Risaarid Rhizaria. Kalle Olli 1

Väljavõte

1 Sissejuhatus eukarüootide mitmekesisusse - protistid ja seened Biodiversiteet ja elustik Eestis ja Euroopas Veekogude elustik Algoloogia Protistide osa konspekt Risaarid Rhizaria Kalle Olli 1 Kokkuvõte Risaarid on üks morfoloogiliselt mitmekesine ainuraksete eukarüootide suur-rühmi, kuulub hüpoteetiliselt monofüleetilisse SAR-rühma, mis hõlmab lisaks veel alveolaate ja stramenopiile (Stramenopiilid-Alveolaadid-Risaarid). Risaaride hulka kuulub suurem hulk erinevaid amööbe; kulendid on filoossed, retikuloossed või aktinopoodsed. Loboosseid kulendeid, nagu on Amoebozoa rühmas, siin ei ole. Valdav enamik on vähemalt mingis elutsükli faasis viburitega amööbid kulendviburlased. Mõned on viburitest sekundaarselt loobunud. Paljud moodustavad kodasid ja skelette. Pea kõik on mitokondrilised; mitokondrid tubullaarsete kristadega. Tuntumatest kaubamärkidest on põhjust kohe mainida kambrilisi (Foraminifera), kes on valdavalt bentilised kodaamööbid ja radiolaare, kes on polüfüleetiline rühm planktilistest kodaamööbidest. Risaarid koosenvad fülogeneetiliselt kahest rühmas: Cercozoa ja Retaria. Retaria kojad fossiliseeruvad hästi ja lubi- kui ränifossiile ongi palju teada. Cercozoa fossiile on teada väga vähe. 1 EMU; UT Heliozoa Foraminifera Imbricatea Chlorarachniophyceae Ascetosporea Phytomyxea Spumellaria Nassellaria Acantharia Phaeodaria Spumellaria Nassellaria Polycystina Phaeodaria Cercozoa

2 merelised, heterotroofsed, retikulopoodide või aksopoodidega, eri tüüpi skeletid basaalsed radiolaarid, aksopoodidega, enamasti räniskelett retikulopoodid, enamasti kojaga (orgaaniline, mineraliseerunud) radiolaarid, aksopoodidega, strontsium-sulfaat skelett heterogeense väliskujuga varieeruv protistide klaad enamasti filoossed pseudopoodid, kojata, kojaga või soomustega peened, harunevad retikulopoodid sekundaarsete plastiididega amööbid, klorofüll ja ja b, nukleomorf pseudopoodideta substraadil roomavad viburlased Joonis 1. Polycystina Acantharia Taxopodida Heliozoa Foraminifera Heliozoa Actinopoda Heliozoa Heliozoa Actinophryida Pedinellida Ciliophryida Centrohelida Hacrobia Desmothoracida Heliomonadida Dimorphida Gymnosphaerida Rhizaria Cercozoa Taxopodida Rhizaria Radiolaria Rotosphaerida Nucleariida Opisthokonta Rhizaria Polycystinea Acantharea

3 Acantharia, astlalised: sümmeetriline strontsiumsulfaat seklett 10 või 20 astlaga Plycystinea: askopoodid, räniskelett Collodaria: mitte kõik ei ole skeletiga; enamik on koloonialised nagu ka siin olev Collozoum Nasselaria, ainuavalised: skelett on koonusjas; mõnel liigil skelett puudub. Siin kaasaegne (vasak) ja fossiil (parem). Spumella, urbeline: skelett kerajas, mõnel liigil skelett puudub. Kaasaegne (vasak) ja fossiil (parem) Joonis 2. Retaria klassifikatsioon. siilidena, strontsiumsulfaat aga lahustub vees pärast raku surma ja ei jäta fossiile. Ookeanide suurtel sügavustel (e.g. India ja Vaikse ookeani troopilistes osades) võivad kiireliste skeletid moodustada massiivseid biogeense sette lademeid radiolaarmuda, mis keemiliselt on peamiselt ränioksiid. Radiolaarmuda kihi paksus võib olla mitusada meetrit. Biogeenseid setteid on maailmameres valdavalt kahte tüüpi ränisetted ja lubisetted. Lubisetteid moodustavad kokkolitoforiidid samuti lubikestadega kambrilised; ränisetteid moodustavad ränivetikad aga ka kiirelised. Alates teatud ookeani sügavusest (mida nimetatakse karbonaatse kompensatsiooni sügavuseks), lubi lahustub ja esinevad sügavamas ookeanis biogeensetest setetest ainult ränisetted. Veel kiireliste linke: hoopermuseum.earthsci.carleton.ca Proteus film Ernst Haeckel ist ja kiirelistest: Lühem trailer, 7 min. Kogu film, 59 min. RETARIA 3

4 Joonis 3. Rhizaria Phaeodarea, Acantharea, Polycystinea Joonis 4. Joonis 6. Phaeodarea Joonis 5.

5 Joonis 7.

6 Foraminifera Joonis 8. Granuloreticulosa Globigerinida Joonis 9. Joonis 10.

7 Joonis 11. Joonis 12. Kambriliste videod: Kambriline mikroskoobi all. Hästi näidatud juurkulendeid. zooplankteri kinninabimine. Pikem õppevideo (16 min), poola keeles, ingl.k subtiitri- Joonis 13. Globigerina

8 Joonis 14. tega. Phaeodarea Acantharea Polycystinea Phytomyxea Ascetosporea Joonis 15. Joonis 16. se endosümbioosi juhtum eukarüootide evolutsioonis. Imbricatea Paulinella chromatophora on protistide hulgas üks enigmaatilisemaid organisme, kuna sisaldab kahte tsüanobakteriaalse päritoluga plastiidi, mis teine sõltumatu primaar- Joonis 17.

9 Joonis 18. Joonis 20. Joonis 19. Chlorarachniophyceae Chlorarachinophceae On vaid kaks vetikate rühma, kus sekundaarsetel plastiididel on säilinud tuuma jäänuk nukleomorf. Klorarahinofüüdid ja neelvetikad ehk krüptofüüdid. Kõigil teisetel sekundaarsete plastiididega vetikatel on nukleomorf evolutsioonis kadunud. Ascetosporea

10 KLOROPLAST N Joonis 21. PÜRENOID Joonis 23. PRIMAARSE PLASTIIDI KAKS MEMBRAANI NUKLEOMORF CER 80S RIBOSOOMID 780S RIBOSOOMID Joonis 22. Joonis 24. Phytomyxea Joonis 25.

11 Joonis 26. Joonis 28. Joonis 27. Joonis 29.

12 Joonis 30.