mõjuvad inimesele ergutavalt ning mida reklaamitakse kui energiat andvaid või energiataset tõstvaid. Energiajookide kõige iseloomulikumaks koostisosaks on kofeiin, kuid need sisaldavad enamasti veel tauriini, guaraanat, vitamiine ja teisi aineid. Energiajookide tarbimise positiivsed mõjud spordivõimekusele tulenevad peamiselt energiajookides sisalduva kofeiini toimest. Sarnast toimet avaldab ka energiajookides sisalduv guaraana, mis omakorda sisaldab kofeiini. Seega guaraana võimendab kofeiini toimet. Kõige rohkem on leitud kinnitust energiajookide positiivsele mõjule aeroobsele vastupidavusele. Enamus katseid vastupidavuse kohta on tehtud erinevate veloergomeetri harjutustega. Käesolevas töös käsitletud uuringute tulemused näitavad, et juba 250 ml energiajoogi tarbimisel avaldub selle positiivne mõju aeroobsele vastupidavusele. Teistest erinevaks on vaid Candow et al. (2009) poolt saadud tulemused, kes nimetatud mõju ei tuvastanud. Võimalik, et see on põhjustatud asjaolust, et nimetatud uuringus tarvitasid katseisikud kofeiini 60 minutit enne katse algust, samal ajal kui teistes uuringutes oli ajavahemik energiajoogi tarvitamise ja kehaliste katsete vahel lühem. Seega näitavad nimetatud uuringute tulemused, et aeroobse vastupidavuse suurendamiseks ei ole vaja energiajooke väga suurtes kogustes manustada. Positiivseid tulemusi on saadud juba 250 ml tarbimisel. Pallimängude puhul uuritud peamiselt energiajookide mõju võimele sooritada korduvaid sprinte. Sellistes harjutustes on katsealustel vajalik joosta maksimaalse kiirusega lühikesi lõike teatud puhkepausidega. Nimetatud uuringute puhul on saadud positiivseid tulemusi korduvate sprintide kiirusele katsetes, mille puhul on energiajooke tarbitud mõnevõrra suuremates kogustes, mille korral on olnud kofeiinikogus 3mg/kg kehamassi kohta. Osa uuringuid on tehtud väiksemate koguste puhul (1,2-1,3 mg/kg kofeiini) ja nende puhule ei ole energiajookide mõju sprindivõimekusele avaldunud. Jõu ja anaeroobse võimekuse puhul on tulemused kõige enam vastuolulisemad. Näiteks Forbes et al. (2007) on leidnud, et energiajookide tarbimine mõjutab vaid ülakeha, kuid mitte jalgade anaeroobset töövõimet. Hoffman et al (2009) tulemuste järgi aga energiajookide tarbimine anaeroobset võimekust ei mõjuta. Del Coso et al (2012b) järgi aga esinevad 23

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Rohkem

III_TASE-cs2.indd

III_TASE-cs2.indd TOIDULISANDID JA SPORTLASTE ERIVAJADUSED Vahur Ööpik TOIDULISANDID Sportlastele orienteeritud toidulisandite valik on äärmiselt lai ja nende koostis on väga mitmekesine. Seetõttu toidulisandite üldtunnustatud

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Octenisept 1 mg/ 20 mg/ml, nahalahus Oktenidiindivesinikkloriid Fenoksüetanool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

MergedFile

MergedFile spordihingeks juba noorelt eesti viimase kuue aasta parimas poiste korvpalliklubis - BC Tartu korvpallikoolis - treenib igapäevaselt 12 treeneri käe all üle 300 lapse vanuses 5-19 aastat. hooajal 2016/2017

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV I TERVISLIK TOITUMINE JA TOOTEARENDUSE UUED SUUNAD

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV I TERVISLIK TOITUMINE JA TOOTEARENDUSE UUED SUUNAD EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV I TERVISLIK TOITUMINE JA TOOTEARENDUSE UUED SUUNAD 20.09.2012 Päeva programm 9.30-10.00 Registreerimine ja hommikukohv. 10.00-10.15 Sissejuhatus Tootearenduspäevale.

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nizoral, 2% kreem 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm kreemi sisaldab 20 mg ketokonasooli. INN. Ketoconazolum Abiainete täielik loetelu

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Liisi Sokman Jõu ja vastupidavuse paralleelse arendamise efektiivsus töövõime arengust lähtudes Magistritöö füsioteraapia

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

(Microsoft Word - Uuringu kokkuv\365te Noorsportlaste tervisekontroll 0.06 mai14.doc)

(Microsoft Word - Uuringu kokkuv\365te Noorsportlaste tervisekontroll 0.06 mai14.doc) Spordimeditsiini Sihtasutus Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST Noorsportlaste tervisekontrolli uuring Koostajad: dr Krista Veevo dr Stela Kilk Juhendaja: dr Leena Annus Tallinn 2014 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...

Rohkem

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Remote Desktop Redirected Printer Doc

Remote Desktop Redirected Printer Doc VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容) KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja

TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: PhD P. Päll Tartu 2014 SISUKORD

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc)

(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc) Terviseamet on kõrvaldanud turult mitmeid ohtlikke tooteid Turult kõrvaldatud tooted: 1. Hiinas toodetud Paiang meeste sõrmikud (EAN kood puudub), mis ei vasta toote nõuetele vastavuse seadusele, kuna

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20

OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20 OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale OFTAQUIX 5 mg/ml silmatilgad, lahus Levofloksatsiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Duphalac Fruit 667 mg/ml, suukaudne lahus 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Duphalac Fruit suukaudne lahus sisaldab 667 mg laktuloosi 1 ml

Rohkem

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

EMA_2011_ _ET_TRA

EMA_2011_ _ET_TRA II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Imovane 7,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Zopikloon (zopiclonum) Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Toitumine raseduse ja imetamise ajal

Toitumine raseduse ja imetamise ajal RASEDUS JA TOITUMINE Raseduse ajal saavad mõjutatud kõik keha organsüsteemid ja see seab toitumisele teistsugused nõuded kui mitterasedale. Peale selle on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine parim

Rohkem

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc

Microsoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

KASUTUSJUHEND

KASUTUSJUHEND KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Lercanidipine Actavis 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Lercanidipine Actavis 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Lerkanidipiinvesinikkloriid Enne ravimi

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem