Kas sul on nutiseade kodus või päris oma?

Suurus: px

Alustada lehe näitamist:

Download "Kas sul on nutiseade kodus või päris oma?"

Aino Liiva
4 aastad tagasi
Vaatused:

1 Uurimus laste teadlikusest interneti kasutamise kohta -aastaste laste seas Tallinna Kristiine Lasteaias. Küsitluses oli küsimust, mis hõlmas nutiseadme olemas olu, selle kasutamise sagedust, laste teadlikusest ohtudest ning kas lapsi on õpetatud internetti kasutama lapsevanema poolt. Uurimuse viis läbi TAG kl õpilane. Kas sul on nutiseade kodus või päris oma? Oma telefon Lauaarvuti Televiisor oma toas Tahvelarvuti Televiisor on kõikide küsitletud laste kodus, oma toas lapsel. Nagu uurimusest selgub on oma telefon enne kooli minekut juba pooltel lastel, millest neljal on ligipääs ka internetile. Kas sa tead, mis asi on internet? Ligi pooled lastest ei tea, mis asi on internet- pole seda sõna kuulnud. Need, kes teadsid sellele küsimusele vastata, ei osanud seda täpsemalt seletada, aga andsid mõista, et see on arvutis käimisega seotud (mingite lehtede külastamisega). Üks laps teadis ka täpsemalt selgitada seda telefonis kasutamisel. Kas sa kasutad internetti? oska vastata

2 juhul kasutavad lapsed internetti. Üks laps ei osanud sellele küsimusele vastata. Mida sa internetis teed? Mängin mänge Vaatan multikaid/ filme Vaatan videosid Kasutan facebook Laste lehti (värvin, loen, arvutan) Vastuse variandina vastati veel: googeldan, vaatan lastekaid. Peamised tegevused lastel internetis on mängude mängimine, mult/filmide ja videode vaatamine ning lastele mõeldud lehekülgede kasutamine. Üks laps ütles, et tal on oma facebook (kuigi see on vanusepiiranguga keelatud). Kuigi laps ei osanud vastata, kas ta kasutab internetti, tuli see vestlusest lapsega ikkagi välja. Kui kaua sa oled internetis? Nii kaua kui ise tahan tundi tund Nii kaua kui vanem lubab Pool tundi variandi all vastati: Iga kord ei saa nagu ise tahan, Normaalselt, minutit, Kella kümneni. Veerand vastanutest on internetis nii kaua kui ise tahab, või piirab lapsevanem seda aega meelde tuletades. Pool kuni üks tund on kolm last mõlemal juhul, kaks tundi võib olla üks laps. Ajalimiit kehtib ühe päeva kohta järjestikusel kasutamisel.

3 Kas internetis käimine on sinu arvates ohutu? Ohtlikuse osas tõid lapsed välja, et see on silmadele ohtlik. Üks poiss teadis rääkida viirustest ja arvuti nö kokku jooksmisest ning ühe ja sama kirja jooksmine ekraanil, aga siis vajutab ta nuppu ja saab jälle internetis asju edasi teha. Sellest võib järeldada, et lapsevanem on pööranud tähelepanu vaid füüsilisele tervisele, muud interneti kasutamise ohud on jäänud tagaplaanile. Kas vanemad on sulle õpetanud internetis käimist? Pooltel lastest, kellel on vaba ligipääs internetile pole laste arvates õpetatud interneti kasutamist. Lapsed ütlesid, et ma oskan, lihtsalt istun arvuti taha ja siis teen nii, see pole raske. Kas sa vaatad televiisorit? Eranditult kõikides peredes on televiisor ja selle vaatamine lastele lubatud.

4 Kui kaua sa vaatad televiisorit päevas? tundi Nii kaua kui ise tahan Nii kaua kui vanem lubab tund Pool tundi all nimetati : kuni lastekad on, õhtul, kuni multikad käivad, kaks multikat, ei tea. Lapsevanem piirab lastel televiisorite vaatamist aja määramisega või tuletab ise meelde. Vaid kolm last võivad vaadata televiisorit nii kaua kui ise tahavad. Mida sulle meeldib televiisorist vaadata? Multfilme Sõjafilmid Koguperefilmid Õudusfilmid Reklaamid Loodusfilmid/ loomafilmid Teadusfilmid Seebikad Uudised Kõige rohkem vaatavad lapsed multifilme ja loodusfilme, reklaame ja uudiseid vaatavad kolmveerand vastanutest. Uudiste kohta vastati, et mitte kogu aeg, vaid vahel. Kõige vähem vaadatakse teadusfilme. Seebikate kohta vastas üks laps, et täiskasvanute filmid pole minu jaoks. Üks poiss vastas, et vaatab ainult Eesti sõjafilme. Kas vanemad on sulle ostnud tv reklaamitud asju? muu

5 Üle pooltele lastest on vanemad ostnud tv-s reklaamitud tooteid. Seitse last ütlesid, et neile pole ostetud televiisoris reklaamitud asju. Kui sul on telefon, mida sa sellega teed? Helistan Mängin Käin internetis pildistan Ühekasl juhul kasutavad lapsed telefoni helistamiseks, kaheksal juhul mängimiseks, neljal juhul internetis käimiseks ja ühel juhul pildistamiseks (tema ei saa muid tehinguid telefoniga teha). Kui arvestada, et telefon on -st/ -l, siis viimastest kasutab aktiivselt telefoni helistamiseks %, mängimiseks %, internetis käimiseks % telefoni omavatest lastest. Enamjaolt mitut telefonis võimaldatavat tegevustest kasutatakse ühe ja sama lapse poolt, nt. Nii helistatakse, mängitakse mänge kui ka käiakse internetis. võtvalt võib ütelda, et lastel on valdavalt ligipääs internetiteenusele läbi nii arvuti kui ka telefoni juba enne kooliiga. Samas ei taju laps sellega kaasnevaid ohtusid ning teda pole õpetatud ohtusid vältima. Laps tunneb, selgeks õpitud võtete kaudu, kuidas arvutis sihtmärgini jõuda, ennast päris kindlalt ja turvaliselt. Eranditult ei ole laste jaoks internetis käimine ohtlik, ohtu nähti ainult silmadele ja kuigi üks laps teadis viirustest, ei näinud ka tema selles mingit ohtu, kuna saab vajutada arvutil sulgemise nuppu Ohtlikkusest silmadele on lastele räägitud. Seda on näha ka arvuti ja tv vaatamise ajast. Vanem piirab lastel arvuti ja tv taga veedetavat aega. Vaid kolm last võib seda teha nii kaua kuni ise soovib ja üks laps kaks tundi. Uuringust selgus, et sõja- ja õudusfilme vaatavad tüdrukud poistest rohkem.

Seotud dokumendid

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,