TARTU LOODUSE TOOVIHIK. Sissejuhotus. Sisukord
|
|
- Margus Siim
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU LOODUSE TOOVIHIK Sissejuhotus Tartu on kuulus tilikoolilinn Emaj6e iiiires. Tartus on Toomemiigi, Raekoja plats, Vanemuise teater, kaubamajad, Mc Donalds... Meile on Tartu eelk6ige kodulinn, kus me iga piiev k6nnime, ruttame kooli, koju, t66le, poodi, trenni. Kas te olete m6elnud, mis teeb selle linna eriliseks teie jaoks? Kas teate, et Tartus on peale Emaj6e kaks oja, palju tiike, ilusad pargid ja alleed. Inimese k6rval elab linnas terve hulk linde ja loomi, nende seas ka haruldasi looduskaitsealuseid liike. K6ik see looduslik keskkond koos linnale omaste majade, tdnavate, liikluse ja inimestega annabki Tartu linnale kordumatu omapiira ja iseloomu. Todvihik aitab tutvuda loodusega Tartu linnas, teha oma tiihelepanektrid inimtegevusest ja selle m6judest loodusele. Vihikus on tilesandeid, todjuhendeid ja teavet vlilivaatluste tegemiseks, on ka tilesandeid, mida saab teita klassis. Vihik koosneb kahest osast: iilesanded ja toojuhendid, mida saab paljundada igale 6pilasele v6i rtihmale ning ndpunziited ja informatsioon 6petajale. Sisukord 1. Kus asub Tartu linn? 3 2. Kuhu voolab Emaj6gi? 7 3. Jalutuskiiik Toomemiie parki M66dame Toomemlige! Uurime Laululava tiigi elustikku Tiihtveres Otsi 6iget suunda Autode m6ju linnakeskkonnale 2L B. Milline on looduse mitmekesisus minu kodu6ues? Kas koolirimbrus on looduse- ja lapses6bralik? Opetajale 29 Koostajad: K. Kalamees-Pani, H. Kont Joonised: H. Kont, L. Ord Fotod: K. Kalamees-Pani, H. Kont Kirjastus Eesti Loodusfoto O Tartu Loodusmaja, 2001
2 .l l. Kus osub Torlu linn? Tartu linn asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaal ja Suur-Emaj6e i.irgorus. Linn on ehitatud i.irgoru p6hja Emaj6e lammile, oru veerudele ja pervele. Emaj6e paremal kaldal asuval Toomemiiel, kus oli muistsete eestlaste asula, on niitid looduskaitsealune park, arhitektuuri- ja kunstimlilestised. Tartu linna keskpunkt on t?ihistatud Raekoja platsil metallplaadiga, sellest igas suunas 4-5 km kaugusel on linna tiinapiievane piir. Ulesanne: Vaata Tartu lirura turuhoone tagant Emaj6e Ziiirest v6i Emaj6e Arikeskuse katuselt raekoja poole ja t6mba nooled sellele skeemile iga ehitise 6ige asukohani reljeefil. Kirjuta piltide juurde nende ehitiste nimed. Ulesanne 1,: Missugusel pinnavormil v6i selle osal asuvad iiirgmised hooned? Vaata skeemi ja vali 6iged m6isted lausete l6petamiseks: 1. Minu koolimaja asub Minu kodumaja asub Emaj6e iirikeskus asub Vanemuise teatri suur maja asub Peetri kirik asub... 3
3 -::.*.---"""--"---- S-AA /ig "{,\I ''i't'rr ;-/ Li1..-: \ I
4 Ulesanne 2: Vaata Tartu linna plaani ja leia k6ik linnaosade nimed. Missuguses linnaosas asuvad jiirgmised hooned? 1. Minu kodu asub Minu kool asub Tartu raudteejaam asub Tartu laululava asub Kivilinna kauplus asub Tartu televisioonimast asub... Ulesanne 3: M66da ja kasuta kaardi m66tkava ning arvuta: 1. Anne kanali pikkus Vahemaa V6idu sillast piki Riia 3. Pika tdnava pikkus... tiinavat raudtee viaduktihi... -) Sadade aastate kestel on inimene muutnud looduslikku pinnamoodi: kaevanud kraave ja kruusaauke, kuhjanud kindlustusvalle, tiiitnud Emaj6e soiseid kaldaid jne. Endiste kruusaaukude kohal on ntiiid n6od ja orulaiendid (Kassitoome, laululava, Tartu Ulikooli staadion jt.), endiste kindlustuste kaitserajatiste kohal krinkad niiiteks Botaanikaaia kiingas. Ulesanne 4: Nimeta vdhemalt kaks k6rgemat kohta Toomemiiel, mis v6isid olla kindlustuse kaitserajatised ja on niiiid k6rgemad kiinkad: 1,. 2. Mis tiinavad kulgevad piki endise Toome kindlustuse kaitsekraavi? Mis tiinav kulgeb Toome sildade alt risti ja jagab Toomemile kaheks osaks? 5
5 Emaj6e pind on umbes 30 m k6rgusel Kroonlinna nullpunktist. Tartu linna k6ige k6rgem koht asub Riia t?inava ja Ringtee ristmikust umbes 200 m ida pool ja on79 m rile merepinna. Toomemiie k6rgeim koht on Tiihetorni juures -ligi 67 m i.i.m.p. Emaj6e iirikeskus on 48 m k6rge ja asub 4 m k6rgemal Emaj6e nullpunktist. Ulesanne 5: Kui te vaatate Emaj6e lirikeskuse katuselt Tartu linna panoraami, a) kui k6rgel te asute siis merepinnast? Vastus: Emaj6e iirikeskuse katusel seistes asume merepinnast umbes. m k6rgusel b) kas te siis asute madalamal vdi k6rgemal kui: kdrgemal/madalamal mitumeetrit 1. Tartu linna k6ige k6rgem koht?... m 2. Toomemiie k6ige k6rgem koht?... m 6
6 2. Kuhu voolob Emojogi? Emaj6gi voolab oma 100 km kogupikkusest umbes 10 km ulatuses Tartu linna territooriumil. J6e veetase v6ib muutuda sademete hulgast olenevalt 2-3 meetrit. Selleks, et kaitsta kaldapealseid suurte iileujutuste eest ja takistada kallaste lagunemist, on Emaj6e kaldaid korduvalt kindlustatud. Peale Emaj6e on Tartu linnas veel kaks oja (Tiihtvere ja Jaamam6isa ojad), Anne kanal ning umbes 28 suuremat tiiki. Tutvume ltihemalt Tartu vetev6rguga. ws,., Tiiiivahendid: viirvipliiatsid, kompass, valge plasttaldrik vee vdrvuse miiiiramiseks. Aeg: Tztundi klassis ja L tund valitoid. Ulesanne 1: Viirvi kontuurkaardil siniseks Emai6gi, Anne kanal ja tiigid: Raadi, Botaanikaaia, Anne, Vanemuise, Tiihtvere (Laululava), Tamme ja Ropka tiik. Joonista noolega Emaj6e vee voolusuund ja miiiira j6e paremkallas ja vasakkallas. Kummal kaldal asuvad jiirgmised objektid: L. Tartu raekoda asub. :l Z. Uleloe linnaosa asub Tartu turg asub Tartu Ulikooli staadion asub Karlova linnaosa asub... Emaj6e vool kujundab oma siingi pidevalt, suvendades lookeid ja murdes liibi otseteed ning jiittes maha vanaj6gesid ehk soote. Ka Tartu linna piires teeb j6gi mitmeid kiiiinakuid. Ulesanne 2: Leia kaardil v6i kompassi abil looduses Emaj6e voolusuund erinevates j6e ldikudes. 1. Kroonuaia silla juures Tartu turuhoone iuures Avaturu kohal...
7 Emaj6e siingi kaldad on linna piires kindlustatud mitmesuguste materjalidega. Ulesanne 3: Tee oma tlihelepanekud Kroonuaia sillast Vpidu sillani, m6tle leppemirgid erinevate kaldakindlustusviiside ia materjalide kohta ning tiihista need kontuurkaardile. Emaj6e kallaste kindlustamiseks on kasutatud:... (materjal ja leppemiirk, mida kasutad kaardil) Ulesanne 4: Kas vaatlusalal on Emai6e kaldad prahised? Miirgi tabelisse kas: palju/viihe/ iildse mitte Plastik:... Klaas:... Paber:... Metall:... Muu (ioetle mis?):...
8 Kuni Tartu linnal puudus tildine reovee puhastusseade;voolas puhastamata olmereovesi Emaj6kke. Veel 1990-ndate aastate alguses juhiti Tartu reovett 32 kanalisatsiooni dravoolutoru kaudu otse j6kke a. novembris kaivitati reoveepuhasti esimene osa/ a. si.igisest puhastatakse ligi 80% Tartu linna reoveest. 9
9 3. Jolutuskoik Toomemoe porki Toomemiiel kasvab viiga vana 19. saj. alguses rajatud park. Toomemtie park moodustab ilusa rohelise saarekese keskliruras, kus saab puhata, mdrngida, sportida, linnulaulu kuulata.... Kiiesoleva too tilesandeks on 6ppida tundma Toomemiie loodust. &ffi#,*ffi ' Tiiiivahendid: pliiats, puupulk, m66dulint, v6imalusel binokkel ja luup. Aeg: viilitood pargis 1 tund; esitlus, j?ireldused ja arutelu 1 tund, vaatluseks sobivaim aeg on kevadest varasrigiseni. Tiiiiiilesanded. Too koosneb kahest osast, millest esimene on puude vaetlus, teine lindude vaatlus Toomemiiel. Puu vaatluseks sobib ka kodu- v6i koolil2ihedane park. Kiinnivareste ja hakkide vaatlust on parem teha.toomem?iel. Vaatlused tehakse rtihmatdona, millele jiirgneb tulemuste ltihike esitlus ja jiirelduste tegemine. 1. PUUVAATLUSED Leidke riks v6i kaks suuremat eri liiki puud ja ry66tke nende iimberm66t ning k6rgus, samuti vastake tabelis olevatele kusimustele." Puu timberm66tu m66detakse L,3 m k6rguseltl Puu kdrguse m66tmiseks liiheb riks rtihmakaaslane puu alla. M66tke eelnevalt iira selle lapse pikkus - A (niiiteks 1,5 m). M66tja v6tab ltihikese puupulga (umbes 5 cm, vsib ka pliiats olla) kiitte ja asetab viiljasirutatud (!) kiie koos puupulgaga silmade k6rgusele. M66tja taganeb nii kaugele, et pulga pikkus katab puu all seisva lapse pikkuse. Ntiiid m66detakse, mitu korda mahub selle puupulga pikkus piki puutrive puu alt kuni ladvani - b. (Vaadake joonist) Puu k6rguse leidmiseks tuleb saadud arv korrutada lapse pikkusega, kes seisis puu all (bxa). Niiiteks 10 korda 1,5 meetrit, puu k6rgus on 15 m. puu fr1rgw h=bxa,: ffitr# 1i Ft dffir\ tlffi:"_# ff, {' l_l aora LADTmOOt Puu k1rguse ja a6ra [ri6im66du m66tmine l0
10 Vaatlusaeg: Vaatlejad: Vaatluskoht: Niiiteid, selgitus 1. puu 2. puu Puu liik Puu kdrgus Puu iimberm66t V6ra liibim66t Millised on puu lehed (okkad), joonistage need siledad karvased Kirjeldage puu koort Kas koor on sile, kare, krobeline? Mis viirvi? Kas puu koorel kasvab samblikke (mis virvi), vdi jookseb putukaid (milliseid, joonistage)? Samblikud on enamasti hallikat ja kollast vdrvi, samblad on rohelised, rohekas kattekiht puudel on tekkinud vetikatest. Kas puu ditseb on tal viliad? K6ige huvitavam asi, mida te veel pargis nigite lt
11 2. LINDUDE VAATLUSED Toomemiiele iseloomulikeks lindudeks on HAKID ja KUNNIVARESED. K6ikjal Toomem?iel v6ib n?iha ja kuulda tegutsemas hakke, Anatoomikumi ja Inglisilla vahelisel alal pesitsevad ktinnivaresed. Kirjeldage lindude suurust ja viirvust (kumb neist on viiiksem, kumb suurem). Vaadelge linde ja kirjutage, kus leidsite pesitsemas hakke? Kus asuvad kiinnivareste pesad? Kumb neist kahest lendab talveks Tartust lira? Tiiitke tabel. Suurus (vtiiksem v6i suurem) Ktinnivares Kokkuvdtteks esitavad k6ik riihmad liihidalt oma tiiii tulemused. Valige teistele esitimiseks k6ige paremini dnnestunud.puuvaatlus. Kui te olete?irir lcuulanud k6ikide nihmade esinemised, on paras aeg alustada jiirelduste koostamist. Jireldused: 1. Toomemiie pargis kasvab jlirgmisi puid: 2. Meie poolt Toomemiiel m66detud puudest oli k6ige k6rgem ja k6ige madalam (puu liik ja k6rgus) 3. Meie poolt m66detud puudest oli k6ige jiimedam 4. Puude koorel leiti kasvamas samblikke: i.ildse mitte, viihe, keskmiselt, palju 5. Pargis kohtasime lindudest Meie k6ige huvitavam elamus: Miks on Toomemiie park teie arvates looduskaitse all?... t2
12 4. Moodqme Toomemoge! 1fr ) Ct) o o c) = o o ) J- Ulesanne 1: Miiira, mis ilmakaarest on kuiutatud see vaade Toomemliele? Millised rajatised on kujutatud pildil? Toomemde ktingaste n6lvad ja Emaj6e oru veerud on enamasti haljastatud muru/ p66saste ja puudega. Esimesed puud istutati Toomele aastal. Endine linna karjamaa, kruusaauk ja priigimiigi kujundati kauniks pargiks. T?inaptieval kurdetakse, et puud varjavad Toomelt kauneid vaateid linnale. Ulesanne 2: Selgita, mis juhtub nendel kallakpindadel, kus ei kasva taimi? Kus on Tartus sellised n6lvad v6i veerud, kus vooluvesi uuristab ja kannab pinnast iira? Kuidas toimiksid Sina Toomemiie n6lvadel kasvavate puudega? (Kuulake?ira k6ik erinevad arvamused. Arge otsige tiht ja ainu6iget vastust.) l3
13 Ulesanne 3: Kasuta sammum66duga vahemaade m66tmise iuhendit ja m66da Toomem?iel vahemaad: 1. K. E. von Baeri monumendist Inglisillani on 2. Ohvrikivi juurest Rotundi kohvikuni on J. (Sinu poolt valitud vahemaa) Tiiii juhend: Kauguste m66tmine sammupaari abil ffi Tiiiivahendid: m66dulint (soovitavalt m), kaks tafist (niiiteks 10 cm pikkused otsast teravad pulgad), pliiats. Aeg: r/z tundi., i',1 I T66 keik. M66da ja tlihista tasasel alal50 m pikkune 16ik. K6nni vahemaa liibi ja loe sammupaaride arv nii, et alustad k6ndimist parema jalagaja iga vasaku jalaga astutud sammu jiirel ritled jiirgmise numbri. Sammupaaride arv 50 m l6igul kirjuta riles: XL =... Korda sama tegevust ka teist ja kolmandat korda; X2 = X3= Sa v6id saada iga kord veidi erineva tulemuse. r Ndiid arvuta oma sammupaari pikkused: SL = 50: X1... =... m S2=50:X2 =... m 53 = 50 :X3... m Sammupaari keskmine pikkus on siis: 5 = (S ) : 3 =... m Meelespea! o tiks sammupaar on m6lema jalaga astutud vahemaa kokku. sammupaanga m66detakse vahemaid sellep2irast, et enamasti astub inimene parema jalaga pikema sammu kui vasaku jalaga. sammupaari pikkust m6jutavad erinevad looduslikud tingimused (k6rge rohi, tiles- v6i allamiige k6ndimine, liiv jne.) o pikema vahemaa puhul miirgi sammupaari ktimned v6i sajad kriipsukestega paberile v6i pigista s6rmed iiksteise jiirel pihku o kontrolli ja m?irgi 6igesti m66ti.ihikud - meetrid (m) v6i sentimeetrid (cm) Minu sammupaari pikkus on: 14 Vahemaa m66tmisel sammupaariga kasuta valemit: V=XxS= kus: V - tiihistatud vahemaa pikkus, X - sammupaaride arv tihest tiihisest teiseni, S - sinu sammupaari pikkus
14 Ulesanne 4: Kasuta k6rgusvahede m66tmise iuhendit ia m66da: 1. Musumiie k6rgus jalamilt." Toomemiie n6lva k6rgus Vallikraavi tdnava ja Vana Anatoomikumi vahel 3. (Sinu poolt valitud paiga k6rgusvahe) Tiiii iuhend: Kdrgusvahede m66tmine lihtsate vahenditega..ffieffitrffi*'' Tiiiivahendid: m66dulatt (soovitavalt meetrine puust k"pp), tiiisnurkne kolmnurk, paber ja pliiats. Aeg: Vz tundi. ) Td6 keik. M66tmist on soovitav teostada rtihmaga, kus on 2-3 Spilast (2 m66tjat+ 1 sekretiir). L. Leidke ktinka n6lva v6i oru veeru jalamil selline koht, kus on v6imalik m66da kallakpinda liikuda otse pervele. 2. Aseta m66dulatt vertikaalselt, toeta kolmnurk vastu latti ning viseeri (suuna) lati tilemise otsa juurest kallaku suunas (vaata joonist), 3. Juhata nihmakaaslane n6lval sellesse kohta, kuhu nliitab kolmnurga horisontaalne haar. 4. Liigu latiga oma rtihmakaaslase kohale kallakpinrial ja korda viseerimist iilespoole kuni j6uad oru veeru v6i kunka n6lva pervele. 5. Viimane m66t ei tarvitse olla tiipselt m66dulati pikkus. Sel juhul saada nihmakaaslane perve k6ige tilemisse punkti ja liiguta kolmnurka m66da latti allapoole, kuni leiad horisontaalhaaraga sihtides tilemise punkti tiles. Ntiiid m66da lati pikkus maast kuni horisontaalhaarani ja liida see varem m66detud tulemusele. AL= A2=A3= 1m A4=70cm h=3 x 1 m+70cm=3m70cm 1(6rgw oafte[e m1stmine [ifits ate aahenditeg a t5
15 5. Uurime Loululovo tiigi elustikku Tohtveres Tartu Laululava ja Emaj6e vahelisele madalale alale tekkis tiik BO-ndate aastate algul, kui ummistus dravool Emaj6kke. Laululava tiigist ja selle iimbrusest on kujunenud kena looduslik ala. Tiigi iiiires pesitseb mitmesuguseid linde (lauk ja riistas-roolind, naerukajakas, sinikael-part). Tiigil on varem pesitsenud ka kiihmnokk-luik, kevaditi v6ib n?iha huvitavaid riindlinde (n?iiteks tuttvarti). Tiigi elustik on dsna rikkalik: tiigi Ziiires lokkavad hundinuia- ja pillirootihnikud, tiigi pinnal v6ib silmata kollase vesikupu lehti. Kevadel ja varasuvel kostub tiigist konnade koor. Laululava tiigis elutsevad pidevalt rohelised konnad - vee- ja jiirvekonn. Jiirvekonn on Eestis viiga haruldane. Tiigivees on vtiga huvitav lalgida selgrootute loomade elu..:iritr:,i;$e*l'"i ' Tiiiivahendid: vtiikeste veeloomade uurimiseks v6tke vaatlusele kaasa mdned kahvad (v6i s6elad), klaaspurk, teelusikas, vdiksem madalam plastmassalus (niiiteks fotovann, plastmasskarp) ja v6imalusel pintsetid ning luup. Lindude vaatlemiseks v6iks kaasas olla binokkel ja linnumiiiiraja. Pliiats. Aeg: vaatlusteks tiigi iiiires kulub 1-2 bndi. ' l Tiiiiiilesanded. K?iesolev too on m6eldud tiigi elustikuga tutvumiseks. Too tegemiseks moodustage 4-5 liikmelised riihmad. Tiigivaatlusi v6ite teha ka kooli- Itihedases tiigis. kgtfane aesi(upp ffifftr femme[ pi[[iroog ftuncfinui l6
16 Vaatluskoht: Vaatlejad: Aeg: 1. Milliseid jooniselkujutatud veetaimi te tiigi kaldavees leiate? 2. Millised taimed h6ljuvad vee pinnal? a J. 4. Priiidke kahvade ja s6eltega viiikesi selgrootuid loomakesi ning pange vaatlemiseks plastmassalusele ja purki. Valige kirjeldamiseks sobivad 3-5 selgrootut looma, joonistage need ning uurige nende eluviisi ning kehaehitust. Tiiitke tabel. Vaadake jooniseid. ]oonista lagage loomad kiirelt ja aeglaselt liikuvateks. Kiired Ioomad on enamasti rooveluviisilised V6rrelge leitud loomade jalgu ja ujujalgu, joonistage ilusamad, vaadake luubiga* V6rrelge nendest loomadest kahel: Kehakuju jalgu Tiibu Muud Kas oskate oelda. mis loom see on? t * Ujujalad esinevad kiirelt liikuvatel mardikatel. Ujujalgu aerudena kasutades saavad selgrootud loomad vees kiiresti liikuda. Ujumist h6lbustavad lisakarvakeste read ujujalgade kulgedel. Teist laadi jalad on m6eldud ronimiseks ja kinnihoidmiseks. 5. Milliseid linde ja loomi te veel tiigi iiiires kohtasite? t7
17 Wry se[gsdu[ur,w v-,& jf \\ uesijoofui( ffi sdufur aesiftar( ffi ajur mufatigu aesikjrp (0,5-3 mrn) ]iireldused: 1. Tiigi elustik on huvitav, sest... W l 2. Kas me peaksime tiike kaitsma? Kuidas?... lqaa[e[ on Laa[utaaa tiigis aruufortt fotruruafotf[eseid 3. Vaadeldud elusolenditest k6ige huvitavamad olid: Lindudest... Loomadest... Taimedest... Kodune iilesanne. Kui teie peaksite kujundama tiigi vapi, siis miiline see oleks? l8
18 6. Otsi 6iget suundo... Tiihtvere laululava r ajati aastatel kaevatud kruusaaugu kohale. Sel ajal oli siin niihtav ka devoni liivakivipaljand. T2inapiieval jaab see oru veeru katva murendmaterjali ja taimestiku, teede ia ehitiste alla. Punast liivakivi v6ib siiski niiha mitmes kohas Tartu linna piires. Laululava tagant Emaj6e iiiirest on vastaskalda oruveerus h?isti vaadeldav looduskaitsealune Kalmistu paljand. Laululava uus ehitis valmis aastal kui tiihistatil2s aasta moodumist esimesest Eesti tildlaulupeost. Parim abimees 6ige suuna leidmisel on kompass, eriti halva n?ihtavusega maastikul ja pimedas. Kompassi magnetiseeritud n6ela punane ots niiitab alati p6hjasuunda. Kompassi tuleb hoida tasapinnas, et n6el saaks rahulikult liikuda. Po6rdu algul ise ka niioga p6hja suunda, siis saad 6igesti miiiirata ilmakaart ja asimuudinurka. Asimuut on kellaosuti liikumissuunas loetud nurk p6hjasuuna ja sinu liikumissuuna v6i mingi objekti asukoha suuna vahel. Harjutame Ghsr*Hisd*#H** n N* l#i, "rj II kompassi kasutamist jiirgmiste iilesannetega. Tiiiivahendid: kompass, iilesandeleht, pliiats, papist v6i vineerist kirjutusalus. Aeg: 1tund. Ulesanne. Jookse kompassi abil liibi etteantud marsruut ja vasta ki.isimustele. Alusta liikumist Lauiulava iilemise sissek?iiguvd rava juurest. Iga 6pilane v6i rtihm tutvub k6igepealt miingu reeglitega ja alustab liikumist siis, kui on antud start! l9
19 1. Orienteeri kompass Kiisimus: mis ilmakaarde iiiiib Laululava? Leia edela ilmakaar ja liigu edelasse kuni Laulupeo puiestee alguseni, jookse siis kagu suunas kuni paremale (see tiihendab edelasse) suundub jalgrada. Ki.isimus: mis liiki puud kasvavad Laulupeo puiesteel? 3. Jookse miiiida jalgrada edelasse kuni teede ristini Kiisimus: kas sinu vaateviiljas kasvab okaspuid, mis liiki need on? 4. P66rdu ristteelt otse p6hja suunduvale rajale ja jookse asfaltteeni ning suundu siis loodesse ja jookse kuni asfaltteeni, mis suundub kirdesse oru vee&ust alla. Kiisimus: mis ilmakaarde Sinust jaab A. Le Coq'i 6lletehase tornis lehviv lipp? Mis viirvi see on? 5. Niiiid jookse oru veerust alla kuni ristteeni ja miira asimuut 130". Liigu asimuudil 130' laululava taga kuni niied endast vasakul puude vahel suuri kive (riindkividest miilestusmiirke). Kiisimus: vaata lahemalt, mis on nendele kividele kirjutafid ja miirgi riles Tule teele tagasi ja vali liikumiseks Emaj6e iiiirde suunduv tee Kiisimus: mis ilmakaare suunas see tee kulgeb? ookse miiiida teed kuni Emaj6eni ja suundu alleele asimuudil330'. Kiisimus: mis veekogud jiiiivad sinust 1. Kirdesse 2. Edelasse Mis puud kasvavad alleel?... (kui sa ei tunne puud, v6ta tiks leht kaasa) 8. ookse miiiida alleed edasi kuni ranna autoparklani ja suundu siis edelasse. ookse m66da teed kuni paremale suunduva teeharuni. Jookse seda teed m66da oru veerust riles ja podrdu vasakule, tileta ettevaatlikult ristuv asfalttee. Jookse Laululava ktilgvziravast sisse ja alguspunkti tagasi. Tubli! 20
20 7. Autode m6julinnokeskkonnole Viimasel aastaktimnel on Eestis autode hulk oluliselt kasvanud. Liikluse kasv Iinnades ja maanteedel on toonud kaasa hulgaliselt uusi probleeme: 6husaastuse suurenemine, liiklus6nnetuste sagenemine, liikluse halb korraldus. Ohusaastust suurendavad ka vanemat ttiiipi autode ja busside halb tehniline seisukord ning pliilisandiga autoktituse kasutamine vanemates autodes. Ometi ei saa me ka liiklusvahenditest loobuda, sest igale poole jalgsi ei j6ua. Igai.ihel meist tuleb leida m6istlik lahendus enda iaoks, m6eldes ka keskkonna puhtusele. GH,F;rHkHdi.lF Tiiiivahendid: pliiats, v6imalusel luup samblike uurimiseks. Aeg: too tegemiseks tiinaval kulub 1-2 tundi, olenevalt sellest, kui kaugel teineteisest asuvad vaatluskohad. Jiirelduste ja kokkuv6tete tegemiseks kulub 1 tund klassis. I Tiiiiiilesanded. Kiiesolev t6o on moeldud liiklustiheduse jiilgimiseks ja selle m6ju hindamiseks linnakeskkonnale. Ulesannete tiiitmiseks moodustage 4-5 liikmelised rtihmad. Valige 2 vaatluskohta: iiks elamurajoonis ja teine kaubanduskeskuse liihedal (niiiteks Tartu Kaubamaja ees). M6lemas vaatluskohas tiiitke rilesanded L ja2. 1. LIIKLUSTIHEDUSE VAATLUSED. Lugege m6lemas vaatluskohas 20 minuti jooksul modduvad lliklusvahendid. Kirjutage tiles kellaaeg ja kuuptiev ning vaatlejate nimed. Taitke tabel. Vaatlejad: Esimene vaatluskoht: Liiklusvahend Kuupiiev: Tossavate torudega Mootorratas Teine vaatluskoht: Liiklusvahend Kuupiiev: Tossavate torudega 2l
21 Kokkuv6te Milline vaatluskoht on tihedama liiklusega?... Mis p6hjustab tihedamat liiklust? SAMBLIKE UURIMINE uurige vaatluskohtade juures teeiitirseid lehtpuid ja nende ttivesid. Valige vaatluseks v6imalusel vanemad lehtpuud. Tiiitke tabel. [6fr.ruasam6[i( ftattsambk( seinafotrp P66sassamblikud meenutavad vtiikesi p66sakesi. Pildil ldhnasaqnblik. Lehtsamblikud on madalad, ainult veidi puuttive pirurast k6rgemale kasvavad samblikud. Hallsamblik (hall) ja seinakorp (kollane) o4 Iehtsamblikud. r l Mis liiki puid te niiete? Kas puuflivedel tee iiiires leidub samblikke palju/ viihe/ i.ildse mitte? Mis viirvi samblikke leiate? Kas samblikud on nagu: a) viiikesed p66sakesed b) madalad, veidi k6rgemal puuttivest (lehtsamblikud) c) heleda koorikuna ttivepinnal (kooriksamblikud)? Kas puuttivi v6i lehed on tahmunud? Kas puuttivi on kaetud roheka kirmega (vetikad)? Kas teie arvates on puudel seal hea elada? Miks? Esimene vaatluskoht Teine vaatluskoht 22
22 Teadmiseks.. Tiheda liiklusega paigas hiivib 6husaastuse t6ttu enamus samblikke. Eriti ohustatud on p66sassamblikud, mis elavad tavaliselt puhtama 6huga kohtades. Ohusaastuse kasvades samblike liikide arv puudel viiheneb. Tihti esineb teede iitires puudel vaid kollast (seinakorp) ja halli v2irvi lehtsamblike kogumikke, mis taluvad 6husaastust paremini (keskmine saastus). Viiga saastunud piirkondades p66sas- ja enamasti ka lehtsamblikud puudel puuduvad, m6nes kohas v6ib leida heleda koorikuna puuti.ive katvaid kooriksamblikke. Saastunud 6hule viitavad ka rohekas vetikate kirme tiivel, tahm lehtedel ia tiivel. Kokkuv6te. Missugused on teie samblikuvaatluste tulemused? Kas 6hk teede iiiires on saastunud, arvestades teie vaatlusi samblikekohta? Esimeses vaatluskohas: Teises vaatluskohas: f 2ireldused. Jiireldused tehke hiljem klassis, piirast vaatluste tegemist. 1. Mis mojutab teie arvates liiklustihedust erinevates vaatluskohtades? 2. Kas teie kooli liihedal on tihe liiklus, suur mtira ja saastunud 6hk? Kirjeldage tiipsemalt. 3. Kas on tervislik viibida tiheda liiklusega kohas? Kuidas v6ib kahjustuda tervis? a) b) c) d) e) 4. M6elge iiks v6imalus, kuidas viihendada liiklustihedust teie poolt vaadeldud suure liiklustihedusega paigas? 5. Kujutage ette, et 20 minuti jooksul oleksid k6ik teie vaatluspunkte mootors6idukitega labinud inimesed kasutanud ainult liinibusse. Tirginedes oma vaatlustulemustele arvutage, kui palju busse oleks teist sel juhul moodunud. Arvestage, et igas autos s6itis keskmiselt 2 inimest, bussi mahub 30 inimest. Kas see viihendaks liiklust ja 6hu saastust? 23
23 8. Milline on looduse mitmekesisus minu kodu6ues? Meie kodu6ued on paigad, kus me liigume iga piiev. Looduse mitmekesisus nendes on viiga erinev- alates paneelmajade vahelistest asfalt- ja haljasaladest kuni eramajade roheliste aedadeni. Me oleme oma kodu6uedega harjunud, nad on nii tuttavad... Agu kui tuttavad? Vaatame! ed&ff**#. Tiiiivahendid: pliiats, v6imalusel binokkel, pintsetid ja luup, kaanega liibipaistev purk, linnumiiiiraja v6i pilte lindudest, j oonistuspaber. Aeg: 2-3 tundi. I Tiitiiilesanded. selle vaatlusega avastame looduse mitmekesisust koduques. 1. JOONISTAGE joonistuspaberile KODUOUE SKEEM, kuhu miirkige maja asukoht ja teed-rajad. Leidke riles puud, p66sad ja rohualad. TahistJge pnigikastide ja auto(de) asukohad. 2. VAADELGE LINDE. Tavalisemad linnud on varblane, kodutuvi, hakk, hallvares, kuldnokk, riiiistapiiiisuke, piiritaja,linaviistrik, aed-p66salind, harakas, metsvint, rasva- ja sinitihane. Milliseid linde te kohtate oma koduoues? Joonistage tiks vaadeldud lindudest oma skeemi juurde. 3. VAADELGE MULDA JA LEIDKE SELLES ELAVAID LOOMAKESI. Leidke niiske pehme mullaga koht, selleks.sobibniiiteks kompostihunnik. Mullaloomi on kergem leida ka kivide ja puuirottide alt, kiindude juurest. v6tke kaasa purk, kuhu ptiridke mullas elavaid loomi ja vaadelge neid. Pilrast vaatluse l6ppu viige loomad tagasi aeda v6i puit i. Joonistage 3 ilusamat mullalooma ja tiiitke nende kohta tabel. I Mullalooma pilt Mitu jalga tal on? Mis v2irvi ta on? Millised on ta silmad (viirvus, suurus)? Kas tal on tiibu? Vaata juuresolevaid jooniseid, kas see on m6ni nendest loomadest, milline? 24
24 puufu)ristaja oiftmauss f:trffi, tigu \u,r'l \ ffi jl t]..--'t#'',#ffi {!:; nri[ftjas tufratjatg *-,:'"", '1"r-'* {j ",ffi t"'-", '''4'.'"' fiooqfi(innafine f-mf iz-s^^t ffi joofuik, ffi nafuur mu[[aforfutnd Qaneefmaja[e erarnute 6ue[ pafona[ erinevaif odimafusi [oofiue mitmefo:skase folunemise[e. 25
25 Kokkuv6te kodu6ue vaatlustest: 1. Mina elan... (paneelmajas, ridaelamus, tihepereelamus, mitmekorruselises puu- v6i kivimajas, mujal)... linnaosas. 2. Minu kodu6u on..... ( hiisti hallastatud, keskmiselt haljastatud, vdhe haljastatud, haljastamata) 3. Minu kodu6ue iseloomustab k6ige rohkem (niiiteks: asfaltkate, autoparklad, kena 6unapuuaed, hooldatud peenrad, viiike haljasala, vanad puud, jiiiitmaa, heakorrastamata iimbrus). valige 1-3 v6imalust. 4. Minu kodu6u on... (elustikurikas, elustikuvaene), 5. Kodu6ues vaatlesin jiirgmisi linde: Kodu6ues leidsin... erinevat mullalooma (arv) 7. Kuhu visatakse prtigi? Kas selleks on mitmeid v6imalusi? L6puks v6ib koduaia plaanidest ja teie vaatlustest korraldada ndituse, igatiks saab esitada ltihidalt oma too tulemusi ja kokkuv6tteid. Ilireldused. Jiireldused tehke piirast esitluste kuulamist ja niiituse vaatamist. Kuidas me saaksime kodu6uedes looduse osa suurendada ia mitmekesistada?
26 9. Kos kooliiimbrus on looduse- io lqpses6brolik? Keskkond, milles me elame, tootame ja 6pime on meile iizirmiselt tahtis: sellest s6ltub tervis, hea eneseturure, t6ov6ime, aga ka meeleolu ja pingevabad suhted' Meid rimbritsev keskkond kujuneb paljude tegurite koosm6jul - oma osa miingivad 6hu ja vee seisund, haljastus, sisekujundus, ehitusmaterjalid, vdrvid, lohnid.... Meeldiv on dppida koolis, mille ees ei kuige suur mrira- ja heitgaasiderikas automagistraal, kus on kenad miingu- ia spordiplatsid, sobilik haliastus. Ttiiivahendid: pliiats, joonistus- v6i plakatipaber (suurem). Aeg: 1-2 tundi kooliiimbruses vaatlusteks ia plaani joonistamiseks, 1 tund klassis riihmatoode esitluseks ja aruteluks. '; Tiiiii.ilesanded. KZieso}ev too on m6eldud koolirimbruse vaatlemiseks ja analtiiisimiseks looduseja lapses6bralikust vaatevinklist. Teine pool toolehest h6lmab planeerimis- ja kujundamisto6d teemal: "Mida v6iks teie kooli timber (v6i ka sees) teha teisitiu liihtudes keskkonnas6bralikkusest ja siiiistlikkusest"? Too tegemiseks moodustage 4-5liikmelised rtihmad. Kui teil on valminud plaanid, jzirgneb ri.ihmatoode esitlus ia arutelu. 1. Liikudes kooli6ues miirkige tiles 10looduslikku obiekti' Looduslikud objektid kooli6ues on jiirgmised: , B Leidke kooti6uel (teie arvates) viis ilusat ja viis inetut asja. Reastage need tiihtsuse jiirjekorras 1-5 (1 on k6ige olulisem)' Ilusad: 1. lnetud:
27 3. Arutage, mida teie oleksite suutelised muutma v6i planeerima paremini. Kirjutage need m6tted siia. 4. Niiiid tehke valik kahe iiirgneva iilesande vahel. Miirkige oma valik ristiga ja ASUGE PLANEERIMA. A. MILLINE NAEKS VALJA TEIE UNISTUSTE KOOL? (loomulikult arvestades teie kooli asukohta ja ehituse omapiira) B. PLANEERIGE KOOLTUMBRUSSE UKS LOODUSESOBRALIK ALA: jalgrattatee, puhkeplats kooii6pilastele, miinguplats, park v6i muu. Joonistage plaan suurele joonistuspaberile. K6ik tehtud plaanid pannakse vlilja ntiitusele ja rtihma esindaja tutvustab riihma plaani teistele klassikaaslastele. Plaani joonistamisel arvestage kindlasti selle korrektset vor#istamist ja selget loetavust. Kui kasutate leppemiirke, siis lisage ka nende seletus.,; 28 Kas teie koolirimbrus on looduse- ja lapses6bralik? Fotol Tartu Tamme Grimnaasiumi liihim timbrus.
28 10. Opetojole 1. Tiiiivihiku kasutamisest Asulad on kujunenud ja arenenud koos inimkonnaga. Inimesed on rajanud elamuid, teid ja mitmesuguseid ehitisi vastavalt oma vajadustele, oskustele ja kultuurile. Inimeste tiha suurem koondumine asulatesse on kujunenud tiinapiieval linnastumiseks. Linnakeskkond, milles me elame, tootame ja puhkame, on enamasti tehislik ja poollooduslik. Looduskeskkond linnas on inimeste poolt rimberkujundatud v6i m6jutatud. Emaj6e ddres on inimesed elanud juba nle tuhande aasta. Looduslik taimkate on siin heivitatud juba mitusada aastat tagasi, mdrkimisvddrselt muudetakse ka tdnapdeval pinnamoodi ja vetev6rku, m6jutatakse 6hu omadusi, lammutatakse ja ehitatakse. Toovihikut soovitame kasutada klassis loodus6petuse ainekavas ettendhtud teemade tdienduseks Erinevate klasside opilaste v6imeid ja huve arvestades tuleks valida j6ukohased ja sobivad rilesanded/toojuhendid v6i siis vastavalt vajadusele raskusastet muuta. Viilivaatlusi v6ite planeerida nii sugiseks kui ka kevadeks. 1. Tutvuge toovihikuga ja valige linnaosa v6i teema kohta koostatud tilesanded ja toojuhendid. 2. Otsustage, milliseid r.ilesandeid tiiidate klassis ja milliste tditmiseks peate tegema vdlivaatlusi v6i -m66tmisi. 3. Komplekteerige vajalikud toovahendid ja paljundage toojuhendid nihmadele v6i igale 6pilasele. 4. Arvestage laste nihmatoo kogemusi, ruhma suulus planeerige nii, et igal liikmel on mingi konkreetne ulesanne.,. 5. Varuge piisavalt aega viiljas viibimiseks. Oletat&v ajakulu toode liibiviimiseks on miirgitud ka igal toolehel. 6. Sissejuhatavas tunnis tutvustage Opilastele vaatluste ja viilitoode eesmdrki, too korraldust, andke v6imalus tutvuda toolehtedega. 7. Peirast viilitoid tehke kindlasti veel ndhtust kokkuv6te ja jiireldused. Julgustage 6pilasi arutlema, diskuteerima ja oma m6tteid vdljendama. 2. Enne viilitiiid... Loodusvaatlusi sisaldavate toode puhul on soovitatav enne vdlitoodele minekut 6pilastele tutvustada lisakirjandust, linnu-, looma- ja taimeliike. Lindude, selgrootute veeloomade, mullaloomastiku ja haljastuse kohta leiate asjakohast teavet ja pilte ka Loodus6petuse 5. ja 6. klassi 6pikutest. Sissejuhatavas tunnis selgitage Opilastele toolehtedel esinevaid raskemini arusaadavaid m6isteid (niiiteks: looduse mitmekesisus, keskkonnas6bralik,...). Sissejuhatavas tunnis on oluline juhtida tiihelepanu keerulisematele objektidele. Toddes "Jalutuskiiik Toomemde parki" ja 'Autode moju linnakeskkonnale" rziiikige 6pilastele samblike, sammalde ja vetikate p6hierinevustest. V6imalusel tutvustage niiidiseid klassis v6i kooli laihitimbruses. Selgitage 6pilastele p6hilist kditumisreeglit loodusvaatlustel: suhtuda k6igesse elavasse - nii loomadesse kui taimedesse - respektiga ja hoolivalt. Vdikeste veeja mullaloomade ptir.idmisel ning vaatluspurkides hoidmisel kiitelge neid ettevaatlikult ja viige nad hiljem elukeskkonda (tiiki, 6ue) tagasi. Selgrootute veeloomade vaatluse puhul oleks otstarbekas hoida loomad eri purkides, eriti kui soovitakse vaatlust jdtkata jiirgmisel pdeval. Rooveluviisilised putukad ja 29
29 nende vastsed (niiiteks ujurid, kiilivastsed) soovad endast norgemad lihtsalt eira. Ujuri ja mudatigude viiikeses akvaariumis pidamine on Opilastele viiga meelikoitev tegevus. r Vaatluste vormistamisel on vajalik andmed kohapeal voimalikult tiipselt tiles mtirkida. Hiljem v6ivad andmed ununeda. Jiireldusi vaatluste kohta v6ib teha ka hiljem klassis. 3. Ulesannete vastuseid ja selgitusi Kus asub Tartu linn? Ulesanne 1: Emaj6e drikeskus asub oru p6hjas j6e lammil. Vanemuise teatri suur maja asub oru veerul (paremkaldal). Ulesanne 3: Peetri kirik asub oru pervel (vasakkaldal). M66da ja kasuta kaardi m66tkava ning arvuta vahemaad: 1. Anne kanali pikkus on 1200 m=1,2 km. 2. v6idu sillast piki Riia tanavat raudtee viaduktini on m = 1.5 km. 3. Pika tdnava pikkus on m = 1,7 km. Ulesanne 4: Praegune Musumdgi, Teihetornialune kringas ja kohtuhoone taga asuv korgem vall on endiste kaitserajatiste jri;inukid. Toomemde kindlustuste, kaitsekraavis on tdnapdeval K.E. von Baeri tiinav ja vallikraavi tiinav. Toomemiie sildade alt risti kulgeb Lossi tdnav. Ulesanne 5: Kui me vaatame Emaj6e iirikeskuse katuselt Tartu linna panoraami: a) siis me asume merepinnast umbes 82 m k6rgusel; b) Tartu linna k6ige k6rgem koht on mejst madalamal3 m; Toomemde k6ige k6rgem koht on meist madalamal 15 m. Kuhu voolab Emajdgi? Ulesanne 1: Tuletage meelde, kuidas miiiiratakse j6e parem- ja vasakkallast. Selleks tuleb seista niioga j6evoolu suunas. Ulesanne 2: Emaj6gi voolab Kroonuaia silla juures kagusse, turuhoone juures ida suunas ja avaturu kohal kirdesse. M66dame Toomemiige Ulesanne 1: Ajalooline vaade Toomemdele on edelast. Pildil on Toomkirik, Kuradisild. praegune kohtumaja ja Jaani kiriku torn. Ulesanne 3: Sammuga vahemaade m66tmisel s6ltub lubatud vea suurus vahemaa pikkusest. Mida pikem vahemaa, seda suurem lubatud viga. Tuleb arvestada laste vanust ja kogemusi. K.E. von Baeri monumendist Inglisillani on ca 150 m (r 5 m) Ohvrikivi juurest Rotundi kohvikuni on ca 230 m (+ 5 m) Ulesanne 4: Vea suuruse tile otsustab 6petaja,arvestades opilaste vanust ja kogemusi. Kui m66detakse tiihisest tiihiseni, v6ib lubatud vea suurus olla vaid cm. Kui on kasutada samak6rgusjoontega linna plaan, saab seda rilesannet tiiita ka klassis kaardilugemise harjutusena. Musumde kdrgus jalamilt on ca 7,5 m. Toomemiie n6lva suhteline k6rgus Vallikraavi tdnavalt Vana Anatoomikumi juures on ca 12,5 m 30
30 jalutuskliik Toomemiie parki Oodatavad vastused Toomemde lehel: Hakk Kiinnivares Suurus Viiiksem Suurem Viirvus Hall, pea tumedam Must Pesitsuspaik Puu o6nsuses, maja aukudes Puu otsas Talvel meil Jah Ei Autoliikluse m6ju linnakeskkonnale Puhtas keskkonnas esineb lehtpuudel viiga liigirikas samblike kooslus, kus esineb nii p6osassamblikke, leht- kui ka kooriksamblikke. sellist pilti niieb enamasti linnast vdljas vanade lehtpuudega parkides ja metsades. puhta 6hu eriliseks indikaatoriks on puudel habemetaoliselt rippuvad habesamblikud. suuremates linnades ja eriti teede ddres on 6hk enamasti keskmiselt,,v6i v;iga saastunud. Ohusaastuse kasvades samblike liikide arv puudel vdheneb. Tiheda liiklusega paigas hiivib 6husaastuse t6ttu enamus samblikke. Eriti ohustatud on po6sassamblikud, mis elavad tavaliselt puhtama ohuga kohtades. Tihti esinevad teede ddres puudel vaid kollast (seinakorp) ja halli vdrvi lehtsamblike kogumikud, mis taluvad 6husaastust paremini (keskmine saastus). Vdga saastunud piirkondades p66sas- ja enamasti ka lehtsamblikud puudel puuduvad, m6nes kohas v6ib leida heleda koorikuna puutr.ive katvaid kooriksamblikke. Saastunud 6hu1e viitab ka rohekas,r"tikut" kirme trivel, tahm lehtedel ja tuvel. 4. Teavet Tartust a Tartu linn asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaal ja Suur-Emaj6e iirgorus. O Linn on ehitatud rirgoru pohja Emajoe lammile, oru veerudele ja pervele. a Emaj6e irgoru perve l6ikuvate vagurnuste vahele jridvale umbes 600 m pikkusele ja 300 m laiusele neemikule rajati eestlaste muinaslinnus, hiljem piiskopilinnus ja toomkirik. r Praegu on Toomemdel looduskaitsealune park, ahitektuuri- ja kunstimdlestised. Sadade aastate kestel on inimene muutnud looduslikku pinnamoodi: kaevanud kraave ja kruusaauke, kuhjanud kindlustusvalle, tditnud Emajoe soiseid kaldaid jne. Endiste kruusaaukude kohal on ntitid n6od ja orulaiendid (Kassitoome, laululava, Tartu Ulikooli staadion jt.), endiste kindlustuste kaitserajatiste kohal kunkad (Botaanikaaia kringas jt.) a t a a Emaj6e pind on umbes 30 m korgusel Kroonlinna nullpunktist. Tartu linna koige k6rgem koht asub Riia tdnava ja Ringtee ristmikust umbes 200 m idapool ja on79 m rile merepinna. Toomemde k6rgeim koht on Tiihetorni juures - ligi67 m r.i.m.p. EmajOe drikeskus on 48 m k6rge ja asub 4 m k6rgemal Emaj6e nullpunktist. a a a Emaj6gi voolab oma 100 km kogupikkusest umbes 10 km ulatuses Tartu linna territooriumil. joesiingi laius on Tartu linna piires m. J6e stigavus on24 m, kohati 7 m, sugavaim koht on 8,3 m. Vee voolu kiirus Emaj6es on keskmiselt 9,7 km/h. 3l
31 a o Tartu kesklinnas asuva veem66duposti nullpunkt asub 29,6 m k6rgemal absoluutsest ehk Kroonlinna nullpunktist. Maksimaalne veetaseme koikumine vaatlusaastate jooksul on olnud 384 cm. Selleks, et kaitsta Emaj6e kaldaalasid tileujutuste eest, on tehtud korduvalt kaldakindlustustoid. Anne kanalit hakati kaevama 1960-ndate aastate teisel poolel. Vetelpiiiistepost alustas seal tood aastal. o Aastaid on Tartu linna reovesi voolanud Emaj6kke.. veel 1990-ndate aastatealguses juhiti reovesi 32 kanalisatsiooni dravoolutoru kaudu otse i6kke. Linna reovee puhastusseadmete ehitamine algas1985. aastal. Tiinu Sveitsi riigi abirahale (64 milj.kr.) on rajatud tunnelkollektor, mis asub Turu tiinava all 6-18 m srigavusel a. novembris kiiivitati reoveepuhasti esimene osa (mehaaniline puhastus). Bioloogilise puhastuse osa sai valmis \997. aastal. 6 km pikkune ja2,3 m liibimo6duga toru kogub erinevate linnaosade reoveed ja juhib need Ropka linnaosas asuva peapumbajaamani, kus reovesi pumbatakse ouhastusseadmetesse. 2OOO. u. srigisest puhastatakse umbes 80 % Tartu linna reoveest',a 5. Soovitatav kirjandus Emaj6gi (voldik). Koostajad M. Paju ja E.Tagamets. Tartu Maavalitsus ja Ain Tavita Agentuur, Emaj6e J6eriik, 1998 Godet, J.-D. Puude ja poosaste miiziraja. Koolibri, 2000 Jiissi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn, Kunst,1977 ; ' Hellat, K., Leuhin, I., Piirtel, E. Loodus6petuse 6pik,5. kl. Tallinn, Avita, 199'8 Kaasik, M. Linna6hu peamine saastaja on liiklus. Tartu Postimees,26- juuni 2000 Kalamees-Pani, K. Kas meie l2ihim elukeskkond on looduses6bralik? Eesti Loodus, 1997, 1l / 12, rk Kalamees-Pani, K. Liiklus. Eesti Loodus, 1997, 8 / 9, lk.34l-342 Kaljula, S., Karik, H., Saar, A., Sirel, K. Loodus6petuse 6pik,5' kl. Tallinn, Koolibri, 1998 Kumari, E. Lindude viilimiiiiraja. Tallinn, Yalgus, 1974 Libe, E., Toom, M., Martin, M. Loodus6petuse 5pik, 6. ki. Tallinn, Avita, 1999 Liiv S. Kas samblikud tulevad tagasi? Eesti Loodus,1989' 9 Linnud. Vitrvimisraamat. Tallinn, Perioodika, 1988 Masing,V. Rebane, H. Kase aasta.tallinn, Avita, 1996 Masing, V. Sinas6prus tammega. Tallinn, Valgus, 1984 "Projekt 1999". Loodus6petus. (Opetajate suvekursuse materjalid, 1995)TU,1996 Punane raamat. Ta]linn, Valgus, 1982 Raid, T. Kaardiraamat. Tallinn, 1999 Relve, H. Loodus6petuse 6pik, 6. kl. Tallinn, Koolibri, 1999 Repossi, G. Elu ja surma kr.isimus. Okoloogia illustreeritud ajalugu.tallinn, Valgus, 1984 Randlane, T. Kes kasvab tamme tiivel? Eesti Loodus, t998,3 Tartu Agenda 2I. Tartrt, 7999 Tartumaa aastaraamat Tartu. Kas Sa tead, et... (voldik) Tartu Okokeskus, toimetaja T. Oja Tartu ja keskkond (voldik). Koostaja U. Alakivi. Eesti looduskaitseseltsi Tartu osakond, L995 Tartu erinumber ajakirjas "Eesti Loodus," 197t,7 Volkov L. Eestimaa asustus. Tallinn, 1980 Voore, V. Zooloogilisi ekskursioone. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus,
(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemAjutised bussiliinid laupäev
Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemRopka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae
Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemTaskuprinter KASUTUSJUHEND
Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
Rohkemseletus 2 (2)
Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemSH_Rogaini_AjaO
Rogaini A ja O Sissejuhatus Rogaini Mis on rogain? * Rogain on võistkondlik valikorienteerumine * Kontrollpunktid(edaspidi KP-d) paiknevad maastikul laiali * KP-d on märgitud paberkaardile ehk orienteerumiskaardile
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
Rohkem2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING
2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
Rohkem(Microsoft Word - M\344ngud)
Koolitus Aastaring looduses Lääne-Virumaa lasteaia- ja algklassiõpetajatele 25.-26.september 2013 Rakvere MÄNGUD TUNNE PUID See mäng sisaldab nii liikumist kui ka puude tundmist. Mängujuht ütleb ühe pargis
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid
Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemMicrosoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc
Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemLoodusõetuse ainekava 3
Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega KAARDIÕPETUS
RohkemMare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt
IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,
Rohkem10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse
10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc
ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemDUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemFyysika 8(kodune).indd
Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemB120_10 estonian.cdr
Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]
Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemDocument number:
WNR Kiirpaigaldusjuhend Lisateavet, juhised ja uuendused saab leida internetist aadressil http://www.a-link.com Kiirpaigaldusjuhend Komplekt sisaldab: - WNR repiiter - Paigaldusjuhend Ühendused / Ports:
Rohkem8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette
ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemVÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või
VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemSINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS
SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
Rohkem01b-Schedule for line, version
R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
Rohkem