Lennunduslubade väljaandmise eeskirjade kinnitamine

Väljavõte

1 Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 167, 2451 Vastu võetud nr 67 Lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376) paragrahvi 24 lõike 2, paragrahvi 7 lõike 2, tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 398) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 ja paragrahvi 7 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 29. juuni a määruse nr 207 «Volituste andmine lennundusseaduse paragrahvi 24 lõike 2 rakendamiseks» (RT I 1999, 57, 605) alusel määran: 1.Kinnitada: 1) navigaatori lennundusloa väljaandmise eeskiri (juurde lisatud); 2) pardainseneri lennundusloa väljaandmise eeskiri (juurde lisatud); 3) hooldemehaaniku lennundusloa väljaandmise eeskiri (juurde lisatud); 4) lennujuhi ja -informaatori lennundusloa väljaandmise eeskiri (juurde lisatud); 5) lendude korraldaja lennundusloa väljaandmise eeskiri (juurde lisatud). 2.Lennuametil kohaldada punktis 1 loetletud lennunduslubade väljaandmisel: 1) aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa nr 1 «Lennunduspersonali load»; 2) Ühinenud Lennundusasutuste (Joint Aviation Authorities) ühtseid lennundusnõudeid (Joint Aviation Requirements JAR): JAR-FCL 1 «Lennukimeeskonna litsentsimine»; JAR-FCL 2 «Kopterimeeskonna litsentsimine»; JAR-145 «Tunnustatud hooldusettevõtjad»; JAR-66 «Tehnohoolduspersonali sertifitseerimine»; JAR-147 «Hoolduspersonali tunnustatud koolitus / eksamid». Lennuamet annab eesti keeles teavet käesolevas punktis nimetatud konventsiooni lisa 1 ja ühtsete lennundusnõuete kohta. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN NAVIGAATORI LENNUNDUSLOA VÄLJAANDMISE EESKIRI 1.Käesolev eeskiri sätestab navigaatori lennundusloa väljaandmise ja uuendamise korra ning kehtestab navigaatori õigused ja lennundusloa kehtivuse aja. II. LOA TAOTLEMINE 2.Navigaatori lennundusloa väljastab Lennuamet. Taotleja peab oma vanuse, teadmiste, kogemuste, oskuste ja tervisliku seisundi poolest vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja peab olema vähemalt 18-aastane; 2) taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: a) lennundusõigusaktid; b) õhusõiduki lennutehnilised karakteristikud ja lennu planeerimine; c) inimvõimed ja selle piirid; d) meteoroloogia; e) navigatsioon; f) õhusõiduki käitamisprotseduurid; g) aerodüünaamika; h) raadioside; 3) taotleja peab olema: Leht 1 / 8

2 a) lennanud õhusõiduki navigaatori kohustes vähemalt 200 lennutundi, sellest vähemalt 30 lennutundi öösel. Kui taotlejal on piloodi lennundusluba, võib 200 lennutunni hulka arvestada kuni 50 lennutundi õhusõiduki piloodina; b) võimeline rahuldavalt määrama õhusõiduki asukohta lennu ajal ja kasutama seda informatsiooni õhusõiduki navigeerimiseks, sealhulgas peab ta olema määranud vähemalt 25 korda õhusõiduki asukoha astronoomiliste vaatluste teel öösel ja vähemalt 25 korda õhusõiduki asukoha astronoomiliste vaatluste teel koos autonoomsete ja muude navigatsiooniseadmete kasutamisega päeval; c) võimeline tegutsema kontroll-lennul õhusõiduki navigaatorina ja oskama: vastu võtta õigeid otsuseid ja teha kvalifitseeritud vaatlusi lennu ajal; kasutada oma teadmisi aeronavigatsiooni valdkonnas; täita kõiki oma kohustusi ja teha ladusat koostööd teiste meeskonnaliikmetega ühise eesmärgi nimel; 4) taotleja tervislik seisund peab vastama meditsiinilise kõlblikkuse nõuete esimesele klassile. III. NAVIGAATORI ÕIGUSED 3.Navigaatori lennundusloa omanikul on õigus tegutseda navigaatorina ükskõik millisel õhusõiduki tüübil. IV. LENNUNDUSLOA KEHTIVUSAEG JA SELLE UUENDAMINE 4.Navigaatori lennundusluba kehtib viis aastat kehtiva arstliku komisjoni otsuse korral. Loa kehtimine ja uuendamine eeldab, et taotleja on eelneva 12 kuu jooksul sooritanud käesoleva eeskirja punkti 2 lõikele 3 vastava kontroll-lennu. PARDAINSENERI LENNUNDUSLOA VÄLJAANDMISE EESKIRI 1.Käesolev eeskiri sätestab pardainseneri lennundusloa väljaandmise ja uuendamise korra ning kehtestab pardainseneri õigused ja lennundusloa kehtivuse aja. II. LOA TAOTLEMINE 2.Pardainseneri lennundusloa väljastab Lennuamet. Taotleja peab oma vanuse, teadmiste, kogemuste, oskuste ja tervisliku seisundi poolest vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja peab olema vähemalt 18-aastane; 2) taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: a) lennundusõigusaktid; b) õhusõidukite käitamine; c) õhusõiduki lennutehnilised karakteristikud ja lennu planeerimine; d) inimvõimed ja selle piirid; e) õhusõiduki käitamisprotseduurid; f) navigeerimise alused, autonoomsete süsteemide töö printsiibid ja käitamine; g) käitamise meteoroloogilised aspektid; h) aerodünaamika; i) raadioside; 3) taotleja peab olema: a) lennanud õhusõiduki pardainseneri kohustes instruktori järelevalve all vähemalt 100 lennutundi, sellest mitte rohkem kui 50 tundi simulaatoril. Kui taotlejal on piloodi lennundusluba, võib 100 lennutunni hulka lugeda kuni 20 lennutundi õhusõiduki piloodina; b) pardainseneri kohustes instruktori järelevalve all läbinud tegutsemise tava-, eri- ja ohuolukordades ning võimeline tegutsema nendes olukordades; 4) pardainseneri lennundusloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema õhusõiduki pardainsenerina ja oskama: a) kasutada pardasüsteeme õhusõiduki karakteristikuid ja piiranguid arvestades; b) vastu võtta õigeid otsuseid ja teha kvalifitseerituid vaatlusi lennu ajal; c) kasutada oma teadmisi aeronavigatsiooni valdkonnas; d) täita kõiki oma kohustusi ja teha ladusat koostööd teiste meeskonnaliikmetega ühise eesmärgi nimel; 5) taotleja tervislik seisund peab vastama meditsiinilise kõlblikkuse nõuete esimesele klassile. III. PARDAINSENERI ÕIGUSED 3.Pardainseneri lennundusloa omanikul on õigus tegutseda pardainsenerina lennundusloale kantud õhusõiduki tüüpidel. IV. LENNUNDUSLOA KEHTIVUSAEG JA SELLE UUENDAMINE 4.Pardainseneri lennundusluba kehtib viis aastat kehtiva arstliku komisjoni otsuse korral. Loa kehtimine eeldab, et taotleja on eelneva 12 kuu jooksul sooritanud käesoleva eeskirja punkti 2 lõikele 4 vastava kontroll-lennu. Leht 2 / 8

3 Lennundusloa uuendamine toimub käesoleva eeskirja punkti 2 lõigetes 2 ja 4 sätestatud eksamite ja kontrolllennu tulemuste alusel. HOOLDEMEHAANIKU LENNUNDUSLOA VÄLJAANDMISE EESKIRI 1.Käesolev eeskiri sätestab õhusõiduki hooldemehaaniku ettevalmistamise, eksamineerimise, lennundusloa väljaandmise ja selle uuendamise korra ning kehtestab hooldemehaaniku vanuse, tervisliku seisundi, kutsesobivuse ja kvalifikatsiooni nõuded. II. MÕISTED 2.Käesolevas eeskirjas kasutatud mõistete ja lühendite selgitus. Operatiivhooldus on hooldustööde kompleks, mis tagab õhusõiduki lennukõlblikkuse planeeritavaks lennuks. Operatiivhooldust tehakse üks kord lennupäeva jooksul, harilikult enne esimest lendu. Perioodiline hooldus on korduvad kindlate vaheaegade järel õhusõidukile tehtavad planeeritud hooldustööd. ATA-süsteem on õhusõiduki tehnohoolduse protseduuride standardid, mis on välja töötatud Lennuettevõtjate transpordiühingu ATA (Airline Transport Association) poolt. Avioonika on termin, mille all mõeldakse õhusõiduki elektronseadmeid, sealhulgas elektrisüsteeme, mille hulka kuuluvad ka raadio- ja automaatsed lennujuhtimisseadmed ning mõõteriistade süsteemid. JAR (Joint Aviation Requirements) tähendab ühtseid lennundusnõudeid. JAA (Joint Aviation Authorities) on Ühinenud Lennundusasutused. III. LOA TAOTLEMINE 3.Lennundusloa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennundusasutuste (JAA) ühtse lennundusnõudega (JAR-66). 4.Õhusõiduki hooldemehaaniku lennundusloa taotleja (edaspidi taotleja) peab oma vanuse, teadmiste, oskuste, tervisliku seisundi, kutsesobivuse ja erialase ettevalmistuse poolest vastama kehtestatud nõuetele. Taotleja: 1) peab olema vähemalt 21 aastat vana; 2) tervislik seisund peab vastama meditsiinilise kõlblikkuse nõuete 3. klassile; 3) peab olema läbinud lennundusalase baaskoolituse vastavalt taotletavale kvalifikatsioonikategooriale; 4) töökogemus peab vastama taotletavale kvalifikatsioonikategooriale. 5.Tüübipädevusmärke taotleja peab olema läbinud tüübikoolituse vastavalt taotletavale kvalifikatsioonikategooriale. IV. LOA VÄLJASTAMINE JA KEHTIVUS 6.Hooldemehaaaniku lennunduslubasid väljastab Lennuamet. 7.Hooldemehaaniku lennundusloa kehtivusaeg on viis aastat kehtiva meditsiinitunnistuse korral. Kehtivusaega pikendatakse taotleja avalduse alusel, kui taotleja on viimase kahe aasta jooksul vähemalt kuus kuud teinud õhusõiduki hooldust. V. LENNUNDUSLOA TÜHISTAMINE, KEHTIVUSE PEATAMINE VÕI PIIRANGUTE KEHTESTAMINE 8.Kui Lennuamet on veendunud, et loa omanik ei vasta kehtestatud nõuetele, võib ta hooldemehaaniku lennundusloa tühistada, selle kehtivuse peatada või kehtestada piirangud. 9.Lennundusloa tühistamiseks, kehtivuse peatamiseks või piirangute kehtestamiseks edastab Lennuamet kirjaliku teate loa omanikule 28 päeva enne loa tühistamist, kehtivuse peatamist või piirangute kehtestamist. 10.Kui Lennuamet on kindlaks teinud, et loa omaniku tegevus või tegevusetus ei taga lennuohutust, katkestatakse loa kehtivus ajutiselt ette hoiatamata. 11.Hooldemehaaniku lennundusloa kehtivuse tühistamise aluseks võivad olla järgmised põhjused: Leht 3 / 8

4 1) valeandmete esitamine loa saamisel; 2) oskamatus täita oma tööülesandeid ning sellest mitteteatamine; 3) suutmatus kõrvaldada avastatud riket ning sellest mitteteatamine; 4) hooletu töö; 5) hooldustööde dokumentatsiooni võltsimine; 6) alkoholi või uimastite kasutamine töö ajal; 7) suutmatus täita tööülesandeid tervisliku seisundi tõttu ning sellest mitteteatamine. VI. HOOLDEMEHAANIKU KVALIFIKATSIOONIKATEGOORIAD JA ÕIGUSED 12.Kvalifikatsiooni põhikategooriad: 1) A-lennundusmehaaniku kategooria annab õiguse väljastada hooldustõendeid pärast väikesemahulist perioodilist hooldustööd ja lihtsamate rikete kõrvaldamist, milleks teda on volitanud hooldusettevõtja; 2) B1-lennundustehnik-mehaaniku kategooria annab õiguse väljastada hooldustõendeid pärast operatiivhooldust, mis tehakse õhusõiduki konstruktsioonile, jõuseadmetele, mehaanilistele ja elektrilistele süsteemidele ja õiguse asendada operatiivhoolduse käigus vahetatavaid komponente; 3) B2-lennundustehnik-aviooniku kategooria annab õiguse väljastada hooldustõendeid pärast avioonika ja elektrisüsteemide operatiivhooldust; 4) C-lennundusinseneri kategooria annab õiguse väljastada hooldustõendeid pärast perioodilist hooldust, mis tehakse kogu õhusõidukile. 13.Hooldemehaaniku lennundusluba ei anna õigust väljastada hooldustõendeid õhusõidukitele, mida käitatakse tasulises lennutegevuses, sellekohase õiguse annab lennundusettevõtja. 14.Hooldemehaaniku kvalifikatsiooni kategooriad jagunevad vastavalt õhusõiduki liigile: 1) A1 ja B1.1 turbiinmootoriga lennukid; 2) A2 ja B1.2 kolbmootoriga lennukid; 3) A3 ja B1.3 turbiinmootoriga helikopterid; 4) A4 ja B1.4 kolbmootoriga helikopterid. VII. HOOLDEMEHAANIKUTE TÜÜBIKOOLITUSE NÕUDED 15.Hooldemehaanikute tüübikoolitus: 1) A-kvalifikatsioonikategooria tüübipädevuse taotleja peab olema läbinud õhusõiduki tüübile vastava tööoperatsioonide teoreetilise ja praktilise koolituse JAR-145 nõuetele vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures, kelle tüübikoolituse programm on kooskõlastatud Lennuametiga. 2) B1- ja B2-kvalifikatsioonikategooria tüübipädevuse taotleja peab olema läbinud teoreetilise ja praktilise tüübikoolituse JAR-147 nõuetele vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures, kelle tüübikoolituse programm on kooskõlastatud Lennuametiga. 3) Tüübikoolitus peab andma põhjalikud teadmised õhusõidukist, selle peamistest osadest ja süsteemidest. 4) C-kvalifikatsioonikategooria taotleja peab olema läbinud vähemalt tüübikoolituse toreetilise osa. 5) Eksamid sooritab taotleja JAR 145/147 nõuetele vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures. VIII. HOOLDEMEHAANIKU TÖÖKOGEMUSE NÕUDED 16.Lennundusloa taotlejal peab olema taotletavale kvalifikatsioonikategooriale vastav õhusõidukite hooldamise töökogemus. 17.Minimaalne nõutav töökogemus tsiviilõhusõidukite hooldustöödel on 3 aastat A-kvalifikatsioonikategooria taotlejatele ning viis aastat B1- ja B2- kvalifikatsioonikategooria taotlejatele. 18.Lennuamet võib vähendada nõutavat töökogemuse aega. Kui taotleja on saanud põhikoolituse JAR-147 nõuetele vastava koolitusettevõtja juures, on minimaalne tööpraktika üks aasta A-kategooria ja kaks aastat B- kategooria taotlemisel. Mõne teise lennuameti poolt tunnustatud koolitusettevõtja juures saadud koolituse korral on nõutav tööpraktika kaks aastat A-kategooria ja kolm aastat B-kategooria taotlemisel. 19.C-kategooria taotlejal peab olema kolmeaastane töökogemus operatiiv- või perioodilise hoolduse B1- või B2-kvalifikatsioonikategooria tehnikuna. Kui taotleja on Lennuameti poolt tunnustatud kõrgemas õppeasutuses saanud akadeemilise kraadi tehnilisel erialal, siis võib ta taotleda C-kvalifikatsioonikategooriat pärast kolmeaastast tööpraktikat õhusõidukite hooldusel, millest kuus kuud peab olema töötatud perioodilistel hooldustöödel. 20.Nõutavast töökogemusest vähemalt üks aasta peab olema saadud vahetult enne kvalifikatsioonikategooria või õhusõiduki liigi kategooriale vastava loa taotlemist. 21.Lennuamet võib tunnustada õhusõidukite hooldamise töökogemust, mis on saadud väljaspool tsiviillennundust, kui tunnistuse taotleja on saanud täiendava tööpraktika tsiviillennunduses. Leht 4 / 8

5 LENNUJUHI JA -INFORMAATORI LENNUNDUSLOA VÄLJAANDMISE EESKIRI 1.Käesolev eeskiri sätestab lennujuhi ja -informaatori lennundusloa väljaandmise ja uuendamise korra ning kehtestab loa kehtivusaja ja selle omaniku õigused. 2.Lennujuhi või lennuinformaatori luba annab õiguse töötada kas lennujuhina või lennuinformaatorina vastavalt loale kantud kehtivatele pädevusmärgetele. II. MÕISTED 3.Käesolevas eeskirjas kasutatud mõistete ja lühendite selgitus. Lähilennujuhtimine Aerodrome Control (TWR) lendude juhtimine lennuväljal ja selle lähiümbruses. Lähenemislennujuhtimine Approach Control (APP) lennuväljale saabuvate ja sealt lahkuvate lendude juhtimine. Piirkondlik lennujuhtimine Area Control (ACC) lendude juhtimine lennujuhtimispiirkonnas. Täppislähenemisradariga lähenemislennujuhtimine Precision Approach Radar Control (PAR) lennuväljale saabuvate ja sealt lahkuvate lendude juhtimine täppislähenemisradari abil. Lähenemisalaradariga lennujuhtimine Terminal Area Surveillance Radar Control (TAR) lendude juhtimine lähenemisalaradarit kasutades suurte lennuväljade läheduses asuvate lennuliinide ristumispiirkonnas. Marsruudiradariga lennujuhtimine En-route Surveillance Radar Control (RSR) lendude juhtimine lennutrassidel marsruudiradari abil. Lennuvälja lennuinfoteenistus Aerodrome Flight Information Service teenistus, mille ülesanne on edastada lendude ohutuks ning edukaks teostamiseks vajalikku informatsiooni. III. LENNUJUHI JA LENNUINFORMAATORI LOA TAOTLEMINE 4.Lennujuhi või lennuinformaatori loa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile taotluse, millele on lisatud: 1) isiku ja elukoha andmed; 2) kvalifikatsiooni, elukutse ja töökoha andmed; 3) meditsiiniline tunnistus arstliku komisjoni otsuse kohta; 4) lennundusraadioside luba; 5) pädevuskoolituse päevik; 6) tunnistus või tõend vastava koolitusprogrammi läbimise kohta. Punktides 1 4 loetletud andmete muutumisest on loa omanik kümne päeva jooksul kohustatud teatama Lennuametile. IV. LENNUJUHILE JA LENNUINFORMAATORILE ESITATAVAD NÕUDED 5.Loa taotleja: 1) peab olema sooritanud psühholoogilised kutsesobivustestid Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures; 2) peab valdama eesti keelt kõrgtasemel (E-kategooria) ja inglise keelt Euroopa lennuohutuse ja aeronavigatsooni organisatsiooni (Eurocontrol) poolt väljatöötatud testist (English Language Placement Test) 60 protsendi ulatuses; 3) teadmised õhusõiduki juhtimisest peavad vastama vähemalt eralendurile kehtestatud nõuete tasemele ja ta peab läbima Lennuameti poolt kinnitatud tutvumislendude programmi, mille maht on vähemalt kümme lennutundi; 4) tervislik seisund peab vastama meditsiinilise kõlblikkuse nõuete 3. klassile; 5) peab olema vähemalt 21-aastane; 6) peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennujuhtide koolituse. 6.Lennuinformaatori loa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennuinformaatorite väljaõppe kursuse. 7.Lennujuhi või lennuinformaatori loa taotleja peab olema läbinud pädevuskoolituse vähemalt ühe käesoleva eeskirja peatükis V loetletud pädevustest. 8.Lennuinformaatori meditsiinitunnistus on kehtiv lennundusmeditsiini komisjoni otsuse päevast arvates ja kehtib: Leht 5 / 8

6 1) 24 kuud, kui selle omaniku vanus on alla 40 aasta; 2) 12 kuud, kui selle omaniku vanus on 40 aastat või rohkem. 9.Meditsiinitunnistus uuendatakse tingimusel, et lennundusmeditsiini komisjoni otsus on positiivne ja vähemalt üks lennundusloale kantud pädevusmärgetest on kehtiv. Luba võidakse uuendada päevani, kui omanik saab 60- aastaseks. V. PÄDEVUSMÄRKE TAOTLEMINE 10.Pädevuskoolitus on vajalik järgmiste pädevusmärgete saamiseks: 1) lähilennujuhtimine (TWR); 2) lähenemislennujuhtimine (APP); 3) piirkondlik lennujuhtimine (ACC); 4) radarjuhtimine täppislähenemisradariga (PAR); 5) radarjuhtimine lähenemisalaradariga (TAR); 6) radarjuhtimine marsruudiradariga (RSR); 7) lennuvälja lennuinfoteenistus (Aerodrome Flight Information Service). 11.Pädevusmärke taotleja peab: 1) tundma ja oskama rakendada antud töökohal lennuliiklust reguleerivaid eeskirju ning õigusakte; 2) tundma oma vastutusala ja töökohal kasutatavaid seadmeid; 3) suutma täita lennuinformaatori, lähi-, lähenemis-, piirkondliku või radarlennujuhi tööülesandeid. 12.Pädevusmärke taotleja peab olema läbinud taotlusele eelneva kuue kuu jooksul järgmise tööpraktika: 1) lähilennujuhtimise pädevusmärke taotleja peab olema läbinud vähemalt 90-tunnise, kuid mitte lühema kui ühekuulise tööpraktika selleks volitatud ja kehtiva pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb; 2) lähenemislennu-, piirkondliku lennu-, lähenemis- või marsruutradariga lennujuhi pädevusmärke taotleja peab olema läbinud vähemalt 180-tunnise, kuid mitte lühema kui kolmekuulise tööpraktika selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb; 3) täppislähenemisradariga lennujuhi pädevusmärke taotleja peab olema sooritanud vähemalt 200 täppislähenemist, millest kuni 100 on sooritatud jäljendatud radaril. Mitte vähem kui 50 neist täppislähenemistest peab olema sooritatud kohaliku aparatuuri abil selles lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb; 4) lennuvälja lennuinfoteenistuse lennuinformaatori pädevusmärke taotleja peab olema läbinud mitte lühema kui kahekuulise tööpraktika selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusmärkega lennuinformaatori kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb. 13.Kui lennujuht soovib asuda tööle lennuinformaatorina, peab ta eelnevalt läbima vähemalt ühekuulise tööpraktika sellel lennuväljal, mille jaoks ta pädevust taotleb ja sooritama sellekohase teooriatesti. VI. PÄDEVUSMÄRKEGA KAASNEVAD ÕIGUSED 14.Enne tööle asumist peab nii lennujuhi kui lennuinformaatori loa omanik kirjalikult kinnitama, et on tutvunud oma töövaldkonna eeskirjade, juhendite ja jooksva informatsiooniga. 15.Lähilennujuhtimise pädevusmärge annab õiguse lähilennujuhtimiseks lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib. 16.Lähenemislennujuhtimise pädevusmärge annab õiguse protseduurseks (radarita) lähenemislennujuhtimiseks selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib. 17.Piirkondliku lennujuhtimise pädevusmärge annab õiguse protseduurseks (radarita) piirkondlikuks lennujuhtimiseks selle lennujuhtimiskeskuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge kehtib. 18.Täppislähenemise radarjuhtimise pädevusmärge annab õiguse lennujuhtimiseks täppislähenemisradariga lennuväljal, mille jaoks teda on koolitatud. 19.Lähenemisala radariga lennujuhtimise pädevusmärge annab õiguse radari kasutamiseks lähenemislennujuhtimises selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge on antud. 20.Marsruudiradariga radarlennujuhtimise pädevusmärge annab õiguse radari kasutamiseks piirkondlikul lennujuhtimisel selle piirkondliku lennujuhtimisüksuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge on antud. 21.Lennuinformaatori pädevusmärge annab õiguse osutada lennuvälja lennuinfoteenust lennuväljal, mille jaoks talle on antud pädevus. VII. LENNUJUHI JA LENNUINFORMAATORI PÄDEVUSMÄRKE KEHTIVUS NING UUENDAMINE Leht 6 / 8

7 22.Lennujuhi pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul, töötades seejuures vähemalt ühe vahetuse igal töökohal, milleks ta pädevust omab. 23.Lennuinformaatori pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul. 24.Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on 25 kuni 90 kalendripäeva, peab lennujuht või lennuinformaator vastaval töökohal esimese vahetuse töötama õpetaja või mõne teise selles lennuliiklusteenistuse üksuses taotletavaga samaväärse pädevusega lennujuhi juhendamisel. 25.Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui 90 kalendripäeva, kuid lühem kui üks aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama vastaval töökohal tööpraktika järgmises mahus: 1) lähilennujuhtimise pädevuse jaoks 35 tundi; 2) lennuinformaatori pädevuse jaoks 35 tundi; 3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks 50 tundi; 4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks 50 tundi; 5) radarlennujuhtimise pädevuse jaoks 50 tundi. Kui lennujuht taastab korraga lähenemisalaradari ja marsruutradariga lennujuhtimise pädevust, võib tööpraktika aega lühendada. Tööpraktika kestvus kokku peab olema vähemalt 70 tundi, seejuures kummagi pädevuse jaoks eraldi vähemalt 35 tundi. 26.Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui üks aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama teooriatesti ja tööpraktika vastaval töökohal järgmises mahus: 1) lähilennujuhtimise pädevuse jaoks 80 tundi; 2) lennuinformaatori pädevuse jaoks 80 tundi; 3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks 120 tundi; 4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks 120 tundi; 5) radarlennujuhtimise pädevuse jaoks 120 tundi. 27.Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennujuht: 1) tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestvusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja 2) sooritama teooriatesti lennuliikluse juhtimise kohta, millega konkreetne lennujuhtimisüksus tegeleb. 28.Teises lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennuinformaator: 1) tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestvusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja 2) sooritama teooriatesti vastava lennuvälja lennuinfoteenistuse kohta. 29.Kui taotleja on saanud lennujuhi või lennuinformaatori koolituse, kuid pole kolme aasta jooksul lõputunnistuse väljastamise päevast arvates läbinud pädevuskoolitust, peab ta uuesti sooritama eksamid, mis vastavad koolituskursuse lõpueksamite tasemele. LENDUDE KORRALDAJA LENNUNDUSLOA VÄLJAANDMISE EESKIRI 1.Käesolev eeskiri sätestab lendude korraldaja lennundusloa väljaandmise ja uuendamise korra ning kehtestab lendude korraldaja õigused ja lennundusloa kehtivuse aja. II. LOA TAOTLEMINE 2.Lendude korraldaja lennundusloa väljastab Lennuamet. Taotleja peab oma vanuse, teadmiste, kogemuste, oskuste ja tervisliku seisundi poolest vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja peab olema vähemalt 21-aastane; 2) taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: a) lennundusõigusaktid; b) õhusõidukite üldehitus; c) lennuandmete arvestus ja lendude planeerimise kord; d) meteoroloogia; e) navigatsioon; f) käitamisprotseduurid; g) lendude sooritamine; h) raadioside; 3) taotlejal peab olema: Leht 7 / 8

8 a) kaheaastane töökogemus kas õhuvedusid teostava õhusõiduki meeskonnaliikmena, meteoroloogina õhuvedusid teenindavas organisatsioonis, lennuliikluse lennujuhina, lendude korraldajate tehnilise juhendajana või ükskõik millisel eespool nimetatud ametikohal, kusjuures minimaalne töökogemus ühel nendest ametikohtadest on vähemalt üks aasta, või b) vähemalt üheaastane töökogemus õhuvedusid teostavate õhusõidukite lendude korraldamise abistamises, või c) edukalt lõpetatud Lennuameti poolt kinnitatud kursused, ja d) töötatud lendude korraldaja järelevalve all taotlusele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt 90 tööpäeva; 4) taotleja peab olema võimeline: a) teostama täpseid ja käitamise seisukohalt vastuvõetavaid ilmaprognoose igapäevaste sünoptiliste kaartide ja ilmateadete alusel; tagama käitamiseks vajalikke instrueerimisi ilmatingimustest konkreetse lennutrassi rajoonis; koostama ilmaprognoose õhuvedude teostamiseks, pöörates erilist tähelepanu siht- ja varulennuväljade ilmatingimustele; b) määrama lennu optimaalset trassi antud marsruudiosa kohta ja koostama täpseid lennuplaane käsitsi või arvuti abil; c) teostama operatiivset kontrolli ja osutama igat liiki abi lendude sooritamisel ebasoodsates ja potentsiaalselt ohtlikes ilmatingimustes vastavalt lendude korraldajale esitatud nõudmistele; 5) taotleja tervislik seisund peab vastama meditsiinilise kõlblikkuse nõuete kolmandale klassile. III. LENDUDE KORRALDAJA ÕIGUSED 3.Lendude korraldaja lennundusloa omanikul on õigus tegutseda lendude korraldajana talle volitatud tegevuspiirkonnas. IV. LENNUNDUSLOA KEHTIVUSAEG JA SELLE UUENDAMINE 4.Lendude korraldaja lennundusluba kehtib viis aastat kehtiva arstliku komisjoni otsuse korral. Loa kehtimine ja uuendamine eeldab, et taotleja on eelneva 12 kuu jooksul: 1) sooritanud õhusõiduki meeskonna kabiinis kvalifikatsioonilennu vähemalt ühes suunas selles tegevuspiirkonnas, kus ta on volitatud teostama kontrolli lendude üle. Kvalifikatsioonilend peab sisaldama maandumisi võimalikult paljudel lennuväljadel; 2) sooritanud käitajale teadmiste testid järgmistes valdkondades: a) lennutegevuskäsiraamat; b) õhusõidukite raadioseadmed; c) õhusõidukite navigatsiooniseadmed; 3) sooritanud käitajale testi talle volitatud tegevuspiirkonnas lendude teostamise ja õhuruumi kasutamisega seotud üksikasjade kohta, nagu: a) aastaaegade spetsiifilised ilmatingimused ja meteoroloogilise informatsiooni allikad; b) ilmatingimuste mõju pardaaparatuurile raadiosignaalide vastuvõtmisel; c) iga navigatsioonisüsteemi iseära ja piirangud, mida käitaja kasutab; d) õhusõidukite lastimise instruktsioonid; 4) demonstreerinud käitajale oma võimeid lendude korraldaja ametikohustuste täitmisel. Leht 8 / 8