Vene keel. Lisa 9 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde. Gümnaasiumi ainekavad. Ainevaldkond Võõrkeeled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Vene keel. Lisa 9 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde. Gümnaasiumi ainekavad. Ainevaldkond Võõrkeeled"

Väljavõte

1 Lisa 9 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkonna kohustuslikud kursused: B1-keeleoskustasemega võõrkeel B2-keeleoskustasemega võõrkeel 6 kursust 6 kursust B1 võõrkeel Vene keel I kursus Eesti ja maailm 1. Eesti keel ja eesti meel (rahvuslik identiteet, kultuuritraditsioonid, kultuuripärand, kodukoha lugu); 2. Slaavi riigid (asukoht, reisimisvõimalused, kultuuritraditsioonid). Keskkond Geograafiline keskkond (keskkonna ja inimese suhted, ilm ja ilma muutused). Kursuse lõpul õpilane: 1. suudab leida valiku hulgast spetsiifilist informatsiooni tekstist, määratleda arvamusi/fakte; 2. oskab kuulata lihtsat teksti kindla informatsiooni saamiseks; 3. oskab vestelda ja esitada küsimusi esitatud temaatika piires; 4. oskab nimetada mõningaid Eestis tähistatavaid riiklikke ja rahvuslikke tähtpäevi; 5. oskab nimetada ilma tunnuseid ja. kirjeldada ilmastikunähtusi. 1

2 II kursus Kultuur ja looming Kirjandus, kujutav kunst, helilooming. Kultuuritraditsioonid ja tavad 1) Muinasjutud, vanasõnad; 2) Erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. 1) Inimene kui indiviid (väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale, inimsuhted: isiklikud ja sotsiaalsed). 2) Ühiskond kui eluavalduste kogum (sotsiaalsfäär, erinevad põlvkonnad, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus). Kursuse lõpul õpilane: 1. oskab leida Internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Internetiväljaandeid; 2. oskab viisakalt abi paluda, jutustada, mis juhtus ja nõu anda; 3. oskab kuulata lihtsa teksti kindla informatsiooni saamiseks; 4. oskab vestelda ja esitada küsimusi esitatud temaatika piires; 5. oskab edasi anda raamatu, etenduse jms sisu, kirjeldada oma muljet; 6. oskab kirjeldada ühe vene kunstniku maali. III kursus Keskkond ja tehnoloogia Tehnoloogia (teabekeskkond, meediavahendid, nende mõju). 2

3 Inimeste suhtlusvahendid (meedia kui suhtluskanal ja vahend). Kursuse lõpul õpilane: 1. suudab leida spetsiifilist informatsiooni reklaami materjalidest, määratleda arvamusi/fakte; 2. suudab loetud tekstist leida vajalikku informatsiooni; 3. saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud dialoogidest; 4. oskab kuulata teksti kindla informatsiooni saamiseks. 5. oskab edasi anda filmi sisu ja kirjeldada oma muljet; lisa IV kursus Haridus ja töö 1. kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 2. tööelu (ametid, suhted töökollektiivis, avalduse vormistamine, töövestlus). Haridus 1. riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2. edasiõppimisevõimalusi Eestis ja välismaal; Tööelu 1. elukutse valiku võimalused; 2. tööotsimine: eluloo (CV) koostamine, töövestlus; 3. töö kui toimetuleku allikas oma eelarve planeerimine (sissetulekud, väljaminekud, hinnad); 4. vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks. Kursuse lõpul õpilane: 1. saab kuuldust aru, oskab leida peamist sõnumit ja üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel; 3

4 2. oskab leida vajalikku infot pikemast kirjeldavat laadi tekstist; 3. oskab osaleda töövestluses; 4. oskab lühidalt nimetada enda isiku ja perekonnaga seotud õppeasutusi, koolitusi; 5. oskab kirjeldada ühte ametit või tegevusala, puhkuse veetmise viise. V kursus Inimene kui looduse osa 1. tasakaal inimese ja looduse vahel (looduslik ja tervislik eluviis); Inimene kui indiviid 1. inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed; 2. erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid); Ühiskond kui eluavalduste kogum 1. sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 2. ebaterved eluviisid, kuritegevus. Kursuse lõpul õpilane: 1. saab kuuldust aru, oskab leida peamist sõnumit ja üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt. intervjuu, ettekanded); 2. oskab kasutada erinevaid lugemisstrateegiaid (nt. üldlugemine, valiklugemine); 3. oskab kasutada õpitud sõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid; 4. oskab isiklikus kirjas vahendada oma kogemusi, tundeid ja sündmusi. 5. oskab jutustada, mis on tervislik ja ebatervislik eluviis 4

5 Saksa keel I kursus, Haridus ja töö Haridus (kohustuslik kooliharidus) Inimene kui looduse osa (elulaad ehk olemise matkamine, tervislik eluviis) viis, huvid ja harrastused, reisimine, Keskkond ja tehnoloogia Elukeskkond (elutingimused linnas ja maal, säästlik eluviis, tarbimine, mitmekultuuriline või põhirahvusest koosnev sotsiaalne miljöö, lähinaabrid). Õpilane: 1) teab enda jaoks oluliste rahvuste, keelte nimetusi; 1) saab aru lühematest lihtsatest teemakohastest tekstidest, mis sisaldavad enamkasutatavaid sõnu ja internatsionalisme; 2) saab aru lihtsatest teemakohastest tarbetekstidest ja -kirjadest (kuulutused, sildid, ankeedid, juhised); 3) saab kuulamisel aru küsimustest ja tööjuhenditest, suudab jälgida lihtsaid juhiseid; 4) suudab jälgida aeglast ja lihtsas keeles esitatud vestlust; 5) suudab koostada sõnaraamatu abiga ja näidete põhjal lühikest kirja ja teadet; 6) oskab täita ankeetides ja ametiasutuste blankettides isikuandmeid; 7) suudab lühidalt kirjeldada enda huvisid, harrastusi, aktiivse ja tervisliku eluviisiga seotud tegevusi ja sündmusi; 8) oskab kirjeldada lühidalt enda elutingimusi, elukohta ja kaaslasi; 9) oskab kirjeldada lühidalt enda kooliteed ja sinna jäävaid objekte; 10) on tutvunud haridussüsteemiga saksakeelsetes maades; 11) oskab lühidalt nimetada enda isiku ja perekonnaga seotud õppeasutusi, koolitusi; 12) suudab vestelda lihtsatel igapäevastel teemadel õpitud sõnavara piires. 5

6 II kursus, Haridus ja töö Haridus (riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused, iseõppimine) Tööelu (ametid, positsioonid tööl, suhted töökollektiivis, vajalikud eeldused, oskused, teadmised, tööotsimine (elulugu, avalduse vormistamine, töövestlus) Keskkond ja tehnoloogia Tehnoloogia (teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus, ohutustehnika, teabekeskkond, meediavahendid, nende mõju) Inimeste suhtlusvahendid (meedia kui suhtluskanal ja -vahend) Õpilane 1) saab aru lihtsatest igapäevastest tekstidest (kuulutused, brošüürid, avaldused, cv) ja suudab leida sealt vajalikku informatsiooni; 2) saab aru lihtsatest igapäevaste tarbeesemete kasutusjuhenditest; 3) saab aru teemakohastest tekstidest, suudab leida olulise info; 4) tutvub lugemis- ja kuulamistekstide abil riiklike ja eraõppeasutuste, koolitus- ja iseõppimisvõimalustega saksakeelsetes maades; 5) oskab kirjeldada enda haridusteemalisi soove, vajadusi ja võimalusi lihtsate lausetega; 6) suudab jälgida kuulamisteksti või vestluse sisu, kui kõne on aeglane ja selge ja puudutab tuttavat teemavaldkonda; 7) suudab kuulamisel tabada olulist informatsiooni; 8) oskab kirjutada näite põhjal lihtsat avaldust, koostada CV-d; 9) suudab kirjutada igapäevaelu puudutavat lühikest kirjeldust, ülevaadet; 10) on interneti abil tutvunud erinevate saksakeelsete meediaväljaannete ja tele- ning raadiokanalitega; 11) suudab kirjeldada oma meediatarbimist; 12) suudab vestelda (esitada küsimusi ja neile vastata) õpitud temaatika piires. 6

7 III kursus, Eesti ja maailm Eesti keel ja eesti meel (rahvuslik identiteet, kultuuritraditsioonid, kodukoha lugu) Saksakeelsed riigid (kultuuritraditsioonid, kultuuripärand) Keskkond ja tehnoloogia Geograafiline keskkond (keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus, kliima ja kliimamuutused, looduslik tasakaal) Inimene kui looduse osa (tasakaal inimese ja looduse vahel, loodushoidlik eluviis) Õpilane 1) saab aru lihtsatest igapäevastest tekstidest (kuulutused, brošüürid) ja suudab leida sealt vajalikku informatsiooni; 2) saab aru teemakohastest tekstidest, suudab leida olulise info; 3) suudab jälgida kuulamisteksti või vestluse sisu, kui kõne on aeglane ja selge ja puudutab tuttavat teemavaldkonda; 4) suudab kuulamisel tabada olulist informatsiooni; 5) oskab näite põhjal kirjeldada ühte vaatamisväärsust kodukohas; 6) oskab kirjeldada loodusfotot; 7) suudab kirjeldada oma suhtumist loodusesse ja oma tarbimisharjumusi; 8) suudab vestelda (esitada küsimusi ja neile vastata) õpitud temaatika piires; 9) suudab avaldada arvamust internetifoorumis; 10) koostab ja tutvustab reisimarsruuti saksakeelsetesse maadesse; 11) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot. 7

8 IV kursus, Eluring (sünd, elu, surm) ja sellega seotud kombestik Inimene kui indiviid (väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale, tervislik eluviis, inimsuhted: isiklikud ja sotsiaalsed) Ühiskond kui eluavalduste kogum (sotsiaalsfäär, erinevad põlvkonnad, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus) Haridus ja töö Teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine Töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; Tööelu (vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; töötaja ja tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, tööaeg ja puhkus) Elukeskkond Sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Arhitektuur ja kunstipärand (mõisad, baltisakslased, muuseumid jne) Õpilane 1) mõistab olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) suudab loetud tekstist leida vajalikku informatsiooni; 3) suudab loetud teksti kokku võtta ja olulist informatsiooni oma sõnadega edasi anda; 4) oskab koostada erinevaid lihtsaid tekste etteantud sisupunktide alusel (isiklik kiri, vabanduskiri, pretensiooni esitamine teeninduse või kauba kohta.); 5) oskab kirjeldada enda pere traditsioone; 6) oskab kirjeldada probleeme ja suhteid erinevate inimeste ja põlvkondade vahel; 7) suudab kirjeldada ühte tuntud ehitist Eestist, anda ülevaate selle ajaloost; 8) suudab kirjeldada puhkuse vajalikkust ja kirjeldada puhkuse veetmise viise; 9) suudab tõlkida saksa keelest eesti keelde lühikest teksti ühe mõisa kohta. 8

9 V kursus, Eesti ja maailm Eesti ja teised riigid (Eesti ja teised EL liikmesriigid, EL ja Saksamaa ajalugu ja institutsioonid, Eesti koht maailmas) Ühiskond kui eluavalduste kogum Majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond Kultuur ja looming Kultuur kui looming (kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, käsitöö jne) Loov tegevus Keskkond ja tehnoloogia Keskkonna jätkusuutlik areng Keskkonnateadlikkus Õpilane 1) teab EL liikmesriikide nimetusi saksa keeles, nende geograafilist asukohta, põhirahvuste, keelte ja rahaühikute nimetusi saksa keeles 2) on teemakohaste tekstide kaudu tuttav EL institutsioonide ja nende töökorraldusega 3) on kursis Saksamaa ajalooga pärast 2. maailmasõda ja Saksamaa rolliga EL kujunemises 4) oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. 5) loeb ja mõistab paarileheküljelisi tekste erinevatel läbitud teemadel 6) suudab leida tekstist olulist informatsiooni ja vajalikke andmeid 7) suudab kuulamisel aru saada õpitud teemat puudutavatest vestlustest 8) oskab lihtsate lausetega väljendada enda väärtushinnanguid, vaateid elule ja ühiskonnale 9) saab aru lihtsamasisulisest ajakirjanduslikust uudisest 10) oskab kirjutada erinevaid lihtsaid tekste (arvamusavaldus internetifoorumi jaoks, isiklik kiri). 9

10 B 2 võõrkeel Inglise keel I kursus : Haridus ja töö 1) töö ja selle otsimine 2) töötingimused 3) unistuste töö Kultuur, kunst, loovisikud 1) bestseller 2) loovisikud 1) sõprussuhted ja eluaegne sõprus 2) Eesti tutvustamine võõrkeelt kõnelevale inimesele Tehnoloogia ja infoühiskond 1) arvutite maailmas : riistvara ja tarkvara 2) interneti sünd, areng 3) sotsiaalmeedia ja selle mõjud Keeleteadmised 1) modaaltegusõnad: kohustused, keelud, soovitused 2) lugemise ja kirjutamisega seotud ühendtegusõnad 3) perfekti ajavormi minevik 4) teemadega seotud sõnavara I kursuse lõpuks õpilane: 1) on omandanud uut sõnavara käsitletud teemade piires; 2) saab kuulamisel aru küsimustest ja tööjuhenditest, suudab jälgida lihtsaid juhiseid; 3) suudab mõista jutustavat laadi teksti tuuma, jälgida sündmuste arengut; 4) oskab kasutada kursuse jooksul läbitud tüüpkeelendeid ja moodustusmalle; 10

11 5) seostab omandatud teadmisi teiste valdkondade teadmistega; 6) oskab koostada ametlikku kandideerimise kirja ja CV d; 7) tunneb ja oskab kasutada käsitletud teemadega seotud sõnavara; 8) suudab rääkida käsitletud teemadel; 9) suudab ja oskab koostada kirjandusliku allika või filmi lühikirjeldust; 10) oskab tutvustada Eestit võõrkeelt kõnelevale inimesele II kursus Mina ja teised 1) iseloomuomadused, välimus 2) iga inimese unikaalsus, käitumine, inimeste suhted Maailm meie ümber 1) reisimine, tundmatud maad ja linnad, imede avastamine 2) turism, kuidas olla vastutustundlik turist Kultuur ja looming 1) kultuuri mõiste, erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid 2) loomingu mõiste, loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid 3) suured kirjanikud Keskkond ja tehnoloogia 1) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud 2) suurlinnad, säästlik eluviis, tarbimine 3) graafikuid, skeeme, ülevaateid sisaldavad tabelid Keeleteadmised 1) sagedussõnad 2) sünonüümid 3) used to ja would kasutamine 5) tuleviku ajavormid 6) modaaltegusõnad 11

12 1) on omandanud uut sõnavara käsitletud teemade piires; 2) oskab liigendada ja vormistada erinevaid lühitekste; 3) tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil; 4) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone; 5) vestleb etteantud teemal, oskab pidada ettevalmistatud lühikõnet; 6) valdab igapäeva suhtluskeelendeid erinevates situatsioonides; 7) kuulamisel oskab võrrelda helilindilt tulevat ja kirjalikult antud teksti, eristada erinevaid kõnelejaid; 8) suudab erinevate tekstitüüpide lugemisel: leida tekstist nõutud informatsiooni, eristada fakti arvamusest, mõista põhjuse/tagajärje seost, mõista tundmatuid sõnu konteksti põhjal, lugeda lihtsamaid diagramme; 9) suudab määratleda teksti peaideed ja autori eesmärke; 10) oskab leida tekstist vajalikku või huvipakkuvat infot III kursus 1) Rahandus, raha kasutamine ja planeerimine 2) Poliitika ja valitsejad Inimene ja tervis 1) Sportlik eluviis, inimese füüsiline ja psüühiline heaolu Kultuur ja looming 1) Kunst, kunsti tõlgendamine ja arusaamine 2) Erinevad loominguprotsessid 1) on omandanud uut sõnavara käsitletud teemade piires; 2) oskab koostada ülevaateid tekstidest, filmide ja raamatute sisukokkuvõtteid; 3) suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja -teateid; 12

13 4) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 5) mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid; 6) oskab arutleda inimese füüsilise ja psüühilise heaolu teemadel; 7) orienteerub kunstimaailmas; 8) teab ja oskab kasutada rahandusega seotud sõnavara; 9) omab teadmisi poliitilistest süsteemidest, oskab leida iseseisvalt informatiivset materjali; 10) seab eesmärke ja hindab nende saavutuste taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 11) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega; 12) oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle IV kursus Haridus ja töö 1) Õppimine ülikoolis, võimalused õppida väljaspool Eestit 2) Aja planeerimine 3) Töö väärtustamine, töötingimused, tööga rahulolu Inimene ja tervis 1) Tervislikud eluviisid 2) Haigused, haigla Inimene kui isiksus 1) Isiksuse omadused, personaalne võimekus 2) Erilised anded, intelligentsus 1) rahandus ja pangad 1) on omandanud uut sõnavara käsitletud teemade piires; 2) oskab kirjutada ametlikku kandideerimiskirja; 13

14 3) saab aru ja orienteerub poliitika, majanduse ja rahanduse teemades, oskab neil teemadel inglise keeles rääkida; 4) suudab aru saada elavast ja helisalvestite normaalse tempoga kõnest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel; 5) suudab ladusalt lugeda; 6) suudab osaleda arutelus läbitud teemadel; 7) suudab eristada isiklikku ja ametlikku kirjastiili; 8) omab ettekujutust erinevatest haridussüsteemidest; 9) oskab inglise keeles spontaanselt rääkida V kursus Kultuur ja looming 1) Loovad kunstid (muusika, film) 2) Kultuuri ja kunsti rahastus, toetusstruktuurid 3) Meediaharjumused Keskkond 1) Looduskatastroofid 2) Vabatahtlikud Teabekeskkond ja tehnoloogia 1) Kaasaegsed infoallikad 2) X, Y ja Z põlvkonnad 3) Uudistekanalites orienteerumine 4) Ajakirjandus ja eetika digitaalses maailmas 1) on omandanud uut sõnavara käsitletud teemade piires; 2) suudab aru saada elavast ja helisalvestite normaalse tempoga kõnest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel; 3) saadava info kriitiline hindamine; 14

15 4) suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust; 5) suudab ennast selgelt väljendada, esitada pikemaid monolooge; 6) mõistab erinevaid intelligentsuseid; 7) suudab kirjutada loogilise arutluskäiguga ja teemakohaseid erinevaid essee tüüpe; 8) seostab omandatud teadmisi teiste valdkondade teadmistega; 9) oskab võrrelda ette valmistamata erinevaid teemasid Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 15

Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase

Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses

Rohkem

Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald

Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

AINEKAVA 10

AINEKAVA 10 GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,

Rohkem

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui 1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr 1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,

Rohkem

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1 2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Microsoft Word - Voorkeeled.doc

Microsoft Word - Voorkeeled.doc Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.

Rohkem

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht

III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9

Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9 Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem