Nr 7 (1116) 18. veebruar 2015 Hind 0,35 eurot

Väljavõte

1 Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Kaitseliidu Kodust ja miljööväärtustest. Lk veebruari sündmused Märjamaal. Lk 4 Sõna saavad EKRE ja Vabaerakond. Lk 4 ja 5 Velise Vägilasriik ja Maria Loorberg. Lk 6 Eero Lattu esitles oma raamatut Kaitstud Eesti. Lk 8 Nr 7 (1116) 18. veebruar 2015 Hind 0,35 eurot Tuluõhtu abil tuleb kunstiklassi vesi Sõbrapäev tõi Märjamaa rahvamaja suuremat saginat täis, sest algamas oli Märjamaa muusika- ja kunstikooli neljas tuluõhtu. Varasemad samalaadsed üritused on andnud teadmise, et toimuv on hästi ette valmistatud ja saab heal tasemel läbi viidud. Nii läks ka seekord. Koolipere on tuluõhtutega aidanud neid oma vajadusi ellu viia, millele eelarvest katet pole leitud. Sissepääsupileti raha oli esimene toetusavaldus kooli plaanile. Kõrval olev plakat koos korjanduspurgiga sinna võis lisada oma täiendava annetuse näitas ilmekalt olukorda, mida muuta tahetakse. Kunstilapsed käivad praegu pintsleid pesemas tualetis, aga paratamatult jääb neist käikudest koridori seintele ja põrandale värvipritsmetest rada. Tuluõhtul koguti raha, et kunstiklassi saaks vee sisse tuua ja sel moel koristaja vaeva vähendada. Agaralt pakkunud Tunne Kelam sai meelepärase pildi endale. Fotod Reet Saar Osa oksjonile pandud töödest. Fuajees jätkus ka sagimist rikkaliku valikuga loteriilaua juures ning üha enam täitusid hõrgutistega kohviku lauad. Esmalt aga kostitati külalisi kontserdiga. Lavale astunud tšellist Andreas Lend ja akordionist Allan Jakobi alustasid Arvo Pärdi teosega Fratres. Esinejad ütlesid, et tänapäevase helikeelega teos kõlab tšello ja akordioni esituses fantastiliselt. Järgnenud palad olid publiku kõrvale juba harjumuspärasemad. Kontserdi järel kutsuti publikut kohvikusse. Seejärel algas oksjon, mille sõnaosavalt viis läbi Teet Tomson. Oli see hea müügitöö või asjaolude soodne seis, aga seekord müüdi kõik tööd ära ja kohati läks hoogsaks enampakkumiseks. Päeva lõpetas muusikakooli õpilaste kontsert. Publiku hulgas oli ka europarlamendi saadik Tunne Kelam ja Eesti parlamenti kandideeriv Mari-Ann Kelam. Neil oli eelnevalt rahvamajas oma üritus, kus arutleti, mida suudab väike riik suures Euroopas. Kelamid kiitsid tuluõhtu head ülesehitust ja ladusat läbiviimist. Ja lapsevanemate sisustatud kohvik nii suur valik ja nii kaunilt serveeritud suupisted! Ma pildistasin seda kui väga head näidet, ütles Mari- Ann. Kelamid võtsid agaralt osa ka oksjonist ja soetasid endale maali, mille 10-eurone alghind tänu nende agarale pakkumisele oluliselt kõrgemaks muutus. Oluline on lisada, et seegi kord sai kool vajaliku rahasumma kokku. Reet Saar Aitäh! Aitäh! Kõikidele külalistele, lapsevanematele, endistele ja praegustele õpilastele, meie oma tööperele; kõikidele, kel oli võimalus laupäeval kohale tulla; kõikidele, kes olid meist kaugemal, aga mõtetes meiega; kõikidele, kes toetasid oma annetustega; kõikidele, kes olid tuluõhtul ühel või teisel viisil abiks külalisi registreerimas, loteriid ja oksjonit läbi viimas, kontsertidel esinemas; ja see kohvik võrratu valik kooke-võileibu tehtud meie lapsevanemate osavate käte, soojade südamete ja armastusega; ja kohvikuemand Jaanika ja isand Janis; ja erakordselt vastutulelik ja kannatlik rahvamaja pere Merle, Marje ja isegi haigevoodist välja tulnud Rego; ja mu absoluutselt parimad kolleegid! Küllap see vesi nüüd ikka maaliklassi pääseb! TULUÕHTU LAEKUMISED Kunstioksjon: 337 Annetusanum: forinti Kohvik: 449,07 Registreerimislaud: 323 Loterii: 380 Arvelduskontole laekunud annetused seisuga : 575 PS! Need tuluõhtu külalised, kes said punase täpiga tähistatud piletite omanikeks ja pidid lahkuma enne sündmuse lõppu, saavad muusika- ja kunstikoolist kätte oma üllatusauhinna Lugupidamise ja tänuga Maiu Linnamägi, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli direktor

2 2 Märjamaa Nädalaleht Kaitseliidu Kodust ja miljööväärtustest Märjamaa Nädalalehes hr Aavasalu poolt esitatud väited vajavad kommenteerimist, pealegi nõuavad kirjalikku vastust artikli autorid ise. Kaitseliidu maja (Pärnu mnt 31) on jätkuvalt Kaitseliidu omandis ja Märjamaa Vallavalitsus korraldab selle hoone suhtes täpselt samasugust asjaajamist nagu mistahes teise mitte munitsipaalomandis oleva objekti suhtes. Vastupidiselt K. Aavasalu väitele, nagu vallavanem isiklikult tervitaks hoone lammutamist, väidan et omanik peab saama oma varaga toimetada oma vajaduste ja tahtmise järgi, kui ta sellega ei riku nö kirjutatud reegleid. Selleks ei pea lammutama. Arvan, et enamusele meist on oluline elukeskkond ka esteetilisest küljest. Alevi Pärnu mnt äärse ala väljanägemine kirikust keskalevi poole on sellest kandist vaadatuna kahtlemata Rohelise kitse-lamba aasta alguses 19. veebruaril kell esinevad Märjamaa raamatukogus RAHVAMAJA MUUSIKARINGI 4-7AASTASED LAPSED LAULUDE JA PIL- LIMÄNGUGA, Loeme ka muinasjutte. Olete oodatud vaatama! nukker. Seda on täheldanud ka meie külalised. Vallaametnikud ei arva, et Kaitseliidu majale oleks uue omaniku leidmine ebarealistlik, vaid praktika on kinnitanud, et pakkujapoolsetel müügitingimustel see huvi praegu puudub. Teadmata on, kas see huvi tulevikus tekib. Vallavalitsus on omanikule väljastanud loa tema kavandatud tegevuste legaliseerimise eesmärgil. See on seadusega sätestatud asjaajamiskorra üks osa. Vallavalitsus ise ei ole endiselt huvitatud antud hoone omandamisest, sest selle järele puudub praktiline vajadus. Tühjalt, kasutamata seisev hoone on omanikule eelkõige kulu allikas. Ühtlasi lükkan ümber artiklis toodud väite, et vallavalitsus on leidnud uue omaniku Mõisamaa hooldekodu hoonetele. Nimetatud objekt on olnud riigi omanduses ja vallavalitsus ei ole otseselt olnud seotud sealse omaniku vahetusega. 19. veebruaril kell 18 Varbola rahvamajas Ajalootunnis vestlevad Sillaotsa Talumuseumi rahvas ja Marko Mihkelson * Kultuurilise poole eest kannavad hoolt rahvamaja taidlejad ja Varbola kooli lapsed *Näitus pea sajandivanustest asjadest * Suupisted * Ülatused TASUTA Miljööväärtuslikest aladest Esimene otsus Märjamaa alevis miljöökaitseala loomisest tehti Märjamaa alevivolikogu poolt aasta lõpus. Otsus oli kantud soovist säilitada alevi ajaloolist ehitusarhitektuuri pöördelistel ümberkorraldusaastatel. Ala oli määratletud hoonete aadressnumbrite vahemikuga, sellesse jääb ka Kaitseliidu maja aastal valminud alevi üldplaneeringus märgitud loodus- ja muinsuskaitseobjektide hulgas Kaitseliidu maja ei mainita. Miljöökaitsealas vaatamisväärtuseks peetakse puithoonestust, mille värvimine ja fassaadi remontimine soovitatakse kooskõlastada alevivalitsusega. Peale valdade ühinemist, aasta suvel vastu võetud Märjamaa valla ehitusmääruses p.6.2 sätestab, et miljööväärtuslikud alad määratakse valla üldplaneeringuga. Kuna praegu kehtib veel Rootsi nõustajate abiga valminud alevi üldplaneering, tuleks lähtuda ilmselt sellest aastal valminud valla uues üldplaneeringu eelnõus oli Märjamaa valla kultuuriajaloo 18. veebruar 2015 tähtsamate miljööväärtuslike piirkonna ja ehitiste hulka arvatud Märjamaa alevis Pärnu mnt äärne puitarhitektuur. Paraku jäi see üldplaneering kehtestamata. Samas Säästva Renoveerimise Infokeskuse kodulehel toodud miljööväärtuslike hoonestusalade nimistust Märjamaa vallas puudub Pärnu mnt 31 ehk Kaitseliidu maja. Sealsesse nimekirja kuuluvad eranditult vanad puitmajad. Valla oma õigusaktid praegu objekti täpsusega miljööväärtusi ei kirjelda. Tahan eelnevaga öelda, et ilmselt seisab töö alevi miljööväärtustega alles ees. Ja alguse peaks see saama hoonestuse arhitektuuri ja miljööväärtuste täpsemast määratlemisest ja sellest tulenevalt säilitamisettepanekute tegemisest. Selle tarbeks hetkel vallavalitsuses vastav võimekus ja kompetents kahjuks puudub. Vajadust selle järele tunnistatakse ja võimalusel vastav spetsialist ka palgatakse. See on ka lühidalt vastuseks A. Sinika küsimusele, miks Märjamaa vallal ei ole ikka veel miljöökaitse eeskirja, mis oleks toimiv? Eestis on miljööväärtuslik ala kehtestatud umbes 1/6 omavalitsustes, Märjamaa nende hulgas. Kui paljudel neist on vastavad eeskirjad ja korrad kehtestatud, selle kohta allakirjutanul hetkel andmed puuduvad. Tõsisem katse Märjamaa vallas vastavad reeglid ja nõuded miljööaladele kehtestada tehti aastal. Paraku saabus majanduskriis enne, kui vastavad dokumendid jõuti volikogu poolt kehtestada. Seadusest tulenevad kohustused Vallavalitsuse kahepalgelisusest niipalju, et teatud juhtudel on lammutustööd ka miljööväärtuslikul alal vajalikud. Näiteks endine Vikerkaare pood (Pärnu mnt 33) üks Märjamaa puitarhitektuuri pärl. Paraku pole keegi kaitstud kahjutule eest. Kaitseliidule lammutusloa väljastamise tagamaid olen varemalt siin leheveergudel kajastanud ( ). Siin pole mingit pistmist kahepalgelisusega vaid ametniku seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Praegu ei ole omavalitsus võimeline miljööalas hoonete omanikele tuge pakkuma. Vastavate regulatsioonide rakendamise korral tuleb aga omavalitsusel ka nõu ja jõuga miljööväärtuslike hoonete omanikele abiks olla. K. Aavasalu viitas oma artiklis vallavanema väljaütlemistele toimunud volikogu istungil. Seal rääkisin hoonetele ehitusliku ekspertiisi tegemisest, mitte ainult seisukorra hindamisest. Esimese puhul on tegu ehitusseaduse ja teiste alamaktidega reguleeritud litsentseeritud tegevusega, mille pädevus ilmselt enamustel omavalitsustel puudub. Kokkuvõtteks ütlen, et väärtuslikke hooneid ei kaitse keegi paremini kui hoolas ja vastutustundlik omanik. Tihti pole selleks ka mingit regulatsiooni ja eeskirja vaja. Aga kui hoonet pole kellelegi vaja, kui keegi ei taha või ei suuda majanduslikest võimalustest tingituna seda hooldada, siis kuidas teda vägisi sundida? Teoreetiliselt saab omavalitsus need hooned omale osta, aga siis ainult kõige muu (kool, lasteaed, rahvamaja, ujula, spordihoone jne) hinnaga. Ja milline võiks olla tühjalt seisva maja tulevik? Sellele pole kerge vastust leida Villu Karu Märjamaa vallavanem

3 18. veebruar Märjamaa Nädalaleht Vallavalitsuse 28. jaanuari istungi kokkuvõte Ehitus Väljastati ehitusluba Põlli külas asuva elamu osaliseks lammutamiseks; anti välja ehitise kasutusluba Käbikülas asuvale garaažile, kuurile ja katusealusele; määrati projeteerimistingimused Märjamaa alevis Mulla tänaval asuva elamu laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ja tehnosüsteemi muutmiseks; määrati projeteerimistingimused teraviljakuivati laiendamiseks Kasti külas; kooskõlastati AS Matsalu Veevärk taotlus Märjamaa alevis asuvatele veehüdrantidele raudbetoonrõngaste paigaldamiseks. Maa ja keskkond Anti korraldus katastriüksuse nime ja maa sihtotstarbe määramiseks; otsustati alustada vara kompenseerimise menetlust, määrati vara võõrandamisaegne maksumus ja kinnitati kompensatsioonisumma; anti korraldus maa ostuõigusega erastamise kohta ning tühistati Märjamaa Vallavalitsuse korraldus nr 28; rahuldati korraldatud jäätmeveost tähtajalise vabastamise või erisuste saamise taotlusi; otsustati avalikustada Märjamaa valla jäätmekava eelnõu. Majandus Kooskõlastati Matsalu Veevärk AS infostendi asukoht ja kavand; anti nõusolek Sipa-Laukna Lasteaia Laukna katlamaja projekteerimise lepingu sõlmimiseks; kinnitati Securitas AS hinnapakkumus objektidele valveseadmete paigaldamiseks; otsustati korraldada avalik väljapanek Keskalevi kaugküttepiirkonna tutvustamiseks. Rahandus Tutvuti valla a eelarve eelnõusse tehtud muudatustega, Vallavalitsuse protokollide täistekst on Märjamaa valla kodulehel alajaotuses Dokumendiregister. otsustati jätkata eelnõu menetlemist ja esitada see vallavolikogule II lugemiseks. Sotsiaaltöö Otsustati maksta lapsehoiuteenuse toetust valla eelarvelistest vahenditest; sõlmiti munitsipaalkorteri üürileping; määrati puuetega inimestele sotsiaaltoetusi; otsustati hüvitada huvikooli kohatasu asenduskoduteenusel viibivatele lastele. Õigusvaldkond Otsustati lõpetada veebiraamatukoguprogrammi URRAM lepingud ja sõlmida lepingud raamatukogude arvutitarkvara RIKS kasutamiseks. Haridus ja kultuur Kinnitati lasteaialepingu uus redaktsioon; tehti muudatus Orgita lasteaia Midrimaa hoolekogu koosseisus: hoolekogu liikmeks kinnitati lapsevanemate esindajana Janika Kaldma; Sipa naisrahvatantsurühma Külapiigad juhendaja taotlus saadeti arutamiseks volikogu kultuurikomisjonile. Muud teemad Kuulati ülevaadet projektist Maale elama ; otsustati anda valla tänukiri rahvatantsurühmale Kanarbik; tutvuti vabariigi aastapäeval välja antavate tänukirjade kandidaatide nimistuga, otsustati jätkata teemat vallavalitsuse järgmisel istungil; arutati võimalust valla lasteasutustele uue toiduarvestuse programmi soetamiseks; käsitleti Varbola lasteaia tuleviku küsimusi. 24. veebruaril 2015 Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 97. aastapäevale pühendatud MÄRJAMAA XI KODULOOKONVERENTS Kohalik Kaitseliit Eelnevalt Pidupäeva jumalateenistus Märjamaa kirikus Pärgade asetamine ja tseremoonia kirikuväravmonumendi juures Kaitseliidu paraad kiriku juurest keskväljakule Kaitseliidu rivistus keskväljakul Märjamaa rahvamaja kinosaalis Kaitseliidu teemaline konverents Konverentsi avamine Tõnu Mesila Kohaliku Kaitseliidu algus Mati Õun Idarinde aumärkide ja Rüütliristideta mehed Mati Mandel (Ajaloomuuseum) Läänemaa Kaitseliit aasta katastroo is Meelis Pernits (Kaitseliidu Rapla malev) Kohalik Kaitseliit täna Nele Pernits (Naiskodukaitse Märjamaa jsk) Naiskodukaitse ja Kaitseliidu noorte-organisatsioonid täna Tänusõnad ja Kaitseliidu päeva lõpetamine suures saalis Märjamaa rahvamajas fuajees temaatiline ja koduloolisteajalooliste trükiste müük.

4 4 Märjamaa Nädalaleht 18. veebruar 2015 EKRE pakub värsket ja ausat jõudu Märjamaa Nädalaleht jätkab riigikogu valimistele täisnimekirjadega minevate erakondade tutvustamist. Täna saavad sõna Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Vabaerakond. Küsimustele vastab Henn Põlluaas, kes on Saue linnapea ja EKRE esinumber Harju- ja Raplamaal. Missuguste võtetega õnnestuks peatada maapiirkondade tühjenemine? Palun põimige vastusesse ka valdade liitmise ja haldusreformi teema. Riigi kohustus on teha kõik, et Eesti rahvuslik majandus ja palgad kasvaks ning tööpuudus väheneks. Elu peab olema võimalik kõikjal Eestimaal. See tähendab töökohtade, vajalike teenuste, hariduse ja arstiabi kättesaadavust kodu lähedal. Vaid siis suudame peatada maapiirkondade tühjenemise, väljarände ja tuua eestlased koju tagasi. Valdade sundliitmine siin kaasa ei aita, see ei too kaasa ei kokkuhoidu ega rikkuse kasvu. Liitumine saab toimuda vaid vabatahtlikkuse alusel. Riik peab ühinemist toetama erinevate meetmetega selliselt, et see tõstaks omavalitsuste võimekust ja oleks kasulik elanikele. Miks peate vajalikuks muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid rahva poolt valitavaks? Kas sellega ei teki oht, et need ametiisikud muudetakse seeläbi rohkem manipuleeritavaks. Eriti juhtumite puhul, kus õigus ja õiglus on justkui vastuolus. Vastupidi. Täna me ei saa rääkida võimude lahususest, sest kohtunike ja prokuröride nimetamine sõltub võimulolijate soovist ja suhetest. See mõjutab tehtavaid otsuseid ja kohtu objektiivsust. Kohtuvõim peab olema sõltumatu ja just seetõttu tahame laiendada valitavate ametite ringi. Loomulikult nõuab see pädevuskriteeriumite paikapanemist. Sama käib ka politsei kohta, kus prefektide nimetamisel lähtutakse liialt tihti võimulolijate poliitilisest tahtest. Miks on oluline kehtestada lesepension? Kui palju see lubadus maksab? Linnapeana näen igapäevaselt, kuidas pensionärid sattuvad üksi jäädes vaesuselõksu ning üha enam vanemaid inimesi pöördub omavalitsuste poole abi saamiseks. Kui abikaasaga koos suudetakse maksta korteriüür, kommunaalkulud, osta ravimeid ja jääb midagi ka toidule ja muule, siis üksi ei Henn Põlluaas leiab, et Eesti tuleb välja tuua demokraatia-, demograafi a ja majanduskriisist. Riigikogusse on vaja uut, värsket ja ausat jõudu. EKRE on valmis peatama stagnatsiooni ja kartellipoliitika jätkumise. olda selleks enam suutelised. Et neid aidata ja toetada traditsioonilisi perekonnaväärtusi, on EKRE välja käinud lesepensioni. Idee on selles, et lesk hakkab saama oma lahkunud abikaasa pensionist osa, mille suurus sõltub abielus elatud aastate arvust. Lubaduse maksumus on ca 4 miljonit eurot. Lisaks arvestame pensionistaaži juures igat töötatud aastat täis aastana. EKRE tahab seista kindlalt vastu massilisele immigratsioonile Eestisse. Kas olete vastu ka Ukraina põgenike vastuvõtmisele? Väliskapitali osa Eesti majanduses ning sisserännanute osakaal elanikkonnast on maailma suurimaid. Siin elab 192 erinevat rahvust ja põlisrahvastiku väljarände poolest oleme esirinnas. Kui me ei ole suutnud 23 aasta jooksul integreerida siin elavaid ja sündinud inimesi, kuidas suudaksime me hakkama saada uue massilise sisserändega? Inimestega, kelle hariduslik, kultuuriline, religioosne ja maailmavaateline taust on täiesti erinev? Massiimmigratsioon ei lahenda väljarändest tingitud tööjõupuudust, vaid tekitab uusi probleeme. Näiteks Rootsis, kus iga viies inimene on immigrant ja kuhu iga aasta lisandub Uppsala linna jagu sisserännanuid, on tööjõupuudus püsinud muutumatuna, sotsiaalkulud, kuritegevus ja terrorismioht aga üha kasvavad. Ainus lahendus on väljarände ümberpööramine tagasirändeks ja tõhus sündivuse toetamine, mille ühe meetmena kustutame noorperedel iga lapse sünniga 25% kodulaenust. Mis puutub põgenikesse, siis leiame, et inimesi tuleb aidata nende enda kodumaal. EKRE toetab Ukrainale humanitaarabi osutamist. Oleme valmis võimaluste piires jätkama Eestis Ukraina poolel sõdinud haavatutele sellise ravi osutamist, mida ei saa Ukrainas, kuid massilist põgenike vastuvõtmist ei pea me võimalikuks. Lubate käivitada tagasirände agentuuri, mis võtab ühendust kodumaalt lahkunud eestlastega, et aidata neil tagasi tulla ja leida sobiv töö. Mõte tundub huvitav, aga kuidas tagada, et agentuuri tegevus oleks tulemuslik, mitte juhuslike positiivsete näidete jada. Oluline on agentuuri aktiivne ja mõtestatud tegevus ning piisav riigipoolne rahastus. Tagasirände tekkimiseks peab riik tugevalt panustama rahvusliku ettevõtluse ja põllumajanduse arengusse. Majanduse elavdamiseks tuleb vähendada põhjendamatuid piiranguid ja bürokraatiat ning viia käibemaks 10%-le. Tuleb tõestada, et Eesti hoolib enda rahvast. Inimestele tuleb luua motivatsioon ja tagatised, et naastes on võimalik leida nii tasuvaid töökohti kui kindlustunnet tuleviku suhtes. Kuidas korraldada elektriturg ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter, nagu on EKRE platvormis kirjas? Tuleb vähendada ülikasumlikult töötavatele taastuvenergia tootjatele makstavat toetust 75%. Vähendada elektrienergia ülekandetasusid ja aktsiisi, mis on kordades suurem EL miinimumist ning viia käibemaks 10 protsendile. Lõpetada börsihinna küsimine Eestis toodetud odava elektri eest. Loobuda liigkeeruliste ja -kallite tehniliste lahenduste rakendamisest, mis toovad kasu vaid tarnijatele ja CO 2 emissiooni eest maksmisest, nagu USA, Hiina, Kanada, Venemaa jne. Peatada dividendide võtmine EE-lt ja teha investeeringud kasumi arvelt. Saamata jäävate summade kompenseerimiseks peab riik maksustama hoopis välisettevõtete poolt maksuvabalt riigist väljaviidava kasumi. Küsis Reet Saar

5 18. veebruar Märjamaa Nädalaleht Vabaerakond tahab uut poliitilist kultuuri Oma valimiskampaanias jõudis Märjamaale Vabaerakond, kes üritab riigikokku pääseda esimest korda. Märjamaa kinosaali tagaosas oli kaetud suupistelaud, soovijatele lubati anda ka juriidilist nõu ja õhtu lõpetas Artur Talviku ilm. Väga suurt publikuhuvi poliitmaastiku uustulnuka vastu ei olnud. Üksteise järel esitlesid end Vabaerakonna liikmed, sealhulgas ka meie kandi mehed Märjamaa vallavolikogu esimees Urmas Kristal ja Vigala vallavanem Priit Kärsna. Igaüks tõi välja mõne endale lähedase teema. Priit Kärsna sõnul on talle vastuvõtmatu, et Eesti riiki juhitakse praegu Exceli tabeli järgi. Vabaerakond seisab selle eest, et riiki juhitaks kui tervikut, kaasates selleks ka teadust, oli üks Kärsna mõte. Aimar Altosaare sõnul on Vabaerakond praegu näide sellest, et mõttekaaslased suudavad liituda ja ilma riigi rahalise toeta poliitikasse minna. Kandidaadid maksid suuresti oma taskust kandideerimiseks nõutava Vabaerakonna karismaatiline esinumber Raplamaal on Artur Talvik. Foto Reet Saar kautsjoni. Altosaar toonitas, et Vabaerakond tahab muuta poliitilist kultuuri. Et Eestit ja erakondi ei juhitaks parteide tagatubadest, vaid erakond on kui piirkondlike organisatsioonide liit. Majandusest kõneldes ütles Altgosaar, et väikeses riigis on palju väikeettevõtteid. Nad peaksid tegema rohkem koostööd, näiteks kasutama ühiseid juriidilisi teenuseid, tegema ühiseid hankeid. Vaja on üle vaadata regulatsioonid, et väikeettevõtjad ei peaks slikerdama. Kõige enam oodati saali ette esinumbrit Artur Talvikut. Ta tuli ja kõneles kirglikult. Olen kogukonna-usku. Ka meie seadusloome peaks algama sellest, et kogukondadelt tullakse esmalt küsima arvamusi ja mõtteid uute seaduseelnõude kohta, mitte lajatama regulatsioonidega. Meie nimekirja inimesed on kõik patrioodid. Me tahame muuta Eesti paremaks. Me ei tule tegema revolutsiooni. Mis on hästi, seda pole vaja muuta, rääkis Talvik. Üks kuulaja avaldas arvamust, et Vabaerakond võiks oma lipukirjaks võtta muuta Eesti tubakavabaks. Talvik ütles, et tema kui piibupopsutaja ei saa siin eestkõneleja olla ja kahtles, kas survemeetodid tänasesse päeva sobivad. Seepeale teatas küsija, et siis Talvik tema häält ei saa. Muide, sama ettepaneku tegi sama inimene järgmisel päeval, kui oli kohtumine Tiina Kangroga. Kangro leidis, et ilmselt on ideed raske ellu viia, sest elame avatud ühiskonnas. Teema tõstatamist ja kaasnevat arut elu pidas ta oluliseks. Kes võiksid olla Vabaerakonna koalitsioonipartnerid? Mulle ei meeldi vastandamine, et selle või teisega me koostööd ei tee. Soovin, et tehtaks parteideülest koostööd ja arvestataks ka opositsiooni ettepanekutega, vastas Talvik. Tema arvates võiksid kauaaegsed valitsuserakonnad nüüd mõnda aega opositsioonis olla. Talvik nagu ka mitmed teised selle erakonna nimekirjas kandideerijad Vabaerakonda ei kuulu. Neile on ette heidetud, miks ei ole nende programmis kirjas, kui palju lubadused maksavad. Me soovime ennekõike poliitilist kultuuri muuta, toonitas Talvik. Vabaerakond kui uustulnuk võiks praeguste küsitluste põhjal parlamenti pääseda. See annab kindlust inimestele, kes nende seisukohti toetavad, et hääl ei lähe kaduma. Vaba erakonna eestkõnelejate hoog meenutab omaaegset Roheliste tulekut. Kuid ei tasu kõrvale jätta ka valimiskampaaniat jälgivate analüütikute tähelepanekuid. Mõttekoja Praxis eestvedamisel koostati sajakonna arvamusliidri osalusel kõige populistlikumate valimislubaduste edetabel. Algatuse eestvedajate sõnul ei soovi nad sildistada ühtegi konkreetset erakonda, kandidaati või maailmavaadet, vaid seista vastu populismi levikule kampaanias. Erakondade populistlike lubaduste või loosungite nimekirjas on kolm Vabaerakonna seisukohta, üks lausa esikohal. See kõlab nii: Me ei vaja diktaati! Me vajame riiki, mida me kõik juhime. Meil on lihtne üleskutse: võtame riigi tagasi! Analüütikud on selgituseks öelnud, et need on äärmiselt emotsionaalselt ning ülepaisutatud sõnastuses esitatud loosungid, kus räägitakse populismile omaselt kogu rahva nimel ning vastandatakse rahvast ja eliiti. Teisel ja kolmandal kohal on tõ stame alampalga 1000 euroni (Keskerakond) ja korraldada elektriturg ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter (EKRE). 16. veebruari Postimehes löövad Vabaerakonna esimees Andres Herkel ja liige Jüri Adams palli tagasi. Nad väidavad, et mõtete kompaktsemaks ja kunstilisemaks esitamiseks kasutataksegi lause- ja kõnekujundeid. Valijatel on, mille üle mõelda. Reet Saar

6 6 Märjamaa Nädalaleht Rajame Velise Vägilasriigi?! Algus veebruar Velise vägilased: Maria Loorberg Kui olin väike poiss, nägin ühes fotoalbumis pilti sportlikust naisterahvast ilmus raamat,,eesti raskejõustiku ajaloost, olin siis 14aastane. Isa näitas Maria Loorbergi pildi peale ja ütles, et too naisvägilane on meie sugulane. Mismoodi sugulane, vist rääkis, aga tolles vanuses ei oma sellised asjad tähtsust. Kuna Maria Loorbergist rohkem keegi kuskil enam ei rääkinud, läks ta lõpuks meelest. Kuni saabus aasta 2012, mil sain teada, et mul on isa poolt 15-ne veresugulase asemel neid hoopiski 250. Samal ajal hakkas Pärnu teater mängima,,seljatas sada meest. Suguvõsa kokkutulekut ette valmistades kerkis otse loomulikult üles Maria küsimus. Dotsent Rein Oidram püstitas teadlasele omaselt küsimuse: Kas Maria Loorberg ikka kuulub meie suguvõsasse? Põhjust kahtlemiseks oli. Kui seda nime guugeldada, siis see on täiesti olemas, aga kipub olema rohkem vene revolutsionääri Mihail Kalinini sugulane kui meie oma. Igal harul oli õnneks mingi tõendusmaterjal olemas ja kui siis ühel päeval naabrimees Vello Vaarma ilmus mu juurde jutuga, et tema leidnud oma pööningult Maria Loorbergi portreefoto, hakkas asi paika loksuma. Külas võib leida lausa kummalisi sugulusseoseid. Oleme Velloga emade kaudu sugulased, aga siiani oli kogu meie seltskond ennast valesse sugupuusse asetanud. Kui nüüd selgus, et peame hoobis Loorbekite poole vaatama, polnud midagi imestada, et Vellol oli pööningul vanaema lähisugulase pilt. Loorberg = Loorbek on sama, mis Lurich = Luuri. Aga peamine pole mitte sugulus, vaid see, et tegemist on sünnilt ja vähemalt esimesed kümme eluaastat ehtsa Velise inimesega. Kes siis oli Maria Loorberg?,,Eesti raskejõustiku ajaloost saame lugeda:,,juba noore neiuna tundis ta huvi tõstespordi vastu. Kuna vend käis,,linda Veliselt pärit Maria Loorberg. aidas tõstmist harjutamas, otsustas ka Maria Andruškevitši juurde minna ja paluda ennast õpilaseks võtta. Andruškevitš polnud vastu. Maria Loorbergist kirjutati, et,,linda aita tulekul olnud ta kõhn ja habras neiu. Visa treeninguga kujunenud tal aga sellised lihased, mida paljud mehedki kadestanud. Maria Loorbergi hiilgevormis oleku ajal nimetas rahvas teda Nais-Kaleviks. Tema raskejõustikunumbreid imetlesid tuhanded pealtvaatajad suveaedades ja tsirkustes nii Eestis, Venemaal kui ka välisriikides. Näiteks seliliasendis surus ta jalgadega üles pika lati, millel istus 13 meest. Ühe käega suutis ta üles suruda kaks neljapuudast meest (Lurichi rekord oli viis meest). Hammastega tõstis ta üles ühe mehe ja kandis teda areenil ringi. Maria Loorbergi hiilgenumbriks oli nn elav karussell. Lati kummaski otsas rippuvale toolile istusid kaks meest. Seda seadeldist, mis tõsteti Loorbergi jalgadele, hakkas ta ringi keerutama. Kord-korralt tõstis ta tempot ja lõpuks tiirlesid mehed täiesti vesiloodis. Tugeva naise seda numbrit saatis kõikjal suur aplaus. Kuulus vene raskejõustikuprofessor I. Lebedev kirjutas Maria Loorbergist muu hulgas:,,ma nägin teda aastal Kiievis (siis esines ta Mary Loors i nime all). Ta oli painduv, graatsiline nagu metsloom ja ühtlasi naiselikult õrn. Möödus mõni aasta. Nägin teda uuesti Moskvas Salomonski tsirkuses, kus,,elav karussell oli tema tõmbenumbriks augustil aastal hoidis ta Martõnenko tsirkuses jalgadel latti, millel oli 13 inimest kogukaaluga 55 puuda! Seejuures toetas ta ainult kätega põlvi. See oli juba haruldaselt hea sellise,,õrna olevuse kohta. Žongleerimisel kasutas ta tõelist kahepuudast pommi. Tema,,elav karussell liigub nii kiiresti, et sõitjad pärast vaevalt jalul püsivad, ja kaelkooke keerutab Loorberg sellise metsiku tempoga, et vaatajail hakkab silmade ees virvendama. Kasvult on ta üle keskmise 168 sm ja kaalub 80 kg. Oma karjääri eest võlgneb Loorberg tänu A. Andruškevitšile, kes ta,,lõi. Andruškevitš on väike, kõhn mees, kes ise ei ole kuigi tugev ega pole püstitanud rekordeid, kuid tema juures alustasid oma treeninguid ka Maria Loorberg emaga. Lurich, Hackenscmidt ja teised,,eestlaste jumalad ning pooljumalad. Nüüd sõidab Maria Loorberg koos A.Andruškevitši, oma

7 18. veebruar 2015 impressaarioga juba 12 aastat ühest linnast teise. Ja kui kusagil ilmuvad tsirkuse seintele tema esinemiste kuulutused, peaksid kõik linna daamid vaatama seda Eeva tütart, kes õigusega võib olla uhke oma jõule ja keha harmoonilisele ilule. Pärast Kodusõja lõppemist sõitis Maria Loorberg Nõukogude Venemaalt Eestisse. Ta esines Tallinnas Grand Marinas ja Skatingis Rasked sõja-aastad olid aga jätnud naiatleedi tervisele jälje. 30. märtsil a suri ta ootamatult veresoone lõhkemise tagajärjel. Veel olen leidnud temast sellist informatsiooni:,,maria Loorberg (lavanimega Marina Lurs) oli üks Venemaa tuge- 7 Märjamaa Nädalaleht vamaid naisi Teda treenis raskejõustiku entusiast Adolf Andruškevitš, kes oli ka kuulsa Georg Hackenschmidti esimene treener. Maria oli treeninud alates aastast ja neli aastat hiljem alustas ta osalemist maadluse meistrivõistlustel. Marial oli tugev kehaehitus kaal 80 kg ja pikkus 1.68 m aastal sai temast Adolf Andruškevitši õpilane ja kaks aastat hiljem 1905 ilmus ta Eestimaa ja teiste Venemaa provintside tsirkuste areenidele. Oma tegutsemisperioodil nautis ta üüratut populaarsust ja sai tuntuks kui Nais-Kalev aastal alustas ta koos oma maadlejast sõbranna Anette Buschiga (Naistevalla külast, minu märkus) kuulsusrikast või s t lu s r e i s i Ts a a r i-ve n e maal. Tuur tehti peale kogu impeeriumile, jõuti välja Siberisse ja isegi Jaapanisse ning Hiinasse. Selle võistlus- reisi ajal nimetati Maria Loorberg Vene impeeriumi parimaks naisatleediks. Vene ajakiri Herakles kirjutas aastal:,,eriline tähelepanu on suunatud naisjõuatleedile Marina Lursile. Tal on perfektne keha ja massiivne, aga graatsiliste piirjoontega muskulatuur. Lurs demonstreerib jõunumbreid, mille sooritamine teeks suurt au tugevale meesatleedile. Ta töötab nagu Herakles mõnes antiikses tsirkuses. Iga tema trikk on perfektselt läbi viidud, iga tema liigutus väljendab jõudu ja tugevust. Samal ajal ei ole tema keha jämedakoeline, vaid see avaldab sulle muljet oma pehmete plastiliste joontega...pangem nüüd Marina Lursi pildid tsirkuse plakatitele ja laskem kogu linna leedidel näha seda eevatütart, kes on väljateenitult uhke oma jõu ja harmoonia üle. Odessa ajaleht kirjutas aastal naudinguga, et jõunaise Marina Lursi külaskäik on juba šokeerinud Euroopa publikut.,,tema kõige tuntumaks numbriks oli tema poolt ülestõs- tetud latt, mille peal 9 meest olid nagu kuked õrrel. Muide, ta veel keerutas seda raskust. Ja häbi olgu neil, kes arvavad, et selle juures on ta kaotanud oma naiselikkuse. Maria kõige kuulsamad trikid olid sellised: ta kandis kolme inimest seljas; olles selili asendis, surus ta 32 korda üles oma jalgadel asetseva lauast plaadi, millel oli kaks inimest (kogukaal 194 kg); samas asendis hoidis ta sirgetel jalgadel samasugust plaati 9 inimesega. 27. augustil 1913 püstitas ta rekordi: toetades kindlalt kätega oma põlvi, suutis ta oma jalgadega üleval hoida 13 inimest kogukaaluga 880 kg! Kuulus meesatleet Arthur Saxon suutis hoida 1040 kg oma jalgadel. Maria žongleeris mängleva kergusega kahe kahepuudase (1 puud = 16kg) pommiga. Rohkem praegu, kahjuks, temast infot pole, aga usun, et see vähenegi paneb nii mõnedki Märjamaa valla graatsilised eevatütred kukalt kratsima. Tiit Oidram Valgu klubi majal on eluvaim sees Valgu klubi ostis eelmise aasta lõpus vallalt ära MTÜ Liivaterake ja seal on käivitunud esimesed tegevused. Teisipäeva ja laupäeva õhtuti kell saab tulla võrkpalli või sulgpalli mängima. Fuajees on üles seatud pildjardilaud ja kasutada saab jõusaali. Lähiajal lisandub ka koroona- ja lauatenniselaud. Kuna praegu annab majas sooja puhur, siis püütakse kulude optimeerimiseks võimalikult palju tegevusi sättida samadele päevadele. Kasutajatele on ka mõõdukas sissepääsutasu. Teisel korrusel on võimalik tähtpäevi pidada ja suur saal ootab pidude taastulemist. Liivaterakese juhid püüavad maja võimalikult palju käigus hoida ja kasutajate soovidele vastu tulla. Oma soovist saate teada anda juhatuse liikmetele Jüri Murumäele ( ) või Toomas Talinurmele ( ) või Face- bookis (Valgu klubi). 1. veebruaril korraldati klubi teise korruse ruumides esimene saskuturniir. Mängiti ülelööma mängu. Osalejaid oli 18, mis pole esimese korra kohta halb tulemus. Lisaks Valgule tuldi kohale isegi Järva-Jaanist, Juurust ja Sipast, rääkimata Märjamaakandist, ütles turniiri eestvedaja Ats Nõlvak. Võitsid Maie Tomasov ja Andrus Herkel, teise koha said Toivo Sau ja Arvo Piisang, kolmandaks tulid Reimo Padar ja Raino Remmel. 1. märtsil on järgmine turniir. Internetis on klubi nime juurde märgitud spordihoone ja eks sellena maja praegu kasutada saab. MTÜ Liivaterake valmistab juba ette projekte, et hakata hoonet Leader meetme võimaluste toel soojustama ja korda tegema. Reet Saar

8 8 Märjamaa Nädalaleht 18. veebruar 2015 Eero Lattu esitles oma esimest raamatut kodukandis Märjamaa on saanud uue nime eesti kirjanduse kaardile tõdes Märjamaa Valla Raamatukogu direktor Ede Talistu, kui avas Eero Lattu esikraamatu esitluse. Päevakangelane tunnistas, et on toimuvast pisut erutatud varem pole tema elus sellist sündmust olnud. Kohale oli tulnud kümmekond endist klassikaaslast, esimene klassijuhataja Aime Kadakas ja keskkooliaegne klassijuhataja Helle Saluveer. Õp Kadakas meenutas juba kooliajal silma jäänud terast õpilast ja rääkis muheda loo Eerost, kes kord oma kirjandit tagasi saades ei leppinud kuidagi õpetaja selgitustega, miks pole tema stiiliga rahule jäädud. Autor rääkis, et ajalugu on teda kooliajast saati huvitanud. Raamatu kirjutamiseks andsid tõuke pronksiöö sündmused, kui Tallinna kesklinn oli segi Alates 2. märtsist 2015 on Rapla haigla polikliiniku REGISTRATUURI telefon Olulisi kontakte Märjamaa Viilumäe kalmistuvaht Hillar Mänd, telefon Velise kalmistu kalmistuvaht Ene Siimar telefon Märjamaa Remondikeskus Arvutite hooldus ja remont Olmetehnika remont Tootmisseadmete remont Mehaanikatööd Märjamaa Jaama 5 E R 9: L 10:00-15:00 Info tel Ajaloohuvilisest mehaanikainsener Eero Lattu tuli oma esimest raamatut Kaitstud Eesti kõigepealt esitlema Märjamaale kui kunagisse kodukanti. Praeguses elukohas Sakus on esitlus ees. Foto Reet Saar pekstud. Ta otsustas kujutada varianti, et Eesti riigi juhid langetasid aastal teistsugused otsused ja meie väike riik oleks hakanud suurele vastu. Eks seetõttu on saanud žanrimääratluseks ajalooline ulmeromaan. Kuigi autor on ajalooga oma soovi kohaselt talitanud, pidas ta väga oluliseks olla detailides täpne. Töö käigus luges ta läbi üle 200 raamatu. Kesksed tegelased on reaalselt olnud, lisaks on palju Üleskutse kõigile Eesti kohalikele omavalitsustele Algaval lamba-aastal on aeg tegudeks! Vigala vald esitab kõigile Eesti kohalikele omavalitsustele üleskutse osalemiseks kodanikuaktiivsuse võistlusel Lambaid pügatakse, kodanikud otsustavad! Sinu valik! väljamõeldud kujusid. Töö romaani kallal kestis koos vaheaegadega seitse aastat ja sai valmis tänavu suvel. Tundmatu autorina on raske oma käsikirja välja anda. Latto pakkus esmalt teksti lugeda tuttavale, kes on seotud kirjastusega Tänapäev, peagi võttis kirjastus temaga juba ise ühendust. Edasi läks kõik väga kiiresti, et raamat enne jõule välja anda. Vigala vald on 1. märtsil 2015 toimuvate Riigikogu valimiste kõige kõrgema kodanike valimisaktiivsusega omavalitsusele välja pannud auhinna aukirja koos mälestusesemega ning haruldase võimaluse külastada üht erakordselt põnevat ajaloolist kohta asjatundliku giidi - ajaloolase juhendamisel. Et tõsta teadlikkust kodanike isikliku vastutuse ja aktiivsuse olulisusest kogu ühiskonna jaoks, loosib Vigala vald välja ka üllatusauhinna, milleks on giidiga ekskursioon Okupatsioonide Muuseumis Tallinnas. Üllatusauhind loositakse välja kodanikuaktiivsuse võistlusele registreerunud omavalitsuste, mittetulundusühingute ja valimisliitude vahel. Loosimiseks tuleb saata kinnituskiri e-postiga kodanikud@vigala.ee hiljemalt a. NB! Auhinnad ei sisalda kohalesõitu ekskursioonipaika. Klassikaaslased, kes juba on raamatut lugenud, kiitsid, et tekst on ladusalt kirja pandud, lugu läheb kohe käima ja haarab kaasa. See oligi mu eesmärk, et oleks mõnus lugeda. See on ilukirjanduslik lugu, mis põhineb reaalsetel sündmustel, kommenteeris autor. Mõnedes vastukajades on talle ette heidetud, et tekst olevat liiga rahvusromantilises stiilis. Arutelus küsiti, kas see on aja märk, et kirjutatakse samal teemal ja viidati Mart Laari raamatule Sügissõda, mis on samuti ilukirjanduslik-dokumentaalne. Latto vastas, et ehk on teema nüüdseks piisavalt küpsenud, et seda niimoodi kajastada. Tema on ajaloofaktidega vabalt ümber käinud, kuid kujutanud Eesti-poole tegelasi positiivselt. Seega ei tohiks tekkida küsimust, kas on eetiline ajaloolisi isikuid niimoodi kujutada. Seda enam, et asjaosalistelt ei ole võimalik luba küsida. Mõistagi uuriti, kas võib oodata ka järgmist raamatut. Latto ei eitanud seda võimalust, aga täpsemaks ei läinud. Reet Saar Lambaid pügatakse, kodanikud otsustavad Selgituseks Vigalast algab Eesti omavalitsuste ajalugu, kui aastal 1789 kehtestati Vigala õigus, millest sai alguse vallaametnikega valdade loomine Eestis. Tuginedes ajaloolisele eeskujule panustada ise oma elu paremaks muutmisse ja võtta vastutus Eesti riigi tuleviku ees kutsume meie, Vigala vallavanem Priit Kärsna ja Vigala vallavolikogu esimees Martin Andreller, järgima meie eeskuju ja algatatud kodanikuaktiivsuse võistluse üleskutset. Valimistel mitteosalemist ei pea me protestiks, vaid mõttelaiskuseks. Kutsume lisaks omavalitsustele ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu ning Eesti Külaliikumist Kodukant üleskutset oma liikmetele levitama, et saabuvatel valimistel kodanikud mõistaksid oma sõna kaalu, läheksid valima ja kasutaksid oma hääleõigust arukalt.

9 18. veebruar Märjamaa Nädalaleht Karjäärinõustamine aastal Alates aasta veebruarist saavad töötukassasse karjäärinõustamisele tulla lisaks töötutele ja koondamisteatega tööotsijatele ka kõik teised soovijad (töötavad täiskasvanud, pensioniealised inimesed). Selline võimalus avanes tänu teenuse kaasrahastamisele Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist. Karjäärinõustamine toimub: * töötukassa maakondlikus osakonnas ja ka väljaspool (nt messidel, infopäevadel jms) * vajadusel saab karjäärinõustajat kutsuda nõustamise läbiviimiseks enda juurde kohapeale (nt tööandjad või muud organisatsioonid) Kuidas registreerida? * Telefoni või e-posti teel (töötukassa esinduste kontaktid leiate * Eesti Töötukassa büroodes infolaudades * Töötukassa Infotelefoni kaudu (laualt helistades tasuta) Skype ilt valides: tootukassa * Töötukassa Raplamaa osakonna infotelefon on * Töötukassa Raplamaa osakonna meiliaadress on rapla@tootukassa.ee Täpsemalt karjäärinõustamise kohta saab lugeda www. tootukassa.ee Teenus on kõikidele tasuta. Karjäärinõustamine on tegevus, mis aitab langetada ja teoks teha oma karjääri kujundamisega seotud otsuseid: * hõlmab nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimusi; * aitab end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ja teha läbimõeldud valikuid.

10 10 Märjamaa Nädalaleht 18. veebruar 2015 Meenutame Juhan Viidingut K kl 17; 19 ; 21 MANDARIINID EESTI - GRUUSIA ajalooline eepos, draama - sõda 1.30 (MS - 12) R kl 17; 19; EESTI - TASKAFILM - SOOME ajalooline eepos draama - sõda 1.40 (MS -12) P kl EMIL JA IDA ROOTSI kogupere-joonisfilm 1.03 EESTI keeles P kl 17; 19; K kl 17; 19; EESTI - TASKAFILM - SOOME ajalooline eepos draama - sõda 1.40 (MS -12) Täiskasvanud 2.60 eurot Õpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 Lapsed alla 7 aasta 0.60 Sel nädalal täitub kakskümmend aastat tunud luuletaja Juhan Viidingu surmast. Mälestamaks teda ja tema panust meie kultuuri, tulevad akordionist Henn Rebane ja näitleja Tõnis Rätsep jutustama Viidinguga seotud lugusid ja laule ja neid muusikasse panema. Seda tehakse juba sel reedel, 20. veebruaril Varbola rahvamajas. Sel õhtul saab Henn Rebase esituses kuulda väga mitmekesist muusikat, alustades klassikalistest meloodiatest meie heliloojate loomingust kui ka šlaagritest. Üks muusikablokk koosneb Raimond Valgre loomingust. Henn Rebane ütles, et sel õhtul kuuleb tõesti neid palasid, mida inimesed väga armastavad. Näitleja Tõnis Rätsep kui Juhan Viidingu hea sõber meenutab lugusid, mis on Viidinguga seotud ning samas näitleb ja laulab. Meenutustemaailmas ollakse ligi pooleteisetunnise kavaga ja mõnusat kuulamist leiab igaüks. Ootan kõiki hubasele salongiõhtule juba sel reedel. On ju muusika-aasta ja muusika rikastab meid kõiki Pileti saab osta kohapeal. Varbola rahvamaja juhataja Piret Linnamägi Hea käsitöörahvas! kell 18 valmistame usinalt rahvarõivaid! Ole olemas ja rõivad on tulemas! ewebur@gmail.com, , Eve Burmeister Saabumas on Märjamaa valla külaliikumise XII tänupäev. Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus ootab aktiivsete ja külaelule kaasaaitavate inimeste, organisatsioonide või ettevõtete tänamiseks ettepanekuid. Ettepanekud esitada koos lühikese põhjendusega hiljemalt 9. märtsiks Märjamaa Valla Külavanemate Ühendusele aadressil Tehnika 11, Märjamaa alev või ile kirsti.mau@marjamaa.ee. Klubi Elulust kokkusaamine toimub 19. veebruaril kell 11 Märjamaa sotsiaalkeskuses * Kaud kaetud. * Külaline. * Samas ka Ida-Virumaa reisi piletite väljaostmine kell Kaasa kehtiv ID-kaart. Pensionäride ühendus 7. m ä r t s i l a l g u s e g a ke l l L a u k n a l a s t e a i a s a a l i s naisrühma KÜLAPIIGAD 10. sünnipäevale ja naistepäevale pühendatud PEOÕHTU kõigile Politsei- ja päästeameti teated 9. veebruaril kell kutsuti päästjad appi liiklusõnnetusele Märjamaa valda Kasti külla, kus kokku olid põrganud kaks sõiduautot. Päästjad andsid sündmuskohal kannatanu üle kiirabile, likvideerisid sõidukitel süttimisohu ning puhastasid sõidutee. 9. veebruaril kell 9.14 said päästjad teate liiklusõnnetusest Märjamaa vallas Sipa külas. Päästjad andsid sündmuskohal kannatanu üle kiirabile, likvideerisid sõidukitel süttimisohu ning puhastasid sõidutee. 12. veebruaril kella 9 paiku löödi Märjamaa alevis Tehase tänaval asuvas korteris 29-aastast naist. Võimalik lööja on politseile teada. 15. veebruaril kell teatati päästjatele, et Märjamaa vallas Pajaka külas lõi maja korstnast leek välja. Sündmuskohal selgus, et laastukatusega hoone korstnas oli tahmapõleng. Päästjad kustutasid põlengu. Üle kontrolliti ka pööning ning katus, tuli edasi ei olnud levinud.

11 18. veebruar Märjamaa Nädalaleht Märjamaa Valla Rahvamajas Ly galeriis Kristi Kasaku maalide näitus 23. veebruaril kell 19 Vabariigi aastapäeva pidulik vastuvõtt ja kell 21 tantsuõhtu ansambliga Mait Maltis ja Pojad. Piduõhtu kõigile! Peoõhtuks laudade broneerimine rahvamaja telefonil. 24. veebruaril kell 11 Kodulookonverents Kohalik Kaitseliit 26. veebruaril kell 10 SILMARÕÕM, silmade kontroll ja prillide müük. Info ja piletite broneerimine või marjamaa.ee Armas Liili! Südamlik kaastunne Sulle EMA kaotuse puhul. Otsa talu rahvas HÕISSA, VASTLAD! Pühapäeval, 22. veebruaril kell 12.OO JUURIMAA TALLIS Loodna külas tähistame valstlapäeva TOREDA VASTLAMÖLLUGA * Tulevad erinevad võistlused * Sõita saab reega (1.-/0.50 ) * Kohal toredad taluloomad Kaasa tuleb võtta hea tuju ja ilmale sobivad riided! Liulaskmiseks võta kaasa kelk! MÜÜGIL MAITSVAD VAST- LAKUKLID (0.70 ) JA TEE Info telefonil Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel Riho Alavee info@timberston.ee Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema AINO PÄRAST ( ) Leinavad lapsed ja lapselapsed Haimre rahvamajas kell 21 PEOÕHTU Mängib URMO Lelle meeste tantsutrupp Pääse 5 Info Kõike võib tahta, karta ja loota, seda, mis tuleb, mitte keegi ei oota. Sügav kaastunne Riinale, Marjule, Üllele, Liilile peredega kalli ema ja vanaema AINO PÄRASTI kaotuse puhul. Tammiku vanad ja Marguti pere Vaikselt lahkusid, emake hea, muredest-rõõmudest enam ei tea... Südamlik kaastunne Üllele perega ema, vanaema ja ämma AINO PÄRASTI surma puhul. Märjamaa Tarbijate Ühistu Avaldame kaastunnet Üllele perega ema AINO PÄRASTI surma puhul. Irja ja Maiu EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 18. veebruar TUHKAPÄEV PAASTUAJA ALGUS Palvus (Kuuda hooldekodu) Pihiaeg (kogudusemaja) Missa (kogudusemaja) Ristitee palvus (kogudusemaja) Neljapäev, 19. veebruar 7.30 Missa (kogudusemaja) Reede, 20. veebruar 7.30 Missa (kogudusemaja) Pühapäev, 22. veebruar PAASTUAJA 1. PÜHAPÄEV INVOCAVIT Missa (kogudusemaja) Pühapäevakool (kogudusemaja) Esmaspäev, 23. veebruar 7.30 Missa (kogudusemaja) Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 24. veebruar 9.00 Iseseisvuspäeva palvus (Maarja kirik). Pärgade asetamine Vabadussõja mälestusmärgile EEKBL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11. Kantselei avatud ja õpetaja kõnetunnid kantseleis kolmapäeviti kell Telefon: Koduleht: eelk.ee/kullamaa/ Avaldame kaastunnet Eimarile ja Üllele kalli isa ja venna JAAN ELMIKU surma puhul. Tehnika 3 majarahvas Kallis Ülle! Südamlik kaastunne armsa EMA surma puhul. Klassikaaslased keskkooli päevilt Avaldame kaastunnet Inga Turule ISA kaotuse puhul. Kärneri-Jõe OÜ töötajad Kirstuvedu Transport krematooriumisse Tammepuidust kirstu rent Urnide kättetoimetamine Guno Peetsalu

12 12 Märjamaa Nädalaleht 18. veebruar 2015 Märjamaa TÜ kauplustes (Märjamaa vallas) toidu- ja tööstuskaubad KLIENDIKAARDIGA igapäevaselt 2 5% soodsamalt! Endel Arula Märjamaa alev Salme Metsa Tolli küla Osvald Hiiemaa Märjamaa alev Maimu-Hermine Põlluste Kasti küla Linda Liländer Märjamaa alev Eevi Jaago Märjamaa alev Leida Rammo Kasti küla Leida Silk Maidla küla Luule Mäeots Kasti küla Tiiu Peetsalu Nurme küla Lehte Tamm Vanamõisa küla Ilme Kristin Sõtke küla Helju Niinemäe Teenuse küla Rein Sanglepp Haimre küla Inna Kuuspalu Moka küla Ljubov Kolotševa Konuvere küla Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Tel: Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT, KUIVAD KÜTTEKLOTSID Kojuvedu , MÜÜK Küttepuud konteineris Kuivad küttepuud Müüa märjad ja kuivad lõhutud küttepuud Müüa 4-toaline korter Kasti külas OST Norest Mets OÜ ostab kasvavat metsa, metsamaterjali, raieõigust. Täpsem info , info@norestmets.ee Ostan vana mopeedi, mootorratta ja nende varuosi Soovin osta nõukaaegse või vanema jalgratta, ei pea olema komplektne. Mida vanem, seda huvitavam! Ostan garaažiboksi Märjamaal OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad , , info@est-land.ee Soovin osta nõukogudeaegse vahvliküpsetaja, nt ESTA * Tööriistade, sõiduauto ja kaubikute rent * Akende müük, mõõtmine ja paigaldus * Kasutatud kodu masinate müük. Järelmaksu võimalus Märjamaa Pärnu mnt Avatud iga päev SILMADE KONTROLL SILMARÕHU MÕÕTMINE PRILLIDE MÜÜK PRILLIDE PISIREMONT OPTILISED PÄIKE- SEPRILLID 26. veebruaril kella 10-st MÄRJAMAA RAHVAMAJAS Silmade kontroll maksab 10. Prillitellijale on kontroll TASUTA. INFO ja registreerimine telefonil: ; Ostan remonti vajavad, avariilised jm autod parima hinnaga! Tel TEENUSED Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko VEEBRUARIKUU PAKKUMINE! Sõiduautode remonditööd -15% Sõiduautode varuosad -15% Sildade kontroll/reguleerimine -15% Diagnostika Bosch KTS 540 seadmega Laos olevad talverehvid soodushinnaga Broneeri aeg tel või marjamaa@kummimees.ee KAARDID ENNUSTAVAD Tel , hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee VÕTAN ÜÜRILE Soovin üürida Märjamaa alevis korterit. Aivar Soovin võtta üürile 1-2toal krt Märjamaal MÄRJAMAA NÄDALALEHT Trükiarv 975 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon Toimetaja Reet Saar, , reet.saar@marjamaa.ee