SA EELK Misjonikeskuse ajakiri talv (42)
|
|
- Niina Oras
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Meie Misjon SA EELK Misjonikeskuse ajakiri talv (42) Usk annab Jumala abi Valge rikka mehe kristlus Miks liituda kogudusega? Läbirääkimiste kunst Sinagi võid olla prohvet! Eesti oma misjonitv Jeesuse aasiapärane nägu Joona Toivanen koos Kagu-Aasia pastoritega Bangkokis misjonikonverentsile suundumas.
2 2 juhtkiri misjoniteoloogia 3 Jätkuvat head koostööd! Mööduvale aastale mõeldes on põhjust tänada kõiki, kellega oleme tänavust töökoormat jaganud. Ka Sind, armas lugeja, kes oled meile kaasa elanud selle ajakirja vahendusel! Lugesime kokku 117 inimest, kes olid meile sel aastal otsesteks kaastöölisteks. Suur tänu teile! Väga täname koostööpartnereid Soomes, Norras ja Eestis, kelle majanduslikul toel võisime plaane ellu viia. Tegutseme ikka selleks, et järjest aktiivsemate koguduseliikmete kaudu kasvaks meie kiriku misjonitöö. Millest kõneleme ajakirjas? Loetleme aktuaalseid küsimusi ja püüame otsida lahendusi. Näiteks Kaido Soom vastab tihti kuuldavale küsimusele: Mida usk mulle annab? tabavalt, et usk annab Jumala abi. Riina Kilemit esitab fakte, mis iseloomustavad meie tänast ühiskonda: huvi peamiselt siinpoolse maailma vastu, individualiseerumine, tarbiamentaliteet... Kuidas kõnetada inimesi nii eripärastel viisidel, nagu nad seda vajaksid, küsib ta. Meie kontorit külastas TV7 juht Päivi Pitko, kes rääkis kanali tööst ja eesmärkidest, milleks on misjon, hea sõnumi jagamine Eestis. Koostööks ollakse avatud! Tervelt kaks lugu puudutavad küsimust, kuidas väljendub Kristuse tunnetamine ja uskumine erinevates kultuurides. Euroopa ja Aasia kristlus ei pea olema sama nägu, nagu loeme abielupaar Toivaneni ülevaatest misjonikonverentsilt Bangkokis. Milline see kuskil on, selleks tuleb kohalikes kirikutes igal pool ise vastuseid leida, sest Jumala armastusele ei ole ühte ega ainsat vormi. SA EELK Misjonikeskus Tehnika 115, Tallinn Telefon e-post mk@eelk.ee Misjonitööd tehakse annetustest! Swedbank EE SEB EE Misjonitöö väljaspool kodumaad loob võrgustikku koguduste ja kirkute vahel, mis on usuosaduse jagamiseks ja õppimiseks igati kasulik. Liliann Keskinen on meie misjonär juba 20 aastat ning jätkab kaugtööd Ingeri kiriku teenistuses. Ta põhitööks on saamas ersakeelses piiblitõlkeprojektis osalemine. Ingeri kirik on meie koostööpartner Venemaal, kes aitab teenida ka eestikeelseid kogudusi idapiiri taga. Soovime rohket Jumala õnnistust selle kiriku uuele valitud piiskopile, misjonimeelsele Ivan Laptevile. Misjonikeskus on partneriks GLS (Global Leadership Summit) juhtimiskonverentsile Eestis. Oleme seal ikka osalenud ja kutsume järgmisel aastalgi kõiki jälle osalema. Isiklikud kogemused juhtimisalal seostuvad paljudel juhtudel lihtsate elutõdedega, mida märgates saame uut indu suunata nii töösuhteid kui olla ka oma lähedastega paremas kontaktis. Pakume näiteks retsepti, et kui keegi oma jutuga väga pikale läheb, võib sekkuda öeldes, et olen sinuga nõus. See on igati viisakas märk, et sõnavõtjal oleks aeg sõna teisele üle anda. Mis on tulipunktis uuel aastal? Soovime saavutada uut hingust eelkõige meie koolitusprojektidele ja Eesti poolt taotletavale majanduslikule kasvule. Välismisjonäridele tugikogudusena kaasa elamine võimaldab mitmekülgset kristluse nägemust. Loodame teiega kohtuda mõnel koolituspäeval, Fotod: Pixaby praostkonna sinodil, muusikalisel palvusel koos Misjonikooriga ning kindlasti vaimulikul laulupäeval Viljandis. Olete oodatud meile külla Tallinnas Tehnika tänaval. Oleme teie jaoks olemas! Tagasiside ning ettepanekud koostöö kohta on teretulnud. LEEVI REINARU EELK Misjonikeskuse juhataja Toimetaja: Piret Riim. Küljendaja: Hermo Sakk. Trükk: OÜ Vali Press. Autorid kirjutavad ja pildistavad vabatahtlikena, aga trükkimist ja postitamist rahastame annetustest. Suur tänu Teile, kui aitate Meie Misjonit toetades levitada Head sõnumit Jeesusest Kristusest! Tellijaile saadame ajakirja tasuta, selleks teatage meile postiaadress. Palun teatage ka juhul, kui tellija antud aadressil enam ei ela. Issand päästab Aastavahetusel mõtleme tavalisest rohkem eesolevale, sest keegi ei tea, mida tulevik toob. Kirik annab ka sel ajal turvatunde ja kindla pilgu tulevikku. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Jeesus tähendab: Issand on abi, Issand päästab. Ühtegi teist nime ei ole meile päästeks antud ja sellele nimele on ka uut aastat alustades kindel loota. Sõnumit Jumala abist ei vaja me aga üksnes aastavahetusel, vaid see on oluline kõigis elukriisides ja probleemides. Võime igal päeval mõelda: Issand on abi, Issand päästab! Sõnum kui tegu Kui vaadata Jeesuse maapealset elu, siis Tema elaski sõnade Issand on abi, Issand päästab kohaselt. Ta läks haigete juurde ja tegi nad terveks. Ühiskonna poolt halvakspandud said Jeesuse käest andeksandmise ja võimaluse alustada uut teed ühes Jumalaga. Kristus andis päästva sõnumi kõigile inimestele ja see kõnetas paljusid. Samuti läks algkristlik kogudus välja maailma ja aitas neid, kes olid jäänud ilma ühiskondliku abita. Nii viisid esimeste sajandite kristlased koguduse armastussöömaajast üle jäänud toidu leskedele, haigetele ja vaestele. Võib kujutada ette, mida tähendas abisaajale, kui kogudus tuli ja aitas olukorras, kus tollases ühiskonnas keegi ei aidanud. Hiljem aitas kirik haigeid kloostrites, luues sellega ühiskonna jaoks olulise haiglasüsteemi. Sotsiaaltöö, ligimese toetamine ning misjon olid omavahel väga tugevalt seotud. Sõnum Jumalast polnud toona mitte ainult sõnad, vaid see tähendas uue eluga antavat head tunnistust Jumalast. Lihtne vastus Elame 2000 aastat hiljem, kuid ikka on oluline küsimus, kuidas elada, millist sõnumit saame edasi anda ja kuidas seda teha kõige paremini. Milline on sõnum? Millist sõnumit vajatakse? Sellal kui mitmed teoloogilised arutelud jäävad kaugeks, puudutavad sõnad Issand on abi, Issand päästab igaüht. Kui keskendume usu seisukohalt kõige olulisemale, siis jõuab sõnum kohale ja kogudus kasvab. Tänapäeva inimene ootab vastust küsimusele: Mida usk mulle annab, mida ma sellest saan? Jumala abi on sellele hea vastus. Kuid ka meie ise ei tohiks piirduda üksnes sõnadega, vaid peaksime ka ise minema ja ulatama abikäe neile, kes seda vajavad. Abivajajaid on meie ühiskonnas palju. Teise inimese mure tõsiselt võtmine, selle ärakuulamine ning aitamine on üks paremaid usust tunnistamise viise. Usust tunnistamisel pole kunagi olnud ega ole olulised mitte üksnes sõnad, vaid ka teod. Jeesus ütles: Kui te ei usu muu pärast, siis uskuge mu tegude tõttu. (Jh14:11) Meil on õppida Temalt nii mõndagi. Kristus julgustab: Kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen. (Jh 14:12) Nii võime ammutada Jumalalt armastust ja jagada seda enda ümber. See ongi parim misjon. Püha Vaim annab selleks kõike, mida vajame. Vaja on olla vaid ühenduses Jumalaga. KAIDO SOOM EELK misjonikomisjoni liige
3 4 misjonikonverents kontekst 5 Sees või väljas? 26. oktoobril toimus Viimsis Jaakobi kirikus EELK misjonikonverents Sees või väljas. Pakume siin, ja kui Jumal annab ilmuda ka järgmisel ajakirjanumbril, siis ka seal valikut konverentsil kuuldust. Emeriitpeapiiskop Andres Põder: Meil ongi ainult kaks valikut: kas olla kiriku sees või väljas. Tegemist on vana klassikalise küsimusega olla või mitte olla igaviku palge ees. Väljaspool kirikut ei ole õndsust, kinnitas juba kirikuisa Küprianos. Ristiusk pole ainult elustiil või maailmavaade, vaid palju enamat: kuuluvus ja osadus. Jeesus ütleb: Lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. (Mt 7:13 14) Vahel püütakse jätta muljet, nagu oleksid kõik eluviisid samaväärsed ja puuduks selge piir tõe ja vale, Jumala riigi ja maailma vahel. Armuline Jumal peaks nagu leppima kõigega, mida inimene teeb või tegemata jätab, usub või ei usu. Aga Jeesuse kuulutustöö algas sõnadega: Parandage meelt, sest taevariik on lähedal. (Mt 4:17) Avatud kirik tähendab kõigi patuste õigust tulla armulise Jumala juurde, et oma pattu kahetseda ja usus Kristusesse uueneda. Meie kiriku pihimanitsuski ütleb: Vaata Jumala heldust ja hirmu. Hirmu küll neile, kes on langenud, aga heldust sinule, kui sa jääd armu sisse. Tõeline armastus, mida kristlane kandma peab, juhatab ellu ja õpetab toetuma Jumala armule, aga ühtaegu ka vihkama pattu, sellest hoiduma ja lahti laskma. Inimesed maailmaski ei vaja mitte seniste hoiakute tagantkiitmist, vaid jumalikku korrektiivi, et Tema tahtmine maa peal nagu taevas sünniks ka nende elus. Sellist teed ei saa kellelegi näidata ilma ise seda käimata, olemata veenvad, andmata kogu oma eluga eeskuju Jumala kutsumisest ja armust. Misjoniassessor Katrin-Helena Melder: Meie kiriku arengukavas on misjon tunnistatud kogu kiriku tööd läbivaks ja kandvaks. Koguduste sõnalised aruanded näitavad samas, et ühest arusaamist meil misjonist ei ole: seda kirjeldatakse väga erinevatest aspektidest lähtudes. Seetõttu tuleb misjonist kõneleda ikka ja jälle, õppida seda enda jaoks sõnastama, kuulata teisi ja teha tööd, et misjon saaks tõepoolest meie igapäevaelu osaks. Jeesuse tööviisiks oli isiklik kontakt inimestega, kusjuures kõige suuremat Fotod: Stefan Carl Seppel, Samuel Reinaru Katrin-H. Melder osalemas rühmatööl. mõju avaldas konkreetne sõnum konkreetses olukorras. Meie misjonimeelsuse kasvamise võti on samuti isiklikul suhtlemisel, rääkimisel, kutsumisel, jagamisel. Hea, kui saame seda teha säravate silmadega! Valgustagu Jumal ise meie südame silmi, avagu meile oma Sõna ja kirkuse rikkusi, nii et Tema vägi pääseks võimule. (Ef 1:18) Mika Vähäkangas. Lundi ülikooli professor Mika Vähäkangas: I aastatuhandel oli ristiusk Lähis-Ida usund. Euroopast sai ristiusu keskus alles seoses islami esiletõusuga. II milleeniumi lõpul levis kristlus kolonialismi ja misjoniliikumise mõjul kiirelt kogu maailmas. III alguses paikneb enamik kristlasi jälle väljaspool lääne maailma, kus asub vaid kolmandik neist. Vaatamata sellele näeme meie kristlust ikka veel nostalgiliselt kui varaka valge mehe usundit, sest: 1. Läänemaades on endiselt juhtpositsioonil rikkad kirikud, kes valitsevad ka teaberuumi, kuhu kuuluvad kirjastamine, teoloogiline väljaõpe, uudisvoog. 2. Kogu maailma kirikutes valitseb läänelik teoloogia vaatamata sellele, et suur osa kirikuid on siirdunud lääne kultuuriruumist väljapoole. Muutus on sügavam kui näha sooviksime ja nii me püüame muutusi tihti pidurdada, sh konservatiivsete ühenduste abil. Näiteks moodustavad enamuse aktiivsetest kristlastest kõikjal naised. Kirikute juhtimine kogu maailmas on aga enamasti meeste käes, kes leiavad kergesti ühise keele. Seeläbi püütakse naiste jõul esilekerkinud muutusi kõikjal pisendada. 3. Uudiseid edastatakse kogu maailmas ilmalikust vaatepunktist. Nii jääb kristlikul maastikul toimuv meie eest varjule. Kontekstualiseerimine ja sünkretism Kontekstualiseerimine tähendab, et kristlik sisu leiab endale koha uues kultuuris. See on toimunud alati, ka siis, kui ristiusk levis Eestisse siingi sai ta eestipäraseid vorme. Sünkretismist räägitakse negatiivsel toonil kui usundite segunemisest. Aga kultuuri ja usundit ei saa üksteisest eraldada. Kontekstualiseerimine ja sünkretism on tegelikult üks ja sama protsess, ainult et esimese lõpptulemus leiab kirikujuhtide heakskiidu, aga teise oma mitte. Kui inimene leiab Kristuse, siis leiab ta selle alati oma kultuuri keskel. Iga kord, kui kristlus saabub uude kultuurikonteksti, tekib temast uusversioon. Vahel tekib mõni selline tõlgendus, mida siinsed varasemad kristlased enam ristiusuks ei tunnista. Seega on piir kristluse ja muude usundite vahel tihti hägune. Esineb näiteks mitmeusundilise identiteediga inimesi nagu messiaanlikud juudid või isah imandars moslemid, kes usuvad Kristust Päästjana. Kõneleb Liina Kilemit, Praegune kristlus on peamiselt vaeste usund vaestes riikides, kus on põhiküsimusteks õiglus, toidu ja tervishoiu kättesaadavus ning rahu. Lääne kirikute vaidlusküsimused nagu homoabielud ja katsed DNAga seal kõlapinda ei leia. Religioonisotsioloog Liina Kilemit: Teades, mis toob inimesi kogudusse täna, on meil lihtsam neile vastu tulla, neid mõista ja kõnetada. Otsus kogudusega liituda pole meil iseenesestmõistetav. See võib tekitada küsimusi ja halvakspanu isegi lähedaste ja sõprade hulgas. Massimeedias näeme hoopis teistsuguseid tõekspidamisi, mis pärinevad mitte enam kristlusest, vaid uue vaimsuse keskkonnast. Usuliste küsimustega inimesel on hoopis lihtsam leida ja vastu võtta teistsugustel maailmavaadetel põhinevaid vastuseid. Minu uuringu tulemused näitasid, et teekonnad kogudustesse on kohati vägagi pikad ning liitumise põhjuseid tuuakse üheaegselt mitu. 1. Oma elukogemusi ja maailmas juhtuvat soovitakse usu abil seletada, et leida seeläbi hingerahu ning elu eesmärgistada ja suunata. Keskealistel on tekkinud eksistentsiaalsed küsimused. Nad loevad palju, sh filosoofia, psühholoogia, religioonide ja esoteerika teemadel. Noorematele pakub kristlus pidepunkti ühiskonnas, kus
4 6 kogudus juhtimiskonverents 7 väärtusi peetakse suhtelisteks. Kristlus aitab vastanduda pealiskaudsusele, tarbialikkusele, seksuaalmoraali lõtvusele. 2. Kolmandik vastanutest nimetas mõne meeldiva kristlase mõju: abikaasa, sõber, pereliige, tuttav, vaimulik, misjonär vm. Enne kogudusega liitumist käidi koguduse üritustel näiteks noortelaagrites, või suheldi kristlastega, kelle tõekspidamised võeti ajapikku omaks. Noortele on oluline, et koguduses leiduks teisi noori, õhustik oleks vaba ja tegevustes saaks kaasa lüüa. Suhtlemine Alfa, kodu- ja noortegruppides on aidanud ületada eelarvamusi. Oluline on olnud koguduse määratud mentori mõju, kelle käest julgetakse küsida rumalaid küsimusi, kes on sõbrana toeks ja aitab kogudusse sisse elada. Oluliseks peetakse osadusetunnet, et olen kaasatud dialoogi, mitte pole koguduses üksi. 3. Õnnetuste, murede, psühholoogiliste kriiside tulemusel ei aita vanad tõlgendusmustrid enam toime tulla segaduse, üksinduse, jõuetuse ja meeleheitega. Otsides vastuseid, miks pidi alkoholism, pankrot, tulekahju, kuritegu, lahutus, raske haigus, sõbra enesetapp vm juhtuma just minuga ja kuidas minna edasi, satuti kokku mõne kristlasega. Tema kuulas ära, aitas juhtunut oma vaatevinklist mõtestada ning kutsus kaasa mõnele koguduse üritusele. Mitmetele oli meenunud ka mõne kristlase varem räägitu, millest nüüd tuge leiti. Pakutud oli ka materiaalset abi. 4. Religioon toob ellu pühaduse mõõtme: midagi argisest erinevat, rikastavat, avardavat. Tunti, et tavapärane eluviis enam ei rahulda. Oli tekkinud igatsus millegi sihipärasema ja mõtestatuma, igavikulisema järele. 5. Kui varem on religiooni ja rahvuskultuuri tähtsust märgitud siinsete venelaste puhul, siis nüüd tõi uurimus välja eestlaste arvamuse, et luterlus on harjumuspärane, sobib eestlaste psüühilise laadiga, seondub meie rahvuslike kommete, kalendri ja ajalooga. Esile toodi vanavanemaid, kes ka okupatsiooniajal usuteemadel rääkisid, tähistasid vastavaid pühi, kelle kodus sirviti esimest korda Piiblit. Usk on midagi, mida antakse edasi põlvest põlve, ehkki üks põlvkond on vahele jäänud. 6. Roomakatoliku ja õigeusu kogudustega liitunuid köitis sealne õpetus, vaimulaad ja kultuur, palved, sakramendid, jumalateenistuse laad, muusika ja esteetika. Liitujad on põhjalikult uurinud eri konfessioone ja teinud otsuse kauase võrdlemise ja juurdlemise tulemusel. Mainiti ka reiside ja palverännakute rolli. 7. Sooviti saada osa kiriklikest talitustest: lapse ristimine või õnnistamine, laulatus. Tegemist oli enamaga kui ainult ilusa kombe täitmine: see oli suur ja ilus usutunne, mida ei osatud veel hästi sõnastada. Tunti kaitstust ja talitus avaldas nii sügavat, isegi vapustavat muljet, et koguduses ollakse tänaseni. 8. Uskliku lapsepõlvekodu, vanemate ja vanavanemate mõju, kusjuures usku ei võeta kodustelt üle automaatselt, vaid teismeeas mõtestatakse see enda jaoks ise lahti. Kaalumise tõsidust näitab kasvõi konfessiooni vahetamine. 9. Usulise müstilise kogemuse mõju, tihti mõne hingelise kriisi ajal. Kõigepealt otsiti kogemusele seletust uue vaimsuse kontekstist, mis aga ei rahuldanud, ja edasi liiguti kristlikku kogudusse, mille abiga vastus leiti. Tänast kristlust Eestis iseloomustab: Üha enam nopitakse usulised tõekspidamised usutavuse ja isiklike tõekspidamiste alusel. Kristlust nähakse ühe võimaliku elustiilina paljude hulgas, püüeldakse suuremate tundmuste ja elamuslikkuse poole. Olulisimaks peetakse tihti omaenda usulist arengut ning kui kogudus seda ei toeta, siis liigutakse järgmisse. Pakub huvi, mida on kirikul pakkuda eelkõige siinpoolses maailmas. Individualiseerumine ja tarbiamentaliteet vastab meie ühiskondlikele ja kultuurilistele arengutele. Inimeste arusaamad ja vajadused muutuvad kiirelt. Kuidas kõnetada kõiki erinevaid rühmi nii erilaadsetel viisidel, nagu nad vajaksid? Kuna luterlased pole paraku kuigi aktiivsed oma lapsi usuliselt kasvatama, siis võib kristlikud juured kaotanu pöörduda huvi tekkimisel hoopis õigeusu, roomakatoliku või vabakiriku poole. Luterlikku kirikut toetab tugevam positsioon ühiskonnas: nähtavus meedias ning hariduslikud, sotsiaalsed ja kogukondlikud ettevõtmised, mis muudavad lävepaku madalamaks. Misjonitöös läheb vaja tasakaalukat veenmisoskust. Samuel Reinaru võttis lugejate jaoks kokku novembris GLS Eesti juhtimiskonverentsil esinenud Chris Vossi (pildil) ettekande, kes on veerand sajandit teeninud FBI läbirääkijana pantvangikriisides. Läbirääkimise kunst Chrisi sõnul on kõige ohtlikumad need läbirääkimised, millest me teadlikud ei ole. Kui sul tulevad üle huulte sõnad ma tahan või ma vajan, siis peadki juba läbirääkimisi! Mis on su praegused vajadused nii tööl kui isiklikus elus? Mõtle järele ja proovi kasutada järgnevaid punkte. Ole meeldiv Siis on soovitud tulemuse saavutamine kuus korda tõenäolisem. See algab naeratusest ja hääletoonist. Toon mõjutab teise tuju. Meie aju töötab 31% tõhusamalt, kui oleme heas tujus. Kui ma naeratan või minu hääles on kuulda naeratust, siis naeratatakse mulle automaatselt vastu. Teise aju saab positiivse signaali ja on koostööks altim. Kui tahan küsida midagi keerulist, mis teisele eeldatavasti ei meeldi, peaksin sedagi tegema naeratades ja teist julgustada proovides, sest niikuinii soovitakse küsimuste puhul pigem end kaitsta. Peegeldamine Peegeldada saab hääletooni, sõnavara, kehakeelt. Eriti suurt mõju avaldab, kui korrata kõneleja viimaseid ühte kuni kolme sõna või tähtsamaid valitud sõnu tema lausest. See aitab vestlejate mõtteid ühendada, sest kui teine tunneb, et teda on kuulatud, tunneb ta end mugavalt. Ta saab anda täiendavaid selgitusi ja mina saan ta mõttekäigust veel paremini aru. Lisaks jääb mulle samal ajal rohkem aega järele mõelda. See meetod toimib eriti hästi juhul, kui olen ise ummikusse jooksnud ega tea, mida öelda või kuhu suunduda. Lisaks tuleb olla p ä r i s e l t uudishimulik. See on parim viis ületada hirm ja olla teise suhtes aus. Miks asemel mis ja kuidas Miks-küsimused panevad inimese kaitseasendisse. Need on kinnised küsimused. Avatud küsimuste esitamine loob koostööd ja suurendab vastastikust mõistmist, sest ei tähenda ainult teiselt poolelt ülevaate saamist, vaid nende kaasamist protsessi, aidates neil kaasa mõelda. Miks sa seda tahad? asemel kasuta küsimust: Mis paneb sind seda tahtma? Keeldumise jõud Luba öelda ei. Keeldumine kaitseb. Inimesed on valmis jagama läbirääkimiste käigus rohkem infot, kui neil lubatakse öelda ka ei. See aitab neil avaneda ja kõrvaldada tõkkeid kokkuleppe saavutamisel. Mõjukad pausid Anna inimestele võimalus rääkida, harjutades end vaikides mugavalt tundma. Kui koosolekul saabub vaikus, rändavad osalejate pilgud tihti toas ringi ja kehad väljendavad ebalust. Ebamugavus sunnib meid rääkima puhkema isegi siis, kui pole midagi öelda. Aga alati ei peagi midagi ütlema. Võib ka vaikida ja naeratada! Sul on õigus vs see on õige Kui ollakse sattunud teisega samale lainele, siis öeldakse: õigus, mõlemad innustuvad teemast ja avavad end järjest rohkem. Kui ma aga räägin, räägin ja jäängi rääkima, siis öeldakse mulle lõpuks sul on õigus lihtsalt sellepärast, et ma ometi vait jääksin. Teine on võib olla tahtnud midagi lisada, aga on juba väsinud ega jaksa enam. Tihti tuleb seda ette paarisuhetes, kus naine räägib-räägib-räägib, mees vaikib ning lõpuks ütleb: Kallis, sul on õigus.
5 8 misjonikutse meediamisjon 9 Prohvetina maailmas Prohvet ja prohvetlus on tänapäevalgi Jumala sõnumi vahendamise vorm. Prohvet tähendab kutsutud kuulutajat. Me kõik oleme misjonärid seal, kus parajasti asume. Isegi mitte ainult siis, kui tahame, vaid kogu aeg. Januneval maailmal on palju küsimusi. Mida me oma elu kui tervikuga kõrvalseisjaile teada anname? Mida meie tegevustest välja loetakse? Võime arvata, et meiega on kõik hästi, kui käime kirikus. Anname heakskiitva hinnangu ka teistele, kes seal käivad. Loodame, et veel nii mõnigi saab kirikusse tulemisega päästetud. Aga see ei ole kogu kristlus, ei ole kogu elu. Meie elu on kõik, mis sisaldub erinevates hetkedes nii kirikus kui ka tööl, kaupluses ja kodus, liikluses... Eks me ole ikka kogenud, et kõik, mis särab, pole lähemal vaatlusel ei ilus ega väärtuslik. Kuidas siis prohveteid, Jumala sõnumi vahendajaid, ära tunda? Kust neid otsida ja leida? Prohvetite ülesanne on olnud vahendada Jumala sõnumit ja korraldusi. Omaenda mõistuse ja jõuga ei saaks prohvet teha midagi. Ta ei ole näitleja, kes ise kirjutab oma monoetendusele stsenaariumi selline etendus on määratud läbikukkumisele. Kui tõeliste Issanda prohvetite kuulutus sõltub vaid Jumalast, siis valeprohveti kuulutus sõltub teinekord tasust ja arvestab ka sellega, mida inimesed kuulda soovi algab VI EELK täiskasvanute piiblikursus Põltsamaal, kuhu on oodatud üle Eestimaa kõik, kes soovivad end harida Piibli ja usuga seotud teemadel. Info ja registreerimine: markus.haamer@eelk.ee või tel Kursuse maksumus on 315 (iga kord 35 ) Korraldavad: EELK Misjonikeskus ja Põltsamaa kogudus koos usuteaduse instituudi ja TÜ usuteaduskonnaga. Vaata ka: misjonikeskus.ee Kursuse ajakava: Foto: Pixabay vad. Tõelise prohveti peamine sõnum on kutse pöörduda patust ja kuuletuda Jumalale. Prohvetlusel on sarnasust üldise preesterlusega, mille läbi on iga kristlane Jumala kuulutaja igal sammul, igas hetkes ja igas seltskonnas. Seega mina ja sina olemegi need prohvetid! Kõik kristlased on otsekui raamatud, mida meie kõrvalseisjad loevad. Kõik kristlased on Jumala tööriistad igal hetkel töös, mille Jumal on meile määranud. Seda tööd tehes ei ole alati vaja kasutada inimeste pandud nimetusi ega ametijuhendeid, et hinnata oma positsiooni ametiredelil. Kuigi ma pole helgeim pea Eesti kirikus, on minulgi võimalus ja kohustus nagu Piiblis ühel väikesel linnal, paljudel teiste hulgast: Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest. (Mi 5:1) Kõik kristlased ei saa ette kuulutada suuri ajaloolisi muudatusi, aga kõik kristlased on ometi Jumala tööriistad ja ameteid on palju. Pühakiri ei annagi meile võimalust jätta kõiki ülesandeid ilusatele ja tarkadele: Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on. (1Kr 1:28) Seega ei ole vaja hakkama saada oma jõuga. See polegi võimalik. On vaja alluda ja kuuletuda Jumalale, kes siis teeb koos meiega seda, mis Tal, Jumalal, on plaanis. MARGUS POOTSMAA EELK Misjonikeskuse arendusjuht Eesti oma misjonikanal kutsub koostööle Taevas TV7 on eestikeelne kristlik telekanal, mis tänavu tähistab 10. tegutsemisaastat. Kanali juhi Päivi Pitko sõnul on TV7 eesmärk kuulutada head sõnumit Jeesusest tervele Eestimaale, et nii need, kes pole Jumalast kunagi kuulnud, kui ka koguduste liikmed võiksid Teda lähemalt tunda ning kogeda, mida tähendab elada koos Jumalaga. Tunnistused tõsielust Eriti tänulik olen lugude eest, millest me kuuleme, kuidas inimeste elud on saanud muudetud, jagab Päivi, kuidas sellised kohtumised ja telefonikõned teda rõõmustavad. On tunnistusi, kuidas haiged on saanud terveks, aga ka kirikukaugetest inimestest, kes on hakanud kanalit vaatama juhuslikult, saanud vabaks sõltuvustest, õppinud Jumalat tundma ning jõudnud lõpuks ka koguduse keskele. On lugusid kristlastest, kes on saanud puudutatud, nende usk on saanud tugevamaks, jätkab Päivi ning lisab, et mitmed on tänu TV7 vaatamisele mõistnud, mis on Jumala suurem kutsumus ja eesmärk nende eluks. Tänu abilistele Päivi on tänulik ka oma meeskonna eest. Jumal on kinkinud nii pühendunud, andekad ja armastavad töötajad, ütleb ta igapäevaste kolleegide kohta. Samuti olen tänulik Jumala juhtimise eest, lisab ta ja räägib, et kanali töös on olnud olukordi, kus läheb vaja Jumala üleloomulikku varustamist. Me palvetame tiimiga igal hommikul ja otsime Tema tahet, kirjeldab Päivi kanali töörütme. On hetki, kus teame, et poleks osanud neid olukordi oma tarkusega lahendada. Iga kord on Jumal aidanud, kiidab ta Jumala ustavust. TV7 ja luterlik kirik TV7 meeskonna südames on ka see, et Eesti kogudused oleksid varustatud. Tahaksime olla kogudustega vastastikku üksteisele kasulikud, kinnitab Päivi Pitko telestuudio ees Tallinnas, Ristiku tn 10. Päivi ja julgustab ka EELK kogudusi veel tihedamale suhtlusele TV7 kanaliga. Oleme koostööd teinud mitmete pastoritega, kes on olnud külalised meie saadetes, aga tagasisidet ja ideid võiks veelgi rohkem olla. TV7 on misjonikanal. Oleme väga avatud, et võiksime üheskoos jõuda eesti rahvani. Fotod: TV7 kogu Päivi leiab, et koos tegutsedes saab evangeelium levida paremini, sest TV7 igatsus on tõesti, et iga Eesti inimene võiks kuulda Jumalast ja tema elumuutvast väest: Misjon on meile number üks. MERLIN KONTUS TV7 tegevtoimetaja
6 10 Ingeri kirikus Myanmaris 11 Head uut misjoniaastat! Esikaane juurde Jeesuse nägu Aasias Kui viimati Meie Misjonisse uudiseid kirjutasin, olid Ingeri kirikus Venemaal uue piiskopi valimised alles ees. Valimised toimusid 19. oktoobril. Hääletamisõigus oli kiriku vaimulikel ja kirikukogu ilmikliikmetel. Õhkkond Peterburi Maria kirikus oli pidulik. Valimiskomisjon oli teinud head tööd ja kõik sujus. Valimissedelid prinditi välja otse kirikusaalis ning häälte lugemine toimus samuti kõigi ootusärevate pilkude all. Lõunagi lükati hääletajate nõudmisel edasi, et hääled saaksid üle loetud. Kuna keegi neljast kandidaadist ei saanud enamust, olid teise vooru kandidaatideks esimeses voorus enim toetust saanud Ivan Laptev ja Olav Pantšu. Häältega 48:27 valiti piiskopiks Ivan Laptev. Ülevust tundsin minagi. Lisaks sellele, et võisin osaleda ajaloolisel sündmusel, oli mul selles ka oma roll. Kirikuvalitsuse otsusega olin määratud üheks valimiste ametlikest vaatlejatest ja nii sain läbi fotoaparaadi kõike väga lähedalt jälgida ja jäädvustada. Tulevast piiskoppi ja tema peret tunneme juba päris ammu. Ivan ja Irina on mõlemad sooja südamega ja väga abivalmid. Ivani abiga saime suvel ka Peterburist Soome kolitud. Fotod: Keskinenide kogu Liliann ja Hannu kolleegide seas Mordva päevilt. Soome-Eesti-Mordva 3. novembril olime külas Helsingi Rahvamisjonis rääkimas oma tööst. Ajalooline hetk oli ka seal. Kui ma 20 aastat tagasi Saranskisse läksin, tulid mulle lennujaama vastu Niina ja Aleksei Aljoškin. Aleksei on ersakoguduse pastor ja nüüd oli ta meid Soomes justkui vastu võtmas. Kohal oli ka Riitta Pyykkö, endine Mordva misjonär, kelle asemele mind Saranskisse üldse läkitati ja kelle töö jätkajana osalen nüüd ersakeelses piiblitõlkeprojektis. Mõni päev hiljem sõitsin päevaks Tallinna. Osalesin misjonikeskuse töökoosolekul ja pärast ajasime pikalt juttu Sirli Kaeraga, kes nüüd välismisjonäride ja nende tugikogudustega sidet peab. Olen tänulik EELK Haapsalu, Tallinna Kaarli ja Rapla kogudustele, kes kõik need aastad meie tugikogudusteks on olnud. Minu kodukogudus Põltsamaal on samuti otsustanud nüüd ametlikult meie tugikoguduseks hakata. Misjonipühal, oktoobri viimasel pühapäeval osalesime Kaarli kirikus jumalateenistusel ja hiljuti olime korraks ka Põltsamaal. Kui jõuludeks Soome tugikogudused läbi käia saame, loodame kevade poole ka Eesti kogudusi põhjalikumalt külastada. Aarre Kuukauppi ja tema järglane piiskopitoolil, Ivan Laptev. Ersa keele õppimist jätkates alustan jaanuaris 1. Kuningate raamatu tõlke kontrollimisega selles keeles. Ingeri kirikut teenin samuti kaugtöö vormis edasi. Kuna misjonitöö jätkub Soome kolimisele vaatamata, vajame jätkuvalt ka toetust meie tööle nii eestpalveid kui ka rahalisi annetusi. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. (2Kr 9:7) Mõnedega teist olen mööduval aastal isiklikult kohtunud, mõnedega telefonitsi suhelnud või e-posti vahetanud. Suurema osaga aga olemegi kohtunud ainult nende ridade vahendusel. Teie olete minu eluga natukene kursis, aga minagi kuuleksin heameelega, kuidas teil läheb. Võtke julgelt ühendust! Misjonikeskusest saate ka meie koordinaadid. Palvetagem jätkuvalt üksteise eest, olgu riigipiirid millised tahes! LILIANN KESKINEN Osalesime novembris Mekong Mission Forum nimelisel konverentsil Bangkokis, mis ühendab meie lähiriikide luterlikke kirikuid Mekongi jõe kaldail. Kolme päeva jooksul vahetati uudiseid, julgustati teineteist ühises teenimistöös, palvetati ja ülistati Jumalat, esitleti tulevikuplaane, saadi tuttavaks uute tulijatega, rõõmustati taaskohtumiste üle ning muidugi nauditi Tai toitu. Õppisime ka Tai traditsioonilist tantsu, mida õpetasid uhketesse kostüümidesse riietatud ja kõrgete, tornilaadsete peakaunistustega neiud. Naljaga pooleks vihjasid korraldajad, et kes ei tantsi, see süüa ei saa; niisiis tantsisime jumalateenistuse järel kirikust hoovi kaetud laua juurde. Nalja oli palju ning esile tõusis tantsu roll siinses kultuuris. Kultuur või religioon? Tantsimine kui osaduse kogemise viis juhatas hästi sisse kontekstuaalse teoloogia seminari, kus muuhulgas arutati kultuuri ja religiooni piiri üle. Oli põnev kuulata kohalike teoloogide igapäevasest koguduseelust võrsuvaid küsimusi. Näiteks: millised kombed peaks kristlane hülgama, tundes neis ära budistlikud rituaalid, ning millised kombed on osa kultuurist, mis on küll tekkinud ja arenenud budistlikus kultuuriväljas, kuid pole oma olemuselt usulised? Milliseid sügavale ellu juurdunud tavasid võiks näiteks budismist pöördunud kristlane jätkuvalt järgida, et mitte solvata oma vanemaid, kelle austamisse suhtutakse siin väga tõsiselt? Nagu võid arvata, hea lugeja, pole vastust alati lihtne leida. Universaalsus vs ainulaadsus Arutelu liikus aga veel avarama küsimuse juurde: mis on universaalne ja mis ainulaadne siinsete kristlaste viisis oma usku väljendada liturgias, muusikas, sõnas ja kunstis? Või peab liturgiline ülistuslaul tõesti kõikjal luterlikus maailmas olema ümber pandud saksa keelest!? Meid kõiki üle maailma ühendab usu kese inimeseks saanud ning inimest lõputult armastavast Jumalast, mis jääb kultuuripiire ületades samaks. Kuid kas ja mis on ainulaadne just selles olukorras, milles Kristus inimest nimelt siin, Myanmaris kohtab? Anti mõista, kuivõrd sageli esitatakse inimese ja Jumala kohtumissündmuse taustaks midagi lääne teoloogide sõnastatut, mis ei vasta aga siinse inimese kogemusele. Milliseid lugusid me siin inimese olukorra kohta räägime? Milline on Jeesuse portree Aasias? Kas klassikalises jõulu sõimestseenis võiks kujutada asiaatlike näojoontega Maarjat, Joosepit ja kohaliku traditsiooni järgi kujutatud ingleid? Vaatasime ühe kohaliku kunstniku tõlgendust püha öö sündmustest ning osalejate imestus oli Fotod: Toivanenide kogu piiritu, kuna nad polnud midagi sellist kunagi näinud. Üllatav Jumal Jätan neile küsimustele sihilikult vastamata, kuna ühe järeldusena kõlas, et vastused tuleb leida kohalikes kirikutes. Siinse kultuuri tundmise algfaasis tegi meid aga väga alandlikuks kuulda, kuidas lähikonnas juba paarkümmend aastat töötanud misjonärid end jätkuvalt siinse kultuuri õpilasteks peavad. Evangeeliumilugude kõlades jäin mõtlema selle üle, et Jumala armastusel ei ole ühtainsat vormi, milles tuleks seda serveerida ning milles ja üksnes selles me Jumala kõne peaksime ära tundma. Jeesuse sündimine ning kogu tema elu on kinnitus, kuidas Jumal kõnetab raamist väljas. Ta tuleb meile vastu meile tuttavates lugudes, kuid ärgem unustagem, et ka neist väljaspool. Rõõmustavaid kohtumisi Jumalaga igasse päeva, ka kõige üllatavamatesse hetkedesse! HELENE JA JOONA TOIVANEN
7 Telli noorteajakiri Pluss postkasti! OTSEPOSTITUS Aastatellimus 8 (4 numbrit) Kogudustele eripakkumine! pluss@plussmeedia.ee või tel: kord kuus laupäeviti Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10, Tallinn) Vaata rohkem: Sissepääs tasuta Vaata rohkem: Pekka Simojoki ja gospelkoor EtCetera MUUSIKA JA SÕNA ÕHTUD EELK Viljandi Jaani kirikus 1.02 EELK Põltsamaa kirikus 2.02 Tallinnas Kultuurikatlas Müügil piibliõppesarja PIIBEL KAANEST KAANENI mälupulk, millelt kuuleb terve pühakirja elulähedast seletust õpetaja Aare Kimmelilt. Hind 20 Osale MISJ ONI T ELGIS! Misjonikeskus korraldab juulil Viljandis EELK Kirikupäevadel Rõõm üle maa misjonitelki, kus saab oma tegevust tutvustada iga kogudus või asutus. Teatage osavõtusoovist oma väljapanekuga aadressil mk@eelk.ee.
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemPowerPoint Presentation
MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemUntitled-1
SALEMI KUUKIRI jaanuar 2019 ÕNNISTATUD 2019. AASTAT! A l u st a m e a a st a t h e a d e soovidega. Olgu Jumala arm ja heldus ka sellel aastal värsked meile! Me oleme tänulikud eelmise a a s t a e e s
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemKus on Jumal algus.indd
Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
Rohkem14413_124_Notice-25-Oct-2016.indd
Teatis Kuupäev: 25. oktoober 2016 Kellele: Üldjuhtidele, piirkonna seitsmekümnetele, vaia-, misjoni- ja ringkonna juhatajatele, piiskoppidele ja koguduse juhatajatele, vaia ja koguduse nõukogu liikmetele
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemKuldõpetus: Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo õpetaja materjal
Kuldõpetus: Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo õpetaja materjal Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah' osariik, Ameerika Ühendriigid Ootame teie kommentaare ja
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemN O V E E N Püha Josemaria eestkostel TÖÖ
N O V E E N Püha Josemaria eestkostel TÖÖ PALVE Püha Josemaria Escrivá Opus Dei asutaja Jumal, kes sa Pühima Neitsi Maarja kaudu lasksid pühale preestrile Josemariale osaks saada lugematuid armuande, valides
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemUntitled-1
SALEMI KUUKIRI juuni 2014 RIS UULES Viimaste aegade Eesti parim linateos on vaieldamatult Martti Helde Risttuules. Kunsti- ja elukeeles sügavalt mõtlemapanev jutustus ühe eesti perekonna saatusest paneb
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemÕppetükk
Originaali tiitel: Clinton Wahlen The Book of James Clinton Wahlen Jaakobuse kiri Tõlge: AKEL 2014 Tõlkija: Mall Kaaver Toimetajad: Toivo Kaasik, Ly Kaasik Kujundaja: Indrek Ploompuu Trükkis: Vali Press
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemMicrosoft Word - KK doc
KIRIKUKAJA 15. - 22. märts 2013 EESTI UUDISED Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus 19.03.2013 Delfi Mustamäele - Kiili tn 9 kinnistule, on plaanis rajada Maarja Magdaleena kiriku
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemThis page was exported from - Nõmme Rahu Kogudus Export date: Mon Aug 12 18:50: / GMT PÄEVA SÕNUM nr. 118 I/IV aastakäik II"Issand pööras
PÄEVA SÕNUM nr. 118 I/IV aastakäik II"Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest." Ii 42:10 PÜHA PEREKOND ] Jõuluaja 1. pühapäev 52/1 nädal: 30. detsember 2018? 5. jaanuar 2019 Jõuluaja
RohkemTäiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid jaanuar veebruar märts 2018 John H. H. Mathews MAJAPIDAMINE: SÜD
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid jaanuar veebruar märts 2018 John H. H. Mathews MAJAPIDAMINE: SÜDAMEMOTIIVID MAJAPIDAMINE: SÜDAMEMOTIIVID Nimi Aadress
RohkemELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso
ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso kuulub kahtlemata tänapäeva maailma autoriteetsemate
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus
Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
Rohkemteabeleht nr.2
Aprill 2000 Läänemaa Õigeusklike Teabeleht nr.2 Metropoliit Stefanuse visitatsioon Uue-Virtsu kogudusse toimub 29.aprillil: Saabumine Kõmsi 13.00 Liturgia Kõmsi kogudusemajas 13.30 Järgneb kohtumine koguduse
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemÕppetükk
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Aprill Mai Juuni 2016 Matteuse Matteuse evangeelium evangeelium Andy Nash Nimi Aadress Telefon Aprill, mai, juuni 2016
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemIisraeli Lootus
Iisraeli Lootus President Russell M. Nelson ja õde Wendy W. Nelson Me oleme õde Nelsoniga ülimalt rõõmsad, et saame täna siin teiega koos olla. Meile väga meeldib olla koos teie, Viimse Aja Pühade Jeesuse
RohkemMAP REVOLUTSIOON Antikristuse paljastamine Piiskop Dominiquae Bierman 1
MAP REVOLUTSIOON Antikristuse paljastamine Piiskop Dominiquae Bierman 1 Kad-Esh MAP Ministries P.O. Box 540271 Grand Prairie, Texas 75054, USA PO Box 590, Jerusalem 91004, Israel www.kad-esh.org Copyright
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemN O V E E N GUADALUPE ORTIZ Autor Francisco Faus TÖÖTAMISE, SÕPRUSE JA ELURÕÕMU EESKUJU
N O V E E N GUADALUPE ORTIZ Autor Francisco Faus TÖÖTAMISE, SÕPRUSE JA ELURÕÕMU EESKUJU Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu Sinu nimi, Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu Taevas, nõnda
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemMicrosoft Word - Pantokrator nr 32 eesti veebruar 2015.doc
EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna LEHT No 2 (32) Veebruar 2015 Suure paastu läkitus EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna vaimulikele, kloostrielanikele ja koguduste liikmetele Kristuses armsad isad, vennad
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
Rohkemtsalumae_ametisseseadmine_haapsalus.indd
PIISKOP TIIT SALUMÄE AMETISSE SEADMINE HAAPSALUS apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päeval, 1. mail 2015 kell 12 Haapsalu Toom-Niguliste kirikus PROTSESSIOON kirikusse Diakonid Preestrid Abipraostid
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc
ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused
Rohkem